Jisos Krayis a ri eyum Obhasi
1 Kən ngun a bhá roghe, nne nnyo a ri eyum Obhasi a jóe. Á kumá na Obhasi. Yê fə́ne a ri Obhasi. 2 Ta ka eróghá-ndə́p, nne nnyó a ri na Obhasi. 3 É chíŋi mbâ eye kən Obhasi a yîm ngun na chénchén iyîm ka ngun. Kpe ejûm jə́t cháŋ nji á yími nji é ká chiŋ mbâ eye. 4 Nne nnyó a ri njû ekpin. Ekpin njí nâ é bháe na ebhát mbâ ane. 5 Ebhát njí é kí ya ka eji ejírim, kən ejírim é ká nok ńjə́ne obhuí. 6 Obhasi a túmi nkara-otîp owe yót, a kamá se Jon. 7 Nkara-otîp nnyó a bháe noŋ ntî-isê, a bhá səre ane nchot ebhát njí. Se ane chénchén á yúk, á kí ḿbə́ŋé na ebhát njí. 8 Yê asík a ri ebhát í nchane, kən a bháe a bhá səre ane nchot ebhát njí. 9 Ńjə́ne nâ é rî mfoné-mfoné ebhát nji é bhâk nná ka ngûn. A ri ebhát í nchane nâ é tʉ̂k ane chénchén mbá. 10 É fap mân sê nne nnyó a ri ka ngun. É chíŋi mbâ eye kən Obhasi a yîm ngun, kən ngun á ká məŋé sê yê a ri na ábho. 11 A bhák mbâ ane abhê kən á ká ko yê na ogyebhá-ḿbə́ŋé. 12 Kən ane mba á kóe yê, á kî ḿbə́ŋé na yê, a káre ábho ikom se á chə́bhe abhon Obhasi. 13 Á ká chəbhé abhon Obhasi sê á dʉ̂ agyʉ́ŋ mát. Á ká chəbhé sê á ji nne ojí, na sê á dʉ̂ ndə́p-i-njû. 14 Nne nnyo a ri nná eyum, a chə́bhe mân nne noŋ êt, a bhâ kúmi na êt. E yên ekpatə́m eyúp ejê nji é súi na onobhá-eji, áfúbhí ka etím cháŋ. Eyúp njí a ri eyúp nji Mmon yót nnyo Obhasi Ńsé a fonê. 15 Noŋ ntî-isê nne nnyó, Jon a kí kuk a chíŋá se, “Ńgyê ên nne nchane. Ń səre ên bəre nne a kə́ bha mbá-njəm amé. Yê a fâŋ a chíŋi ə̂m. Echî aŋ? Kən á jí ə̂m, yê a ri. Nne nchane a ri yê.” 16 Ka onobhá-eji obhê mbi ó sui ó fuk, a káre êt ofa ka mkpak ka mkpak. 17 Ejûm nji Obhasi a túmi na Mosis a ri ebhín. Nji a túmi na Jisos Krayis a ri onobhá-eji na mfoné nchot eye. 18 Kpe nne nnyo a nok oyén Obhasi cháŋ. Kən Mmon owe yót-ayorâ nnyo a ri Obhasi Mmon nâ a yimî se ane á mə́ŋe Obhasi. Mmon nnyó nâ a ri obhô-orûm obhê.
Otîp í Jon nnyo mfúgha-ane-ayép
19 Ńgyê nchot nnyi a fábhe Jon ka nnyo noŋ ntî-isê. Atúi-ofâm ane Jus ka eték í Jerusarem á tûm akará-agore Obhasi na ane ndə́p-i-njû Libhayi sê á jí bhə́p yê a sə́ré ábho ekpak í nne nnyo yê a ri. 20 Jon á ka taŋé ebhə̂p ábho etámám, kən a táme ábho jaát, se, “Mme asík nâ n di Krayis, nne nnyo Obhasi a túmi se a bhá yim ngun á sém.” 21 Ane mbá á bhə̂p yê sê, “We mân nâ énê? We a ri Erayija nchane a?” Jon se, “Mme asík.” Á kpô bhə́p yê sê, “We a ri nkara-otîp Obhasi nchane a?” Jon se, “Ée.” 22 Kən sê, “We a ri énê mân? Sə́re êt, ka e ri é jî na esə́re mbâ ane mba á túmi êt. O kí səre êt jen ó kpê na biji ibhâ?” 23 Jon se, “Mme a ri nne nnyo a ri nná ka etə́m, a bhíná a sə́rá ane se á yîm mbá ntûfâm a joé tə́níní yê a bhá chiŋ.” Nchot nnyi Jon a sə́re ábho a ri Asaya nâ a séŋe. 24 Etʉ̂ ane Jus mba á rî ka echəme Farasi ka ekam njí, 25 á bhə̂p Jon sê, “Ájoé we asík nâ o ri Krayis, nne nnyo Obhasi a túmi se a bhá yim êt é sém, we Erayija asík, we nkara-otîp Obhasi nchane asík, jen kən o kí fuk ane ayép?” 26 Kən Jon se, “Nchot amé tîk? Mme n kí fuk ane a ri ayép, kən nne owəné etat a ri nnyo ó ka məŋé ên. 27 Nne nnyó a kə́ bha ə̂m mbá-njəm, kən ń ka bhik nnyo n kí kpat kpe arík iyîm-akát ibhê.” 28 Achot mmá chénchén á fábhe ka aya Jodan ka eték í Betani njəm aya nnyi Jon a gyím a fúghá ane ayép.
Jisos a ri mmon-i-njo-mbúi Obhasi
29 Ofú ábhi ó kpó chiŋ ntem-ofú, Jon a yên Jisos a kí jen a bhák yê mbâ biji. A chôt se, “Ńgyê mmon-i-njo-mbúi Obhasi á bhak. Yê nâ á yighá obhí ane ka ngun. 30 Yê nâ ń səra nná bəre nne nnyo a kə́ bha ə̂m mbá-njəm a fâŋ a chíŋi ə̂m. Echî aŋ? Kən á jí ə̂m, yê a ri. 31 Kpe mme ḿfoné ń ka raŋ mbá kpá m mə́ŋe yê. Kən m báe, m fúghá ane ayép bəre ń yîm ane Isrel á mə́ŋe yê.” 32 Ḿfa a ri eyum í nchot i Jon noŋ ntî-isê, “N yên Obhasi Ebhare Ntʉgantʉ a bhərá a bhák nnyi ósô noŋ ibhʉ́í, a bhâ jóe na yê. 33 Kə́n ń ka məŋé yê təm nji Obhasi nnyo a túmi ə̂m se ḿ bá fúk ane ayép a sə́re ə̂m se, ‘Nne nnyo ó yen Ebhare Ntʉgantʉ omé a bhâ jóe na yê, a ri yê áno. Yê nâ a kí su ane ḿbə́ŋé na ńtʉgântʉ amé.’ 34 Na amə̂t amámé, mme Jon, ń yen. Nâ ńjə́ne mân n kí səre ên bəre nne nnyó a ri Mmon Obhasi.”
Jisos a sâŋ araŋá-mbá ágbán abhê
35 Ofú ábhi ó kpó chiŋ ntem-ofú, Jon a bhâ kpô gyímí ka eji njí. Ane mba á tóbha yê ábháe á rî áfo na yê. 36 A kpo to a yén Jisos a kí chiŋ, a chôt se, “Ńgyê nne nnyo a ri mmon-i-njo-mbúi Obhasi.” 37 Atóbhá Jon mbá á kpó yuk nji ńsé ábho a chorê nná, á mághe yê á kí top Jisos. 38 Jisos a kpíghi echî a yên noŋ á tóbha yê. A bhə̂p ábho se, “Ó woma ên jen?” Á táme sê, “Rabayi, we ó kumá fan?” (Rabayi nâ se ńsé nnyo á kpik ane achot.) 39 A sə́re ábho se, “Bhák ó jí yén ên.” Ka ebhú njí, ńkánínká a sî kpe ófó. Ane mbá á jak fə́ne á jî yên eji nji yê á kumá, á kə̂t na yê ta atʉ́ á nyâk. 40 Ka ane mbá ábháe, yót á kamá se Andru, nnyo mmon-i-nnyen i Simun Pita. Nji a yúghi nchot i Jon, a jî kə̂t na Jisos. Nji a kə́re, a mághe 41 a jak a jî yên mmon-i-nnyen owe a sə́re yê se, “É yen nne nnyo Obhasi a túmi se a bhá yim êt é sém. Nne nnyo á bhíŋa áno sê Krayis.” 42 A kô fə́ne yê a jak mbâ Jisos. Jisos a kêp Simun nyamḿ a sə́re yê se, “We ó kamá se Simun, mmon i Jon. Mbiŋ eya tîk a kamá se Sefas.” Sefas na Pita á rî ekpak í mbiŋ jə́t. Echî obhiŋ mbí a ri eránám.
Nataniye a kâm se Jisos a ri Mmon Obhasi
43-44 Ofú ábhi ó kpó chiŋ ntem-ofú, Jisos a yə̂p a kí ji nnyi Gariri. A yên nne-ndûm etat a kamá se Firip. Nne-ndûm nnyó a dʉ eték í Besayida, noŋ Andru na Pita. Jisos a sə́re yê se, “Bhák é jî.” 45 Nji a sə́re yê áno, Firip a jî yên ntem etat a kamá se Nataniye. A sə́re ntem nnyó se, “É yen nne ányo nnyo ebhín í Mosis na akará-otîp Obhasi á séŋe nná á kpê. Nne ányo a ri Jisos, mmon i Jusep, nnyo nne Nasaret.” 46 Kən Nataniye a bhə̂p Firip se, “Ka Nasaret a? Kə́n ejûm eno é fâp ka eték áji a?” Firip se, “Bhák é jí yén.” 47 Nji Jisos a yéne Nataniye a kə́ bha, a chôt a bháŋe na yê se, “Nne nnyó a ri mfoné-mfoné nne Isrel nnyo kpe mkpât áfúbhí cháŋ bhúghí-bhúghí!” 48 Nataniye a bhə̂p yê se, “O yimî nan o mə́ŋe ə̂m?” Jisos se, “N yên wâ ka ebhú o ri ka ndə́p étí fîk, kən Firip a bhiŋ wâ.” 49 Nataniye a chôt mân se, “Ntóŋá, we a ri Mmon Obhasi ka etʉri. We a ri ntûfâm ane Isrel.” 50 Jisos se, “Ó kam ka n sə́re wâ bəre n yéne wâ ka ndə́p i fîk, kən tîk o yên iyîm mbi í fáŋe í chíŋi mbí mfá.” 51 A sə́re mân chénchén ábho áfo se, “Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre tîk o yên ên ósô ó rə́bhe, baénjel á gyʉra á bhəra á bhak mbâ Mmon-i-ntem-nne.”
Jisos a yîm ayép á chəbhe aməm
1 Mfín a kpo to a chíŋ ébháe, erom ebháé é gbô ka eték í Kana ebhat í Gariri. Nnyen i Jisos a jak erom njí. 2 Á yâk fə́ne Jisos na ágbán abhê. 3 Ane á kpó gwo aməm á mân, nnyen i Jisos a sə́re yê se, “Aməm á man, ane á ká kpo fon mma tat mma gwóóm.” 4 Kən Jisos a táme yê se, “Ńnâ, we asík ó səra ə̂m ejûm nji n kí yim. Ebhú ejámé é nyə́ne é ká si.” 5 Nnyen a sə́re mân ane mba á kíra aməm se, “Yim ên kpe jen nji a sə́re ên se ó yîm.” 6 Ane Jus á fóne ebhín sê ta o sû biji ibhâ, o sû njí, o sû ńjî, o kí fon akôp ka ochî Obhasi. Ka obhô mbí, á kíi ábháŋáwa aságasá mma á kágha ayép ka njû nnyí. Kpe njə́n ébháŋáwa é rî nji kə́n é kô atʉ aməm á sî ejûm noŋ ófó. 7 Jisos a sə́re ane mba á kíra aməm se, “Kak ên ayép á súí ábháŋáwa áma chénchén.” Á kô á kâk mobhéé. 8 A sə́re ábho se, “Kô ên etʉ̂ ayép áfo, choŋ okaré ên mbâ mfone erom a gwó.” Á kô á jî káre yê. 9 Nne nnyó a yúŋi ayép mmá, mma á kpighi ka aməm. É chíŋi yê kpá, ka á ka məŋé mbá aməm mmá á dʉ̂. Kən ane mba á káre yê á mə́ŋe. A bhîŋ nkógha-nkáé nnyó 10 a sə́re yê se, “Kpe énê á fon erom, a kí raŋ mbá a bhák na aməm mma no. Ane á kpo gwo aməm á gyê biji, o kí ko mân kpe mmán o bhák. Kən we ó ki nnyen aməm, ó ko mân ḿmáne ó bha mfá-mfá.” 11 Nâ ndaŋa-mbá eriŋ nji Jisos a tóŋe. A tóŋe ńjə́ne ka eték í Kana ka ebhat í Gariri se ane á yén ekpatə́m ikom ifê na ejík. Ágbán abhê á bhâ kî mân ḿbə́ŋé na yê mfoné-mfoné ekíím. 12 Achot mmá á kpó to á chíŋ, Jisos na nnyen owe na abhon-í-nnyen abhê na ágbán abhê á jak nnyi Kapanom kən á ká garé oká ágo.
Jisos a tóŋe okot mbi yê a fonê na ókʉ́rí Obhasi Ńsé
13 Ebhú erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ ane Jus é kə́ bha osí, Jisos a yə̂p a jak Jerusarem. 14 Nji a síi ágo, a jî gyê ka ókʉ́rí achot Obhasi, a yên ane á gurá ofoŋ na obhúi na mbʉ́í. Ayóŋá-ntí á kûn fə́ne ka ngûm ábho, á yoŋa. 15 A kô aríghí nâ íkpá, a bhîm chénchén obhúi mbí na ofoŋ ka ókʉ́rí mbí. A róme átí mma ayóŋá-ntí á kíi á yoŋa ntí ábho, a tûp ka nsi, ntí ń nyáne. 16 Kən a kpô sí mbâ agurá-mbʉ́í, a sə́re ábho se, “Kə́n ên ḿmə́ne, fáp ên mfá. O kâ yîm ên njû Ńsé omé éré ogəm!” 17 Ágbán abhê á tît mân sê á seŋ ka nwet Obhasi sê, “Ńsé, n kí kpo ka okot í njû eya.” 18 Kən atúi-ofâm ane Jus á bhâ bhə́p yê sê, “O kí yim bhaghé eriŋ nji é kí toŋe sê ó fon ikom mfi kə́n o yîm ntʉ́ghi ejûm nji ó yimá nná?” 19 Jisos a táme ábho se, “Bhíbhi ên ókʉ́rí achot Obhasi mbí, n kí chəbhé njəm m gbê mbi tat ka mfín ésá.” 20 Kən atúi-ofâm mbá sê, “Ókʉ́rí mbi e kóe nsam i nyâ ébháe njəm nyâ eságasá kən e gbê, ḿbə́ne nâ o toê se o kí gbe ka mfín ésá a?” 21 Kən ókʉ́rí mbi Jisos á chorá áno a ri biji ibhê. 22 Ebhú nji a kpóe, Obhasi a yîm yê a nyə́me ka ekʉ̂ ka osúí mfín ésá, ágbán abhê á tît sê Jisos ta a chôt nchot nnyí. Nji á tíri, á kâm mân na achot mma á séŋe ka nwet Obhasi. Á kâm fə́ne na ejûm nji Jisos a chorê.
Jisos a mə́ŋe erû ane chénchén
23 Nji Jisos a nyə́ne ka Jerusarem ka edíím erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ, ane etî-etî á kî ḿbə́ŋé na yê. Echî aŋ? Á yéne ntûm okpógha-biji nnyi á yimá. 24 Kən Jisos á ka karé biji mbâ ábho, ka a mə́ŋe erû ane chénchén. 25 Kpe nne nnyo a kí kpo səre yê kpe ejûm a kpe na nne kpe yót cháŋ, ka yê ḿfoné a mə́ŋe ntit i ḿbə́ŋé ane.
Jisos se ta á jî nne ka ńtʉgântʉ kən a gyê otúi Obhasi
1 Ntûfâm ane Jus yót a ri a kamá se Nikodemus. A ri ka echəme ane Jus nji á bhíŋa sê Farasi. A ri fə́ne ka ekumi atáŋá-eték í Jus. 2 Atʉ́ mát ntûfâm nnyó a jak mbâ Jisos a jî chôt na yê se, “Ntóŋá, é məŋe sê we a ri nne nnyo Obhasi a túmi se ó bhá kpí ane achot. Nne kpe yót cháŋ nnyo a kí məŋé oyim ntûm okpógha-biji nnyi ó yimá nná təm Obhasi a ri na yê.” 3 Kən Jisos a táme yê se, “Deê ń sə́ré wâ ka etʉri bəre nne kpe yót cháŋ nnyo a kí gye otúi Obhasi nji á nyə́ne á ká kpo ji yê.” 4 Nikodemus a táme se, “Á kí kpo yim nan á jí ékúí nne? Tîk a kpô gye oya nnyen á jí yê ka osúí ntə̂m ébháe a?” 5 Jisos se, “Deê ń sə́ré wâ ka etʉri bəre nne kpe yót cháŋ nnyo a kí gye otúi Obhasi nji á ká ji yê ka ayép na Ntʉgantʉ Obhasi. 6 Ka biji, á kí ji nne ojí, kən ejíím nji ńga a ri ka Ntʉgantʉ. 7 Deê é kâ kpô wâ mân biji nji ń səre wâ bəre á rî á kpó ji wâ. 8 Mfêp kpe a korê ebhát njə́n a nôk a jak. O kí yuk ejok ejê, kən mbá a dʉ na mbá á jak ó bhó məŋé. Nâ noŋ fə́ne ó bhó məŋé ekpak á kí ji nne ka ńtʉgântʉ.” 9 Nikodemus a bhə̂p se, “Achot mmá á kí joé nan?” 10 Jisos se, “We a ri ekpatə́m í nne ka Isrel nnyo ó kpik ane achot Obhasi, kən jen ó ka məŋé achot mmá? 11 Deê ń sə́ré wâ ka etʉri bəre êt é kpik ane achot mma e məŋê, e sə́rá nji e yéne na amə̂t. Kən ên ó bhó kam ó yúk otîp obhə́ré. 12 Ájoé ó bhó kam ên sê ń chorá ka etʉri ebhú n kí səre ên achot í ngun nnyí, o kí yim ên nan ó kâm ebhú ń səre ên achot Obhasi? 13 Məŋê ên sê nne kpe yót nnyo a nok oji ka ochî Obhasi cháŋ təm Mmon-i-ntem-nne nnyo a dʉ ágo a bhák. 14 Ka ekpak nji Mosis a kóe ítí a tʉ́ri nnyô a tʉ́ghi ka ego, nâ noŋ fə́ne á kí tʉghi Mmon-i-ntem-nne. 15 Sê kpe énê nnyo á yuŋ ḿbə́ŋé a kî na yê a ri a fon ekpin ótúm-ótúm.” 16 “Obhasi a fôn okot na ane kpe-eji nji ta a tûm Mmon owe yót-ayorâ ka ngun se kpe énê nnyo á yuŋ ḿbə́ŋé a kî na yê a kâ kpô a tán, kən a fon ekpin ótúm-ótúm. 17 Á ka túm Mmon owe se a bhá bhibhi achot ka ngun. A túmi yê se a bhá joé nne nnyo a kí yim ngun á sém. 18 Kpe énê nnyo á ki ḿbə́ŋé na Mmon Obhasi á bhó bhibhi yê, kən nne nnyo á ka kí, ta á bhibhi yê kpúú. Echî aŋ? Á ka kí ḿbə́ŋé na Mmon yót-ayorâ nnyo Obhasi a fonê. 19 Ńgyê noŋ á kí bhibhi nne nchot. Ebhát é bha ka ngun, kən ane á kóra ekpin ejírim, á ka kot ebhát, ka á yíma iyîm ibhí. 20 Kpe énê nnyo á yimá iyîm ibhí, á bhó kot ebhát, á bhó bha fə́ne ka ebhát ka a kí fup se achot abhí amê á kâ fâp ka éré jáé. 21 Kən nne nnyo á yimá ono, á jená ka ebhát se ebhát é tóŋé jáé se yê a yîm ka ekpak Obhasi a wóme.”
Jon nnyo mfúgha-ane-ayép a sə́re se Jisos a fâŋ a chíŋi yê
22 Ńji é kpó chiŋ, Jisos na ágbán abhê á jak ebhat í Judiya. Nji á síi ágo, a kə̂t na ábho, a fúghá ane ayép. 23 Jon a ri fə́ne ka eték Enon a fúghá ane ayép, ka ayép á rî ebhat áji etî-etî. Enon é ká rap mbá na Sarim. Ane á jak, Jon a fúghá ábho ayép. 24 (Á nyə́ne á ká kak Jon ka ókúmí ebhú áji.) 25 Áfírí á bhâ gbô, atóbhá Jon na nne Jus yót. Á fíri nchot akôp eyighím ka ekpak ebhín í Mosis é fíi. 26 Atóbhá Jon á jî sə́re yê sê, “Ntóŋá, o nyə́ne o tirá nne nnyo o ri nná na yê njəm aya Jodan nnyi ńgô a? Nne nnyo o chorê nná nchot o kpê na yê. Ńgyê yê á fugha ane ayép. Kpe énê a chə́bhe mân a jak mbâ eye.” 27 Jon a táme ábho se, “Kpe nne yót cháŋ nnyo a kí fon kpe ejûm jə́t nji Obhasi á ka karé yê. 28 Ên áfoné a ri atî-isê abhámé ebhú nji n sə́re bəre mme Krayis asík, Ntûfâm nnyo Obhasi a túmi se a bhá yim ngun á sém. Á túmi ə̂m sê ḿ bá tʉ́ri mbá ń kí ntûfâm i nchane. 29 Nkáé nnyo á kí ko, a fonê a karé ndûm nnyo á kok yê, ntem i ndûm á gyima ka mkpe a yúghá oyúk. A kí fon ekpatə́m ogyebhá-ḿbə́ŋé ebhú nji á yuk eyum í ntem owe. Ekpak ogyebhá-ḿbə́ŋé mbí ń jeghe ofon mfá égyé. 30 Mbiŋ eye a kí kət a gyʉ́rá ogyʉ́t, amé a bhərá obhə́t.”
Ó yuŋ ḿbə́ŋé o kî na Mmon Obhasi, ó fon ekpin ótúm-ótúm
31 Nne nnyo a dʉ ka ochî Obhasi a bhák a chíŋi ane mba ngá chénchén. Nne nnyo á jíi yê ka ngun nnyí, a dʉ ka ngun, á korá fə́ne achot í ngun nnyí. Kən nne nnyo a dʉ ka ochî Obhasi, a chíŋi mba ngá. 32 Á gyima ntî-isê achot mma yê a yéne na mma a yúghi ágo, kən kpe nne nnyo á kamá na otîp obhê cháŋ. 33 Kpe énê nnyo á kam na otîp obhê a kí toŋe jáé se nchot Obhasi a ri ka echî. 34 Yê nnyo Obhasi a túmi á chorá achot Obhasi, ka Obhasi a káre yê ńtʉgântʉ eye chénchén. 35 Obhasi Ńsé a kôt Mmon owe, a káre achot chénchén ka obhô obhê. 36 Kpe énê nnyo á yuŋ ḿbə́ŋé a kî na Mmon Obhasi, a kí fon ekpin ótúm-ótúm. Nne nnyo se yê á bhó yuk Mmon Obhasi, á bhó fon ekpin njí. Nji a kí fon a ri oyámá-ḿbə́ŋé Obhasi.
