The New Testament of our Lord and Saviour Jesus Christ
1 Ana hutɨta tata uu Jesucristo ɨr poruwo wɨshɨ. Wɨchɨ tãra rey David lɨshɨ hn Abraham lɨshɨ. 2 Abraham ɨr ijɨt iich otsɨɨ Isaac. Isaac ɨr ijɨt iich otsɨɨ Jacob. Jacob ɨr ijɨt iich otsɨɨ Judá. Judá hõr leshɨbo wɨr israel oso õr poruwo wɨshɨ. 3 Judá ɨr aabo õr iiyo otsɨɨ Fares hn Zara. Õr data iich otsɨɨ Tamar. Fares ɨr ijɨt iich otsɨɨ Esrom. Esrom ɨr ijɨt iich otsɨɨ Aram. 4 Aram ɨr ijɨt iich otsɨɨ Aminadab. Aminadab ɨr ijɨt iich otsɨɨ Naasón. Naasón ɨr ijɨt iich otsɨɨ Salmón. 5 Salmón ɨr ijɨt iich otsɨɨ Booz hn Booz waa ɨr data iich otsɨɨ Rahab. Booz ɨr ijɨt iich otsɨɨ Obed hn Obed ɨr data iich otsɨɨ Rut. Obed ɨr ijɨt iich otsɨɨ Isaí. 6 Isaí ɨr ijɨt iich otsɨɨ David. Wɨchɨ uje masaha par israel oso õr rey. Rey David ɨr ijɨt iich otsɨɨ Salomón hn Salomón ɨr data wate Urías lɨshɨ ɨr ɨrãhto. 7 Salomón ɨr ijɨt iich otsɨɨ Roboam. Roboam ɨr ijɨt iich otsɨɨ Abías. Abías ɨr ijɨt iich otsɨɨ Asa. 8 Asa ɨr ijɨt iich otsɨɨ Josafat. Josafat ɨr ijɨt iich otsɨɨ Joram. Joram ɨr ijɨt iich otsɨɨ Uzías. 9 Uzías ɨr ijɨt iich otsɨɨ Jotam. Jotam ɨr ijɨt iich otsɨɨ Acaz. Acaz ɨr ijɨt iich otsɨɨ Ezequías. 10 Ezequías ɨr ijɨt iich otsɨɨ Manasés. Manasés ɨr ijɨt iich otsɨɨ Amón. Amón ɨr ijɨt iich otsɨɨ Josías. 11 Josías ɨr ijɨt iich otsɨɨ Jeconías. Erze Babilonia oso ohnoy Jeconías hn ɨr leshɨbo hn erze israel oso yewo otseya õr dɨt Babilonia. 12 Uje ode dɨt Babilonia ich Jeconías ɨr ijɨt de uje iich otsɨɨ Salatiel. Salatiel ɨr ijɨt iich otsɨɨ Zorobabel. 13 Zorobabel ɨr ijɨt iich otsɨɨ Abiud. Abiud ɨr ijɨt iich otsɨɨ Eliaquim. Eliaquim ɨr ijɨt iich otsɨɨ Azor. 14 Azor ɨr ijɨt iich otsɨɨ Sadoc. Sadoc ɨr ijɨt iich otsɨɨ Aquim. Aquim ɨr ijɨt iich otsɨɨ Eliud. 15 Eliud ɨr ijɨt iich otsɨɨ Eleazar. Eleazar ɨr ijɨt iich otsɨɨ Matán. Matán ɨr ijɨt iich otsɨɨ Jacob. 16 Jacob ɨr ijɨt iich otsɨɨ José. Wɨchɨ María ɨr abich. Wate Jesús ɨr data. Jesús wɨchɨ Cristo. 17 Abraham nehech terɨhɨ David õr katorse wɨr uu José ɨr poruwo wɨshɨ. Uje David de nehech ohnoy õr otseya õr dɨt Babilonia wɨr uu José ɨr poruwo wɨshɨ õr katorse. Uje ode Babilonia nehech Cristo shũrha wɨr uu José ɨr poruwo wɨshɨ õr katorse. 18 Tiita uje Jesucristo shũrha. Ɨr data iich otsɨɨ María. Hõr José ochɨbɨte lahwoskite par õhiye ahɨr per uje ehn yahpaa onõyhiye ahɨr ich wate hmɨker. Porrosht Ɨchɨbich ukurbo shuu wate hmɨker. 19 Wate José tyenɨj ĩhi ahɨr par ɨr ɨrãhto. José wɨchɨ ɨch ɨr ɨluu om. Ye nahmũrpe uje tatehe oso õr ɨkɨch uje sehe noym wate hn shuu wate pook. Heke ehet chiilehet par uje shɨ tatɨm õr bahluwo. 20 Uje ehn shuu deyuwo tɨsĩ̵r ɨtsorz ich umo hn chɨkẽra deerc. Ɨrhĩch ɨr anjel tatɨm ɨre ɨm: —José, owa ãra uu owa porokkite rey David. Ye atɨla par uje ẽyhi María ahɨr par erãhto pork Porrosht Ɨchɨbich ɨr ukurbo wɨchɨ uje shuu María hmɨker. 21 Uje María ijɨt shũrha ich ekẽra iich on Jesús. Ekẽra uhu ɨtsorz pork wɨchɨ tyenɨj ɨshɨ nahnapso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.— 22 Tyenɨj tokole ɨtsorz par uje eyok Ɨrhĩch ahwoso yakaha uje shuu profetɨt chichewkite. Ese profetɨt tata ɨm: 23 —Hmeychɨmlo, tɨmcharrza pharrza tyenɨj hmɨker hn ɨr ijɨt shũrha ɨteẽtak. Ekɨrlo ɨr iich on Emanuel.— Ese ahwosht tata uje Porrosht shish de eyok ahɨr. 24 Uje José nĩ̵hɨ ich shiyokõr erze uje Ɨrhĩch ɨr anjel tatɨm ɨreke. Ĩhi María ahɨr par ɨr erãhto 25 per ye umuhu wate ahɨrpe nehech ɨr ijɨt shũrha, hn José chɨkẽra ɨr iich ɨm Jesús.
1 Eseekite uje Jesús shurẽhe wahacha dɨt Belén uje dechɨ hnɨmich Judea hn Herodes shish reyɨhɨchɨs ich hnakɨrbo otɨrẽt otãra deeych warĩch yɨt uje õr dɨt de otĩ̵r Jerusalén. Wɨr õr eykdeyo, ochɨraha porrzeebe. Otata otsɨɨ: 2 —¿Chɨhɨ ɨraãpo uu israel oso õr rey uje shurhãni? Oyumo ese pɨkɨhnint ɨr porrzeebcha wahacha deeych warĩch hn oyɨrẽt par oyeeychãha ɨre.— 3 Uje rey Herodes chunt uje ɨtsorz ich chishlabe hn tola. Nos wɨr oso uje ode dɨt Jerusalén ochishlabe hn otola toy. 4 Herodes shuu nos wɨr otakɨsho lawich erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Tatɨm õr ɨm: —¿Ɨraãpo uje Cristo tyenɨj shurẽhe?— 5 Otatɨm otsɨɨ: —Tyenɨj shurẽhe dɨt Belén uje de ese hnɨmich Judea pork profeta porokkite chichew shuu ɨtsorz ɨm: 6 “Ese dɨt Belén uje de hnɨmich Judea wɨchɨ dɨt ijaap per ich bale pork erze israel oso õr bahlut tyenɨj tãra ese dɨt par tɨbey õr.”— 7 Eseekite hn Herodes shuu otɨbii erze hnakɨrbo uje õr eykdeyo per ye nahmũrpe uje shuu oso yewo ochɨraha uje tɨbii õr. Tatɨm õr ɨm: —¿Latɨkni hn ese rey ɨr porrzeebcha tokole?— 8 Uje otatɨm ɨre hn wɨchɨ tatɨm õr ɨm: —Bolɨlo etĩ̵rlo wahacha dɨt Belén ekulo ese pɨkɨhnint. Uje eshɨlo ich erẽtlo atɨmlo yok par uje takaha tɨkeeychãha ɨre toy.— 9 Uje ochunt uje rey Herodes tataka hn otokole ohno. Asa porrzeebcha waa je omoho wahachhna deeych warĩch dechɨ õr ɨkɨch iyebe hn oyehe nẽr nehech asa porrzeebcha iyehechɨs owich uje ese pɨkɨhnint de. 10 Uje erze hnakɨrbo omo asa porrzebcha uje iyehechɨs ich õr ayla. 11 Omasaha pwert ehet hn omo ese pɨkɨhnint hn ɨr data María. Wɨr ocha dete hnɨmo hn oteeychãha ese pɨkɨhnint. Otsɨtsẽr ese uje otõhwa hn ochiyuhu oro oshɨm ɨre. Oshɨm ɨre incienso hn mirra uje aat ehmuuj. 12 Uje omo hn õr yet chɨkẽra uje ye ompe ocheeshpo otĩ̵r Herodes heke ochɨkãha dehet yet uje tĩ̵r õr dɨt. 13 Eseekite uje erze hnakɨrbo ohnoko uje õr eykdeyo hn José umo. Chɨkẽra deerc. Umo Ɨrhĩch ɨr anjel uje tatɨm ɨm: —Alehet, boy ese pɨkɨhnint hn asa ɨr data etĩ̵rlo wahacha egipto oso õr hnɨmich shɨchish. Shɨ akahachɨs nehech terɨhɨ uje titɨm owa nehe hn eeshpo, pork Herodes sehe duhu odukwi ese pɨkɨhnint par shuu oshuu oshuu toy.— 14 José nĩ̵hɨ dɨhlich pehet. Chishew ese pɨkɨhnint hn ɨr data. Ohno otĩ̵r egipto oso õr hnɨmich. 15 Otsakaha wahachni nehech terɨhɨ uje rey Herodes toy. Uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz ich oshuu eyok Ɨrhĩch ɨr ahwoso yakaha uje shuu profeta chichewkite uje tata ɨm: —Porrosht sole: “Tɨkɨbii pijɨt par uje tokolɨhɨ egipto oso õr hnɨmich.”— 16 Eseekite uje rey Herodes kemɨhɨ uje erze hnakɨrbo uje õr eykdeyo otsehnyẽr ɨre ich chesdelpa. Shuu ohyerptoso ohno otĩ̵r dɨt Belén hn nos wɨr duwo uje de ɨr wɨro par oshuu erze pɨkɨhnino ijaabo oshuu otoy uje õr do ãyo hn uje ehn oyehi pork erze hnakɨrbo uje õr eykdeyo otatɨm ɨrhna uje do ãyo uje asa porrzebcha tokole. 17 Uje oshuu erze pɨkɨhnino oshuu ɨtsorz ich oshuu yakaha erze uje profeta Jeremías chichewkite ɨm: 18 —Ochunt õr iyaa wahacha dɨt Ramá. Wɨr oyerh ich otsɨhnew. Wate Raquel uje yerh towĩ̵ra deyjo. Ich ye nahmũrpe uje yeẽk shuu ɨre ehet kɨɨs pork ich nos wɨr ɨr aabo ijaabo ɨteẽto otoy.— 19 Eseekite uje rey Herodes tokite hn José umo hn chɨkẽra deerc. Ɨrhĩch ɨr anjel tatɨm ɨm: 20 —Alehet, asew ese pɨkɨhnint hn ɨr data. Bolɨlo etĩ̵rlo israel oso õr hnɨmichpo pork ich tohna ese uje sehe duhu ese pɨkɨhnintni.— 21 José iyehet. Chishew ese pɨkɨhnint hn ɨr data. Ohno ocheeshpo otĩ̵r israel oso õr hnɨmich. 22 Uje José chunt uje rey Herodes ɨr ijɨt Arquelao tɨbey erze israel oso uje ode hnɨmich Judea ich tola par tĩ̵r wahacha. José umo hn chɨkẽra deerc. Porrosht tatɨm uje ich ye ompe sakaha wahacha, heke hno tĩ̵r hnɨmich Galilea. 23 Uje taachĩ̵hɨchɨs hn hno sakaha dɨt Nazaret heke ich yakaha uje erze profeta poruwo wɨshɨ otata otsɨɨ: —Cristo wɨchɨ uu Nazaret osht.—
1 Eseekite hn Juan uu tohɨrm oso ɨchii hno tĩ̵r wahacha hnɨmich uje ɨsa uje dechɨ hnɨmich Judea. Sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr ɨm: 2 —Uhu olak aho nuuna uje ahakõrlo mɨhnũwo. Moymlo hn ahakõrlo uje Porrosht sahmũr pork yej terɨhɨ uje Porrosht shuu oso omasaha par ɨr aabo.— 3 Juan wɨchɨ uje profeta Isaías tatkite ɨm: —Porrosht sole: “Ese pɨbich de wahacha hnɨmich uje ɨsa nehe. Tatɨm oso ich sɨhnew ɨm: Moymlo erze olak ɨluu mɨhnũ. Enshii olak par anemlo ese Ɨrhĩch. Uhu olak ɨlo dehet uje onɨshii oshuu deresho par ese Ɨrhĩch.”— 4 Juan ɨr ɨshuwo oshiyokõr ochĩ̵ra kameylo wesho shɨ ɨtso ponchuko. Ɨr ɨhɨrrzosht wõjo yuhur. Ɨr poso shɨ tew eru uje om hn tɨbuhu reyne uje de hmonte. 5 Oso uje ode Jerusalén hn erze uje ode lekɨtiyo hnɨmich Judea hn erze uje ode onoota Jordán wɨrc 6 ohno otĩ̵r Juan. Otatɨm uje oshiyokõr mɨhnũwo hn oym hn Juan tohɨrm orĩ̵hɨ onoota Jordán. 7 Juan umo erze oso uje otɨrẽt ich okɨhniya uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn yewo õr ɨluuta iich otsɨɨ saduseo. Otɨrẽt par uje Juan tohɨrm õr. Juan tatɨm õr ɨm: —Olak shɨ olak ɨtso echeẽt ɨr aabo uje ich wosdeyo. ¿Yeẽk tatɨm olak heke erẽtlo par uje ye ese kuchɨt mĩ̵hnt tĩ̵r olak nehe? 8 Ebɨtɨlo orhõta uje moymlo erze kuche mɨhnũwo hn ahakõrlo uje Porrosht sahmũr. 9 Ye uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r uje ãrlo olak porokkite Abraham heke olak owich de Porrosht ahɨr. Titɨm olak kɨrẽhe Porrosht nahmũr ich ɨre pwele shuu erze kojano chisãha ɨre Abraham ɨr aabo. 10 Ich yej terɨhɨ ese deeych uje Porrosht sepyẽr oso shɨ ɨtso uje ɨbɨjiita de pohɨr ahɨr par ihyo. Nos pohɨr uje ye ee ɨhĩ̵rpe ich tyenɨj ohyo hn ochɨmchaha jwekɨta. 11 Erze uje otata uje oshiyokõr mɨhnũwo hn oym, wɨr uje tokohɨrm orĩ̵hɨ awɨt, per tyenɨj yet tɨrẽt iyehe piyẽr. Wɨchɨ ma dich je yok heke ye yok pwele tokõhwa ɨr erihyope. Wɨchɨ tyenɨj shiyokõr shɨ ɨtso uje tohɨrm olak chĩ̵ra Porrosht Ɨchɨbich hn jwekɨta. 12 Wɨchɨ tõhwa palt. De ɨr hme par chɨshɨt erze trigo hn chɨhmer ese trigo chɨmchaha ɨr owich, per erze ɨr yuhur ich chɨmchaha asa jwekɨta waa je yelɨj nɨhna ɨre.— 13 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨchɨs ese hnɨmich Galilea hno tĩ̵r onoota Jordán par shuu Juan tohɨrm ɨrehechɨs. 14 Juan ye nahmũr tohɨrm Jesuspe. Tatɨm Jesús ɨm: —Tyenɨj ohɨrm yok per erẽtɨke par tokohɨrm owa.— 15 Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Ma om uje ohɨrm yok par Porrosht ahwoso yakaha.— Hn Juan tatɨm ɨre ɨm: —Yehe wɨchɨ.— 16 Uje tohɨrm Jesusɨke hn tokolɨhɨ awɨt ɨchii poõrc sɨtsẽr ɨre. Umo Porrosht Ɨchɨbich uje ihnɨmich tãra poõrc ɨtso palomɨt iyehe Jesús eeych. 17 Chunt õr ahwoso uje tãra poõrc tata ɨm: —Wɨchɨ yok pijɨt uje tahmũr hn tahmũr erze uje shiyokõr.—
1 Eseekite hn Porrosht Ɨchɨbich shuu Jesús hno tĩ̵r ese owich uje ɨsa par uje dyablo prowa sehe duhu Jesús niyokõr uje mĩ̵hnɨk. 2 Uje Jesús dechɨ ich ye taakpe daalo kwarenta hn dɨhle kwarenta. Ɨchii chuuna uje sewɨt sẽhi. 3 Dyablo uje sehnyẽr oso sɨtĩ̵r ɨre Jesús. Tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ owa Porrosht Ijo ich atɨm erze kojano po par uje chisãha ɨre pan.— 4 Jesús tatɨm ɨm: —Porrosht ahwoso tata uje ye shɨ panpe uje shuu õr ɨkɨrĩt de per tyenɨj nos oshiyokõr uje Porrosht tata.— 5 Dyablo hnoy Jesús seya wahacha Jerusalén uje Porrosht ɨr templo de. Chɨbɨte ɨre templo eeych uje ich ma porĩt. 6 Tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ owa Porrosht Ijo ich ãr owaha lɨka pork Porrosht ahwoso tata uje shuu ɨr anjele otɨbey owa. Wɨr ochishew owa ochĩ̵ra nahme par uje ye kojano duhu er.— 7 Jesús tatɨm ɨm: —Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz toy ɨm: “Ye epɨ owa Ɨrhĩch Porrosht.”— 8 Dyablo hnoy Jesuspo seya kojach eeych uje ich ma porĩt. Nos sowa erze duwo uje de ĩ̵rmo lekɨtiyo hn nos wɨr kuche ɨhĩ̵rtso uje de aho. 9 Dyablo tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ atsa ete hnɨmoho pɨkɨch eeychãha yok ich nos tokosɨm owa.— 10 Jesús tatɨm ɨm: —Satanás, atokolɨhɨ lɨka, bo pork Porrosht ahwoso tata ɨm: “Eeychãha owa Ɨrhĩch Porrosht hn ahakõr shɨ uje ɨre sahmũr.”— 11 Heke dyablo tokolɨhɨ Jesús ahɨr hn anjele otaachĩ̵hɨ Jesús ahɨr par otakashɨm. 12 Eseekite uje Jesús chunt uje ochɨmchaha Juan karsel ehet hn tokolɨhɨ hnɨmich Judea hno tĩ̵r Galilea. 13 Tokolɨhɨ Nazaret hnaas hno tĩ̵r Capernaum uje de lagunta wɨrc. Ese dɨt dechɨ erze israel oso õr hnɨmich uhurc uje õr porokkite iich otsɨɨ Zabulón hn erze israel oso yewo õr hnɨmich uhurc uje õr porokkite iich otsɨɨ Neftalí. 14 Uje Jesús debuhu ese dɨt Capernaum ich shuu Porrosht ahwoso yakaha uje profeta Isaías chichewkite shuu ɨtsorz ɨm: 15 —Erze israel oso uje odebuhu ese hnɨmich uje otãra ɨr porokkite Zabulón hn erze israel oso uje odebuhu ese hnɨmich uje otãra ɨr porokkite Neftalí ode Jordán pɨt uje deeych warĩch. Ese hnɨmich iich otsɨɨ Galilea. Dihipo kɨnãho odebuhu wahacha toy. 16 Erze oso uje odebuhu wahacha ye odɨraha Porroshtpe. Wɨr shɨ õr ɨtso uje ode dɨhlelta. Wɨr omo luuta waa je ich data. Erze uje odebuhu ese hnɨmich wɨr shɨ ɨtso uje tyenɨj otoy hn otĩ̵r urhuta bahluta ehet per ese uje ɨtso luu chihit õr par shuu ochɨraha ɨre.— 17 Eseekite uje Jesús taachĩ̵hɨ Capernaum ɨchii sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr ɨm: —Moymlo erze olak ɨluu mɨhnũ hn ahakõrlo uje Porrosht sahmũr pork ich yej terɨhɨ uje Porrosht shuu oso omasaha par ɨr aabo.— 18 Eseekite uje Jesús dɨrkɨhɨ lagunta Galilea wɨrc hn umo hnakɨrbo õr osiyer uje otãra ɨr retɨhɨ lagunta ehet. Õr leshɨbye. Uu yet iich otsɨɨ Simón. Ɨr iich yet otsɨɨ Pedro, hn ɨr leshɨbich iich otsɨɨ Andrés. Wɨr shɨ leshɨrtso. 19 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erẽtlo meylo yok hn tuu uhulo oso omasaha par Porrosht aabo ɨtso uje eshẽrlo loshiyo ẽrlo ret.— 20 Ɨchii oym ɨr ret hn õya Jesús. 21 Uje Jesús dɨrkɨhɨchɨs hn umo yewo toy, õr osiyer. Wɨr õr leshɨbye. Yet iich otsɨɨ Santiago hn ɨr leshɨbich iich otsɨɨ Juan. Õr deych iich otsɨɨ Zebedeo. Odechɨ deych ahɨr pohorrza ehet ochii ret obɨlo. Jesús tɨbii õr. 22 Ɨchii oym ɨr deychɨhɨ pohorrza ehet hn oyhnɨmich ohno õya Jesús. 23 Eseekite hn Jesús hno tĩ̵r lekɨtiyo hnɨmich Galilea shiyokorãha oso sinagoga aho. Tatɨm õr erze ahwoso omo uje ich yej terɨhɨ uje Porrosht tɨbey oso. Ich oso okɨhniya uje õr permo kɨnãho kɨnãho hn nos chukuta õr. 24 Otatehe Jesús lekɨtiyo ese hnɨmich Siria. Nos otõhwa wɨr oso uje õr permo kɨnãho kɨnãho. Ode uje õr doso hn yewo demonyo de õr aho hn ode uje õr atake hn ode uje pɨlich worbɨt yakaha õr. Jesús nos chukuta õr. 25 Ich oso okɨhniya uje õya ɨre. Otãra hnɨmich Galilea hn otãra erze duwo uje iiyo otsɨɨ Decápolis hn otãra Jerusalén hn otãra hnɨmich Judea hn otãra onoota Jordán pɨt hn õya Jesús.
