Jon 1

Nasoruan egǝm vi vanuan, aYesu

1 Len natub̃atan naSoruan itoh tia, ale aSoruan itah mai aGot, aSoruan enan evi Got. 2 Atenan itah mai aGot len natub̃atan. 3 Len atenan aGot igol natit p̃isi tovisi. Atenan tab̃uer, asike tǝkad natideh. 4 Gai evi nǝkadun nǝmauran, ale nǝmauran enan evi nam̃ial sinǝvanuan gail. 5 Nam̃ial satom̃ial van sal len nǝmargobut be nǝmargobut sasǝhori. 6 Aulum̃an sua egǝmai, aGot tosǝvati, nahǝsan aJon. 7 Atenan egǝm hum na-sor-lǝboii-an hǝn b̃ikel vǝhot nakitinan husur nam̃ial, hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃edǝlom napisulan tokele. 8 Gai gabag savi m̃ial, be egǝm hǝn b̃ikel vǝhot nakitinan husur nam̃ial. 9 ASoruan egaii togǝm hǝn navile a pan, gai evi nam̃ial kitin tom̃ias nǝvanuan p̃isi. 10 Len gai aGot igol navile a pan tovisi. ASoruan itoh len navile a pan avil navile a pan lǝsakǝta lǝboii. 11 Egǝm hǝn nǝvanuan gail lotovi esan matmat, avil esan gail lomǝtahuni. 12 Be galit p̃isi lotohǝhaṽur hǝni, lotoriŋ nǝlolit len nahǝsan, eviol mai galit maiegai ke: evi len galito hǝn lǝb̃egǝm vi natun aGot gail. 13 Nǝvanuan ideh sǝpas galito, lǝsavisi husur na-lǝŋon-buni-an sinǝvanuan o husur nǝnauan seulum̃an, avil nǝpasian salit egǝm len aGot. 14 ASoruan beti egǝm vi vanuan, itoh mai gidato. Datoris nǝyalyalan san, nǝyalyalan aSoruan tokade, husur tosua ŋai, togǝm len aTata. Epul hǝn navoian toviol kǝmas hǝni, epul hǝn nakitinan. 15 AJon ikel vǝhot nakitinan husuri, ikai ke, “Ategai bogai notosor husuri ke, ‘Gai b̃egǝm a tahw len ginau, iyalyal sǝhor ginau, husur itoh sutuai tia, ginau notob̃uer sal.’” 16 Husur napulan hǝn navoian san, eviol kǝmas hǝn navoian mai gidato. Ale len navoian san, eviol, eviol, eviol tabtab mai gadito. 17 Bathut len aMoses, aGot eviol hǝn nalo, avil len aYesu, aGot eviol kǝmas hǝn navoian mai nakitinan mai gidato. 18 Avan ideh saris aGot boŋ ideh. ANatun sǝb̃on ŋai tosua, tovi Got, gai totoh tin mai aTata, gai eris aGot, isor vǝsvǝsaii.

AJon ike savi aKristo, aGot totabtabuh lan

19 NaJu gail a Jerusalem losǝvat ahai tutumav gail mai galevis len nahǝmar aLevi mai naFarisi gail hǝn lǝb̃eus aJon ke, “Gaiug ase?” Ale egai evi na-kel-koti-an siJon. 20 Ikel vǝhoti, satǝtas gole, ikel vǝhoti ke, “Ginau nǝsavi aKristo, aGot totabtabuh lan.” 21 Ŋa lousi ke, “Ase gaiug? AElijah la?” Ale ike, “Aoa, nǝsavi gai.” Luke, “Govi ahai kelkel ur a?” Isor var galit ke, “Ao.” 22 Beti lousi ke, “Gaiug ase? Gikel koti mai ginamit hǝn namtb̃ikel mai alat lotosǝvat ginamito. Gaiug gikel nǝsa husur gaiug?” 23 AJon isor var galito hum ahai kelkel ur, aIsaiah ta sutuai toke, “Novi nadoldol tokai len naut masmas tob̃ǝb̃esw ke, ‘Gol nap̃isal tinor m̃os Nasub̃!’” 24 Beti naFarisi gail naJu lotosǝvat galit gǝmai, 25 lousi ke, “Asike gǝb̃evi aKristo, asike gǝb̃evi aElijah, asike gǝb̃evi aHai kelkel ur, imabe gubaptais hǝn nǝvanuan gail?” 26 AJon isor var galit ke, “Ginau nubaptais hǝn nǝwai, be ikad sua toil ben gamito, mǝtsakǝta lǝboii. 27 Gai toyar a tahw hǝn ginau, ginau nǝsanor kasi hǝn nǝb̃isah rub̃at nǝhau hǝn naributbut san.” 28 Len nǝboŋ enan aJon ibapbaptais hǝn nǝvanuan gail len naut a Petani, tarhǝwisel Jortan.

AYesu, natuhsipsip siGot

29 Pelan han, aJon eris aYesu toyaryar gǝmai ale ike, “Mǝteris! Natuhsipsip siGot b̃ilav kuv nǝsaan sinavile a pan. 30 Ategai bogai notosor husuri ke, ‘Dereh avan sua tegǝm a tahw len ginau, iyalyal sǝhor ginau, husur itoh sutuai tia, ginau notob̃uer sal.’ 31 Ginau nǝsakǝta lǝboii, avil nogǝm, nubaptais hǝn nǝwai hǝn nǝb̃igol aIsrael lǝb̃elǝboii.” 32-33 Beti aJon ikel koti ke, “Nǝsakǝta lǝboi ategai, avil atenan tosǝvat ginau hǝn nǝb̃ibaptais hǝn nǝwai, ikel mai ginau ke, ‘Nǝboŋ gǝb̃eris aNunugw b̃evi pan, b̃itoh tin len avan sua, avan enan dereh tibaptais hǝn nǝvanuan gail hǝn aNunun aGot.’ Beti noris aNunun aGot tovi pan dan nǝmav hum nǝtav ale itoh tin len ategai. 34 Ale noris natgalen tia, nukel koti ke, ateg bogai aGot totabtabuh lan.”

Ahai susur metǝkav gail siYesu

35 Len nǝboŋ tohusuri aJon eil tǝtas mai eru len ahai susur san gail. 36 Nǝboŋ toris aYesu toṽot van ike, “Mǝteris! Natuhsipsip siGot bolai.” 37 Nǝboŋ ahai susur artosǝsǝloŋ hǝn nǝsa tokele, arohusur aYesu. 38 Beti aYesu ipair, eris gǝlaru artohusuri, ale eus gǝlar ke, “Mǝrolǝŋon nǝsa?” Arusor vari ke, “Rappi (namilen ke Hai p̃usan), gutohtoh a be?” 39 Isor var gǝlar ke, “Gǝm, kǝta risi.” Ŋa aruvan, aroris naut totohtoh lan, ale arutah maii len namityal tovat ut mǝdau, lovurvur nǝmariboŋ enan maii. 40 AAdru aṽan aSimon Pita, evi gǝlar sua tosǝsǝloŋ hǝn nǝsa aJon tokele, tohusur aYesu. 41 Natit metǝkav aAdru togole, isab̃ aSimon, aṽan gabag, ale ikel maii ke, “Namrusab̃ aMessiah!” (namilen tovi aKristo, aGot totabtabuh lan). 42 Beti aAdru esǝhar aPita van hǝn aYesu. AYesu ekǝta bunusi ale ike, “Gaiug boh aSimon, anatun aJon, dereh lekis gaiug hǝn aKefas (namilen tovi aPita).”

AYesu ekis aFilip mai aNatanael

43 Pelan han aYesu ike tevi lan naut a Kalili. Ebubur mai aFilip ale ikel maii ke, “Gegǝm husur ginau.” 44 (AFilip evi aulePetsaita tovi navile matmat siAdru mai aPita). 45 AFilip isab̃ aNatanael ale ikel maii ke, “Namtusab̃ ategai aMoses totos husuri len nalo san, ahai kelkel ur gail am lutos husuri! Nahǝsan aYesu, anatun aJosef ta Nasaret.” 46 ANatanael eusi ke, “Natideh tovoi m̃au egǝm a Nasaret a? Eb̃uer!” AFilip ike, “Gegǝm risi.” 47 Nǝboŋ aYesu toris aNatanael togǝm hǝni ike, “Mǝteris! AuleIsrael kitin bogai! Sǝkad nagǝgǝrasan ideh lan.” 48 ANatanael eusi ke, “Golǝboi mab hǝn ginau?” AYesu isor vari ke, “Noris gotobǝtah pipifik, a tahw hǝn aFilip tokis gaiug.” 49 ANatanael esǝhoṽut len natenan, isor vari ke, “Hai p̃usan, kitin, gaiug boh aNatun aGot, gaiug boh aKiŋ seIsrael!” 50 AYesu ikel maii ke, “Godǝlom natenan husur notokel mai gaiug ke notoris gotobǝtah pipifik a? Dereh geris natit gail gǝb̃ip̃aŋ lan sǝhor masuṽ hǝn natenan.” 51 AYesu isor am ke, “Kitin, nokitin mai gamit ke, dereh mǝteris nǝmav b̃esǝŋav, aŋel siGot gail lǝb̃evi mǝhat ale lǝb̃evi pan len aNatun Nǝvanuan.”

Jon 2

Nǝlahan len naut a Kana

1 Hois am ikad nǝlahan len naut a Kana a Kalili. Anan aYesu itoh ei, 2 ale lous aYesu mai ahai susur san gail am hǝn lǝb̃egǝm hǝn nǝlahan. 3 Len nǝhanan, nǝboŋ nǝwain tohav, anan aYesu ikel maii ke, “Lupar wain.” 4 Ale aYesu isor vari ke, “Litegai, savi natideh len gidaru, namityal sagw sagǝm sal.” 5 Ale anan ikel mai nǝvanuan nauman gail ke, “Nǝsa b̃ikel mai gamito, mitigole.” 6 Len naut enan nab̃iltib̃iliwai nǝvat tomǝlevtes loil ei. Husur naṽide len nalo salito, naJu gail lugol galit luveveu len nǝwai enan. Nǝboŋ nab̃iltib̃iliwai ṽisusua topul ikad nalita tovi 80 o 120 lan. 7 AYesu ikel mai galit ke, “B̃ir nǝwai len nab̃iltib̃iliwai galegai.” Ale lob̃ir nǝwai van vapul sǝsǝhov. 8 Beti ikel mai galit ke, “Vǝvaut kuv ideh, lavi van hǝn nǝmasta hǝn nǝhanan.” Ale lugole. 9 Nǝboŋ amasta hǝn nǝhanan todamis nǝwai togǝm vi wain, ekis naulum̃an tomadhalah gǝmai. (Amasta salǝboi naut nǝwain togǝm lan, be nǝvanuan nauman gail lolǝboii). 10 Isor sal suh aulum̃an en tolah ke, “Nǝvanuan p̃isi lopǝpehun nǝwain tovoi a m̃o, ale nǝboŋ galit lototǝrog, lopǝpehun togon savoi masuṽ. Avil gaiug, gotǝgau gat nǝwain tovoi vǝbar gagai!” 11 Natenan aYesu togole len navile a Kana a Kalili evi namerikel metǝkav tokel kot aYesu, tovǝhot nǝyalyalan san. Ale ahai susur san gail loriŋ nǝlolit todaŋ lan. 12 Nǝboŋ nǝlahan tonoŋ aYesu evi pan vi Kapernaum, gai mai aṽan gail mai anan mai ahai susur san gail, ale losuh ei hǝn nǝmariboŋ galevis.

AYesu ivahvahur naut todar vis naim siGot

13 NǝPasova seJu gail egǝm pǝpadaŋ, ale aYesu evi mǝhat vi Jerusalem. 14 Len naholǝvat todar vis naim siGot eris alat lotop̃ur hǝn nab̃uluk mai nasipsip mai nǝtav gail. Eris alat lotogǝgel hǝn nǝvat lotobǝtah ei. 15 AYesu ebutan b̃onb̃on hǝn nǝhau gail, beti ehut nǝvanuan p̃isi dan naholǝvat todar vis naim siGot. Ehut nasipsip mai nab̃uluk gail, idaŋdaŋ nakoin gail ale ikabsan natev gail. 16 Ikel mai alat lotop̃ur hǝn nǝtav gail ke, “Tariv natgaleg vi tut. Samtigol naim seTǝmagw tehun naim nǝmaket!” 17 Ahai susur san gail lunau sǝhoti ke natosian ike, “Nǝlogw ipat tabtab len naim sam̃ totǝgau gat tabtab hǝn ginau.” 18 Nǝlon naJu gail epǝŋasi ale lousi ke, “Gukad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an tomabe hǝn gotolǝboi gǝb̃igol natgalenan? Gigol namerikel ideh hǝn namtb̃ekǝta lǝboi nǝdaŋan sam̃!” 19 AYesu isor var galit ke, “Mitigol naim siGot egai timasirsir, ale dereh neum hǝni tile mǝhat tǝlmam len nǝmariboŋ titor.” 20 Ale lusor vari ke, “Namtoum hǝn naim egai len nasihau tovi 46 . Gunau ke golǝboi gǝb̃eum hǝni b̃ile mǝhat tǝlmam len nǝmariboŋ b̃itor mabe?” 21 Ris aYesu tosor husur naim siGot tovi niben. 22 Imagenan, nǝboŋ aGot tolavi dan nǝmatan, ahai susur san gail lunau gat nategai tokele tia, ale lodǝlom natosian siGot mai nasoruan siYesu.

AYesu elǝboi tia nǝnauan sinǝvanuan gail

23 Ale nǝboŋ aYesu totoh len naut a Jerusalem len nǝhanan hǝn NǝPasova, isob̃ur loriŋ nǝlolit len nahǝsan nǝboŋ lotoris namerikel gai togolgole. 24 Avil aYesu sǝkad nadǝlomian len nǝlolit lotoriŋi len gai husur elǝboi nab̃oruan nǝsaan salit gail. 25 Avan ideh asike b̃ikel kot nǝvanuan gail maii, savi natideh len gai, husur gai elǝboi nab̃oruan salit tia.

Jon 3

AYesu mai aNikotemus

1 Ikad avan sua len naFarisi gail, nahǝsan aNikotemus toil a m̃o hǝn naJu gail. 2 Egǝm hǝn aYesu len mariug, ale isor maii ke, “Hai p̃usan, namtolǝboii ke gaiug govi ahai p̃usan sua aGot tosǝvati gǝmai, husur sǝkad avan ideh tolǝboi b̃igol namerikel gotogolgole, asike aGot b̃itoh maii.” 3 AYesu isor vari ke, “Kitin, nokitin mai gaiug ke, avan ideh asike b̃ikad nǝpasian tǝtas, edǝdas b̃eris natohan pipihabǝlan aGot.” 4 ANikotemus eusi ke, “Imab hǝn nǝvanuan tovi haṽut tia b̃ikad nǝpasian tǝtas? Edǝdas b̃eb̃is tǝlmam len nǝhad hǝn natǝtai len nabǝhaṽun anan hǝn b̃ipas vǝha-ru hǝni!” 5 AYesu isor vari ke, “Kitin, nokitin mai gaiug ke, nǝvanuan timaskad nǝpasian len nǝwai mai aNunun aGot, hǝn b̃elǝboi b̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot. 6 Niben nǝvanuan ipas nǝvanuan tokad nǝmauran hǝn niben ŋai, aNunun aGot ipas nanunun nǝvanuan, nanunun toveveu, tokad nǝmauran toveveu. 7 Imaienan, sagip̃aŋ len nǝsa notokele ke, ‘Gimaskad nǝpasian tǝtas.’ 8 Nǝlan eṽuv husur nalǝŋonian san ale gosǝsǝloŋ hǝn nǝwalan han, be gǝsalǝboi naut toṽuv gǝm lan mai naut toṽuv vi lan. Len naṽide tomaienan, gǝsaris aNunun aGot, be goris nauman san len nǝmauran silat aNunun aGot topas nanunulito toveveu.” 9 ANikotemus eusi ke, “Natgalenan levisi mabe?” 10 AYesu isor vari ke, “Imabe? Govi ahai p̃usan totibau seIsrael, be gǝsalǝboi natgaleg a? 11 Kitin, nokitin mai gaiug ke, namtukel ur nǝsa namttolǝboii, namtukel kot nǝsa namttorisi, avil gamito, mǝtsadǝlom na-kel-koti-an sinamito. 12 Nǝboŋ notosor husur nǝsa tovisi len navile a pan, mǝtsadǝlom ginau. Gol ke nǝb̃isor husur nǝsa tovisi len nǝmav, asike mǝtodǝlom ginau! 13 Sǝkad avan ideh tovi mǝhat len nǝmav tolǝboi b̃ikel ur nǝsa tovisi lan. ANatun Nǝvanuan ŋai egǝm len nǝmav, naut san matmat, ale gai ŋai elǝboi b̃ikel husuri. 14 Len naut tob̃ǝb̃esw, tomasmas, aMoses esuhun nǝlablab hǝn nǝm̃at len nǝhai. Len naṽide tomaienan, limassuhun aNatun Nǝvanuan len nǝhai balbal, 15 hǝn ke, nǝvanuan p̃isi lǝb̃eriŋ nǝlolit lan, dereh likad nǝmauran vi sutuai. 16 “Bathut aGot elǝmas bun navile a pan maiegai ke: eviol hǝn aNatun tosua sǝb̃on hǝn avan ideh b̃eriŋ nǝlon b̃idaŋ lan, asike, asike imasig be dereh tikad nǝmauran vi sutuai. 17 Husur aGot sasǝvat aNatun vi lan navile a pan hǝn b̃eriŋi ke lipanis sil nǝsaan salito, be hǝn ke, len aNatun, aGot b̃ilav kuv galit dan nǝsaan salito. 18 Avan ideh tokad nadǝlomian lan, aGot sariŋi ke b̃ipanis, avil avan ideh sǝkad nadǝlomian lan, aGot eriŋi tia ke tipanis, husur sǝkad nadǝlomian len nahǝsan aNatun aGot tovi aNatun tosua sǝb̃on. 19 Nǝpanismen esil nategai ke: Nam̃ial eb̃is len navile a pan, be nǝvanuan lolǝmas bun nǝmargobut sǝhor Nam̃ial, husur nǝsa lotogolgole isa batbat. 20 Husur alat lotogolgol nǝsaan lomǝtahun bun Nam̃ial, lǝsavi lan Nam̃ial husur lomǝtahw len Nam̃ial b̃em̃ias p̃arp̃ar hǝn nǝsaan salito len nǝhon nǝvanuan gail. 21 Be avan ideh totoh len nakitinan, egǝm hǝn Nam̃ial hǝn b̃em̃ias nǝsa togole len nǝdaŋan siGot.”

AJon Baptais isor husur aYesu

22 Nǝboŋ natgalenan tonoŋ, aYesu mai ahai susur san gail lovi lan naprovens a Jutea. Len naut enan itohtoh mai ahai susur san gail ale ibaptais hǝn nǝvanuan gail. 23 AJon am ibaptais hǝn nǝvanuan gail len naut a Aenon pǝpadaŋ hǝn naut a Salim, husur nǝwai isob̃ur ei. Ale nǝvanuan gail logǝm tabtab hǝni, hǝn lǝb̃ibaptais. 24 (Len nǝboŋ enan lǝsariŋ aJon len naim bǝbaŋis sal). 25 Beti ahai susur siJon galevis loṽitṽituh mai naJu sua husur naṽide hǝn nalilosan hǝn lǝb̃iveveu m̃os nalotuan. 26 Ale logǝm hǝn aJon, luke, “Hai p̃usan, ategaii totoh mai gaiug tarhǝwisel Jortan, ategaii gotosor husuri, gagai ibaptais hǝn nǝvanuan gail, ale nǝvanuan p̃isi logǝm hǝni.” 27 Ale aJon isor var galit ke, “Nǝvanuan elǝboi b̃ikad nǝsa ŋai aGot len nǝmav toviol hǝni maii. 28 Gamit m̃au mǝtolǝboi mǝtb̃ikel kot nǝsa notokele ke, ‘Ginau nǝsavi aKristo, aGot totabtabuh lan. Avil aGot esǝvat ginau a m̃o tia, beti atenan.’ 29 Nǝb̃ikel nasoruan kǝta husuri, imaiegai ke, natǝbarehreh tolah evi seulum̃an tolah maii. Be naulum̃an tovi tarhǝt sitenan tolah, toil tǝban, tosǝsǝloŋ hǝni, gai ehǝhaṽur hǝn tosǝsǝloŋ hǝn nadolon aten tolah. AKristo esum̃an atenan tolah, ale nǝvanuan lotovan hǝni hǝn b̃ibaptais hǝn galito, losum̃an alitenan tolah. Ginau nosum̃an naulum̃an tovi tarhǝt sitenan. Nopul hǝn nahǝhaṽuran nǝboŋ notosǝsǝloŋ hǝn nǝvanuan gail lotovan hǝn aKristo. 30 AKristo timasyalyal sǝhor ginau; ginau a pan.” 31 Atenan togǝm len naut a mǝhat, iyalyal sǝhor natit p̃isi; avan tovi hǝn navile a pan, evi sinavile a pan, ale isor husur natit gail sinavile a pan ŋai. Atenan togǝm len nǝmav iyalyal sǝhor natit p̃isi. 32 Ikel kot nǝsa torisi, nǝsa tosǝsǝloŋ hǝni be sǝkad avan ideh todǝlom nǝsa tokele. 33 Be avan ideh todǝlom na-sor-lǝboii-an san, isab̃ sǝhoti ke aGot ekitin. 34 Husur atenan aGot tosǝvati ikel nasoruan siGot husur aGot eviol hǝn aNunun kavkav maii, nagilen tob̃uer. 35 AGot, aTata elǝmas bun aNatun, ale eriŋ natit p̃isi len navǝlan tia. 36 Avan ideh toriŋ nǝlon todaŋ len aNatun aGot ikad nǝmauran vi sutuai. Avil avan ideh tomǝtahun b̃eriŋ nǝlon len aNatun aGot, asike ikad nǝmauran enan, be nǝlol paŋpaŋ siGot ipat tabtab lan.