Etʉ̂ ane Samariya á kam sê Obhasi nâ a túmi Jisos
1 Ane Jus mba echəme Farasi á yûk sê ane mba á chə́bhe á tobha Jisos, a fúghá ábho ayép, á kí tighâ á chiŋa mba Jon. 2 Kən Jisos yê ḿfoné á ka fúk kpe nne yót ayép, ágbán abhê nâ á fúgha ane. 3 Nji Jisos a kpô yúk se ane echəme Farasi á məŋe nchot nnyí, a mághe kpá Judiya a chə́bhe njəm nnyi Gariri. 4 A fonê ka echíŋím ebhat í Samariya kən a sí Gariri. 5 A bhâ sî eték í Samariya etat nji é káma sê Sika. Eték njí é rî kpít na ebhat í nsi nji éməné Jakop a karê mmon owe Jusep. 6 Ébhírí-ayép nji Jakop a sə́me ka eji áji é rî áfo. Jisos a jên ejen a kêt, a bhâ kúmi ka eji ébhírí-ayép njí a yoé. Ka ebhú njí, nchên a kúi. 7 Nne-nkáé Samariya yót a bhák a bhá tuk ayép. Jisos a sə́re nne-nkáé nnyó se, “Karê ə̂m ayép ń gwó.” 8 Ka ebhú njí ágbán í Jisos cháŋ. Á ji onam édî ka eték. 9 Kən nne-nkáé nnyó a bhə̂p Jisos se, “We a ri nne Jus, mme nne-nkáé Samariya. É kí yim nan ó bhə́p ə̂m ń káre wâ ayép ó gwó?” Nne-nkáé nnyó a chorê áno nchot nnyí, ka ane Jus á bhó koné na ane Samariya. 10 Jisos se, “Ebhú sê ó məŋé ekəp nji Obhasi á kará, o mə́ŋe fə́ne nne nnyo á bhəbha wâ áno ayép, kə́n we nâ o kí bhəp ə̂m ń káre wâ ayép mma á kára ekpin.” 11 Nne-nkáé nnyó se, “Ńsé, we ejûm nji o kí tuk ayép ó ka fon, ébhírí-ayép njí fə́ne é rəme kpe-eji, o kí ko ayép ekpin áma fan ó káre ə̂m? 12 Jakop nnyo a ri ńsé owəré chénchén a gwóe ayép mfá, ane abhê á gwô, onyam obhê ó gwô. Yê nâ a maghê êt ébhírí-ayép njí. Ń kere bəre ó bhó kep biji se ó faŋ ó chiŋi Jakop. Nâ nji o kére tîk?” 13 Jisos a táme se, “Kpe énê nnyo á wok ayép mmá a kí kpo joé ka ekot ayép. 14 Kən nne nnyo á gwo ayép mma ń kará yê, a rô kpo joé ka ekot ayép. Ayép mma n kí karé yê á kí joé noŋ njû-ayép nnyi ayép á fə́ma á kará ekpin ótúm-ótúm.” 15 Nne-nkáé nnyó se, “Ńsé, karê ə̂m ayép mmá, tîk ń do joé ka ekot ayép. Ń do bhá fə́ne mfá bəre ḿ bá tûk ayép.” 16 Jisos a sére yê se, “Choŋ obhiŋ ndûm owa bhák ên.” 17 Kən nne-nkáé nnyó se, “Ń ka fon ndûm.” Jisos se, “Ó səre se ó ka fon ndûm, ó chot nchot eya ka echî. 18 Ó fap arûm árôn. Nnyo mfá-mfá mfoné-mfoné ndûm owa asík. Ó sə́re ə̂m nchot ka echî.” 19 Nne-nkáé nnyó se, “Ńsé, ń yen bəre we a ri nkara-otîp Obhasi. Ásé abhə́ré éməné á sə́re sê e jíghá Obhasi ka egúí njí. 20 Kən ên ane Jus sê Obhasi ejíghím ó chəbhe a ri ka eték í Jerusarem.” 21 Jisos se, “Mmá, yûk, mme ń sə́ré wâ, bəre ebhú é kí si nji ájoé nne a kí jighi Obhasi Ńsé, é ro joé sê ta ka egúí njí na kpe ka Jerusarem. 22 Ên ane Samariya ó ka məŋé ên oməŋé nne nnyo ó jigha ên, kən êt ane Jus nâ e məŋê, ka é dʉ̂ mbâ eyəré kən Obhasi a kí yim ane á sema. 23 Kən ebhú é kə́ bha, ta é bha é si njû, nji mfoné-mfoné ane mba á kí jighi Obhasi Ńsé, á kí yim áno ka ńtʉgântʉ. Áfúbhí á bhó joé. Nâ ane fə́ne mba Obhasi Ńsé a wóme se á jíghí yê. 24 Obhasi a ri ńtʉgântʉ. Ka obhô mbí, ane mba á kí jighi yê á rî á jíghí ka ńtʉgântʉ, áfúbhí á bhó joé.” 25 Nne-nkáé nnyó se, “Ḿ məŋe bəre Krayis, Ntûfâm nnyo Obhasi a túmi se a bhá yim ngun á sém, a kə́ bha. Ebhú á bha, tîk a tóŋe êt achot chénchén.” 26 Jisos a sə́re yê mân se, “Mme nnyo ń chorá áno mbâ eya a ri nne nchane.” 27 Ka nkúbhi ebhú áji, ágbán í Jisos á chə́bhe njəm á bhak. É kpô ábho biji nji á kpúghi Jisos a chorá na nne-nkáé. Kən kpe nne ábho nnyo a bhə́bhe nne-nkáé nnyó ejûm nji á woma cháŋ. Kpe nne nnyo a bhə́bhe fə́ne Jisos echî á chorá na yê cháŋ. 28 Nne-nkáé nnyó a mághe ebhí-ayép ejê áfo, a jak ka eték a jî sə́re ane se, 29 “Bhák é jí yén ên nne nnyo a sə́re ə̂m chénchén achot mma n yimî. Nâ-ngá kə́n a jóe Krayis, nne nnyo Obhasi a túmi se a bhá yim ngun á sém a?” 30 Ane á bhâ mághe eték á jak mbâ Jisos. 31 Ágbán í Jisos ngá á rî á gorá ńsé ábho sê a kó mô ejûm a dí. 32 Kən Jisos a táme ábho se, “Ḿ fon édî nji kpe nne owəné nnyo a məŋê cháŋ.” 33 Ágbán abhê á róghe mân ebhə́bhə́m ábho-ábhô sê, “Nâ-ngá nne a kô édî a bhâ káre yê tîk?” 34 Kən Jisos a sə́re ábho se, “Édî ejámé a ri eyúghúm nne nnyo a túmi ə̂m na ejeghém etûm nji a túmi ə̂m se ḿ bá yîm. 35 To ó fon ên egan sê, ‘É kət nnyam-ósô énî kən ebhú efʉ é si?’ Deê ń sə́ré ên mân bəre ó túp ên amə̂t ó kép ên mbin ó fáre, tîk o yên ên sê ebhú efʉ é kpiri mân. 36 Mfʉghá-fʉ́ghá a kí fon orʉrí. Nji tat á fʉk cháŋ a ri ane mba á kíi ḿbə́ŋé á fôn ekpin ótúm-ótúm. Ka ekpak njí, mkpaŋá-kpáŋá na mfʉghá-fʉ́ghá tîk á fôn ogyebhá-ḿbə́ŋé bhə́t. 37 Egan njí é rî ka echî sê, ‘Mkpaŋá-kpáŋá egyê, mfʉghá-fʉ́ghá egyê.’ 38 Ń tum ên bəre ó jí fʉ̂ ebhin nji ên asík o kpaŋê. Ane etat nâ á yéne oseŋe á kpâŋ. Ên o kí fon mân a ri orʉrí etûm ábho.” 39 Etî-etî ane Samariya ka eték áji, á yûŋ ḿbə́ŋé á kî na Jisos, ka nne-nkáé ányo a sə́re ábho se Jisos a sə́re yê chénchén iyîm mbi yê a noghê oyim ka ekpin ejê. 40 Á kpó bha mbâ Jisos, á góre yê sê a té a ká na ábho. A kâ fə́ne mfín ébháe. 41 Otîp mbi Jisos a karê áfo ó yîm ane mba tat etî-etî á kî ḿbə́ŋé na yê. 42 Ane á sə́re nne-nkáé nnyó se, “É ki ḿbə́ŋé mfá-mfá na yê, cháŋ kpe sê ka achot mma o sə́re êt, kən êt é yuk êt áfoné achot mma yê á chorá. É məŋe sê yê nâ a ri nne nnyo Obhasi a túmi se a bhá yim ngun á sém.”
Jisos a yîm mmon i nne-eyúp a sôn
43 Nji Jisos a káe mfín ébháe áfo, a chîŋ a jak nnyi Gariri. 44 Kpe noŋ Jisos yê ḿfoné á chorá se, “Nkara-otîp nnyo á foná ejík sê é dʉ̂ mbâ ane abhê cháŋ”, á ka re ejiím. 45 Kən a kpo to a sí Gariri, ane á kô yê nono. Echî aŋ? Á yen iyîm mbi a yimî ka Jerusarem ebhú á jíi erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ. 46 Jisos a jak mân ka eték í Kana ka Gariri. Kana nâ eji nji yê a kpíghi nná ayép ka aməm. Ntûfâm yót ka mba á fíi otúi eték a ri ka Kapanom. Mmon owe nnyo nne-ndûm a ri a maŋá omaŋé. 47 Ntûfâm nnyó a kpo to a yúk sê Jisos a mághe Judiya a bhâ Gariri, a jî góre yê se a bhá nnyi Kapanom a bhá yim mmon owe a son. Se mmon owe a kə̂t kpít na ekpóóm. 48 Jisos a táme yê se, “Kpe nne owəné nnyo a kí yuŋ ḿbə́ŋé a kí na mme cháŋ ta a yên ntûm okpógha-biji nnyi ń yimá.” 49 Kən ntûfâm nnyó se, “Ńsé, ka kâm mmon a kpó ə̂m, bhák é jî.” 50 Jisos se, “Choŋ kʉ́ri, mmon owa á bhó kpo.” Nne-ndûm nnyó a kâm na nchot nnyi Jisos a sə́re yê, a kʉ́rá. 51 Nji á kʉra a jak, ágbán abhê á bhâ kpúghi yê ka mbá, á sə́re yê sê, “Mmon owa a sôn.” 52 A bhə̂p ábho se, “Bhaghé ebhú nâ a sonê?” Á sə́re yê sê, “A ri ényané ka ńkánínká enígisá.” 53 A bhâ tît mân se ka ebhú áji títí nâ Jisos a sə́re yê se, “Choŋ kʉ́ri, mmon á bhó kpo.” Ka obhô mbí, yê na ndə́p-i-njû eye chénchén á bhâ yûŋ ḿbə́ŋé á kî na Jisos. 54 Nâ osúí biriŋ íbháe mbi Jisos a tóŋe nji a maghê Judiya a jak nnyi Gariri.
Jisos a yîm nne nnyo a máŋe emaŋé ka nyâ na nyâ a sôn
1 É kpo ka, erom ane Jus etat é sî. Jisos a mághe a jak nnyi Jerusarem. 2 Nnyo-mbá etat ń dî kən ó gyé eték, á bhiŋá sê Nnyo-mbá Obhúi. Eji ayép eyumúm é rî ka nnyo-mbá mmí á bhiŋá ka eyum ane Ibru sê Besayida. É fóne ngûm énarâna érôn nnyi ane á yoá biji. 3 Njok ane bimaŋé ka mkpak ka mkpak á chə́me á nûŋ ka ánarâna mmá. Atáná-amə̂t, abhə́né, ane mba abhô na akát á kpo, á rî áfo. Á chighá sê ayép á jʉ́ŋ. 4 Echî aŋ? Ka ebhú ka ebhú, énjel Obhasi a kə́ bha a bhâ nyíŋi ayép. Ndaŋa-mbá nne emaŋé nnyo a kí gye ayép mmá nji á nyiŋí, kpe bhaghé emaŋé nâ é nógha yê a kí son. 5 Nne yót a ri ka ane emaŋé mbá, a máŋe emaŋé ka nyâ esam njəm ekû na ésá. 6 Nji Jisos a yéne nne nnyó a nuŋ, a mə́ŋe se a yên oseŋe ebhú é rap ka emaŋé njí. A bhə̂p yê se, “Tîk o kôt se emaŋé ejâ é mân a?” 7 Nne nnyó a kâm. A sə́re Jisos se, “Ńsé, ń ka fon kpe nne nnyo a kí kən ə̂m ń wághé ń sí ayép ebhú nji á nyíŋi ḿmáne. Kpe bhaghé ebhú n noghê bəre ń sí, nne etat a kí raŋ mbá a sî.” 8 Jisos se, “Duî ngyím, kə́n ekpa ejâ jen ejen.” 9 Etʉri-étʉ́ri áji nne nnyó a sôn, a rúi ngyím, a kə̂n ekpa ejê a kí jen a jak. Nchot nnyí a fábhe ka ofú oyoá-biji. 10 Kən atúi-ofâm ane Jus á kpó to á yén nne nnyo á yími nná a sôn, á sə́re sê, “Égyé a ri ofú oyoá-biji, ebhín é ká kam sê kpe ekpa áji ó kə́n ka ofú ntʉ́ghi mbí.” 11 Kən nne nnyó a táme ábho se, “Nne nnyo a yimî ə̂m n sôn a sə́re ə̂m se ń kə́n ekpa ejámé ń jên ń jî.” 12 Á bhə̂p yê sê, “Nne nchane a ri énê nnyo a sə́re wâ se ó kə́n ekpa ó jên?” 13 Kən nne nnyó á ka kpó məŋé nne nnyo a yimî yê a sôn. Echî aŋ? Ekam ane é tî é chîŋ ka eji njí, Jisos a nôn a jak eye mbá. 14 É kpó kət, Jisos a bhâ kpúghi nne nnyo yê a yimî nná a sôn ka ókʉ́rí achot Obhasi. A sə́re yê se, “Mfá-mfá ó son, maghê mân obhí obhâ. Áno asík, ebhú tat nji é kí kpo fap na we tîk é bhîp é chíŋi ochíŋ.” 15 Nne nnyó a mághe mân a jî sə́re atúi-ofâm ane Jus se a ri Jisos nâ a yimî yê a sôn. 16 Atúi-ofâm mbá á róghe fə́ne ekarám Jisos oseŋe, ka a yîm nne a sôn ka ofú oyoá-biji. 17 Kən Jisos a sə́re ábho se, “Ńsé omé á yimá etûm chénchén ebhú, mme eróŋ n di ń yîm ka ekpak njí.” 18 É kpére é yâm mân atúi-ofâm mbá é kpô. Á chími sê á rî á yúí yê, ka a gbô ebhín ofú oyoá-biji. Sê a sə́re fə́ne se Obhasi a ri Ńsé owe. Nâ é fap sê a kí ko biji ibhê ekan na Obhasi.
Jisos se ikom ifê í dʉ̂ mbâ Ńsé owe Obhasi
19 Jisos se, “Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre Mmon á bhó yim kpe ejûm jə́t ka biji ibhê. Kpe jen nji a kí yim, á yena mbâ Ńsé owe. Nji-nji Ńsé a yimî, ńjə́ne nâ Mmon á yimá. 20 Echî aŋ? Ńsé a kôt Mmon, nâ ńjə́ne a kí toŋe Mmon chénchén ejûm nji yê ḿfoné á yimá. Tîk a tóŋe Mmon iyîm mbi í fáŋe í chîŋ ochíŋ. Tîk biji í kpô ên fə́ne kpe-eji. 21 Ka ekpak nji Ńsé á sʉghá áno ane mba á kpóe á chəbhá njəm ka ekpin, nâ noŋ fə́ne Mmon a kí karé ekpin mbâ kpe énê nnyo yê a wóme a karé. 22 Ńsé fə́ne asík á taŋá esup na kpe nne yót. A mághe achot áma chénchén ka obhô Mmon. 23 Se ngun ndə́m á jíghí Mmon noŋ á jígha yê. Nne nnyo á ka jíghí Mmon nâ á ka jíghí Ńsé nnyo a túmi Mmon.” 24 “Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre kpe énê nnyo a kí yuk nji ń chorá nná, a yûŋ ḿbə́ŋé a kî na yê nnyo a túmi ə̂m, a fôn ekpin ótúm-ótúm. Á bhó gyimi ka ochî esup, a yáŋe ekʉ̂ a gyê ka ekpin.” 25 “Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre ebhú é kə́ bha, ta é bha é si njû nji ane mba á kpóe á kí yuk eyum í Mmon Obhasi. Mba á yuk eyum njí á kí fon ekpin. 26 Nan? Ńsé nnyo a ri nâ njû ekpin a yîm fə́ne se Mmon a jóe njû ekpin. 27 A káre Mmon ikom se a táŋ ngun, ka Mmon a ri Mmon-i-ntem-nne. 28 Deê é kâ kpô ên biji. Ebhú é kə́ bha nji akə́bha-nsi chénchén ka ayəm á kí yuk eyum ejê. 29 Á yuk, á kí fap ka ayəm ábho. Ane mân mba á yími ono ka ngun nnyí, tîk á nyə́me á gyê ka ekpin. Mba á yími obhí, á kí nyəmé á gyê ka oseŋe.”
Atî-isê Jisos
30 Jisos se, “Kpe ejûm jə́t nji n kí yim ka ikom ifámé cháŋ. Ekpak nji n kí taŋ ngun nâ ekpak nji Ńsé omé Obhasi a sə́re ə̂m se ń táŋ. Nâ otáŋá-nchot obhámé ó rî ka mbá. Ḿ bó yim nji é bhíghi ə̂m ka ḿbə́ŋé, kən ń yimá nji yê nnyo a túmi ə̂m a wóme. 31 “Ń gyimi ntî-isê biji ibhámé, nji ń chot á bhó ko sê nâ mfoné nchot. 32 Kən ntî-isê omé a ri. Ḿ məŋe bəre otî-isê obhê áfúbhí cháŋ. 33 O tûm ên ane mbâ Jon. Nji á jíi, Jon a chôt noŋ ntî-isê mfoné nchot Obhasi. 34 É ká joé sê ta ntem-nne a gyími ə̂m ntî-isê. Ń chorá áno ńji bəre ó sém ên. 35 Jon a ri ebhú áji noŋ ngûn mmi ń kí ya, ń toŋa ebhát. O kâm ên ka ebhú jə́t sê ó fon ên ogyep ebhát njí. 36 Kən ḿ fon ntî-isê ka biji ibhámé nnyo a sonê a chíŋi kpe otî-isê mbi Jon a gyími ə̂m. Otî-isê mbí a ri ntûm nnyi ń yimá. Ntûm nnyí Ńsé omé a karê ə̂m se ń yîm. Ntûm nnyí nâ a gyím ə̂m ntî-isê se Obhasi Ńsé nâ a túmi ə̂m. 37 Ńsé fə́ne nnyo a túmi ə̂m a gyími fə́ne noŋ ntî-isê omé yê ḿfoné. Nne owəné nnyo a noghê eyum ejê oyúk cháŋ. Ekpak fə́ne nji yê a ri, nne nnyo a məŋê cháŋ. 38 Nchot eye fə́ne á bhó kumí na ên, ka ó bhó yuŋ ên ḿbə́ŋé ó kí na mme nnyo yê á túmi. 39 O kí gat ên nwet Obhasi ekpíím o kérá ên sê a ri ka ńnyə́ne nâ o kí fon ên ekpin ótúm-ótúm. Nwet nnyí ngá, a ri noŋ ntî-isê omé. 40 A ri ên ó bhó kam ên ó bhá ên mbâ amé, ń káre ên ekpin ótúm-ótúm. 41 “Ḿ bó nok bəre ngun á kât ə̂m. 42 Kən ḿ məŋe ḿbə́ŋé eyəné. Ó ka kot ên Obhasi. 43 Ḿ ba ka mbiŋ i Ńsé omé, kən nne owəné nnyo a kamê na mme cháŋ. Nne etat áfo nâ a bháe, nne nnyo a túmi yê cháŋ kə́n o kâm ên na yê. 44 O kí yim ên nan ó yûŋ ên ḿbə́ŋé ó kí na Obhasi, nji o noghá ên ngá sê ngun á kât ên. Ó maghe ên ewómóm nkat mbâ mfoné Obhasi. 45 A ri o kâ fôn ên efup sê mme nâ n kí bhibhi ên ka ochî Obhasi. Nji é kí bhibhi ên a ri ebhín í Mosis nji ên o fiî sê tîk é yîm ên ó sêm. 46 Ebhú sê o kamê ên na ebhín í Mosis mfoné ekamám, kə́n o kâm ên fə́ne na mme. Echî aŋ? Achot mma a séŋe chénchén a ri mme. 47 Kən ájoé ó bhó kam ên na nji yê a séŋe, o kí yim ên nan ó kâm ên na nchot amé?”
Etûm okpógha-biji nji Jisos a yimî na mkpât édî
1 Ńji é kpó chiŋ, Jisos a yáŋe a jak njəm aya Gariri. Á bhíŋa ebhú etat sê aya Tiberiyas. 2 Njok ekam ane á tôp yê á jak, ka á yen ntûm okpógha-biji nnyi á yimá na ane bimaŋé. 3 Jisos a gyʉ̂t egúí a jî kúmi na atóbhá abhê. 4 Nâ mfín nnyi erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ. 5 Nji a kun áno ka egúí njí, a kpíghi a yên se ekam ane é kí ti otí é bhak. A bhə̂p Firip se, “E kí nam édî fan nji tîk é tî é bhîk ane mbá chénchén?” 6 Ńga a chorê áno se yê a gaé Firip, ka yê ta a mə́ŋe nji yê tîk a yîm. 7 Firip a táme se, “Kpe ntâk i ntí ébháe á bhó nam édî nji kə́n é bhîk ane mbá, kpe á kíri mkpât-mkpât.” 8 Ḿgbán owe nnyo tat, a kamá se Andru, mmon-i-nnyen i Simun Pita, a chôt se, 9 “Mmon i ndûm yót a ri mfá nnyo a fonê nsûm i brêt érôn na nsí ébháe, kən áji é fap jen ka ekam ane njí?” 10 Jisos a sə́re ábho se á yîm ane á kúmi okumí ka nsi. Ajé á rî ka eji áji á tî. Ane-arûm ka ekam njí á rî ntem-esam ntə̂m-ntə̂m ófó na ébháe na ejûm (5 ,000 ). 11 Jisos a kô mân brêt ányi a káre ekûp mbâ Obhasi, a kíri a káre ane chénchén mba á kûn áfo. A kô fə́ne nsí nnyí ébháe, a yîm ekpak njí jə́t. Ane mbá chénchén á dî á gyʉ́ri. 12 Á kpó di á gyʉ́rí, a sə́re ágbán abhê se á bhúp akpât édî mma á kə́re. Se á kâ bhíbhi édî obhíbhí. 13 Á bhûp á kâk, akpatə́m í bikáé í súi ófó na íbháe ka abhon í brêt árôn mma ekam ane á díi. 14 Ane mba á rî áfo, á kpó yen etûm okpógha-biji njí, á róghe echoróm sê, “Ka etʉri, ḿfa a ri nkara-otîp nchane nnyo á tóe sê tîk a bhák ka ngun.” 15 Jisos a yên a mə́ŋe se ane mbá á kí kere á fî yê ka ikom á yîm ntûfâm, a bê a jak a jî kə̂t yê átíŋ ebhat agúí-ágúi.