1 Eseekite uje Jesús umo erze oso okɨhniya uje otɨrẽt otĩ̵r ɨre hn dohɨr wĩ̵rit eeych. Uje sakahachɨs hn ɨr akɨle hn erze yewo uje shish õya ɨre otĩ̵r ɨre. 2 Ɨchii shiyokorãha õr tatɨm õr ɨm: 3 —Ich om par erze uje ochɨraha uje õr nesita Porrosht pork tyenɨj omasaha par ɨr aabo. 4 Ich om par erze uje õr dosdarak pork ye onahmũr erze mɨhnũwo uje oshiyokõr. Porrosht wɨchɨ uje tyenɨj shuu õr aho kɨɨs. 5 Ich om par erze uje ye õr ehnitope pork Porrosht tyenɨj ɨshɨm õr ese ĩ̵rmo. 6 Ich om par erze uje sehe oniyokõr uje om shɨ ɨtso uje yesh sewɨt sẽhi õr hn õr iilo sẽhi õr. Porrosht wɨchɨ uje tyenɨj takashɨm õr shɨ ɨtso uje otaak nehech otsatso. 7 Ich om par erze uje ochuuna uje yewo õr losuhlaabo heke Porrosht tyenɨj chuuna toy uje wɨr õr losuhlaabo. 8 Ich om par erze uje shɨ oshuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ Porrosht hn ye oduhu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ kuche kɨnãhope pork tyenɨj omo Porrosht nehe. 9 Ich om par erze uje oshuu yewo õr aho kɨɨsɨhɨye. Yewo tyenɨj otata uje wɨr õr Porrosht aabo. 10 Ich om par erze uje oso oshiyokõr mɨnhuwõho õr pork ye olotiis yokpe. Wɨr õr owich de Porrosht ahɨr. 11 Ich om par olak uje ye otiislo yokpe heke oso oloter olak hn oshiyokõr mɨhnuwõho olak hn otata uje ahakõrlo uje ich mɨhnũwo per ye ahakõrlope. 12 Uhu olak ayla hn uhu olak aho kɨɨs pork wahacha poõrc olak premyo de ich dich. Antkite oso oloter erze profeta poruwo wɨshɨ ɨtso ele ahle ich oloter olak.— 13 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak uje olak ɨtso sal uje olak de nãhu ĩ̵rmo pork ontɨlo erze kuche mɨhnũwo uje oso sehe oniyokõr shɨ ɨtso uje sal sontew par uje ẽro ye mɨhnẽpe. Per kɨmɨjɨ erze sal sɨhna ɨre uje ich ye chiyokpe ¿ich uhu ɨnaãpo par uje uhu chiyokpo? Ich ye jukur par latɨk heke otãra ochɨbɨte dehet hn oso otarãha hnɨmich. 14 Olak shɨ olak ɨtso luu uje olak de nãhu ĩ̵rmo pork omo olak. Shɨ olak ɨtso dɨt uje de wĩ̵rit eeych. Ye oso õr pwele uje otsakɨs ese dɨtpe.— 15 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye onẽru nampyontpe hn olakɨs ochɨbɨte kejunt uut. Shɨ ochɨbɨte owich uje de porĩt par chihit pwert ehet. 16 Shɨ olak ɨtso luu. Ye akɨslo erze uje om uje ahakõrlo par uje erze oso oteychɨm ich oshuu olak Deych ich dich uje de wahacha poõrc. 17 Titɨm olak uje ye ompe uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r uje tɨkɨrẽtni par tɨhna erze ahwoso uje Moisés chichewkite hn erze ahwoso uje profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite. Ye tɨkɨrẽt petɨkni par tɨhna, shɨ tuu nos yakaha. 18 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje ehn poõrc hn hnɨmich de ich nĩhyok yeẽk pwele sɨhna erze ley hnii pɨkaap hnii erze ahwoso uje profeta ochichewkite. Nos tyenɨj yakaha. 19 Kɨmɨjɨ yeẽk dɨbɨte erze ley uje yẽrɨj bale heke iyuwe hn shiyokorãha yewo par uje shuu oyuwe toy, uje tĩ̵r poõrc nehe ich otata uje wɨchɨ yẽrɨj bale. Per yeẽk uje ye sowe erze ley hn shiyokorãha yewo ɨtsorz, uje tĩ̵r poõrc nehe ich tyenɨj otata uje wɨchɨ ich dich. 20 Titɨm olak uje erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite hn erze uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo ochɨbɨte uje õr ɨluu om. Tyenɨj ahakõrlo uje ich ma om je õr ɨre. Kɨmɨjɨ ye ahakõrlo uje ich ma om ich ye etĩ̵rlo Porrosht ahɨrpe. 21 Olak entloni uje olak poruwo wɨshɨ otata otsɨɨ: “Ye tuk yeẽk uhu toy pork yeẽk uje shuu yet shuu toy ich tyenɨj otsepyẽr ɨre.” 22 Per titɨm olak kɨnaha. Kɨmɨjɨ yeẽk dɨtak deshɨbich ich shɨ ɨtso uje chɨbɨte ɨre par uje otsepyẽr ɨre, hn yeẽk uje chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho leshɨbich ich shɨ ɨtso uje chɨbɨte ɨre par olak bahluwo otsepyẽr ɨre. Per yeẽk uje chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho leshɨbich uje ich ma mɨhnũwo ich shɨ ɨtso uje chɨbɨte ɨre par uje tĩ̵r urhuta bahluta ehet. 23 Heke kɨmɨjɨ õhwa kuchɨt par uje asɨmɨhɨ Porrosht per uje owa dechɨ hn owa eyucha uje eshɨbich yesh sɨtak owa 24 ich moymɨhɨchɨs erze uje õhwa hn bo etĩ̵r ese eshɨbich wap par uje uhu olak aho kɨɨsɨhɨye. Uje nos enshii hn eeshpo etĩ̵r ese owich hn asɨm Porrosht erze uje õhwaka. 25 Uje yeẽk hno tĩ̵r jwe par uje denunsya olak yeẽk ich tyenɨj sahn ɨjɨch. Uje ehn yahpaa taachĩ̵hɨ jwe ɨkɨch ich tyenɨj nɨshii par uje shuu ehet kɨɨsɨhɨ ɨre. Heke ye dɨbɨte ɨre jwe hme hn ese jwe chɨbɨte ohyerptosht hme hn wɨchɨ chɨmchaha karsel ehet. 26 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ye tokolɨhɨchɨs nehech nos ɨshɨ ɨr hnɨtew. 27 Titɨm olak kuchɨt yet. Olak entloni uje otata uje ye ompe otorãhaye, 28 per yok titɨm olak kɨnaha. Kɨmɨjɨ olak yeẽk teychɨm tɨmcharrza hn shuu deyuwo mɨhnuwõho wate heke ɨr eyuwo ich shiyokõr uje mɨhnɨkĩ̵hɨ wate torãha. 29 Kɨmɨjɨ olak yeẽk ɨr onta waãchta duhu teychɨm kuche mɨhnũwo hn sehe duhu niyokõr, ich ma om uje iim ye teychɨm shɨ ɨtso uje chiyuhu nonta hn tãra pork ich ma om shɨ ɨtso uje onta nohmɨra je uje nos ɨkiyo de hn otãra ɨre ochɨbɨte urhuta bahluta ehet nehe. 30 Kɨmɨjɨ shiyokõr uje mɨhnũwo shɨ ɨtso uje hmata waãchta sehe duhu niyokõr erze kuche mɨhnũwo ich tyenɨj iim uje shiyokõr shɨ ɨtso uje chekshehe nahmikɨt hn tãra. Ma om uje shɨ ɨtso uje hmata nohmɨra pyerte je uje nos ɨkiyo de hn otãra ɨre ochɨbɨte urhuta bahluta ehet nehe. 31 Titɨm olak kuchɨt yetpo. Antkite otata uje kɨmɨjɨ sehe yeẽk noym nerãhta ich tyenɨj shiyokõr hutɨta par ɨshɨm wate hn iim. 32 Per yok titɨm olak kɨnaha. Yeẽk uje iim nerãhta ich shuu wate torãha ɨre uje chiilabepo. Per kɨmɨjɨ wate torãha dabich wap hn wɨchɨ iim ɨre ich ye duhu wate niyokõr uje mɨhnĩ̵kpe pork torãha ɨre wap. Yeẽk uje chishew asa tɨmcharrza waa je ɨr abich iim hn ĩhi wate ahɨr ich torãha wɨchɨ. 33 Olak entlo toy uje olak poruwo wɨshɨ otata otsɨɨ: “Uje olak eyucha yeẽk o kuchɨt ɨr iich uje ebɨtlo olak ahwoso par uje ahakõrlo kuche ich ye alehi olak ahwoso. Tyenɨj ahakõrlo uhulo yakaha erze uje athɨlo par ahakõrlo par eyok Ɨrhĩch.” 34 Per titɨm olak kɨnaha. Uje sehe ebɨtlo orhõta uje olak ahwoso uch ũru ich ye olak eyucha santo o yeẽk o kuchɨt. Ye olak eyucha poõrc pork wɨchɨ Porrosht ɨr ɨbɨ, 35 hn ye olak eyucha nãhu ĩ̵rmo pork wɨchɨ uje Porrosht chɨbɨte der eeych hn ye eyucha ese dɨt Jerusalén pork wɨchɨ uu rey pisht ɨr dɨt, 36 hn ye olak eyucha olak hu par uje ebɨtlo orhõta uje tyenɨj ahakõrlo nehe erze uje athɨloko pork ye olak ukũrbɨrsh hnii par uhulo olak akɨrt nohmɨra tokole poro hnii uhulo tokole wɨs. 37 Kɨmɨjɨ sehe ata on: “ẽhe” ich shɨ on: “ẽhe.” Kɨmɨjɨ sehe ata uje nĩhyok ich shɨ ata uje nĩhyok. Uje ata uhu kɨhniya ich shɨ tãra eyuwo uje mɨhnũwo. 38 Titɨm olak kuchɨt yet. Olak entloni uje otata otsɨɨ: “Uje yeẽk shuu olak onta ich tyenɨj oshuu wɨchɨ onta toy, hn uje yeẽk shuu olak potẽre ich oshuu wɨchɨ potẽre toy.” 39 Per titɨm olak tuu kɨnaha. Kɨmɨjɨ yeẽk niyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak ich ye ontɨlo ɨre. Kɨmɨjɨ yeẽk duhu eerza ich amtɨs par duhu pɨt yet. 40 Uje yeẽk denunsya olak yeẽk hn sehe doy nerpta ich ɨshɨm asa nanerpta yata toy waa je chĩ̵ra hmamo. 41 Kɨmɨjɨ yeẽk tatɨm olak yeẽk par uje ihyõk ɨr kuchɨt seya un kilometro ich shuu iyuwe un kilometro ma. 42 Uje yeẽk dapur olak yeẽk kuchɨt ich ɨshɨm ɨre. Kɨmɨjɨ sehe yeẽk dahla olak yeẽk kuchɨt ich ye narhak. 43 Olak entloni uje otata otsɨɨ: “Ahmũrlo erze uje ode olak ahɨr hn etaklo olak ɨmãho.” 44 Per titɨm olak kɨnaha. Ahmũrlo erze olak ɨmãho hn olak orar par erze uje shish oshiyokos olak 45 heke ich ɨmeheeych uje olak Porrosht aabo. Wɨchɨ uu olak Deych uje de poõrc. Ahakõrlo uhulo ɨtsorz pork wɨchɨ uje shuu deeych tokole chihit erze uje oshiyokõr mɨhnũwo hn erze uje oshiyokõr om. Wɨchɨ uje shuu ɨbɨk par erze uje õr ɨluu om hn par erze uje õr ɨluu mɨhnũ. 46 Per kɨmɨjɨ shɨ ahmũrlo erze uje otsahmũr olak ich nĩhyok olak premyo. Kɨmɨjɨ ahakõrlo uje ɨtsorz ich shɨ olak ɨtso erze uje õr kobra hnote par gobierno. Wɨr shɨ otsahmũr erze uje otsahmũr õr toy. 47 Kɨmɨjɨ shɨ etɨlo olak leshɨbo uje erahalo õr ich ye ahakõrlope uje ma om je erze uje ye onahmũr Porroshtpe. Wɨr oshiyokõr oshuu ɨtsorz toy. 48 Uhu olak ɨluu om ɨtso olak Deych uje de poõrc pork wɨchɨ ɨr ɨluu om.—
1 Titɨm olak. Abeylshɨp olak. Ich om ahakõrlo uje om per ich ye ompe ahakõrlo uje om shɨ par uje uhulo oso oteychɨm olak. Kɨmɨjɨ ahakõrlo shɨ par uje oteychɨm olak ich olak Deych uje de poõrc ye dosɨm olak premyope. 2 Heke uje asɨmlo oso õr kuche ich ye atɨmlo yewo uhulo ɨtso uje abɨtɨlo trompeta par yewo oteychɨm olak ɨlo erze uje õr aho yũhɨrsh. Wɨr oshiyokõr oshuu ɨtsorz sinagoga aho hn erze daho uje de duwo aho toy par uje oso oteychɨm õr hn onarim õr. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Wɨchɨ uu õr premit uje oso oteychɨm õr. 3 Per uje olak yeẽk dosɨm yeẽk kuchɨt uje ɨr nesita ich ye ompe tatɨm yewo uje shiyokõr shuu ɨtsorz shɨ ɨtso uje ye duhu nahmɨta waachjãrrza dɨraha uje hmata waãchta shiyokõr. 4 Heke ye duhu latɨk dɨraha. Shɨ ɨr Deych uje de poõrc wɨchɨ teychɨm uje shiyokõr hn ye dɨbɨte orhõta heke wɨchɨ chɨbɨte orhõta uje ɨshɨm ɨr premit. 5 Titɨm olak. Uje olak orar ich ye uhu olak ɨlo erze oso yewo uje õr aho yũhɨrsh. Wɨr otsahmũr uje oyehetɨhɨ sinagoga aho hn õr orar, hn oyehetɨhɨ dehet uje oso okɨhniya ochɨkãha hn õr orar shɨ par uje oso oteychɨm õr. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uu õr premit uje otserz wɨchɨ uje oso oteychɨm õr. 6 Uje sehe olak yeẽk orar ich masaha pwert ehet hn shiyeru uhurrza hn orar sapur ɨr Deych Porrosht. Wɨchɨ teychɨm uje shiyokõr hn teychɨm uje ye dɨbɨte orhõtape heke Porrosht chɨbɨte orhõta uje ɨshɨm ɨre premit. 7 Uje olak yeẽk orar ich ye duhu lahwoso deeshɨ deeshɨ. Ye jukur pork uje shiyokõr shuu ɨtsorz ich shiyokõr ɨtso erze uje ye odɨraha Porroshtpe. Wɨr õr eyuwo tɨsĩ̵r uje ese uje ochii õr porroshtɨhɨ chunt õr uje otata lahwoso oduhu deeshɨ deeshɨ. 8 Ye uhu olak ɨlo õr pork olak Deych chɨraha uje olak nesita uje ehn yahpaa apurlo ɨrpe. 9 Uje olak orar ich uhulo ɨlorz: Dii Porrosht uje owa de poõrc, oyahmũr uje nos otola eeych. 10 Oyahmũr uje erẽt par nos abey oso. Sehe oyuhu oniyokõr uje ahmũr ele hnɨmich eeych shɨ ɨtso uje oshiyokorĩ̵hɨ wahacha poõrc. 11 Kal deeych asɨm õryok poso uje õryok nesita 12 hn owa perdonar õryok erze kuche mɨhnũwo uje oyiyokõr pork õryok perdonar erze uje oshiyokõr mɨhnuwõho õryok. 13 Ye uhu oyɨtĩ̵r ese owich nok yeẽk duhu oyiyokõr uje mĩ̵hnɨk. Akashɨm õryok par uje ye oyiyokõr uje mĩ̵hnɨk pork shish owa Rey. Shish akɨrbo de, hn owa dich. Shɨ erze uje oyapur owa. 14 Uje olak perdonar erze yewo uje oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak ich olak Deych uje de poõrc perdonar olak toy. 15 Per kɨmɨjɨ ye olak perdonar yewo uje oshiyokõr mɨhnuwõho olak ich olak Deych ye perdonar olakpe erze kuche mɨhnũwo uje ahakõrlo. 16 Titɨm olak. Uje moymlo olak poso par uje olak orar ich ye uhu olak ɨle yerh hn olak dosdarak ɨtso uje wɨr oshiyokõr erze oso uje õr aho yũhɨrsh. Wɨr oshuu dele yerh hn õr dosdarak uje oym labɨso par uje oso oteychɨm õr. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uu õr premyo uje otserz wɨchɨ uje oso oteychɨm õr. 17 Uje moymlo olak poso par uje olak orar ich erhũlo olak ɨle hn arzlo olak hu 18 par uje erze oso ye odɨraha uje moymlo olak poso per olak Deych uje de poõrc uje nĩhyok yeẽk pwele teychɨm ɨre, wɨchɨ umo uje ahakõrlo hn ye ebɨtlo orhõta uhulo ɨtsorz heke wɨchɨ chɨbɨte orhõta uje ɨshɨm olak premyo. 19 Titɨm olak. Ye etiyẽrlo olak kushjarõho nãhu ĩ̵rmo pork tyenɨj ɨhnẽro tew hn erze olak kuche yewo ichesh taata hn sɨhna ɨre. Echɨko otɨrẽt hn otorha. 20 Ma om uje etiyẽrlo olak kushjarõho wahacha poõrc. Wahacha ye ɨhnẽro tepe hn erze olak kuche yewo ye icheshpe taata hn sɨhna ɨre hnii echɨko ye omasaha wahachpe hn otorha. 21 Nos oso shish oshuu deyuwo tɨsĩ̵r ese owich uje õr kushjãro de. Kɨmɨjɨ olak kuche shɨ de lɨka ĩ̵rmo ich shɨ olak eyuwo tɨsĩ̵r ahnũwo ĩ̵rmo per kɨmɨjɨ chɨhɨ poõrc ich olak eyuwo tɨsĩ̵r wahacha poõrc. 22 Titɨm olak. Olak ɨle shɨ ɨtso nampɨrrza uje chihit lekɨtiyo pork olak pwele eychɨmlo lekɨtiyo. Kɨmɨjɨ olak ɨle teychɨm lekɨtiyo ich erahalo uje ich ũru heke olak ɨle ich om, 23 per kɨmɨjɨ ye erahalo uje ich ũru ich shɨ ɨtso uje ye olak pwele eychɨmlo lekɨtiyope. Ich shɨ ɨtso uje erkɨhɨlo dɨhlelta pork olak ɨluu mɨhnũ. Asa dɨhlelta ich dɨhlel data. 24 Titɨm olak uje ich ye ompe uje yeẽk shuu nensɨro õr osiyer. Tyenɨj tokole uje sɨtak yet hn sahmũr yet, o kɨmɨjɨ shuu yet ma dich hn shuu yet ye jukur. Heke uje enahalo olak par erzlo hnote ich ye olak pwele uje enahalo olak par ahakõrlo Porrosht ɨr ɨbiyo. 25 Heke titɨm olak. Ye olak prekuparɨhɨ erze kuche uje olak nesita par olak ɨkɨrĩt. Ye olak prekuparɨhɨ olak poso hnii uje ehelo hn ye olak prekupar olak ɨshuwo par uje anãhalo. Olak ɨkɨrĩt ma bale je olak poso hn olak ɨkɨrĩt ma bale je olak ɨshuwo. 26 Hmeychɨmlo erze chɨpɨrme uje iyohochɨs poõrc pehet. Wɨr ye dukwẽr jõrope hn ye dekushpe hn ye nɨhmerpe erze jõro uje chekushu hn chɨmchaha ɨr owich par tɨbey. Shɨ olak Deych uje de poõrc wɨchɨ uje ɨshɨm poso par uje tew. Olak ma bale je erze chɨpɨrme. 27 ¿Yeẽkpo olak ehet uje prekupar ɨre hn pwele shuu dekɨrĩt ma berzak? 28 Ye ompe uje olak prekupar olak ɨshuwo. Hmeychɨmlo erze floro uje de hmonte. Wɨr shɨ krese. Ye dishew obiyo hn ye niyokõr õr ɨshuwope. 29 Titɨm olak uje rey Salomón ɨr ɨshuwo wɨr ich ɨhĩ̵rts pisho, per erze floro ich ma ɨhĩ̵rtso. 30 Porrosht shuu erze floro tokole ich ɨhĩ̵rts pisho shɨ ɨtso uje shuu iyãha lasuwo uje ich ɨhĩ̵rtso. Ele deeych ich wɨr ɨhĩ̵rtso per deychole hn ĩya erze ɨhnemyo hn ochɨmchaha kipuut par uje otsẽru. Porrosht shiyokõr erze floro ɨhĩ̵rtso shuu ɨtsorz heke wɨchɨ ɨshɨm olak ɨshuwo toy per otiislo uje ɨre ɨshɨm olak ɨtsorz. 31 Heke ye olak prekupar uje olak nesita. Ye atɨmloye on: “¿Keshɨ oyuhu tãra ɨraãpo par uje oyahu hn uje oyoho?” Hn ye athɨlo uje ¿keshɨ uhulo olak ɨshuwo tãra ɨraãpo par uje anãhalo? 32 Nos wɨr erze uje ye odɨraha Porroshtpe õr prekupar ɨrehe erze kuche. Olak Deych uje de poõrc chɨraha uje olak nesita erze kuche. 33 Ma om tyenɨj enahalo olak uhulo ma okɨhniya omasaha par Porrosht aabo par uje wɨchɨ tɨbey õr hn enahalo olak par uhulo Porrosht aabo õr ɨluu ma ɨlo Porrosht ɨluu hn nos ɨshɨm olak erze kuche uje olak nesita. 34 Heke ye olak prekupar uje olak nesita par deychole. Moymlo par deychole. Porrosht tyenɨj tɨbey olak deychole toy.