Jon 4

AYesu mai atob̃taSamaria

1 Beti naFarisi gail losǝsǝloŋ hǝni ke aYesu tobaptais hǝn nǝvanuan lotosob̃ur hǝn lǝb̃egǝm vi hai susur san gail, lusob̃ur sǝhor siJon. 2 (Be savi aYesu tobaptais hǝn nǝvanuan, ahai susur san gail ŋai lugole.) 3 Nǝboŋ aYesu tolǝboi nǝsa naFarisi gail lotosǝsǝloŋ hǝni, eriŋ naut a Jutea, etǝlmam vi Kalili. 4 Len nǝvanan san imasyar tur len naut a Samaria. 5 Ale ibar navile sua a Samaria, nahǝsan a Sikar, topat pǝpadaŋ hǝn nǝtan aJakop tolavi mai aJosef, anatun. 6 Ikad nab̃urhuwai siJakop ei. Beti aYesu, niben tomatmat husur nǝyaran tobǝlav, ebǝtah tarhǝb̃urhuwai enan. Natub̃lial bolai. 7 Atob̃taSamaria sua egǝm hǝn b̃evǝvaut. Ale aYesu ikel maii ke, “Lav nǝwai. Nemuni.” 8 Ebǝtah sǝb̃on husur ahai susur san gail lovi lan navile hǝn lǝb̃eṽur nǝhanian ideh. 9 Imagenan apǝhaṽut isor vari ke, “Be gaiug govi Ju, ginau novi tob̃taSamaria. Gous mab hǝn nǝwai hǝn ginau?” (Husur alat a Jutea lǝsab̃on mai alat a Samaria boŋ ideh). 10 Ale aYesu isor vari ke, “Gǝtalǝboi naviolan siGot, mai ginau notokel mai gaiug, ‘Lav nǝwai. Nemuni,’ gǝtaus ginau hǝni tia, ale nǝtǝlav nǝwai nǝmauran mai gaiug.” 11 Alitenan ikel maii ke, “Nasub̃, gǝsǝkad nab̃iliwai, nǝhau eb̃uer, ale nab̃urhuwai eg isareh masuṽ. Golǝboi gǝb̃evǝvaut nǝwai nǝmauran enan a be? 12 Gaiug gunau ke gototibau sǝhor atǝmadat ta sutuai, aJakop a? Bathut gai m̃au ilav nab̃urhuwai egai mai gidato, ale gai mai anatun gail mai narivatǝvat gail lomun lan.” 13 AYesu isor vari, ike, “Nǝvanuan p̃isi lotomun len nǝwai egai, dereh limaduh tǝtas. 14 Avil avan ideh tomun nǝwai nǝb̃ilav maii, asike imaduh boŋ ideh. Be nǝwai nǝb̃ilavi maii ehum nabǝko toṽuv vi mǝhat len nǝlon, tolav nǝmauran vi sutuai maii.” 15 Napǝhaṽut ikel maii ke, “Nasub̃, lav nǝwai ideh mai ginau bai, hǝn asike nǝb̃imaduh boŋ ideh, asike nǝb̃egǝm gegai hǝn navǝvautan tǝtas am.” 16 Ikel mai alitenan ke, “Givan vakis asoam̃, mǝregǝmai.” 17 Apǝhaṽut isor vari ke, “Nǝsǝkad asoagw ideh.” AYesu ikel maii ke, “Nǝboŋ gotoke, ‘Nǝsǝkad asoagw ideh,’ gokitin; 18 husur gulah mai asoam̃ erim tia, ale ahaṽut gotokade gagai savi asoam̃, gǝsǝlah maii. Nǝsa gotomadhakele ekitin.” 19 Apǝhaṽut ike, “Nasub̃, gaiug govi ahai kelkel ur. 20 Atǝmanamit ta sutuai lulotu len naṽehuh egai, be gamit mǝttovi Ju, mǝtuke naut a Jerusalem ŋai evi naut nalotuan.” 21 AYesu isor vari ke, “Litegai, gaiug gedǝlom nǝsa notokele. Nǝboŋ dereh tegǝmai hǝn ke asike evi natideh hǝn mǝtb̃ilotu hǝn aTata len naṽehuh egai o len naut a Jerusalem. 22 Gamit a Samaria mǝtsalǝboi gai mǝttolotu hǝni; ginamito, namtulotu hǝn gai namttolǝboii, bathut nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan egǝm len naJu gail. 23 Avil namityal dereh tegǝmai, egǝm tia, hǝn ke alat lotolotu kitin lǝb̃ilotu kitin hǝn aTata len nǝlolit kavkav, len nǝdaŋan seNunun, husur galit lovi nǝvanuan nalotuan aTata tokǝta doŋ galito. 24 AGot savi nǝvanuan tokad niben gotolǝboi gǝb̃erisi, ao, ehum nanunun sua o nasuŋavŋavan gotodǝdas gǝb̃erisi be tovi nǝkadhumauran. Ale alat lotolotu hǝni limaslotu hǝn aGot hum tovi aGot kitin. Limaslotu kitin hǝn gai len nǝlolit kavkav, len nǝdaŋan seNunun.” 25 Apǝhaṽut ikel maii ke, “Nolǝboii ke aMessiah aGot totabtabuh lan dereh tegǝmai, aten lotokisi hǝn aKristo. Nǝboŋ b̃egǝmai dereh tikel ur natit p̃isi mai ginamito.” 26 AYesu ikel maii ke, “Ginau en bogai notosor mai gaiug.”

Ahai susur gail lotǝlmam

27 Len namityal enan, ahai susur san gail lotǝlmam, losǝhoṽut habat hǝn aYesu tosor mai apǝhaṽut sua, avil galit ideh saus aliten ke, “Golǝŋon nǝsa?” o saus aYesu ke, “Gusor mabe mai alitegai?” 28 Beti napǝhaṽut eriŋ nab̃iliwai san, etǝlmam vi lan nab̃iltivile ale ikel mai nǝvanuan gail ei ke, 29 “Mǝtegǝm ris avan sua tokel mai ginau hǝn natit p̃isi notogole. Mǝtunau ke aKristo, aGot totabtabuh lan a?” 30 Ŋa nǝvanuan gail loriŋ nab̃iltivile, lotub̃at van hǝni.

Nǝb̃ol p̃usan husur nǝmatuan

31 Beti ahai susur gail lukele ke, “Hai p̃usan, gihan.” 32 Be ikel mai galit ke, “Nukad nǝhanian hagw gamit mǝtsalǝboii.” 33 Imaienan ahai susur gail lukel mai galit gabag ke, “Ase ilav nǝhanian maii?” 34 AYesu ikel mai galit ke, “Nǝhanian hagw evi hǝn nǝb̃igol nalǝŋonian sitenan tosǝvat ginau hǝn nǝb̃igol vurvur nauman san. 35 Mǝtukad nasoran sua toke, ‘Nahǝbati tivat beti nǝmatuan,’ be mǝtesǝŋav hǝn namǝtamito, mǝtekǝta ris nǝmarireu hǝn nawit tomasmas, toutaut hǝn nǝmatuan tia. 36 Nǝvanuan tota kokotov nawit enan, tosǝgovi, gai etub̃at lav nap̃urp̃uran san, ale esǝsǝgov hǝn nawit m̃os nǝmauran vi sutuai. Igole hǝn gai tota kokotov nawit mai gai tomabule, arb̃ehǝhaṽur b̃onb̃on. 37 Husur nasoran egai ekitin toke, ‘Ikad avan sua tomabul, ikad togon tosǝgov tomatu.’ 38 Nosǝvat gamit hǝn mǝtb̃esǝgov b̃onb̃on hǝn nǝsa mǝtsaum m̃osi. Galevis am loum idaŋ m̃osi. Be gamit mǝtohusur galito ale mǝtopul hǝn nǝmatuan.” 39 Alat a Samaria isob̃ur len nab̃iltivile a Sikar loriŋ nǝlolit len aYesu husur na-kel-uri-an sepǝhaṽut toke, “Ikel mai ginau hǝn natit p̃isi notogole.” 40 Beti nǝboŋ alat a Samaria lotogǝm hǝni, lousi hǝn b̃itoh mai galito, ale itoh ei vǝbar nǝmariboŋ eru. 41 Ale husur nasoruan san, isob̃ur am lukad nadǝlomian. 42 Beti lukel mai napǝhaṽut ke, “Nadǝlomian sinamit len aYesu sahusur nǝsa gotokele am, bathut ginamit gabag namtosǝsǝloŋ hǝni, ale namtolǝboi sǝhoti ke ategai ilav kuv kitin hǝn navile a pan dan nǝsaan.”

AYesu igol anatun nǝvanuan nauman sekiŋ imaur

43 Nǝboŋ nǝmariboŋ toru togam gole, aYesu eriŋ naut enan, evi Kalili. 44 AYesu m̃au ikel koti ke, “Len naut sihai kelkel ur ideh, lǝsaputsan atenan len nǝnauan salito.” 45 Imagenan, nǝboŋ aYesu tobar naut a Kalili, alat naut enan lohǝhaṽur hǝni husur loris natit p̃isi togole len nǝhanan a Jerusalem, husur galit am losuh len nǝhanan enan. 46 Imaienan, aYesu evi Kana a Kalili, naut togol nǝwai togǝm vi wain lan. Len naut enan ikad ab̃iltivanuan sua toum sekiŋ, anatun ulum̃an tomǝsah, topat len nǝmel len naut a Kapernaum. 47 Nǝboŋ atenan tosǝsǝloŋ hǝn aYesu togǝm a Jutea vǝbar naut a Kalili, ivan hǝni. Eŋiri hǝn b̃egǝm vi lan naut a Kapernaum, gol anatun timaur husur pǝpadaŋ timat. 48 Ŋa aYesu ikel maii ke, “Asike mǝtb̃eris namerikel gail o natit mǝtb̃imaŋmaŋ lan, asike mǝtukad nadǝlomian!” 49 Ab̃iltivanuan toum sekiŋ eŋiri tǝtas ke, “Nasub̃, asike gǝb̃egǝm gagai, dereh anatugw timat!” 50 AYesu isor vari ke, “Givan, anatum̃ imaur.” Edǝlom nǝsa aYesu tokel maii, ale ivan. 51 Len nǝyaran san vahim, naslev san gail lobubur maii, lukel uri ke, “Anatum̃ imaur tia!” 52 Eus galit ke, “Elǝŋon ivoi len namityal sa?” Beti lusor vari ke, “Napudan san inoŋ nino len namityal tosua ut mǝdau.” 53 Beti atata inau sǝhoti ke, len namityal enan ŋai aYesu ike, “Anatum̃ imaur.” Ale gai mai galit p̃isi lotosuh lohoim san, logǝm vi vanuan nadǝlomian. 54 AYesu evi Jutea tǝlmam vi Kalili vǝha-ru, ale egai evi namerikel na-vǝha-ru-an aYesu togole len naut a Kalili.

Jon 5

AYesu igol avan sua imaur len nǝwai a Petsata

1 Husur nǝboŋ enan, aYesu evi mǝhat vi Jerusalem van hǝn nǝhanan sua seJu gail. 2 Ale len naut a Jerusalem, pǝpadaŋ hǝn nametlǝkau lotokisi hǝn Nametlǝkau Nasipsip, ikad nab̃iltib̃urhuwai lilos tokad navǝrada torim todar visi, nahǝsan Petsata len nasoruan seIpru gail. 3-4 Nǝvanuan isob̃ur lotomǝsah lupat pipivǝrada galenan, ametb̃esw gail, galevis narielit togau mai galevis nahudhubelit tomat. 5 Ikad esua topat ei tomǝsah len nasihau tovi 38 tia. 6 AYesu eris atenan topat ei, elǝboii ke tomǝsah tobǝlav tia, ale eusi ke, “Golǝŋon ke gimaur a?” 7 Aten tomǝsah isor vari ke, “Nasub̃, nǝsǝkad avan ideh tovi tarhǝt sagw hǝn nǝb̃evi lan nǝwai nǝboŋ toŋaluŋalw. Nǝboŋ notohisi hǝn nǝb̃evi pan lan, avan tile am akis ibar nǝwai a m̃o, beti ginau.” 8 AYesu ikel mai ke, “Gile mǝhat, gebul hǝn nǝbateh sam̃, pati, ale yar van.” 9 Vǝha-sua ŋai aten imaur. Ipat nǝbateh san ale iyaryar van, avil nǝboŋ enan evi nǝSappat. 10 Imaienan, alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail lusor lan aten tomaur. Luke, “Damǝŋ nǝSappat bogai! Nǝboŋ gotopat nǝmel sam̃, gob̃ur kotov nalo tokai tas nauman!” 11 Isor var galit ke, “Avan togol notomaur ikel mai ginau ke, ‘Pat nǝmel sam̃, yar van.’” 12 Lousi ke, “Ase ikel mai gaiug hǝn gǝb̃igol maien hǝni?” 13 Avil aten tomaur salǝboii, husur aYesu ivan vǝmasig len naluṽoh len naut enan. 14 Len namityal tovan, aYesu isab̃ atenan len naholǝvat todar vis naim siGot ale ikel maii ke, “Geris, gagai gumaur, be sagigol nǝsaan am hǝn asike natideh tosa sǝhor ta m̃o b̃evisi hǝn gaiug.” 15 Beti naulum̃an ia kel mai alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail ke aYesu boh togole tomaur. 16 Imaienan lotub̃at mǝdas bun aYesu sil togol natgalenan len nǝSappat. 17 Be aYesu isor var galit ke, “ATǝmagw eumum van vǝbar gagai, ale ginau tu noum van.” 18 Imaienan, alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail ludas p̃isal am hǝn lǝb̃igole b̃imat. Savi husur tob̃ur kotov nǝ-kai-tasi-an hǝn nǝSappat ŋai, be husur tokel ke aGot tovi aTǝman san, imaienan, ike gai gabag top̃itp̃itoṽ mai aGot.

AYesu ikel vǝhoti ke tovi aNatun aGot

19 Ŋa aYesu isor var galit ke, “Kitin, nokitin mai gamit ke, aNatun aGot edǝdas b̃igol natideh sǝb̃on, elǝboi b̃igol ŋa nǝsa toris aTǝman togole. Husur nǝsa aTǝman togole, aNatun am igole. 20 Husur aTǝman elǝmas bun aNatun ale eṽusani hǝn natit p̃isi gai togole, ale dereh teṽusani hǝn natit gail lotosǝhor natgalenan hǝn mǝtb̃imaŋmaŋ lan. 21 Hum ke aTǝman togol nǝvanuan lotomat lule mǝhat, tolav nǝmauran mai galito, aNatun am ilav nǝmauran mai avan ideh gai tolǝŋon b̃ilavi maii. 22 Husur aTata sǝsab̃ sǝhoti ke avan ideh b̃ipanis, aoa eriŋi len aNatun hǝn b̃isab̃ sǝhoti ke nǝvanuan gail lǝb̃ipanis, 23 hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃eputsan aNatun len nǝnauan salito hum lotoputsan aTata a mǝhat. Asike gǝb̃eputsan aNatun len nǝnauan sam̃, gǝsaputsan aTata tosǝvati len nǝnauan sam̃. 24 “Kitin, nokitin mai gamito, avan ideh tosǝsǝloŋ hǝn nasoruan sagw, tokad nadǝlomian len aGot tosǝvat ginau, gai ikad nǝmauran vi sutuai, asike eb̃is len nǝpanismen, be imakuv tia dan nǝmatan vi lan nǝmauran. 25 Kitin nokitin mai gamito, len nǝboŋ b̃egǝmai, hun nǝboŋ togǝm tia, dereh alat lotomat lesǝsǝloŋ hǝn nadoldol siNatun aGot, ale alat lotosǝsǝloŋ hǝni, dereh likad nǝmauran. 26 Husur aTata tovi nǝkadun nǝmauran, gai eriŋi len aNatun am hǝn b̃evi nǝkadun nǝmauran. 27 Ale eriŋ nǝdaŋan len navǝlan hǝn b̃ikot hǝn nǝvanuan gail, husur evi aNatun Nǝvanuan. 28 Samtip̃aŋ len natgalenan, husur ikad nǝboŋ togǝmai hǝn alat lotomat len nab̃ur nǝmatan salito lǝb̃esǝsǝloŋ hǝn nadolon aNatun aGot, 29 ale dereh lile mǝhat dan nab̃ur nǝmatan. Alat lotogol tovoi, dereh lile mǝhat hǝn lǝb̃imaur tǝtas. Avil alat lotogol tosa, dereh lile mǝhat hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ lǝboi nǝpanismen salito. 30 “Ginau nodǝdas nǝb̃igol natideh len ginau sǝb̃ogw. Nopǝpehun navoian dan nǝsaan hum aTata tokele. Ale napǝpehwan sagw inor husur nǝsagole husur nalǝŋonian sagw, be nugole husur nalǝŋonian sitenan tosǝvat ginau.”

Na-kel-koti-an husur aYesu

31 AYesu isor am mai naJu gail ke, “Ginau sǝb̃ogw ŋai nǝtasor lǝboi ginau, nasoruan sagw asike takitin. 32 Avil ikad atesual am tosor vi tarhǝt sagw, ale nolǝboii ke na-sor-lǝboii-an san husur ginau ekitin. 33 Mǝtosǝvat galevis tia van hǝn aJon, ale gai ikel ur nakitinan. 34 Be nǝsariŋ gat nǝlogw len na-sor-vi-tarhǝte-an nǝvanuan tokele, ao, nusor husuri ŋai hǝn mǝtb̃imakuv dan nǝsaan samito. 35 AJon ehum nam̃ial topaŋ, tom̃ial. Ale gamit mǝtulekis hǝn mǝtb̃itoh kǝkereh len nam̃ial san, hǝn mǝtb̃ehǝhaṽur. 36 AJon ikel kot ginau, avil ikad na-kel-koti-an tosǝhor esan. Husur natit gail aTata tolav mai ginau hǝn nǝb̃igol p̃is gail, natgalenan notogole, loṽusan nakitinan husur ginau, ke aTata tosǝvat ginau. 37 Ale aTata tosǝvat ginau, gai isor lǝboi ginau. Gamit mǝtsasǝsǝloŋ hǝn nadolon, mǝtsakǝta lǝboi gai tomabe. 38 Ale nasoruan san sǝpat savoi len nǝlomito husur mǝtsadǝlom ginau, ginau boh, aTata tosǝvat ginau gǝmai. 39 Mǝtudoŋdoŋ nǝmauran vi sutuai len natosian siGot bathut mǝtunau ke nǝmauran vi sutuai topat lan. Be natosian galenan lukel nakitinan husur ginau! 40 Wake mǝtsalǝŋon mǝtb̃egǝm hǝn ginau hǝn mǝtb̃ikad nǝmauran enan. 41 “Nǝboŋ mǝttosal suh ginau, nǝ-sal-suhi-an samito savi natideh len ginau 42 husur nolǝboi mǝtsalǝmas bun aGot len nǝlomito. 43 Ginau nogǝm len nahǝsan aTǝmagw ale mǝtomǝtahun ginau, mǝtsahǝhaṽur hǝn ginau. Be naut kǝmas avan ideh am b̃egǝm len nahǝsan gabag ŋai, dereh mitidam̃ hǝni, mǝtehǝhaṽur hǝni. 44 Imabe mǝtodǝdas mǝtb̃edǝlom ginau? Mǝtuke mitisal suh gamit gabag be mǝtomǝtahun nǝ-sal-suhi-an togǝm len gai tovi aGot sǝb̃on ŋai. 45 Samtinau ke evi ginau nǝb̃ikel kot nǝsaban samito van hǝn aTǝmagw len nakotan san. Ao, ikad atesua b̃igole, gai nǝlomit todaŋ lan, aMoses boh! Dereh gai tikel kot nǝsaban samito. 46 Avil mǝttadǝlom aMoses tia, mǝttadǝlom ginau tia bathut gai m̃au itos husur ginau. 47 Be asike mǝtb̃edǝlom nǝsa gai totosi husur ginau, mitimabe hǝn mǝtb̃edǝlom nǝsa notokele?”

Jon 6

AYesu evǝŋan alat lotovi 5 ,000

1 Husur nǝboŋ galenan, aYesu evi Kalili, ilav tukot vi tarhǝt nab̃iltiwai lotokisi hǝn Nab̃iltiwai Kalili mai lotokisi hǝn a Tiperias am. 2 Nab̃iltiluṽoh lohushusuri bathut ke lotokǝtkǝta ris namerikel gail gai togolgole len alat lotomǝsah. 3 Ale aYesu etǝṽehuh vi lan naṽehuh, ebǝtah mai ahai susur san gail ei. 4 Nǝboŋ hǝn nǝPasova tovi nǝhanan seJu gail, egǝm pǝpadaŋ. 5 Nǝboŋ aYesu topair hǝn namǝtan, toris naluṽoh lotogǝm hǝni, eus aFilip ke, “Dateṽur nabǝta a be hǝn alateg lǝb̃ihani?” 6 AYesu ep̃us kitev nǝnauan seFilip maienan hǝn b̃ebunus lǝboi aFilip, husur elǝboi tia nǝsa b̃igole ta bogai. 7 Ale aFilip isor vari ke, “Nap̃urp̃uran hǝn nahǝbati tomǝlevtor salǝboi b̃eṽur nabǝta tonor hǝn galit ṽisusua b̃ihan kǝkereh hǝni.” 8 Ale ahai susur sua san, aAdru, aṽan aSimon Pita isor mai aYesu ke, 9 “Ikad natǝtai sua gegai tokad natuhhanian tovi nabǝta nǝpali torim mai naieh toru. Be natuhhanian egai savi natideh len nab̃iltiluṽoh tomaiegai.” 10 Beti aYesu ikele ke, “Mitigol nǝvanuan gail lebǝtah.” Ŋa naulum̃an gail lotovi 5 ,000 lobǝtah len naut enan tobaŋ liol. 11 Beti aYesu ilav nabǝta, ale nǝboŋ tosipa vi tǝban aGot tonoŋ, epǝpehuni mai alat lotobǝtah. Igol tomaienan am hǝn naieh. Galit p̃isi luhan husur nalǝŋonian salito vǝhanukub. 12 Nǝboŋ lotohanukub tonoŋ, aYesu ikel mai ahai susur san gail ke, “Mǝtesǝŋon nasughanian. Sa-ideh tesuh.” 13 Imagenan lusah tuan nasughanian hilat lotohan dani, losǝŋon nǝhad tovi 12 hǝn nasugut nabǝta nǝpali tosuh kǝmas! 14 Nǝboŋ nǝvanuan gail lotoris namerikel aYesu togole, luke, “Ahai kelkel ur kitin bogai b̃egǝm vi lan navile a pan!” 15 Bathut aYesu elǝboii len galito ke gag ŋai legǝm tah gati hǝn lǝb̃igol b̃egǝm vi kiŋ, gai ivan dan galito vi lan naṽehuh hǝn b̃itoh sǝb̃on.

AYesu iyar len nǝwai

16 Nǝboŋ namityal tomasur, ahai susur san gail lovi pan vi lan nab̃iltiwai. 17 Len namityal enan naut evisivis be aYesu satǝlmam van hǝn galit sal, ale lusah len nab̃ot, gam tukot vi Kapernaum. 18 Sǝdareh nǝlan eṽuv habat gol ke nǝwai tokudkud van epus. 19 Nǝboŋ lotovarus van hum ma tovi nakilomita torim, loris aYesu toyar len nap̃onit nǝwai, togǝm pǝpadaŋ hǝn nab̃ot, ale lomǝtahw. 20 Be aYesu ikai van hǝn galito ke, “Ginau bogai, samtemǝtahw!” 21 Imagenan lohǝhaṽur hǝn b̃isah len nab̃ot ale isah lan. Vǝha-sua ŋai nab̃ot ivahut len naut lotovi lan. 22 Pelan han naluṽoh lotosuh tarhǝwai, ludoŋ aYesu, lunau sǝhoti ke ikad nab̃ot tosua ŋai ei. Lolǝboii ke aYesu sǝsah len nab̃ot mai ahai susur san gail, be luvan sǝb̃olit ŋai. 23 Beti nab̃ot galevis logǝm len naut a Tiperias, luvahut pǝpadaŋ hǝn naut Nasub̃ tosipa hǝn nabǝta lan, naut naluṽoh lotohan bǝta lan. 24 Nǝboŋ naluṽoh lotoris lǝboii ke aYesu satoh ei, ahai susur san gail lǝsasuh, naluṽoh lusah len nab̃ot galenan, lovi Kapernaum hǝn lǝb̃idoŋ aYesu ei.