Jisos a jên njəm-ósô ayép
16 Egu é kpó si, ágbán í Jisos á bhə̂t á jak ka aya. 17 Á gyê ka okpi á yáŋe á chə́bhe njəm nnyi Kapanom. Atʉ́ á si, Jisos a nyə́ne á ka bhá a kpúghí ábho. 18 Ekpatə́m í mfêp a róghe eyimím, ayép á róghe fə́ne echubhúm. 19 Ágbán mbá á bhúghi nkóé ń kí si ejûm noŋ ńsá na ńnî. Á kpó to á yén, Jisos a kí jen njəm-ósô ayép a bhák mbâ okpi ábho. Efup é súi ábho biji. 20 Kən Jisos a sə́re ábho se, “Ka fûp ên chichi, a ri mme áno.” 21 Á kâm sê á kó yê a gyé ka okpi, kən ka nkúbhi ebhú áji, okpi ta ó təme ka eji ábho á tími etə́mə́m.
Ekam ane á kí wom Jisos
22 Ka ntem-ofú, ekam ane mba á kə́re nná njəm aya nnyi ńgô, á məŋe sê okpi ó kə́re okə́t bhə́t áfo ka egae áji. Á məŋe sê Jisos á ka gye a ji na ágbán abhê, á jíi á mághe yê mbá-njəm. 23 Akpi etat mma á dʉ̂ nnyi Tiberiyas á tə́me ka eji nji Jisos a karê nná ekûp mbâ Obhasi kən ane á dî édî. 24 Kən ane mbá á kpó yen sê Jisos na ágbán abhê cháŋ, á gyê akpi mmá á jak nnyi Kapanom á jí wóm yê.
Jisos se yê a ri édî nji é kára ekpin
25 Ekam ane njí á kpó to á wóm yê á yén njəm aya nnyi ńgô, á bhə̂p yê sê, “Ńsé, bhaghé ebhú nji o yaŋê ngá?” 26 Jisos se, “Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre ó woma ên ə̂m áno, ka o díi ên édî o gyʉ́ri ên. Ó bhó wom ên ə̂m ka ntûm okpógha-biji nnyi ń yimá. 27 Nne a kâ kî ḿbə́ŋé ka édî nji kpe é káe nan é kí bhip. Kî ên ḿbə́ŋé ka édî nji é bhó bhip ka ótúm-ótúm. Ntʉ́ghi édî njí nâ Mmon-i-ntem-nne a kí karé ên. A fôn ikom ka ekarám ńjə́ne, ka Obhasi Ńsé yê ḿfoné a kâm ta a tóŋe eriŋ.” 28 Á bhə̂p mân yê sê, “E kí yim nan kən e yimá ntûm nnyi Obhasi a wóme?” 29 A táme se, “Ńgyê etûm nji Obhasi a wóme ên se ó yîm. Yuŋ ên ḿbə́ŋé kî na nne nnyo yê a túmi.” 30 Á kpô bhə́p yê sê, “Bhaghé etûm okpógha-biji nji kə́n o yîm mfá kən é yén é kâm na we. O kí yim bhaghé ejûm? 31 Ane-éməné abhə́ré á díi édî nji á bhíŋa sê mána ka etə́m. Nâ noŋ fə́ne á séŋe ka nwet Obhasi sê, “A káre ábho édî nji é dʉ̂ ka ósô se á dí.” 32 Jisos a táme se, “Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre édî nji Mosis a karê ane-éməné abhə́né mfoné-mfoné édî Obhasi asík. Yê nnyo a ri Ńsé omé nâ á kará mfoné édî nji é dʉ̂ ka obhô obhê. 33 Ka nan? Édî nji Obhasi á kará a ri nne nnyo á dʉk ka ósô se a bhá karé ekpin ka ngun nnyí.” 34 Á táme yê sê, “Ńsé, karâ êt édî njí chénchén ebhú.” 35 Kən Jisos a sə́re ábho se, “Mme nâ n di édî ekpin. Nne nnyo á bha mbâ amé, njaé a rô kpó yam yê bhúghí-bhúghí. Nne nnyo á yuŋ ḿbə́ŋé a kî na mme, a rô fon ekot kpe ka ejûm jə́t. 36 Kən ka ekpak nji ta ń səre ên, ó yen ên ekpak nji n yimî, kən ó bhó yuŋ ên ḿbə́ŋé ó kí na mme. 37 Kpe énê nnyo Ńsé omé a karê mbâ amé, a kə́ bha mbâ amé. Nne fə́ne kpe nnyón nnyo á bhak mbâ amé, ḿ bó bhim yê a chəbhé njəm. 38 Echî aŋ? N dʉ mbâ Obhasi Ósô, m bák. Ń ka bhá bəre ḿ bá yîm nji é kóre ə̂m ka ḿbə́ŋé, kən m báe bəre ḿ bá yîm nji é kóra nne nnyo a túmi ə̂m. 39 Ńgyê ejûm nji nne nnyo a túmi ə̂m á korá. Se ka ane mba yê a karê ə̂m, n kâ yîm kpe yót a tán. Se fə́ne kpe á kpóe okpó, deê ń kó ábho á bhá ka ekpin ka nsígha-njəm ofú. 40 Ka etʉri, ejûm nji Ńsé omé a wóme é rî sê, kpe énê nnyo a yéne Mmon owe, a yûŋ ḿbə́ŋé a kî na yê, a kí fon ekpin ótúm-ótúm. Mme tîk n yîm yê a chə́bhe njəm ka ekpin ka nsígha-njəm ofú.” 41 Ane Jus á róghe egəmə́m yê, ka a chorê se yê a ri édî Obhasi nji é dʉ̂ nnyi ósô. 42 Sê, “Jisos nnyo mmon i Jusep nná asík a? É məŋe ńsé, é məŋe nnyen. É kí yim nan a kpó səre se yê a dʉ mbâ Obhasi a bhák?” 43 Jisos se, “Maghê ên ogəm mbí. 44 Kpe nne yót nnyo a kə́ bha mbâ amé cháŋ, təm Ńsé nnyo a túmi ə̂m a tʉ̂ yê a bhák. Nne fə́ne nnyo á bha mbâ amé, n kí yim yê a chə́bhe njəm ka ekpin ka nsígha-njəm ofú. 45 Akará-otîp Obhasi á séŋe sê, ‘Obhasi nâ a kí kpi ane chénchén ejûm.’ Nne kpe nnyón mân nnyo á yugha nji Obhasi Ńsé á kpik, a yimá ka ekpak a yúghi, nâ a kə́ bha mbâ amé. 46 É ká fap sê kpe nne a yên Obhasi Ńsé. Nne nnyo a yéne yê a ri yót. Nne ányo a ri yê nnyo a dʉ mbâ Obhasi Ńsé yê ḿfoné. 47 Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre nne nnyo a yuŋî ḿbə́ŋé a kî na mme, a kí fon ekpin ótúm-ótúm. 48 Mme nâ n di édî ekpin. 49 Kpe noŋ ásé éməné abhə́né á díi mána ka etə́m, nne ábho nnyo a rô kpó cháŋ. 50 Kən ńgyê édî nji é dʉ̂ mbâ Obhasi é bhak ka nsi, nne a kí di, á bhó kpo a tán. 51 Mme nâ n di édî nji é kára ekpin. N dʉ mbâ Obhasi m bák ka nsi. Kpe énê mân nnyo á di édî njí, a kí fon ekpin ótúm-ótúm. Édî njí a ri biji ibhámé mbi n kí karé bəre ane ngun á fôn ekpin.” 52 Kən ane Jus á róghe mân ekpóŋóm ábho-ábhô sê, “Nne nnyó a kí yim nan a sə́ré se yê a kí karé êt biji ibhê é dí?” 53 Jisos se, “Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre nne á ro di biji Mmon-i-ntem-nne, a gwô agyʉ́ŋ amê, á bhó fon ekpin. 54 Nne kpe nnyón nnyo a dî biji ibhámé, a gwô agyʉ́ŋ amámé, a kí fon ekpin ótúm-ótúm. N kí yim yê fə́ne a nyə́me ka nsígha-njəm ofú. 55 Echî aŋ? Biji ibhámé nâ í rî mfoné édî, agyʉ́ŋ amámé mfoné ayép. 56 Nne nnyo á di biji ibhámé, a gwô agyʉ́ŋ amámé, ekpin ejê é rî na mme, mme fə́ne n di ka ekpin ejê. 57 Mfoné Obhasi Ńsé nnyo á kará ekpin nâ a túmi ə̂m. Yê nâ á kará ə̂m ekpin. Kpe énê fə́ne nnyo á di ə̂m, n kí karé yê ekpin njí. 58 Ḿfa mân nâ édî nji é dʉ̂ mbâ Obhasi é bhak ka nsi. Cháŋ noŋ mána nnyi ane-éməné abhə́né á díi, kən kpe nne ábho nnyo a nyə́ne ka ekpin cháŋ. Kpe énê mân nnyo á di édî njí, a kí fon ekpin ótúm-ótúm.” 59 Jisos a kpíi achot mmá chénchén ka óchâm Obhasi ka Kapanom.
Atóbhá Jisos etî-etî á be yê
60 Atóbhá Jisos á yûk achot mma yê a chorê nná, kən etî-etî biji í kpô ábho kpe-eji. Á chə́bhe á chorá sê, “Ntʉ́ghi mbí okpígha-ejûm ó chíŋi êt kpá. Énê nnyo kə́n a kâm na achot ntʉ́ghi mmá?” 61 Kən Jisos a mə́ŋe se á kí gəm yê, a bhə̂p ábho se, “O kí yam ên ḿbə́ŋé na nchot amé tîk? 62 Ájoé ńji é kí yam ên ḿbə́ŋé, kən ebhú ó yen ên mân Mmon-i-ntem-nne a kí gyʉt a jak mbâ Obhasi ka eji nji a ri ofú ábhi. 63 Nji é kára ekpin a ri ńtʉgântʉ Obhasi. Ń ka chot nchot mfoné ngu-biji edíím, kən achot mma ń səra ên áno nâ á kí karé ên ńtʉgântʉ Obhasi na ekpin. 64-65 Kən kpe noŋ o yúghi ên áno, etʉ̂ ên ó bhó ki ên ḿbə́ŋé na mme. Nâ echî é yími kən n sə́re ên bəre kpe nne yót cháŋ nnyo a kə́ bha mbâ amé nji Obhasi á ka kak yê obhô.” Ta ka eróghá-ndə́p, Jisos a mə́ŋe ane mba tîk á bhó ki ḿbə́ŋé na yê, na nne nnyo tîk a gúri yê. 66 Okpígha-ejûm í Jisos ó yîm etî-etî ane mba á tóbha yê á mághe yê etóbhóm. 67 Jisos a bhə̂p mân ágbán abhê ófó na ábháe se, “Ên fə́ne aŋ? O kí wom ó mághe ên ə̂m eróŋ a?” 68 Kən ḿgbán owe yót a kamá se Simun Pita a táme se, “Ntûfâm, e kí kpo maghé wâ é jî mbâ énê? We nâ o fonê nchot nnyi a kí karé ekpin ótúm-ótúm. 69 Êt fə́ne é ki ḿbə́ŋé na we. É məŋe sê we a ri obhô-orûm Obhasi. O dʉ mbâ eye o bhák.” 70 Jisos a bhə̂p ábho se, “To mme nâ n sáŋe ên ófó na ábháe? Deê ń sə́ré ên bəre nne owəné yót a ri ndûm i nyima-obhí.” 71 A chorê áno a kpê na Juda nnyo mmon i Simun Iskariyot. Kpe noŋ yê eróŋ a ri ḿgbán yót ka ágbán ófó na ábháe mba á tóbha Jisos, yê nâ a kí gurí Jisos.
Kpe abhon-í-nnyen í Jisos á ká joé jáé-jáé na yê
1 Ḿma á kpó to á chíŋ, Jisos a jená a fárá nték i Gariri. Kən á ka ji ebhat í Judiya, ka atúi-ofâm ane Jus á kí wom á yúí yê. 2 Kən erom ane Jus nji á kâk ka ntəm é kpíri. 3 Abhon-í-nnyen í Jisos á bhâ sə́re yê sê, “Maghê choŋ nnyi Judiya, ane mba á tóbha wâ á yén ntûm nnyi ó yimá. 4 Nne nnyo a kí wom se ngun á mə́ŋe yê á bhó yim iyîm ka ebhə̂t. Ka eji o kí yim iyîm mbí, choŋ ngun á yén wâ.” 5 Kpe mba á rî abhon-í-nnyen í Jisos á ká ki ḿbə́ŋé na yê. 6 Nji á chóre nchot nnyí, Jisos a sə́re ábho se, “Ebhú ejámé é nyə́ne é ká si, kən ejə́né é rî kpe bhaghé ebhú. 7 Ejûm ngun á kí bhan ên cháŋ, kən á kí bhan ə̂m, ka n kí toŋe jáé bəre á yíma obhí. 8 Ên choŋ ên erom, kən mme ḿ bó bha, ka mfoné ebhú ejámé é nyə́ne é ká tʉrí osí.” 9 Nji Jisos a sə́re ábho áno, a kə̂t fə́ne ka Gariri, á ka ji nnyi Judiya.
Jisos se achot mma yê á kpik á dʉ̂ mbâ Obhasi
10 Abhon-í-nnyen í Jisos á kpó ji erom ka Jerusarem, Jisos a mághe fə́ne a jak, kən a ri ka ebhə̂t, ane á kâ mə́ŋe. 11 Atúi-ofâm ane Jus á róghe yê ewómóm ka erom njí sê, “Nne nnyó a ri fan?” 12 Ane á kə̂t á chəmá ka nkam ka nkam á gəmá yê. Etʉ̂ sê yê a ri nnyen i nne, kən etʉ̂ sê a ri nne nnyo á jená a rirá ane. 13 Kən kpe nne nnyo a kí chot jáé cháŋ, ka á kí fup atúi-ofâm ane Jus. 14 Nji ta erom é si étíŋanti, Jisos a jî gyê ókʉ́rí achot Obhasi, a róghe ane achot ekpíím. 15 É kpô atúi-ofâm ane Jus biji kpe-eji sê, “Nne nnyó a məŋê achot mmá nan nji kpe njû-osêŋ á ka ji?” 16 Kən a táme ábho se, “Achot mmá ḿ kpik nná á ká dʉ mbâ amé, á dʉ̂ mbâ nne nnyo a túmi ə̂m. 17 Kpe énê nnyo á kam se yê tîk a yîm ka ekpak nji Obhasi a wóme, tîk a mə́ŋe ájoé achot mmá ḿ kpik ane á dʉ̂ mbâ amé, na kpe ebhú tat mbâ Obhasi. 18 Ájoé nne á chorá achot amê yê ḿfoné, á woma a ri ejík ejê. Kən ájoé á chorá se ejík é jóe é káre a ri nne nnyo a túmi yê, ntʉ́ghi nne ányo nne áfúbhí asík. Ekpin ejê é rî ka nnyen-i-mbá. 19 To Mosis a karê ên ebhín, kən kpe nne owəné nnyo á kik ebhín cháŋ. Ó woma ên jen ó yúí ên ə̂m?” 20 Ekam ane njí á bhə̂p yê sê, “Ojê ó kí karé wâ oseŋe tîk? Énê nnyo á woma wâ eyúúm?” 21 A táme ábho se, “Ka obhô etûm bhə́t-abhərâ o kí kuk ên. 22 Kən ên, o kí kimâ ên abhon arûm abhə́né nkîm kpe na ofú oyoá-biji, ka Mosis a karê ebhín í nkîm. Nchot i nkîm nnyí á ka róghé kpe na Mosis. A róghe na ane-éməné. 23 Ájoé mân o kí kimâ ên nkîm ka ofú oyoá-biji sê o kâ gbô ên ebhín í Mosis, ó yama ên mân ḿbə́ŋé na mme jen ka n yimî nne a sôn a chə́bhe njəm ka biji ka ofú oyoá-biji? 24 Deê o bhíbhá ên mbiŋ i nne nji á gbo ka etʉri. Ka kpó bhibhi ên mbiŋ i nne nji á ka yim ejûm ebhí.” Etʉ̂ ane Jus á kí bhəp se, “Jisos nâ a bháe êt oyim é sém tîk?” 25 Etʉ̂ ane Jerusarem á róghe echoróm sê, “Nne nchane nná asík nnyo á wóma nná á yúí a? 26 Ńgyê noŋ á chorá ka éré kpúŋúnúŋ, nne nnyo á chorá kpe ejûm na yê cháŋ. Nâ-ngá ane-echî abhə́ré á məŋe sê yê a ri Krayis, nne nnyo Obhasi a túmi a bhá yim êt é sém tîk? 27 Kən á séŋe sê ebhú nne nchane á bha, kpe nne nnyo á məŋá ebhat a dʉ cháŋ. Kən êt é məŋe ebhat í nne nnyó a dʉ.” 28 Jisos a nyə́ne a kpík áfo ka ókʉ́rí achot Obhasi, kən a kûk se, “Nâ ngá ó məŋe ên ə̂m ka etʉri a? Ó məŋe ên mbá n dʉ m bák a? Ń ka bhá ka ikom ifámé. Yê nnyo a túmi ə̂m nne áfúbhí asík. Ó ka məŋé ên yê. 29 Mme nâ m məŋê yê, ka n dʉ mbâ eye. Yê nâ a túmi ə̂m.” 30 A kpo to a chot áno, ane á nôk yê efiím kən kpe nne nnyo a kí raŋ yê obhô cháŋ, ka ebhú ejê é nyə́ne é ká si. 31 Kən ábho etî-etî á kî ḿbə́ŋé na yê. Á bhəbha biji sê, “Ebhú nne nchane nnyo Obhasi a kí tum á bha, a kí kpo yim bhaghé ntʉ́ghi ntûm okpógha-biji nnyi a kí chiŋi nnyi nne nnyó a yimî nná?”
Á tum ane sê á jí fî Jisos
32 Ane Jus mba echəme Farasi á yûk ogəm mbi ane á gə́ma Jisos. Á jak mân á jî chə̂m ndə́p na ane-echî akará-agore Obhasi, á tûm abhábhá-ókʉ́rí achot Obhasi á jí fî yê. 33 Kən Jisos a sə́re ane se, “Ebhú é ká kpo rap nji n kí joé na ên kən ń chə́bhe njəm mbâ nne nnyo a túmi ə̂m. 34 Tîk o wôm ên ə̂m, kən ó bhó yen. Mbá n kí joé, ó bhó bhik ên ebháám.” 35 Atúi-ofâm ane Jus mân á róghe atem ebhə́bhə́m sê, “Nne nnyó á jak fan nji é bhó yen yê? A kí ji ka nték ajéné nnyi ane Jus á rî tîk? A kí ko achot amê a jí kpi ajéné tîk? 36 Echî nchot eye a ri jen nnyi se, ‘Tîk o wôm ên ə̂m ó bhó yen. Mbá n kí joé, ó ka bhik ên ebháám.’ ”
Ayép mma á kára ekpin
37 Ntə̂m ofú erom nâ a faŋê a chíŋi ochíŋ. Ka ofú mbí títí, Jisos a gyími a kí kuk se, “Kpe énê nnyo ayép á kí kot yê, deê a bhá mme ń káre yê a gwó. 38 Ka ekpak á séŋe sê, ‘Nne nnyo á yuŋ ḿbə́ŋé a kî na mme, tîk ayép ekpin á sek yê ka biji noŋ mmon ayép oyum.’ ” 39 Ayép mma Jisos á chorá áno a ri ńtʉgântʉ Obhasi nnyo ane mba á yuŋ ḿbə́ŋé á kî na yê á kí fon. Ta é si ebhú njí, ane á nyə́ne á ká fon ńtʉgântʉ nnyó, ka Obhasi a nyə́ne á ka yuŋ Jisos a karé ekumi otúi.
Achât á gbo ka ekam
40 Ane etî-etî á yûk achot í Jisos á kâm sê yê a ri nkara-otîp Obhasi nchane ka etʉri. 41 Etʉ̂ sê Jisos a ri Krayis, nne nnyo Obhasi a túmi a bhá yim ábho á sém. Kən etʉ̂ ane á kí bhəp sê, “Krayis a kí yim nan a dʉ eték í Gariri? 42 To á séŋe ka nwet Obhasi sê Krayis, nne nnyo Obhasi a kí tum a bhá yim êt é sém, a kí joé eyábhé-mmon í Debhit? Á kí ji yê ka Betrehem, eték nji Debhit a dʉ?” 43 Achât á bhâ gbô mân ka ekam njí ka obhô Jisos. 44 Etʉ̂ ane á wóma kə́n sê á fî yê, kən kpe nne nnyo a kí raŋ yê obhô cháŋ. Atúi-ofâm ane Jus na ane echəme Farasi á ká kam na Jisos 45 Abhábhá-ókʉ́rí á chə́bhe mân njəm á jak mbâ ane-echî akará-agore Obhasi na ane echəme Farasi. Atúi-ofâm mbá á kí bhəp ábho sê, “É yími nan kən ó ka fi ên nne nnyó ó bhá ên?” 46 Á táme sê, “Nne kpe yót nnyo a nôk ochot ka ekpak nji nne ányo á chorá nchot cháŋ.” 47 Ane echəme Farasi á bhə̂p ábho sê, “Nne nnyó a ríri ên fə́ne a? 48 Ó nok oyén ên kpe nne echəme Farasi yót, kpe nne-echî yót a kâm na nne nnyó a? 49 Bhúghí-bhúghí! Ekam njí á ká məŋé kpe ejûm á kpê na ebhín Obhasi. A ri enyo nji Obhasi a toê ábho.” 50 Nne yót a ri ka echəme Farasi a kamá se Nikodemus. A râŋ mbá kpá a jî mbâ Jisos. Nikodemus a bhə̂p ábho se, 51 “Nâ-ngá ebhín ejə́ré é kam sê é bhíbhí nne nji é ka yúk ejûm nji nne a yimî, e bhə̂p yê fə́ne ejûm nji a yimî a?” 52 Kən á bhə̂p yê fə́ne sê, “Átíŋ we eróŋ o dʉ Gariri? Bhiŋ nwet Obhasi eya nono, tîk o mə́ŋe se kpe nkara-otîp yót nnyo a kí dʉ Gariri cháŋ.” 53 Kpe énê mân a mághe a kʉ́rá ka eye njû.