1 Eseekite hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Ye eychɨmlo olak leshɨbo hn olak nanɨme uhulo olak ɨlo jwe. Kɨmɨjɨ uhulo olak ɨlo jwe uhulo ɨtsorz ich yet de uje shuu ɨre ɨtso jwe par teychɨm olak. 2 Porrosht wɨchɨ jwe uje tyenɨj teychɨm olak shuu ɨtsshɨp uje ahakorĩ̵hɨlo õr. Ɨtso uje epiyerlo õr ich Porrosht shuu seẽtshɨp uje shiyokorĩ̵hɨ olak. 3 ¿Ɨnaapo heke olak yeẽk teychɨm deshɨbich uje shiyokõr kuche mɨhnũwo pɨkaap ɨtso uje phich ukult de ɨr onta per ye duhu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ ɨrpe ese uje ɨtso kutich uje de ɨr onta? 4 ¿Ɨnaapo heke tatɨm deshɨbich ɨm: “Erẽt sham, par tiyuhu ese uje ɨtso phich ukult uje de onta?” Per ese uje tatɨm ɨre ich ɨtso uje kutich de ɨr onta. 5 Wɨchɨ ehet yũhurash. Wap tyenɨj chiyuhu ese uje ɨtso kutich uje de ɨr onta par uje pwele teychɨm ese uje ɨtso phich ukult uje de leshɨbich onta. Heke wɨchɨ pwele chiyuhu. 6 Erze oso uje ye onahmũr otẽr Porrosht ahwoso wɨr shɨ õr ɨtso poyto hn poohle. Ye atɨmlo õr erze uje ich om uje Jesús shiyokõr par olak. Uje atɨmlo õr ich shɨ ɨtso uje ãrlo kojano uje ich ɨhĩ̵rtso hn debich hn erze poohle tarãha hnɨmo hn somtɨs ɨre par ches olak. 7 Titɨm olak. Shish apurlo hn de uje ɨshɨm olak. Shish ekwilo ich eshɨlo. Shish tuklo asa pwert uhurrza ich sɨtsẽr ɨre par olak. 8 Pork ese uje shish sapur ich yet ɨshɨm ɨre, hn ese uje shish chukwi ich chish, hn ese uje shish shuu asa pwert uhurrza ich yet sɨtsẽr par ɨre. 9 ¿Je olak yeẽk chɨhɨ uje ɨr ijɨt sapur pan hn ɨshɨm kojach? 10 O kɨmɨjɨ lapur loshɨt ¿je doshɨm echeẽt? Nĩhyok. 11 Olak ɨluu mɨhnũ per shish asɨmlo olak aabo erze kuche uje om. Olak Deych uje de poõrc ma sahmũr ɨshɨm yeẽk kuche uje om uje sapur ɨre. 12 Uje ahmũrlo oso oshiyokorĩ̵hɨ om par olak ich tyenɨj ahakõrlo uje om par õr ɨre. Uje ahakõrlo ɨtsorz ich ahakõrlo uje Porrosht ɨr ley tata hn ahakõrlo erze uje ɨr profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite. 13 Titɨm olak par ekãhalo asa uhurrza waa je ehet ijaap pork asa uhurrza waa je data hn ese dehet uje dich wɨchɨ uje seya õr urhuta bahluta ehet. Ich oso okɨhniya uje yesh ochɨkãha. 14 Per asa uhurrza waa je ehet ijaap hn ese dehet uje ijaap wɨchɨ uje seya õr ese owich uje ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Ich kwestpa par oso ochɨkãha ese dehet hn õr arhaabo uje ochish asa uhurrza. 15 Titɨm olak. Abeylshɨp olak par uje ye wɨr onehnyẽr olak erze uje ochii ɨre profetaha. Wɨr otɨrẽt otĩ̵r olak shɨ ɨtso uje õr om ɨtso obeje per õr aho ich shɨ ɨtso ɨlpiyo uje ehnito. 16 Erze uje õr ɨre oshiyokõr shuu ɨmeheeych uje ye õr profetape. ¿Je eeshɨlo onakatuwo hn ɨr ee uva? Nĩhyok. ¿Je eeshɨlo yɨliche hn ɨr ee naranje? Nĩhyok. Kuche uje om ye tãra õrpe. 17 Nos wɨr pohɨr uje om ich ɨr ee om, per erze pohɨr uje mɨhnũ ich ɨr ee ye ompe. Erze profeta wɨr shɨ õr ɨtso pohɨr uje ɨr ee mɨhnũ. 18 Erze pohɨr uje om yelɨj ɨr ee mɨhnũ hnii erze pohɨr uje mɨhnũ yelɨj ɨr ee om. 19 Nos wɨr pohɨr uje ɨr ee ye ompe ich ohyo hn ochɨmchaha jwekɨta ehet, 20 heke uje eychɨmlo erze uje ochii ɨre profetaha oshiyokõr ich erahalo wɨr õr ɨluu kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ mɨhnũ. 21 Titɨm olak uje ich okɨhniya uje otatɨm yok otsɨɨ: “Ɨrhĩche, Ɨrhĩche” per ye nos otĩ̵r Porrosht ahɨrpe. Shɨ erze uje oshiyokõr uje Papa sahmũr, wɨr uje otĩ̵r ɨrehe wahacha poõrc nehe. 22 Uje terɨhɨ ese deeych nehe ich okɨhniya uje otatɨm yok otsɨɨ: “Ɨrhĩche, Ɨrhĩche, shish oyanɨmɨrãha ahwoso oyĩ̵ra eeych, hn oyiyuhu demonyo oso õr aho oyĩ̵ra eeych, hn oyiyokõr kuche ich kɨhniya uje ye latɨk pwele shiyokõr oyĩ̵ra eeych.” 23 Uje otatɨm yok ɨtsorz ich tyenɨj titɨm õr too: “Ye tɨkɨraha olak otiyo. Olak uje ahakõrlo uje mɨhnũwo atokolɨhɨlo pɨkɨch.” 24 Titɨm olak. Yeẽk uje chunt pahwoso hn shiyokõr uje tiita, wɨchɨ shɨ ɨtso hnakɨrbich uje eykdeyo uje shiyokõr lahuch. Wap chihĩtsa jotse nehech chish kojach hn shiyokõr lahuchɨhɨ eeych. Ese kojach shɨ tɨteẽta yok. 25 Uje ɨbɨk hn kresyent tĩ̵r poõrc hn myent tɨbichu ese pwertɨt per ye nehnɨmichpe pork wɨchɨ shiyokorĩ̵hɨ kojach eeych. 26 Per yeẽk uje chunt pahwoso hn ye niyokõrpe ich wɨchɨ shɨ ɨtso hnakɨrbich uje ye eyuwĩ̵rsh uje shiyokõr lahuchɨhɨ erent eeych. 27 Uje ɨbɨk hn kresyent tĩ̵r poõrc hn myent tɨbichu ese pwertɨt hn sehnɨmich ich sɨhna ɨre.— 28 Uje Jesús sɨhna lahwoso uje shiyokorãha erze osoko ich ochishlabe uje shiyokorãha õr 29 pork shiyokorãha õr shɨ ɨtso yeẽk uje ɨr ukurbo de pork ɨr ukurbosh. Erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite yelɨj oniyokorãha oso oduhu ɨlorz.
1 Eseekite uje Jesús ihnɨmichɨhɨchɨs wĩ̵rit eeych ich oso okɨhniya uje õya ɨre. 2 Hnakɨrbich sɨtĩ̵r ɨre uje lepra tew. Wɨchɨ icha dete hnɨmoho Jesús ɨkɨch hn tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, kɨmɨjɨ ahmũr ich sehe tuu ekuta yok pork owa akɨrbo de par ahakõr.— 3 Jesús chɨbɨte nahmɨta eeych hn tatɨm ɨm: —Tahmũr heke tuu owa owich om.— Ɨchii ese lepra nihyokõho ɨr yũhurrza. 4 Jesús tatɨm ɨm: —Hmeychɨm, ye atɨm latɨk uje tiyokorĩ̵hɨ owaka. Shɨ etĩ̵r saserdote hn owa ɨre eyũhurrza hn asɨm ɨre obejɨt ɨtso uje Moisés tatakite par ena Porrosht par uje nos oso odɨraha uje lepra nihyokõho eyũhurrza.— 5 Eseekite uje ehn Jesús masaha dɨt Capernaum hn ohyerptoso õr bahlut tɨrẽt tĩ̵r ɨre. Sapur ɨre 6 ɨm: —Ɨrhĩche, pɨbich de wahacha pihyuch ich permpa. Pɨlich worbɨt yakaha ɨre. Yesh de darpich eeych ich dospa.— 7 Jesús tatɨm ɨm: —Takaha hn tukuta ɨre.— 8 Per ese ohyerptoso õr bahlut tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, owa dichpa. Ye yok dichpe par tuu amsaha pihyuch ehet. Shɨ eyuhu ahwoso ich wɨchɨ owich om 9 pork yok bahluwo ode uje ma õr deyo je yok. Uje otatɨm yok kuche ich tiyokõr. Hn ohyerptoso ode pɨhme par tɨkɨbey õr. Uje titɨm sohmet too: “bo” ich hno. Uje titɨm yet too: erẽt ich tɨrẽt. Uje tuu pɨbich shiyokõr kuche ich shiyokõr.— 10 Uje Jesús chunt uje wɨchɨ tata ich chishlabe. Tatɨm erze oso uje õya ɨre ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ye tish israel oso yeẽkpe uje ɨtso ele hnakɨrbich uje ye lotiis yokpe. 11 Titɨm olak uje okɨhniya otɨrẽt nehe otãra deeych warĩch yɨt hn otãra uje deeych yakaha yɨt par uje wɨr otaakɨhɨ nemest wɨrc wahacha poõrc Abraham lɨshɨ ahɨr hn Isaac lɨshɨ hn Jacob lɨshɨ. 12 Tɨkɨrẽtni hn titɨm oso ich okɨhniya par otĩ̵r Porrosht ahɨr nehe per ye onahmũrpe. Wɨr uje tyenɨj otãra õr ochɨbɨte õr ejwert dɨhlelta ehet nehe. Tyenɨj oyerh hn oches labɨterẽhe wahacha pork ich dospa.— 13 Jesús tatɨm erze ohyerptoso õr bahlut ɨm: —Bo eyhi. Ye otiis yokpe heke tiyokõr uje atɨm yokɨke.— Shɨ yehe wate orta uje tatɨm ɨchii ese ɨr ɨbɨk owich om. 14 Eseekite hn Jesús masaha Pedro ihyuch hn umo Pedro ohota. De darpich eeych permo, aat duhlu. 15 Jesús sakahɨr wate hmata hn chukuta. Ich ye aat duhlpe. Iyehet hn sar õr poso. 16 Eseekite uje ich deeych yaka hn otõhwa oso ich okɨhniya uje demonyo de õr aho otseya õr Jesús. Jesús tatɨm erze demonyo uje de õr aho hn shuu tokole. Nos chukuta erze uje õr permo toy. 17 Uje Jesús shiyokõr shuu ɨtsorz ich shuu yakaha uje profeta Isaías tatakite pork tata ɨm: —Wɨchɨ uje chiyuhu eyok dosĩ̵ryo hn chukuta eyok uje eyok permo.— 18 Eseekite uje Jesús umo erze oso uje okɨhniya ochɨpeẽsa ɨre hn tatɨm dakɨle ɨm: —Yukulo yɨtĩ̵rlo lagunta pɨt yet.— 19 Hn hnakɨrbich uje shiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite sɨtĩ̵r ɨre Jesús hn tatɨm ɨm: —Maestro, tokõya owa tɨtĩ̵r uje etĩ̵r.— 20 Jesús tatɨm ɨm: —Watsɨtse uuwo de hn chɨpɨrme uje iyoho poõrc pehet ɨr uuwo de toy per yok uje tokõra poõrzni nĩhyok owich uje tokotsa pãrz hnɨmichɨhɨ.— 21 Jesús ɨr akɨlt yet tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, wap sehe tɨtĩ̵r pihyuch. Uje papa toy nehe tihitsɨm hn tokõya owa.— 22 Per Jesús tatɨm ɨm: —Mẽya yok. Erze uje ye odɨraha Porroshtpe wɨr shɨ õr ɨtso topo. Moym par uje wɨr odihitsɨm õr.— 23 Eseekite hn Jesús dohɨr pohorrza ehet hõr erze dakɨle hn ohno. 24 Wɨsɨk wɨsɨk hn myent data tɨbichu. Shuu erze owɨt wokor deyo masaha asa pohorrza ehet. Ich sehe duhu yaka, per Jesús shɨ umo. 25 Ɨr akɨle otĩ̵r ɨre otsɨniyẽr. Otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, akashɨm õryok. Yej eyok yaka.— 26 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke atɨlɨlo? Yesh olak koswãha yok.— Uje tatɨm õr shuu ɨtsorz hn iyehet tatɨm asa myentɨta hn erze owɨt wokor par shuu iyehe. Ich asa myentɨta iyeheshɨp hn asa onoota wokor iyehepo. 27 Õr ɨre ich ochishlabe. Otatɨmye otsɨɨ: —¿Latɨk ukurbo uje de ɨre heke asa myentɨta hn owɨt wokor chunt ɨre?— 28 Eseekite uje Jesús taachĩ̵hɨ lagunta pɨt yet gadara oso õr hnɨmich hn hnakɨrbo õr osiyer uje demonyo de õr aho otokolɨhɨ dukuta otĩ̵r Jesús. Wɨr ich õr ehnito pisho heke nĩhyok uje yeẽk chɨkãha ese dehet. 29 Wɨr otatɨm Jesús ich otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Owa uu Porrosht Ijɨt. ¿Ɨnaãpo heke erẽt etĩ̵r ele owich uje õryok de? ¿Je erẽt par epiyer õryok? Yahpaa terɨhɨ ɨshɨrĩtpe.— 30 Ich poohle kɨhniya taakɨhɨchɨs meytii dukulehe õr. 31 Erze demonyo otatɨm Jesús otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ eyuhu õryok ich uhu oyomsaha erze poohle aho.— 32 Jesús tatɨm erze demonyo ɨm: —Bolɨlo.— Heke erze demonyo otokolɨhɨ erze hnakɨrbo õr aho hn ohno otĩ̵r erze poohle. Ɨchii erze poohle uushɨ. Ese wĩ̵rit uje wɨr de ich ɨlyaka. Nos uushɨ masaha awɨt hn yaka. 33 Erze hnakɨrbo uje otɨbey poohle ooshɨ otĩ̵r dɨt ehet hn otatɨm erze oso nos wɨr kuche uje tokolɨhɨ erze poohle hn uje tokolɨhɨ erze hnakɨrbo toy uje demonyo de õr aho. 34 Nos wɨr oso uje odechɨ dɨt ehet otokole hn ohno otĩ̵r ese owich uje Jesús de. Uje omo ɨre hn otatɨm otsɨɨ: —Atokolɨhɨ lɨka.—
1 Eseekite hn Jesús dohɨr asa pohorrza ehet cheeshpo tĩ̵r lagunta pɨt yet uje dɨt dechɨ uje ɨre debuhu. 2 Ich oso otõhwa hnakɨrbich uje pɨlich worbɨt yakaha ɨre otseya Jesús. Shɨ de darpich eeych. Uje Jesús teychɨm uje ye olotiis ɨrpe hn tatɨm ese uje pɨlich worbɨt yakaha ɨm: —Pijɨte, uhu ehet kɨɨs pork yok perdonar nos erze kuche mɨhnũwo uje ahakõr.— 3 Erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite õr aho chiilehet otsɨɨ: —Jesús shɨ chiinehnɨm Porrosht.— 4 Per Jesús nos chɨraha erze uje oshuu deyuwo tɨsĩ̵r. Tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r uje mɨhnũwo? 5 Uje titɨm ɨre uje yok perdonar erze kuche mɨhnũwo uje shish shiyokõr ich ye ɨmeheeychpe kɨmɨjɨ pukurbo chɨhɨ o kɨmɨjɨ nĩhyok. Per uje titɨm ɨre too: “Alehet, erk” ich ɨmeheeych uje pukurbo de pork tyenɨj iyehet hn dɨrk. 6 Yok tokõra poõrzni. Tokowa olak uje pukurbo de uje yok de lɨka ĩ̵rmo par uje yok perdonar yeẽk uje shiyokõr mɨhnũwo.— Hn Jesús tatɨm ese uje pɨlich worbɨt yakaha ɨm: —Alehet. Asew ese eteno hn bo eyhi.— 7 Ese uje pɨlich worbɨt yakaha iyehet hn hno seyhi. 8 Uje erze oso omo uje ɨtsorz ich ochishlabe hn oteeychãha Porrosht pork wɨchɨ uje ɨshɨm Jesús ɨr ukurbo par uje ɨre perdonar oso. 9 Eseekite uje ehn Jesús hno ich umo hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Mateo uje sakaha owich hn kobra nahnapso õr hnote par gobierno. Jesús tatɨm ɨm: —Mẽya yok.— Iyehet hn hno ĩya ɨre. 10 Eseekite uje ehn Jesús hõr dakɨle otaakɨhɨ pwert ehet hn hnakɨrbo okɨhniya uje õr kobra hnote par gobierno otaakɨhɨ õr ahɨr toy hn yewo otaakɨhɨ toy uje õr ɨluu mɨhnũ. 11 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo omo Jesús uje taakɨhɨ wɨr õr ahɨr hn otatɨm erze ɨr akɨle otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke olak maestro taakɨhɨ wɨr õr ahɨr erze uje õr kobra hnote par gobierno hn erze oso yewo uje oshiyokõr mɨhnũwo?— 12 Uje Jesús chunt uje wɨr otata hn tatɨm õr ɨm: —Erze uje ye õr permope ye õr nesita lotorpe. Shɨ erze uje õr permo wɨr uje õr nesita. Erze oso uje otaakɨhɨ pahɨr wɨr shɨ ɨtso uje õr permo heke õr nesita lotor. 13 Bolɨlo ahakorãha olak uje Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: “Porrosht ɨm: Eenɨlo uje yeẽk losuhlaab hn akashɨmlo ɨre. Wɨchɨ uje ma om je uje tukulo loshɨpɨt par eeychãhalo yok.”— Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Tɨkɨrẽtni ye par tokosɨr erze uje oshiyokõr uje om shɨ par tokosɨr erze uje oshiyokõr mɨhnũwo.— 14 Eseekite hn Juan uu tohɨrm oso ɨr akɨle otsɨtĩ̵r ɨre Jesús hn otatɨm otsɨɨ: —Õryok hn erze fariseo shish oyukwim õryok poso par õryok orar. ¿Ɨnaãpo heke akɨle ye onoym labɨsope par uje õr orar?— 15 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje yeẽk chiileku hn shiyokõr õr ahamich ich oso otĩ̵r ese ɨr ahamich. Uje ehn wɨchɨ de õr ahɨr ich ye õr dosdarakpe hn ye onoym labɨsope. Deeych yet nehe hn yewo ohnoy ese hnakɨrbich uje chiileku heke erze uje ode ɨr ahamich oym labɨso pork ich õr dosdarak.— 16 Hn Jesús tatɨm õr uje ɨr ahwoso ich ahlo hn ye ompe ĩya erze õr ɨluu ɨler. Tatɨm õr ɨm: —Nĩhyok yeẽk uje chichew lasuwo obɨlo chĩ̵ra bortɨsht uje ichɨrãha pork ese bortɨsht uje ahle shuu wɨr tĩ̵rye hn shuu ese bortɨsht ɨlaro kara hn shuu obɨlo ma deyo. 17 Nĩhyok ye latɨk chɨhɨ uje sanuwãha wint ahlt kwer ɨler ehet uje ɨtso boteyle pork ese wint ahlt tyenɨj shuu potɨta nehech shuu kara hn ese wint noshɨhɨ lekɨtiyo. Heke ese wint ahlt tyenɨj otsanuwãha erze kwer ahle ehet pork ye karape.— 18 Eseekite uje ehn Jesús chiilehet hn israel oso õr bahlut taãcha. Icha dete hnɨmoho Jesús ɨkɨch hn tatɨm ɨm: —Pijɨta tokɨ per kɨmɨjɨ erẽt hn ebɨte ahme wate eeych ich ɨkpo.— 19 Jesús iyehet hn hno ĩya ɨre. Ɨr akɨle õya ɨre toy. 20 Ich oso okɨhniya oyehe nẽr hn tɨmcharrza dechɨ õr ahɨr. Ich dose ãyo uje wate permo, ɨr armɨtsɨ ihnɨmich. Sɨtĩ̵r ɨre Jesús tãra nẽr. Sakahɨr nerpta ɨrhɨ 21 pork ehet chiilehet ɨm: —Uje shɨ takahɨr ɨr nerpta ich yok owich ome.— 22 Jesús somtɨs ɨre hn teychɨm asa tɨmcharrza. Tatɨm ɨm: —Pijɨta, uhu ehet kɨɨs. Shɨ pork ye otiis yokpe heke tuu owa owich om.— Ɨchii asa tɨmcharrza owich om. 23 Uje Jesús taachĩ̵hɨ ese õr bahlut ihyuch hn umo erze uje otsobɨta flawta hn erze uje oyerh ohye asa waa je tokɨ. 24 Tatɨm erze oso ɨm: —Atokolɨhɨ lɨkɨlo pork asa pɨkɨhninta ye tope, shɨ umo.— Erze oso shɨ oyana Jesús. 25 Uje ochiyuhu erze oso õr ejwertɨke hn Jesús masaha pwert ehet hn chishew asa pɨkɨhninta hmata hn wate iyehet. 26 Ese uje Jesús shiyokõr ich chũr lekɨtiyo ese hnɨmich. 27 Eseekite uje Jesús tokolɨhɨchɨs hn olɨbo õr osiyer oyehe ner. Otatɨm Jesús ich otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Jesús, owa uje ãra owa porokkite rey David. Sehe oyuhu osɨr õryok.— 28 Uje Jesús masaha pwert ehet ich erze hnakɨrbo uje õr osiyer uje õr olɨbo otsɨtĩ̵r ɨre. Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Je ye otiislo yok uje yok pwele tuu olak owich om?— Otsɨɨ: —Ẽhe, Ɨrhĩche.— 29 Jesús sakahɨr õr ɨle hn tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ ye otiislo yok ich tuu olak owich om.— 30 Ɨchii wɨr omo lekɨtiyo. Jesús tatɨm õr ich sɨhnew lahwoso ɨm: —Ye atɨmlo latɨk uje tukuta olak.— 31 Per uje otokolɨhɨchɨs ich otatɨm oso oshuu chũr lekɨtiyo ese hnɨmich uje Jesús chukuta õrke. 32 Eseekite uje ehn Jesús hõr dakɨle otokolɨhɨ pwert ehet ich oso otõhwa hnakɨrbich uje ɨrpɨk, demonyo de ɨre ehet. 33 Uje Jesús chiyuhu ese demonitɨke ese hnakɨrbich ehet uje ɨrpɨk ich wɨchɨ chiilehetpo. Erze oso okɨhniya uje odechɨ ich ochishlabe uje wɨchɨ chiilehetpo. Otata otsɨɨ: —Yelɨj oyumo uje ɨtsorz ele israel oso õr hnɨmich.— 34 Per erze uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo otata otsɨɨ: —Uu demonyo õr bahlut wɨchɨ uje ɨshɨm Jesús ukurbo par chiyuhu demonyo.— 35 Eseekite hn Jesús hno tĩ̵r nos wɨr duwo uje deyo hn ijaabo hn shiyokorãha oso õr sinagoga aho. Tatɨm õr ahwoso omo uje ich yej terɨhɨ uje Porrosht tɨbey oso hn nos chukuta erze uje õr permo kɨnãho kɨnãho. 36 Uje Jesús umo erze oso uje ich okɨhniya ich chuuna uje õr losuhlaabo. Wɨr shɨ õr ɨtso obeje uje obɨlosh pork nĩhyok yeẽk uje tɨbey. 37 Heke sɨteẽta tatɨm erze dakɨle ɨm: —Erze oso ich okɨhnipa shɨ õr ɨtso jõro uje kɨhniya uje ta par ochekushu hn olak shɨ olak ɨtso erze uje ochekushu. Porrosht wɨchɨ shɨ ɨtso ese jõro yɨnsɨrc. Erze uje tyenɨj ochekushu shɨ õr arhaabo. 38 Apurlo ese jõro yɨnsɨrc par uje shuu ma okɨhniya par otĩ̵r ochekushu erze jõro.—