AYesu evi nabǝta hǝn nǝmauran

25 Nǝboŋ nǝvanuan galenan lotosab̃ aYesu a Kapernaum, tarhǝwai, lousi ke, “Hai p̃usan, gubar naut egai ŋais?” 26 AYesu isor var galit ke, “Kitin, nokitin mai gamit ke mǝtsadoŋ ginau husur mǝttoris lǝboi namerikel gail, be mǝtudoŋ ginau ŋai husur mǝtuhanukub hǝn nabǝta. 27 Samteum m̃os nǝhanian sǝpat sabǝlav, togǝm vi pahsago. Ao, mǝteum m̃os nǝhanian topat vi sutuai, nǝhanian hǝn nǝmauran vi sutuai aNatun Nǝvanuan dereh b̃eviol hǝni mai gamito. Husur aGot aTata itabtabuh len atenan hǝn b̃eum san m̃os b̃eviol hǝn nǝmauran enan.” 28 Imaienan lousi ke, “Datigol nǝsa gail hǝn datb̃igol nagolean aGot tolǝŋoni?” 29 AYesu isor var galit ke, “AGot elǝŋon ke mitigol nategai ke: mǝteriŋ nǝlomit len atenan aGot tosǝvati.” 30 Imaienan lukel maii ke, “Gigol namerikel ideh hǝn namtb̃erisi hǝn namtb̃edǝlom gaiug. Dereh gigol nǝsa? 31 Atǝmadat ta sutuai luhan nǝmanna len naut masmas hum aMoses totosi ke, ‘Eviol hǝn nabǝta togǝm len nǝmav mai galito hǝn lǝb̃ihani.’” 32 Beti aYesu ikel mai galit ke, “Kitin, nokitin mai gamit ke, savi aMoses toviol hǝn nabǝta togǝm len nǝmav mai gamito. Avil evi aTǝmagw toviol hǝn nabǝta kitin togǝm len nǝmav mai gamito. 33 Bathut nabǝta siGot evi atenan togǝm vi pan dan nǝmav, eviol hǝn nǝmauran mai nǝvanuan navile a pan.” 34 Imaienan lukel maii ke, “Nasub̃, geviol tabtab hǝn nabǝta enan mai ginamito.” 35 AYesu ikel mai galit ke, “Ginau novi bǝta hǝn nǝmauran. Avan ideh b̃egǝm hǝn ginau, asike imalkǝkat. Ale avan ideh b̃eriŋ nǝlon len ginau, asike, asike imaduh boŋ ideh. 36 Nukel mai gamit ke, naut kǝmas mǝttoris ginau, mǝtsariŋ nǝlomit len ginau sal. 37 Avil alat aTǝmagw toviol hǝn galit mai ginau, dereh legǝm hǝn ginau. Ale avan ideh togǝm hǝn ginau asike nomǝtahuni. 38 Husur nǝsagǝm len nǝmav hǝn nǝb̃igol nǝsa notolǝŋoni. Ao, nogǝm hǝn nǝb̃igol husur nalǝŋonian siGot tosǝvat ginau m̃osi. 39 Ale nalǝŋonian san imaiegai ke: galit p̃isi gai toviol hǝn galito mai ginau hǝn lǝb̃evi esagw, salimasig, be len Nǝboŋ Namǝkot hǝn navile a pan dereh nigol lile mǝhat. 40 Husur nalǝŋonian seTǝmagw imaiegai ke: galit p̃isi lotoris aNatun, lotoriŋ nǝlolit lan, dereh likad nǝmauran vi sutuai, ale dereh nigol lile mǝhat len Nǝboŋ Namǝkot hǝn navile a pan.” 41 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, naJu gail lukoblen husuri bathut toke, “Novi nabǝta togǝm len nǝmav,” 42 ale luke, “Ategai savi aYesu, anatun aJosef ŋa? Datolǝboi atǝman mai anan. Imabe toke togǝm len nǝmav?” 43 AYesu isor var galit ke, “Samtikoblen mai gamit gabag. Mitinoŋ. 44 Ikad nap̃isal tosua ŋai hǝn avan ideh b̃elǝboi b̃egǝm hǝn ginau. Nǝboŋ aTǝmagw tosǝvat ginau b̃eliv avan enan, elǝboi b̃egǝm hǝn ginau, ale dereh nigol tile mǝhat len Nǝboŋ Namǝkot hǝn navile a pan. 45 Len natosian sihai kelkel ur gail ike, ‘Ale aGot dereh tevi hai p̃usan salit p̃isi,’ ŋa nǝvanuan p̃isi lotosǝsǝloŋ husur aTata, lotosǝsǝloŋ lǝboi nǝsa tokele, galit logǝm hǝn ginau. 46 (Namilen sake avan ideh saris aTata. Atenan togǝm len aGot, atenan ŋai eris aTata.) 47 Kitin, nokitin mai gamit ke, avan ideh toriŋ nǝlon len ginau, gai ikad nǝmauran vi sutuai. 48 Ginau novi nabǝta hǝn nǝmauran. 49 Sutuai atǝmamit gail luhan nǝmanna len naut tob̃ǝb̃esw, be naut kǝmas natenan, lumat p̃isi. 50 Egai evi nabǝta togǝm len nǝmav hǝn avan ideh b̃ihani, asike imat. 51 Ginau sǝb̃ogw ŋai novi nabǝta nǝmauran togǝm len nǝmav. Avan ideh b̃ihan nabǝta egai, dereh tikad nǝmauran vi sutuai. Husur nabǝta nǝb̃eviol hǝni evi nibegw; dereh neviol hǝni m̃os nǝmauran silat navile a pan.” 52 Beti naJu gail loṽitṽituh mai galit gabag, luke, “Ategai teviol mab hǝn niben mai gidato hǝn datb̃ihani?” 53 Imaienan aYesu ikel mai galit ke, “Kitin, nokitin mai gamit ke, asike mǝtb̃ihan niben aNatun Nǝvanuan, asike mǝtb̃emun nǝda han, mǝtukad nǝmauran kitin mabe? Mǝtsǝkade len gamit gabag. 54 Avan ideh tohanhan nibegw, tomunmun nǝda hagw, atenan ikad nǝmauran vi sutuai, ale len Nǝboŋ Namǝkot hǝn navile a pan dereh nigol tile mǝhat dan nǝmatan. 55 Husur nibegw evi nǝhanian kitin, nǝda hagw evi nate namunian kitin. 56 Imaienan, avan ideh tohanhan nibegw, tomunmun nǝda hagw, atenan itoh tin len ginau ale ginau nutoh tin len gai. 57 ATǝmagw tovi nǝkadun nǝmauran esǝvat ginau, ale bathut aTǝmagw, ginau nutoh, nukad nǝmauran. Len naṽide tomaienan, avan ideh tohanhan ginau, bathut ginau, gai dereh titoh, tikad nǝmauran. 58 Ginau novi nabǝta togǝm len nǝmav, be nabǝta egai sasum̃an nǝmanna atǝmamito ta sutuai lotohani. Luhan nǝmanna ale lumat. Avan ideh tohanhan nabǝta egai, dereh titoh, tikad nǝmauran vi sutuai.” 59 AYesu ikel natgalenan nǝboŋ top̃usan len naim nab̃onb̃onan a Kapernaum.

Ahai susur isob̃ur lugam dan aYesu

60 Nǝboŋ ahai susur san gail lotosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, luke, “Nap̃usanan enan idaŋ habat. Ase elǝboi b̃esǝsǝloŋ sǝhoti?” 61 AYesu elǝboii len gai gabag ke ahai susur san gail lukoblen husur natenan, ale ikel mai galit ke, “Nateg emǝdas nadǝlomian samito a? 62 B̃imagenan, imabe len gamito mǝtb̃eris aNatun Nǝvanuan b̃etǝlmam vi mǝhat? Mǝtedǝlomi beti a? 63 ANunun aGot ŋai elǝboi b̃eviol hǝn nǝmauran kitin mai nǝvanuan. Nǝdaŋan sinǝvanuan edǝdas b̃igol natideh. Nasoruan notokele mai gamito, evi soruan seNunun aGot toviol hǝn nǝmauran mai nǝvanuan. 64 Avil gamit galevis mǝtsǝkad nadǝlomian len ginau.” (AYesu ekǝmaienan husur len natub̃atan elǝboi alat lotokad nadǝlomian lan, ale elǝboi nǝvanuan sua b̃eriŋi len navǝlan aenemi san gail.) 65 Beti aYesu ike, “Husur natenan nukel mai gamit ke, nǝvanuan salǝboi b̃egǝm hǝn ginau len gai sǝb̃on. ATata ŋai elǝboi b̃igol nǝvanuan b̃ikad nadǝlomian hǝn b̃egǝmai.” 66 Husur tokǝmaienan, ahai susur san isob̃ur lupair dani, lǝsahusuri am. 67 Ŋa aYesu ipair van hǝn lotovi 12 ike, “Be gamit am mǝtuke mitivan a?” 68 ASimon Pita isor vari ke, “Nasub̃, namtivan hǝn ase? Gaiug sǝb̃om̃ ŋai gukad nasoruan toviol hǝn nǝmauran vi sutuai. 69 Namtoriŋ nǝlonamito len gaiug, namtolǝboii tia ke gaiug govi siGot sǝb̃on gotogǝm m̃osi.” 70 Beti aYesu ike, “Ganan! Ginau nulekis hǝn gamito mǝttovi 12 , be gamit sua evi natǝmat.” 71 Nǝboŋ tokǝmaienan, isor husur aJutas, anatun aSimon Iskariot, husur aJutas, esua len lotovi 12 , dereh teriŋi len navǝlan aenemi san gail.

Jon 7

Nǝhanan hǝn Nǝpasvalǝval gail

1 Husur nǝboŋ enan, aYesu iyaryar len naut a Kalili. Emǝtahun nǝyaran len naut a Jutea husur alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail ludoŋdoŋi hǝn lǝb̃igol b̃imat. 2 Ale nǝboŋ hǝn Nǝhanan hǝn Nǝpasvalǝval gail, egǝm pǝpadaŋ. Evi nǝhanan sua seJu gail. 3 Beti aṽan aYesu matmat gail lusor maii ke, “Geriŋ naut enan vi Jutea hǝn ahai susur sam̃ gail lǝb̃eris natit gotogol gail. 4 Avan ideh toke b̃etibau len nǝhon nǝvanuan gail sasusuan gai! Gǝb̃igol namerikel gail, gigol gail len nǝhon nǝvanuan p̃isi len navile a pan hǝn lǝb̃elǝboi gaiug!” 5 Lokǝmaienan husur aṽan gail am lǝsǝkad nadǝlomian lan. 6 Imaienan aYesu ikel mai galit ke, “Namityal tonor hǝn ginau sagǝm sal. Be samito, namityal p̃isi inor ŋai. 7 Nǝvanuan sinavile a pan gail lodǝdas lǝb̃emǝtahun bun gamito. Be ginau, lomǝtahun bun ginau husur nukel koti ke natit gail lotogole lusa vǝsa. 8 Mǝtevi lan nǝhanan ea. Ginau asike novi lan Nǝhanan enan, husur namityal tonor hǝn ginau sagǝm sal.” 9 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, itoh a Kalili ŋai.

AYesu len Nǝhanan hǝn Nǝpasvalǝval

10 Be nǝboŋ aṽan aYesu gail lotovi mǝhat vi lan Nǝhanan tonoŋ, gai am evi mǝhat vi lan. Sǝyar len nǝhon nǝvanuan gail be esusuah. 11 Beti len Nǝhanan, alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail, ludoŋdoŋi, lous kitevi ke, “Atenan itoh a be? Gai be?” 12 Len naluṽoh nǝvanuan isob̃ur lusor lahlah husuri. Galevis luke, “Evi naulum̃an sua tovoi masuṽ.” Galevis am luke, “Ao, egǝras nǝvanuan gail.” 13 Be sǝkad avan ideh tosor husuri len nǝhon nǝvanuan gail, husur lomǝtahw len naJu gail lotoil a m̃o. 14 Be nǝboŋ sua rivuh len nawik hǝn Nǝhanan, aYesu evi mǝhat vi lan naim siGot, ale etub̃at p̃usan. 15 Beti naJu gail lotoil a m̃o, lotosǝsǝloŋ hǝni, lup̃aŋ, luke, “Ategai elǝboi bun natosian siGot, be sǝkad avan ideh tokad namitisau top̃usan hǝni maii. Imabe?” 16 Imaienan aYesu isor var galit ke, “Nap̃usanan sagw savi esagw. Ao, atenan tosǝvat ginau evi nǝkadhut nap̃usanan sagw. 17 Avan ideh toke b̃igol nalǝŋonian siGot, dereh telǝboii ke nap̃usanan sagw egǝm len aGot o evi esagw sǝb̃ogw. 18 Nǝvanuan tosor len nalǝboian san sǝb̃on, elǝŋon ke tipatpat gai mǝhat. Avil gai tolǝŋon ke teputsan nahǝsan atenan tosǝvati, gai ekitin, ale sǝkad nagǝgǝrasan lan. 19 Savi aMoses tolav nalo mai gamito a? Be gamit ideh sahusuri. Mǝtudas p̃isal hǝn mǝtb̃igol nǝb̃imat sil nǝsa?” 20 Naluṽoh lusor vari ke, “Gaiug gukad natǝmat! Ase idas p̃isal hǝn b̃igol gǝb̃imat?” 21 AYesu ikel mai galit ke, “Nugol nauman sua len nǝSappat, nugol naulum̃an imaur, ale nǝvanuan p̃isi losǝhoṽut sil notogole len nǝSappat. 22 Be gamit am mǝtoum len nǝSappat nǝboŋ mǝttotiv dalus natǝtai ulum̃an husur nalo siMoses. (Be naṽide hǝn na-tiv-dalusi-an savi siMoses, evi setǝmamit ta sutuai, aApraham.) 23 Mǝtotiv dalus natǝtai ulum̃an len nǝboŋ han, naut kǝmas tovi nǝSappat. Mǝtugole hǝn asike mǝtb̃eb̃ur kotov nalo siMoses, be evi nauman. Mǝtb̃imagenan, imabe mǝtutab̃ulol bulos ginau nǝboŋ notogol naulum̃an kavkav tomaur len nǝSappat? 24 Sagenǝnoṽ hǝn nǝsa notogole mai na-kǝta-suluṽi-an mai nǝ-nau-suluṽi-an samit ŋai. Mitimasnǝnoṽ hǝni mai natit tonor, tokitin ŋai.”

AYesu evi aKristo a?

25 Beti galit galevis lototoh len naut a Jerusalem lous galit gabag ke, “Savi atenan lotoke lǝb̃igole b̃imat a? 26 Be mǝteris! Gai boh tosorsor len nǝhon nǝvanuan gail. Lǝsakel natideh maii. Hum ma nǝvanuan na-il-a-m̃o-an gail lotolǝboi koti ke atenan evi aKristo, aGot totabtabuh lan a? 27 Avil datolǝboi naut atenan togǝm lan. Be nǝboŋ aKristo b̃egǝmai, asike ikad avan ideh b̃elǝboi naut togǝm lan.” 28 Ŋa aYesu, top̃usan len naholǝvat todar vis naim siGot, ikai ke, “Mǝtunau ke mǝtolǝboi ginau a? Mǝtunau ke mǝtolǝboi naut notogǝm lan a? Savi len ginau gabag ŋai notogǝmai. Be atenan tosǝvat ginau, ekitin. Gamit mǝtsalǝboii, 29 be ginau nolǝboii, husur nogǝm tǝban, gai esǝvat ginau.” 30 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, alat lotoil a m̃o lohisi sob̃uer hǝn lǝb̃itah gati. Be avan ideh sǝbari husur namityal san sagǝm sal. 31 Avil isob̃ur len naluṽoh loriŋ nǝlolit lan. Luke, “Nǝboŋ aKristo b̃egǝmai, asike igol namerikel gail lotosǝhor natgalenan ategaii togole.” 32 Nǝboŋ naFarisi gail lotosǝsǝloŋ hǝn natgalenan naluṽoh lotosor lahlah hǝni husur aYesu, galit mai ab̃iltihai tutumav gail losǝvat alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot, hǝn lǝb̃itah gati. 33 Ŋa aYesu ike, “Dereh nitoh kǝkereh mai gamit balai, beti netǝlmam van hǝn atenan tosǝvat ginau. 34 Dereh mitidoŋ ginau, be asike mǝtusab̃ ginau, ale mǝtsalǝboi mǝtb̃egǝm vi lan naut nǝb̃evi lan.” 35 Beti alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail, lukel mai galit gabag ke, “Ategai tiyar vi be hǝn asike datb̃isab̃i? Hum ma b̃ivan hǝn naJu gail lototoh len naut tiltile seuleKris hǝn b̃ep̃usan mai alat a Kris a? 36 Nǝboŋ toke, ‘Dereh mitidoŋ ginau be asike mǝtusab̃ ginau,’ ale ‘Mǝtsalǝboi mǝtb̃egǝm hǝn naut nǝb̃evi lan,’ namilen evi nǝsa?”

Nap̃usanan husur aNunun aGot

37 Len nǝboŋ namǝkot len nawik hǝn Nǝhanan, len nǝmariboŋ totibau han, aYesu eil vi mǝhat, ikai ke, “Avan ideh b̃imaduh, tegǝm hǝn ginau! 38 Avan ideh toriŋ nǝlon len ginau, tegǝm, temun! Hum natosian siGot tokele ke, ‘Nǝwai nǝmauran dereh tisel dan nǝlon hum nawisel gail.’” 39 (Nǝboŋ tokǝmaienan, isor husur aNunun aGot, alat lotoriŋ nǝlolit len aYesu dereh likade, be aGot saviol hǝni sal husur aGot saputsan aYesu sal hǝn nǝyalyalan san b̃ip̃arp̃ar.)

Nǝnauan tiltile husur aYesu

40 Galevis len naluṽoh lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan san, lusor tǝvah ke, “Ategai bogai ahai kelkel ur kitin.” 41 Galevis luke, “AKristo bogai, aGot totabtabuh lan.” Ris galevis am lotoke, “Eniŋan? AKristo asike egǝm a Kalili a? 42 Be natosian siGot ike aKristo dereh tegǝm len nǝpasusan siTevit ale lipasi len naut a Petlehem, navile matmat siTevit aKiŋ. Imaienan o sǝmaienan a?” 43 Ŋa naluṽoh loṽitṽituh, lopǝpehw husur aYesu. 44 Ale galevis luke litah gati, wake avan ideh sǝtah lan. 45 Alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot lotǝlmam van hǝn ab̃iltihai tutumav mai naFarisi gail. Ale lous alatenan ke, “Imabe mǝtsǝtah gati gǝmai?” 46 Alatenan lusor var galit ke, “Aoa, namtsasǝsǝloŋ hǝn avan ideh sasor sum̃an atenan boŋ ideh.” 47 Ŋa naFarisi gail lusor viles alatenan ke, “Imabe? Gai egǝras gamit am a? 48 Mitinau nategai ke: len ginamit namttoil a m̃o mai ginamit namttovi Farisi, ikad ginamit ideh toriŋ nǝlon lan m̃au a? Eb̃uer kaskasi! 49 Naluṽoh loriŋ nǝlolit lan, be lǝsalǝboi natideh, lotǝtan hǝn nalo. Nasemalean tipat len galito!” 50 Ikad naFarisi sua, nahǝsan aNikotemus, togǝm hol mai aYesu a m̃o, ale ike, 51 “Asike datb̃ikot hǝn avan ideh hǝn datb̃isab̃ nǝsa gai togole, sanor len nalo sidato hǝn datb̃eriŋi hǝn b̃ipanis.” 52 NaFarisi gail lusor vilesi ke, “Govi nauleut ta Kalili gototah mai atenan a? Gia ṽuruŋ kitevi len natosian siGot. Dereh gisab̃i ke ahai kelkel ur ideh sagǝm len naut a Kalili boŋ ideh!” 53 Ale lopǝpehw, luvahim gail.

Jon 8

Napǝhaṽut togol naitian tob̃ur kotov nǝlahan

1 Be aYesu evi lan Naṽehuh Oliv. 2 Ale nǝboŋ naut tolan evi lan naholǝvat todar vis naim siGot tǝtas. Sǝdareh nǝvanuan gail logǝm hǝni, ale ebǝtah, ep̃usan. 3 Ahai p̃usan hǝn nalo mai naFarisi gail losǝhar apǝhaṽut sua lotosab̃i len naitian tob̃ur kotov nǝlahan. Lugol eil len nǝhon naluṽoh. 4 Lukel mai aYesu ke, “Hai p̃usan, alitegai, namtusab̃i len naitian tob̃ur kotov nǝlahan. 5 Ale len nalo, aMoses ikel buni hǝn datb̃etubun alatpǝhaṽut lotosum̃an alitegai. Be gaiug, gukel nǝsa?” 6 (Lokǝmaienan hǝn lǝb̃igol aYesu b̃ekǝkos len nasoruan san hǝn lǝb̃ikot hǝni.) Be aYesu ebǝtah, ib̃etb̃et, itos len tan hǝn nǝŋarhuvǝlan. 7 Lous taltal hǝn b̃isor var galito, ale eil vi mǝhat, ike, “Gamit ideh topar saan, tilav nǝvat, tuṽi a m̃o.” 8 Beti ebǝtah tǝtas, ib̃etb̃et, tos len tan. 9 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, lotub̃at van, alat lotovi haṽut loil a m̃o. Ale aYesu itoh sǝb̃on mai alitenan. 10 Beti aYesu eil vi mǝhat, eusi ke, “Bareab, galito, lutoh a be? Sǝkad avan ideh toke gǝb̃ipanis a?” 11 Ike, “Naut ido hǝn galito Nasub̃.” Ale aYesu ike, “Ginau am nǝsake gǝb̃ipanis. Givan ale gagai van sagigol nǝsaan am.”

AYesu, nam̃ial hǝn navile a pan

12 AYesu isor mai nǝvanuan gail tǝtas am, ike, “Ginau novi nam̃ial hǝn navile a pan; avan ideh tohusur ginau, asike, asike iyar len nǝmargobut, avil dereh tikad nam̃ial hǝn nǝmauran.” 13 Ŋa naFarisi gail lusor tas nasoruan siYesu luke, “Gaiug gukel na-kel-koti-an husur gaiug gabag, be husur gaiug sǝb̃om̃ ŋai gotokele, na-kel-koti-an sam̃ savi natideh len nakotan, ehum sakitin.” 14 AYesu isor var galit ke, “Naut kǝmas notokel na-kel-koti-an husur ginau gabag, na-kel-koti-an sagw ekitin, husur nolǝboi naut notogǝm lan mai naut notovi lan gagai. Be gamito, mǝtsalǝboi naut notogǝm lan, mǝtsalǝboi naut notovi lan. 15 Mǝtonǝnoṽ husur nalǝboian sinǝvanuan ŋai, ginau nǝsanǝnoṽ hǝn avan ideh mai nǝsa nǝvanuan gail lotolǝboii. 16 Nǝb̃enǝnoṽ, na-nǝnoṽ-hǝni-an sagw inor, husur savi ginau sǝb̃ogw notogole, be nugole mai atenan tosǝvat ginau, nonǝnoṽ husur nǝsa aTata tokele. 17 Nalo samito ike, na-kel-koti-an sinǝvanuan eru arb̃ep̃itoṽ, nakotan isab̃i ke evi kitinan. 18 Ale ikad eru artokel na-kel-koti-an husur ginau: esua, ginau notokel husur ginau gabag, togon, aTata tosǝvat ginau.” 19 Imaienan lotub̃at usi ke, “ATǝmam̃ gai be?” Isor var galit ke, “Husur ke mǝtsalǝboi ginau, mǝtsalǝboi aTǝmagw. Mǝttalǝboi ginau, mǝttalǝboi aTǝmagw am.” 20 AYesu ekǝmaienan pǝpadaŋ hǝn nabokis hǝn nǝvat nǝboŋ top̃usan len naholǝvat todar vis naim siGot. Avan ideh sǝtah gati husur namityal san sagǝm sal.