Nne-nkáé nnyo a gboê ekun
1 Nji ane á kʉ́ri, Jisos a jak ka Egui Orif. 2 Na ofú-ofú ntem-ofú, a chə́bhe njəm a jak ka ókʉ́rí achot Obhasi. Ekpatə́m ekam ane é bhâ fáre yê é kâk. A kúmi fə́ne a róghe ekpíím achot Obhasi. 3 Kən atóŋá-ebhín na ane echəme Farasi á kô nne-nkáé etat nnyo sê a gboê ekun a bhâ gyími áfo ka ochî ane. 4 Á bhîŋ Jisos á sə́re sê, “Ńsé, nne-nkáé nnyó a gbô ekun. E fiî yê ofi. 5 Ka ebhín í Mosis á túbha ntʉ́ghi nne-nkáé nnyó atáé ta a kpô. Kən we ó kere se jen?” 6 Ebhə̂p njí a ri oka mbi sê á fî Jisos kən á sə́ré sê a yîm obhí. Kən Jisos a kə́bhe nkə́p a róghe eséŋém ejûm etat ka nsi na indəré. 7 Nji á rî áfo, á bhəbha yê bibhə̂p, Jisos a rúi ngyím a sə́re ábho se, “Nne owəné kpe yót nnyo á ka yim obhí kpe bhə́t, a raŋ mbá a túp nne-nkáé nnyó na ntáé.” 8 A kpô kə́bhé a kí seŋ ka nsi. 9 Nji ane mbá á yúghi ejûm nji Jisos a chorê, á róghe emaghám yóré-yóré, ane-akúí nâ á ráŋe mbá, abhóné á tobha. Á jak fép á mághe nne-nkáé nnyó áfo ngyím na Jisos. 10 Jisos a rúi ngyím, a bhə̂p nne-nkáé nnyó se, “Nne-nkáé, ane mbá chénchén á ji fan? Nne ábho kpe yót á ka kə́t obhíbhí wâ a?” 11 Nne-nkáé nnyó fə́ne a táme se, “Ńsé, kpe nne ábho yót á ka kə́t a bhíbhí ə̂m.” Jisos a sə́re yê mân se, “Kpe mme ḿ bó bhibhi wâ. Choŋ kʉ́ri, kən o kâ kpô yim obhí.”
Obhasi Ńsé a gyími ntî-isê Jisos
12 Jisos a kpô sə́ré ane se, “Mme nâ n di ebhát ngun. Kpe énê nnyo á top ə̂m a kí fon ebhát nji é kí karé yê ekpin. Ntʉ́ghi nne ányo a rô kpo yim ekpin noŋ nne nnyo a ri ka ejírim.” 13 Kən ane echəme Farasi sê, “Ágo nâ eya we átíŋ, nji ó chorá áno noŋ ntî-isê biji ibhâ, nkamá, nâ énê?” 14 Jisos a táme se, “Kpe é joé sê n kí ko biji ibhámé ntî-isê, nji ń chorá é rî ka echî. Ka nan? Ḿ məŋe mbá n dʉ na mbá ń jak, kən ên ó ka məŋé. 15 Ên ó taŋá ên ane ka ebho ngun, kən mme ḿ bó taŋ nne kpe yót. 16 Kən ájoé kpe sê ń táŋ nne, akôp á bhó joé. Echî aŋ? Ń ka joé mme átíŋ, kən ńsé nnyo a túmi ə̂m a ri na mme. 17 Á séŋe fə́ne ka ebhín ejə́né sê otî-isê ane ábháe nâ ó rî mfoné otî-isê. 18 Mme ń gyimi ntî-isê biji, Ńsé fə́ne nnyo a túmi ə̂m a kpô gyímí ntî-isê omé.” 19 Á bhə̂p mân yê sê, “Ńsé owa a ri fan?” Jisos se, “Ó ka məŋé ên ə̂m, kpe Ńsé omé ó ka məŋé ên. Ebhú sê o məŋê ên mme eê, kə́n o kí məŋé ên fə́ne Ńsé omé.” 20 A ri ka ebhú nji Jisos á kpik ane achot ka ókʉ́rí achot Obhasi nâ a chorê achot mmá chénchén. A gyím kpít na eji á kîk ntí a chorá, kən kpe nne nnyo a raŋê yê obhô cháŋ. Echî aŋ? Ebhú ejê é nyə́ne kpá é ká si.
Nne a kâ kâm a kpó na obhí obhê
21 Jisos a kpô sə́ré ábho se, “Mme n kí maghé ên. Tîk o wôm ên ə̂m kən o kí kpo ên ka obhí obhə́né. Ó bhó bhik ên ebháám mbá n jiî.” 22 Atúi-ofâm ane Jus á chə́bhe á bhəbha atem sê, “Nâ-ngá a kí wom a yúí biji tîk? Nâ echî á chorá se mbá yê a kí ji, nne nnyo a bhighî ejiím cháŋ a?” 23 Jisos a jak ochî na nchot eye se, “Ên o dʉ ka ngun nnyí, kən mme n dʉ mbâ Obhasi. Ên a ri ane ngun, kən mme n dʉ mbâ Obhasi. 24 Ń səre ên kpá bəre o kí kpo ên ka obhí obhə́né ájoé ó ka kam ên sê nâ mme nná. Ka etʉri, o kí kpo ên ka obhí obhə́né.” 25 Kən á bhə̂p yê sê, “We nâ énê kpá títí?” A táme ábho se, “Mme a ri yê nnyo n sə́re ên ta ka eróghá-ndə́p. 26 Iyîm etî-etî í rî mbi kə́n n chôt m bíbhi ên kən nchot cháŋ. Nne nnyo a túmi ə̂m á ka joé nne áfúbhí. Nji n yúghi ka nnyo imê, nâ ńjə́ne n kí səre fə́ne ngun ndə́m.” 27 Kən ane á ká ki echî á mə́ŋe sê Jisos á chorá á kpek na Obhasi Ńsé owe. 28 Jisos a sə́re mân ábho se, “Ebhú ó tʉghi ên Mmon-i-ntem-nne ka ego, tîk o mə́ŋe ên mân sê nâ mme nná. Tîk o mə́ŋe ên fə́ne sê ḿ bó yim ejûm kpe jə́t ka ikom ifámé. Nji-nji n kí chot a ri Ńsé omé nâ a kpíi ə̂m. 29 Yê fə́ne nnyo a túmi ə̂m a ri na mme, á ka maghé ə̂m átíŋ, ka ń yimá kpe jen nji é gyébha yê ka ḿbə́ŋé.” 30 Ane etî-etî mba á yúghi achot mmá, á yûŋ ḿbə́ŋé á kî na yê.
Jisos se ane Jus á gbo osʉ́ŋ á kare obhí
31 Jisos a sə́re mân ane Jus mba á yúŋi ḿbə́ŋé á kî na yê se, “Nne nnyo á yim ka ekpak ń səra ên nâ a ri mfoné-mfoné ntóbhá omé. 32 Ntʉ́ghi nne ányo tîk a mə́ŋe mfoné nchot Obhasi. Ńnyə́ne nâ a kí yim yê a sém.” 33 Kən ane á bhə̂p yê sê, “Êt a ri biyábhé-abhon Abraham, osʉ́ŋ í nne asík e noghê ogbo. É yími nan o kí səre se tîk e sêm?” 34 Jisos a táme mân ábho se, “Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre kpe nnyón nne nnyo á yimá obhí, a gbô osʉ́ŋ a káre obhí. 35 Mmon nâ a fonê ndə́p-i-njû, a ri eye ta ngun a mân, kən nsʉ́ŋ á ka fon mfoné efə́k-eji. 36 Ka obhô mbí, ájoé Mmon á yim wâ o sêm, məŋê se ó sem ka etʉri. 37 Ḿ məŋe bəre ên a ri biyábhé-abhon Abraham, kən o kí wom ên ó yúí ə̂m, ka nchot amé kpe yə́t nnyi a gyée ên ka echî cháŋ. 38 Achot mma ń chorá nná chénchén, m kpíi mbâ Ńsé omé, kən ên ó yimá ên achot mma ńsé owəné á kpíi ên.” 39 Ane mbá á kpô sə́ré Jisos sê, “Abraham nâ a ri ńsé owəré.” Jisos se, “Ájoé sê ên a ri abhon Abraham kə́n o yimá ên ekpin noŋ yê a yimî. 40 Kən ńgyê mme n gyím n sə́rá ên mfoné nchot nnyi a dʉ mbâ Obhasi, kən o kí wom ó yúí ên ə̂m. Abraham á bhó yim ntʉ́ghi ekpin njí. 41 Ó yimá ên áno ekpin noŋ ńsé owəné á yimá.” Ane mbá á sə́re yê sê, “Êt é ka joé abhon mba á ká məŋé ńsé. Obhasi átíŋ nâ a ri Ńsé owəré.” 42 Jisos se, “Ebhú sê Obhasi nâ a ri Ńsé owəné ka etʉri, kə́n o fôn ên okot na mme, ka n dʉ mbâ Obhasi m bák mfá. Mme asík ka biji ibhámé n sə́re bəre n kə́ bha. Yê nâ a túmi ə̂m.” 43 A bhə̂p mân ábho se, “Ó məŋe ên ejûm nji nchot amé á bhó gye ên ka echî a? Ó ka wóm ó yúk ên ńnyə́ne. 44 Ntûfâm obhí nâ a ri ńsé owəné, ó korá ên fə́ne o yimá ên nji yê a wóme. Ta ka eróghá-ndə́p yê a ri nyúa-nne. Á ka nok oməŋé nchot ka echî. Nchot ka echî na yê cháŋ bhúghí-bhúghí. Ebhú a kí səre áfúbhí, é ká joé yê kpe ejûm etat, ka nâ ekpin ejê. Yê a ri nne áfúbhí, ńsé nnyo a fonê áfúbhí chénchén. 45 Ń chorá nchot amé ka echî, nâ ńjə́ne ó bhó kam ên na mme. 46 Énê owəné nnyo kə́n a tóŋe se mme nyima-obhí? Jen mân nji ń səre ên nchot ka echî ó bhó kam ên na mme? 47 Nne Obhasi á korá nchot Obhasi eyúghúm. Ó taŋé ên eyúghúm é rî a ri sê ên ane Obhasi asík.”
Jisos a fâŋ a chíŋi Abraham
48 Ane Jus mbá á sə́re Jisos sê, “É ka sə́ré áfúbhí nji e chorê sê we nne Samariya nnyó, ojê obhâ ó faŋ ó chiŋ.” 49 Jisos se, “Ń ka fon ojê, ń jigha Ńsé omé kən o kí wom ó bhíbhí ên mbiŋ amé. 50 É ká joé sê kpe ń woma ejík ejámé mme ḿfoné. Nne a ri nnyo á woma ńjə́ne a karé ə̂m. Nne nnyó nâ a kí taŋ achot á nôp ə̂m. 51 Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre nne nnyo á yuk nchot amé, á bhó yen ekʉ̂ na amə̂t.” 52 Kən ane Jus mbá sê, “É məŋe mân mfá-mfá sê ojê nâ ó kára wâ oseŋe. Abraham a kpô, akará-otîp Obhasi á kpô, kən we o kí səre ane se nne nnyo á kam na otîp obhâ á bhó kpo. 53 Ńsé owəré Abraham a kpô, é kere sê ó bhó kep biji se ó faŋ ó chiŋi Abraham. Átíŋ nâ noŋ ó kera? Akará-otîp Obhasi eróŋ á kpo, we nâ énê?” 54 Jisos se, “Ebhú sê ń woma ejík ejámé mme ḿfoné, kə́n áfo a ri chichi. Kən Ńsé omé nâ á kará ə̂m ejík. Yê títí nnyo ó səra ên áno sê Obhasi owəné. 55 Nne owəné nnyo a noghê oməŋé yê cháŋ, kən mme ḿ məŋe. Ń səre bəre ń ka məŋé yê, n kí səre áfúbhí noŋ ên. Ḿ məŋe yê, ń yimá nji yê a wóme na ḿbə́ŋé amé yə́t. 56 Ńsé owəné Abraham a fonê ekpatə́m ogyebhá-ḿbə́ŋé ebhú áji se yê tîk a yên ebhú n kə́ bha. A yên fə́ne, é gyébhe yê kpe-eji.” 57 Ane Jus á bhə̂p yê sê, “We kpe nsam i nyâ ébháe na ófó ó ka sí, se ó yen Abraham a?” 58 Jisos se, “Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre kən á bhá jí Abraham, mme n di.” 59 Ane mbá á bhûp mân atáé sê á túp yê, kən Jisos a bhə̂t biji a ruá ka ókʉ́rí achot Obhasi mbí.
Jisos a yîm ntána-amə̂t a yén mbá
1 Jisos a kí jen a jak. A jî yên nne etat nnyo á jíi yê na otáná-amə̂t. 2 Ágbán í Jisos á bhə̂p yê sê, “Ńsé, obhí énê nâ ó yími á jî nne nnyó kpup na otáná-amə̂t? Obhê kən mbi ásé abhê?” 3 Jisos se, “Obhí, kpe a ri obhê, kpe mbi ásé abhê, ó ká fon ejûm ó kpê na otáná-amə̂t í nne nnyó. A táne amə̂t ngun á yén ekpak ikom Obhasi í kí yim etûm ka ekpin ejê. 4 E ri é yîm etûm í nne nnyo a túmi ə̂m, é jî ochî nji ebhát é nyə́ne. Ejírim é bha chén. É kpo bha áfo, kpe ejûm é ro kpó yim. 5 Nji n di mfá ka ngun, mme nâ n di áno ebhát í ngun.” 6 Nji a chorê áno, a chô oson ka nsi a nyóbhe otop, a kô a chóme nne nnyó ka amə̂t. 7 A sə́re yê se, “Choŋ osu ochî obhâ ka mmon ayép í Siroyam.” (Siroyam a fábhe se, Átúmi-otúm.) Nne nnyó a jî sû ochî obhê, a chə́bhe njəm a kí yen mbá. 8 Akʉ́á-njû abhê na ane mba á raŋ mbá á məŋe yê noŋ ngyéŋa-egyéŋé á chə́bhe á bhəbha sê, “Ngyéŋá-egyéŋé nnyó nná asík a?” 9 Etʉ̂ sê a ri yê, kən mba tat sê a fóŋe ofóŋé. Kən nne nnyó yê ḿfoné se, “A ri mme áno.” 10 Á bhə̂p yê sê, “Ájoé a ri we, amə̂t amâ á yími nan á rə́bhe?” 11 Kən nne nnyó se, “Nne nnyo á kamá se Jisos nâ a nyóbhe otop a chóme ə̂m ka amə̂t, a sə́re ə̂m se ń jí sû ochî ka mmon ayép í Siroyam. N jî sû fə́ne, amə̂t á rəbhe ə̂m.” 12 Á bhə̂p yê sê “Jisos nchane a ri fan?” Se, “Ń ka məŋé mbá a ri.”
Ane echəme Farasi á ká kam sê Jisos a rə́bhe nne amə̂t
13-14 Ofú Jisos a yimî otop a rə́bhe amə̂t í ntána-amə̂t nnyó a ri ofú oyoá-biji. Kən ane á kô nne nnyo á rə́bhe nná yê amə̂t á bhak mbâ ane echəme Farasi. 15 Nji á bháe, ane echəme Farasi á kpô bhə́p yê ekpak amə̂t amê á rə́bhe. A sə́re ábho se, “A chóme otop ka amə̂t amámé, n sû ochî, ń chəbhe n yéná mbá.” 16 Etʉ̂ ane echəme Farasi sê nne nnyo á yim ejûm ntʉ́ghi njí á bhó joé nne Obhasi ka á ka jíghí ofú oyoá-biji. Kən etʉ̂ fə́ne sê, “Nyima-obhí kpe yót nnyo a kí yim ntʉ́ghi ntûm okpógha-biji nnyí cháŋ.” Achât á bhâ gbô áfo ábho-ábhô. 17 Á kpô bhə́p nne nnyó sê, “Ó səre se a rə́bhe wâ amə̂t, o kí kere mân se yê a ri énê?” Nne nnyó se, “A ri nkara-otîp Obhasi.” 18 Atúi-ofâm ane Jus á ká wom owóm á kâm sê nne nnyó a jóe kpá ntána-amə̂t, kən mfá-mfá a kí yen mbá. Á wóma ta á yúk ka nnyo ásé abhê. Á bhîŋ mân ábho 19 á bhə̂p sê, “Nne nnyó a ri mmon owəné kən ee. Ó səre ên sê a gboê na otáná-amə̂t, é yími nan a kí yen mbá mfá-mfá njí?” 20 Á táme ábho sê, “É məŋe sê a ri mmon owəré, e jíi yê na otáná-amə̂t. 21 Kən é ka məŋé ekpak nji é yími kən a kí yen mbá mfá-mfá. Nne fə́ne nnyo a rəbhê yê amə̂t, é ka məŋé. Yê mmonche asík, bhə̂p ên yê a támé ka imê nnyo.” 22 Ásé nne nnyó á chóre erə́bhe nchot njí ka efup. Echî aŋ? Atúi-ofâm ane Jus á kam sê kpe énê nnyo á səre se Jisos nâ Krayis, nne nchane nnyo Obhasi a túmi a bhá yim ábho á sém, á kí bhim yê, óchâm Obhasi a rô gyé. 23 Nâ echî á táme sê, “Yê mmonche asík, bhə̂p ên yê.” Ka osúí ntə̂m ébháe, ane echəme Farasi á kí bhəp nchot amə̂t nnyí 24 Ka osúí ntə̂m ébháe, ane echəme Farasi á kpô bhiŋ nne nnyo á jíi yê nná amə̂t ntánám, á sə́re yê sê, “Chimî ka mbiŋ Obhasi se ó bhó səre áfúbhí. Êt é məŋe sê Jisos nnyó a ri nyima-obhí.” 25 Kən nne nnyó se, “Ń ka məŋé ájoé nne nnyó a ri nyima-obhí. Nji m məŋê a ri bəre á jíi ə̂m ntána-amə̂t, kən mfá-mfá n kí yen mbá.” 26 Kən á bhə̂p yê sê, “A yimî nan kən a rə́bhe wâ amə̂t?” 27 A táme se, “Ń daŋ mbá kpá ń səre ên ó bhó kam ên, jen kən o kí kpo bhə́p ên ə̂m. Átíŋ o kí wom ên ó chə́bhe ane abhê?” 28 Ane mbá á róghe yê etúúm sê, “Êt é tobha Mosis, we nâ ó toŋá yê ágo. 29 É məŋe sê Obhasi a chôt mbâ Mosis ebhú áji, kən nne nnyó, é ka məŋé kpe mbá a dʉ a bhák.” 30 A táme ábho se, “Nchot nnyí a kpô ə̂m biji kpe-eji. Ó ka məŋé ên mbá nne nnyó a dʉ a bhák, kən a rə́bhe ə̂m amə̂t. 31 É məŋe ên sê Obhasi á bhó yuk nchot na nyima-obhí. Á yugha a ri na nne nnyo á jigha yê, a yimá ka ekpak nji yê á wóme. 32 Mbôp nnyí ngun a róghe, é ká nok ên oyúk sê nne a rə́bhe amə̂t í nne nnyo á jíi yê kpup na otáná-amə̂t. 33 Ájoé nne nnyó á ka dʉ mbâ Obhasi, á bhó bhik eyimím kpe ejûm jə́t.” 34 Ane mbá sê, “Mbôp á jíi wâ ta é si égyé, ó kpiná ka obhí. O kə́ bha okpí êt achot égyé a?” Á bhîm yê sê a ji.
Jisos se otáná-amə̂t ka nchot Obhasi nâ ó rî mfoné otáná-amə̂t
35 Jisos a bhâ yûk se á bhim nne nnyo yê a yimî nná a yên mbá. A jak a jî nôt yê ta a yên. A bhə̂p yê se, “Ó yuŋ ḿbə́ŋé ó kí na Mmon-i-ntem-nne a?” 36 Nne nnyó se, “Ńsé, yê a ri énê? Sə́re ə̂m mme ń yûŋ ḿbə́ŋé ń kí na yê.” 37 Jisos a sə́re yê mân se, “Ta ó yen yê. Yê nâ á chorá áno na we mfá-mfá.” 38 Nji nne nnyó a kpô yúk, a chôt se, “Ntûfâm, ń yuŋ ḿbə́ŋé amé ń ki na we.” A tə̂m mân achî-arúŋ áfo ka nsi a káre Jisos ekûp na ejík. 39 Jisos se, “M báe ka ngun bəre ḿ bá tóŋé ane obhí ábho. Mba á rî noŋ atáná-amə̂t, á yén mbá, mba sê ábho á ká tan amə̂t, á tán.” 40 Kən etʉ̂ ane echəme Farasi mba á rî áfo á yugha á bhə̂p yê sê, “O kí səre tîk se êt eróŋ a ri atáná-amə̂t?” 41 Jisos se, “O kamê ên nná sê ên a ri atáná-amə̂t ka achot mmá eê, kə́n ó ka fon ên ogbo, kən ka eji sê ên ó məŋe, məŋê ên sê ó gbo ên.”
Egan í mfoné-mfoné mbábha-obhúi
1 Jisos se, “Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre nne nnyo á ka chíŋ ka mfoné nnyo-mbá kən a gyé ekam obhúi, a gyʉ̂t a ri ebhat etat a gyê, a ri nnyágha-ejʉ̂. A ri nne nnyo a kí yui nne ka ejʉ̂. 2 Nnyo á chiŋ ka mfoné nnyo-mbá, a ri mfoné mbábha-obhúi. 3 Mbábhá-nnyo-mbá a kí maghé nne nnyó a chíŋ ka tebhe. Obhúi obhê mbí ó kí yuk ekpak nji yê á bhiŋá ábho ka obhiŋ ka obhiŋ a chə́me a kô a jak. 4 Á ko ḿbə́ne a fâp ngá ka éré, a kí jen mbá-ochî, ḿbə́ne ó tobha, ka ó məŋe eyum ejê. 5 Ó bhó top njéné, ó bêk obé, ka ó ká məŋé eyum í njéné nnyó.” 6 Nji Jisos a túbhi egan njí a káre ane Jus, á ká məŋé ejûm nji á səra ábho.
Jisos nâ a ri mfoné nnyo-mbá njû obhúi
7 A kpô sə́ré ábho se, “Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre mme nâ n di mfoné nnyo-mbá njû obhúi. 8 Chénchén ane mba á ráŋe mbá á bhak kən mme ḿ bá, a ri anyághá-ajʉ̂. A ri ane mba á yúa nne ka ejʉ̂. Kən kpe mbúi yə́t nnyi a tóbhe ábho cháŋ. 9 Mme nâ n di mfoné nnyo-mbá. Nne kpe nnyón nnyo a chíŋi mbâ amé kən a gyê, tîk a sêm. A kí chiŋ a gyék a fábhá jáé-jáé, a yéná fə́ne édî ejê a dík. 10 Nnyághá-ajʉ̂ á bhak a bhá jʉ, a yúí oyúí, a bhíbhí fə́ne obhíbhí. Kən mme m báe bəre ngun á fôn ekpin. Á fôn ńjə́ne é súi é fúk.”