1 Eseekite hn Jesús tɨbii dakɨle uje õr dose par otĩ̵r ɨre. Ɨshɨm õr ukurbo par shuu ochiyuhu erze ɨchɨbiyo mɨhnũwo oso õr aho hn ɨshɨm õr ukurbo par ochukuta erze uje õr permo kɨnãho kɨnãho. 2 Erze apóstole uje õr dose wɨr erze. Uu webich osht iich otsɨɨ Simón. Ɨr iich yet otsɨɨ Pedro. Ese apostol yet iich otsɨɨ Andrés. Wɨchɨ Pedro leshap. Erze apóstole yewo õr iiyo otsɨɨ Santiago hn ɨr leshɨbich uje iich otsɨɨ Juan. Wɨr Zebedeo aabo. 3 Erze apóstole yewo õr iiyo otsɨɨ Felipe hn Bartolomé hn Tomás hn Mateo. Wɨchɨ uje kobra nahnapso õr hnote par ɨshɨm gobierno. Apostol yet iich otsɨɨ Santiago. Ɨr deych iich otsɨɨ Alfeo. Apóstole yewo õr iiyo otsɨɨ Tadeo 4 hn Simón. Wɨchɨ politikya. Hn ese apostol uhurc osht iich otsɨɨ Judas Iscariote. Wɨchɨ uje tyenɨj chiwãha Jesús. 5 Wɨr erze dose uje Jesús shuu ohno otĩ̵r lekɨtiyo. Tatɨm õr ɨm: —Ye ekahalo erze dihipo kɨnãho õr laho, hn ye etĩ̵rlo erze samaria oso õr duwo. 6 Shɨ etĩ̵rlo erze israel oso. Wɨr shɨ õr ɨtso obeje uje pyerte. 7 Uje etĩ̵rlo lekɨtiyo ich shish atɨmlo oso uje ich yej terɨhɨ uje Porrosht shuu oso omasaha par ɨr aabo. 8 Ekutulo erze uje õr permo, hn erze uje otoy ich uhulo õr ɨkpo. Ekutulo erze uje lepra yakaha õr hn eyuhulo demonyo uje de oso õr aho. Erze ukurbo uje tokosɨm olak ye bahatɨkɨsh heke uje ekutulo oso ich ye ebɨtɨlo bahat. 9 Ye bolilo olak hnote uje oro, plata hn kobre. Ye emchahalo olak ɨhɨroso ɨljer ehet. 10 Ye bolilo kotsɨrbo hn ye bolɨlo olak ɨshuwo yewo. Ye bolilo olak erihyo yewo hn olak ɨtɨle pork yeẽk uje chishew obiyo tyenɨj oshɨm ɨre uje tew. 11 Uje aachɨhɨlo dɨt dich o kɨmɨjɨ dɨt ijaap ich ekulo yeẽk uje ɨluu om hn akahalo ɨr ihyuch nehech atokolɨhɨlo ese dɨt. 12 Uje aachɨhɨlo ɨr ihyuch ich etɨlo õr par uje uhulo õr aho kɨɨs. 13 Kɨmɨjɨ ese pwert yɨnsɨrc om ich erze olak ahwoso shuu õr aho kɨɨs per kɨmɨjɨ ye õr ɨluu om ich ese uje ehet kɨɨs cheeshpo tĩ̵r olak. 14 Kɨmɨjɨ ye onahmũr uje akahalo õr ihyuch hn ye onahmũr otẽr olak ahwoso ich atokolɨhɨlo õr ihyuch o kɨmɨjɨ ese dɨt hn eshɨtlo ese hnɨmich ukult uje de olak hnɨte par yara par õr. 15 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje terɨhɨ ese deeych nehe uje erze dɨt oso otĩ̵r Porrosht ɨle ɨkɨch ich ma sepyẽr õr je uje tyenɨj sepyẽr erze duwo Sodoma hn Gomorra oso. 16 Titɨm olak uje tuu etĩ̵rlo erze oso õr ehet shɨ ɨtso uje tuu obeje tĩ̵r ɨlpiyo ehet. Uhu olak eykdeyo ɨlo echĩ̵re hn uhu olak ɨlo paloma uje masaabo. 17 Abeylshɨp olak pork hnakɨrbo uje õr ehnito tyenɨj oshɨm olak erze õr bahluwo hn yewo otsepyẽr olakɨhɨ sinagoga aho, 18 hn yewo tyenɨj ohnoy olak otseya olak gobernador õr ɨkɨch hn erze reye õr ɨkɨch toy shɨ pork ye otiislo yokpe. Atɨmlo erze õr bahluwo uje tiyokõr par olak hn atɨmlo erze dihipo kɨnãho toy. 19 Uje ohnoy olak otseya olak õr bahluwo ɨkɨch ich ye olak prekupar uje keshɨ uhulo ɨnaãpo par ekitkẽrlo õr pork uje terɨhɨ orta par ekitkẽrlo õr ich Porrosht shuu erahalo uje atɨmlo õr 20 pork ye tãra olakpe uje ey olak uhut. Shɨ olak Deych Porrosht ɨr Ɨchɨbich uje chiilehetɨhɨ olak aho. 21 Deeych yet nehe hn hnakɨrbich tyenɨj denunsya deshɨbich par shuu oshuu oshuu toy shɨ pork deshɨbich Porrosht aap, hn hnakɨrbich tyenɨj denunsya daabo par shuu oshuu õr oshuu otoy, hn ode uje tyenɨj õr denunsya deych hn data par shuu oshuu õr oshuu otoy. 22 Nos wɨr oso tyenɨj otsɨtak olak shɨ pork ye otiislo yokpe, per yeẽk uje ewenta hn shish ye lotiis yok nehech terɨhɨ uhurc nehe ich wɨchɨ ɨr owich de Porrosht ahɨr. 23 Uje oshiyokorĩ̵hɨ olak kuche mɨhnũwo dɨt ehet ich olak yuhwo etĩ̵rlo dɨt yet. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje ehn yahpaa nos etĩ̵rlo erze israel oso õr duwo ich yok uje tokõra poõrzni tyenɨj takaashpo tɨtĩ̵r hnɨmich. 24 Nĩhyok yeẽk uje ma chɨraha je ɨr maestro hn nĩhyok yeẽk uje õr ɨbɨk uje ɨre ma dich je ɨr nensɨrc. 25 Shɨ pwele shiyokorãha ɨre nehech ɨtso ɨr maestro, hn ese uje õr ɨbɨk ye pwele sowe nensɨrzpe per ɨre pwele shuu ɨre ɨtso nensɨrc.— Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok ɨtso hnakɨrbich uje ɨr aabo ode. Oso otata uje yok Beelzebú uu demonyo õr bahlut heke ma ochinehnɨm olak toy uje ye otiislo yokpe. 26 Titɨm olakɨke par uje erahalo heke ye atɨlɨlo õr pork nĩhyok uje otsakɨs je deeych yet nehe ich ochɨbɨte orhõta. Hn erze kuche uje ye onahmũr yewo ochɨraha je deeych yet nehe ich nos ochɨraha. 27 Ahnũwo kuche uje titɨm olak uje dɨhlak ich tyenɨj atɨmlo õr uje deeych par uje nos ochɨraha. Ese uje titɨm olak taraashi ich tyenɨj atɨmlo osoho lekɨtiyo shɨ ɨtso uje alehelo pwert eeych hn ebichlo atɨmlo õr. 28 Ye atɨlɨlo erze uje sehe oduhu olak oduhu atɨlo per wɨr ye õr pwelpe uje oshuu olak ɨchɨbiyo oshuu toy. Shɨ tyenɨj atɨlɨlo Porrosht uje pwele sɨhna olak hn sɨhna olak ɨchɨbiyo toy wahacha urhuta bahluta ehet. 29 Erahalo uje ochiwãha chɨpɨrme ijeebe otiyer par pechporrza nohmɨra per hnii chɨpɨrmicha nohmɨra ye kayɨhɨ hnɨmichpe hn toy kɨmɨjɨ ye olak Deych Porrosht nahmũr uje toy. 30 Porrosht ma sahmũr olak je erze chɨpɨrme nehech nos chɨraha olak akĩ̵re uje de olak hu keshɨ terɨhɨ latɨkpo. 31 Heke ye atɨlɨlo latɨk pork olak ma bale je chɨpɨrme uje kɨhniya. 32 Titɨm olak uje yeẽk ye lotiis yok hn tatɨm oso ich titɨm Papa uje de poõrc uje wɨchɨ ye lotiis yokpe. 33 Per uje yeẽk tatɨm yewo uje sotiis yok ich yok ɨtspo tyenɨj titɨm Papa uje de poõrc uje wɨchɨ sotiis yok. 34 Titɨm olak. ¿Je uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r uje tɨkɨrẽtni par tuu oso õr aho kɨɨsɨhɨ nãhu ĩ̵rmo? Ye tɨkɨrẽtni par tiyokõr tuu ɨtsorz. Shɨ tɨkɨrẽtni par tuu otsehek ɨre shɨ ɨtso uje tuu oteye. 35 Tɨkɨrẽtni par tuu oso omasaha par Porrosht aabo, heke hnakɨrbich uje ye Porrosht aap ich sɨtak deych, hn tɨmcharrza sɨtak data, hn ɨr lakaharza sɨtak dohota. 36 Heke ese uje ye lotiis yok ich ɨr iiso otsɨtak ɨre shɨ ɨtso uje ɨr ɨmãho. 37 Uje yeẽk sahmũr yok per ma sahmũr deych hn data ich ye ompe masaha par pɨbɨk. Ese uje sahmũr yok per ma sahmũr deyjo ich ye ompe masaha par pɨbɨk. 38 Shish tyenɨj yeẽk ewenta uje oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ ɨre shɨ pork ye lotiis yok ɨtso uje ĩhyo krus hn ĩya yok. Kɨmɨjɨ ye ewenta ich ye pwele masaha par pakɨlakpe. 39 Ese uje ye ewentpe per shɨ tɨbey ɨr ɨkɨritĩ̵hɨ nãhu ĩ̵rmo, uje uhurc ich nos pyerte. Per ese uje ewenta pork sahmũr yok ich ye tɨbey dekɨritĩ̵hɨ nãhu ɨrmõpe hn shiyokõr uje Porrosht sahmũr ich ɨr ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr. 40 Yeẽk uje sahmũr olak ahwoso ich sahmũr yok toy, hn uje sahmũr yok ich sahmũr Porrosht toy. Wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽtni. 41 Uje yeẽk tẽr ese profetɨt shɨ pork wɨchɨ profeta ich ɨr premit de ɨtso ese profetɨt. Uje yeẽk tẽr Porrosht aabo ich ɨr premit de ɨtso õr premit. 42 Titɨm olak. Yeẽk uje takashɨm Porrosht aabo yeẽk kɨmɨjɨ shɨ dosɨm awɨt uje kɨɨs hn wɨchɨ hnii ye Porrosht aabo õr bahluwape wɨchɨ ɨr premit de.—
1 Uje Jesús sɨhna lahwoso uje tatɨm erze dakɨle uje õr dose par oshiyokõr ɨr ɨbiyo ich shuu ohno otsanɨmɨrãha ɨr ahwoso hn ɨre hno tĩ̵r kal duwo sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. 2 Eseekite hn Juan uu tohɨrm oso de karsel ehet. Uje chunt uje Cristo shiyokõr hn shuu dakɨle yewo ohno otĩ̵r ɨre. 3 Otatɨm Jesús otsɨɨ: —Juan sole: “¿Je owa uje yesh oyiyem o je oyiyem kɨnehẽt?”— 4 Jesús tatɨm õr ɨm: —Bolɨlo atɨmlo Juan uje entloko hn uje amlo. 5 Atɨmlo uje olɨbo ich omo lekɨtiyo, hn erze uje pɨlich worbɨt yakaha õr ich odɨrk, hn erze uje lepra yakaha õr ich õr owich om, hn erze uje õr armo ich ochunt lekɨtiyo, hn erze uje otoy ich õr ɨkpo. Titɨm losuhlaabo erze ahwoso oomo par omasaha par Porrosht aabo. 6 Ich om par yeẽk uje ye nowãha yok.— 7 Uje Jesús tatɨm Juan akɨle shuu ɨtsorz hn ohno ocheeshpo ɨch Jesús eyucha Juan tatɨm erze oso ɨm: —Sehe tuu atɨmlo yok. ¿Ɨnaãpo heke etĩ̵rlo wahachni owich uje ɨsa? ¿Je etĩ̵r par eychɨmlo ese uje ɨtso tyermɨt uje myent tɨbichu? 8 Kɨmɨjɨ ye etĩ̵rlo ese owich uje ɨsa par eychɨmlo ese tyermɨt atɨmlo yok ɨnaãpo heke etĩ̵rlo wahachni. ¿Je etĩ̵rlo par eychɨmlo hnakɨrbich uje ɨshuwo ɨhĩ̵rtso? Nĩhyok pork erze uje õr ɨshuwo ɨhĩ̵rtso odebuhu reye õr ihyuwo. 9 ¿Je etĩ̵rlo wahachni par eychɨmlo latɨkpo? ¿Je etĩ̵rlo par eychɨmlo profetɨt yet? Ẽhe, etĩ̵rlo wahacha par eychɨmlo profetɨt. Titɨm olak uje wɨchɨ ma dich je profeta yewo. 10 Juan wɨchɨ uje Porrosht ahwoso tata uje Porrosht tatɨm Cristo ɨm: “Hmeychɨm, tuu pɨbich hno wap par nɨshii oso õr ɨluu shɨ ɨtso uje nɨshii dehet par uje ochɨmɨt ɨre hn otaachĩ̵hɨ owa ahɨr nehe.” 11 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Nĩhyok hnakɨrbich uje ma dich je Juan uu tohɨrm oso. Juan ich dich per Porrosht aap uje ye dichpe ich ma dich je Juan. 12 Uje ehn Juan tohɨrm oso nehech ele ahle ich oso oshiyokõr shɨ ɨtso uje ochukusye par omasaha par Porrosht aabo hn oso ochiyuhu ɨre par omasaha toy. 13 Erze Porrosht ahwoso uje nos wɨr profeta ochichewkite hn erze uje Moisés chichewkite tata uje Cristo tyenɨj tɨrẽt nehe per Juan uu tohɨrm oso tata uje yej taãcha. 14 Oso otata uje Elías tyenɨj tɨrẽt nehe per titɨm olak kɨmɨjɨ sehe ẽrlo ich Juan wɨchɨ Elías. 15 Olak ãr de par uje entlo. Uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r erze uje titɨm olak. 16 ¿Tɨteẽta latɨkpo par tuu erahalo erze oso uje yesh õr ɨka õr ɨluu? Õr ɨluu ich shɨ ɨtso pɨkɨhnino uje otsakaha dɨt ehet hn otatɨm nahĩ̵re ich otsɨhnew otsɨɨ: 17 “Oyobɨta flawta per ye ahakõrlo weylape. Oyeeychɨ oyeẽt musika uje dosdarak par topo per ye ahmũrlope uje eyerhlo.” 18 Titɨm olak ɨtsorz pork uje Juan uu tohɨrm oso tɨrẽtni ich ye tepe erze uje oso yewo otew, hn ye dohope uje oso yewo oho per otata uje demonit de ɨre ehet. 19 Yok tokõra poõrzni. Ich takaak ɨtso oso yewo hn tokooho per wɨr otata otsɨɨ: “Hmeychɨmlo, wɨchɨ ich jar hn yɨkẽhik. Ɨr ihyẽro wɨr uje õr kobra nahnapso õr hnote par gobierno hn erze uje õr ɨluu mɨhnũ.” Porrosht ich eykdeyo hn shiyokõr uje sahmũr. Deeych yet nehe ich ɨmeheeych uje ɨre ich eykdeyo pork erze uje shiyokõr ich tokole om.— 20 Eseekite ɨchii Jesús tata uje mɨhnũwo tyenɨj tĩ̵r erze oso uje odebuhu erze duwo uje wɨchɨ shiyokõr kuche ich kɨhniyani uje ye latɨk pwele niyokõr. Oteychɨm per shish otsotiis hn ye onoympe uje oshiyokõr mɨhnũwo. 21 Jesús tata ɨm: —Ich yarhakpa uje tyenɨj tĩ̵r erze dɨt Corazín oso hn erze dɨt Betsaida oso pork tiyokõr kuche ich kɨhniya wahacha erze duwo aho per shish otsotiis yok. Kɨmɨjɨ tiyokorĩ̵hɨ wahachni ese duwo Tiro hn Sidón ich osdeyo uje erze oso oym uje oshiyokõr mɨhnũwo hn oshiyokõr õr ɨshuwo ochĩ̵ra ponchuko hn oyãha hn ochukshãha piitsɨt õr hu eyo par uje ochɨbɨte orhõta uje onoym deluu mɨhnũ. 22 Tiita uje terɨhɨ ese deeych nehe uje otĩ̵r Porrosht ɨle ɨkɨch ich ma sepyẽr erze dɨt Corazín oso hn erze dɨt Betsaida oso je uje sepyẽr erze dɨt Tiro oso hn dɨt Sidón oso.— 23 Hn Jesús tata ɨm: —Erze dɨt Capernaum oso ich onarim ɨre shɨ ɨtso uje yej otaachĩ̵hɨ poõrc per tyenɨj ochɨrmas õr hn ochɨmchaha õr urhuta bahluta ehet. Erze kuche uje tiyokorĩ̵hɨ õr ahɨr uje ye latɨk pwele niyokõr kɨmɨjɨ tiyokorĩ̵hɨ dɨt Sodomakite ich ese dɨt shish de nehech ele ahle. 24 Tiita uje terɨhɨ ese deeych uje otĩ̵r Porrosht ɨle ɨkɨch nehe ich ma sepyẽr erze dɨt Capernaum oso je uje sepyẽr ese dɨt Sodoma oso.— 25 Eseekite hn Jesús tatɨm Porrosht ɨm: —Papa, owa uu poõrc yɨnsɨrc hn hnɨmich yɨnsɨrc. Tɨkɨna owa pork akɨs erze kuche uje ahakõr par uje erze oso uje õr eykdeyo ye odɨrehepe hn erze uje õr dɨtuwo ye odɨrehepe. Owa aabo wɨr õr ɨtso pɨkɨhnino ijaabo. Wɨr uje uhu ochɨraha erze kuche uje ahakõr. 26 Papa, shɨ ahakõr uhu ɨtsorz pork ahmũr uhu ɨtsorz.— 27 Jesús nos tatɨm oso ɨm: —Papa nos chɨbɨte kuche pɨhme. Nĩhyok yeẽk uje chɨraha yok uje yok uu Porrosht Ijɨt pisht, shɨ Papa wɨchɨ uje chɨraha. Nĩhyok yeẽk uje chɨraha Papa, shɨ yok tɨkɨraha hn erze uje tuu ochɨraha ɨre. 28 Erẽtlo etĩ̵rlo yok nos wɨr olak uje ahakõrlo obiyo ich kɨhniya hn uje ich ɨhne pork sehe eshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Etĩ̵rlo yok hn tuu olak tonkiya. 29 Shɨ ɨtso uje ochɨbɨte hyuwo wey etɨbich par uje shiyokorãha ese yet ich tyenɨj etĩ̵rlo yok par tiyokorãha olak pork ye yok ehnitakpe hn ye yok narim yokpe. Heke tuu olak tonkiya pork ye olak nesita ahakõrlo kuche par eshɨlo olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 30 Erze pahwoso uje titɨm olakɨke wɨr ich hɨroj shɨ ɨtso hyuwo uje ochɨbɨte wey etɨbich hn hnoy nerhũwo uje hɨroj.—
1 Eseekite uje terɨhɨ sabta hn Jesús hno chɨkãha shakɨrrza ehet. Ɨr akɨle ohno õya ɨre hn ochuuna uje sewɨt sẽhi õr heke ochekushu trigo ee hn otew. 2 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo uje omo Jesús akɨle uje oshiyokõr hn otatɨm Jesús otsɨɨ: —Hmeychɨm erze akɨle, ich oyuwe erze ley. Ley tata uje ich ye ompe oshiyokõr obiyo sabta pork wɨchɨ ese deeych uje otsakɨr.— 3 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erahalo uje Porrosht ahwoso tata uje iyuwo sẽhi rey David hn ɨr ihyẽro. 4 Omasaha ese patikɨt ehet uje Porrosht ihyuch de hn saserdote ɨshɨm õr erze pan uje oshɨmɨhɨ Porrosht par uje otew. Erze pan wɨr uje ochɨbɨte shɨ par uje saserdote otew, ye par yewope per David ye niyokõr mɨhnĩ̵kpe pork iyuwo sẽhi hn sapur. 5 Olak erahalo uje Porrosht ahwoso uje Moisés chichewkite tata uje erze saserdote uje ochish obiyohochɨs Porrosht ɨr templo ehet ese deeych uje otsakɨr ich ye otsowe erze leype. 6 Titɨm olak uje nohmet de olak ahɨr uje ich ma dich je asa templo. 7 Porrosht ahwoso tata uje Porrosht ɨm: “Eenɨlo uje oso õr losuhlaabo hn akashɨmlo õr. Wɨchɨ ich ma om par ahakõrlo je uje tukulo loshɨpɨt par eeychãhalo yok.”— Hn Jesús tatɨm erze fariseo ɨm: —Kɨmɨjɨ eenɨlo uje oso õr losuhlaabo hn akashɨmlo õr ich ye athɨlope uje pakɨle oshiyokõr mɨhnũwo pork ye oniyokõr mɨhnũwope. 8 Yok tokõra poõrzni. Yok ese deeych uje otsakɨr ɨr yɨnsɨrc.— 9 Eseekite uje Jesús tokolɨhɨ shakɨrrza ehet hn hno masaha õr sinagoga ehet. 10 Hnakɨrbich dechɨ uje hmata ye jukur. Yewo odechɨ toy uje sehe õr denunsya Jesús heke ochukwi ɨluu, otatɨm Jesús otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ yeẽk dukuta yet ese deeych uje otsakɨr ¿je wɨchɨ sowe asa ley?— 11 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ olak yeẽk obeje chɨhɨ uje kayɨhɨ jotsɨt ese deeych uje otsakɨr ¿je ye dope par diyuhu? 12 Hnakɨrbich ma bale je obejɨt heke uje yeẽk shiyokõr om ese deeych uje otsakɨr ich ye sowe leype.— 13 Jesús tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Ẽr ahmikɨt.— Wɨchɨ chĩ̵r, ɨchii hmata sano ɨtso asa hmata yata. 14 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otokolɨhɨ sinagoga ehet hn ohno par okeytkẽrye ochukwi Jesús ɨluu pork sehe oduhu oduhu toy. 15 Jesús chɨraha uje sehe oduhu ɨre heke tokolɨhɨ wahacha hn hno. Ich oso okɨhniya uje oyehe nẽr hn nos chukuta õr. 16 Tatɨm õr par uje ye odɨbɨte ɨre orhõta. 17 Uje tatɨm õr shuu ɨtsorz ich shuu yakaha erze Porrosht ahwoso uje profeta Isaías chichewkite. Wɨchɨ eyucha Cristo uje tata uje Porrosht ɨm: 18 —Hmeychɨmlo pɨbich uje tiihla. Wɨchɨ ich tahmũr hn tahmũr uje shiyokõr. Tyenɨj tɨbɨte Pɨchɨbich ɨre ehet par sanɨmɨrãha pahwoso tatɨm erze dihipo kɨnãho par shuu omasaha par paabo. 19 Wɨchɨ ye dihyokos yewo hn ye tɨbich nɨhnew lahwospe heke nĩhyok yeẽk tyenɨj chunt uje sɨhnew lahwoso uje wɨchɨ chɨkãha daho. 20 hn ye nontew erze oso uje hnii omasaha par Porrosht aabo. Wɨr shɨ õr ɨtso tyermɨt uje sehe purho per wɨchɨ ye duhu purhope hn wɨr shɨ õr ɨtso nampyon uje ɨr meshɨt sehe toy per wɨchɨ ye duhu tope nehech uhurc hn erze uje ich om serz erze mɨhnũwo 21 hn erze dihipo kɨnãho tyenɨj ye olotiis ɨrpe.— Wɨr uje Isaías chichewkite. 22 Eseekite hn ohnoy hnakɨrbich otseya Jesús uje olɨbɨk hn ɨrpɨk. Demonyo de ɨre ehet. Jesús shuu wɨchɨ owich om heke pwele chiilehet hn teychɨm lekɨtiyo. 23 Nos wɨr oso ich ochishlabe. Otatɨmye otsɨɨ: —¿Je wɨchɨ uu Cristo uje tãra ɨr porokkite rey David?— 24 Uje erze fariseo ochunt hn otata otsɨɨ: —Beelzebú uu demonyo õr bahlut, wɨchɨ uje ɨshɨm Jesús ukurbo par chiyuhu demonyo.— 25 Jesús nos chɨraha õr eyuwo heke tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ nos wɨr oso uje otakɨsho ɨr hnɨmich otsɨtakye heke otsehek ɨre hn nĩhyok õr ukurbo, hn nos wɨr duwo hn nos wɨr uje õr iisoye ich otsɨtakye heke otsehek ɨre hn nĩhyok õr ukurbo. 26 Shɨ ɨtspo kɨmɨjɨ Satanás diyuhu demonyo ich shɨ õr ɨre uje otsehek ɨre heke nĩhyok ɨr ukurbo per ye niyokõr duhu ɨlorzpe. 27 Kɨmɨjɨ tiyuhu demonyo tĩ̵ra Beelzebú ukurbo, hn ¿erze olak akɨle õr ukurbo tãra ɨraãpo par uje ochiyuhu demonyo? Ebɨtɨlo uje õr ukurbo tãra Porrosht heke olak akɨle ochɨbɨte orhõta uje shɨ eymehilo. 28 Per kɨmɨjɨ tiyuhu demonyo tĩ̵ra Porrosht Ɨchɨbich ich ɨmeheeych uje terɨhɨ ɨshɨrĩt par amsahalo par olak Porrosht aabo. 29 Kɨmɨjɨ hnakɨrbich chɨhɨ uje ɨr ukurbo de hn yet sehe masaha ɨr ihyuch par torha ɨr kushjãro ich ye pwelpe. Tyenɨj shiyeru wap chĩ̵ra lukwerc hnii pwele hnoy ɨr kushjãro. 30 —Erze uje otsahmũr õya yok wɨr pakɨlo hn erze yewo wɨr uje sehe onontew yok. Wɨr uje ye otakashɨm yok odish wɨr oso õrye wɨr uje oshuu oso ochũr lekɨtiyo.— 31 Heke titɨm olak. Porrosht pwele perdonar oso nos wɨr kuche mɨhnũwo uje oshiyokõr hn nos wɨr mɨhnũwo uje otata per ye perdonarpe erze uje ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Porrosht Ɨchɨbich. 32 Porrosht pwele perdonar erze uje ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho yok uje tokõra poõrzni per erze uje ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Porrosht Ɨchɨbich wɨr uje ye perdonar õrpe hnii ele deeych hnii deeych yet nehe. 33 Olak athɨlo uje pɨluu mɨhnũ per ebɨtɨlo uje pɨbiyo ich om. Kɨmɨjɨ asa pohorrza om ich shish ɨr ee om, per kɨmɨjɨ asa pohorrza mɨhnũ ich ɨr ee ye ompe. Ɨr ee chɨbɨte orhõta kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ mɨhnũ. Tiyokõr uje ich om shɨ ɨtso pohorrza uje ee om. 34 Shɨ olak ɨtso echeẽt aabo uje wosdeyo. Ye olak pwelpe uje athɨlo ahwoso uje ich om pork olak ɨluu mɨhnũ. Erze uje de oso õr aho wɨr uje otata kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ mɨhnũwo. 