AYesu sagǝm len navile eg a pan

21 Len namityal tile am, aYesu isor mai galito tǝtas, ike, “Gagai noriŋ gamito, nuvan, ale dereh mǝtekǝta kitev ginau van, ale mitimat len nǝsaan samito. Naut notovi lan, mǝtodǝdas mǝtb̃egǝm hǝni boŋ ideh.” 22 Imaienan naJu gail lotoil a m̃o lusor mai galit gabag ke, “Nǝboŋ ategai toke, ‘Naut notovi lan, mǝtodǝdas mǝtb̃egǝm hǝni boŋ ideh,’ namilen imabe? Dereh tia gol gai gabag timat a?” 23 Ris aYesu toke, “Gamito, mǝtovi alat a pan, ginau novi aulemǝhat. Gamit hǝn navile eg a pan; ginau savi hǝn navile eg a pan. 24 Imaienan nuke dereh mitimat len nǝsaan samito. Husur asike mǝtb̃edǝlomi ke novi ginau notovi ginau, dereh mitimat len nǝsaan samito.” 25 Ŋa lous taltal hǝni ke, “Be gaiug ase?” Ale aYesu isor var galit ke, “Sum̃an notokele a m̃o tia. 26 Nukad natit isob̃ur hǝn nǝb̃ikele husur gamito, hǝn nǝb̃isab̃ sǝhoti hǝn mǝtb̃ipanis, be nǝboŋ notosor mai alat hǝn navile a pan, nosǝsǝloŋ hǝn atenan tosǝvat ginau husur gai ekitin, ale nukel ur nǝsa ŋai atenan tokele.” 27 Be lǝsalǝboi sal ke aYesu tosor husur aTǝman. 28 Ŋa aYesu isor mai galit tǝtas am ke, “Nǝboŋ mǝtb̃evus aNatun Nǝvanuan vi mǝhat, dereh mǝtelǝboii ke novi ginau notovi ginau. Ale len ginau sǝb̃ogw nǝsagol natideh, avil nukel nǝsa ŋai aTǝmagw top̃usan hǝni mai ginau. 29 Ale atenan tosǝvat ginau itoh mai ginau; sariŋ gab̃ulan ginau. Bathut nugol tabtab hǝn nǝsa gai tohǝhaṽur hǝni.” 30 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn tokǝmaienan, nǝvanuan isob̃ur loriŋ nǝlolit lan.

Anatun aApraham gail mai anatun aSetan gail

31 Beti aYesu isor mai naJu gail lotoriŋ nǝlolit lan ke, “Mǝtb̃igol husur nap̃usanan sagw, mǝtovi ahai susur sagw kitin, 32 ale dereh mǝtelǝboi nakitinan. Ale nakitinan dereh tigol mitikad nǝmakuvan, asike mǝtovi slev am.” 33 Lusor vari ke, “Namtovi nǝpasusan siApraham, namtsavi slev sivan ideh boŋ ideh. Imabe gotoke, ‘dereh mitikad nǝmakuvan, asike mǝtovi slev am?’” 34 AYesu isor var galit ke, “Kitin, nokitin mai gamit ke, avan ideh togol nǝsaan evi slev sisaan. 35 Naslev savi nǝbathudud ideh simasta hǝn naim, naut kǝmas totoh mai galito. Avil anatun ulum̃an amasta evi bathudud sua vi sutuai. 36 Imaienan, aNatun aGot b̃igol asike mǝtb̃evi slev am, dereh mitikad nǝmakuvan tokitin. 37 Nolǝboii ke mǝtovi nǝpasusan siApraham gail, be mǝtoum kitev nap̃isal hǝn mǝtb̃igol nǝb̃imat husur nasoruan sagw sagol natideh len nǝlomito. 38 Ginau nusor husur natit notoris aTata sagw togol gail. Be gamito mǝtugol nǝsa mǝttosǝsǝloŋ hǝn atǝmamit m̃au tokele.” 39 Lusor tǝvah ke, “Atǝmanamito aApraham!” AYesu ikel mai galit ke, “Mǝttavi anatun aApraham gail, mǝttagol husur nǝsa aApraham togole. 40 Nukel nakitinan tia notosǝsǝloŋ hǝn aGot tokele, be gagai mǝtudas p̃isal hǝn mǝtb̃igol nǝb̃imat. Apraham sagol natideh tomaienan. 41 Gamit mǝtugol natit atǝmamito togol gail.” Beti lusor vari ke, “Namtsavi natǝtai nap̃isal. Namtukad aTǝmanamit esua ŋai, aGot.” 42 AYesu ikel mai galit ke, “AGot tavi aTǝmamito, mǝttalǝmas bun ginau husur nogǝm tǝban aGot, nogǝm gegai. Savi len ginau ŋai notogǝmai, be gai esǝvat ginau. 43 Imabe mǝtsalǝboi sǝhot nasoran sagw? Husur mǝtsalǝboi mǝtb̃esǝsǝloŋ husur nasoruan sagw. 44 Husur mǝtovi anatun atǝmamit tovi tǝmat. Mǝtuke mitigol husur nǝsa gai tolǝŋoni. Atenan igolgol nǝvanuan lumat len natub̃atan hǝn navile a pan van van sal. Gai emǝtahun nakitinan husur nakitinan eb̃uer lan. Nǝboŋ tosor libliboŋ evi nasoruan san matmat husur gai evi vanuan nalibliboŋan mai nǝkadun nalibliboŋan. 45 Imagenan, nǝboŋ notokel nakitinan, mǝtsadǝlom nǝsa notokele. 46 Gamit ta be elǝboi b̃ikel vǝhoti ke notokad nǝsaan? Ale nǝb̃ikel nakitinan, imabe mǝtsadǝlom nǝsa notokele? 47 Avan tovi siGot esǝsǝloŋ sǝhot nasoruan san. Be gamito, mǝtsavi siGot. Husur enan mǝtsasǝsǝloŋ sǝhot nasoruan san.” 48 NaJu gail lotosǝsǝloŋ hǝni lusor vari ke, “Namtukel sǝhot gaiug nǝboŋ namttoke gotovi auleSamaria gotovi ut kǝmas! Gaiug gukad natǝmat sua!” 49 Ris aYesu toke, “Ao, nǝsǝkad natǝmat ideh. Avil noputsan nahǝsan aTǝmagw, noputsani len nǝnauan sagw. Be gamito, mǝtomǝdas nahǝsagw hum notovi ut kǝmas. 50 Ginau nǝsadoŋ nǝyalyalan m̃os ginau gabag, be ikad atesua tolǝŋon ke nahǝsagw tiyalyal. Gai dereh tepǝpehun navoian dan nǝsaan. 51 Kitin, nokitin mai gamit ke, avan ideh togol husur nǝsa notokele, asike imat vi sutuai.” 52 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, naJu gail lusor tǝvah ke, “Gagai namtolǝboi buni ke gukad natǝmat sua. AApraham imat. Ahai kelkel ur gail tu lumat. Be naut kǝmas natenan, gaiug gukele ke, ‘Avan ideh togol husur nǝsa notokele, asike esǝsǝloŋ hǝn nabus nǝmatan vi sutuai.’ 53 Gunau ke gotoyalyal sǝhor aApraham atǝmanamit tomat a? Mai ahai kelkel ur lotomat gail a? Gunau ke gotovi ase?” 54 AYesu isor var galit ke, “Nǝtaputsan nahǝsagw gabag, nǝyalyalan enan asike tavi natideh. Be atenan toputsan ginau evi aTǝmagw, mǝttosor husuri ke, ‘Atenan evi aGot sinamit bolai.’ 55 Avil mǝtsalǝboii, be ginau nolǝboii. Nǝtakele ke nǝsalǝboii, nǝtavi nǝvanuan nalibliboŋan sum̃an gamito. Wake nolǝboi gai ale nugol husur nǝsa tokele. 56 Atǝmamit aApraham ehǝhaṽur hǝn b̃ekǝta vi m̃o hǝn nǝboŋ sagw, erisi, ale ikemkem.” 57 Beti naJu gail luke, “Nǝdam̃ ham̃ sǝbar 50 sal. Goris mab hǝn aApraham?” 58 AYesu isor var galit ke, “Kitin, nokitin mai gamit ke, a tahw hǝn aApraham tovisi, novi ginau notovi ginau.” 59 Nǝboŋ tokǝmaienan, lotǝtariv vat gail hǝn lǝb̃etubuni, be aYesu esusuan gai dan galito, evivile dan naut enan todar vis naim siGot.

Jon 9

AYesu igol ametb̃esw imaur

1 Nǝboŋ aYesu toyar van eris naulum̃an sua namǝtan tob̃esw nǝboŋ lotopasi. 2 Ahai susur siYesu lousi ke, “Hai p̃usan, nǝsaan sise igol namǝtan ategai artob̃esw nǝboŋ lotopasi? Esil nǝsaan setǝman mai sinan o esil esan sǝb̃on?” 3 AYesu isor var galit ke, “Savi sil nǝsaan san o setǝman mai anan, avil evi metb̃esw hǝn nǝvanuan gail lǝb̃eris nǝdaŋan siGot b̃evisi len nǝmauran san. 4 Nǝboŋ tovi nalennǝyal sal datimasgol nagolean siGot tosǝvat ginau. Dereh nalenmariug tegǝmai, gol ke avan ideh asike eum. 5 Nǝboŋ nototoh len navile a pan sal, novi nam̃ial hǝn navile a pan.” 6 Beti aYesu ep̃ulai len tan, igol nǝtan evi b̃al hǝn nabusun, ale ikas namǝtan atenan artob̃esw hǝn nǝb̃al enan. 7 Ale ikel maii ke, “Gia kǝkas nǝhom̃ len nab̃iltib̃urhuwai lotokisi hǝn Siloam.” (Nǝhes enan namilen “Sǝvati”). Ŋa aulum̃an ivan, ekǝkas nǝhon, totǝlmam, ekǝta. 8 Alat lototoh pǝpadaŋ hǝni, mai alat lotoris toŋirŋir nǝvanuan hǝn nǝvat a m̃o, luke, “Savi ategaii tobǝtah, usus nǝvat tabtab a?” 9 Galevis luke, “Gai bogai.” Galevis am luke, “Ao, be esum̃an atenan.” Ale aulum̃an enan ikel ur gai sǝb̃on ke, “Ginau ŋa bogai.” 10 Imaienan lousi ke, “Imabe? Nǝsa igol gokǝta?” 11 Aulum̃an isor var galit ke, “Atenan lotokisi hǝn aYesu igol nǝb̃al, ale ikas namǝtagw hǝni. Ikel mai ginau ke, ‘Gevi Siloam, kǝkas nǝhom̃.’ Imaienan, nǝboŋ notovan, notokǝkasi, nokǝta.” 12 Beti lousi ke, “Atenan be?” Isor var galit ke, “Eniŋan.”

Lous kitev nakǝtaan simetb̃esw

13-14 Nǝboŋ aYesu togol nǝb̃al ale togol aulum̃an tokǝta, nǝmariboŋ enan evi nǝSappat. Beti nǝvanuan gail losǝhar aulum̃an enan, tovi metb̃esw a m̃o, van hǝn naFarisi gail. 15 Ŋa naFarisi gail am lous tǝtas hǝni, nǝsa tovisi hǝni hǝn tokǝta. Ikel mai galit ke, “Eriŋ nǝb̃al len namǝtagw ale nokǝkas kuvi, ale nokǝta.” 16 NaFarisi galevis luke, “Ategaii, aYesu, sagǝm len aGot husur eum len nǝSappat.” Be galevis am luke, “B̃evi nǝvanuan nǝsaan, igol namerikel galenan mabe?” Na-sor-b̃alb̃al-an enan len nǝtarhǝt gǝlaru, igol galit lukad napǝpehwan. 17 Imagenan, tǝtas am lous aten tovi metb̃esw a m̃o ke, “Ategaii togol namǝtam̃ tokǝta, gusor husur mab hǝni?” Aulum̃an enan isor var galit ke, “Ahai kelkel ur sua bolai.” 18 Nab̃iltiJu gail lǝsadǝlomi ke tovi metb̃esw a m̃o, ŋa lokis atǝman mai anan gǝmai. 19 Ale lous gǝlaru ke, “Ategai evi anatumǝru a? Evi metb̃esw nǝboŋ mǝrtopasi a? B̃imaienan, ekǝta mabe gagai?” 20 Atǝman mai anan arusor var galit ke, “Namrolǝboi ategai, anatunamǝr bogai, ale nǝboŋ namrtopasi evi metb̃esw. 21 Namrsalǝboi nǝsa tovisi hǝni tokǝta gagai, namrsalǝboi ase tosǝŋav hǝn namǝtan. Be etibau tia, savi tǝtai am, elǝboi b̃isor husur gai gabag, mǝteusi hǝni bai.” 22 Arokǝmaienan husur aromǝtahw len nab̃iltiJu gail husur galit ludam̃ mai galit gabag ke, avan ideh tokel uri ke aYesu tovi aKristo, aGot totabtabuh lan, dereh lehut avan enan dan naim nab̃onb̃onan salito. 23 Husur enan aruke, “Etibau tia, mǝteus gai.” 24 Imaienan, lokis vǝha-ru hǝn atenan tovi metb̃esw a m̃o. Ale lukel maii ke, “Len nahǝsan aGot, namtukele hǝn gaiug, gikel nakitinan! Husur namtolǝboii ke aYesu evi nǝvanuan nǝsaan.” 25 Isor var galit ke, “B̃evi nǝvanuan nǝsaan, ginau nǝsalǝboii. Nolǝboi natesua ŋai. A m̃o namǝtagw ib̃esw, be gagai nokǝta.” 26 Ŋa lousi ke, “Igol nǝsa hǝn gaiug? Igol namǝtam̃ arosǝŋav mabe?” 27 Isor var galit ke, “Nukel mai gamit tia be mǝtsasǝsǝloŋ. Mǝtuke nikel tǝtas hǝn mab hǝni am? Gamit am mǝtolǝŋon ke mǝtevi ahai susur san gail m̃au a?” 28 Beti losǝvar buni ale luke, “Evi gaiug gotovi ahai susur sitenan, be ginamito, namtovi ahai susur siMoses gail. 29 Namtolǝboii ke aGot isor mai aMoses, be atenan, aYesu, namtsalǝboi naut togǝm lan.” 30 Ris aulum̃an enan tosor var galito, ike “Mǝtsalǝboi naut togǝm lan, be esǝŋav hǝn namǝtagw. Mǝtumabe? Nosǝhoṽut len gamito! 31 Datolǝboii ke aGot sasǝsǝloŋ hǝn nǝvanuan nǝsaan gail, be esǝsǝloŋ hǝn alat lotolotu van hǝni, alat lotogol nǝsa tolǝŋoni. 32 Sutuai tia van vǝbar damǝŋai, avan ideh sasǝŋav hǝn namǝtan nǝvanuan ideh tovi metb̃esw len nǝpasian san. 33 Atenan asike b̃egǝm len aGot, mǝtunau ke elǝboi b̃igol natideh a? Ao, edǝdasi.” 34 Lusor vari, luke, “Nǝboŋ lotopas gaiug, gopul hǝn nǝsaan tia, gaiug ase hǝn gǝb̃eṽusan ginamito?” Ale lubar hǝni dan naim nab̃onb̃onan, lukai hǝni.

Namǝtan nǝlon ib̃esw

35 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝn lotobar hǝni vivile, isab̃ aulum̃an enan, ale eusi ke, “Goriŋ nǝlom̃ len aNatun Nǝvanuan m̃au a?” 36 Aulum̃an isor vari, ike, “Nasub̃, ase ganan hǝn nǝb̃eriŋ nǝlogw lan?” 37 AYesu ikel maii ke, “Gorisi tia. Atenan bogai tosor mai gaiug gagai, ganan.” 38 Ŋa ike, “Noriŋ nǝlogw len gaiug, Nasub̃,” ale ilotu hǝni. 39 Beti aYesu ike, “Nogǝm len navile a pan m̃os napǝpehwan hǝn navoian dan nǝsaan, hǝn ametb̃esw gail lǝb̃ikad nakǝtaan, ale hǝn alat lotokǝta, lǝb̃egǝm vi metb̃esw len nǝlolito.” 40 NaFarisi galevis lototah maii losǝsǝloŋ hǝn tokǝmaienan, ale lousi ke, “Gokǝmabe? Guke ginamit am namtovi metb̃esw a?” 41 AYesu ikel mai galit ke, “Mǝttavi metb̃esw gail, asike mǝttanor hǝn nǝpanismen sil nǝsaan samito, be husur mǝtukele ke mǝtokǝta, mǝtunor hǝn nǝpanismen sil nǝsaan samit sal.”

Jon 10

AYesu evi nǝvanuan tovoi tokǝtkǝta tǝban nasipsip

1 AYesu isor am, ike, “Kitin, nokitin mai gamit ke, avan ideh sab̃is len nabopita, be topǝlau sǝhor nǝhol nasipsip, evi nǝvanuan vǝnvǝnah, evi nǝvanuan toparparu vanuan m̃os navǝnohian! 2-3 Be nǝvanuan tokǝtkǝta kǝkol hǝn nabopita, esǝŋav hǝn nabopita m̃os nǝvanuan tokǝtkǝta tǝban nasipsip hǝn b̃eb̃is lan. Nasipsip gail losǝsǝloŋ lǝboi nadolon atenan tokǝtkǝta tǝban galito. Ale ekis nasipsip san sǝb̃on, ekis nahǝsalit ṽisusua ale esǝhar galit vivile. 4 Nǝboŋ tosǝhar galit p̃isi vivile tonoŋ, iyar a m̃o ale nasipsip gail lohusuri bathut losǝsǝloŋ lǝboi nadolon. 5 Asike lohusur avan ideh tile, be dereh ligam dani, husur lǝsasǝsǝloŋ lǝboi nadolon atenan.” 6 AYesu ikel nasoruan kǝta enan be nǝvanuan gail lǝsalǝboi nǝsa tokel mai galito. 7 Imaienan aYesu ikel tǝtas hǝni mai galit ke, “Kitin nokitin mai gamit ke, ginau novi bopita, hǝn nasipsip lǝb̃iyar tur lan. 8 Alat lotogǝm a m̃o len ginau lovi vanuan vǝnvǝnah, lovi vanuan lotoparparu vanuan m̃os navǝnohian; be nasipsip lǝsasǝsǝloŋ hǝn galito. 9 Ginau novi bopita. Avan ideh b̃eb̃is tur len ginau, dereh tikad nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan san. Len ginau dereh tegǝmai, tivan, tisab̃ nǝhanian tovoi marireu. 10 Nǝvanuan vǝnvǝnah egǝm ŋai hǝn b̃evǝnah, b̃igol nasipsip lǝb̃imat, sah pǝpas gail. Ginau nogǝm hǝn nasipsip sagw lǝb̃ikad nǝmauran vi sutuai, nogǝm hǝn lǝb̃epul sǝsǝhov hǝni. 11 “Ginau sǝb̃ogw novi nǝvanuan nasipsip tovoi. Nǝvanuan nasipsip tovoi eutaut hǝn b̃imat m̃os nasipsip gail. 12 Nǝvanuan nauman tokǝtkǝta tǝban nasipsip m̃os nap̃urp̃uran, savi nǝvanuan nasipsip tovi amahean nasipsip gail. Imaienan, nǝboŋ toris nalipah katkat togǝmai, eriŋ nasipsip, igam dan galito. Beti nalipah katkat ikat gat nasipsip sua, ale navǝshǝsipsip lugam pǝpehw. 13 Nǝvanuan nauman igam dan nasipsip gail husur eum m̃os nap̃urp̃uran ŋai, savǝhvǝh nasipsip, len gai lǝsavi natideh. 14-15 “Ginau sǝb̃ogw novi vanuan nasipsip tovoi. Sum̃an notolǝboi aTǝmagw mai aTata tolǝboi ginau, nolǝboi nasipsip sagw gail, ale galito lolǝboi ginau. Ale noutaut hǝn nǝb̃imat m̃os galito. 16 Ginau nukad nasipsip galevis tile lǝsavi len navǝshǝsipsip egai. Nimassǝhar galito hǝn lǝb̃evi lan navǝshǝsipsip sagw. Ale galit am dereh lesǝsǝloŋ sǝhot nadologw, ale lib̃on hǝn lǝb̃egǝm vi vǝshǝsipsip b̃esua ŋai tokad nǝvanuan nasipsip tosua. 17 “ATata elǝmas bun ginau husur notoutaat hǝn nǝb̃imat, hǝn nǝb̃ikad tǝlmam hǝn nǝmauran sagw. 18 Sǝkad avan ideh tolǝboi b̃ilav kuv nǝmauran sagw dan ginau, be ginau sǝb̃ogw noviol hǝni husur nalǝŋonian sagw ŋai. Ginau nukad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an. Ipat len navǝlagw hǝn nǝb̃eviol hǝn nǝmauran sagw, ipat len navǝlagw hǝn nǝb̃ilav tǝlmam hǝni. Natenan evi nǝsa aTǝmagw tokel buni hǝn nǝb̃igole.” 19 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, ikad napǝpehwan tǝtas am len naJu gail husur nasoruan san. 20 Isob̃ur len galito luke, “Gai ikad natǝmat sua, evinvinu, imab mǝtosǝsǝloŋ hǝni?” 21 Galevis am luke, “Avan ideh tokad natǝmat salǝboi b̃isor maienan. Natǝmat salǝboi b̃esǝŋav hǝn namǝtan ametb̃esw. Edǝdasi!”