Jisos nâ a ri mfoné-mfoné mbábha-obhúi
11 Jisos se, “Mme nâ n di mfoné-mfoné mbábha-obhúi. Mfoné-mfoné mbábha-obhúi nâ a kí karé ekpin ejê se obhúi obhê ó sém. 12 Kən nne nnyo á kóe yê ka etûm á kará ntí sê a bhábhá obhúi mbí, yê asík a ri mfone mbábha-obhúi mbí. Obhúi fə́ne obhê asík. Ebhú á yen nnyam i mbí a kə́ bha, a kí be, nnyam nnyí a bhâ gyê a chât ekam obhúi njí, a wúbhi mbi wúbhúm. 13 Nne nnyó a kí be a mághe obhúi mbí, á ka fon kpe ebhú na ḿbə́ne. Echî aŋ? Á kóe yê ka etûm á kára ntí sê a bhábhé ḿbə́ne.” 14 “Mme nâ n di mfoné-mfoné mbábha-obhúi. Ḿ məŋe obhúi obhámé, obhúi obhámé ó məŋe ə̂m. 15 Ka ekpak nji Ńsé omé a məŋê ə̂m, mme fə́ne ḿ məŋe Ńsé omé. N kí karé ekpin ejámé ka echî obhúi obhámé. 16 Obhúi obhámé etat ó rî mbi cháŋ ka ekam njí. N di ń kó ḿbə́ne ḿ bá. Tîk ó yûk eyum ejámé. Ka ekpak njí ekam tîk é jóe jə́t, mbábhá-bhábhá fə́ne yót. 17 “Ńsé omé a korê ə̂m, ka n kí kam ka ekarám ekpin ejámé bəre ń chə́bhe njəm ḿ fôn ńjə́ne. 18 Nne nnyo á yua ə̂m ka ikom cháŋ. Mme ḿfoné nâ ń tighá bəre ḿ kpó. Ń wom ḿ kpó, m kpô, ń wom bəre ń chə́bhe njəm ka ekpin, n chə́bhe. Ḿfa nâ ikom mfi Ńsé omé a karê ə̂m.” 19 Nji Jisos a chorê nchot nnyí, achât á kpô gbo ka ekam ane Jus. 20 Etî-etî sê, “Ojê nâ ó kará nne nnyó oseŋe. Ekí é kí nok yê. Jen ta o jî gyími ên o kí yuk nchot eye?” 21 Kən etʉ̂ sê, “Nne nnyo ojê ó kára yê oseŋe á bhó məŋé ochot nchot ka ekpak njí. Ojê ó kí yim nan ó rə́bhe amə̂t í ntána-amə̂t?”
Ane Jus á jiŋ Jisos bhúghí-bhúghí
22 Ebhú egyʉk é si. Nâ ebhú Erom í Ntit Ókʉ́rí Obhasi Eyóróm é gbok. 23 Jisos a jî gyê ka etím ókʉ́rí mbí, a jená a sék osé a gyʉ́rá ogyʉ́t ka eji ókʉ́rí nji á bhíŋa sê Agbá-njû Soromon. 24 Ane á bhâ fáre yê á kâk, á bhə̂p yê sê, “O kí ki êt é chîk nan kən ó sə́ré êt ájoé we nâ Krayis, nne nnyo Obhasi a túmi se a bhá yim êt é sém? Sə́re êt jáé.” 25 Jisos se, “Ń səre ên kən ó ka kam ên. Ntûm nnyi ń yimá ka ikom í Ńsé omé a gyím ə̂m ntî-isê. 26 Kən ên ó bhó kam ên, ka ó ka joé ên noŋ obhúi obhámé. 27 Obhúi mbi ó joé obhámé, ó yúgha eyum ejámé. Ḿ məŋe ḿbə́ne, ó tóbha ə̂m fə́ne. 28 Ń kará ḿbə́ne ekpin ótúm-ótúm, etánám ó bhó tan, nne fə́ne kpe yót nnyo a kí jʉ ḿbə́ne cháŋ. 29 Ńsé omé nnyo a karê ḿbə́ne mbâ amé a fâŋ a chíŋi kpe bhaghé ejûm, nne fə́ne nnyo a kí jʉ ḿbə́ne mbâ eye cháŋ. 30 Mme na Ńsé omé a ri nne yót.” 31 Nji Jisos a chorê áno, ane mbá á kpô bhúp arə́m-atáé sê á túp yê. 32 Kən Jisos a sə́re ábho se, “Ó yen ên ánoê ntûm etî-etî nnyi n yimî. Ntûm nnyí a dʉ mbâ Ńsé omé. Bhaghé etûm ejámé nji ń yim kən o kí wom ên sê ó túp ên ə̂m na atáé?” 33 Á sə́re yê sê, “É bhó tup wâ atáé ka ó yim ánoê ntûm. É tubha wâ ka ó chorá achot abhí o kpek na Obhasi. We ka nne, o kí səre se we Obhasi.” 34 Jisos a bhə̂p ábho se, “Á ká seŋ ka nwet ebhín eyəné sê Obhasi a chorê se, ‘Ń səre bəre ên a ri Obhasi-í-nsi a?’ 35 É məŋe sê nji nwet ebhín á chot é jóa ka echî ta ótúm-ótúm. Ájoé Obhasi a kí bhiŋ ane mbá yê á kará otîp obhê se Obhasi-í-nsi, 36 yê ngá nâ a sáŋe ə̂m a tûm ka ngun, jen mân nji o kí səre ên sê ń tu yê ka ń səre bəre mme Mmon owe? 37 Nne a kâ kâm na mme mân ájoé etûm í Ńsé omé asík ń yimá. 38 Kən nne á məŋé se ń yimá a ri etûm í Ńsé omé, deê a kam na ńjə́ne kpe a rô kam na mme. Nne á kam na etûm njí, tîk a mə́ŋe mân ka etʉri se Obhasi Ńsé a ri na mme, mme eróŋ n di na yê.” 39 Ane mbá á kpô nok sê á fíi yê, a bê a ruá. 40 A chə́bhe njəm a yáŋe aya Jodan, a jak ka eji Jon á fúgha nná ane ayép ofú ábhi, a jî kúmi ágo. 41 Ane etî-etî á bhak mbâ eye. Sê, “Jon á ka tóŋé eriŋ okpógha-biji kpe jə́t, kən chénchén nji a chorê a kpê na nne nnyó é rî ka echî.” 42 Ane etî-etî mba á rî áfo, á bhâ yûŋ ḿbə́ŋé á kî na Jisos.
Lasaros a kpô
1 Nne-ndûm yót a ri ka eték í Betani a kamá se Lasaros. A bhâ gbô emaŋé. Betani a ri eték nji Meri na mmon-i-nnyen owe Mata á kúma. 2 Nâ Meri nchane yót nnyo a yʉrî nná akʉ́ ka akát í Ńtâ Jisos, a fôn na nnyʉ̂-echî eye ka ekarám ejík. Mmon-i-nnyen owe Lasaros nâ á maŋá áno. 3 Abhon-í-nnyen í Lasaros á bhâ tûm otîp mbâ Jisos sê, “Ntûfâm, nne owa nnyo o korê a kí maŋé.” 4 Nji Jisos a yúghi otîp mbí, a chôt se, “Á bhó kpo ka emaŋé njí, kən ejík tîk é jóe é káre Obhasi. Ka obhô emaŋé njí, Mmon Obhasi tîk a fôn ejík.” 5 Jisos a fonê okot kpe-eji na Lasaros na abhon-í-nnyen abhê, Mata na Meri. 6 Kən kpe na okot mbí, nji a yúghi otîp emaŋé Lasaros, a chîk mfín a chîŋ ébháe kən a nyíŋi biji. 7 Mfín ébháe a kpo to a chíŋ, a sə́re atóbhá abhê se, “É chə́bhe ên njəm nnyi Judiya.” 8 Kən á bhə̂p yê sê, “Ńsé, mfá-mfá asík ane mba á rî ágo á síghi otúp nná wâ na atáé a? O kí kpo ji ágo a?” 9 Jisos se, “Á! To ó məŋe ên sê áwa á rî ófó na ábháe mma efín. Nne nnyo á jen na efín, á bhó kobhé ogbo, ka ebhát í ngun nnyí é kí yim yê a yén mbá. 10 Kən nne nnyo á jen na atʉ́, a kí kobhé, ka ebhát njí kpó cháŋ na yê.” 11 Nji a túbhi egan njí a káre ábho, a sə́re mân ábho se, “Ntem owəré Lasaros a gbô eyô, n kí ji yê osʉk.” 12 Kən á bhə̂p yê sê, “Ntûfâm, ájoé á yaá a ri eyô, tîk a rúi ngyím maná.” 13 Eyô nji Jisos á chorá áno a ri ekʉ̂, kən atóbhá abhê á yóŋa á kera sê mfoné eyô. 14 A sə́re mân ábho jáé se, “Lasaros a kpô. 15 Kən ka echî ejə́né, é gyebhe ə̂m nji ń ka joé ágo ebhú a kpóe. Echî aŋ? Mfá-mfá tîk o kî ên mân ḿbə́ŋé nono na mme. Deê ên kpá é jî ágo.” 16 Kən ḿgbán owe yót a kamá se Tomas, á bhíŋa yê fə́ne sê ofât, a sə́re atem se, “É tóp ên yê é jí kpó eróŋ.” 17 Nji Jisos a síi ágo, a yûk sê á kən Lasaros á ka mfín énî. 18 Ó yəp Betani ó sí Jerusarem, é rî noŋ kpe ntáé ébháe. 19 Ka obhô mbí, ane etî-etî ka ebhat í Judiya á bhak Mata na Meri oyén ka ekʉ̂ mmon-i-nnyen ábho. 20 Mata a kpô yúk sê Jisos a kə́ bha, a bhéne a jî kpúghi yê. Meri a kə̂t ka njû. 21 Mata a sə́re Jisos se, “Ntûfâm, ebhú sê o ri mfá eê, mmon-i-nnyen omé kə́n á ka kpó. 22 Kən ḿ məŋe bəre kpe mfá-mfá njí, nji-nji o bhə́bhe Obhasi, a kí karé wâ.” 23 Jisos se, “Mmon-i-nnyen owa tîk a chə́bhe njəm a nyə́me.” 24 Mata se, “Ḿ məŋe bəre mmon-i-nnyen omé tîk a chə́bhe njəm a nyə́me ka ntəma-njəm ofú.” 25 Jisos se, “Mme nâ ń sʉghá ane mba á kpóe, n kará ekpin. Kpe énê nnyo á ki ḿbə́ŋé na mme, kpe a kpóe okpó, a kí fon ekpin. 26 Nne nnyo a nyə́ne á ka kpó, kən a kî ḿbə́ŋé na mme, á bhó kpo a tán. Ó kam nchot amé a?” 27 Mata se, “Ntûfâm, ń kam. Ń kam bəre we nâ o ri Krayis, Mmon Obhasi nnyo á sə́re sê tîk a bhák ka ngun.” 28 Mata a kpô chot áno, a mághe a jî bhîŋ mmon-i-nnyen owe Meri kəma-kəma, a sə́re yê se, “Ńtâ Jisos a bhâ, a kí wom a yén wâ.” 29 Nji Meri a yúghi, a tə̂m fə́ne a rúi ngyím babhap, a jí kpughi Jisos. 30 Jisos a nyə́ne ka eji Mata a jî kpúghi yê, á ka gyé kpá eték. 31 Nji Meri a ruî ngyím ntə̂m yə́t a kí ji, ane mba á rî áfo á fik yê ekʉ̂, á rúi fə́ne ngyím, á kí top. Echî aŋ? Á kéra sê a kí ji orʉ́rí ekʉ̂ ka oyəm. 32 Meri a jak a jí kpughi Jisos. Nji a yéne yê etʉri, a gbô yê ka akát, a sə́re yê se, “Ntûfâm, ebhú sê o ri mfá eê, mmon-i-nnyen omé kə́n á ka kpó.” 33 Nji Jisos a yéne Meri na ane mba á tóbha yê Meri, á kí rʉri ekʉ̂, nsôn a yîm yê kpe-eji, a fâk echî. 34 A bhə̂p ábho se, “O kə́ne ên yê fan?” Á sə́re yê sê, “Ntûfâm, bhák ó jí yén.” 35 Obhə́bhe ó súi Jisos amə̂t. 36 Ane á kpó to á yén á chə́bhe á chorá sê, “A kôt yê oó, a kôt yê oó.” 37 Kən etʉ̂ ábho á rî áfo mba á chóra sê, “To a rə́bhe amə̂t í ntána-amə̂t? Jen á ka gbʉ́í nne nnyó a kâ kpô?”
Jisos a sʉ̂k Lasaros
38 Nsôn a kpô yim Jisos kpe-eji, a jak ka oyəm mbí. Oyəm mbí a ri mfúk ka eránám mmi á bhúi ntáé ka nnyo. 39 Nji a síi ka eji oyəm mbí, a sə́re ane se, “Yighî ên ntáé ányi.” Kən Mata, nnyo mmon-i-nnyen i Lasaros, a táme se, “Ntûfâm, á yighí ntáé ányi, egyʉ tîk é tî é chîŋ, ka á kən yê á ka mfín énî.” 40 Jisos se, “To ń səre wâ bəre ó ki ḿbə́ŋé, tîk o yên ikom Obhasi?” 41 Á yíghi ntáé nnyí ka nnyo oyəm. Jisos a yûŋ mân amə̂t a kêp ósô, a chôt se, “Ńsé, ń kup wâ ka ó kam na mme. 42 Ḿ məŋe bəre we ó kamá na mme chénchén ebhú. Kən ń chorá áno ka obhô ane mba á gyím nná á fáre, bəre á kâm sê we nâ o túmi ə̂m.” 43 A kpo to a chot áno, a kûk káŋ káŋ káŋ se, “Lasaros, duî ngyím bhák.” 44 Lasaros a fâp fə́ne a kə́ bha ekpak á fə́re yê á bhôp akát na abhô na ochî, kən á kə̂n. Nji a fábhe, Jisos a sə́re ane se á kpát yê a ji.
Á bhop ekubhi sê á yúí Jisos
45 Ane Judiya etî-etî mba á bháe Meri oyén, á yên ejûm nji Jisos a yimî, á yûŋ ḿbə́ŋé á kî na yê. 46 Kən etʉ̂ ábho á jak mbâ ane echəme Farasi á jî sə́re ejûm nji Jisos a yimî. 47 Nji á sə́re ábho, ane echəme Farasi na ane-echî akará-agore Obhasi, á bhîŋ echəme Atáŋá-eték. Nji á chə́me, á kí bhəp sê, “É bhak oyim nan na nne nnyó ka ntûm okpógha-biji nnyi á yimá nná? 48 É maghé sê yê a ji ochî, ane chénchén á kí yuŋ ḿbə́ŋé á kî na yê. Ńji tîk é yîm ane Rom mba á fíi ikom eték á bhíbhi ókʉ́rí achot Obhasi obhə́ré, á yúi êt chénchén.” 49 Kən nne ábho yót a kamá se Kayifas nnyo a ri ntûfâm akará-agore eya áji, a sə́re ábho se, “O kí nəme ên. 50 Ó ka məŋé ên sê é nop sê nne yót a kpó ka echî ane chénchén na nji á yúi ane chénchén a?” 51 Kayifas a chorê áno nchot nnyí fóŋ. Á ka məŋé se noŋ ntûfâm akará-agore Obhasi a sə́re noŋ nkara-otîp Obhasi se Jisos tîk a kpô ekʉ̂ ka echî ane Jus chénchén. 52 Á bhó kpo ka echî ane Jus átíŋ, a kí kpo fə́ne se yê a chuí abhon Obhasi mba á rî nyáné-nyáné ka ngun á chə́bhe ejûm jə́t. 53 É róghé ta ka ofú ábhi, atúi-ofâm ane Jus á bhôp ekubhi á kî sê á yúí Jisos. 54 Jisos a bhâ kə̂t mân a jená ka ebhə̂t ka Judiya. A mághe a jak ka eték Efrem, nji é rî kpít na etə́m. A kúmi ágo na ágbán abhê. 55 Erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ é kpiri. Ane etî-etî á maghe á ji nnyi Jerusarem sê á jî sû biji kən á dí erom áji. 56 Á róghe Jisos ewómóm. Á chúi ka ókʉ́rí achot Obhasi á kí bhəp sê, “Ó kere ên sê nne nnyó tîk a bhák erom njí ka etʉri a?” 57 Kən ane-echî akará-agore na ane echəme Farasi ta á kare ikom sê kpe nne a yéne Jisos fan, a sə́ré ábho, á jí fî yê.
Meri a rʉ́ri Jisos mbít
1 Mfín a kə̂t eságasá kən erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ é sí. Jisos a mághe a jak Betani, eték í Lasaros nnyo a kpóe nná kən yê a sʉk. 2 Ane á yâm édî á gyê Jisos. Mata nâ a jighî ńjə́ne ojighí. Lasaros a chə̂m fə́ne abhô na ane á kí di édî njí na Jisos. 3 Kən Meri a kə̂n ékpímí akʉ́ ndə́m mma á kpóe ntí, a bhâ yʉ́ri Jisos ka akát. Á yími akʉ́ mmá na mfoné-mfoné nât. A kô nnyʉ̂-echî eye a kí fon. Egyʉ akʉ́ mmá é súi njû. 4 Nji Meri a yimî ejûm njí, ḿgbán i Jisos yót a kamá se Juda Iskariyot, nnyo a kí gurí nná Jisos a chôt se, 5 “Kə́n á ká ko akʉ́ mmá á gúri ka ntâk i ntí kpe ésá, á káre mbâ akpák a? Echî ebhíbhím njí a ri jen?” 6 Juda á ka chot ka a fonê nsôn na akpák, kən a chorê na ḿbə́ŋé nnyágha-ejʉ̂. Ka ágbán í Jisos, yê nâ a ri mfigha-ntí. Chénchén ebhú nji á chui ntí mmí á káre yê, a kí ko a nyáŋá ibhê biji. 7 Kən Jisos a táme Juda se, “Deê nne-nkáé nnyó a yim nji á yimá. Ḿfa nâ nji yê a fonê a rʉ́rí ə̂m mbít. 8 Akpák á kí joé na ên chénchén ebhú, kən mme ḿ bó joé.” 9 Ane etî-etî ka Judiya á yûk sê Jisos a ri Betani, á yə̂p á jak ágo. Á ká ji ka obhô Jisos átíŋ, á jíi fə́ne á jí yén Lasaros nnyo Jisos a sʉghî ka ekʉ̂. 10 Ka obhô mbí, ane-echî akará-agore Obhasi á bhôp ekubhi sê á yúí fə́ne Lasaros. 11 Echî aŋ? Nji é fábhe na Lasaros é yim etî-etî ane Jus á kí maghé atúi-ofâm ábho á yuŋá ḿbə́ŋé á kik na Jisos.
Jisos a gyê Jerusarem na ekpatə́m ejík
12 Ofú ó kpó che ntem-ofú, njok ane mba á bháe nná Erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ á yûk sê Jisos a kə́ bha Jerusarem. 13 Á gbût amâŋ-abhî á fî, á jak á jí kpúghí yê. Á kughá sê, “Ekûp na ejík é jóe é káre Obhasi. Deê enare Ńtâ Obhasi é jóe na nne nnyo a kə́ bha ka mbiŋ eye. Deê enare Obhasi é jóe na Ntûfâm ane Isrel.” 14 Jisos a kô mmon i mfoŋ-anyanyâ a kúmi. Nâ noŋ fə́ne á séŋe ka nwet Obhasi sê, 15 “Abhon eték í Jerusarem, ka fôn ên efup, ńgyê ntûfâm owəné a kə́ bha. A kə́ bha ka njəm i mmon i mfoŋ-anyanyâ.” 16 Kən echî achot mmá á ka jáé ágbán í Jisos ka ebhú njí. Ebhú Jisos a kpô nyəmé ka ekʉ̂, Obhasi a yûŋ yê a káre ejík, á kí tit mân sê nâ noŋ á séŋe á kpê na yê. É fap fə́ne ka ekpak á séŋe. 17 Ekam ane nji é rî ebhú Jisos a bhiŋî Lasaros ka oyəm a yîm yê a chə́bhe njəm ka ekpin, á nyə́ne á jabha esə́re njí ka ngûm. 18 Nâ ńjə́ne njok ane á fábhe sê á bhá kpúghí yê, ka á yuk eriŋ okpógha-biji nji a tóŋe. 19 Kən ane echəme Farasi á kpó yen áno, á kə̂t á chorá ábho-ábhô sê, “To ó yen ên sê enoghóm ejə́ré é kí tan otán. Yên noŋ ngun ndə́m á tóbha nne nnyó.”
Kpe ane Grik á kí wom Jisos
20 Ane Grik etat á jíi fə́ne ogora-Obhasi ka Jerusarem ka ebhú erom njí. 21 Á bhâ kpúghi Firip nnyo a dʉ eték í Besayida ka Gariri, á sə́re yê sê, “Ńsé, e kí wom é yén Jisos.” 22 Firip a jî sə́re Andru, á chə̂m ábho ábháe á sə́re Jisos. 23 Nji á sə́re yê, a chôt se, “Ebhú é si mân nji á kí karé Mmon-i-ntem-nne ejík. 24 Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre mməghe nkʉi á kərá mməghe nkʉi ta á bhê ka nsi, a kpô. Á kpo, kən a kí dʉ a karé nkʉi a tí. 25 Nne nnyo se ekpin ejê nâ é fáŋe é chîŋ é kí tan yê, kən nnyo á ka yim áno, a kí fon ekpin ótúm-ótúm. 26 Nne nnyo á wóm ə̂m etʉ́ghʉ́m, a ri a tóp ə̂m. Chénchén ágbán abhámé á kí joé ka eji mme ḿfoné n di. Ńsé omé tîk a jíghi nne nnyo a kí tʉk ə̂m.”
Jisos se tîk á yúi yê
27 Jisos se, “Mfá-mfá n di na ekpatə́m í nsae ka ḿbə́ŋé, n kí chot jen? Ń sə́ré Ńsé omé bəre a gbʉ́í oseŋe mbí ó kâ bhâ ə̂m mbâ biji tîk? Ée! Ńji nâ é kóe ə̂m é bhak ka ngun, bəre ḿ bá yén oseŋe mbí. 28 Ńsé, yim ejík é jóe é káre mbiŋ eya.” Nji a chorê áno, eyum é fâp nnyi ósô se, “Ń yim mbiŋ amé a fôn ejík, n kí kpo yim.” 29 Ekam ane nji é gyím áfo á yûk ejok njí, sê a ri nsân. Etʉ̂ sê énjel a chôt na yê. 30 Kən Jisos se, “Eyum nji o yúghi ên áno, é ká chot ka obhô obhámé, a ri ka onono obhə́né. 31 Ebhú é si nji Obhasi a kí taŋ ngun. É si nji Obhasi a kí bhibhi ikom í ntûfâm obhí. 32 Ebhú á tʉghi ə̂m ka ósô, n kí chəmé ane chénchén á chə́bhe abhámé.” 33 Ka nchot nnyí, Jisos a tóŋe ekpak ekʉ̂ nji yê tîk a kpô. 34 Kən ekam ane njí á sə́re yê sê, “Nwet Obhasi a toê se Krayis á bhó kpo, yê nnyo Obhasi a kí tum se a yim êt é sém. O kí yim nan ó sə́ré se tîk á tʉ́ghi Mmon-i-ntem-nne ka ósô. Mmon-i-ntem-nne nchane nâ nnyón?” 35 Jisos se, “Yê nnyo a ri ebhát, á bhó joé na ên ebhú é râp. Nne a jen mfá-mfá nji ebhát é nyə́ne na ên, o kâ kúmi ên ejírim é gbô. Nne nnyo á jená ka ejírim á bhó məŋé mbá á jak. 36 Kî ên ḿbə́ŋé na ebhát njí, nji é nyə́ne nná na ên, ó chə́bhe ên abhon ebhát.”