35 Hnakɨrbich uje ɨr ɨluuta om ich tata uje om, hn hnakɨrbich uje ɨluuta mɨhnũ ich tata uje mɨhnũwo.— 36 Hn Jesús tatɨm erze fariseo ɨm: —Sehe tuu erahalo uje terɨhɨ ese deeych nehe uje Porrosht sepyẽr oso, ich shuu nos oso otatɨm ɨre uje keshɨ ɨnaãpo heke otata erze õr ahwoso uje ye jukur. 37 Shɨ erze olak ahwoso om uje athɨlo wɨr uje shuu ɨmeheeych uje ye ahakõrlo uje mɨhnũwope hn erze olak ahwoso uje athɨlo uje ye ompe ich tyenɨj shuu Porrosht sepyẽr olak.— 38 Eseekite hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn erze yewo uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otatɨm Jesús otsɨɨ: —Maestro, sehe oyuhu ahakõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr par oyeychɨm.— 39 Per Jesús nos tatɨm oso ɨm: —Oso uje shish oym Porrosht wɨr shɨ õr ɨtso tɨmcharrza waa je torãha dabich. Sehe oduhu tiyokõr yarta par ochɨraha uje tokõra poõrzni per ye tiyokõrpe. Shɨ tiyokõr yarta uje ɨtso uje tokolɨhɨ profeta Jonaskite. 40 Wɨchɨ de doshɨt bahlut ehet daalo tre hn dɨhle trekite. Yok uje tokõra poõrzni. Tyenɨj yok de hnɨmich uut daalo tre hn dɨhle tre. 41 Uje terɨhɨ ese deeych uje Porrosht sepyẽr oso nehe hn olak hn erze oso yewo uje amlo yok tyenɨj alehelo Porrosht ɨkɨch. Erze dɨt Nínive oso tyenɨj oyehet toy hn õr denunsya olak pork uje wɨr ochunt Porrosht ahwoso uje Jonás tatɨm õrkite ich wɨr oym erze mɨhnũwo uje oshiyokõr. Yok de olak ahɨr hn yok ma dich je Jonás per ye ahmũrlo ẽrlo pahwosope. 42 Uje terɨhɨ ese deeych uje Porrosht sepyẽr nãhu ĩ̵rmo oso nehe ich erze oso uje oteychɨm yok tyenɨj oyehe Porrosht ɨkɨch. Asa reyna waa je tãra hnɨmich sur yɨt tyenɨj iyehe Porrosht ɨkɨch toy hn denunsya õr. Wate tãra hnɨmich uje dukuhla par tẽr uje rey Salomón tata pork wɨchɨ ich eykdeyo per yok de olak ahɨr. Yok ma dich je Salomón per olak ye ahmũrlo ẽrlo pahwosope.— 43 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje ɨchɨbich mɨhnt tokolɨhɨ hnakɨrbich ehet hn hno tĩ̵r lekɨtiyo ese owich uje kako par chukwi owich yet par sakaha per ye dishpe. 44 Heke ehet chilehet ɨm: “Ma om takaashpo tɨtĩ̵r ese hnakɨrbich ehet uje tɨkɨtolɨhɨhna.” Uje cheeshpo ich chish ese hnakɨrbich ehet uje sakahahna shɨ ɨtso uje nĩhyok ye latɨk chɨhɨ ehet hn ich otsarz hn onɨshii hn oshuu om 45 heke hno chish ɨchɨbiyo mɨhnũwo yewo uje õr syete. Ich ma õr mɨhnũwo pisho je ɨre. Nos omasaha ese hnakɨrbich ehet hn otsakaha toy. Uje uhurc ese hnakɨrbich ich ma ɨr ɨkɨrĩt mɨhnĩ̵kpa je waphna. Erze kuche mɨhnũwo shɨ sɨteẽta uje tyenɨj tĩ̵r erze oso nehe uje õr ɨluu mɨhnũ.— 46 Eseekite uje ehn Jesús shiyokorãha erze oso hn ɨr data taãcha hn deshɨbo, shɨ oyehe ejwert. Sehe okeytkẽr ɨre. 47 Yeẽk tatɨm Jesús ɨm: —Ata hn eshɨbo odechɨ ejwert. Sehe okeytkẽr owa.— 48 Per Jesús tatɨm ese hnakɨrbich uje tatɨm ɨreke ɨm: —¿Je sehe eraha yeniipo uje õr ɨtso mama hn yeniipo uje õr ɨtso pɨshɨbo?— 49 Jesús chishĩ̵r dakɨle tatɨm erze oso ɨm: —Wɨr shɨ õr ɨtso mama hn pɨshɨbo. 50 Yeẽk uje shiyokõr uje Papa sahmũr uje de poõrc ich wɨchɨ pɨshap hn wate pɨnap hn wate mama.—
1 Eseekite uje shiyehe wɨchɨ deeych hn Jesús tokolɨhɨ pwert ehet, hno tĩ̵r lagunta wɨrc hn sakaha. 2 Ich oso okɨhniya uje otakɨsho lawichɨhɨ ɨr ahɨr heke dohɨr pohorrza ehet hn sakaha. Shɨ erze oso oyehe onoota wɨrc. 3 Jesús tatɨm õr sɨteẽta kuche ich kɨhniya ɨm: —Hnakɨrbich dekite uje hno par sɨtsẽr jõro eyhi. 4 Uje sɨtsẽr hn eyhi kayɨhɨ dehet. Chɨpɨrme taãcha hn tew. 5 Uje sɨtsẽr erze eyhi hn yẽr kayɨhɨ uje kojano po de, shɨ hnɨmich pɨkaap. Erze eyhi tokole shɨchish pork ye hnɨmich pɨkaap. 6 Uje deeych tokole tew. Ich shuu kako pork nĩhyok ɨr uro. 7 Erze eyhi yẽr uje sɨtsẽr kayɨhɨ uje wontɨ de. Erze wontɨ kresa hn sajuwe 8 per erze eyhi yẽr uje sɨtsẽr ich kayɨhɨ hnɨmich uje om, kresa hn ɨr ee de. Yẽr ee syen hn yẽr ee sesenta hn yẽr ee treynta. 9 Olak ar de par ẽrlo. Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r erze uje titɨm olakɨke.— 10 Eseekite hn Jesús akɨle otɨrẽt otĩ̵r ɨre hn otatɨm otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke shish eteẽta kuche uje atɨm oso?— 11 Jesús tatɨm õr ɨm: —Porrosht sehe duhu erahalo erze kuche uje shiyokõr par tɨbey daabo per ye nahmũrpe uje erze oso yewo ochɨraha. 12 Erze uje ochɨraha ich Porrosht tyenɨj shuu ma ochɨraha nehech uhurc ich kɨhniya uje wɨr ochɨraha, per erze uje ye odɨrehepe Porrosht chiyuhu õr eyuwo erze arhaabo uje ochɨraha. 13 Uje titɨm õr kuche shɨ tɨteẽta heke uje oteychɨm per ye onomope. Uje otẽr ich ye odɨrehepe. 14 Heke ich oshuu erze ahwoso yakaha uje profeta Isaías chichewkite uje Porrosht tata ɨm: “Olak tyenɨj entɨlo ɨr ahwoso per ye erahalope uje tata, hn tyenɨj eychɨmlo uje shiyokõr per ye erahalope ɨnaãpo heke shiyokõr shuu ɨtsorz. 15 Erze oso ich shɨ õr ɨtso uje ye õr eyuwĩ̵rsh hn ich shɨ õr ɨtso uje õr ãr kututa hn ich shɨ ɨtso uje õr ɨle kututa pork kɨmɨjɨ oteychɨm uje tiyokõr hn ochunt uje tiita hn ochɨraha heke ich otĩ̵r yok hn tuu õr owich om.” Wɨr uje Isaías chichewkite.— 16 Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Ich om par olak uje amlo uje tiyokõr hn erahalo hn uje ẽrlo uje tiita ich ɨmeheeych. 17 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ich okɨhniya erze profeta poruwo wɨshɨ hn erze uje õr ɨluu om sehe oteychɨmkite erze uje yesh eychɨmlo per ye oteychɨmpe, hn sehe otẽr erze uje yesh ẽrlo per ye otẽrpe. 18 Ese uje titɨm õr shɨ tɨteẽta ese hnakɨrbich uje sɨtsẽr jõro eyhi ich tata shuu ɨtsorz. 19 Uje yeẽk tẽr erze Porrosht ahwoso uje yet tatɨm uje Porrosht shiyokor par tɨbey laabo hn ye dɨraha uje tata ich dyablo tĩ̵r ɨre hn chiyuhu erze Porrosht ahwoso ɨre ehet heke chɨkey. Wɨchɨ shɨ ɨtso ese dehet uje jõro eyhi kayɨhɨ. 20 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ kojano po eeych ich shɨ ɨtso yeẽk uje chunt Porrosht ahwoso ich sahmũrpa hn õr ayla 21 per wɨchɨ ich shɨ ɨtso jõro uje ye ũrɨrsh Wap ich ewenta per uje kuche mɨhnũwo tĩ̵r Porrosht aabo pork ye olotiis pahwosope ich wɨchɨ iim Porrosht shɨchish. 22 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ hnɨmich uje wontɨ de wɨr shɨ ɨtso yeẽk uje chunt Porrosht ahwoso. Ich sahmũr per shɨ shuu deyuwo tɨsɨr labɨso hn dasuwo. Ma sahmũr hnote, heke erze kuche sehnyẽr ɨre shɨ ɨtso erze wontɨ uje sajuwe jõro hn ye duhu eerĩ̵rsh. 23 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ hnɨmich uje om wɨr shɨ ɨtso yeẽk uje chunt Porrosht ahwoso ich chɨraha. Wɨchɨ shɨ ɨtso erze jõro uje ee de. Yẽr ee syen hn yẽr ee sesenta hn yẽr ee treynta.— 24 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo tatɨm õr ɨm: —Uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo wɨchɨ shɨ ɨtso hnakɨrbich uje shuu ochukwẽr ɨr jõro eyhi uje om ɨr shakɨrrza ehet. 25 Uje dɨhlak ich nos omoko hn ese hnakɨrbich ɨr ɨmehẽt taãcha. Sɨtsẽr eyhi uje mɨhnũ asa shakɨrrza ehet hn tokole hno. 26 Uje erze jõro tokole kresa hn ee de ich ɨmeheeych uje wɨr jõro uje mɨhnũwo ĩya erze uje ich om. 27 Erze uje ochish obiyohochɨs shakɨrrza ehet ohno otatɨm nensɨrc otsɨɨ: “Erze jõro eyhi uje oyɨtserĩ̵hɨ shakɨrrza ehetni ich om. ¿Ɨnaãpo erze jõro mɨhnũwo tokolɨhɨ asa shakɨrrza ehet?” 28 Ese õr yɨnsɨrc tatɨm õr ɨm: “Shɨ ese eyok ɨmehẽt shiyokõr shuu ɨtsorz.” Ɨr ɨbiyo otatɨm otsɨɨ: “¿Je ahmũr uje oyuko oyiyuhu erze jõro uje ich mɨhnũwo hn oyɨtiyer?” 29 Tatɨm õr ɨm: “Ye eyuhulo nok eyuhulo erze trigo uje ich om. 30 Ma om shɨ kresa nõyye nehech terɨhɨ uje ochekushu nehe. Tuu wɨr ohno wap par ochekushu erze jõro uje mɨhnũwo hn oshuu takɨsho lawich wee wee par otsẽru. Per erze trigo ich ochekushu hn ochɨhmer ochɨmchaha ɨr owich.”— 31 Eseekite hn Jesús tatɨm õr kuchɨt yet shɨ sɨteẽta ɨm: —Uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo ich shɨ ɨtso asa pohorrza eyhi waa je iich otsɨɨ mostasa uje hnakɨrbich chukwerĩ̵hɨ ɨr shakɨrrza ehet. 32 Asa pohorrza eyhi ich ma ijaap je erze jõro yewo per uje kresa ich ma data je erze jõro yẽr. Wate kresa nehech ɨtso erze pohɨr yẽr uje deyo. Chɨpɨrme tĩ̵r hn shiyokorĩ̵hɨ dewo ɨr uke.— 33 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo tatɨm õr ɨm: —Uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo ich shɨ ɨtso asa pan eyhita uje tɨmcharrza shuu ĩya ese erint par shiyokõr pan uje ich kɨhniya. Shɨ iyem nehech asa pan eyhita chũr lekɨtiyo ese erint ehet.— 34 Nos wɨr kuche uje Jesús tatɨm erze osoko ich shɨ sɨteẽta. Yelɨj shɨ tatɨm õr kuche duhu ɨmeheeych per shish sɨteẽta. 35 Uje sɨteẽta shuu ɨtsorz ich shuu yakaha erze uje profetɨt tatkite pork tata uje Cristo tata ɨm: —Shɨ tɨteẽta kuche uje ye oso odɨrehepe. Uje Porrosht shiyokõr ɨrmõkite nehech takaachĩ̵hɨ ĩ̵rmo ich ye Porrosht duhu odɨrehepe.— 36 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨ erze oso õr ɨkɨch uje ich okɨhniya hn masaha pwert ehet. Ɨr akɨle otĩ̵r ɨre hn otatɨm otsɨɨ: —Atɨm õryok erze uje eteẽtaka. ¿Tata latɨkpo erze jõro mɨhnũwo uje tokolɨhɨ asa shakɨrrza ehet?— 37 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok uje tokõra poõrzni ich yok ɨtso ese uje sɨtsẽr erze jõro eyhi uje om. 38 Asa shakɨrrza wate ɨtso ĩ̵rmo, hn erze eyhi uje om wɨr shɨ ɨtso Porrosht aabo. Erze eyhi uje mɨhnũ wɨr ɨtso dyablo aabo, 39 hn ese eyok ɨmehẽt uje sɨtsẽr erze eyhi uje mɨhnũ wɨchɨ dyablo. Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt nehe hn ochekushu erze jõro, hn erze uje ochekushu erze jõro wɨr anjele. 40 Erze jõro uje mɨhnũ ich otsɨtiyẽr hn ochɨmchaha jwekɨta ehet hn otsẽru wɨr shɨ ɨtso uje erze anjele oshiyokorĩ̵hɨ erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ nehe uje terɨhɨ ɨshɨrĩt. 41 Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj tuu yok anjele ohno otĩ̵r ĩ̵rmo lekɨtiyo par ochish wɨr õrye erze oso uje otakɨsho lawichɨhɨ Porrosht aabo õr ehet par oshuu oshiyokõr uje ich mɨhnũwo hn erze uje oshiyokõr mɨhnũwo 42 hn otãra õr ochɨmchaha õr ese kipuut ehet uje jwekɨta de. Wɨr tyenɨj oyerh hn oches labɨtẽre wahacha pork ich dospa. 43 Per erze yewo uje õr Porrosht aabo tyenɨj ode ɨre ahɨr hn õr hũre shɨ ɨtso deeych uje chihit. Wɨr uje õr Deych tɨbey õr. Olak ãr de par ẽrlo. Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r ahnũwo uje titɨm olak.— 44 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo tatɨm õr ɨm: —Ese uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo ich shɨ ɨtso uje yeẽk sakɨs kuchɨt uje ich debichpa ɨr hnɨmich ehet. Hnakɨrbich yet chish ese kuchɨt uje ich om hn sajuwepo. Wɨchɨ ich aylpa. Hno chiwãha nos wɨr ɨr kushjãro uje de ɨre ahɨr hn tiya ese hnɨmich. 45 Ese uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo wɨchɨ shɨ ɨtso yeẽk uje chukwi kojach uje ich debichpa. 46 Chish nohmet uje ich ma ɨhĩ̵rtpa heke hno chiwãha nos wɨr ɨr kushjãro uje de ɨre ahɨr hn tiya ese nohmet.— 47 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo tatɨm õr ɨm: —Ese uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo wɨchɨ shɨ ɨtso ret uje otãra ochɨbɨte onoota hn chishew doshiyo kɨnãho kɨnãho. 48 Uje doshiyo kɨhniya de ese ret ehet hn odalii ese ret hn ochiyuhuchɨs onoota wɨrc. Otsakahachɨs hn ochiyuhu erze doshiyo. Ochɨhmer erze uje om ochɨmchaha kanasta ehet per otãra erze yewo uje mɨhnũwo. 49 Uje terɨhɨ ese ɨshɨrĩt nehe ich oshiyokõr shɨ ɨtso uje erze leshĩ̵rtso oshiyokõr. Anjele otɨrẽt hn otĩ̵r lekɨtiyo hn otsehek erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ hn erze Porrosht aabo. 50 Erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ tyenɨj anjele otãra õr ochɨmchaha õr ese kipuut ehet uje jwekɨta de. Wɨr ich oyerh oches labɨtẽre pork ich dospa.— 51 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Je ɨmeheeych ahnũwo uje titɨm olakɨke?— Otatɨm otsɨɨ: —Ẽhe.— 52 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ wɨr yeẽk uje shiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite uje ye lotiis yok hn chɨraha uje Porrosht shiyokõr par tɨbey laabo, wɨchɨ chɨraha uje shiyokorãha oso erze ahwoso ɨlaro uje ley tata hn erze pahwoso ahlo. Wɨchɨ shɨ ɨtso yeẽk uje ɨr ihyuch de hn chiyuhu erze kuche uje ɨlaro hn uje ahlo par uje shiyokorãha yewo.— 53 Eseekite uje Jesús sɨhna erze kuche uje tatɨm õrke uje shɨ sɨteẽta hn tokolɨhɨchɨs hno. 54 Uje taachĩ̵hɨ wahacha ese hnɨmich uje ɨre neẽhe hn shiyokorãha orĩ̵hɨ sinagoga ehet. Erze oso ich ochishlabe. Otatɨmye otsɨɨ: —¿Latɨk niyokorãha ɨre erze kuche uje ɨre chɨraha? ¿Ɨnaãpo heke chɨraha shiyokõr erze kuche uje ye latɨk pwele shiyokõr? 55 Wɨchɨ deych karpinterya hn data María. Ɨr leshɨbo õr iiyo otsɨɨ Santiago, José, Simón hn Judas. 56 Nos wɨr ɨr nanɨme ode lɨka eyok ahɨr toy. ¿Ɨnaãpo heke Jesús nos chɨraha erze kuche?— 57 Wɨr otsɨtak ɨre. Jesús tatɨm õr ɨm: —Nos wɨr oso uje ode lekɨtiyo otola profeta per erze ɨr iiso hn ɨr ɨhnapso ye otola ɨrpe.— 58 Jesús ye niyokõrpe erze kuche ich kɨhniya uje ye latɨk pwele niyokõr pork otsotiis ɨre.
1 Eseekite hn Herodes wɨchɨ õr bahluwaha ese hnɨmich Galilea. Chunt nos wɨr kuche uje Jesús shiyokõr. 2 Sẽrza tatɨm erze debiyo ɨm: —Wɨchɨ uu Juan uje tohɨrm oso ich ɨkpo heke ukurbo de par shiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr.— 3 Antni Herodes shuu ochishew Juan hn oshiyeru kenena meyko hn ochɨmchaha karsel ehet. Shiyeru Juan shɨ pork Herodías sɨtak. Wate Herodes leshɨbich Felipe ɨr ɨrãhto per Herodes ĩhi wate ahɨr. 4 Herodes shuu oshiyeru Juan pork Juan tatɨm ɨm: —Owa aluwe ley uje ẽhi wate ahɨr par erãhto.— 5 Herodes sehe duhu Juan duhu toy per ich tola erze oso pork wɨr ye olotiispe uje Juan wɨchɨ profetya. 6 Eseekite uje Herodes kumpre ãyo hn shiyokõr õr ahamich dich. Herodías waa je Herodes ĩhi ahɨr ɨr ijɨta tokole shiyokõr weylehe erze oso õr ɨkɨch hn Herodes ich sahmũr uje wate shiyokõr. 7 Heke chɨbɨte lahwoso par uje wate sapur kuchẽrk ich ɨshɨm. 8 Ɨr data sakɨt ɨre heke tatɨm Herodes ɨm: —Asɨm yok Juan uu tohɨrm oso ɨr huta. Emchaha preta waa je data ehet waa je data hn uhu otõhwa odeya lɨka.— 9 Uje Herodes chunt uje ɨtsorz ich dosdarak per chɨbɨte lahwosoko erze oso õr ɨkɨch heke tatɨm ohyerptosht par tõhwa. 10 Shuu ohno otɨr karsel ehet par ochekshehe Juan etɨbich. 11 Ochɨmchaha preta ehet hn otõhwa oshɨm asa pɨkɨhninta. Wate hnoy ɨshɨm data Herodías. 12 Eseekite hn Juan ɨr akɨle otĩ̵r karsel ehet hn ohnoy ɨr yũhurrza. Ochihitsɨm hn ohno otatɨm Jesús. 13 Uje Jesús chunt hn tokolɨhɨchɨs iyãha pohorrza hn hno tĩ̵r owich yet uje ɨsa. Uje oso ochunt uje Jesús hnooko hn otokolɨhɨ erze duwo ohno otsahn ɨjɨch odɨrkɨhɨ hnɨmich. 14 Uje Jesús taachĩ̵hɨ wahacha hn ihnɨmichɨhɨ pohorrza ehet ich umo erze oso uje ich okɨhniya. Chuuna uje õr losuhlaabo hn chukuta erze uje õr permo. 15 Uje ich yɨlkashɨp hn Jesús akɨle otatɨm ɨre otsɨɨ: —Ele owich uje eyok de ich ɨsa hn ich yɨlkashɨp. Atɨm erze oso par uje odo otĩ̵r erze duwo hn otiya labɨso par otew.— 16 Jesús tatɨm erze dakɨle ɨm: —Ye nesitpe uje ohno. Asɨmlo õr uje otew.— 17 Ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: —Shɨ pan sinko hn doshiyo osiyer uje de.— 18 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ohwĩ̵lo, asɨmlo yok.— 19 Jesús tatɨm erze oso par uje shuu otsakahachɨs ɨhnemich eeych. Chishew erze pan uje sinko hn doshiyo osiyer. Teychɨm poõrc hn nɨhna Porrosht par erze poso. Sehek hn ɨshɨm erze dakɨle par shuu oshɨm erze oso. 20 Nos wɨr oso otew nehech otsatso. Erze ɨr akɨle ochish erze oposye uje otsatsako nehech oshuu kanaste dose yeno uje deyo. 21 Erze uje otew erze oposo wɨr õr sinko mil hnakɨrbo per ye otɨskẽr tɨmcherpe hn erze pɨkɨhnino. 22 Eseekite hn Jesús shuu wɨr dakɨle ohno oyãha pohorrza par shuu otĩ̵r wahacha lagunta pɨt yet per ɨre shɨ sakaha erze oso õr ahɨr par shuu otseyhi. 23 Uje tatɨm õr par shuu ohno hn dohɨr kojach eeych shɨ ɨre nohmɨra par orar. Uje dɨhlak wɨchɨ shɨ dechɨ shɨ sohmɨra. 24 Asa pohorrza ich dukulehe ese hnɨmich. Otsatsɨrãha myent arhĩch heke erze owɨt wokor ich shuu asa pohorrza. 25 Uje ich deeych huta hn Jesús hno sahn õr ɨjɨch dɨrkɨhɨ awɨt eeych. 26 Uje erze ɨr akɨle omo uje dɨrkɨhɨ awɨt eeych ich otolpa hn otɨbich otsɨɨ: —Lɨkɨchɨbich de wahacha.— Ich otɨbich ich otsɨhnew pork ich otolpa. 27 Ɨchii Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok, ye atɨlɨlo hn ye as olak ɨbe.— 28 Pedro tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, kɨmɨjɨ owa ich atɨm yok par uje tɨtĩ̵r owa tɨkɨrkɨhɨ awɨt eeych.— 29 Jesús tatɨm ɨm: —Erẽt.— Heke Pedro ihnɨmichɨhɨ asa pohorrza ehet, dɨrkɨhɨ awɨt eeych tĩ̵r Jesús. 30 Per uje eyuwo tɨsĩ̵r uje myent data ich tola ɨchii sehe yaka. Tɨbii Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, sehe tuu akashɨm yok.— 31 Ɨchii Jesús chĩ̵r nahmikɨt hn chishew. Tatɨm ɨm: —Shish otiis yok. ¿Ɨnaãpo owa koswãha yok?— 32 Uje odohɨr asa pohorrza ehet ich myent iyehe. 33 Erze uje ode asa pohorrza ehet otĩ̵r Jesús hn ocha dete hnɨmoho ɨkɨch oteeychãha ɨre. Otatɨm otsɨɨ: —Ich ũrpa uje owa uu Porrosht Ijɨt.— 34 Eseekite ich otaachĩ̵hɨ wahacha hnɨmich Genesaret uje de lagunta pɨt yet. 35 Uje erze oso uje odechɨ okemɨhɨ uje wɨchɨ Jesús ich oshuu erze yewo ohno otĩ̵r lekɨtiyo par uje nos otõhwa erze uje õr permo. 36 Otsapur Jesús par uje sehe olakɨhɨr shɨ ɨr nerpta ɨhɨr, hn nos wɨr uje otsakɨhɨr ich nos shuu õr sano.