AYesu len Nǝhanan hǝn Na-sǝŋav-hǝni-an

22 Len nab̃iltivile Jerusalem, lukad Nǝhanan hǝn Na-sǝŋav-hǝni-an len nahǝbati naut susus. 23 Ale aYesu itoh len naholǝvat todar vis naim siGot, iyar husur navǝrada siSolomon ei. 24 Nab̃iltiJu gail ludar visi, lousi ke, “Gugol namtodǝdarŋab̃u maiegai vir ŋais? Gǝb̃evi aKristo, aGot totabtabuh lan, gikel koti mai ginamito.” 25 AYesu isor var galit ke, “Nukel mai gamito tia wake mǝtsadǝlom ginau. Nǝsa notogole len nahǝsan aTǝmagw, natgalenan lukel kot ginau. 26 Be mǝtsadǝlom gail am, husur mǝtsavi ideh len nasipsip sagw. 27 Nasipsip sagw gail losǝsǝloŋ sǝhot nadologw, ginau nolǝboi galito ale lohusur ginau. 28 Noviol hǝn nǝmauran vi sutuai mai galito ale asike lumasig boŋ ideh. Avan ideh asike eliv kuv galit dan navǝlagw. 29 ATǝmagw toviol hǝn alaten mai ginau, aTǝmagw egaii iyalyal sǝhor natit p̃isi, ale avan ideh asike eliv kuv galito dan navǝlan. 30 Ale ginau mai aTata namrosua ŋai.” 31 Nab̃iltiJu gail lotǝtariv vat tǝtas hǝn lǝb̃etubuni. 32 AYesu ikel mai galit ke, “Len nǝhomito nugol natit isob̃ur tovoi lotogǝm len aTata. Len natgalen notogole, mǝtuke mǝtetuṽ ginau sil ta be?” 33 NaJu gail lusor vari ke, “Asike namtotuṽ gaiug sil natideh tovoi gotogole, be sil gotosor mǝdas nahǝsan aGot. Husur gaiug gotovi vanuan ŋai, gugolgol gaiug ke gotovi Got.” 34 AYesu isor var galit ke, “Len natosian hǝn nalo samito, aGot isor. Ike, ‘Nukele ke mǝtovi “got” gail.’ 35 Gamit mǝtolǝboii ke natosian siGot edǝdas b̃eb̃uer boŋ ideh. Mǝtolǝboii ke aGot tokis nǝvanuan galenan, napisulan san togǝm hǝn galito, ‘got gail.’ 36 Ginau, aTata itabtabuh len ginau ale esǝvat ginau vi lan navile a pan. Imaienan, nǝboŋ notoke, ‘Novi aNatun aGot,’ imabe mǝttoke notosor mǝdas nahǝsan aGot? 37 Asike nǝb̃igol nǝsa aTata togole, samtedǝlom nǝsa notokele. 38 Wake nǝb̃igol nǝsa togole, naut kǝmas mǝtsadǝlom nǝsa notokele, mitikad nadǝlomian len nǝsa notogole hǝn mǝtb̃elǝboi sǝhoti, hǝn mǝtb̃elǝboi tabtab hǝni ke, aTata itoh tin len ginau ale ginau nutoh tin len aTata.” 39 Husur tokǝmaienan, alat lotosǝsǝloŋ hǝni ludas p̃isal hǝn lǝb̃itah gati, be ivan dan galito. 40 Nǝboŋ tovan, iloŋ tukot len Nawisel Jortan van hǝn naut aJon tobapbaptais lan a m̃o tia, ale itoh ei. 41 Beti nǝvanuan isob̃ur logǝm hǝni, luke, “AJon sagol namerikel ideh, be nǝboŋ tosor husur ategai, natit p̃isi tokele ekitin.” 42 Ale tarhǝwisel Jortan ei, isob̃ur loriŋ nǝlolit len aYesu.

Jon 11

Nǝmatan siLasarus

1 Ikad atesua tomǝsah, nahǝsan a Lasarus. Itoh a Petani mai aṽavinen gǝlaru, aMeri mai aMarta. 2 (Evi aMeri enan boh tob̃ir naoil pǝhas len Nasub̃, len narien gǝlaru, ale togargari hǝn navurun.) Am̃inen aMeri, aLasarus, emǝsah. 3 Ŋa napǝhaṽut eru enan aropisul van hǝn aYesu ke, “Nasub̃, ategai gotolǝmas buni, emǝsah.” 4 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝn napisulan enan ike, “Namǝsahan enan savi hǝn nǝmatan, ao evi m̃os nǝvanuan gail lǝb̃isal suh nǝyalyalan siGot, hǝn ke aNatun aGot b̃ikad nǝ-sal-suhi-an lan.” 5 Naut kǝmas aYesu tolǝmas bun aMarta, aMeri mai aLasarus, 6 nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an enan, itoh len naut totohtoh lan hǝn nǝmariboŋ eru am. 7 Beti husur nǝboŋ toru enan, ikel mai ahai susur san gail ke, “Datevi Jutea tǝtas.” 8 Ahai susur gail lusor vari ke, “Hai p̃usan, naJu gail lumadhadas p̃isal hǝn lǝb̃etubun gaiug, be golǝŋon gǝb̃etǝlmam tǝtas am a?” 9 AYesu isor var galit ke, “Akis ikad nǝhaua tovi 12 len nalennǝyal. Avan ideh toyaryar len nalennǝyal sapes hab̃etw, husur ekǝta len nam̃ial hǝn navile eg a pan. 10 Avan ideh b̃iyaryar len mariug, dereh tipes hab̃etw husur sǝkad nam̃ial lan.” 11 Beti ikel mai galit ke, “Abubur sidato, aLasarus, ipatmari; be nia vǝŋoni.” 12 Imaienan, ahai susur gail lukel mai ke, “Nasub̃, gai b̃ipatmari len namǝsahan, dereh timaur dani.” 13 Lunau ke aYesu tosor ŋai husur nǝpatmarian, ris aYesu tosor husur nǝmatan siLasarus. 14 Imaienan beti, aYesu ikel p̃arp̃ar hǝni mai galit ke, “ALasarus imat tia! 15 Ŋa nunau gamito, ale nukemkem ke nǝsatoh ei, husur len natenan dereh mitikad nadǝlomian am len ginau. Ale datia ris aten beti.” 16 Imagenan, aTomas, namilen ke aMǝlav, ikel mai ahai susur galenan ke, “Gidato datitah mai aYesu, lǝb̃etubuni, letubun gidat maii.”

AYesu isor ṽǝhṽǝh aMarta mai aMeri

17 Nǝboŋ aYesu togǝm pǝpadaŋ hǝn naut a Petani, lukel maii ke aLasarus topat ei len nab̃urhes hǝn nǝmariboŋ tovat tia. 18 (Ale navile a Petani ipat dan naut a Jerusalem len nakilomita totor ŋai, 19 ŋa naJu tosob̃ur logǝm hǝn aMarta mai aMeri hǝn lǝb̃igol nǝlolar b̃elǝŋon b̃ivoi am husur nǝmatan sem̃inelaru.) 20 Beti nǝboŋ aMarta tosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu togǝm pǝpadaŋ, evivile hǝn b̃erisi, be aMeri salǝboii, ebǝtah lohoim. 21 Ŋa aMarta ikel mai aYesu ke, “Nasub̃, gǝtatoh geg tia, am̃inegw asike tǝmat. 22 Be naut kǝmas, nolǝboii ke aGot dereh teviol hǝn natideh gǝb̃eusi hǝni mai gaiug.” 23 AYesu ikel maii ke, “Am̃inem̃ dereh tile mǝhat tǝtas.” 24 AMarta isor vari ke, “Nolǝboii ke dereh tile mǝhat len na-le-mǝhat-an len Nǝboŋ Namǝkot hǝn navile a pan.” 25 AYesu ikel maii ke, “Ginau novi na-le-mǝhat-an dan nǝmatan mai novi nǝmauran. Ginau nugol nǝvanuan lule mǝhat dan nǝmatan, ginau noviol hǝn nǝmauran mai galito. Avan ideh toriŋ nǝlon len ginau, dereh timaur, naut kǝmas b̃imat. 26 Ale avan ideh totoh tin len ginau, toriŋ nǝlon len ginau, asike, asike imat vi sutuai. Godǝlomi a?” 27 Isor vari ke, “Evoi Nasub̃, nodǝlomi ke gotovi aKristo, aNatun aGot, gai tokel gati ke tegǝm vi lan navile a pan.” 28 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ aMarta eriŋi, etǝlmam vahim. Ekis kuv aMeri, aṽan, isor sǝb̃on maii ike, “AHai p̃usan egǝmai, eus gaiug.” 29 Nǝboŋ aMeri tosǝsǝloŋ hǝn natenan, vǝha-sua ŋai ivan hǝni. 30 AYesu sǝbar navile a Petani sal, be itoh len naut tobubur mai aMarta lan. 31 Alat a Jerusalem lototoh mai aMeri lohoim hǝn lǝb̃igol nǝlon b̃elǝŋon b̃ivoi am, loris tole mǝhat, tovan tutut. Lunau ke tovi lan nab̃urhes siLasarus hǝn b̃itaŋ ei, ale lohusuri. 32 Nǝboŋ aMeri togǝm ris aYesu, iteh bathurien, ikel maii ke, “Nasub̃, gǝtatoh gegai, am̃inegw asike tǝmat.” 33 Nǝboŋ aYesu toris aMeri totaŋ, eris naJu gail lototaŋ maii, ale nǝlon ipaŋpaŋ, nǝlon isa habat. 34 Eus galit ke, “Mǝtoriŋi a be?” Lusor vari ke, “Nasub̃, gǝm risi.” 35 Namǝtarur siYesu isel. 36 Beti naJu lotoil pǝpadaŋ luke, “Mǝteris! Gai elǝmas bun aLasarus vǝsa.” 37 Be galit galevis luke, “Ategai igol ametb̃esw tomaur. Imab satǝgau gat aLasarus dan nǝmatan?”

AYesu igol aLasarus ile mǝhat dan nǝmatan

38 Nǝboŋ aYesu tobar nab̃urhes, nǝlon isa habat tǝtas am. Nab̃urhes enan evi nab̃urhuvat sua tokad nab̃iltivat lotokǝkol gole hǝni. 39 AYesu ikel mai galit ke, “Rusan nǝvat vi tarhǝte.” AMarta, aṽavinen aten tomat, ikel maii ke, “Nasub̃, gai ib̃o tia. Damǝŋai, nǝmariboŋ han ivat.” 40 AYesu isor vari ke, “Nukel mai gaiug tia ke, gǝb̃eriŋ nǝlom̃ len ginau, dereh geris nǝyalyalan siGot.” 41 Imaienan lorusan nǝvat vi tarhǝte. Beti aYesu ekǝta vi mǝhat, ike, “Tata, sipa hǝn gotosǝsǝloŋ hǝn ginau. 42 Nolǝboii ke gotosǝsǝloŋ hǝn ginau akis, be nokǝmaienan m̃os alategai lotoil pǝpadaŋ, hǝn lǝb̃edǝlomi ke gotosǝvat ginau.” 43 Beti aYesu ikai habat ke, “Lasarus, gevivile!” 44 Ale gai tomat evivile. Nǝkaliko ibaŋis narien mai navǝlan sal, nǝkaliko tile ibaŋis nǝhon. AYesu ikel mai galit ke, “Sah rub̃ati hǝn b̃ivan!”

NaJu gail lusor utaut hǝn lǝb̃igol aYesu b̃imat

45 Len alat lototah mai aMeri, isob̃ur loriŋ nǝlolit len aYesu husur loris nǝsa togole. 46 Be galevis luvan hǝn naFarisi gail, lukel ur nǝsa aYesu togole. 47 Beti ab̃iltihai tutumav gail mai naFarisi gail lokis nab̃onb̃onan hǝn nǝSanhitrin. Lousus galit gabag ke, “Datigol nǝsa? Ategai boh igol namerikel tosob̃ur. 48 Datb̃idam̃ hǝn b̃igol tomagenan van, nǝvanuan p̃isi dereh leriŋ nǝlolit lan, lehusuri hum akiŋ. Beti nasoltia ta Rom dereh legǝm mǝdas naut sidato mai lav nǝvanuan gail dan gidato.” 49 Beti galit sua, aKaiafas, tovi b̃iltihai tutumav len nasihau enan, ike, “Gamit mǝtsalǝboi natideh! 50 Mǝtsǝnau sǝhoti ke, ivoi am hǝn gidat p̃isi ke, naulum̃an sua b̃imat m̃os nǝvanuan gail, sǝhor alat a Rom lǝb̃emǝdas gidat p̃isi dattovi Ju hǝn datb̃imasig.” 51 (Nǝboŋ aKaiafas tokǝmaiean, sakel sǝb̃on hǝni, be aGot eriŋ nǝnauan sua len nǝnauan siKaiafas. Ale len namilen hum ab̃iltihai tutumav, epǝhav utaut hǝni ke, aYesu dereh timat m̃os alat lotovi Ju. 52 Be savi m̃os naJu gail ŋai, timat m̃os aGot b̃episan b̃onb̃on hǝn anatun gail p̃isi lotogam pǝpehw, siriv len naut gail len navile a pan.) 53 Imagenan, len nǝboŋ enan van, lusor utaut hǝn lǝb̃igol aYesu b̃imat. 54 Husur enan, aYesu sǝyaryar am len nǝhon alat a Jerusalem, be eriŋ naut enan, evi lan navile a Efraim topat pǝpadaŋ hǝn naut masmas tob̃ǝb̃esw, beti itoh ei mai ahai susur san gail. 55 Nǝboŋ nǝPasova seJu gail togǝm pǝpadaŋ, nǝvanuan isob̃ur len naut p̃isi lotosuh dar vis naut a Jerusalem, lovi mǝhat vi Jerusalem vagol sǝb̃olit hǝn galito liveveu hum nalo tokele, utaut vir nǝhanan enan. 56 Lokǝtkǝta doŋ aYesu. Ale nǝboŋ lotoil len naut todar vis naim siGot lousus galit gabag ke, “Gunau ke nǝsa? Tegǝm hǝn nǝPasova o teb̃uer?” 57 Len nǝboŋ enan, ab̃iltihai tutumav gail mai naFarisi gail lukele hǝni ke avan ideh b̃elǝboi naut aYesu totoh lan, timaskel vǝhoti hǝn lǝb̃itah gati.

Jon 12

Nǝmatan siLasarus

1 Ikad atesua tomǝsah, nahǝsan a Lasarus. Itoh a Petani mai aṽavinen gǝlaru, aMeri mai aMarta. 2 (Evi aMeri enan boh tob̃ir naoil pǝhas len Nasub̃, len narien gǝlaru, ale togargari hǝn navurun.) Am̃inen aMeri, aLasarus, emǝsah. 3 Ŋa napǝhaṽut eru enan aropisul van hǝn aYesu ke, “Nasub̃, ategai gotolǝmas buni, emǝsah.” 4 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝn napisulan enan ike, “Namǝsahan enan savi hǝn nǝmatan, ao evi m̃os nǝvanuan gail lǝb̃isal suh nǝyalyalan siGot, hǝn ke aNatun aGot b̃ikad nǝ-sal-suhi-an lan.” 5 Naut kǝmas aYesu tolǝmas bun aMarta, aMeri mai aLasarus, 6 nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an enan, itoh len naut totohtoh lan hǝn nǝmariboŋ eru am. 7 Beti husur nǝboŋ toru enan, ikel mai ahai susur san gail ke, “Datevi Jutea tǝtas.” 8 Ahai susur gail lusor vari ke, “Hai p̃usan, naJu gail lumadhadas p̃isal hǝn lǝb̃etubun gaiug, be golǝŋon gǝb̃etǝlmam tǝtas am a?” 9 AYesu isor var galit ke, “Akis ikad nǝhaua tovi 12 len nalennǝyal. Avan ideh toyaryar len nalennǝyal sapes hab̃etw, husur ekǝta len nam̃ial hǝn navile eg a pan. 10 Avan ideh b̃iyaryar len mariug, dereh tipes hab̃etw husur sǝkad nam̃ial lan.” 11 Beti ikel mai galit ke, “Abubur sidato, aLasarus, ipatmari; be nia vǝŋoni.” 12 Imaienan, ahai susur gail lukel mai ke, “Nasub̃, gai b̃ipatmari len namǝsahan, dereh timaur dani.” 13 Lunau ke aYesu tosor ŋai husur nǝpatmarian, ris aYesu tosor husur nǝmatan siLasarus. 14 Imaienan beti, aYesu ikel p̃arp̃ar hǝni mai galit ke, “ALasarus imat tia! 15 Ŋa nunau gamito, ale nukemkem ke nǝsatoh ei, husur len natenan dereh mitikad nadǝlomian am len ginau. Ale datia ris aten beti.” 16 Imagenan, aTomas, namilen ke aMǝlav, ikel mai ahai susur galenan ke, “Gidato datitah mai aYesu, lǝb̃etubuni, letubun gidat maii.”

AYesu isor ṽǝhṽǝh aMarta mai aMeri

17 Nǝboŋ aYesu togǝm pǝpadaŋ hǝn naut a Petani, lukel maii ke aLasarus topat ei len nab̃urhes hǝn nǝmariboŋ tovat tia. 18 (Ale navile a Petani ipat dan naut a Jerusalem len nakilomita totor ŋai, 19 ŋa naJu tosob̃ur logǝm hǝn aMarta mai aMeri hǝn lǝb̃igol nǝlolar b̃elǝŋon b̃ivoi am husur nǝmatan sem̃inelaru.) 20 Beti nǝboŋ aMarta tosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu togǝm pǝpadaŋ, evivile hǝn b̃erisi, be aMeri salǝboii, ebǝtah lohoim. 21 Ŋa aMarta ikel mai aYesu ke, “Nasub̃, gǝtatoh geg tia, am̃inegw asike tǝmat. 22 Be naut kǝmas, nolǝboii ke aGot dereh teviol hǝn natideh gǝb̃eusi hǝni mai gaiug.” 23 AYesu ikel maii ke, “Am̃inem̃ dereh tile mǝhat tǝtas.” 24 AMarta isor vari ke, “Nolǝboii ke dereh tile mǝhat len na-le-mǝhat-an len Nǝboŋ Namǝkot hǝn navile a pan.” 25 AYesu ikel maii ke, “Ginau novi na-le-mǝhat-an dan nǝmatan mai novi nǝmauran. Ginau nugol nǝvanuan lule mǝhat dan nǝmatan, ginau noviol hǝn nǝmauran mai galito. Avan ideh toriŋ nǝlon len ginau, dereh timaur, naut kǝmas b̃imat. 26 Ale avan ideh totoh tin len ginau, toriŋ nǝlon len ginau, asike, asike imat vi sutuai. Godǝlomi a?” 27 Isor vari ke, “Evoi Nasub̃, nodǝlomi ke gotovi aKristo, aNatun aGot, gai tokel gati ke tegǝm vi lan navile a pan.” 28 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ aMarta eriŋi, etǝlmam vahim. Ekis kuv aMeri, aṽan, isor sǝb̃on maii ike, “AHai p̃usan egǝmai, eus gaiug.” 29 Nǝboŋ aMeri tosǝsǝloŋ hǝn natenan, vǝha-sua ŋai ivan hǝni. 30 AYesu sǝbar navile a Petani sal, be itoh len naut tobubur mai aMarta lan. 31 Alat a Jerusalem lototoh mai aMeri lohoim hǝn lǝb̃igol nǝlon b̃elǝŋon b̃ivoi am, loris tole mǝhat, tovan tutut. Lunau ke tovi lan nab̃urhes siLasarus hǝn b̃itaŋ ei, ale lohusuri. 32 Nǝboŋ aMeri togǝm ris aYesu, iteh bathurien, ikel maii ke, “Nasub̃, gǝtatoh gegai, am̃inegw asike tǝmat.” 33 Nǝboŋ aYesu toris aMeri totaŋ, eris naJu gail lototaŋ maii, ale nǝlon ipaŋpaŋ, nǝlon isa habat. 34 Eus galit ke, “Mǝtoriŋi a be?” Lusor vari ke, “Nasub̃, gǝm risi.” 35 Namǝtarur siYesu isel. 36 Beti naJu lotoil pǝpadaŋ luke, “Mǝteris! Gai elǝmas bun aLasarus vǝsa.” 37 Be galit galevis luke, “Ategai igol ametb̃esw tomaur. Imab satǝgau gat aLasarus dan nǝmatan?”

AYesu igol aLasarus ile mǝhat dan nǝmatan

38 Nǝboŋ aYesu tobar nab̃urhes, nǝlon isa habat tǝtas am. Nab̃urhes enan evi nab̃urhuvat sua tokad nab̃iltivat lotokǝkol gole hǝni. 39 AYesu ikel mai galit ke, “Rusan nǝvat vi tarhǝte.” AMarta, aṽavinen aten tomat, ikel maii ke, “Nasub̃, gai ib̃o tia. Damǝŋai, nǝmariboŋ han ivat.” 40 AYesu isor vari ke, “Nukel mai gaiug tia ke, gǝb̃eriŋ nǝlom̃ len ginau, dereh geris nǝyalyalan siGot.” 41 Imaienan lorusan nǝvat vi tarhǝte. Beti aYesu ekǝta vi mǝhat, ike, “Tata, sipa hǝn gotosǝsǝloŋ hǝn ginau. 42 Nolǝboii ke gotosǝsǝloŋ hǝn ginau akis, be nokǝmaienan m̃os alategai lotoil pǝpadaŋ, hǝn lǝb̃edǝlomi ke gotosǝvat ginau.” 43 Beti aYesu ikai habat ke, “Lasarus, gevivile!” 44 Ale gai tomat evivile. Nǝkaliko ibaŋis narien mai navǝlan sal, nǝkaliko tile ibaŋis nǝhon. AYesu ikel mai galit ke, “Sah rub̃ati hǝn b̃ivan!”

NaJu gail lusor utaut hǝn lǝb̃igol aYesu b̃imat

45 Len alat lototah mai aMeri, isob̃ur loriŋ nǝlolit len aYesu husur loris nǝsa togole. 46 Be galevis luvan hǝn naFarisi gail, lukel ur nǝsa aYesu togole. 47 Beti ab̃iltihai tutumav gail mai naFarisi gail lokis nab̃onb̃onan hǝn nǝSanhitrin. Lousus galit gabag ke, “Datigol nǝsa? Ategai boh igol namerikel tosob̃ur. 48 Datb̃idam̃ hǝn b̃igol tomagenan van, nǝvanuan p̃isi dereh leriŋ nǝlolit lan, lehusuri hum akiŋ. Beti nasoltia ta Rom dereh legǝm mǝdas naut sidato mai lav nǝvanuan gail dan gidato.” 49 Beti galit sua, aKaiafas, tovi b̃iltihai tutumav len nasihau enan, ike, “Gamit mǝtsalǝboi natideh! 50 Mǝtsǝnau sǝhoti ke, ivoi am hǝn gidat p̃isi ke, naulum̃an sua b̃imat m̃os nǝvanuan gail, sǝhor alat a Rom lǝb̃emǝdas gidat p̃isi dattovi Ju hǝn datb̃imasig.” 51 (Nǝboŋ aKaiafas tokǝmaiean, sakel sǝb̃on hǝni, be aGot eriŋ nǝnauan sua len nǝnauan siKaiafas. Ale len namilen hum ab̃iltihai tutumav, epǝhav utaut hǝni ke, aYesu dereh timat m̃os alat lotovi Ju. 52 Be savi m̃os naJu gail ŋai, timat m̃os aGot b̃episan b̃onb̃on hǝn anatun gail p̃isi lotogam pǝpehw, siriv len naut gail len navile a pan.) 53 Imagenan, len nǝboŋ enan van, lusor utaut hǝn lǝb̃igol aYesu b̃imat. 54 Husur enan, aYesu sǝyaryar am len nǝhon alat a Jerusalem, be eriŋ naut enan, evi lan navile a Efraim topat pǝpadaŋ hǝn naut masmas tob̃ǝb̃esw, beti itoh ei mai ahai susur san gail. 55 Nǝboŋ nǝPasova seJu gail togǝm pǝpadaŋ, nǝvanuan isob̃ur len naut p̃isi lotosuh dar vis naut a Jerusalem, lovi mǝhat vi Jerusalem vagol sǝb̃olit hǝn galito liveveu hum nalo tokele, utaut vir nǝhanan enan. 56 Lokǝtkǝta doŋ aYesu. Ale nǝboŋ lotoil len naut todar vis naim siGot lousus galit gabag ke, “Gunau ke nǝsa? Tegǝm hǝn nǝPasova o teb̃uer?” 57 Len nǝboŋ enan, ab̃iltihai tutumav gail mai naFarisi gail lukele hǝni ke avan ideh b̃elǝboi naut aYesu totoh lan, timaskel vǝhoti hǝn lǝb̃itah gati.