Ane Jus á nyə́ne á ká yuŋ ḿbə́ŋé á kí na Jisos
Nji Jisos a kpô sə́ré ábho nchot nnyí, a mághe a jî wôm eji a bhə̂t. 37 Kpe na biriŋ okpógha-biji etî-etî mbi Jisos a tóŋe ane Jus á yên, á ká ki ḿbə́ŋé na yê. 38 Ńji é fap fə́ne ka ekpak nji nkara-otîp Obhasi nnyo á kamá se Asaya a séŋe se, “Ńtâ Obhasi, énê nnyo a kâm na otîp mbi e yúghi e sə́re ábho. Ntûfâm a tóŋe ikom ifê mbâ bhaghé énê?” 39 Ka obhô mbí, á ká məŋé okí ḿbə́ŋé. Asaya fə́ne a chorê se, 40 “Obhasi a toê se, Ń tane ábho amə̂t, ḿ bəm ábho ḿbə́ŋé á kâ yên mbá, á kâ fôn íkíkéré ka ḿbə́ŋé. N dô yim áno eê, kə́n á kpíghi á tôp ə̂m, n yîm ábho á sôn.” 41 Asaya a chorê nchot nnyí, ka a yên ejík í Jisos kən a kí chot fə́ne a kpek na yê. 42 Kən kpe noŋ é rî áno, ane-echî etî-etî á kî ḿbə́ŋé na Jisos, kən á ká toŋe jáé. Á kí fup ane echəme Farasi á kâ bhâ otaŋé ábho egyéém óchâm Obhasi. 43 Echî aŋ? Á kóre ejík atem-ane á chiŋi nji Obhasi. 44 Jisos a bhâ sə́re mân ane jáé se, “Nne kpe nnyón nnyo á yuŋ ḿbə́ŋé a kî na mme, á ka kí na mme átíŋ, a kî na yê nnyo a túmi ə̂m. 45 Nne nnyo á yen ə̂m, a yên fə́ne yê nnyo a túmi ə̂m. 46 M báe ka ngun nnyí noŋ ebhát bəre kpe énê nnyo a yuŋî ḿbə́ŋé a kî na mme a kâ kə̂t ka ejírim. 47 Nne nnyo á yuk otîp obhámé, kən á bhó yim ka ekpak nji a yúghi, mme asík n kí bhibhi yê. Echî aŋ? Ń ka bhá ḿ bá bhíbhí ngun, kən m báe bəre ngun á sém. 48 Nne nnyo á taŋé ə̂m, otîp obhámé á ka yúk, a fôn nne nnyo a kí bhibhi yê. Achot mmá ń chorá nná nâ á kí bhibhi yê ka ntəma-njəm ofú. 49 Nâ noŋ é kí fap, ka ń ka chot ka ikom ifámé. A ri Obhasi Ńsé yê ḿfoné nnyo a túmi ə̂m nâ a karê ə̂m ikom se ń chôt. 50 Ḿ məŋe ngá bəre nji yê á chot é kára ekpin ótúm-ótúm. Nji-nji ń chorá mân é dʉ̂ ka ekpak nji Ńsé a sə́re ə̂m se ń chôt.”
Jisos a tóŋe se nne nnyo a faŋê a chîŋ ochíŋ cháŋ
1 Erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ é kət ofú bhə́t. Jisos a mə́ŋe se ebhú é si nji yê a kí maghé ngun nnyí a chəbhé njəm mbâ Ńsé owe. Ka ekumi ejê ka ngun, á korá ane abhê. A korê ábho a jéghe ojeghé. 2 A bhâ kúmi mân na ágbán abhê, á kí di édî. Ntûfâm obhí ta a kâk Juda íkíkéré ka echî se a gurí Jisos. Juda a ri mmon i Simun Iskariyot. 3 Jisos a mə́ŋe se Ńsé owe a káre yê ikom chénchén. A mə́ŋe se yê a dʉ mbâ Obhasi Ńsé, a kí chəbhé fə́ne njəm mbâ eye. 4 Nji á kûn á kí di édî, a rúi ngyím, a yíghi ewubha-wubha nkʉ̂ ejê. A kô íkpáŋ-inokun a bhôp ka ebhûn. 5 A kô ayép a kâk ka ékpáŋkpáŋ abhô, a róghe akát ágbán abhê esuúm a fóná na íkpáŋ mfí. 6 Kən a kpô sí se yê a su mma Simun Pita, Simun Pita a bhə̂p yê se, “Ntûfâm, o kí su ə̂m akát eróŋ á?” 7 Jisos se, “Ó ka məŋé ejûm nji ń yimá áno, kən tîk o mə́ŋe ka nsígha-njəm ebhú.” 8 Pita se, “Kpák, we asík ó bhak ə̂m akát osu.” Kən Jisos se, “Ó ro kam ń sû wâ akát, ó ro joé ḿgbán omé.” 9 Simun se, “Ntûfâm, nâ ka sû ə̂m akát-ákât, su ə̂m fə́ne abhô na echî.” 10 Jisos se, “Kpe énê nnyo a yumî ayép, á ka kpó fon akôp. Ayép etat a rô yumí təm akát esuúm. Chénchén ên kpe nnyo a fonê akôp cháŋ təm nne owəné yót.” 11 Jisos ta a mə́ŋe nne ábho nnyo a kí gurí yê. Nâ ńjə́ne a chorê se təm nne ábho yót nâ a fonê akôp cháŋ, é ká chiŋi yót. 12 Nji a manê ábho akát esuúm, a chə́bhe njəm a kâk nkʉ̂ eye, a jî kúmi ka ekumi ejê. A bhə̂p mân ábho se, “Ó məŋe ên ejûm nji n yimî áno mbâ eyəné a? 13 Ó bhiŋá ên ə̂m sê Ńsé, o bhiŋá ên ə̂m sê Ntûfâm. Ó ka tán ên mbá, ka nâ ńgyímí amé ka ekam ejə́né. 14 Ájoé mân mme, ka ntûfâm owəné na ńsé owəné, ń su ên akát, ên o fonê ên fə́ne ka esuúm akát atem. 15 N yimî noŋ erû bəre ên ó yîm ên fə́ne ka ekpak njí. 16 Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre kpe ḿgbán yót nnyo a kí faŋ a chíŋí ńsé cháŋ. Nne nnyo á túmi otúm á bhó faŋ a chíŋí nne nnyo a túmi yê. 17 Nji mfá-mfá ó məŋe ên ekpak é rî, o kí fon ên ekpatə́m ogyebhá-ḿbə́ŋé ájoé ó yim ên ka ekpak o yúghi ên. 18 Ḿ bó chot nchot nnyí mbâ eyəné chénchén. Ḿ məŋe ên mba n sáŋe. Kən deê é jóe ka ekpak á séŋe á kâk ka nwet Obhasi sê, ‘Nne nnyo á dik ékpáŋkpáŋ édî jə́t, nâ a kí gurí yê.’ 19 N sə́re ên áno mfá-mfá kən achot í nchane á fáp. Ebhú á kpo fap, tîk o kâm ên mân sê nâ mme nná. 20 Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre nne nnyo á fi nne nnyo n túmi nono, a fiî ə̂m áno. Ó fi ə̂m nono, nâ ó fi yê nnyo a túmi ə̂m eróŋ.”
Jisos se ḿgbán owe yót tîk a gúri yê
21 Nji Jisos a kpô chot njí, nsae a súi yê ḿbə́ŋé. A sə́re ágbán abhê jáé se, “Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre nne owəné yót tîk a gúri ə̂m.” 22 A kpó chot nchot nnyí, ágbán abhê á kə̂t á kebha atem ka amə̂t. Kpe nne ábho nnyo a məŋê ntem nnyo ńsé ábho á chorá áno cháŋ. 23 Ḿgbán yót nnyo Jisos a korê a kun kpít na yê. 24 Kən Simun Pita a bhî nnyo a sə́re ntem owe nnyó se, “Bhə̂p yê a sə́ré nne nnyo a kí gurí yê.” 25 Ḿgbán nnyó a cháe a kpúghi Jisos a bhə̂p yê se, “Ntûfâm, énê nchane nnyo a kí gurí wâ?” 26 Jisos se, “Nne nnyo n kí bhi édî njí ka isú n káre yê, a ri yê.” A bhî fə́ne ńjə́ne, a kô a káre mbâ Juda nnyo mmon i Simun Iskariyot. 27 Ka ngyím ányi nji Juda a kóe édî njí, Satan a gyʉ̂t yê ka echî. Jisos a sə́re yê se, “Nji o fonê ka eyimím, yim babhap.” 28 Kpe nne ábho yót áfo á ka məŋé echî nchot nnyi Jisos a chorê nná mbâ Juda. 29 Echî aŋ? Juda nâ á fik ntí. Atem á kí kere mân sê Jisos á səra yê se a nam iyîm mbi ábho á wóme ka erom. Na kpe é rô joé áno, nâ ebhú tat Jisos a sə́re Juda se a karé mkpât ejûm mbâ akpák. 30 Nji Juda a kóe édî njí mbâ Jisos, a yə̂p a fábhá fə́ne ntə̂m yə́t. Ta atʉ́ á nyak.
Jisos a sə́re ágbán abhê se á korá atem
31 Juda a kpo ji, Jisos a sə́re atem mba ngá se, “Obhasi a róghe mân ejík í Mmon-i-ntem-nne etóŋóm. Ejík Obhasi fə́ne é kí fap jáé ka obhô Mmon-i-ntem-nne. 32 Ájoé ejík Obhasi é kí fap jáé ka obhô Mmon-i-ntem-nne, Obhasi tîk a tóŋe fə́ne ejík ejê ka nji á kumí na yê. A kí yim njí mfá-mfá. 33 Abhon abhámé, tîk ń do kpó joé na ên ebhú é râp. Tîk o wôm ên ə̂m, kən noŋ n sə́re fə́ne atúi-ofâm ane Jus, ó ka bhik ên ebháám mbá n kí ji. 34 N kí karé ên ebhín efê, bəre ó kôt ên atem. Ekpak nji mme n korê ên, kot ên atem. 35 Ó fon ên okot na atem, ngun ndə́m tîk á mə́ŋe sê ó tobha ên ə̂m.”
Jisos se Pita tîk a táŋe yê
36 Kən Simun Pita a bhə̂p yê se, “Ntûfâm, o kí ji fan?” Jisos se, “Ka mfá-mfá ó bhó bhik ə̂m etóbhóm mbá ń jak áno, kən ka nsígha-njəm ebhú, tîk o tôp.” 37 Pita se, “Ntûfâm, jen kən ḿ bó bhik wâ etóbhóm mfá-mfá? Mme kpe ekʉ̂ ń kam, tîk m kpô ka echî ejâ.” 38 Jisos a bhə̂p yê se, “Se o kí kpo ekʉ̂ ka echî ejámé a? Deê ń sə́ré wâ mân ka etʉri bəre kən nkok echî-ofú a bhá kuk, we tîk o táŋe se ó ka məŋé ə̂m, ntə̂m-ntə̂m ésá.”
Jisos nâ a ri mbá nnyi o kí chiŋ kən o sî Obhasi
1 Jisos a sə́re ágbán abhê se, “Ka fôn ên nsae ka ḿbə́ŋé. Kî ên ḿbə́ŋé na Obhasi, o kî ên na mme eróŋ. 2 Abhon-ojû á ti otí ka njû Ńsé omé, tîk n tʉ́ri ên eji ágo. É rô joé se asík eê, kə́n ḿ bó səre ên. 3 Ń ji, ń jí tʉ́ri eji ń kí ên. Tîk n chə́bhe njəm m bâ kô ên o jóe ên na mme, ka eji n di. 4 Ó məŋe ên noŋ o kí yim ên kən ó sí ka eji ń jak.” 5 Kən Tomas a bhə̂p yê se, “Ntûfâm, eji ó jak é ka məŋé, e kí yim nan é mə́ŋe mbá?” 6 Jisos se, “Mme nâ n di mbá. Mme a ri mfoné nchot Obhasi. Mme a ri ekpin. Nne kpe yót nnyo a kí si mbâ Ńsé nji á ka chíŋ mbâ amé cháŋ. 7 O məŋê ên ə̂m eê, kə́n ó məŋe ên Ńsé omé. Kən é róghé ka mfá-mfá, ó məŋe ên Ńsé omé, ó yen ên yê.” 8 Firip se, “Ntûfâm, ejûm etat é woma cháŋ, é ká chiŋi a ri sê ó tóŋé êt Ńsé owəré.” 9 Jisos a bhə̂p yê se, “Nâ njok ebhú nji n kumî áno na ên, we Firip o nyə́ne ó ka məŋé ə̂m a? Nne nnyo á yen ə̂m, a yên Ńsé. Echî mân nji o kí to se ń tóŋé wâ Ńsé a ri jen? 10 Átíŋ we Firip ó ka kam se mme na Ńsé a ri nne yót?” A sə́re mân ágbán abhê se, “Məŋê ên sê chénchén nji n sə́re ên é ká dʉ mbâ amé. A ri Ńsé nnyo a ri na mme nâ á yimá áno etûm ejê. 11 O ri ó kâm ên sê mme n di na Ńsé, Ńsé fə́ne a ri na mme. Ájoé kpe echî etat cháŋ nji o kí kam ên sê ń chorá ka etʉri, deê ntûm nnyi ń yimá nná a yim ên ó kâm. 12 Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre kpe énê nnyo á yuŋ ḿbə́ŋé a kî na mme a kí yim ntûm nnyi ń yimá nná. Ka etʉri, a kí yim nnyi a faŋê a chíŋi nnyí. Echî aŋ? Mme n kí ji mbâ Ńsé omé. 13 Ebhú ń ji, ejûm-ejûm nji ó kí bhəp ên ka mbiŋ amé, n kí yim o fôn ên ńjə́ne, ejík é jóe é káre Ńsé ka obhô Mmon owe. 14 Kpe énê nnyo á ko mbiŋ amé a bhə̂p ə̂m ejûm kpe njə́n, n kí yim ńjə́ne.”
Jisos se tîk Obhasi Ńsé á tûm Obhasi Ebhare Ntʉgantʉ
15 Jisos a kpô chot na ágbán abhê se, “Nne nnyo á kot ə̂m a kí yim ekpak nji n wóme. 16 Tîk m bə̂p Ńsé omé a tûm ên nkagha-ên-obhô nnyo a kí toŋe ên mfoné nchot Obhasi jáé. Nne nnyó a kí joé na ên ka ótúm-ótúm. 17 Yê nâ a ri Ntʉgantʉ nnyo a kí toŋe mfoné nchot Obhasi jáé. Ngun á ká bhik ekóóm Obhasi Ebhare Ntʉgantʉ nnyó, a kak ábho obhô. Echî aŋ? Á bhó yen yê, á ká məŋé fə́ne yê. Kən ên ó məŋe ên yê, ka a ri na ên, a kí kət na ên. 18 “Tîk ḿ bó maghé ên átíŋ noŋ akʉ́ghá-ane. N kí chəbhé njəm ḿ bá. 19 É kət mkpât ebhú, ngun á ro kpó yen ə̂m. Kən ên tîk o yéná ên ə̂m. Ka eji n kí fon ekpin ka ótúm-ótúm, ên fə́ne tîk o fôn ên. 20 Ofú ábhi ó si, tîk o mə́ŋe ên mân sê mme na Ńsé a ri nne yót. O kí məŋé ên fə́ne sê mme na ên a ri nne yót. 21 “Kpe énê nnyo á kí yuk nji n chorê, a yîm fə́ne ka ekpak a yúghi, nâ a kôt ə̂m. Kpe énê nnyo á kot ə̂m, Ńsé omé tîk a kôt yê. Mme eróŋ n kí kot ntʉ́ghi nne nnyó, n tóŋe ekpin ejámé mbâ eye.” 22 Juda, kən Juda Iskariyot asík, a bhə̂p Jisos se, “Ntûfâm, o kí yim nan ó tóŋé êt ekpin ejâ nji ngun ndə́m á bhó yen?” 23 Jisos se, “Kpe énê nnyo á kot ə̂m, a kí yim ka ekpak nji m kpíi yê. Ńsé omé tîk a kôt yê. Mme na Ńsé omé tîk e bhâ jóe ka ekpin ejê. 24 Kpe énê nnyo á ka kot ə̂m, á bhó yim ka ekpak nji m kpíi yê. Nji m kpíi ên, kpe ejámé asík. É dʉ̂ mbâ Ńsé omé nnyo a túmi ə̂m.” 25 “Ń səre ên achot mmá mfá-mfá nji n nyə́ne na ên. 26 Nkagha-ên-obhô, Obhasi Ebhare Ntʉgantʉ nnyo Ńsé tîk a tûm ka mbiŋ amé, tîk a kpî ên achot chénchén. A kí yim ên fə́ne o tirá chénchén achot mma n sə́re ên. 27 Ḿ maghe ên enare, a ri enare ejámé nâ m maghê ên áno. Ń kare ên enare ejámé nji ngun á ká bhik ekarám. Deê efup é kâ yîm nne, ka fon ên nsae ka ḿbə́ŋé. 28 “Ń səre ên bəre n kí ji, kən tîk n chə́bhe njəm m bák mbâ eyəné. Ájoé ó kot ên ə̂m, kə́n o kí fon ên ogyebhá-ḿbə́ŋé nji ó yuk ên sê n kí ji mbâ Ńsé omé, ka Ńsé omé a fâŋ a chíŋi ə̂m. 29 “Ń səre ên achot mmá á nyə́ne á ká fap. Ebhú á fap, tîk o kî ên mân ḿbə́ŋé na mme ka etʉri. 30 Ń do kpó chot na ên ebhú é râp. Echî aŋ? Ntûfâm obhí a ri ka mbá. Mme cháŋ ka óséré obhê. 31 Kən ngun á rî á mə́ŋe sê ń kot Ńsé omé. Á rî á mə́ŋe sê ń yimá áno ka ekpak nji yê a sə́re ə̂m se ń yîm. Bhák ên é jî.”
Jisos se nne á ka yák na yê, á bhó fap mbá
1 Jisos se, “Mme nâ n di mfoné-mfoné esə́n-étí, Ńsé omé ntʉrá-tʉ́rá. 2 Kpe nnyə́n ndâp nnyi á bhó kap, Ńsé omé a kí gbut a yíghi. A tʉ́ri ndâp nnyi á kabhá okap se a kap a kpe okpe. 3 Kən ên, ta á tʉri á ki na otîp mbi ń kará ên nná. 4 Nâ yâk ên mân na mme, mme fə́ne tîk n yâk na ên. Ekpak nji ndâp á bhó joé ka biji ibhê ta a bhá chiŋ a kap, a ri a yák na esə́n-étí, ên eróŋ ó bhó bhik ên ekabhám ta o yâk ên na mme. 5 “Mme nâ n di esə́n-étí, ên arâp. Kpe énê nnyo a kə́re na mme, mme eróŋ n kí kət na yê. A kí kap jok-jok. Ó ro kət ên na mme, kpe ejûm jə́t ó bhó bhik ên eyimím. 6 Kpe énê nnyo á ka kə́t na mme, a ri noŋ ndâp-étí nnyi á gbut á yighi. A kí kpo. Arâp chénchén mma á gbut nná, á kí chəmé á tûp ka ngun, á ríghi. 7 “Kən ên, ájoé ó kət ên na mme, eyum ejámé eróŋ é kət na ên, o kí bhəp ên kpe bhaghé ejûm nji o korê ên, o ri ó fôn ńjə́ne. 8 Ájoé o kí fon ekpin nji Obhasi a korê, tîk ejík é jóe mbâ Ńsé omé. Ka ekpak njí, o kí joé ên ane mba á kí top ə̂m. 9 “Ka ekpak nji Ńsé omé a korê ə̂m, nâ noŋ n korê ên fə́ne. Kə̂t ên na okot obhámé. 10 Ó ki ên ebhín ejámé, okot obhámé ó kí kət na ên. Nâ noŋ mme n kíi áno ebhín í Ńsé omé, kən ń kət áno na okot obhê. 11 “Ń səra ên áno achot mmá bəre ogyebhá-ḿbə́ŋé obhámé ó jóe na ên, ó yîm obhə́né ó tí ó kpê. 12 Ebhín ejámé é rî sê, ‘Deê ó kôt ên atem noŋ mme n korê ên.’ 13 Mfoné-mfoné okot mbi nne kə́n a kôt ntem, a ri ekpóóm ekʉ̂ ka echî ntem. 14 Ó yim ên nji n sə́re ên bəre ó yîm, nâ ên a ri atem abhámé. 15 Ń do kpó bhiŋ ên bəre ágbán abhámé, ka ḿgbán á bhó məŋé ejûm nji Ńsé a kí yim. N kí bhiŋ ên bəre atem, ka ń səre ên chénchén nji n yúghi mbâ Ńsé omé. 16 Ên asík o sáŋe ə̂m, mme nâ n sáŋe ên n tûm bəre ó jí yîm ên etûm ejámé. Etûm nji o kí yim ên, é bhó bhip ka ótúm-ótúm. Ka ekpak njí, Ńsé omé tîk a káre ên kpe bhaghé ejûm nji o bhə́bhe ên yê ka mbiŋ amé. 17 Ńgyê mân ebhín ejámé, ‘Kot ên atem.’ ”
Oyámá-ḿbə́ŋé ane ngun mbâ Jisos na atóbhá abhê
18 Jisos a kpô chot se, “Ngun á bhan ên, məŋê ên sê á raŋ mbá á bhan ə̂m. 19 Sê o ri ên noŋ ábho eê, kə́n á kôt ên fə́ne noŋ ane ábho. Kən ên ane ábho asík. Esáŋám nji n sáŋe ên, é yighi ên ka ekam ábho. Nâ ńjə́ne á bháne ên. 20 Deê ó tît ên nji n sə́re ên bəre nsʉ́ŋ kpe yót nnyo a kí faŋ a chíŋi ńsé cháŋ. Ájoé á karé ə̂m oseŋe, á kí karé ên eróŋ. Á yuk nji ḿ kpik ábho, á kí yuk fə́ne nji o kí kpi ên ábho. 21 “Á kí karé ên oseŋe mbí, ka ên a ri ane abhámé. Á ká məŋé yê nnyo a túmi ə̂m. 22 Kə́n á ká kam sê á yim obhí ájoé ń ka bhá ḿ bá sə́ré ábho. Mfá-mfá echî cháŋ nji á kí to sê, ‘É ka məŋé.’ 23 Nne kpe nnyón nnyo á bhan ə̂m, nâ a bhân fə́ne Ńsé omé. 24 N dô yim ntûm nnyi nne etat á ka nok oyim asík, nne ábho nnyo kə́n á kí səre se a yîm obhí cháŋ. Kən mfá-mfá á yen ntûm nnyi n yimî, á chəm á chəbhe á bhaná ə̂m na Ńsé omé. 25 Nâ noŋ é fóne ka ejoóm kən ejûm nji á séŋe ka nwet ebhín ábho é fáp noŋ á seŋe sê, ‘Á bhána ə̂m ka chichi.’ 26 Nkagha-ên-obhô tîk a bhák, nnyo a kí rəbhé mfoné nchot Obhasi a tóŋe ên. Ntʉgantʉ nnyó a dʉ mbâ Ńsé omé. Tîk n tûm ên yê. A ri Ntʉgantʉ nnyó nâ a kí gyimi ə̂m ntî-isê. 27 Ên eróŋ o ri ó gyímí ên ə̂m ntî-isê, ka o róghe ên na mme ta ka eróghá-ndə́p.”