1 Eseekite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite otɨrẽt otãra Jerusalén otĩ̵r Jesús. Otatɨm otsɨɨ: 2 —¿Ɨnaãpo heke erze akɨle ye oniyokõrpe uu eyok poruwo wɨshɨ õr ɨluu? Ye onũrhu nahmepe uje otaak ɨtso uje eyok poruwo wɨshɨ oshiyokõrkite.— 3 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke aluwelo erze ley uje Porrosht chɨbɨtkite par uje ahakõrlo erze uje olak poruwo wɨshɨ otata? 4 Porrosht tata ɨm: “Atɨla eych hn ata” hn tatpo ɨm: “Yeẽk uje chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho ɨr deych o kɨmɨjɨ ɨr data ich tyenɨj toy.” 5 Per olak athɨlo kɨnãha. Athɨlo uje yeẽk tatɨm ɨr deych o kɨmɨjɨ ɨr data ɨm: “Ye yok pwele uje tokosɨm olak erze kuchepe pork tokosɨm Porroshtni.” Uje ɨre tatɨm ɨr deych hn data shuu ɨtsorz ich ontɨlo ɨre par uje ye takashɨm õr heke uhulo uje wɨchɨ ye tola ɨr deychpe. 6 Par uje ahakõrlo erze uje olak poruwo wɨshɨ ochɨbɨtkite ich shɨ uhulo ɨtso uje Porrosht ley ye jukur. 7 Olak aho yũhɨrsh. Erze uje profeta Isaías tata ich ũru uje eyucha olak. Tata uje Porrosht sole: 8 “Ich shɨ erze oso õr ahwo uje onarim yok per õr aho kɨnãho. 9 Uje oteeychãha yok ich ye jukur pork oshiyokorãha oso shɨ ɨtso uje tãra Porrosht per shɨ tãra oso õr eyuwo.”— 10 Eseekite hn Jesús tɨbii erze oso par otĩ̵r ɨre. Tatɨm õr ɨm: —Ẽrlo ahnũwo pahwoso par uje erahalo. 11 Erze uje oso ochɨmchaha lahwo par otew ye duhu õr ɨluu mɨhnũpe. Shɨ erze uje otata wɨr uje tãra õr ahwo hn shuu õr ɨluu mɨhnũ.— 12 Jesús ɨr akɨle otĩ̵r ɨre hn otatɨm otsɨɨ: —¿Je eraha erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo uje ochunt erze uje athaka ich shuu otsɨtak owa?— 13 Jesús tatɨm õr ɨm: —Papa de poõrc. Kɨmɨjɨ wɨr ye oniyokorãha oso uje Papa tata ich wɨchɨ tyenɨj sɨhna õr shuu ɨtso uje chiyuhu pohɨr uro. 14 Moymlo õr. Wɨr sehe otseebe per shɨ õr ɨtso olɨbo. Kɨmɨjɨ olɨbɨk iyebe hn olɨbɨt yet iyehe nẽr ich nos õr kay hn omasaha jotsɨt ehet.— 15 Pedro tatɨm Jesús ɨm: —Atɨm õryok erze uje eteẽtaka par uje oyɨraha.— 16 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Je olak ɨlo õr? ¿Je ye erahalope? 17 ¿Je ye ɨmeheeychpe erze uje masaha oso õr ahwo ich tĩ̵r õr ɨjɨta? Uje uhurc ich tokolɨhɨ õr ehet. 18 Per erze uje tokolɨhɨ oso õr ahwo ich tãra õr aho. Wɨr uje shuu õr ɨluu mɨhnũ. 19 Erze mɨhnũwo uje tãra oso õr aho shuu õr eyuwo mɨhnũwo, hn shuu oshuu yet oshuu otoy, hn shuu otorãhaye, hn shuu oshiyokõr nos wɨr kuche uje ich mɨhnũwo uje ye onõyhi pishye ahɨrpe, hn shuu otohɨr, hn shuu otata lekushĩhiye par shuu yewo otsɨtakye, hn shuu ochinehnɨmye. 20 Wɨr tãra oso õr aho hn shuu õr eyuwo mɨhnũwo, per uje ye onũrhu nahme par otaak wɨchɨ ye duhu õr ɨluu mɨhnũpe.— 21 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨchɨs hno tĩ̵r ese hnɨmich uje duwo de Tiro hn Sidón. 22 Tɨmcharrza dechɨ uje tãra hnɨmich Canaan. Tatɨm Jesús ich sɨhnew lahwoso ɨm: —Ɨrhĩche, owa uje ãra owa porokkite rey David. Sehe tuu osɨr yok. Demonit de pijɨta ehet. Wɨchɨ shish shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ ɨre.— 23 Jesús chunt per ye dish latɨk. Ɨr akɨle otĩ̵r hn otatɨm otsɨɨ: —Uhu wate tokolɨhɨ lɨka. Shish iyehe eyok nẽr hn tɨbich.— 24 Jesús ɨm: —Porrosht shuu tɨkɨrẽtni shɨ par takashɨm erze israel oso pork wɨr shɨ õr ɨtso obeje uje pyerte.— 25 Per asa tɨmcharrza sɨtĩ̵r ɨre Jesús hn icha dete hnɨmoho ɨkɨch. Tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, sehe tuu osɨr yok.— 26 Jesús tatɨm wate ɨm: —Ye ompe uje yeẽk chiyuhu erze pan uje de ɨr aabo õr ahɨr hn ɨshɨm poyto.— 27 Asa tɨmcharrza tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ich ũru per erze poyto otew erze pan ukulo uje kay tãra ɨr yɨnsɨrc nemest eeych.— 28 Jesús tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —Ich ũrpa uje ye otiis yokpe. Tiyokõr uje atɨm yok.— Ɨchii ɨr ijɨta owich om. 29 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨchɨs nehech taachĩ̵hɨ wahacha lagunta Galilea wɨrc. Hnoohochɨs. Wɨsɨk wɨsɨk hn dohɨr kojach eeych hn sakahachɨs. 30 Ich oso okɨhniya uje otakɨsho lawichɨhɨ ahɨr. Otõhwa erze uje pɨlich worbɨt yakaha õr hn erze uje õr olɨbo hn erze uje õr ɨrpo. Yewo õya õr uje õr permo kɨnãho kɨnãho. Ochɨbɨte õr Jesús ɨkɨch hn nos chukuta õr. 31 Heke erze oso ich ochishlabe uje omo erze ɨrpo uje ochiilehet hn erze uje pɨlich worbɨt yakaha õr ich nos õr owich om hn odɨrk hn erze uje õr olɨbo ich omo lekɨtiyo. Erze oso ich onarim Porrosht uje tɨbey erze õr ɨhnapso israel oso. 32 Eseekite hn Jesús tɨbii dakɨle otĩ̵r ɨre hn tatɨm õr ɨm: —Tukuuna uje ahnũwo oso ich õr losuhlaabo pork ich daalo tre uje ode lɨka pahɨr hn kuche nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr par otew. Ye tahmũrpe uje tuu ohno otseyhi hn shɨ sewɨt sẽhi õr pork tyenɨj yeẽk torĩt shuuhu dehet pehet.— 33 Ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: —¿Yuhu tãra ɨraãpo oposo par uje otew pork ahnũwo oso ich okɨhnipa uje ode lɨka owich uje ɨsa?— 34 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Pan terɨhɨ latɨkpo uje de olak ahɨr?— Otatɨm otsɨɨ: —Syete hn doshiyo ijaabo de per arhaabo.— 35 Jesús tatɨm erze oso par uje otsakahachɨs hnɨmich. 36 Chishew erze pan uje syete hn doshiyo ijaabo ĩya. Nɨhna Porrosht par erze poso hn sehek. Ɨshɨm erze dakɨle hn wɨr oshɨm erze oso. 37 Nos wɨr õr ɨre otew nehech otsatso. Ɨr akɨle ochish erze oposye uje otsatsoko nehech oshuu kanaste deyo yeno syete. 38 Erze oso uje otaakkite õr kwatro mil hnakɨrbo per ye otɨskẽr tɨmcherpe hn erze pɨkɨhnino. 39 Jesús tatɨm erze oso par ohno otseyhi, hn dohɨr pohorrza ehet hno tĩ̵r wahacha hnɨmich uje iich otsɨɨ Magadán.
1 Eseekite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ saduseo ohno otĩ̵r Jesús. Otatɨm par uje sehe oduhu niyokõr yarta wahacha poõrc kɨmɨjɨ ũru uje ɨre Cristo. Shɨ õr prowa Jesús. 2 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje deeych yaka ich atɨmloye on: “Poõrc wɨhɨrt heke deychole ich ye ɨbɨkpe.” 3 Uje dɨhɨrbɨt ich atɨmloye on: “Poõrc wɨhɨrt hn kututa heke ele deeych ich tyenɨj ɨbɨk.” Uje eychɨmlo poõrc ich erahalo kɨmɨjɨ ɨbɨk o kɨmɨjɨ ye ɨbɨkpe, per ye erahalope erze yar uje chɨbɨte orhõta uje terɨhɨ ese ɨshɨrĩt uje Cristo taãcha. 4 Ahnũwo oso ich õr ɨluu mɨhnũ. Wɨr shɨ õr ɨtso tɨmcharrza waa je torãha dabich pork oym Porrosht. Sehe oduhu tiyokõr yarta per ye tiyokõrpe. Shɨ tiyokõr yarta ɨtso uje tokolɨhɨ profeta Jonaskite.— Heke Jesús iim orĩ̵hɨchɨs hn hno. 5 Eseekite hn Jesús hõr dakɨle otaachĩ̵hɨ wahacha lagunta pɨt yet per ɨr akɨle ochɨkey pan, ye otõhwape. 6 Jesús tatɨm õr ɨm: —Abeylshɨp olak par ye wɨr onehnyẽr olak erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ saduseo onĩ̵ra olak erze uje ɨtso pan eyhita.— 7 Ɨr akɨle otatɨmye otsɨɨ: —Ye yõhulo pan petɨkɨke heke tatɨm eyok shuu ɨtsorz.— 8 Per Jesús chɨraha uje otatɨmye hn tatɨm õr ɨm: —Olak shish otiislo yok. ¿Ɨnaãpo heke athɨlo uje nĩhyok pan? 9 Shish ye erahalope uje titɨm olak. ¿Je ekeylo erze pan uje sinko, tokosɨm erze hnakɨrboni uje õr sinko mil? ¿Je ekeylo kanaste terɨhɨ latɨkpo uje emchahalo aho erze po uje otsatsoni? 10 ¿Je ekeylo erze pan uje syete, tokosɨm erze hnakɨrboni uje õr kwatro mil hn ekeylo kanaste terɨhɨ latɨkpo uje emchahalo aho erze po uje otsatsoni? 11 ¿Ɨnaãpo heke ye erahalope uje ye peyucha erze panpe uje tɨkitkẽr olakɨke? Abeylshɨp olak par uje ye wɨr onehnyẽr olak erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ saduseo onĩ̵ra olak erze uje ɨtso pan eyhita.— 12 Heke ochɨraha uje ye eyucha asa pan eyhita pishtpe. Shɨ tatɨm õr par uje ye wɨr onehnyẽr õr erze fariseo hn erze saduseo onĩ̵ra erze õr ahwoso uje oshiyokorãha oso. 13 Eseekite uje Jesús taachĩ̵hɨchɨs ese hnɨmich uje dɨt de uje iich otsɨɨ Cesarea de Filipo hn tatɨm dakɨle ɨm: —Yok tokõra poõrzni. ¿Oso onerza uje yok yeẽkpo?— 14 Ɨr akɨle otatɨm ɨre otsɨɨ: —Ode uje otserza uje owa uu Juan lɨshɨ uje tohɨrm osoni, hn ode uje otserza uje owa profeta Elías lɨshɨ, hn ode uje otserza uje owa profeta Jeremías lɨshɨ o erze profeta poruwo wɨshɨ yeẽk uje ɨkpo.— 15 Tatɨm dakɨle ɨm: —Hap olak, ¿ẽrzlo uje yok yeẽkpo?— 16 Simón Pedro tatɨm ɨm: —Owa Cristo. Owa uu Porrosht uje shish ɨka ɨr Ijɨt.— 17 Jesús tatɨm ɨm: —Simón, owa Jonás ijɨt. Ich om par owa pork nĩhyok hnakɨrbich uje shuu eraha erze uje atɨm yok. Shɨ Papa uje de poõrc wɨchɨ uje shuu eraha yok. 18 Titɨm owa uje owa Pedro. Ese ahwosht uje otsɨɨ Pedro wɨchɨ kojach ijaap. Tiyokõr pihyuchɨhɨ ese kojach dich. Porrosht aabo wɨr õr ɨtso pihyuch. Nos wɨr oso uje tyenɨj otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe ode Satanás hme per wɨchɨ ye pwele nontew Porrosht aabope uje ohno ochiyuhu Satanás aabo ɨr hme par oshuu õr Porrosht aabo. Ich shɨ ɨtso uje Satanás shiyeru pwert uhurrza par uje ye duhu Porrosht aabo omasaha ehet per shish omasaha. 19 Pedro, tokosɨm owa akɨrbo shɨ ɨtso uje tokosɨm owa yabe par alebe hn etsẽr pwert uhurrza hn uhu oso omasaha par Porrosht aabo. Kɨmɨjɨ aharu lɨka ĩ̵rmo ẽra asa uje ɨtso yabe ich Porrosht shiyeru wahacha poõrc toy hn kɨmɨjɨ etsẽr lɨka ĩ̵rmo ẽra asa uje ɨtso yabe ich Porrosht sɨtsẽr wahacha poõrc toy.— 20 Uje Jesús sɨhna uje tatɨm dakɨle shuu ɨtsorz ich tatɨm õr toy par uje ye otatɨm oso uje ɨre Cristo. 21 Eseekite ɨchii Jesús tatɨm dakɨle uje tyenɨj hno tĩ̵r Jerusalén hn erze dɨt oso õr bahluwo hn erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite tyenɨj oloter ɨre hn oshuu oshuu toy per je daalo tre nehe hn ɨre tyenɨj ɨkpo. 22 Pedro chiyuhu Jesús erze oso õr ehet hn tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, sehe tuu Porrosht nontew erze mɨhnũwo par uje ye tĩ̵r owa hn oduhu owa oduhu atɨ.— 23 Jesús somtɨs ɨre hn tatɨm Pedro ɨm: —Satanás, atokolɨhɨ pɨkɨch. Shɨ sehe ontew yok. Owa ye ahmũrpe erze uje Porrosht sahmũr. Shɨ ahmũr erze kuche uje hnakɨrbo otsahmũr.— 24 Jesús tatɨm erze dakɨle ɨm: —Uje sehe yeẽk masaha par pakɨlak ich tyenɨj iim erze kuche uje sahmũr hn tyenɨj ewenta erze kuche uje tĩ̵r ɨre shɨ ɨtso uje ihyõk krus hn ĩya yok. 25 Nos wɨr erze uje otsahmũr erze kuche uje de nãhu ĩ̵rmo uje otoy ich ye õr ɨkɨrĩt chɨhɨ Porrosht ahɨrpe, per nos wɨr uje oym kuche uje de nãhu ĩ̵rmo par oshiyokõr uje tahmũr ich õr ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr. 26 Ye jukur kɨmɨjɨ yeẽk nos serz ahnũwo kuche uje de ĩ̵rmo hn uje toy ich ye ɨr ɨkɨrĩt chɨhɨ Porrosht ahɨrpe. Nĩhyok uje yeẽk pwele tiya dekɨritĩ̵hɨ Porrosht ahɨr. 27 Yok tokõra poõrzni. Uje tɨkɨrẽt nehe ich yok hũre shɨ yok ɨtso Papa, hn yok anjele õya yok. Tyenɨj tokosɨm nos wɨr oso shɨ uje otserz kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ mĩ̵hnɨk. 28 Ich ũrpa uje titɨm olak. Somɨramo ode olak ahɨr uje ehn yahpaa otoy ich tyenɨj omo yok uje tokõra poõrzni uje tɨkɨrẽt par tɨkɨbey oso.—
1 Eseekite uje ich iyuwe daalo seys hn Jesús hnoy Pedro, Santiago hn Juan. Ese Juan wɨchɨ Santiago leshap. Jesús hno iyebe dohɨr kojach eeych uje ich porĩt hn wɨr oyehe nẽr. Nĩhyok yeẽk uje de õr ahɨr, shɨ õr ɨre. 2 Jesús shuu ɨre kɨnaha dakɨle õr ɨkɨch. Ɨr ɨlehet hũre shɨ ɨtso deeych hn ɨr ishuwo ich poro shɨ ɨtso luu yokõrt. 3 Wɨr omo Moisés hn Elías uje otokolɨhɨ Jesús ahɨr hn omo uje okeytkẽr Jesús. 4 Heke Pedro tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, ich om uje õryok de lɨka. Kɨmɨjɨ ahmũr ich tiyokõr pwerto tre tĩ̵ra pohɨr ĩhyo, yet par owa hn yet par Moisés hn yet par Elías.— 5 Uje ehn Pedro chiilehet hn ukuhurrza ihnɨmichɨhɨ õr eeych. Wate poro shɨ ɨtso uje hũre. Sajuwe õr hn ahwoso tãra ehet tatɨm õr ɨm: —Wɨchɨ uu yok Pijɨt pisht uje tahmũr, hn tahmũr uje shiyokõr. Ẽrlo uje wɨchɨ tata.— 6 Uje erze ɨr akɨle ochunt erze ahwoso hn ocha dete hnɨmo nehech õr une terɨhɨ hnɨmich pork ich otolpa. 7 Jesús hno tĩ̵r õr. Sakahɨr õr hn tatɨm õr ɨm: —Alehetlo. Ye atɨlɨlo.— 8 Uje otsem dehe oteychɨm ich shɨ omo Jesús. Nĩhyok yeẽk uje de ɨre ahɨr. 9 Uje ehn Jesús hõr dakɨle oyhnɨmichɨhɨ kojach eeych hn tatɨm õr ɨm: —Ye atɨmlo latɨk erze uje amloko. Yok tokõra poõrzni. Uje yok ɨkpo nehe hnii atɨmlo oso.— 10 Erze ɨr akɨle shɨ õr eyucha Elías heke otatɨm Jesús otsɨɨ: —Erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite ¿Ɨnaãpo heke otata uje tyenɨj Elías taãcha wap hn owa alehe nẽr?— 11 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich ũru uje Elías tyenɨj tɨrẽt wap par shuu oso ochɨmɨt ɨre. 12 Titɨm olak uje Elías taãchni per wɨr ye odɨraha ɨrpe. Shɨ oshiyokorĩ̵hɨ ɨre uje otsahmũr. Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj oloter yok toy.— 13 Uje ich uhurc Jesús ɨr akɨle okemɨhɨ uje shɨ eyucha Juan uu tohɨrm oso wɨchɨ ɨtso Elías. 14 Eseekite uje Jesús hõr dakɨle otaachĩ̵hɨ wahacha uje oso ode hn hnakɨrbich sɨtĩ̵r ɨr Jesús. Icha dete hnɨmoho ɨkɨch hn tatɨm ɨm: 15 —Ɨrhĩche, sehe tuu osɨr pijɨt. Atake chishew ɨre. Ich shuu permpa. Shish shuu kayɨhɨ jwekɨta ehet hn shuu kayɨhɨ awɨt toy. 16 Tokõhwaka teya akɨle. Õr prowa sehe odukuta per ye õr pwelpe.— 17 Jesús tatɨm erze oso ɨm: —Shɨ otiislo yok hn ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. ¿Daalo terɨhɨ latɨkpo nehe uje shish yok de olak ahɨr hn shish tyenɨj yok ewenta olak pork shish otiislo yok? Õhwɨlo ese pɨkɨhnint eylo lɨka.— 18 Jesús tatɨm ese demonit ɨm: —Atokolɨhɨ ese pɨkɨhnint ehet.— Ich tokole ɨchii ese pɨkɨhnint owich om. 19 Uje oso onihyokɨhɨ Jesús ahɨr hn ɨr akɨle otĩ̵r ɨre. Otatɨm otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke ye õryok pwelpe par oyiyuhu ese demonit?— 20 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye olak pwele eyuhulope pork olak meytii koswãha yok. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Kɨmɨjɨ ma ye otiislo yok nehech tokole shɨ ɨtso asa pohorrza eyhi uje iich otsɨɨ mostasa heke olak pwele atɨmlo ese kojach par uje sɨhnok lalerc ich hno. Uje olak ye otiislo yok ɨtsorz ich nos olak pwele ahakõrlo erze kuche. 21 Ese demonit uje de ese pɨkɨhnint ehetɨke ich ye ɨlo demonyo yewope. Nos wɨr demonyo uje ɨtso ese uje de pɨkɨhnint ehetɨke ye shɨ tokolpe uje atɨmlo ɨre. Tyenɨj olak orar hn moymlo olak poso par eyuhulo erze demonyo.— 22 Eseekite uje ehn Jesús hõr dakɨle odechɨ hnɨmich Galilea hn tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj yeẽk ɨshɨm yok oso 23 hn wɨr oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ, per je daalo tre nehe hn yok ɨkpo.— Uje tatɨm õr shuu ɨtsorz ich shuu õr dosdarakpa. 24 Uje Jesús hõr dakɨle otaachĩ̵hɨ dɨt Capernaum hn erze uje õr kobra hnote par templo otĩ̵r Pedro hn otatɨm otsɨɨ: —¿Je owa maestro doshɨ erze hnote par templo?— 25 Pedro tatɨm õr ɨm: —Ẽhe.— Uje Pedro masaha pwert ehet par tatɨm Jesús hn Jesús tatɨm ɨre wap ɨm: —Simón, sehe tuu atɨm yok. Erze reye uje ode ɨr hnɨmo ¿je oduhu daabo doshɨ ɨre hnote o je oduhu yewo odoshɨ ɨre?— 26 Pedro tatɨm ɨm: —Erze yewo.— Jesús tatɨm ɨm: —Heke erze reye õr aabo ye odoshɨpe. 27 Ye tahmũr uje tuu otsɨtak eyok heke bo etĩ̵r wahacha lagunta hn ẽsher. Uje ahɨru doshɨt webich osht ich eychɨm ɨr ahwo ehet, peychporrza de. Wɨchɨ par eshɨ yok hn eshɨ owa toy.—