Jon 13

Ahai susur gail, aYesu ekǝkas narielito

1 NǝPasova tipat pelan, ale aYesu elǝboii ke namityal togǝm hǝn b̃eriŋ navile a pan, hǝn b̃ivan hǝn aTata. Elǝmas bun alat lotohusuri len navile a pan, ale gagai eṽusan p̃arp̃ar hǝn na-lǝmas-buni-an san kavkav tǝban galito. 2 Nǝboŋ lotohanhan ut mǝdau, natǝmat esǝhar aJutas anatun aSimon Iskariot tia, hǝn aJutas b̃eriŋ aYesu len navǝlan aenemi san gail. 3 AYesu elǝboii ke aTata toriŋ natit p̃isi len navǝlan, ale elǝboii am ke togǝm len aGot, mai dereh tetǝlmam van hǝni. 4 Ŋa ile mǝhat dan nǝhanan, ikol nahurabat san dani, ale ilav nǝtaol, epitavisi. 5 Beti eb̃ir nǝwai len nabesin, etub̃at kǝkas narien ahai susur gail, ale igar gail hǝn nǝtaol topitavisi. 6 Nǝboŋ tobar aSimon Pita, aPita ike, “Nasub̃, gekǝkas nariegw a? Imabe?” 7 AYesu isor vari ke, “Gagai gǝsalǝboi sǝhot nǝsa notogole, be boŋ ideh dereh gelǝboii.” 8 APita ikel maii ke, “Asike gokǝkas nariegw boŋ ideh.” AYesu isor vari ke, “Asike nǝb̃ekǝkas nariem̃, darepǝpehw. Gǝsavi ahai susur sagw am.” 9 ASimon Pita isor tǝvah ke, “B̃imaienan, Nasub̃, sagekǝkas nariegw ŋai be gekǝkas navǝlagw mai nǝkadugw am.” 10 AYesu ikel maii ke, “Avan tolilos tia iveveu, inor hǝn b̃ekǝkas narien ŋai hǝn b̃iveveu kavkav. Gamit mǝtuveveu, avil savi gamit p̃isi.” 11 AYesu ekǝmaienan husur elǝboi ase b̃eriŋi len navǝlan aenemi san gail. Husur enan ike, “Savi gamit p̃isi mǝttoveveu.” 12 Nǝboŋ tokǝkas narielit tonoŋ, esun tǝlmam hǝn nahurabat san, ale ipat tarhǝgarin tǝtas. Ikel mai galit ke, “Mǝtolǝboi nǝsa notomadhagole m̃os gamito? 13 Mǝtokis ginau hǝn ‘Hai p̃usan’ mai ‘Nasub̃’ ale inor hǝn mǝtb̃igole husur ginau boh numaienan. 14 Imagenan, ginau notovi ahai p̃usan mai Nasub̃ notoil a m̃o hǝn gamito, bathut notokǝkas nariemito sum̃an naslev, gamit gabag mitimassum̃an naslev hǝn mǝtb̃evi tarhǝt samito, kǝkas nariemito. 15 Ginau noṽusan naṽide tonor hǝn mǝtb̃igol tǝtoṽ hǝni. Natgalen notogole hǝn gamito, mitimasgol husuri. 16 Kitin nokitin mai gamit ke, naslev satibau sǝhor amasta san, mai ahai pispisul satibau sǝhor gai tosǝvati. 17 Mǝtolǝboi natgalen tia, ale mitigole! Mǝtb̃igol natgalenan, aGot tivoi hǝn gamito. 18 “Nǝsasor husur gamit p̃isi. Nolǝboi bun gamit ṽisusua notolekis hǝn gamito. Avil natosian siGot timassarpoh. Ike, ‘Nǝvanuan namrtohan katǝp̃ol hǝn nabǝta, ipair dan ginau, evi enemi sagw.’ 19 Gagai nukel nategai mai gamit hǝn ke nǝboŋ b̃evisi, dereh mǝtedǝlomi ke ginau bogai notovi ginau hum notokele tia. 20 Kitin notokitin mai gamit ke, avan ideh tohǝhaṽur hǝn nǝvanuan notosǝvati, ehǝhaṽur hǝn ginau, ale avan ideh tohǝhaṽur hǝn ginau ehǝhaṽur hǝn gai tosǝvat ginau.”

AYesu ikel ur nǝsa b̃evisi hǝni balai

21 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, elǝŋon isa vǝsa hǝni, nǝlon etuhatuh masuṽ ale isor tǝvah, ike, “Kitin, notokitin mai gamit ke gamit sua dereh teriŋ ginau len navǝlan aenemi sagw gail.” 22 Ahai susur gail lǝsǝnau lǝboi ase tosor husuri, gol ke lobunbunus galit gabag ŋai. 23 Galit sua, aYesu tolǝmas buni, ipat tarhǝgarin tǝban aYesu. 24 Imaienan, aSimon Pita eŋit nǝhon van hǝn aten topat tǝban aYesu hǝn b̃eus aYesu ke, tosor husur ase. 25 Beti atenan esiŋasiŋ len nǝmabun aYesu, eusi ke, “Nasub̃, ase ganan?” 26 AYesu isor vari ke, “Ateg boh nǝb̃etutur hǝn natuhbǝta len nasiloh hǝn nasup̃ hǝn nǝb̃ilavi maii, gai bogai.” Ale nǝboŋ aYesu totutur hǝn nabǝta, ilavi mai aJutas anatun aSimon Iskariot. 27 Nǝboŋ aJutas tolav natuhbǝta enan tonoŋ, vǝha-sua ŋai aSetan eb̃is lan. Imaienan aYesu ikel maii ke, “Saṽsaṽut hǝn gǝb̃igol nǝsa gǝb̃igole.” 28 Galit lotopat hǝn nǝtarhǝgarilito tǝban natev lǝsalǝboi nǝsa aYesu tosor maii aJutas m̃osi. 29 Bathut aJutas tokǝtkǝta tǝban nǝvat salito, galit galevis lunau ke aYesu tokel maii ke teṽur natit gail m̃os nǝPasova pelan o tilav natideh mai namǝsal gail. 30 Ale nǝboŋ aJutas tohan natuhbǝta tonoŋ, vǝha-sua ŋai ivan. Evi nalenmariug.

Na-kel-buni-an veveu

31 Nǝboŋ aJutas tovan, aYesu ike, “Gagai aNatun Nǝvanuan etub̃at b̃is len nǝyalyalan san, ale dereh aGot tikad nǝyalyalan len nǝsa b̃evisi hǝn ginau, aNatun Nǝvanuan. 32 AGot b̃ikad nǝyalyalan len aNatun Nǝvanuan, dereh len gai gabag, aGot tilav nǝyalyalan mai aNatun Nǝvanuan, ale tilav tutut hǝni maii. 33 Anatugw gail, dereh nitoh kǝkereh mai gamit sal a tahw hǝn nǝb̃ivan. Beti, naut kǝmas mǝtb̃idoŋ ginau, be len naut nǝb̃evi lan, asike gogǝmai, hum notokele tia mai alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail. 34 Nuke nikel nakelean veveu todaŋ mai gamit ke: Mǝtelǝmlǝmas bun gamit gabag! Sum̃an ŋai notolǝmas bun gamito, mǝtelǝmlǝmas bun gamit gabag. 35 Mǝtb̃elǝmlǝmas bun gamit gabag, len naṽide tomaienan, nǝvanuan p̃isi dereh lelǝboi sǝhoti ke, mǝttovi ahai susur sagw gail.”

Na-kel-gati-an sePita

36 ASimon Pita eusi ke, “Nasub̃, gevi be?” Ale aYesu isor vari ke, “Naut nǝb̃evi lan, gaiug godǝdas gǝb̃ehusur ginau vi lan. Be dereh gehusur ginau balai.” 37 Beti aPita eusi ke, “Nasub̃, husur nǝsa nǝsalǝboi nǝb̃ehusur gaiug gagai ŋai? Noutaut hǝn nǝb̃imat m̃os gaiug.” 38 AYesu isor vari ke, “Goutaut hǝn gǝb̃imat m̃os ginau a? Ao! Kitin, nokitin mai gaiug, pelan dudulan dereh gikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau, beti natoulum̃an tekǝkǝraiko.”

Jon 14

AYesu, nap̃isal van hǝn aTata

1 AYesu isor am ke, “Sa-nǝlomit tetuhatuh. Mǝtoriŋ nǝlomit len aGot tia, mǝteriŋ nǝlomit len ginau am. 2 Lohoim seTǝmagw ikad narum̃ tosob̃ur, ale nuvan hǝn nǝb̃eutaut hǝn naut samit ei. Asike tǝmaienan, nǝtakel koti mai gamito. 3 Nǝboŋ nǝb̃eutaut hǝn naut samito b̃inoŋ, dereh netǝlmam, sǝhar gamit hǝn mǝtb̃egǝm toh mai ginau, hǝn mǝtb̃itoh tin mai ginau len naut nototohtoh lan. 4 Ale mǝtolǝboi nap̃isal van hǝn naut nǝb̃evi lan.” 5 ATomas ikel maii ke, “Nasub̃, namtsalǝboi naut gǝb̃evi lan, namtelǝboi mab hǝn nap̃isal?” 6 AYesu isor vari ke, “Ginau novi p̃isal, novi kitinan, novi mauran. Avan ideh salǝboi b̃egǝm hǝn aTata len nap̃isal ideh am, ginau sǝb̃ogw ŋai nap̃isal. 7 Mǝttalǝboi kitin hǝn ginau, mǝttalǝboi aTǝmagw am. Ale gag van mǝtolǝboi gai, mǝtorisi tia.” 8 AFilip ike, “Nasub̃, ṽusan aTata hǝn ginamito. Enan ŋai namttolǝŋoni.” 9 AYesu isor vari ke, “Ginau nutah mai gamit ebǝlav, be Filip, gǝsalǝboi ginau sal a? Avan ideh toris ginau eris aTata. Imab gotoke, ‘Ṽusan aTata hǝn ginamito’? 10 Ginau mai aTata namrosua, ale aTata mai ginau namrosua ŋai. Gǝsadǝlomi a? Nasoruan notokel mai gamito, nǝsakele len ginau sǝb̃ogw. Ao! Evi aTata totoh tin len ginau togol nauman san. 11 Mǝtedǝlom nǝsa notokele nǝboŋ notoke ginau mai aTata namrosua, ale aTata mai ginau namrosua ŋai. Be asike mǝtb̃edǝlomi, mǝtedǝlom nǝsa notokele bathut namerikel gail mǝttoris notogole. 12 Kitin notokitin mai gamit ke, avan ideh tokad nadǝlomian len ginau dereh tigol nǝsa top̃itoṽ hǝn nǝsa notogole. Evoi, dereh tigol natit lǝb̃esǝhor nǝsa notogole husur nuvan hǝn aTata. 13 Ale natideh mǝtb̃eusi len nahǝsagw, dereh nigole hǝn nǝb̃eṽusan nǝyalyalan siTata. Ale len aNatun, nǝvanuan gail dereh lisal suh nǝyalyalan san. 14 Evoi, mǝtb̃eus natideh len nahǝsagw, dereh nigole!”

Nap̃usanan husur aNunun aGot

15 AYesu isor am ke, “Mǝtb̃elǝmas bun ginau dereh mitigol husur nǝsa notokele. 16 Ale dereh neus aTata, ale teviol hǝn a-Vi-tarhǝte-an ideh am mai gamito hǝn b̃itoh mai gamito van vi sutuai. 17 Evi aNunun nakitinan, navile a pan lǝsalǝboi lǝb̃ikade bathut lǝsakǝta risi, lǝsakǝta lǝboii. Be gamit mǝtolǝboii tia husur gagai itah mai gamito, ale dereh titoh tin len gamito. 18 “Nǝboŋ nǝb̃ivan asike noriŋ gab̃ulan gamit hǝn mǝtb̃itoh sǝb̃omito sum̃an mǝttovi milesw, dereh netǝlmam gǝm hǝn gamito. 19 Asike idareh nǝvanuan navile a pan asike loris ginau am. Be nǝboŋ nǝb̃imaur tǝlmam, dereh gamit mǝteris ginau tǝtas. Bathut nǝb̃ikad nǝmauran tǝtas, gamit am dereh mitikad nǝmauran. 20 Len nǝboŋ enan dereh mǝtelǝboii ke nototoh len aTǝmagw ale mǝttotoh len ginau ale nototoh len gamito. 21 Avan ideh togol husur nakelean sagw todaŋ gail, gai elǝmas bun ginau. Ale gai tolǝmas bun ginau, aTǝmagw dereh telǝmas buni, ale ginau dereh nelǝmas bun gai, nevǝhot ginau maii hǝn b̃elǝboi bun ginau.” 22 Ale aJutas, savi aJutas Iskariot be aJutas togon, ike, “Nasub̃, husur nǝsa gǝb̃evǝhot gaiug mai ginamit ŋai hǝn namtb̃elǝboi bun gaiug, be savi hǝn navile a pan kavkav a?” 23 AYesu isor vari, ike, “Avan ideh b̃elǝmas bun ginau, dereh tigol nǝsa notokele, ale aTǝmagw telǝmas buni. Beti ginamǝru dereh namregǝm, gol naim sinamǝr maii. 24 Avan ideh na-lǝmas-buni-an hǝn ginau tob̃uer lan, gai asike igol nǝsa notokele. (Be natsua, nasoruan mǝttosǝsǝloŋ hǝn notokele, savi esagw sǝb̃ogw, be evi seTǝmagw tosǝvat ginau.) 25 “Nukel natgalenan gagai, ale gagai nutohtoh mai gamit sal. 26 Be a-Vi-tarhǝte-an tovi aNunun aGot, gai aTǝmagw b̃esǝvati len nahǝsagw, gai dereh teṽusan gamit hǝn natit p̃isi, ale tigol mitinau tǝlmam hǝn natit p̃isi notokel mai gamito. 27 “Natǝm̃at, noriŋi len nǝlomito, natǝm̃at sagw, nulavi mai gamito. Natǝm̃at notoviol hǝni sasum̃an natǝm̃at navile a pan toviol hǝni. Imaienan, sa-nǝlomit tetuhatuh, samtemǝtahw. 28 Mitinau tǝlmam hǝn nǝsa notokele nǝboŋ notoke nivan bai, ale dereh netǝlmam gǝm hǝn gamit tǝtas. Mǝttalǝmas bun ginau, mǝttahǝhaṽur husur nuvan hǝn aTata, husur aTata etibau sǝhor ginau. 29 Gagai nukel natgalen mai gamito, a tahw hǝn lǝb̃evisi, hǝn ke nǝboŋ lǝb̃evisi, dereh mitikad nadǝlomian am len ginau. 30 Asike nusor masuṽ am mai gamito, husur ategai toil a m̃o hǝn navile a pan satogǝmai. Gai sǝkad nǝdaŋan hǝn b̃igol natideh hǝn ginau, namityal sagw egǝm tia. 31 Be alat navile a pan limaslǝboi sǝhoti ke notolǝmas bun aTata, ale notogol nǝsa aTata tokele ŋai. “Ale, mitile mǝhat, dativan.”

Jon 15

AYesu, nǝhau nakrep tin

1 AYesu ib̃ol p̃usan, ike, “Ginau novi nǝbathuhau nakrep tin. ATǝmagw evi nǝvanuan tokǝtkǝta tǝban nǝhol nakrep. 2 Ita kukuv nǝpashǝhau p̃isi len ginau lǝsǝṽan, ale eṽisṽis nǝpashǝhau p̃isi lotoṽan, hǝn lǝb̃iṽan masuṽ am. 3 Gamit mǝtuveveu tia bathut nasoruan notokel mai gamito. 4 Mititoh tin len ginau, ale dereh nitoh tin len gamito. Nǝpashǝhau salǝboi b̃iṽan len gai sǝb̃on. Nǝpashǝhau elǝboi b̃iṽan ŋai len nǝbathuhau. Gamit mǝtumaienan. Mǝtsalǝboi mǝtb̃iṽan len gamit sǝb̃omito, mǝtolǝboi mǝtb̃iṽan ŋai len ginau. 5 “Ginau novi nǝbathuhau nakrep tin, gamit mǝttovi nǝpashǝhau. Avan ideh totoh tin len ginau ale ginau nototoh tin lan, gai iṽan masuṽ. Husur ginau nǝb̃eb̃uer, mǝtsalǝboi mǝtb̃igol natideh. 6 Avil avan ideh satoh tin len ginau ehum nǝpashǝhau sǝṽan, nǝvanuan nǝhol tota kuvi, bulani hǝn b̃imasmas. Beti nǝvanuan nauman gail lusah tuan nǝpashǝhau lotomagenan, bar hǝn gail len nǝhab hǝn lǝb̃ipaŋ. 7 Mǝtb̃itoh tin len ginau, ale nasoruan sagw gail lǝb̃ipat tin len gamito, natideh mǝttolǝŋoni, mǝteusi ale aGot dereh tigole m̃os gamito. 8 Nǝboŋ mǝttoṽan masuṽ, mǝtovi hai susur sagw kitin. Len natenan mǝtusal suh nǝyalyalan seTǝmagw len nǝhon nǝvanuan gail. 9 Sum̃an aTǝmagw tolǝmas buni ginau, ginau am, len naṽide tomaienan, nolǝmas bun gamito. Mititoh tin len na-lǝmas-buni-an sagw. 10 Mǝtb̃igol nǝsa notokele hǝn gamito, dereh mititoh tin len na-lǝmas-buni-an sagw, sum̃an ŋai notogol nǝsa aTǝmagw tokel buni, ale nototoh tin len na-lǝmas-buni-an san. 11 “Nukel natgalenan mai gamito hǝn nakemkeman sagw b̃ipat len gamito, ale hǝn nakemkeman samito b̃epul sǝsǝhov. 12 Nakelean sagw todaŋ imaiegai ke: mǝtelǝmlǝmas bun gamit gabag sum̃an ŋai notolǝmas bun gamito! 13 Sǝkad na-lǝmas-buni-an ideh tosǝhor na-lǝmas-buni-an sinǝvanuan tomat m̃os abubur san gail. 14 Abubur sagw gail lumaiegai: gamit mǝtb̃igol nǝsa notokele todaŋ, mǝtovi abubur sagw gail. 15 Nǝsakis gamit hǝn naslev gail am, husur naslev gail lǝsalǝboi nǝsa amasta salit togole. Avil nokis gamit hǝn abubur sagw gail, husur nugol mǝtolǝboi tia natit p̃isi aTata tokel mai ginau. 16 Gamit mǝtsalekis hǝn ginau, avil ginau nulekis hǝn gamito. Nutabtabuh len gamit hǝn mǝtb̃iṽan, ṽan hǝn naṽit lotopat tin; hǝn ke natideh mǝtb̃eusi hǝn aTata len nahǝsagw, dereh teviol hǝni mai gamito. 17 Nategai evi nakelean sagw todaŋ: mǝtelǝmlǝmas bun gamit gabag!”

Na-mǝtahun-buni-an silat navile a pan

18 AYesu isor am mai ahai susur san gail ke, “Alat navile a pan lǝb̃emǝtahun bun gamito, mitinau ginau, galit lomǝtahun bun ginau a m̃o. 19 Mǝttavi sinavile a pan, alat navile a pan lǝtalǝmas bun gamit hum salit gabag. Avil gamit mǝtsavi sinavile a pan. Ginau nulekis hǝn gamito dan navile a pan; husur enan lomǝtahun bun gamito. 20 Mitinau tǝlmam hǝn nasoruan notokel mai gamit tia ke, ‘Naslev satibau sǝhor amasta san.’ Imaienan, lǝb̃emǝdas bun ginau notovi masta samito, dereh lemǝdas gamit am. Lǝb̃igol husur nǝsa notokele, dereh ligol husur nasoruan samit am. 21 Be dereh ligol natgalen p̃isi hǝn gamito sil nahǝsagw, husur lǝsalǝboi aTǝmagw tosǝvat ginau. 22 Asike nǝtagǝm sor mai galito, lǝtǝmabe? Tǝmaienan, asike lǝtanor hǝn nǝpanismen hǝn nǝsaan salito. Wake nogǝm sor mai galito, gol lǝsǝkad na-tǝtas-gole-an ideh hǝn nǝsaan salito. 23 Avan ideh tomǝtahun bun ginau, emǝtahun bun aTǝmagw am. 24 Ginau nugol namerikel avan ideh am salǝboi b̃igol gail. Asike nǝtagol namerikel gail len nǝholito, lǝtǝmabe? Tǝmaienan, asike lǝtanor hǝn nǝpanismen hǝn nǝsaan salito. Be naut kǝmas lotoris namerikel galenan, lomǝtahun bun ginau mai aTǝmagw am. 25 Be natgalenan lovisi hǝn na-tos-gati-an sua len nalo salito b̃isarpoh. Ike, ‘Lomǝtahun bun ginau sil naut kǝmas ŋai.’ 26 “Dereh nesǝvat a-Vi-tarhǝte-an, tovi aNunun nakitinan, van hǝn gamito. Dereh tegǝm len aTata van hǝn gamito, ale tikel nakitinan husur ginau. 27 Ale gamit am mitikel nakitinan husur ginau, husur mǝtutah mai ginau len natub̃atan hǝn nap̃usanan sagw. 1 “Nukel natgalen mai gamito, hǝn asike mǝtb̃iteh len nǝsaan. 2 Dereh lehut gamit dan galito len naim nab̃onb̃onan. Ale ikad nǝboŋ b̃egǝmai hǝn alat lǝb̃iṽabun gamito linau ke, len nǝsa lotogole loum m̃os aGot. 3 Dereh ligol natgalen maienan bathut lǝsalǝboi aTata, lǝsalǝboi ginau boŋ ideh. 4 Nokǝmaienan gagai hǝn ke, nǝboŋ natgalenan lǝb̃evisi, dereh mitinau sǝhoti ke notokel nalǝlǝgauan mai gamito.

Nauman seNunun aGot

“Nǝsakel natgalenan mai gamit a m̃o husur nutoh sal mai gamito, ale luke lemǝdas ginau savi gamito. 5 Avil gagai nuvan hǝn atenan tosǝvat ginau, be gamit ideh saus ginau, ‘Gevi be?’ 6 Ale husur nǝsa notokele, nǝlomit gail lop̃ul hǝn nalolosaan. 7 Be nukel nakitinan mai gamito. Ivoi am hǝn gamito ke nivan. Nǝb̃itoh, a-Vi-tarhǝte-an asike egǝm hǝn gamito. Be nǝb̃ivan, dereh nesǝvati gǝm hǝn gamito. 8 Ale nǝboŋ a-Vi-tarhǝte-an b̃egǝmai dereh tikel vǝhot nǝ-nau-suluṽi-an silat navile a pan husur nǝsaan, nanoran mai nǝpanismen b̃egǝmai. Dereh tigole hǝn nahurulit b̃isa. 9 Lunau suluṽ nǝsaan salito ke tovoi, husur lǝsariŋ nǝlolit len ginau. 10 Lunau suluṽ nanoran ke sanor, husur ginau nuvan hǝn aTata, ale asike mǝtolǝboi mǝtb̃eris ginau am. 11 Lunau suluṽ nǝpanismen ke asike egǝmai, be aGot eriŋi tia ke atenan toil a m̃o hǝn navile eg a pan tovi aSetan, timaspanis. 12 “Nukad isob̃ur sal hǝn notoke nǝb̃ikel mai gamito, be gagai esǝhor natideh mǝttolǝboi mǝtb̃idaŋ b̃uri. 13 Be nǝboŋ aNunun nakitinan b̃egǝmai, dereh tigol nap̃isal hǝn nǝlomit b̃elǝboi nakitinan p̃isi. Asike isor len gai sǝb̃on be nǝsa tosǝsǝloŋ hǝn notokel maii, dereh tikele. Dereh tikel ur natit gail lǝb̃egǝmai. 14 Atenan dereh tisal suh nǝyalyalan sagw husur tilav nǝsa notolav maii ale tikel uri mai gamito. 15 Natit p̃isi aTata tokade lovi esagw. Husur enan nuke, ‘ANunun nakitinan dereh tilav nǝsa notolav maii ale tikel uri mai gamito.’”