1 Jisos se, “N sə́re ên achot mmá bəre o kâ yíghi ên ḿbə́ŋé nnyi o yuŋî ên o kî na mme. 2 Á kí bhim ên, óchâm Obhasi ó ro gyé ên. Ebhú tîk é sî nji nne á yui ên, é kí gyebhé yê se á yimá a ri etûm Obhasi. 3 Á kí yim ên achot mmá, ka kpe Ńsé omé, kpe mme ḿfoné, á ká məŋé. 4 N sə́re ên áno achot mmá bəre ebhú é kpo si, tîk o tît ên sê ta ń raŋ mbá ń səre ên.”
Obhasi Ebhare Ntʉgantʉ tîk a bhâ yîm ane á mə́ŋe mfoné nchot Obhasi
Jisos se, “Ń ka sə́ré ên achot mmá ta ka eróghá-ndə́p, ka mme n di na ên. 5 Kən mfá-mfá n kí ji mbâ yê nnyo a túmi ə̂m. Kən kpe nne owəné nnyo á bhəbha ə̂m mbá ń jak cháŋ. 6 Nsae a súi óbhə́ŋé obhə́né, ka ń səre ên achot mmá. 7 Kən ḿ bó səre ên áfúbhí. Ń jak áno ka onono obhə́né. Ka nan? Ń do ji, Nkagha-ên-obhô nnyó á bhó bha. Ń ji, tîk n tûm yê a bhák mbâ eyəné. 8 Ebhú á bha, tîk a tóŋe ngun jáé se á gbo ka íkíkéré ábho é kpê na obhí, na ekpin nji é rî ka nnyen-i-mbá na fə́ne ekpak Obhasi a kí taŋ ngun. 9 Á gbóe ka nchot obhí, ka á ká ki ḿbə́ŋé na mme. 10 Á gbóe ka nchot ekpin nji é rî ka nnyen-i-mbá, ka n kí chəbhé njəm mbâ Ńsé omé, ó ro kpó yen ên ə̂m. 11 Á gbóe fə́ne ka nchot otáŋá-ngun Obhasi, ka ta esup é bhîp ntûfâm obhí. 12 “Iyîm í nyə́ne etî-etî mbi n kí səre ên, kən mfá-mfá nji tîk í tî í chíŋi ên ka eyúghúm. 13 Kən ebhú Ntʉgantʉ nnyó á bha, a kí toŋe ên nne nnyo Obhasi a ri. Tîk a yîm ên o mə́ŋe ên mfoné nchot Obhasi chénchén. Ntʉgantʉ nnyó á bhó səre achot mma á dʉ̂ yê ka ḿbə́ŋé, a kí chot a ri mma a yúghi. Tîk a sə́re ên achot mma á kə́ bha mbá-ochî. 14 Ntʉgantʉ nnyó tîk a tóŋe ejík ejámé. Ka nan? Ka chénchén nji a sə́re ên a yúghi mbâ amé. 15 Iyîm í Ńsé omé chénchén a ri ibhámé. Nâ ńjə́ne n sə́re ên bəre chénchén nji Ntʉgantʉ a kí kpi ên, a yúghi mbâ amé.”
Ḿbə́ŋé tîk a chə́bhe njəm a gyébhe ágbán í Jisos
16 Jisos a kpô chot na ágbán abhê se, “Mkpât ebhú ó ro yén ên ə̂m. É kpo kət fə́ne mkpât ebhú tîk o kpô yén ên ə̂m.” 17 Etʉ̂ ágbán abhê á kí bhəp atem sê, “Á woma a sə́ré êt kpá jen títí? Se mkpât ebhú é ro yén yê, kən é kpo kət, tîk e kpô yén yê. Se yê a kí ji mbâ Ńsé owe. 18 Mkpât ebhú nchane nâ nnyə́n. Ntʉ́ghi nchot nnyí é ka məŋé kpá.” 19 Jisos a mə́ŋe se á kí wom á bhə́p yê ebhə̂p, a chôt mân se, “Ń səre ên bəre mkpât ebhú ó ro yén ên ə̂m. É kpo kət mkpât ebhú, tîk o yên ên ə̂m. To nâ nji ó chorá ên áno na atem? 20 Deê ń sə́ré ên ka etʉri mân bəre tîk o rʉ́ri ên obhə́bhe ó sek, kən ngun tîk á gyebhá ḿbə́ŋé. Ên tîk nsae a súi ên ka ḿbə́ŋé kən nsae eyəné nnyí tîk a chə́bhe ogyebhá-ḿbə́ŋé. 21 Nne-nkáé nnyo a kə́ bha mmon ojí, á foná nsae ka ebhú oseŋe ó bha. Kən ebhú á kpo ji mmon, a tûp ngá, ogyebhá-ḿbə́ŋé se nne mfê a bhâ ka ngun, ó kí yim yê a gyíni oseŋe mbi yê a yéne. 22 Nâ noŋ é rî fə́ne na ên. Mfá-mfá nsae a súi ên ḿbə́ŋé, kən ebhú ḿ kpo yen ên, tîk o fôn ên ekpatə́m ogyebhá-ḿbə́ŋé. Ntʉ́ghi ogyebhá-ḿbə́ŋé mbi nne kpe yót á ka bhik okpó tabhé mbâ eyəné. 23 “Ofú ábhi ó si, mme asík o kí kpo bhəp ên sê ń káre ên kpe ejûm. Deê ń sə́ré ên ka etʉri bəre kpe jen nji o bhə́bhe ên Ńsé omé ka mbiŋ amé, a kí karé ên ńjə́ne. 24 Ta é si égyé ó ka nok obhə́p ên Ńsé omé a karé ên ejûm ka mbiŋ amé. Bhə̂p ên mân, tîk o fôn ên, ogyebhá-ḿbə́ŋé obhə́né ó súi ó fûk.”
Jisos a kô érûm
25 Jisos se, “Mbôp nnyí n nyə́ne n sə́rá ên achot mmá chénchén ka ngan. Kən ebhú é kə́ bha nji ń do chot ka ngan. Ebhú áji é bha, tîk n sə́rá ên achot jáé á kpek na Obhasi Ńsé. 26 Ofú ábhi ó si, o kí bhəp ên Obhasi Ńsé ejûm ka mbiŋ amé, ḿ bó səre ên bəre n kí bhəp ka echî ejə́né. 27 Echî ḿ bó bhəp ka echî ejə́né é rî sê Obhasi Ńsé yê ḿfoné a fôn okot na ên, ka ó fon ên okot na mme. Ó kam ên fə́ne sê n dʉ mbâ eye m bák. 28 N dʉ mbâ Obhasi Ńsé m bák ka ngun nnyí. Mfá-mfá n kí maghé ngun nnyí ń chə́bhe njəm mbâ eye.” 29 Ágbán abhê sê, “Ńgyê mân mfá-mfá o kí chot nchot jáé, ó ro kpó chot ka ngan. 30 É məŋe mân mfá-mfá sê ó məŋe chénchén ejûm, echî nji e kí kpo bhəp wâ kpe ejûm cháŋ. Ńji é yim êt é kam sê we o dʉ mbâ Obhasi o bhák.” 31 Jisos a bhə̂p ábho se, “Ó kam ên mân a? 32 Deê ń sə́ré ên bəre ebhú é kə́ bha, ń tô bəre ta é si chén nji á kí chat ên, kpe énê a jak eye mbá. O kí maghé ên ə̂m átíŋ. Kən ń ka joé mme átíŋ, ka Obhasi Ńsé a ri na mme. 33 Ń səra ên áno achot mmá chénchén bəre ó chə̂m ên ə̂m ó fôn ên enare. O kí fon ên oseŋe ka ngun kən fon ên ḿbə́ŋé, ka mme ń ko érûm ka ngun nnyí.”
Jisos a kí goré Obhasi
1 Jisos a kpo man nchot eye, a yûŋ echî a kêp ósô, a góre Obhasi se, “Ńsé, ebhú é si, yim Mmon owa a fon ejík kən a yîm ejík é bhá mbâ eya. 2 We nâ o karê ə̂m ikom í ngun nnyi ndə́m se ń káre ekpin ótúm-ótúm mbâ chénchén ane mba o karê ə̂m. 3 Ekpin ótúm-ótúm nji é rî sê ngun á mə́ŋe wâ noŋ mfoné-mfoné Obhasi, á mə́ŋe ə̂m fə́ne, Jisos Krayis, nnyo we o túmi. 4 Ń yim mbiŋ eya a fôn ejík ka nsi nnyí, ka ejeghém etûm nji o túmi ə̂m ḿ bá yîm. 5 Ńsé, yim ə̂m ḿ fôn ejík ka ochî obhâ mfá-mfá, ekpak ejík nji m fonê ebhú áji kən kpe ngun a róghé.”
Jisos a kí goré Obhasi mbâ ágbán abhê
6 Jisos a góre Obhasi se, “Ń yim ane mba o kóe ka ngun nnyí o káre ə̂m, á məŋe wâ. We nâ o fonê nná ane mbá kən o kô o káre ə̂m. Ane mbá á kí yim ka ekpak o wóme. 7 Á məŋe mân mfá-mfá sê chénchén nji o karê ə̂m é dʉ̂ mbâ eya. 8 Nan? Ḿ kpi ábho okpígha-ejûm mbi ó dʉ̂ mbâ eya. Á ko ḿbə́ne, á məŋe ka etʉri sê n dʉ mbâ eya m bák. Á kam sê we nâ o túmi ə̂m. 9 “N kí goré wâ ka echî ábho. Ń ka goré mbâ ngun ndə́m, é ká chiŋi mba o karê ə̂m, ka a ri ane abhâ. 10 Chénchén nji m fonê a ri ejâ, chénchén ejâ fə́ne a ri ejámé. Ábho nâ á tóŋa ejík ejámé. 11 Mfá-mfá n kí chəbhé njəm mbâ eya. Mme ḿ man ka nsi nnyí, kən ábho á nyə́ne. Obhasi Ńsé nnyo a ri ka Ósô, ka ikom mfi í rî ka mbiŋ eya nnyi o karê ə̂m, ka kâm ejûm é yîm ábho. Ka ekpak njí, tîk á chə́bhe nne yót noŋ we na mme. 12 Ebhú n di na ábho n kí bhabhe ábho na ikom í mbiŋ eya nnyi o karê ə̂m. Ḿ fi ábho nnyen efiím, kpe nne ábho yót á ka tán é ká chiŋi nnyo a fonê ka etánám. A tân fə́ne noŋ á séŋe ka nwet eya. 13 “Mfá-mfá n kí chəbhé njəm mbâ eya. Nji n nyə́ne mfá ka ngun, ń səra ábho achot mmá bəre á fôn ogyebhá-ḿbə́ŋé obhámé ó súi ó fuk. 14 Ń səre ábho nji o sə́re ə̂m se ń sə́ré. Ka obhô mbí, ngun a kô ábho ka ebhan, ka á rî noŋ mme, á ká joé ane ngun. 15 Ń ka goré wâ bəre ó yíghi ábho ka ngun nnyí kən ń gorá bəre o kâ kâm Ntûfâm Obhí a yim ábho ejûm. 16 Ábho á rî noŋ mme, ane ngun asík. 17 Deê ó kó mfoné nchot ó tʉ̂ ábho á gyé wâ ka biji. Nchot eya nâ a ri mfoné nchot. 18 Ekpak nji we o túmi ə̂m ka ngun nâ ekpak nji mme eróŋ ń tum ábho ka ngun. 19 Ka echî ábho ń kare biji ibhámé mbâ eya bəre ábho fə́ne á káre biji á jóe mfoné-mfoné ane abhâ.”
Jisos a kí goré Obhasi mbâ chénchén ane mba á ki ḿbə́ŋé na yê
20 Jisos a góre Obhasi se, “Ane mbá ḿbáne-mbanê asík nâ ń gorá wâ, n kí goré fə́ne mbâ mba tîk á kî ḿbə́ŋé na mme ebhú á yuk otîp ane mbá. 21 N kí goré bəre deê ábho chénchén á jóe nne yót. Ńsé, ekpak nji mme n di na we, we fə́ne o rî na mme, deê ábho chénchén á chə̂m na êt é chə́bhe nne yót. Tîk ngun á kâm sê we nâ o túmi ə̂m. 22 Ń kare ábho ekpatə́m ejík nji o karê ə̂m bəre á jóe nne yót ekpak êt e ri. 23 N kí chəm biji na ábho é jóe nne yót noŋ we o ri na mme. Ka ekpak njí, chénchén ábho tîk á chə́bhe nne yót, achât á bhó joé. Ngun tîk á mə́ŋe mân sê we nâ o túmi ə̂m. Á mə́ŋe fə́ne sê ó kot ábho noŋ o korê ə̂m. 24 “Ńsé, n kí wom bəre ábho mbá mba o karê ə̂m á jóe na mme ka eji n di kən á yena ejík nji o karê ə̂m, ka o korê ə̂m okot kən kpe ngun a róghé. 25 “Ńsé, we nnyo ó yimá iyîm ka nnyen-i-mbá, ngun á ká məŋé wâ, kən mme ḿ məŋe wâ. Ágbán mbá eróŋ á kam sê we nâ o túmi ə̂m. 26 Ń yim ábho á məŋe wâ. N kí kət n yimá ábho á mə́ŋe wâ kən okot mbi o fonê na mme ó jóe na ábho eróŋ. Mme fə́ne ń jóe na ábho.”
Á wubhi Jisos
1 Jisos a kpo to a man agore mmá chénchén, a mághe na ágbán abhê á jî yáŋe á jak ebhat í ńcherê nnyi Kidron. Ebhin órif é rî ebhat njí. A gyê ńjə́ne na ágbán abhê. 2 Juda nnyo ngura Jisos a mə́ŋe eji njí nono, ka Jisos á chəmá na ábho áfo chénchén ebhú. 3 Juda a kô mân ane mba ane-echî akará-agore Obhasi na echəme ane Farasi á túmi, a bhák ka eji njí. Ane mbá á rî ane-enok na abhábhá-ókʉ́rí Obhasi. Á bháe na iyîm enok, á fî átʉ́ríkáŋ, á nyóe ńsáé. 4 Jisos a mə́ŋe chénchén nji é bhâk ofáp, a chêm a kpúghi ábho, á bhə̂p se, “Ó woma ên énê?” 5 Á táme sê, “É woma Jisos, mmon i Nasaret.” Jisos se, “Ńgyê mme nná.” Juda nnyo ngura Jisos a gyím áfo na ábho. 6 Nji Jisos a toê se, “Ńgyê mme nná”, ane mbá á jak njəm-ńjə̂m, njəm-ńjə̂m, á jî gbô ka nsi. 7 Kən Jisos a kpô bhə́p ábho se, “Ó woma ên énê?” Á táme sê, “É woma Jisos, mmon i Nasaret.” 8 Jisos se, “Ń daŋ mbá ń səre ên bəre mme a ri Jisos nchane. Ájoé mân ó woma ên ə̂m, maghê ên mba ngá á jî.” 9 A chôt áno se é fáp ekân-ekân ekpak nji a sə́re Ńsé owe se, ka ane mba a karê yê, kpe yót á ka tán. 10 Simun Pita a ri áfo na akparanja amê. A yə̂p a gbût otûŋ obhô-orûm mbi nsʉ́ŋ nnyo ntûfâm akará-agore Obhasi. Mbiŋ i nsʉ́ŋ nnyó á kamá se Machus. 11 Kən Jisos a sə́re Pita se, “Chəbhê njəm fê akparanja amâ ka mbâk. Ńsé omé nâ a túmi ə̂m se ḿ bá yén oseŋe mbí, n kâ yên a?”
Á ko Jisos á bha ka ochî Anas
12 Ekam ane-enok njí na ntûfâm ábho na abhábhá-ókʉ́rí á fî Jisos á bhôp abhô. 13 A kô yê kpá a jak mba Anas. Anas a ri ńsé nkáé Kayifas nnyo a ri ntûfâm akará-agore Obhasi eyâ áji. 14 Kayifas ngá nâ a táe nná atúi-ofâm ane Jus etí se é nóbhe sê nne yót a kpó, na nji ane chénchén á kpó.
Pita se yê á ka məŋé Jisos
15 Simun Pita na ḿgbán i Jisos nnyo tat á tôp Jisos á jak. Ntûfâm akará-agore Obhasi a mə́ŋe ḿgbán nnyó nono. Ka obhô mbí, á kâm yê a gyê ka etím ókʉ́rí mbí na Jisos. 16 Á ká kam Pita a gyé ka etím ókʉ́rí, a kə̂t a re ka nnyo-mbá. Kən ḿgbán nnyo ngá nnyo ntûfâm akará-agore Obhasi a məŋê a chə́bhe njəm a bhâ chôt na mmon i nkáé nnyo a gyím ibhábhé ka nnyo mbá. A kô mân Pita a gyê ka etím ókʉ́rí. 17 Mmon i nkáé nnyó a bhə̂p Pita se, “To we ḿgbán i Jisos eróŋ?” Kən Pita a táme se, “Ée, mme asík.” 18 Egyʉk é rî ebhú áji. Ágbán í ntûfâm akará-agore Obhasi na abhábhá-ókʉ́rí Obhasi á fə́ghe ngun á kúmi á fáre, á kí yobhe. Pita a jî chə̂m ábho a kí yobhe fə́ne.
Ntûfâm akará-agore Obhasi a kí bhəp Jisos bibhə̂p
19 Ntûfâm akará-agore Obhasi a bhə̂p Jisos achot atóbhá abhê na okpígha-ejûm obhê. 20 Jisos se, “Ń chorá jáé kpe bhaghé ebhú, ngun ndə́m á yugha. Ḿ kpik achot amámé chénchén ka óchâm Obhasi na ókʉ́rí achot Obhasi. Nâ ngûm nnyi ane Jus chénchén á chə́ma. Kpe nji n chorê ka ebhə̂t cháŋ. 21 Echî mân nji o kí bhəp ə̂m a ri jen? Bhə̂p ane mba á yúghi okpígha-ejûm obhámé. Ábho á məŋe iyîm mbi n chorê.” 22 Nji Jisos a chorê nná, mbábha-ókʉ́rí yót nnyo a gyím áfo a sûm yê nsâp, a chôt se, “Énê a sə́re wâ se o támá ntûfâm akará-agore Obhasi nchot áno.” 23 Kən Jisos se, “Ájoé nji n chorê é ji nchík, sə́re se yên nji é jíi nchík. Ájoé kpe nji é jíi nchík cháŋ, o súmi ə̂m mân áno jen?” 24 Anas mân se á kó Jisos á jî mba Kayifas nnyo ntûfâm akará-agore Obhasi. Jisos a nyə́ne abhô mbóbhóm.
Pita a kpô taŋé se yê á ka məŋé Jisos
25 Pita a nyə́ne ka mkpe ngun nnyí a yóbhá. Ane mba á rî fə́ne áfo á bhə̂p yê sê, “To we a ri ntóbhá nne ányo yót?” Kən Pita a kpô taŋé se, “Ée, mme asík.” 26 Nsʉ́ŋ i ntûfâm akará-agore Obhasi yót, nâ nnyo Pita a gbúri nná otûŋ í mmon-i-nnyen, a bhə̂p Pita se, “Ń ka yén wâ ka ebhin áji na nne ányo a?” 27 Kən Pita a kpô taŋé. Ka nkúbhi ebhú áji, ndûm nkok a kûk.
Jisos ka ochî Piratus
28 Á kô mân Jisos ka njû Kayifas á jak ka ókʉ́rí Piratus, nne Rom nnyo a ri ntûfâm eték. Ka ebhú njí, ofú ó roghe eyuŋúm. Atúi-ofâm ane Jus á ká gye ka etím ókʉ́rí mbí. Echî aŋ? Ebhín ábho é fíi sê, á gye nâ á nyaghe biji ábho, erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ á ro kpó di. 29 Ka obhô mbí, Piratus a fâp a kpúghi ábho, a bhə̂p se, “Sê nne nnyó a yimî ên jen?” 30 Á táme sê, “A rô yim êt ejûm asík kə́n é ka kó yê é bhá mbâ eya.” 31 Piratus se, “Nâ ên afoné, kô ên yê á jí taŋ ka ekpak ebhín ejə́né é fíi.” Kən ane Jus mbá sê, “Êt é ka fon ikom mfi e kí yui nne kpe yót.” 32 Ńnyi a fábhe a yim nchot nnyi Jisos a chorê a kpê na ekpak ekʉ̂ ejê, a joé ka echî. 33 Piratus a chə́bhe njəm ágo ka etím ókʉ́rí, a bhîŋ Jisos a bhə̂p se, “We nâ o ri ntûfâm ane Jus a?” 34 Jisos a bhə̂p fə́ne yê se, “Ebhə̂p njí é dʉ̂ wâ ka nnyo kən ane etat nâ á sə́re wâ nchot á kpê na mme?” 35 Piratus se, “Ó kera tîk se mme nne Jus? A ri ane abhâ na ane-echî akará-agore Obhasi nâ á gbíbhi wâ á káre ə̂m. O yimî jen?” 36 Jisos se, “Otúi obhámé cháŋ mfá ka nsi. Ó rî mfá eê, kə́n ane abhámé á gyími enok, sê atúi-ofâm ane Jus á kâ fî ə̂m. Otúi obhámé cháŋ mfá.” 37 Piratus a bhə̂p yê se, “Nâ we a ri ntûfâm a?” Kən Jisos a táme se, “Nchot eya a ri ka echî. Á jíi ə̂m m bák ka ngun bəre ḿ bá sə́ré ane mfoné nchot Obhasi. Kpe énê nnyo a kamê na mfoné nchot nnyí a kí yuk nchot amé.” 38 Piratus a bhə̂p mân yê se, “Mfoné nchot nâ jen?”
Á kimi ngom ekʉ̂ á kare Jisos
Nji Piratus a bhə́bhe nchot nnyí, a kpô ji ka éré a jî kpúghi ane mba á rî ágo, a chôt se, “Mbâ amé, ń ka yén kpe echî nji n kí bhibhi nne nnyó. 39 Kən ó fon ên erû nji kpe njə́n erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ n yíghi nne nnyo o korê ên ka ókúmí. Ń yíghi ntûfâm ane Jus a?” 40 Kən ane á kûk sê, “Ka yíghi yê. Yighî Barabas.” Barabas a ri ka ekam ane mba á bháe na onyʉk etat ka eték.