1 Eseekite uje shiyehe wɨchɨ deeych hn Jesús ɨr akɨle otĩ̵r ɨre, otatɨm otsɨɨ: —¿Yeẽkpo uje ma dichɨhɨ Porrosht aabo õr ehet?— 2 Jesús tɨbii pɨkɨhnint shuu iyehe õr ehet hn tatɨm õr ɨm: 3 —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Kɨmɨjɨ ye uhu olak eyuwo kɨnãho hn ye otiislo yok ɨtso pɨkɨhnino uje ye olotiis ahwospe ich ye amsahalo par olak Porrosht aabo. 4 Yeẽk uje ye narim ɨre hn ye lotiis Porrosht shɨ ɨtso ese pɨkɨhnint uje ye lotiis õr ahwospe wɨchɨ ich ma dich Porrosht aabo õr ehet.— 5 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje yeẽk sahmũr ese pɨkɨhnint shɨ pork wɨchɨ sahmũr yok ich sahmũr yok toy. 6 Per kɨmɨjɨ yeẽk duhu erze pɨkɨhnino yeẽk uje ye lotiis yok niyokõr uje mĩ̵hnɨk, uje ehn yahpaa duhu niyokõr uje mĩ̵hnɨk ich ma om par ɨre kɨmɨjɨ yeẽk duhu tuuhna kojach dich hn tãra chɨbɨte onoota ehet par uje toy. 7 Ich yarhakpa par erze oso uje oshuu yewo oshiyokõr mɨhnũwo. Shish de uje oshuu yewo oshiyokõr mɨhnũwo per ich yarhakpa erze uje tyenɨj tĩ̵r ese hnakɨrbich uje shuu yet shiyokõr uje mĩ̵hnɨk. 8 Kɨmɨjɨ olak yeẽk niyokõr uje mĩ̵hnɨk shɨ ɨtso uje hmata shuu shiyokõr mĩ̵hnɨk o kɨmɨjɨ hnɨtɨta duhu niyokõr uje mĩ̵hnɨk ich tyenɨj iim uje shiyokõr ese mĩ̵hnɨk shɨ ɨtso uje chekshehe namɨta nohmata o kɨmɨjɨ derrza hn tãra. Ich ma om shɨ ɨtso uje pɨlich worbɨt yakaha ɨre par uje taachĩ̵hɨ ese owich nehe uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre, je uje hme otiyer hn hnɨte otiyer de hn shuu ochɨmchaha ɨre asa jwekɨta ehet waa je yelɨj nɨhna ɨre. 9 Kɨmɨjɨ olak yeẽk teychɨm kuche heke shiyokõr mĩ̵hnɨk shɨ ɨtso uje ɨr onta shuu shiyokõr ese mĩ̵hnɨk, ich ma om uje iim, ye teychɨm shɨ ɨtso uje chiyuhu nonta hn tãra. Ich ma om uje shɨ onta nohmɨra de uje taachĩ̵hɨ ese owich nehe uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre, je uje ɨle otiyer de hn shuu otãra ɨre ochɨbɨte ɨre asa urhuta bahluta ehet nehe.— 10 Eseekite hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Abeylshɨp olak par uje ye olak yeẽk dɨbɨte uje erze pɨkɨhnino ijaabo yeẽk ye jukur. Titɨm olak erze anjele uje otɨbey erze pɨkɨhnino shish otĩ̵r Papa ɨle ɨkɨch wahacha poõrc. 11 Yok uje tokõra poõrc tɨkɨrẽtni par tokoshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Wɨr shɨ õr ɨtso uje õr pyerte. 12 Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r erze uje tyenɨj titɨm olak. Kɨmɨjɨ hnakɨrbich ɨr obeje chɨhɨ syen hn sohmata pyerte, wɨchɨ iim erze yerĩ̵hɨchɨs uje noventa y nueve ese wĩ̵rit eeych hn hno chukwi asa yata waa je pyerte. 13 Titɨm olak uje wɨchɨ chish asa waa je pyerte ich aylpa. Ich ma aylpa par asa nohmata je erze yẽr uje noventa y nueve uje ye pyertpe. 14 Olak Deych uje de poõrc ɨtspo, ye nahmũrpe uje erze pɨkɨhnino yeẽk pyerte.— 15 —Titɨm olak. Kɨmɨjɨ Porrosht aabo yeẽk niyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak yet ich wɨchɨ tyenɨj tĩ̵r ɨre hn tatɨm uje shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ ɨre. Shɨ ɨre hn ese yet uje okeytkẽrye. Kɨmɨjɨ wɨchɨ tẽr ɨre ich takashɨm ɨre shuu cheeshpo par shiyokõr uje Porrosht sahmũr. 16 Kɨmɨjɨ ye nahmũr tẽr ɨre ich tyenɨj hnoy hnakɨrbich yet o kɨmɨjɨ õr osiyer par uje otĩ̵r otẽr uje keytkẽr wɨchɨ toy. Heke erze õr osiyer o kɨmɨjɨ õr tre ochɨraha uje wɨchɨ shiyokõr. 17 Kɨmɨjɨ ye nahmũr tẽr õr ich tyenɨj otatɨm nos wɨr Porrosht aabo uje otaakɨsho lawichɨhɨ iglesya ehet. Kɨmɨjɨ ye nahmũr tẽr erze Porrosht aabo ich tyenɨj wɨr ochɨbɨte uje wɨchɨ shɨ ɨtso uje ɨre ye Porrosht aappe per Porrosht aap. Wɨchɨ shɨ ɨtso dihip kɨnaha uje ye dɨraha Porroshtpe hn shɨ ɨtso wɨr yeẽk erze uje õr kobra hnote par gobierno. 18 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje ontɨlo wɨchɨ ele ĩ̵rmo uhulo ɨtsorz ich Porrosht sontewɨhɨ wahacha poõrc toy. Erze uje ye ontɨlo õr lɨka hnɨmich ich Porrosht ye nontewɨhɨ wahacha poõrc toy. 19 Ich titɨm olakpo. Kɨmɨjɨ olak osiyer uje olak eyuwo ɨtsye ele ĩ̵rmo uje apurlo Papa uje de poõrc, ich shiyokõr uje apurlo ɨre par olak 20 pork kɨmɨjɨ õr osiyer o kɨmɨjɨ õr tre uje otakɨsho lawich shɨ pork ye olotiis yok ich yok dechɨ õr ehet.— 21 Heke Pedro tĩ̵r Jesús hn tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, uje shish pɨshɨbich shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ yok ¿je om uje yok perdonar nehech terɨhɨ syete bese?— 22 Jesús tatɨm ɨm: —Ye titɨm owape uje owa perdonar ɨre nehech terɨhɨ syete bese. Ye uhurtɨkɨsh uje tyenɨj owa perdonar ɨre.— 23 —Heke tyenɨj titɨm owa. Ese uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo shɨ sɨteẽta uje rey nɨshii debiyo õr hnɨtew. 24 Uje ehn nɨshii erze yewo õr hnɨtew hn otõhwa yet uje ɨr hnɨtewta ich datpa, milyones. 25 Ɨr ɨbich ich ye pwele uje doshɨ ɨr hnɨtewtape heke ɨr ɨrhĩch tatɨm par uje chiwãha ɨre par õr yɨlak, ɨr ɨrãhta hn ɨr aabo hn nos wɨr ɨr kushjãro par uje ɨshɨ ɨr hnɨtewta. 26 Ɨr ɨbich icha dete hnɨmoho ese rey ɨkɨch hn sapur ɨre ɨm: “Ɨrhĩche, sehe tuu hap enta yok lɨshɨ nehech nos tokoshɨ yok hnɨtewta nehe.” 27 Heke ese rey chuuna uje ese ɨr ɨbich ich losuhlaap hn iim erze ɨr hnɨtew uje de ɨre. 28 Uje ese ɨr ɨbich tokolɨhɨchɨs hno hn chish rey ɨbich yet uje ɨr hnɨtewta de ɨre pɨkaap. Chishew wɨchɨ weheta hn tatɨm ɨm: “Eshɨ asa owa hnɨtewta uje de yok.” 29 Wɨchɨ icha dete hnɨmoho ɨre ɨkɨch hn tatɨm ɨm: “Sehe tuu hap enta yok lɨshɨ nehech nos tokoshɨ yok hnɨtewta nehe.” 30 Per ese yet ye nahmũrpe uje neta wɨchɨ. Shuu ochɨmchaha karsel ehet nehech nos ɨshɨ ɨr hnɨtewta. 31 Uje erze rey ɨr ɨbiyo yewo omo uje wɨchɨ shiyokorĩ̵hɨ ese deshɨbich yet ich shuu õr dosdarakpa. Wɨr ohno hn otatɨm rey uje wɨchɨ shiyokõrke. 32 Heke ese rey shuu otɨbii wɨchɨ. Tatɨm ɨm: “Owa ich eluu mɨhnũ. Uje apur yokhna ich nos tokoym erze owa hnɨtew uje de yok. 33 ¿Ɨnaãpo heke ye eenape uje eshɨbich losuhlaap shɨ ɨtso uje tukuuna uje owa losuhlaaphna?” 34 Heke ese rey ich chesdelpa. Chowãha wɨchɨ hn ɨshɨm ɨre erze uje otɨbey karsel ehet par oloter ɨre nehech nos ɨshɨ ɨr hnɨtewta.— 35 Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Papa uje de poõrc tyenɨj shiyokorĩ̵hɨ olak shuu ɨtsorz ɨtso erze uje titɨm olakɨke kɨmɨjɨ ye olak perdonar olak leshɨbo hn shɨ emerɨhɨ olak aho.—
1 Eseekite uje Jesús nos tatɨm õr erze kuche hn tokolɨhɨchɨs hnɨmich Galilea. Hno tĩ̵r wahacha hnɨmich Judea Jordán pɨt yet. 2 Ich oso okɨhniya oyehe nẽr hn nos chukuta erze uje õr permo. 3 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otsɨtĩ̵r ɨre Jesús. Wɨr shɨ sehe õr prowa Jesús heke otatɨm otsɨɨ: —Sehe oyɨraha kɨmɨjɨ hnakɨrbich sowe ley uje iim nerãhta shɨ pork sehe noym wate.— 4 Jesús tatɨm õr ɨm: —Olak erahalo uje Porrosht ahwoso tata uje shiyokõr ɨrmõkite ich shiyokõr hnakɨrbich hn shiyokõr tɨmcharrza 5 hn Porrosht tata ɨm: “Hnakɨrbich tyenɨj iim deych hn iim data par uje hõr nerãhta õhyiye ahɨr. Wɨr otokole shɨ õr nohmɨra” 6 heke ich ye õr osiyerpe, shɨ õr sohmɨra. Porrosht shuu iĩye heke ye ompe uje hnakɨrbich sehek erze uje Porrosht shuu iĩye.— 7 Otatɨm otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ ye om otsehek ɨre ¿Ɨnaãpo heke Moisés chɨbɨte uje hnakɨrbich pwele shiyokõr hutɨta par ɨshɨm nerãhta hn iim wate?— 8 Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ pork olak hu kata heke Moisés chɨbɨte par uje atsɨlo ebɨtɨlo hute hn asɨmlo olak ɨrẽhte par moymlo õr, per uje ĩ̵rmo tenitkite ich ye ɨlorzpe. 9 Per yok titɨm olak kɨnaha. Yeẽk uje iim nerãhta hn ĩhi yata ahɨr ich torãha nerãhta per kɨmɨjɨ wate torãha dabich wap ich wɨchɨ ye torãha nerãhta uje iim wate.— 10 Jesús ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ hnakɨrbich ye pwele noym nerãhta ich ye ompe uje yeẽk chiileku.— 11 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye nos hnakɨrbo õr pwele ewentpe uje nĩhyok õr ɨrẽhte. Shɨ erze uje Porrosht takashɨm õr uje ye duhu õr ɨrẽhtɨrsh ich wɨr uje õr pwele ewenta. 12 Hnakɨrbo yewo ode uje oshũrha shɨ õr ɨtsorz heke yelɨj oduhu tɨmcher õr hmɨker. Hn hnakɨrbo yewo ode uje ye odiilekupe pork yewo ochiyuhu õr ite. Hn yewo ode uje ye onahmũr odiilekupe pork sehe oniyokõr Porrosht ɨbiyo uje ye õr pwele oniyokõr kɨmɨjɨ õr ɨrẽhte de. Yeẽk uje pwele shiyokõr shuu ɨtsorz ich om par ɨre.— 13 Eseekite hn oso ohnoy pɨkɨhnino otseya õr Jesús par chɨbɨte nahme õr hu eeyo hn orar sapur par õr ɨre, per ɨr akɨle otatɨm erze oso par uje ye oduhu otõhwa erze pɨkɨhnino odeya õr Jesús. 14 Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Moymlo erze pɨkɨhnino shɨ otɨrẽt otĩ̵r yok. Ye ontɨlo õr pork erze oso uje ye olotiis yok ich shɨ õr ɨtso erze pɨkɨhnino uje ye olotiis õr ahwospe wɨr uje omasaha par Porrosht aabo.— 15 Jesús chɨbɨte nahme erze pɨkɨhnino õr hu eeyo. Uje yuwɨrke hn tokolɨhɨchɨs hno. 16 Eseekite hn hnakɨrbich yet sɨtĩ̵r ɨre Jesús. Tatɨm ɨm: —Maestro, owa eluu om. ¿Tiyokõr latɨkpo uje om par pɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre?— 17 Jesús tatɨm wɨchɨ ɨm: —¿Ɨnaãpo heke atɨm yok uje pɨluu om? Shɨ sohmɨra de uje ich om. Kɨmɨjɨ sehe etĩ̵r ese owich uje ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre ich ye aluwe nos wɨr erze ley uje Moisés chichewkite.— 18 Ese hnakɨrbich tatɨm ɨm: —¿Leyɨrãha uje tyenɨj tiyokõr?— Jesús tatɨm ɨm: —Ye tuk oso uhu otoy, hn ye orãha erãhta, hn ye ohɨr, hn ye atɨm ekushĩ jwe par uhu sepyẽr yet. 19 Atɨla eych hn atɨla ata. Ahmũr eshɨbo uhu ɨtso uje ahmũr owa.— 20 Ese hnakɨrbich tatɨm Jesús ɨm: —Nos tiyokõr erze uje atɨm yokɨke. ¿Yehe latɨk chɨhɨ par tiyokõr?— 21 Jesús tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ sehe uhu eluu om ich bo, hn nos anuwãha owa kushjãro uje de ahɨr. Asɨm baho erze losuhlaabo heke owa premyo kɨhniya de poõrc hn erẽt mẽya yok.— 22 Uje ese hnakɨrbitɨt chunt erze uje Jesús tatɨm ɨreke ich tokole hno. Wɨchɨ ich dosdarakpa pork ɨre ich ɨrhĩch dich. 23 Jesús tatɨm erze dakɨle ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ich kwestpa par erze ɨhĩ̵r deyo omasaha par Porrosht aabo. 24 Titɨm olakpo. Kameylo ye pwele masaha awujɨta ontape ich erze ɨhĩ̵r deyo õr ɨtspo ye õr pwele omasaha par Porrosht aabope.— 25 Uje erze ɨr akɨle ochunt erze uje tatɨm õrke ich ochishlabpa. Otatɨmye otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ ye erze ɨhĩ̵r deyo õr pwele otĩ̵r Porrosht ahɨr ich nĩhyok yeẽk uje pwele tĩ̵r ɨre ahɨr nehe.— 26 Jesús teychɨm õr hn tatɨm õr ɨm: —Oso ye õr pwele oduhu ɨre Porrosht aabo per Porrosht pwele nos shiyokõr kuche. Wɨchɨ pwele shuu omasaha par ɨr aabo.— 27 Pedro tatɨm ɨre ɨm: —Ɨrhĩche, nos oyukwim õryok kushjãroni par oyukwĩya owa. ¿Latɨk chɨhɨ par õryok nehe?— 28 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Yok tokõra poõrzni. Uje takaashpo nehe ich tuu ĩ̵rmo ahle hn tiyakaha pɨbɨta waa je ich ɨhĩ̵rpa. Olak uje shish meylo yok tyenɨj akahalo erze olak ɨbe eeyo toy uje dose pork olak jwe nehe par eychɨmlo erze israel oso uje õr wee dose kɨmɨjɨ oniyokõr uje om o kɨmɨjɨ oniyokõr uje mɨhnũwo. 29 Nos wɨr uje oym dahuwo o kɨmɨjɨ deshɨbo o kɨmɨjɨ nanɨme o kɨmɨjɨ deyo o kɨmɨjɨ datɨ o kɨmɨjɨ onoym deyjo o kɨmɨjɨ õr hnɨmo shɨ par oshiyokõr uje tahmũr, wɨr uje Porrosht ɨshɨm õr kushjãro ich shuu kɨhnipa hn ɨshɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. 30 Ele ahle ich okɨhniya uje oshuu ɨre deyo per deeych yet nehe ich Porrosht ye duhu õr deyope. Ele ahle ich okɨhniya uje oso ochɨbɨte uje ye õr deyope per uje terɨhɨ uhurc nehe ich Porrosht chɨbɨte wɨr shuu õr deyo.—
1 Eseekite hn Jesús sɨteẽta tatɨm oso ɨm: —Uje Porrosht shiyokõr par tɨbey laabo ich ɨtso hnakɨrbich uje sehe duhu odukwẽr jõro. Wɨchɨ tokolɨhɨ lahuch dɨhɨrbɨt pisht. Hno tĩ̵r ese owich uje hnakɨrbo otsakaha par oteyãha obiyo. 2 Tatɨm õr uu bahat par ese deeych uje chish obiyoho ɨr shakɨrrza ehet. Otsahmũr heke shuu ohno ochish obiyo. 3 Uje a la nueve dɨhɨrbɨt hn hno tĩ̵r ese owichpo. Umo hnakɨrbo yewo uje odechɨ uje oteyãha obiyo. 4 Tatɨm õr ɨm: “Bolɨlo aslo obiyoho wahacha yok shakɨrrza toy hn tokoshɨ olak uje ich om.” Heke wɨr ohno. 5 Uje ich deeych pehet hn hno tĩ̵r ese owichpo hn uje a la tre yɨlka ich hnopo tĩ̵r ese owich hn shuu wɨr otĩ̵r shakɨrrza ehet ɨtso erze yewo. 6 Uje ich a las sinko yɨlka hn cheeshpo tĩ̵r ese owich hn chish hnakɨrbo yewo uje shish odechɨ. Tatɨm õr ɨm: “¿Ɨnaãpo heke shish akaha lɨklo nehech yɨlka hn ye aslo obiyope?” 7 Otatɨm ɨre otsɨɨ: “Nĩhyok yeẽk uje ɨshɨm õryok ɨbiyo.” Tatɨm õr ɨm: “Bolɨlo aslo obiyoho wahacha yok shakɨrrza ehet toy.” 8 Uje terɨhɨ yɨlkashɨp hn ese ɨrhĩch tatɨm ɨr kapata ɨm: “Ebii erze uje ochish obiyoko. Eshɨ õr uje otserz. Wap eshɨ erze yewo uje ochish obiyoko ich yɨlkashɨp nehech terɨhɨ erze uje ochish obiyoho dɨhɨrbɨtɨke.” 9 Uje otɨrẽt erze uje ochish obiyoho a las sinko yɨlka ich nohmɨr nohmɨr wɨchɨ ɨshɨ õr par deeych nohmɨra ɨr bahat. 10 Uje ich uhurc hn nɨshii erze uje ochishew obiyoho dɨhɨrbɨt pishtɨkɨ. Wɨr oshuu deyuwo tɨsĩ̵r uje ich ma otserz kɨhniya per shɨ ɨshɨ õr uje ochish obiyo ese deeych nohmet ɨtso erze yewo. 11 Uje ɨshɨ õr ich ochinehnɨm ese nensɨrc. 12 Otata otsɨɨ: “Erze uje otaãchaka ochishew obiyo shɨ una hora per eshɨlo õr uhulo õr ɨtso õryok uje oyish obiyo ich oyɨhnew ese deeych nohmet hn ich deeych duhlu.” 13 Per ese õr ɨrhĩch tatɨm õr yet ɨm: “Hmeychɨm sham, ye tiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ owape. Atɨm yokɨke par asew obiyo ese deeych nohmɨra ɨr bahat. 14 Boy uje owa erz hn bo. Sehe tokoshɨ ese uje iyehe uhurc ɨtso uje tokoshɨ owaka. 15 Ye tɨkiyuwe leype uje tiyokõr uje tahmũr tĩ̵ra yok hnote. Owãha yok shɨ pork ye tarhãk pɨshujãrope.”— 16 Heke Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich tuu ɨmeheeych erze uje oyehe uhurc wɨr uje tyenɨj tuu oyeebe hn erze uje oyeebe wɨr uje tuu oyehe uhurc.— 17 Eseekite uje ehn Jesús de dehet pehet uje hno tĩ̵r dɨt Jerusalén hn chiyuhu erze dakɨle uje õr dose oso õr ehet hn uje ehn ohno hn tatɨm õr ɨm: 18 —Hmeychɨmlo, yɨtĩ̵rlo dɨt Jerusalén. Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj yeẽk ɨshɨm yok erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Wɨr tyenɨj ochɨbɨte par uje oshuu oshuu yok 19 hn tyenɨj oshɨm yok erze dihipo kɨnãho par uje wɨr oloter yok hn otsepyẽr yok hn ochowɨshɨhɨ yok krus eeych par oshuu tɨkɨtɨ per je daalo tre nehe ich yok ɨkpo.— 20 Eseekite hn Zebedeo ɨr ɨrãhta hõr wɨr laabo otsɨtĩ̵r ɨre Jesús. Wate icha dete hnɨmoho Jesús ɨkɨch hn sapur kuche. 21 Jesús tatɨm wate ɨm: —¿Sehe apur yok latɨkpo?— Hn wate tatɨm ɨm: —Uje amsaha nehe par rey ich sehe tuu apur pijo uhu yet lakaha aãchta hn yet lakaha aachjãrrza.— 22 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye erahalope uje apurlo yok. Erze kuche mɨhnũwo uje tyenɨj tĩ̵r yok wɨr shɨ ɨtso uje tyenɨj tokoho otich uje chiyok de basta ehet. ¿Je olak pwele uje ehelo toy?— Otatɨm otsɨɨ: —Ẽhe, õryok pwele.— 23 Jesús tatɨm õr ɨm: —Tyenɨj ehelo ese otich uje de yok basta ehet per par akahalo paãchta hn paachjãrza ich ye yokpe uje tiihla erze uje otsakaha pahɨr. Shɨ Papa wɨchɨ uje chiihlani yeniipo uje otsakaha wahacha nehe.— 24 Uje Jesús akɨle yewo uje õr dye ochunt uje erze õr osiyer otata ich wɨr ochowãha erze osiyer uje õr leshɨbye, 25 per Jesús nos tɨbii wɨr dakɨle hn tatɨm õr ɨm: —Erahalo uje erze dihipo kɨnãho õr bahluwo ochɨpa nahnapso hn erze wɨrmshɨro ochɨpa õr toy. 26 Ye ompe uje uhu olak ɨtso õr. Uje sehe olak yeẽk duhu ɨre dich ich tyenɨj masaha par olak ɨbɨk duhu ɨre 27 hn uje sehe olak yeẽk duhu ɨre ma dich ich tyenɨj shiyokõr shɨ ɨtso uje olak yɨlak. 28 Yok tokõra poõrzni. Tɨkɨrẽtni ye par tuu oso otakashɨm yok. Shɨ tɨkɨrẽtni par takashɨm õr hn tɨkɨtɨ par tokoshɨ oso okɨhniya õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.— 29 Eseekite uje Jesús hõr dakɨle otokolɨhɨchɨs dɨt Jericó ich oso okɨhniya oyehe õr nẽr. 30 Hnakɨrbo õr osiyer uje õr olɨbo shɨ otsakaha dehet wɨrc. Ochunt uje Jesús chɨkãhachɨs heke otɨbii ich otsɨhnew lahwoso otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, owa uje ãra owa porokkite rey David. Sehe oyuhu osɨr õryok.— 31 Erze oso otatɨm õr par uje ye otɨbich per shish ma otɨbich otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, owa uje ãra owa porokkite rey David. Sehe oyuhu osɨr õryok.— 32 Jesús iyehe. Tɨbii erze hnakɨrbo õr osiyer uje õr olɨbo. Tatɨm õr ɨm: —¿Sehe uhulo tiyokõr latɨkɨhɨ olak?— 33 Otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, sehe oyuhu ekuta õryok ɨle par oyumo lekɨtiyo.— 34 Jesús chuuna uje wɨr õr losuhlaabo hn sakahɨr õr ɨle. Ɨchii erze olɨbo omo lekɨtiyo hn oyehe Jesús nẽr toy.