Nǝlomit totaŋ dereh tehǝhaṽur

16 Ale aYesu ike, “Husur namityal b̃ekǝkereh, asike mǝtoris ginau am; ale husur namityal b̃ekǝkereh am, dereh mǝteris tas ginau.” 17 Beti ahai susur san gail lousus galito gabag ke, “Namilen nǝsa nǝboŋ toke, ‘Husur namityal b̃ekǝkereh, asike mǝtoris ginau am; ale husur namityal b̃ekǝkereh am, dereh mǝteris tas ginau?’ Ale nǝboŋ toke, ‘Nuvan hǝn aTata,’ namilen imabe?” 18 Lukel tasi ke, “Ikel nǝsa nǝboŋ toke, ‘Namityal b̃ekǝkereh?’ Datsalǝboi nǝsa tokele!” 19 AYesu elǝboi nǝsa lotoke lǝb̃eusi hǝni. Ale ikel mai galit ke, “Nuke, ‘Husur namityal b̃ekǝkereh, asike mǝtoris ginau am; ale husur namityal b̃ekǝkereh am, dereh mǝteris tas ginau.’ Mǝtousus gamit gabag hǝn namilen m̃au a? 20 Kitin, notokitin mai gamit ke, dereh namǝtarur samit tisel, mititaŋ be navile a pan tehǝhaṽur. Dereh nǝlomit titaŋ, be nalolosaan samito tegǝm vi hǝhaṽuran. 21 Nǝboŋ apǝhaṽut tolǝŋon nabǝhaṽun, elǝŋon epǝŋas vǝsa masuṽ, husur namityal hǝn nǝpasusan egǝmai. Be nǝboŋ anatun tovisi, alitenan sǝnau gat na-lǝŋon-isa-vǝsa-an am husur ikemkem masuṽ len anatun toviveu, tovisi len navile a pan. 22 Imaienan, gagai nǝlomit itaŋ be dereh neris gamit tǝtas, ale nǝlomit tehǝhaṽur. Beti nahǝhaṽuran samito, avan ideh salǝboi b̃ilav kuvi. 23 “Len nǝboŋ enan asike mǝtous natideh hǝn ginau. Kitin notokitin mai gamit ke, natideh mǝtb̃eus aTata hǝni len nahǝsagw, dereh teviol hǝni mai gamito. 24 Vǝbar gagai mǝtsaus natideh len nahǝsagw. Usi, dereh mitikade, ale nahǝhaṽuran samit tepul sǝsǝhov. 25 “Natgalenan, nukel gail mai gamit len nasoruan kǝta, be namityal dereh tegǝmai ke asike nǝb̃isor mai gamit am len nasoruan kǝta. Be dereh nisor husur aTata tip̃arp̃ar mai gamito. 26 Len nǝboŋ enan dereh mǝteus aTata hǝn natit gail len nahǝsagw. Nǝsakel mai gamit ke dereh neusi m̃os gamito. 27 Husur aTata, gai elǝmas masuṽ hǝn gamito, bathut mǝttolǝmas bun ginau, ale mǝttodǝlomi ke notogǝm len aGot. 28 Evoi, nogǝm len aTata, nogǝm vi lan navile a pan, ale gagai noriŋ navile a pan, notǝlmam van hǝn aTata.” 29 Beti ahai susur san gail luke, “Ganan! Gagai nasoruan sam̃ ip̃arp̃ar, gǝsasor am len nasoruan kǝta. 30 Gagai namtolǝboi sǝhoti ke gotolǝboi natit p̃isi, golǝboi nǝnauan sinǝvanuan gol ke savi hǝn avan ideh b̃eus nausian ideh hǝn gaiug am. Husur enan namtodǝlomi ke gotogǝm len aGot.” 31 AYesu isor var galit ke, “Gag beti mǝtukad nadǝlomian a? 32 Namityal egǝmai, ao egǝm tia, hǝn mǝtb̃igam pǝpehw husur nap̃isal samit ṽisusua vahim. Dereh mǝteriŋ ginau hǝn nǝb̃itoh sǝb̃ogw. Be nǝsatoh sǝb̃ogw husur aTata itoh mai ginau. 33 Nukel natgalenan mai gamit hǝn ke, len ginau, nǝlomit b̃ikad natǝm̃at. Len navile eg a pan dereh mitikad na-lǝŋon-isa-vǝsa-an, nǝmauran samit tidaŋ. Be mǝteil b̃ur namǝtahwan samito, ginau nosǝhor navile a pan tia, nugol nǝdaŋan san imasig.”

Jon 16

1 “Nukel natgalen mai gamito, hǝn asike mǝtb̃iteh len nǝsaan. 2 Dereh lehut gamit dan galito len naim nab̃onb̃onan. Ale ikad nǝboŋ b̃egǝmai hǝn alat lǝb̃iṽabun gamito linau ke, len nǝsa lotogole loum m̃os aGot. 3 Dereh ligol natgalen maienan bathut lǝsalǝboi aTata, lǝsalǝboi ginau boŋ ideh. 4 Nokǝmaienan gagai hǝn ke, nǝboŋ natgalenan lǝb̃evisi, dereh mitinau sǝhoti ke notokel nalǝlǝgauan mai gamito.

Nauman seNunun aGot

“Nǝsakel natgalenan mai gamit a m̃o husur nutoh sal mai gamito, ale luke lemǝdas ginau savi gamito. 5 Avil gagai nuvan hǝn atenan tosǝvat ginau, be gamit ideh saus ginau, ‘Gevi be?’ 6 Ale husur nǝsa notokele, nǝlomit gail lop̃ul hǝn nalolosaan. 7 Be nukel nakitinan mai gamito. Ivoi am hǝn gamito ke nivan. Nǝb̃itoh, a-Vi-tarhǝte-an asike egǝm hǝn gamito. Be nǝb̃ivan, dereh nesǝvati gǝm hǝn gamito. 8 Ale nǝboŋ a-Vi-tarhǝte-an b̃egǝmai dereh tikel vǝhot nǝ-nau-suluṽi-an silat navile a pan husur nǝsaan, nanoran mai nǝpanismen b̃egǝmai. Dereh tigole hǝn nahurulit b̃isa. 9 Lunau suluṽ nǝsaan salito ke tovoi, husur lǝsariŋ nǝlolit len ginau. 10 Lunau suluṽ nanoran ke sanor, husur ginau nuvan hǝn aTata, ale asike mǝtolǝboi mǝtb̃eris ginau am. 11 Lunau suluṽ nǝpanismen ke asike egǝmai, be aGot eriŋi tia ke atenan toil a m̃o hǝn navile eg a pan tovi aSetan, timaspanis. 12 “Nukad isob̃ur sal hǝn notoke nǝb̃ikel mai gamito, be gagai esǝhor natideh mǝttolǝboi mǝtb̃idaŋ b̃uri. 13 Be nǝboŋ aNunun nakitinan b̃egǝmai, dereh tigol nap̃isal hǝn nǝlomit b̃elǝboi nakitinan p̃isi. Asike isor len gai sǝb̃on be nǝsa tosǝsǝloŋ hǝn notokel maii, dereh tikele. Dereh tikel ur natit gail lǝb̃egǝmai. 14 Atenan dereh tisal suh nǝyalyalan sagw husur tilav nǝsa notolav maii ale tikel uri mai gamito. 15 Natit p̃isi aTata tokade lovi esagw. Husur enan nuke, ‘ANunun nakitinan dereh tilav nǝsa notolav maii ale tikel uri mai gamito.’”

Nǝlomit totaŋ dereh tehǝhaṽur

16 Ale aYesu ike, “Husur namityal b̃ekǝkereh, asike mǝtoris ginau am; ale husur namityal b̃ekǝkereh am, dereh mǝteris tas ginau.” 17 Beti ahai susur san gail lousus galito gabag ke, “Namilen nǝsa nǝboŋ toke, ‘Husur namityal b̃ekǝkereh, asike mǝtoris ginau am; ale husur namityal b̃ekǝkereh am, dereh mǝteris tas ginau?’ Ale nǝboŋ toke, ‘Nuvan hǝn aTata,’ namilen imabe?” 18 Lukel tasi ke, “Ikel nǝsa nǝboŋ toke, ‘Namityal b̃ekǝkereh?’ Datsalǝboi nǝsa tokele!” 19 AYesu elǝboi nǝsa lotoke lǝb̃eusi hǝni. Ale ikel mai galit ke, “Nuke, ‘Husur namityal b̃ekǝkereh, asike mǝtoris ginau am; ale husur namityal b̃ekǝkereh am, dereh mǝteris tas ginau.’ Mǝtousus gamit gabag hǝn namilen m̃au a? 20 Kitin, notokitin mai gamit ke, dereh namǝtarur samit tisel, mititaŋ be navile a pan tehǝhaṽur. Dereh nǝlomit titaŋ, be nalolosaan samito tegǝm vi hǝhaṽuran. 21 Nǝboŋ apǝhaṽut tolǝŋon nabǝhaṽun, elǝŋon epǝŋas vǝsa masuṽ, husur namityal hǝn nǝpasusan egǝmai. Be nǝboŋ anatun tovisi, alitenan sǝnau gat na-lǝŋon-isa-vǝsa-an am husur ikemkem masuṽ len anatun toviveu, tovisi len navile a pan. 22 Imaienan, gagai nǝlomit itaŋ be dereh neris gamit tǝtas, ale nǝlomit tehǝhaṽur. Beti nahǝhaṽuran samito, avan ideh salǝboi b̃ilav kuvi. 23 “Len nǝboŋ enan asike mǝtous natideh hǝn ginau. Kitin notokitin mai gamit ke, natideh mǝtb̃eus aTata hǝni len nahǝsagw, dereh teviol hǝni mai gamito. 24 Vǝbar gagai mǝtsaus natideh len nahǝsagw. Usi, dereh mitikade, ale nahǝhaṽuran samit tepul sǝsǝhov. 25 “Natgalenan, nukel gail mai gamit len nasoruan kǝta, be namityal dereh tegǝmai ke asike nǝb̃isor mai gamit am len nasoruan kǝta. Be dereh nisor husur aTata tip̃arp̃ar mai gamito. 26 Len nǝboŋ enan dereh mǝteus aTata hǝn natit gail len nahǝsagw. Nǝsakel mai gamit ke dereh neusi m̃os gamito. 27 Husur aTata, gai elǝmas masuṽ hǝn gamito, bathut mǝttolǝmas bun ginau, ale mǝttodǝlomi ke notogǝm len aGot. 28 Evoi, nogǝm len aTata, nogǝm vi lan navile a pan, ale gagai noriŋ navile a pan, notǝlmam van hǝn aTata.” 29 Beti ahai susur san gail luke, “Ganan! Gagai nasoruan sam̃ ip̃arp̃ar, gǝsasor am len nasoruan kǝta. 30 Gagai namtolǝboi sǝhoti ke gotolǝboi natit p̃isi, golǝboi nǝnauan sinǝvanuan gol ke savi hǝn avan ideh b̃eus nausian ideh hǝn gaiug am. Husur enan namtodǝlomi ke gotogǝm len aGot.” 31 AYesu isor var galit ke, “Gag beti mǝtukad nadǝlomian a? 32 Namityal egǝmai, ao egǝm tia, hǝn mǝtb̃igam pǝpehw husur nap̃isal samit ṽisusua vahim. Dereh mǝteriŋ ginau hǝn nǝb̃itoh sǝb̃ogw. Be nǝsatoh sǝb̃ogw husur aTata itoh mai ginau. 33 Nukel natgalenan mai gamit hǝn ke, len ginau, nǝlomit b̃ikad natǝm̃at. Len navile eg a pan dereh mitikad na-lǝŋon-isa-vǝsa-an, nǝmauran samit tidaŋ. Be mǝteil b̃ur namǝtahwan samito, ginau nosǝhor navile a pan tia, nugol nǝdaŋan san imasig.”

Jon 17

Na-sor-tuṽ-an siYesu

1 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, ekǝta vi mǝhat vi lan nǝmav ike, “Tata, namityal egǝm tia. Geputsan aNatum̃ hǝn aNatum̃ b̃isal suh nǝyalyalan sam̃. 2 Husur gulav nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an maii, hǝn b̃eil a m̃o hǝn nǝvanuan gail p̃isi, hǝn ke b̃eviol hǝn nǝmauran vi sutuai mai nǝvanuan p̃isi gotolav galit maii. 3 Ale nǝmauran vi sutuai imaiegai ke, hǝn lǝb̃elǝboii ke gaiug gotovi Got kitin gotosǝvat ginau, aYesu Kristo. 4 Nusal suh nǝyalyalan sam̃ len navile a pan: nauman gotolavi mai ginau hǝn nǝb̃igole, noum vurvuri. 5 Beti, Tata, geputsan ginau ben gaiug. Nǝyalyalan notokade mai gaiug nǝboŋ navile a pan satub̃at sal, geputsan ginau hǝni, hǝn gidar p̃isi darb̃ikade. 6 “Nukel vǝhot gaiug van hǝn alat navile eg a pan gotoviol hǝn galit mai ginau dan navile a pan. Lovi esam̃ tia. Ale goviol hǝn galit mai ginau, ale lugol husur nasoruan sam̃. 7 Gagai lolǝboii ke natit p̃isi gotolavi mai ginau logǝm len gaiug. 8 Husur nasoruan gail gotolavi mai ginau, nulav gail mai galit tia. Lodǝlomi. Ale lolǝboi koti ke notogǝm len gaiug, ale lodǝlomi ke gotosǝvat ginau. 9 “Nǝsasor tuṽ m̃os navile a pan. Nusor tuṽ m̃os alat gotolav galit mai ginau, husur lovi esam̃. 10 Galit p̃isi lotovi esagw lovi esam̃, ale galit p̃isi lotovi esam̃ lovi esagw. Ale len galito, len nǝmauran salito nukad nǝyalyalan. 11 Gagai ginau noriŋ navile a pan gǝm hǝn gaiug. Be galit lutoh sal len navile a pan. Tata, gaiug gotosua sǝb̃om̃, gulav nahǝsam̃ mai ginau tia. Ale len nǝdaŋan hǝn nahǝsam̃, havhav gol galito hǝn lǝb̃esua sum̃an gidaru dartosua. 12 Husur nǝboŋ nototoh gegai nuhavhav gol galito len nǝdaŋan hǝn nahǝsam̃ gotolavi mai ginau. Nokǝtkǝta tǝban galito, hǝn galit ideh asike b̃imasig, avil galit sua ehusur nap̃isal van hǝn b̃ekǝkos gabag, imasig. Imaienan hǝn natosian sam̃ b̃isarpoh. 13 “Gagai ginau nogǝm hǝn gaiug. Nukel natgalen p̃isi len navile a pan hǝn alategai lǝb̃ikad nakemkeman sagw b̃epul sǝsǝhov len galito. 14 Nulav nasoruan sam̃ mai galit tia. Ale navile a pan emǝtahun bun galito tia, husur lǝsavi vanuan navile a pan, sum̃an ŋai ginau nǝsavi vanuan navile a pan. 15 Nǝsaus gaiug hǝn gǝb̃ilav kuv galit dan navile a pan, be nous gaiug ŋai hǝn gǝb̃ihavhav gol galito dan atenan tosa vǝsa tovi tǝmat. 16 Hum ginau nǝsavi sinavile a pan, galit am lǝsavi sinavile a pan. 17 Gigol levi esam̃ sǝb̃om̃ len nakitinan; nasoruan sam̃ evi kitinan. 18 Sum̃an gotosǝvat ginau vi lan navile a pan, ginau am, nosǝvat galit vi lan navile a pan. 19 Noriŋ ginau len navǝlam̃ m̃os galito hǝn nǝb̃evi esam̃ sǝb̃om̃, hǝn ke galit am lǝb̃eriŋ galit len navǝlam̃ hǝn lǝb̃evi esam̃ sǝb̃om̃ len nakitinan. 20 “Ginau nǝsasor tuṽ m̃os alategai ŋai, avil nusor tuṽ m̃os avan ideh b̃eriŋ nǝlon len ginau boŋ ideh husur nasoruan silategai. 21 Tata, nusor tuṽ ke galit p̃isi lesua. Nousi ke litoh tin len gidaru, hum gototoh tin len ginau mai nototoh tin len gaiug, hǝn ke navile a pan lǝb̃edǝlomi ke gotosǝvat ginau. 22 Nǝyalyalan gotolavi mai ginau, nulavi mai galito, hǝn lǝb̃esua sum̃an dartosua: 23 ginau len galito ale gaiug len ginau. Nousi ke legǝm sua buni, hǝn navile a pan lǝb̃elǝboii ke gaiug gotosǝvat ginau, ale gotolǝmas bun galito sum̃an ŋai gotolǝmas bun ginau. 24 “Tata, nolǝŋoni ke alat gotolav galit mai ginau, nuke galit am litah mai ginau len naut nototohtoh lan, hǝn lǝb̃eris nǝyalyalan gotolavi mai ginau, husur gotolǝmas masuṽ hǝn ginau nǝboŋ navile a pan satub̃at sal. 25 Tata gaiug gunor buni. Naut kǝmas navile a pan lǝsalǝboi gaiug, ginau nolǝboi gaiug, ale alategai lolǝboii ke gotosǝvat ginau. 26 Ale nugol galit lolǝboi gaiug tia, ale dereh nigol tabtab hǝni, hǝn na-lǝmas-buni-an gotolǝmas bun ginau hǝni, b̃ipat len galito, ale ginau nǝb̃itoh len galito.”

Jon 18

Na-sor-tuṽ-an siYesu

1 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, ekǝta vi mǝhat vi lan nǝmav ike, “Tata, namityal egǝm tia. Geputsan aNatum̃ hǝn aNatum̃ b̃isal suh nǝyalyalan sam̃. 2 Husur gulav nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an maii, hǝn b̃eil a m̃o hǝn nǝvanuan gail p̃isi, hǝn ke b̃eviol hǝn nǝmauran vi sutuai mai nǝvanuan p̃isi gotolav galit maii. 3 Ale nǝmauran vi sutuai imaiegai ke, hǝn lǝb̃elǝboii ke gaiug gotovi Got kitin gotosǝvat ginau, aYesu Kristo. 4 Nusal suh nǝyalyalan sam̃ len navile a pan: nauman gotolavi mai ginau hǝn nǝb̃igole, noum vurvuri. 5 Beti, Tata, geputsan ginau ben gaiug. Nǝyalyalan notokade mai gaiug nǝboŋ navile a pan satub̃at sal, geputsan ginau hǝni, hǝn gidar p̃isi darb̃ikade. 6 “Nukel vǝhot gaiug van hǝn alat navile eg a pan gotoviol hǝn galit mai ginau dan navile a pan. Lovi esam̃ tia. Ale goviol hǝn galit mai ginau, ale lugol husur nasoruan sam̃. 7 Gagai lolǝboii ke natit p̃isi gotolavi mai ginau logǝm len gaiug. 8 Husur nasoruan gail gotolavi mai ginau, nulav gail mai galit tia. Lodǝlomi. Ale lolǝboi koti ke notogǝm len gaiug, ale lodǝlomi ke gotosǝvat ginau. 9 “Nǝsasor tuṽ m̃os navile a pan. Nusor tuṽ m̃os alat gotolav galit mai ginau, husur lovi esam̃. 10 Galit p̃isi lotovi esagw lovi esam̃, ale galit p̃isi lotovi esam̃ lovi esagw. Ale len galito, len nǝmauran salito nukad nǝyalyalan. 11 Gagai ginau noriŋ navile a pan gǝm hǝn gaiug. Be galit lutoh sal len navile a pan. Tata, gaiug gotosua sǝb̃om̃, gulav nahǝsam̃ mai ginau tia. Ale len nǝdaŋan hǝn nahǝsam̃, havhav gol galito hǝn lǝb̃esua sum̃an gidaru dartosua. 12 Husur nǝboŋ nototoh gegai nuhavhav gol galito len nǝdaŋan hǝn nahǝsam̃ gotolavi mai ginau. Nokǝtkǝta tǝban galito, hǝn galit ideh asike b̃imasig, avil galit sua ehusur nap̃isal van hǝn b̃ekǝkos gabag, imasig. Imaienan hǝn natosian sam̃ b̃isarpoh. 13 “Gagai ginau nogǝm hǝn gaiug. Nukel natgalen p̃isi len navile a pan hǝn alategai lǝb̃ikad nakemkeman sagw b̃epul sǝsǝhov len galito. 14 Nulav nasoruan sam̃ mai galit tia. Ale navile a pan emǝtahun bun galito tia, husur lǝsavi vanuan navile a pan, sum̃an ŋai ginau nǝsavi vanuan navile a pan. 15 Nǝsaus gaiug hǝn gǝb̃ilav kuv galit dan navile a pan, be nous gaiug ŋai hǝn gǝb̃ihavhav gol galito dan atenan tosa vǝsa tovi tǝmat. 16 Hum ginau nǝsavi sinavile a pan, galit am lǝsavi sinavile a pan. 17 Gigol levi esam̃ sǝb̃om̃ len nakitinan; nasoruan sam̃ evi kitinan. 18 Sum̃an gotosǝvat ginau vi lan navile a pan, ginau am, nosǝvat galit vi lan navile a pan. 19 Noriŋ ginau len navǝlam̃ m̃os galito hǝn nǝb̃evi esam̃ sǝb̃om̃, hǝn ke galit am lǝb̃eriŋ galit len navǝlam̃ hǝn lǝb̃evi esam̃ sǝb̃om̃ len nakitinan. 20 “Ginau nǝsasor tuṽ m̃os alategai ŋai, avil nusor tuṽ m̃os avan ideh b̃eriŋ nǝlon len ginau boŋ ideh husur nasoruan silategai. 21 Tata, nusor tuṽ ke galit p̃isi lesua. Nousi ke litoh tin len gidaru, hum gototoh tin len ginau mai nototoh tin len gaiug, hǝn ke navile a pan lǝb̃edǝlomi ke gotosǝvat ginau. 22 Nǝyalyalan gotolavi mai ginau, nulavi mai galito, hǝn lǝb̃esua sum̃an dartosua: 23 ginau len galito ale gaiug len ginau. Nousi ke legǝm sua buni, hǝn navile a pan lǝb̃elǝboii ke gaiug gotosǝvat ginau, ale gotolǝmas bun galito sum̃an ŋai gotolǝmas bun ginau. 24 “Tata, nolǝŋoni ke alat gotolav galit mai ginau, nuke galit am litah mai ginau len naut nototohtoh lan, hǝn lǝb̃eris nǝyalyalan gotolavi mai ginau, husur gotolǝmas masuṽ hǝn ginau nǝboŋ navile a pan satub̃at sal. 25 Tata gaiug gunor buni. Naut kǝmas navile a pan lǝsalǝboi gaiug, ginau nolǝboi gaiug, ale alategai lolǝboii ke gotosǝvat ginau. 26 Ale nugol galit lolǝboi gaiug tia, ale dereh nigol tabtab hǝni, hǝn na-lǝmas-buni-an gotolǝmas bun ginau hǝni, b̃ipat len galito, ale ginau nǝb̃itoh len galito.”