1 Piratus a sə́re á kô Jisos á jî tə̂m. 2 Ane-enok á tʉ́ri itam ajoŋe-ájóŋe á kə́bhe yê ka echî, á kâk yê ḿfô noŋ ntûfâm. 3 Á kî yê áfo ka ochî ábho, á bhak á kubha yê ka okagha-ntuŋ sê, “E kí kup wâ, Ntûfâm ane Jus!” Á bhura yê na asâp ka ochî. 4 Piratus a kpô fáp a bhâ chôt na ane Jus se, “Yûk ên, n kí ko yê a fáp a bhá. Tîk o kâm ên mân sê ń ka yén kpe ejûm ebhí jə́t nji a yimî.” 5 Jisos a fâp mân a bhák na itam ajoŋe mfí ka echî na ḿfô nnyi á kághe nná yê. Piratus a chôt se, “Ńgyê nne nchane.” 6 Nji ane-echî akará-agore Obhasi na abhábhá-ókʉ́rí Obhasi á yéne yê, á kûk káŋ káŋ káŋ sê, “Kûm yê ka ego! Kûm yê!” Piratus se, “Kô ên yê choŋ okúm ên afoné, ka ń ka yén kpe ejûm ebhí jə́t nji a yimî.” 7 Ane Jus mbá sê, “A gbô ebhín ejə́ré, ka a sə́re se yê a ri Mmon Obhasi. Ka obhô mbí, a ri a kpó.” 8 Piratus a kpo yúk nchot nnyí, efup é yîm mân yê é chíŋi ochíŋ. 9 A chə́bhe njəm ka etím ókʉ́rí, a jî bhə̂p Jisos se, “We o dʉ fan?” Jisos á ka támé yê kpe nchot. 10 Piratus se, “Ó bhó tame ebhə̂p ejámé a? Ó ka məŋé se ḿ fon ikom mfi ń səre bəre á nyáŋe wâ obhô á nyáŋe. Ń səre bəre á kúm wâ ka ego, á kúm a?” 11 Jisos se, “O fonê ikom áfi ka Obhasi nâ a karê wâ. Nne mân nnyo a fiî ə̂m a karê wâ nâ á yim ekpatə́m obhí mbi ó chíŋi ochíŋ.” 12 Ka ngyím ányi, Piratus a chə́bhe mân a kaghá ikom se yê a yim á nyáŋe Jisos obhô. Kən ane Jus mbá á kə̂t á kughá sê, “Ó nyaŋé nne nnyó abhô, məŋê se we ó chəbhe nne ebhan í Ntûfâm i Rom. Kpe énê nnyo á ko biji se yê a ri ntûfâm, nâ a túi áno a ri Ntûfâm i Rom.” 13 Ebhú Piratus a yúghi nchot nnyí, a kô mân Jisos a fâp a bhák ka éré. Yê ḿfoné a kúmi ka ekumi otáŋá-nchot. Eji ekumi njí é rî ka eji etat nji á bhíŋa sê Ebhə̂k Atáé-átáe. Á bhíŋa ka eyum ane Ibru sê Gabata. 14 Ofú ábhi a ri egu erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ. Ńkánínká ta a kí si eságasá. Piratus a sə́re ane Jus mbá se, “Yên ên ntûfâm owəné.” 15 Á kûk sê, “Yúi yê! Yúi yê! Kúm yê ka ego!” Piratus a bhə̂p ábho se, “O kí wom ên ń kúm ntûfâm owəné ka ego a?” Ane-echî akará-agore Obhasi á táme sê, “É ka kpó fon ntûfâm etat é chíŋí Ntûfâm i Rom.” 16 Piratus a kô mân Jisos a káre se á jí kúm ka ego.
Á kum Jisos ka ego
Nji Piratus a nyaŋê Jisos a káre ábho, á kô yê 17 á káre ego nji á kí ji yê okúm sê a kə́n. A kə̂n fə́ne a jak na ábho ta a sî eji etat nji á bhíŋa sê Ékə́p-Echî. Ka eyum ane Ibru á bhíŋa sê Gogota. 18 Á kûm mân yê ka eji njí. Á kûm fə́ne ane etat ábháe ka mma ábho ágo, á tə̂p, yót mkpe obhô-orûm í Jisos, nnyo tat mkpe obhô-okáé. 19 Piratus a sêŋ ejûm, á yághe njəm-ósô ego nji á kúmi Jisos. A séŋe se, “Jisos nnyo nne Nasaret, ntûfâm ane Jus.” 20 Ane Jus etî-etî á bhîŋ ejûm njí, ka eji á kúmi yê é ká rap mbá na eték. Á séŋe ejûm njí ka nyum i nték ésá, Ibru na Laten na Grik. 21 Kən ane-echî akará-agore Obhasi á sə́re Piratus sê, “Ka séŋ se ntûfâm ane Jus. Sêŋ se nne nnyó se yê a ri ntûfâm ane Jus.” 22 Kən Piratus se, “Nji ń seŋ, n séŋe áno oséŋ.” 23 Ane-enok á kpó kum Jisos ka ego, á kíri ḿfô eye ka ngûm énî, kpe nnyón á kô eye. Kən nkʉ̂ eye yə́t a kə̂t. Á ká jəm nkʉ̂ nnyí ojəm, á kóe éfô jə́t á tûp otúp na arík. 24 Ane-enok mbá á sə́re atem sê, “E kâ wáre nkʉ̂ nnyí owáré. É túp ebháŋé. Nne nnyo é gbo é káre yê, a kô.” Ńji é fap fə́ne noŋ á séŋe ka nwet Obhasi sê, “Á kíri ḿfô amé á kô á tûp ebháŋé á yén nnyo a kí ko nkʉ̂ amé.” Ka ekpak njí fə́ne nâ ane-enok á yími. 25 Nnyen i Jisos a gyím áfo kpít na ego nji á kúmi nná mmon. Mmon-i-nnyen i nnyen a ri fə́ne áfo na Meri nnyo nkáé Kropas na Meri Madarin. 26 Jisos a yên nnyen na ḿgbán nnyo yê a garê a kôt. A sə́re nnyen se, “Mmá, ńgyê mmon owa nná.” 27 A sə́re fə́ne ḿgbán nnyó se, “Ńgyê nnyen owa.” Ta ka ofú ábhi, ḿgbán nnyó a kô nnyen i Jisos a chə́bhe a kúmá ka ókʉ́rí obhê.
Jisos a kpô
28 Ḿma á kpó chiŋ, Jisos a mə́ŋe se nchot a mân. Ka ejeghém achot mma á séŋe ka nwet Obhasi a chôt se, “Ayép á kí kot ə̂m.” 29 Ekâ aməm etat á rî áfo ka ékpáŋkpáŋ esúi. Á kô ítí ísop, á bhôp égúsá ka echî, á bhî ka aməm mmá á yûŋ á tə́me yê ka nnyo. 30 Nji a gwóe aməm mmá a chôt se, “A mân.” A bhî echî ka nsi, a sére.
Á jəm mkpe egbaŋe Jisos na érôp
31 Ka egu ofú oyoá-biji, atúi-ofâm ane Jus á jî sə́re Piratus sê a karé ikom á bhə́n akát ane mba á kúmi nná ka ego, á yíghi ábho. Echî é rî sê á ká wom sê ofú oyoá-biji mbí títí ó kpúghí ane mbá ka ego, ka ó faŋ ó chiŋi ochíŋ. 32 Ane-enok mbá á bhâ bhə̂n akát í nne nnyo ndaŋa-mbá, á bhə̂n nnyo ngá. Nâ ane mba á kúmi nná ebhú jə́t na Jisos. 33 Á kpó to á sí Jisos, á yên sê ta a kpô. Á kpére á mághe, á ká bhən yê akát. 34 Kən nne ábho yót a jə̂m mkpe egbaŋe Jisos na érôp, agyʉ́ŋ na ayép á fə̂m fə́ne ntə̂m yə́t. 35 Nne nnyo a yéne achot mmá oyén nâ a sə́re noŋ ntî-isê, se ó yûŋ ên fə́ne ḿbə́ŋé ó kí na Jisos. A mə́ŋe se nji yê a sə́re é rî ka echî, áfúbhí cháŋ. 36 Achot mmá á fap fə́ne ka etʉri noŋ á séŋe sê, “Kpe ékə́p jə́t ka biji ibhê á bhó bhən.” 37 Á séŋe fə́ne ka eji etat sê, “Tîk á yûŋ amə̂t á kêp yê nnyo á jə́me áno.”
Á kən Jisos
38 Ḿma á kpó chiŋ, nne-ndûm yót a kamá se Jusep, a dʉ eték í Arimatiya. A bhâ bhə̂p Piratus se a karé yê ikom yê a jí yighí ékpoê biji Jisos a kə́n. Yê Jusep a ri ntóbhá Jisos, kən á tobha yê ka ebhə̂t, ka á fubhá atúi-ofâm ane Jus. Nji Jusep a bhə́bhe Piratus ikom mfí, Piratus a kâm. Jusep a bhâ yíghi mân biji Jisos ka ego, a kô, a jak. 39 Nikodemus nnyo a raŋê nná mbá a bhák mbâ Jisos na atʉ́, a tôp Jusep, a jak. Yê, Nikodemus, a jiî na njân etat mmi á jóma nkə́bha-nsi sê a kâ châ. Njân mmí ń káma sê máya na aro. Mmi a kóe a jak ń kí sui kpe ekîm í ntâk owurinó. 40 Á kô njân mmí á jóme Jisos. Á kô ébháré-éfô á bhôp yê ka ekpak nji ane Jus á bhóbha nkə́bha-nsi. 41 Mmon ebhin etat a ri ka eji á kúmi nná Jisos. Oyəm ofê ó rî ka ebhin njí, nne á ká nok okə́n ka ḿbə́ne. 42 Noŋ é rî egu ofú oyoá-biji ane Jus, oyəm mbí fə́ne ó rî áfo kpít, á kə̂n Jisos ka eji njí.
Jisos a chə́bhe njəm ka ekpin
1 Ndaŋa-mbá ofú ka ogəm, na ofú-ofú, ngûm a nyə́ne a nyaghá, Meri Madarin a jak ka oyəm í Jisos. A jî yên se á yighi ntáé nnyi á bhúi nná ka nnyo-mbá oyəm. 2 A bhéne a jak mbâ Simun Pita na ḿgbán i Jisos nnyo Jisos a korê, a jî sə́re ábho se, “Á yighi Ńtâ Jisos ka oyəm. É ka məŋé mbá á yíghi yê á kî.” 3 Pita na ḿgbán nnyó á mághe á jak ka oyəm mbí. 4 Á bhena obhə́né kən ntem nnyo ngá a bhéne a chíŋi Pita. A râŋ mbá a sî oyəm. 5 A sére, a yên íbháré ífô mfi á bhúi Jisos, kən á ka gyé ka etím oyəm mbí. 6 Kən Pita a kpo to a sí, a gyê ka etím oyəm ntə̂m yə́t, a yên íbháré ífô mfí. 7 A yên fə́ne éfô nji á bhóbhe nná Jisos ka echî. Ḿfô nnyí a nuŋ áfo ka nsi, kən á ka joé eji jə́t. Á fət nji echî á tʉri á ki. 8 Ḿgbán nnyo ngá nnyo a raŋê nná mbá a sî oyəm a gyê mân ka etím a yên, kən a kâm se Jisos a chə́bhe njəm ka ekpin. 9 Ta é si ebhú njí, é ká jae ábho nji á séŋe ka nwet Obhasi sê Jisos a ri a chəbhé njəm ka ekpin.
Jisos a fâp Meri Madarin ka ochî
10 Ágbán mbá ábháe á chə́bhe mân njəm á kʉra. 11 Kən Meri a gyím áfo ka mkpe oyəm, ńga ka éré a rʉ́rá. A sére, a kêp ka etím oyəm. 12 Nji a kébhe, a yên baénjel ábháe na ábháré ḿfô ka biji. Baénjel mbá á kûn ka eji á núŋi nná Jisos, yót ebhat echî, nnyo tat ebhat akát. 13 Á bhə̂p yê sê, “Mmá, ó rʉra jen?” A táme ábho se, “Á yighi ntûfâm omé, ń ka riŋí mbá á jî kî yê.” 14 Nne-nkáé nnyó a kpô kpíghí a yên Jisos noŋ a gyím yê ka mkpe biji, kən á ka məŋé se a ri Jisos. 15 Jisos a bhə̂p yê se, “Mmá, ó rʉra jen? Ó woma énê?” Nne-nkáé nnyó a kí kere se a ri mbábha-ebhin áji nâ á chorá áno na yê. A chôt mbâ Jisos se, “Ńsé, ájoé we nâ o yighî yê, ń gore wâ sə́re ə̂m, ń jí yíghi yê ka eji o kíi.” 16 Jisos se, “Meri!” Meri a kpíghi fə́ne a táme ka Ibru se, “Raboni.” Nâ se, “Ntóŋá.” 17 Kən Jisos a sə́re yê se, “Yighî ə̂m obhô, ka n nyə́ne ń ka ji mbâ Ńsé omé ka ósô. Kən choŋ osə́ré ane abhámé se n kí chəbhé njəm mbâ yê nnyo a ri Ńsé omé na owəné eróŋ. Yê nnyo a ri Obhasi omé na obhə́né eróŋ.” 18 Meri Madarin a jî sə́re fə́ne atóbhá Jisos se yê a yên yê. A sə́re ábho iyîm mbi Jisos a chorê na yê.
Jisos a fâp atóbhá abhê ka ochî
19 Na egu áji, ka ndaŋa-mbá ofú ogəm, atóbhá Jisos á fîn njû á chə́me ka etím, ka á kí fup atúi-ofâm ane Jus. Jisos a fâp áfo ka ekumi ábho. A kûp ábho se, “Deê Obhasi a joé na ên!” 20 A tóŋe mân ábho abhô amê na egbaŋe ejê. É gyébhe atóbhá abhê kpe-eji nji á yéne Ńtâ Jisos. 21 A kpô chot na ábho se, “Obhasi a joé na ên! Ekpak nji Obhasi Ńsé a túmi ə̂m nâ noŋ fə́ne n kí tum ên.” 22 Nji a chorê nná, a fî ábho efébhe, a chôt se, “Kó ên Obhasi Ebhare Ntʉgantʉ. 23 Nne nnyo ó ri ên nsôn o gyíni ên obhí obhê, Obhasi a kí ri fə́ne nsôn a su obhí nne ányo. Kən ên ó ro ri ên nsôn ó gyíni ên obhí nne, Obhasi á bhó ri fə́ne nsôn a su ḿbə́ne.”
Tomas á ka kam ta a yên Jisos na amə̂t
24 Ebhú Jisos a bháe, ḿgbán owe yót a kamá se Tomas nnyo á bhíŋa se Ofât, á ka joé na atem. 25 Atem á sə́re mân yê sê ábho á yen Ńtâ Jisos. Kən Tomas se, “Ń do yen ánáŋé mma á kúmi yê na mbáŋé ka abhô ta n kə́me ndəré imámé ka ḿmáne, n kə́me fə́ne obhô obhámé ka egbaŋe ejê, ḿ bó kam bəre a ri Jisos.” 26 Ogəm ndə́m ó kpó man, atóbhá Jisos á kpô chəmé ka mmon i njû, Tomas a ri na ábho. Njû a ri mbámám. Kən Jisos a kpô fáp ábho ka ekam a kûp ábho se, “Obhasi ó jóe na ên!” 27 A sə́re Tomas se, “Kəmê ndəré imâ mfá, kêp abhô abhámé. Tə́ne obhô kəmê egbaŋe ejámé. Maghê mân echáám ka ḿbə́ŋé. Yuŋ ḿbə́ŋé eya kî na mme.” 28 Tomas a táme se, “Ntûfâm omé! Obhasi omé!” 29 Jisos a bhə̂p mân yê se, “Ó yuŋ mân ḿbə́ŋé ó ki na mme mfá-mfá ka ó yen ə̂m a? Ane mba á ká yen ə̂m kən á kí ki ḿbə́ŋé na mme, ogyebhá-ḿbə́ŋé ábho ó chiŋi obhô.”
Echî nwet amé nnyí a ri jen?
30 Jisos a yîm biriŋ okpógha-biji etî-etî mbi tat mbi atóbhá abhê á yéne. Kən chénchén cháŋ ka nwet nnyí. 31 Kən e séŋe áno mbí mfá sê ó kâm ên sê Jisos a ri Krayis, nne nnyo Obhasi a túmi se a bhá yim ngun á sém. Yê nâ a ri Mmon Obhasi. Nji ó yuŋ ên ḿbə́ŋé o kî ên na yê, o kí fon ên ekpin.
Jisos a fâp ka ochî atóbhá abhê anígisá
1 Ńji é kpó chiŋ, Jisos a kpô fáp ka ochî atóbhá abhê ka aya Tiberiyas. Yên ekpak é fábhe. 2 Simun Pita na Tomas nnyo á bhíŋa sê Ofât na Nataniye nnyo a dʉ eték í Kana ebhat í Gariri na abhon í Sebedi na atóbhá Jisos ábháe mba tat, á chə́me ka eji jə́t. 3 Simun Pita a sə́re atem se yê a kí ji otúp osí. Atem fə́ne sê ábho tîk á jak na yê. Á jî gyê okpi á jak. Atʉ́ ndə́m kpe ejûm á ká wubhi. 4 Ebhú njúí a róghe efábhám, Jisos a bhâ gyími ka mkpe ayép kən atóbhá abhê mbá á ká məŋé sê a ri yê. 5 Jisos a bhə̂p ábho se, “Abhon abhámé, ó wubhi ên kpe ejûm a?” Á táme sê, “Kpe ejûm.” 6 A sə́re ábho se, “Tûp ên ntûfúk ebhat obhô-orûm, tîk o wúbhi ên osí.” Nji á túbhi, á nôk etʉʉ́m á yíghi kən é chíŋi ábho, ka osí ó ti ó chiŋ mbi á wúbhi. 7 Kən ḿgbán nnyo Jisos a korê nná kpe-eji a sə́re Pita se, “Nne ányo a ri Ńtâ Jisos.” Nji Pita a yúghi nná se a ri Ńtâ Jisos, a kô éfô a kâk, ka a ri biji mbít. A nyə̂p a gbô ka ayép, a kí ji mbâ eye. 8 Atem abhê mba ngá á bhugha okpi á tobha, á tʉk ntûfúk nnyí na osí kpúk, á jak. Mbâ ábho á rî na egae, á ka rap, a ri ejûm noŋ nsam abhô érôn. 9 Á kpó to á sí mkpe etə́m, á yên édî áfo na ngûn mmi á yími na ákáré. Osí ó rî ka ákáré ngun mmá. 10 Jisos a sə́re ábho se, “Kô ên etʉ̂ osí mbi o wúbhi ên mfá-mfá bhák.” 11 Simun Pita a chə́bhe njəm a jak ka okpi a jî tʉ̂ ntûfúk nnyí a bhák ka mkpe. Ntûfúk a súi kpúk na osí oyúp. Nsí a ri nsam enígisá na ófó na ésá. Kən kpe noŋ ó tíi áno, ntûfúk nnyí á ka wáré. 12 Jisos a bhîŋ ábho se, “Bhák é dí ên édî.” Kpe nne ábho nnyo a gaê ebhə̂p se kpe, “We énê?” cháŋ, ka á məŋe sê a ri Ńtâ Jisos. 13 Jisos a jî bhûp mân édî njí na osí mbí a káre ábho á dí. 14 Nâ osúí ntə̂m ésá nnyi Jisos a tóŋe biji mbâ atóbhá abhê, ebhú a chəbhê njəm ka ekpin.
Jisos a kpô tʉ Pita a kâk ka biji, a káre yê etûm
15 Nji á díi édî é mân, Jisos a bhə̂p Simun Pita se, “Simun, mmon i Jon, ó kere se ó kot ə̂m ó chiŋi ekpak atem mba ngá chénchén á kóre ə̂m a?” Simun a táme se, “Nn̂, Ntûfâm, we ó məŋe se ń kot wâ.” Jisos se, “Nâ gyeê abhon abhámé.” 16 Jisos a kpô bhə́p yê se, “Simun, mmon i Jon, ó kot ə̂m a?” Simun a táme se, “Nn̂, Ntûfâm, we ó məŋe se ń kot wâ.” Jisos se, “Nâ bhábhe ane abhámé.” 17 Ka osúí ntə̂m ésá Jisos a kpô bhə́p Pita se, “Simun, mmon i Jon, ó kot ə̂m a?” Nsae a súi Pita ka ḿbə́ŋé nji Jisos a bhə́bhe yê ebhə̂p njí jə́t ntə̂m ésá. A sə́re Jisos se, “Ntûfâm, we ó məŋe chénchén ejûm, ó məŋe se ń kot wâ.” Jisos a chôt mân se, “Nâ gyeê ane abhámé. 18 Deê ń sə́ré wâ bəre ebhú o ri ka obhóné, o kí bhop ekandá ejâ we ḿfoné o jak mbá-mbá o korê. Kən ó kui, o kí tən abhô amâ, nne etat a bhôp ḿmáne, a tʉ̂ wâ o jak mbá ó ka kot ejiím.” 19 Nji a chorê nchot nnyí a tóŋé ekpak ekʉ̂ nji Pita a kí kpo, a karé ejík mbâ Obhasi. A chôt mân se, “Ka mághe ə̂m etóbhóm.” 20 Pita a kpíghi a yên ḿgbán nnyo Jisos a korê nná, noŋ á bhak. Ḿgbán nnyó nâ a nuŋî nná a kúni Jisos echî ka ngaŋ ka ebhú á dîk édî. Yê yót nâ a bhə́bhe nná Jisos se, “Ntûfâm, énê nnyo tîk a gúri wâ?” 21 Nji Pita a yéne yê, a bhə̂p Jisos se, “Ntûfâm, kən ntem ńnyô fə́ne aŋ?” 22 Jisos a bhə̂p yê Pita se, “Ájoé ń woma bəre a joé ta ń chə́bhe njəm ḿ bá, nchot eya ka etím a ri jen? We, tóp ə̂m!” 23 Nji Jisos a chorê áno se ḿgbán nnyo yê a korê á bhó kpo, atóbhá abhê chénchén á bhâ yûk nchot nnyí. Kən Jisos á ka to se á bhó kpo. Nji a chorê é ká chiŋi a ri se, “Ájoé ń woma bəre a joé ta ń chə́bhe njəm ḿ bá, nchot eya ka etím a ri jen?” 24 A ri ḿgbán i Jisos nnyó nâ a sə́re achot mmá. Yê fə́ne nâ a séŋe ḿmáne. É məŋe sê nji a séŋe é rî ka echî.
Ejeghé nchot
25 Iyîm í rî etî-etî mbi Jisos a yimî. Ájoé á séŋe ḿbə́ne chénchén jə́t na jə́t, ń kere bəre ngun ndə́m á bhó bhik ekə́nə́m onwet mbi kə́n á sêŋ.