Jon 19

1 Beti aPilate igol nasoltia gail lobilas habat hǝn aYesu hǝn nǝhau tokad natuhmetǝlai tosiriv lan. 2 Ale nasoltia gail lulav nǝhau tokad nasunite, lopir garu hǝni hum nǝkraun sekiŋ, loriŋi len nǝkadun ale lukol nahurabat toboŋboŋ len aYesu. 3 Logǝm hǝni, lusor vilesi ke, “Ivoi! Kiŋ seJu gail!” ale luṽosi. 4 APilate evivile tǝtas, ikel mai naluṽoh ke, “Mǝteris! Gagai nosǝhari vivile van hǝn gamito, hǝn mǝtb̃elǝboii ke, nǝsǝsab̃ natideh lan hǝn b̃ipanis sile.” 5 Imaienan, esǝhar aYesu vivile. Ikad nǝkraun hǝn nǝhau tokad nasunite len nǝkadun mai nahurabat toboŋboŋ len niben. Pilate ikel mai galit ke, “Mǝteris, ategaii bogai!” 6 Nǝboŋ ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot lotorisi, lukai, ke “P̃os gati len nǝhai balbal! P̃os gati len nǝhai balbal!” APilate ikel mai galit ke, “Ipat len gamito, gamit mitip̃os gati, husur ginau nǝsǝsab̃ natideh tosa lan hǝn b̃ipanis sile.” 7 Nab̃iltiJu gail lusor vari ke, “Namtukad nalo sua toke timasmat, husur ekiskis gai gabag hǝn aNatun aGot.” 8 Nǝboŋ aPilate tosǝsǝloŋ hǝn natenan emǝtahw am. 9 Esǝhar aYesu tǝlmam tǝtas vi lohoim sisoltia gail. Eusi ke, “Govi nǝvanuan naut a be?” Ris aYesu sasor vari. 10 Imagenan aPilate eusi ke, “Imabe gǝsasor mai ginau? Gǝsalǝboii ke ginau nukad nǝdaŋan hǝn nǝb̃idam̃ hǝn gǝb̃ivan, mai nǝdaŋan hǝn nǝb̃igol gǝb̃itahǝtah len nǝhai balbal a?” 11 Beti aYesu isor vari ke, “Gaiug, nutoh len navǝlam̃ husur ŋai aGot a mǝhat tolav nǝdaŋan mai gaiug. Imaienan, nǝvanuan toriŋ ginau len navǝlam̃ ikad nǝsaan totibau sǝhor gaiug.” 12 Nǝboŋ aPilate tosǝsǝloŋ hǝn natenan idas p̃isal hǝn b̃eriŋ aYesu b̃ivan, be nab̃iltiJu gail lukai habat ke, “Gǝb̃eriŋi b̃ivan asike govi bubur seSisa! Avan ideh tokis gai gabag hǝn nakiŋ hum aYesu egaii togole, avan enan evi enemi seSisa!” 13 Nǝboŋ aPilate tosǝsǝloŋ hǝn nasoran enan, esǝhar aYesu vivile tǝtas. Ale aPilate ebǝtah len nǝhai bǝtbǝtah simatsistret hǝn b̃eriŋ nǝsab̃ian san. Nǝhai bǝtbǝtah enan ipat len naut lotokisi hǝn Naut nǝvat papav be len nasoruan seIpru gail evi Kappata. 14 Len namityal enan evi tub̃lial len nǝmariboŋ hǝn nautautan hǝn nǝPasova. Ale aPilate ikel mai naJu gail ke, “Mǝteris, akiŋ samit bogai!” 15 Lukai vari ke, “Tevi tut! Tevi tut! P̃os gati len nǝhai balbal!” Ale aPilate eus galit ke, “Mǝtolǝŋon ke nip̃os gat akiŋ samit len nǝhai balbal a?” Ab̃iltihai tutumav gail lukai van ke, “Namtsǝkad nakiŋ ideh, be aSisa ŋai.” 16 Imaienan aPilate eriŋ aYesu len navǝlalito hǝn b̃itahǝtah len nǝhai balbal. Ŋa nasoltia gail losǝhar aYesu van.

Nǝtahǝtahan len nǝhai balbal

17 AYesu sǝb̃on ipat nǝhai balbal, iyar van vǝbar naut lotokisi hǝn Naut hǝn Nabǝlashukadhutǝmat (lotokisi hǝn Kolkota len nasoruan seIpru gail). 18 Len naut enan lup̃os gati len nǝhai balbal. Lup̃os gat naulum̃an eru am hǝn arb̃itahǝtah, sua len nǝtarhǝt nǝmatu, sua len nǝmair ale aYesu rivuh. 19 Ale aPilate itos nǝhes sua ale loriŋi len nǝhai balbal. Ike, “Yesu ta Nasaret, aKiŋ seJu gail.” 20 NaJu isob̃ur loṽuruŋ nǝhes enan, husur naut aYesu totahǝtah lan ipat pǝpadaŋ hǝn nab̃iltivile, ale aPilate itos nǝhes enan len nasoruan seIpru gail mai nasoruan ta Rom mai ta Kris. 21 Beti ab̃iltihai tutumav gail lukel mai aPilate ke, “Sagitos ‘aKiŋ seJu gail,’ be gitosi ŋai ke, ‘Gai sǝb̃on ikele ke tovi Kiŋ seJu gail.’” 22 APilate isor var galit ke, “Nǝsa nototosi tipat, nutosi tia.” 23 Nǝboŋ nasoltia gail lotop̃os gat aYesu len nǝhai balbal tonoŋ, lopǝpehun nahurabat san gail mai galit lotovat. Lulav nǝhai susun san napǝpaian tokat udud mai sǝkad nasodean lan. 24 Nasoltia gail lukel mai galit gabag ke, “Sadatitari. Datibar hǝn nǝvat hǝn datb̃isab̃i ke as tikade.” Natenan evisi hǝn natosian siGot b̃isarpoh toke, “Lopǝpehun nahurabat sagw len galito, lubar hǝn nǝvat hǝn lǝb̃isab̃i ke ase tikad nahurabat sagw.” Ŋa natgalenan, nasoltia gail beti lugole. 25 Anan aYesu eil pǝpadaŋ hǝn nǝhai balbal mai napǝhaṽut totor am. Ikad aṽan anan aYesu, mai aMeri asoan aKlopas, mai aMeri ta Maktala. 26 Nǝboŋ aYesu toris anan toil ei ben ahai susur san tolǝmas buni, ikel mai anan ke, “Bareab, geris, anatum̃ bolai.” 27 Ale ikel mai ahai susur enan ke, “Anam̃ sam̃ bolai.” Ale tub̃at len namityal enan, ahai susur enan esǝhar alitenan vahim, ekǝtkǝta tǝban hum tovi anan matmat.

Nǝmatan siYesu

28 Husur namityal enan aYesu elǝboii ke natit p̃isi ihav tia. Ale hǝn natosian siGot b̃isarpoh, ike, “Numaduh.” 29 Nab̃iliwai topul hǝn navinika ipat ei. Loduŋ nasponts lan, riŋi len nǝpashǝt nahisop, ale losuhuni vi mǝhat van hǝn nabuŋon. 30 Nǝboŋ aYesu todalus navinika, ike, “Ihav!” Beti isar batut, ilav nanunun mai aGot, imat. 31 Evi nǝmariboŋ hǝn nautautan hǝn NǝSappat ale naJu lomǝtahun nibelit lǝb̃itahǝtah len nǝhai balbal gail len nǝSappat (ale evi nab̃iltiSappat sua husur evi nǝPasova). Imagenan, nab̃iltiJu gail lous aPilate ke tidam̃ hǝn lǝb̃iṽab̃ub̃ur narielito hǝn lǝb̃imat, ale sah sur nab̃irimat gail. 32 Ŋa nasoltia gail logǝm, ṽab̃ub̃ur narien alaruenan artotahǝtah len nǝhai balbal mai aYesu. 33 Be nǝboŋ lotogǝm hǝn aYesu, lusab̃i ke tomat tia, gol lǝsǝṽab̃ur narien gǝlaru. 34 Be nasoltia sua isar nǝgarin aYesu hǝn naṽisusua, ale vǝha-sua ŋai nǝda mai nǝwai arusel vi pan. 35 (Nǝvanuan toris natenan ikel kot nǝsa torisi, ale na-kel-koti-an san ekitin. Elǝboii ke tokitin, ale ikel kot nakitinan hǝn mǝtb̃ikad nadǝlomian.) 36 Natgalenan lovisi hǝn natosian siGot b̃isarpoh toke, “Nabǝlasun ideh asike imab̃ur.” 37 Ale natosian siGot tile am toke, “Dereh lebunus atenan lotosari.”

Nǝtavunan siYesu

38 Nǝboŋ natgalenan tonoŋ, ikad auleArimatea sua, nahǝsan aJosef. AJosef enan evi ahai susur siYesu tosusuan nadǝlomian san husur tomǝtahw len nab̃iltiJu gail. Gai ivan hǝn aPilate hǝn b̃eusi ke tidam̃ hǝn b̃ilav kuv niben aYesu. APilate idam̃ hǝni maii, ale aJosef ilav kuv niben aYesu van. 39 Ikad avan sual am totah mai aJosef, nahǝsan aNikotemus togǝm hǝn aYesu len mariug sutuai tia. Ale ilav nakilo tovi 34 hǝn namǝr tob̃on mai nǝalos. 40 Husur naṽide seJu gail hǝn natǝtavunan, lupat niben aYesu van, loruŋ gole len nǝkaliko nalinen mai natit tosusau. 41 Pǝpadaŋ hǝn naut aYesu totahǝtah lan, ikad nǝhol sua. Len nǝhol enan ikad nab̃urhuvat nǝmatan toveveu lǝsǝtavun niben avan ideh lan sal. 42 Ale husur evi Nǝboŋ Nautautan hǝn nǝPasova seJu gail, ale husur nab̃urhuvat nǝmatan enan ipat pǝpadaŋ ei, loriŋ aYesu lan.

Jon 20

Na-le-mǝhat-an dan nǝmatan

1 Dudulan som̃ilan len nǝmariboŋ metǝkav hǝn nawik, naut tovisivis sal, aMeri ta Maktala evi lan nab̃urhuvat nǝmatan, ale eris nab̃iltivat torib dan nabopita hǝn nab̃urhuvat. 2 Ŋa igam van varis aSimon Pita mai ahai susur togon aYesu tolǝmas buni. Ikel mai gǝlar ke, “Lupat kuv niben Nasub̃ dan nab̃urhuvat nǝmatan, ale namtsalǝboi naut lotoriŋi lan!” 3 Imaienan aPita mai ahai susur togon aruvan varis nab̃urhuvat. 4 Len nǝgamgaman sǝlaru van, ahai susur togon igam tutut sǝhor aPita, ale ibar nab̃urhuvat a m̃o. 5 Ib̃etb̃et, ekǝta ris nǝkaliko nalinen lotopat ei, be gai sab̃is vi lohoim. 6 Beti aSimon Pita tohusuri, ibar naut enan, ale eb̃is vi lan nab̃urhuvat. Gai am eris nǝkaliko nalinen lotosuh ei. 7 Be natuhtaol hǝn nǝhon ipat len naut tile, hum avan sua tob̃uruŋi, riŋ sǝb̃on hǝni. 8 Beti ahai susur togon tobari a m̃o eb̃is lohoim, gai am erisi ale edǝlomi ke aYesu tole mǝhat. 9 (Be mitinau, natosian siGot ike aYesu timasle mǝhat dan nǝmatan. Be arsalǝboi sǝhoti sal. 10 Beti alaruenan aruvahim sǝlaru.)

AYesu evisi hǝn aMeri ta Maktala

11 Nǝboŋ artovan tonoŋ, aMeri enan eil taŋtaŋ sal vivile hǝn nab̃urhuvat. Ib̃etb̃et vakǝta vi lohoim. 12 Eris aŋel eru artosun nahurabat topǝhw gail. Arobǝtah len naut niben aYesu topat lan. Sual ebǝtah len naut toturuŋ lan, ale togon len naut tosǝsaruh vi lan. 13 Alaruenan arukel maii ke, “Bareab, gutaŋ hǝn nǝsa?” Isor var gǝlar ke, “Lupat kuv aMasta sagw, nǝsalǝboi naut lotoriŋi lan.” 14 Nǝboŋ tokel natgalenan tonoŋ, ipair, eris aYesu toil ei, be sakǝta sǝhoti. 15 AYesu ikel maii ke, “Bareab, gutaŋ hǝn nǝsa? Gudoŋ ase?” AMeri, tonau ke tovi nǝvanuan tokǝtkǝta tǝban nǝhol enan, ikel maii ke, “Nasub̃, gaiug gǝb̃ipati van, kel mai ginau hǝn naut gotoriŋi lan, ale dereh nivan hǝn nǝb̃ipati.” 16 AYesu ike, “Meri!” AMeri ipair kǝta van hǝni, ikai ke, “Rapponi!” (tovi “Hai p̃usan” len nasoruan seIpru gail). 17 AYesu ikel maii ke, “Sagibar ginau am, husur nǝsavi mǝhat van hǝn aTata sal. Avil givan hǝn na-ke-ṽan-an sagw gail. Kel mai galit ke, ‘Gagai novi mǝhat van hǝn aTata sagw mai aTata samito, van hǝn aGot sagw mai aGot samito.’” 18 Ŋa aMeri ta Maktala ivan, ikel uri mai ahai susur gail ke, “Noris Nasub̃!” Ale ikel mai galito hǝn natit p̃isi aYesu tokel maii.

AYesu evisi hǝn ahai susur san gail

19 Len nǝSade ut mǝdau naut togomgom, ahai susur lub̃onb̃on lohoim. Lokǝkol gat nabopita husur lomǝtahw len nab̃iltiJu gail. AYesu egǝm il rivuh len galito. Ikel mai galit ke, “Nǝlomit tikad natǝm̃at!” 20 Nǝboŋ tokǝmaienan eṽusan navǝlan gǝlaru mai nǝgarin hǝn galito. Ahai susur gail lukemkem masuṽ hǝn lotoris Nasub̃. 21 Imaienan aYesu isor tǝtas mai galit, ike, “Nǝlomit tikad natǝm̃at! Hum aTata tosǝvat ginau, ginau am nosǝvat gamito.” 22 Beti esuŋavŋav ale ike, “Mitikad aNunun aGot. 23 Mǝtb̃erub̃at nǝsaan sivan ideh gail, aGot erub̃at gail tia. Asike mǝtb̃erub̃at nǝsaan sivan ideh gail, aGot sarub̃at gail.”

AYesu evisi hǝn aTomas

24 Len ahai susur lotovi 12 , ikad aTomas, namilen ke aMǝlav. Be nǝboŋ aYesu tovisi hǝn galit am, gai satoh. 25 Imaienan, ahai susur gail lukel maii ke, “Ginamit namtoris Nasub̃!” Ris aTomas tosor var galit ke, “Asike nodǝlom nǝsa mǝttokele van vǝbar nǝb̃eris nab̃urhunil len navǝlan gǝlaru, mai nǝb̃esiriv hǝn nǝŋarhuvǝlagw len gǝlaru ale siriv hǝn navǝlagw len nab̃urhugarin.” 26 Len nǝmariboŋ tomǝlevtor tohusur nǝboŋ enan, ahai susur siYesu gail lutoh lohoim, ale aTomas evi galit sual ei. Nabopita gail lokǝkol haihai be aYesu egǝmai, eil rivuh len galito. Ike, “Nǝlomit tikad natǝm̃at.” 27 Beti ikel mai aTomas ke, “Siriv hǝn nǝŋarhuvǝlam̃ gegai. Geris navǝlagw gǝlaru. Siriv hǝn navǝlam̃ len nab̃urhugarigw. Nǝ-lon-uri-an sam̃ tinoŋ! Geriŋ nǝlom̃ len ginau!” 28 ATomas isor vari, ike, “Gaiug aMasta sagw, govi aGot sagw!” 29 Beti aYesu ikel maii ke, “Gaiug gukad nadǝlomian husur gotoris ginau. Alat lǝsaris ginau be lotoriŋ nǝlolit len ginau, navoian siGot igol lukab hǝni.”

AJon itos nalob̃ulat egai m̃os nǝsa?

30 Len nǝhon ahai susur san gail, aYesu igol namerikel isob̃ur am sǝhor nototos gat gail len nalob̃ulat egai. 31 Be nutos natgalegai hǝn mǝtb̃edǝlomi ke aYesu tovi aKristo, aGot totabtabuh lan, tovi aNatun aGot. Nutosi maienan hǝn mǝtb̃eriŋ nǝlomit lan, ale len nadǝlomian samit mǝtb̃ikad nǝmauran len nahǝsan.

Jon 21

AYesu evisi hǝn ahai susur lotomǝlevru

1 Len nǝboŋ sual am aYesu evisi hǝn ahai susur san gail len Nab̃iltiwai Tiperias. Nǝsa tovisi imaiegai: 2 Ikad aSimon Pita, aTomas namilen ke aMǝlav, aNatanael ta Kana a Kalili, alarmiṽan artovi anatun aSepeti gǝlaru, mai ahai susur eru am lototoh ei. 3 ASimon Pita ikel mai galit ke, “Nesǝsahieh beti.” Lukel maii ke, “Gidato.” Ale luvan, sah len nab̃ot. Nǝmargobut egǝmai. Losǝsahieh len mariug kavkav, lǝsǝsah hǝn ideh. 4 Nǝboŋ naut tolan, aYesu eil bitas be ahai susur gail lǝsalǝboii ke tovi gai. 5 Beti ikai van hǝn galit ke, “Gamito! Mǝtusah hǝn naieh ideh a?” Ale lusor vari ke, “Eb̃uer!” 6 Ikel mai galit ke, “Bar hǝn nalevlev len nǝmatu tarhǝb̃ot, ale dereh mitisab̃ ideh.” Ŋa lubar hǝni, be lodǝdas lǝb̃elivi gǝm hǝn nab̃ot, husur naieh tosob̃ur igol tomǝlas. 7 Beti ahai susur aYesu tolǝmas buni ikel mai aPita ke, “Nasub̃ bolai!” Nǝboŋ aSimon Pita tosǝsǝloŋ hǝni ke tovi Nasub̃, epitavis nahurabat san tokole, emǝlah vi lan nǝwai. 8 Galit am losuh len nab̃ot, loliv nalevlev vahut husur bitas savi a tut, namita tovi 100 ŋai. 9 Nǝboŋ lotomariŋ vahut, loris nǝhab tominen, naieh tolǝŋas lan, mai nabǝta. 10 Beti aYesu ike, “Tariv naieh ideh mǝttomadhasah hǝn gail gǝmai.” 11 Ŋa aSimon Pita ilev gargar nalevlev topul hǝn nab̃iltiieh gail vi len tan. Naut kǝmas naieh tovi 153 , nalevlev sǝmarmarikot. 12 AYesu ike, “Mǝtegǝm han.” Be ahai susur ideh sausi ke, “Gaiug ase?” husur lolǝboii ke tovi Nasub̃. 13 Beti aYesu egǝm, lav nabǝta mai galito. Igol maien hǝn naieh am. 14 Enan evi navisian na-vǝha-tor-an siYesu tǝban ahai susur gail tohusur na-le-mǝhat-an san dan nǝmatan.

AYesu itabtabuh tǝtas len aPita

15 Nǝboŋ lotohan tonoŋ, aYesu ikel mai aSimon Pita ke, “Simon, anatun aJon, golǝmas masuṽ hǝn ginau sǝhor alateg a?” Isor vari ke, “Evoi Nasub̃, golǝboii ke notolǝmas gaiug.” AYesu ike, “Gevǝŋan natuhsipsip sagw gail.” 16 AYesu eus tasi ke, “Simon, anatun aJon, golǝmas masuṽ hǝn ginau a?” Ikel maii ke, “Evoi Nasub̃, golǝboii ke notolǝmas gaiug.” AYesu ike, “Gekǝtkǝta tǝban nasipsip sagw gail.” 17 AYesu eus tǝtas hǝni am ke, “Simon, anatun aJon, golǝmas ginau a?” Nausian na-vǝha-tor-an etunus aPita, ike titaŋ. Ikel maii ke, “Nasub̃, golǝboi natit p̃isi. Golǝboii ke notolǝmas gaiug.” AYesu ike, “Gevǝŋan nasipsip sagw gail. 18 Nukel nakitinan, nǝboŋ gotovi mantuhmar, gosun nahurabat sam̃, govi lan naut p̃isi gotolǝŋoni. Be nǝboŋ gǝb̃evi haṽut, dereh gisar hǝn navǝlam̃ gǝlaru ale avan ideh am tikol nahurabat len gaiug, tesǝhar gaiug len naut gǝb̃emǝtahun gǝb̃evi lan.” 19 AYesu ekǝmaienan, hǝn b̃ikel p̃arp̃ar hǝn nǝmatan sePita b̃imat hǝni hǝn b̃eputsan nahǝsan aGot. Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, ikel mai aPita ke, “Gehusur ginau.”

Ahai susur aYesu tolǝmas buni, aJon

20 APita ipair, ekǝta ris ahai susur aYesu tolǝmas buni toyar husur gǝlaru. Atenan evi ahai susur tosiŋasiŋ len nǝmabun aYesu len nǝhanan, tousi ke, “Nasub̃, ase b̃eriŋ gaiug len navǝlan aenemi sam̃ gail?” 21 Nǝboŋ aPita tokǝta risi, eus aYesu hǝni ke, “Be Nasub̃, atenan timabe?” 22 AYesu isor vari ke, “Nǝb̃elǝŋoni ke gai b̃itoh vǝbar nagǝmaian sagw, savi natideh len gaiug! Gaiug m̃au gehusur ginau.” 23 Bathut natenan, nasoruan pǝpat iperŋan alat lotokad nadǝlomian ke, ahai susur enan asike imat. Be enan savi nǝsa aYesu tokele. Ike, “Nǝb̃elǝŋoni ke gai b̃itoh vǝbar nagǝmaian sagw, savi natideh len gaiug!” 24 Ahai susur siYesu egai tokel kot natgalenan, evi gai totos gat natgalegai len nalob̃ulat egai. Ale namtolǝboii ke na-kel-koti-an san ekitin.

Nǝ-maris-kotovi-an

25 Ikad natit isob̃ur am aYesu togole. Ale nǝvanuan lǝtatos gat ṽisusua hǝn natgalenan, nunau ke navile a pan kavkav asike tǝnav hǝn nalob̃ulat galen p̃isi lǝtǝpat lan.