1 Eseekite uje ich ta par Jesús hõr dakɨle otaachĩ̵hɨ Jerusalén hn sehe duhu dakɨle õr osiyer odo otĩ̵r ese dɨt ijaabɨt iich otsɨɨ Betfagé uje dechɨ wĩ̵rit wɨrc uje iich otsɨɨ Olivos. 2 Heke tatɨm õr ɨm: —Bolɨlo etĩ̵rlo ese dɨt ijaabɨt uje de olak ɨkɨch. Buritɨta hn ɨr ijɨt ĩya dechɨ ese dɨt ebich. Oshiyeru dehet wɨrc. Ehyulo hn õhwɨlo. 3 Kɨmɨjɨ yeẽk tatɨm olak ɨle: “¿Ɨnaãpo heke bolilo erze burito?” ich atɨmlo ɨre on: “Ɨrhĩch nesita. Je wɨsɨk wɨsɨk hn shuu cheeshpo.”— 4 Uje Jesús shuu oshiyokõr shuu ɨtsorz ich shuu Porrosht ahwoso yakaha uje profetɨt chichewkite. Porrosht tatɨm ese profetɨt ɨm: 5 —Erze israel oso uje odebuhu Jerusalén sɨteẽta õr ɨtso ese dɨt Zion ɨr ijɨta. Atɨm õr uhu ɨtsorz ɨm: “Hmeychɨmlo, olak rey tɨrẽt tĩ̵r olak. Wɨchɨ ye narɨm ɨrpe. Tɨrẽt iyãha buritɨt. Ese buritɨt ɨr data ĩya.”— Wɨr uje profeta tatkite. 6 Jesús akɨle ohno oshiyokõr uje tatɨm õrke. 7 Otõhwa asa buritɨta hn ɨr ijɨt. Ochɨbɨte lasuwo eeych ɨtso jerkɨt hn Jesús iyãha. 8 Ich oso okɨhniya uje odechɨ. Ochɨtiis lasuwo ese dehet hn yewo ohyo pohɨr uke ochɨbɨte dehet toy par chɨkãha eeych. 9 Hn erze oso uje oyeebe hn erze uje oyehe Jesús nẽr otata ich otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Oyahmũr ese uje tãra ɨr porokkite rey David. Ich Porrosht tyenɨj takashɨm wɨchɨ uje ɨre shuu tɨrẽt. Õryok narim Porrosht uje de poõrc.— 10 Uje Jesús taachĩ̵hɨ dɨt Jerusalén hn nos wɨr oso uje odechɨ ich ochishlabe. Otatɨmye otsɨɨ: —¿Yeẽkpo ele uje taãcha?— 11 Yewo otata otsɨɨ: —Lɨkɨ profetya Jesús. Tãra dɨt Nazaret uje dechɨ hnɨmich Galilea.— 12 Eseekite uje Jesús masaha Porrosht ɨr templo patikɨt ehet hn nos chiyuhu erze oso uje ochiwãha kuche hn erze uje otiya kuche. Sehnɨmich erze yewo õr nemesa uje oshuu hnote kambya, hn sehnɨmich wɨr õr ɨbe erze uje ochiwãha paloma. 13 Tatɨm õr ɨm: —Porrosht ahwoso tata uje ɨre sole: “Pihyuch wɨchɨ uje oso otata uje wɨchɨ owich par uje õr orarɨhɨ per olak uhulo ɨtso uje echɨko õr ihyuch.”— 14 Uje Jesús dechɨ templo patikɨt ehet hn wɨr otĩ̵r ɨre erze uje õr olɨbo hn erze uje pɨlich worbɨt yakaha õr. Ɨchii nos chukuta õr. 15 Erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite omo erze kuche uje Jesús shiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr hn ochunt erze pɨkɨhnino uje ode templo patikɨt ehet otata ich otsɨhnew otsɨɨ: —Oyahmũr ese uje tãra ɨr porokkite rey David.— Uje wɨr ochunt uje ɨtsorz ich ochesdelo. 16 Otatɨm Jesús otsɨɨ: —¿Je ye entpe uje erze pɨkɨhnino otata? Ich ye ompe.— Jesús tatɨm õr ɨm: —Ẽhe, tukunt. Olak erahalo uje Porrosht ahwoso tata ɨm: “Erze pɨkɨhnino hn erze yewo uje yesh õr ijaabo uje yesh ochuku wɨr uje tuu oteeychãha yok.”— 17 Eseekite hn Jesús iim erze õr bahluwohochɨs. Tokolɨhɨ dɨt Jerusalén hn hno tĩ̵r Betania hn sakahachɨs uje dɨhlak. 18 Uje dɨhɨrbɨt hn Jesús tokole. Uje ehn hno cheeshpo tĩ̵r Jerusalén hn iyuwo sẽhi. 19 Umo pohorrza waa je iich otsɨɨ higuera uje de dehet wɨrc. Sɨtĩ̵r ɨre hn teychɨm per ye eerĩ̵rsh, shɨ ĩhyo. Tatɨm asa pohorrza ɨm: —Ich yelɨj eerĩ̵rsh nehe.— Ɨchii asa pohorrza kako. 20 Ɨr akɨle ochishlabe. Otatɨmye otsɨɨ: —Hmeychɨmlo uje asa pohorrza kako shɨchish.— 21 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Kɨmɨjɨ ye otiislo yok hn ye olak koswãha yok heke olak pwele ahakõrlo ɨtso uje tiyokorĩ̵hɨ asa pohorrza higuera. Ye shɨ erzepe uje ahakõrlo. Ich olak pwele atɨmlo ese kojach dich on: “Ãra owãha onoota bahluta ehet,” ich shiyokõr uje atɨmlo ɨre. 22 Nos wɨr kuche uje olak orar apurlo Porrosht kɨmɨjɨ ye otiislo ich ɨshɨm olak.— 23 Eseekite hn Jesús masaha templo patikɨt ehet. Uje ehn shiyokorãha oso ich erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo otsɨtĩ̵r ɨre Jesús. Otatɨm otsɨɨ: —¿Latɨk ukurbo uje de owa heke ahakõr uhu ɨtsorz? ¿Yeẽk dosɨm owa akɨrbo par ahakõr uhu ɨtsorz?— 24 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok ɨtspo sehe tuu atɨmlo yok. Kɨmɨjɨ atɨmlo yok uje titɨm olak ich titɨm olak yeẽkpo uje ɨshɨm yok pukurbo par tiyokõr erze kuche. 25 Atɨmlo yok ¿yeẽkpo uje shuu Juan tohɨrm oso? ¿Je Porrosht uje shuu tohɨrm oso o je hnakɨrbo?— Wɨr okeytkẽrye otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ yitɨmlo yõr: “Porrosht” ich tyenɨj tatɨm eyok ɨm: “¿Ɨnaãpo shɨ otiislo ɨre?” 26 Hn kɨmɨjɨ yitɨmlo uje hnakɨrbo oshuu tohɨrm oso ich yarhak par eyok pork erze oso otata uje Juan wɨchɨ profetya.— 27 Heke otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ye oyɨraha keshɨ yeẽkpo uje shuu tɨrẽt par tohɨrm oso.— Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok ɨtspo ye titɨm olakpe yeẽkpo uje ɨshɨm yok pukurbo par tiyokõr erze kuche. 28 Per sehe tɨteẽta kuche hn uhu deeshɨ atɨmlo yok uje olak eyuwo tɨsĩ̵r. Hnakɨrbich dekite ɨr aabo õr osiyer. Tatɨm deyjɨt yet ɨm: “Pijɨte, sehe tuu as obiyoho shakɨrrza ehet.” 29 Ɨr ijɨt tatɨm ɨm: “Ye takahape,” per wɨsɨk wɨsɨk hn ɨr eyuwo kɨnãho masaha uje om. Hno tĩ̵r shakɨrrza ehet. 30 Õr deych tatɨm deyjɨt yet par uje hno tĩ̵r shakɨrrza ehet. Wɨchɨ sahmũr hn tatɨm ɨm: “Ẽhe papa, takaha,” per ye dope.— 31 Jesús tatɨm erze õr bahluwo ɨm: —¿Ese hnakɨrbich ɨr ijɨttɨkɨhɨ uje shiyokõr uje ɨr deych sahmũr?— Wɨr otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ese webich osht shiyokõr uje ɨr deych sahmũr.— Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Erze uje otɨbey nahnapso õr hnote uje gobierno kobra hn erze tɨmcher uje õr yɨtor omasaha par Porrosht aabo per olak ye amsahalope. 32 Juan uu tohɨrm oso tɨrẽtni par shiyokorãha oso uje tyenɨj oshiyokõr uje Porrosht sahmũr per olak otiislo ɨre. Erze uje otɨbey nahnapso õr hnote uje gobierno kobra hn erze tɨmcher yɨtor wɨr uje ye olotiis ɨr ahwospe. Olak nos amlo erze uje oshiyokõr per ye uhu olak eyuwo tɨsĩ̵rpe par uje ye otiislo ɨre toy.— 33 Jesús tatɨm õr ɨm: —Hap ẽrlo erze uje tɨteẽta titɨm olak. Hnakɨrbich dekite uje chukwẽr uva ɨr shakɨrrza ehet hn chichuwe. Chihĩtsa jotsɨt par chiyuhu uva otich hn shiyokõr owich uje de porĩt par odohɨr oteychɨm ɨr shakɨrrza ehet par otɨbey. Shuu yewo otsahla ɨr shakɨrrza. Ɨr bahat par uje shuu oshɨm ɨre jõro ee yẽr hn tokolɨhɨchɨs hno tĩ̵r hnɨmich yet. 34 Uje terɨhɨ jõro ɨshɨrĩt par ochekushu hn shuu debiyo yewo ohno otĩ̵r erze hnakɨrbo uje shuu otsahla ɨr shakɨrrzani par shuu oshɨm ɨre jõro ee yẽr par ɨr shakɨrrza bahat. 35 Per erze hnakɨrbo otsepyẽr ɨr ɨbich yet hn oshuu yet oshuu toy hn oshuu yet ochĩ̵ra kojano po. 36 Ese shakɨrrza yɨnsɨrc shuu debiyo yewo ohnopo ich ma okɨhniya hn erze hnakɨrbo uje otsahla shakɨrrza oshiyokõr ɨtso uje oshiyokorĩ̵hɨ erze yewohna. 37 Uje ich uhurc hn shuu deyjɨt hno pork ehet chiilehet ɨm: “Tyenɨj otola ele pijɨt.” 38 Uje erze hnakɨrbo omo ese shakɨrrza yɨnsɨrc ɨr ijɨt uje tɨrẽt hn okeytkẽrye otsɨɨ: “Wɨchɨ uu shakɨrrza yɨnsɨrc ɨr ijɨt. Uje ɨr deych toy nehe ich asa shakɨrrza wate par ɨre. Ma om uje yuhulo yuhulo toy heke wate par eyok.” 39 Ochishew ɨre hn ochiyuhu asa shakɨrrza ehet hn oshuu oshuu toy.— 40 Jesús tatɨm erze õr bahluwo ɨm: —Uje ese shakɨrrza yɨnsɨrc tɨrẽt nehe ¿ich niyokõr latɨkɨhɨ erze uje shuu otsahla ɨr shakɨrrza?— 41 Erze õr bahluwo otatɨm Jesús otsɨɨ: —Tyenɨj shuu õr shuu otoy hn ye nuunape uje wɨr õr losuhlaabo pork õr ɨluu mɨhnũ. Ich uhurc hn ɨshɨm asa ɨr shakɨrrza hnakɨrbo yewo par otsahla uje terɨhɨ ɨshɨrĩt hn tyenɨj oshɨm ese hnakɨrbich jõro par asa shakɨrrza bahat.— 42 Jesús tatɨm õr ɨm: —Tɨkɨraha uje olak ler Porrosht ahwoso hn erahalo uje tata Cristo ɨm: “Erze uje oshiyokõr pwertɨt ochĩ̵ra kojano oym ese kojach nohmet. Ochɨbɨte uje ich ye jukur per uje uhurc ich ma bale je erze kojano yewo. Porrosht wɨchɨ uje shuu tokole ɨtsorz heke ich shuu yish eyok ɨbe.” Wɨr uje Porrosht ahwoso tata. 43 Heke sehe tuu erahalo. Porrosht sehe duhu amsahalo par olak ɨr aabo per ye ahmũrlope, heke tyenɨj iim olak hn shuu erze yewo omasaha par ɨr aabo uje tyenɨj oshiyokõr uje ɨre sahmũr. 44 Ese kojach uje titɨm olakɨke uje oso otata uje ye balpe wɨchɨ yok. Uje yeẽk sahmũr ese kojach ich shɨ ɨtso uje kayɨhɨ eeych hn chobɨrho ɨre per uje ese kojach kayɨhɨ yeẽk eeych ich ɨmehe ɨre.— 45 Erze saserdote õr bahluwo hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo uje ochunt erze kuche uje Jesús sɨteẽta ich ochɨraha uje sorzɨhɨ õr, 46 heke sehe odishew Jesús per otola erze oso pork erze oso otata uje Jesús wɨchɨ profetya.
1 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yet tatɨm õr ɨm: 2 —Uje Porrosht shiyokõr par tɨbey laabo ich shɨ ɨtso rey uje shiyokõr õr ahamich par ɨr ijɨt chiileku. 3 Shuu debiyo ohno otĩ̵r erze oso uje tatɨm õrni par otĩ̵r ese õr ahamich per wɨr ye onahmũr otɨrẽtpe. 4 Sehe duhu debiyo yewo odo par shuu otatɨm erze uje tatɨm õrni par otĩ̵r ese õr ahamich. Tatɨm õr ɨm: “Atɨmlo õr uje oposo nos ochɨmɨtɨke hn atɨmlo õr uje tuu oshuu wõjo hn ijaabo ĩya uje sohlo par ese õr ahamich uje pijɨt chiileku. Atɨmlo õr par otɨrẽt shɨchish pork ich nos ochɨmɨt oposo.” 5 Otatɨm erze uje tatɨm õrni par otĩ̵r ese õr ahamich per ye onahmũr otɨrẽtpe. Yet hno tĩ̵r ɨr shakɨrrza ehet hn yet hno par tiya kuche hn chiwãha. 6 Erze yewo ochishew ese rey ɨbiyo hn oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ õr hn oshuu õr oshuu otoy. 7 Heke ese rey ich chesdelpa chowãha õr. Shuu ɨr ohyerptoso ohno par shuu oshuu erze debiyo õr yũwɨro oshuu otoy hn otsẽru õr dɨt. 8 Ese rey tatɨm debiyo ɨm: “Ich nos ochɨmɨt oposoko per ye wɨr otɨrẽtpe erze uje tapur õrni. Ich ye õr jukur. 9 Bolɨlo etĩ̵rlo erze daho uje deyo uje shish ma oso ochɨkãha hn nos wɨr oso uje eshlo orĩ̵hɨchɨs ich atɨmlo õr par otɨrẽt otĩ̵r ele õr ahamich uje pijɨt chiileku.” 10 Erze ɨbiyo ohno otĩ̵r erze daho hn ochish erze oso. Kɨmɨjɨ õr ɨluu om o kɨmɨjɨ õr ɨluu mɨhnũ ich nos otõhwa õr otseya õr ese õr ahamich. Heke ich okɨhniya uje ode ese owich uje ɨr ijɨt chiileku. 11 Uje ese rey masaha ese õr ahamich par teychɨm erze uje otɨrẽt hn umo hnakɨrbich uje ɨr nerpta ye ɨlo erze yewo uje oshɨm õr par oyãha uje omasaha ese õr ahamich. 12 Tatɨm ɨre ɨm: “¿Uhu ɨnaãpoko sham, heke amsaha ele õr ahamich pork nĩhyok owa anerpta par ele ahamich uje pijɨt chiileku?” Per wɨchɨ ye dilehetpe. 13 Ese rey tatɨm debiyo uje odɨrkii oposo ɨm: “Ahɨrlo wɨchɨ meyko hn dɨle hn ãrlo ebɨtɨlo ejwert uje dɨhlele. Oso uje odechɨ dɨhlelta oyerh hn oches labɨtẽre.” 14 Porrosht shuu otatɨm erze oso uje okɨhniya par sehe duhu omasaha par ɨr aabo per shɨ nohmɨramo uje omasaha. Wɨr uje Porrosht chiihla õr.— Wɨr uje Jesús sɨteẽta tatɨm õr. 15 Eseekite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otokolɨhɨchɨs Jesús ahɨr hn ohno okeytkẽrye. Sehe oduhu Jesús tata lahwotɨk uje kɨnaha par õr denunsya ɨre. 16 Oshuu dakɨle ohno otĩ̵r Jesús hn oshuu erze uje otsahmũr gobernador Herodes õya õr. Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Maestro, oyɨraha erze uje ata ich ũru hn oyɨraha uje ahakorãha oso uhu oshiyokõr uje Porrosht sahmũr hn shish ata ahwoso uhu ɨtsye par erze losuhlaabo hn par erze ɨhĩ̵r deyo. 17 Sehe oyẽr ahwotɨk. ¿Je oyiyuwe ley uje oyoshɨ hnote uje rey César kobra o je ye oyiyuwepe?— 18 Jesús chɨraha uje wɨr sehe oduhu nimehĩ lahwotɨk heke tatɨm õr ɨm: —Olak aho yuhurɨsh. ¿Ɨnaãpo heke sehe uhulo tiyuhu pahwotɨk uje olak pwele uhulo tokole mĩ̵hnɨk? 19 Owɨlo yok erze peychpor uje rey César kobra.— Wɨr otsowa peychporrza. 20 Tatɨm õr ɨm: —¿Yeẽk ɨchɨbich chɨhɨ hn yeẽk iich chɨhɨ asa peychporrza?— 21 Otatɨm otsɨɨ: —Rey César.— Heke Jesús tatɨm õr ɨm: —Eshɨlo uje rey César sapur hn eshɨlo uje Porrosht sapur.— 22 Uje ochunt uje Jesús tata shuu ɨtsorz ich ochishlabe. Otokole ohno. 23 Eseekite uje shiyehe ese deeych hn hnakɨrbo yewo otĩ̵r Jesús uje õr ɨluuta iich otsɨɨ saduseo. Wɨr otsotiis uje oso tyenɨj õr ɨkpo nehe. Oshiyokõr ɨtso uje sehe odɨraha kuchɨt. 24 Otatɨm Jesús otsɨɨ: —Maestro, Moisés tata uje hnakɨrbich uje toy hn ye aãbɨrsh ich ɨr leshɨbich tyenɨj ĩhi asa lakaharza ahɨr. Uje ijɨtɨsh ich par ese ɨr leshɨbich aap uje toni. Wɨr uje Moisés tatkite. 25 Hnakɨrbo õr syete ode eyok ahɨrni uje õr leshɨbye. Uu webich osht chiilekuni hn toy. Ye aãbɨrsh heke ɨr leshɨbich ĩhi asa poluuta ahɨr. 26 Wɨchɨ toyto hn ye aãbɨrsh heke leshɨbich yet ĩhi ahɨr. Nos wɨr õr ɨre uje õr syete õhyi wate ahɨrni hn nos otoy. 27 Ich uhurc hn asa tɨmcharrza toy sahn õr ɨjɨch. 28 Uje topo õr ɨkpo nehe ¿ich yeẽkpo wate ɨr abey pork nos wɨr õr ɨre uje õr syete õhyi wate ahɨrni?— 29 Jesús tatɨm õr ɨm: —Olak shɨ eymehilo pork ye erahalope uje Porrosht ahwoso tata hn ye erahalo Porrosht ukurbope. 30 Uje topo õr ɨkpo nehe ich hnakɨrbo hn tɨmcher ye onoyhiye ahɨrpe. Wɨr shɨ õr ɨtso Porrosht ɨr anjele uje ode poõrc. 31 Sehe tuu erahalo uje topo tyenɨj õr ɨkpo nehe. Olak erahalo uje Porrosht tatɨm olakni ɨm: 32 “Yok uu Abraham lɨshɨ ɨr Porrosht hn Isaac lɨshɨ ɨr Porrosht hn Jacob lɨshɨ.” Porrosht wɨchɨ ye topo õr Porroshtpe. Wɨchɨ oso uje õr ɨka õr Porrosht. Par Porrosht ich nos õr ɨka pork õr ɨchɨbiyo shish de.— 33 Uje erze oso ochunt erze ahwoso uje Jesús shiyokorãha õr ich ochishlabe. 34 Eseekite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo ochunt uje Jesús serz erze õr leshɨbo uje õr ɨluuta iich otsɨɨ saduseo pork ɨr ahwoso iyuwe õr. Heke erze fariseo otakɨsho lawich. 35 Fariseo yet de uje shiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Wɨchɨ shɨ sehe prowa Jesús heke tatɨm par sehe dɨraha kucherk 36 ɨm: —Maestro, ¿leyɨrãha waa je ma data?— 37 Jesús tatɨm ɨm: —Asa ley ma data tata shuu ɨtsorz ɨm: “Enaha owa par ahmũr uu owa Ɨrhĩch Porrosht hn ye uhu ehet yuhurãsh hnii ye uu eyuwo kɨnãho.” 38 Wate ley ma data, 39 hn waa ley yata tata shuu ɨtsorz ɨm: “Ahmũr eshɨbo uhu ɨtso uje ahmũr owa.” 40 Nos wɨr ley yẽr takashɨm oso par oshiyokõr erze ley otiyer hn takashɨm oso par oshiyokõr erze profeta õr ahwoso uje ochichewkite.— 41 Eseekite uje yahpaa wɨr otokole erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn Jesús sehe tẽr õr ahwotɨk heke tatɨm õr 42 ɨm: —Uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r latɨkpo Cristo, ¿yeẽkpo ɨr porokkite?— Erze fariseo otatɨm otsɨɨ: —Rey David.— 43 Tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke Porrosht Ɨchɨbich shuu David tata uje Cristo wɨchɨ ɨr Ɨrhĩch? Pork David tata ɨm: 44 “Ese Ɨrhĩch Porrosht tatɨm yok Ɨrhĩch ɨm: Akaha paãchta nehech nos tuu arãha amãho õr hnɨmich.” 45 ¿Ɨnaãpo heke rey David tata uje Cristo wɨchɨ ɨr Ɨrhĩch? Nos otata uje Cristo tãra ɨre.— 46 Heke ich ye odiilehetpe pork ye odɨraha lahwotɨk. Ich otola otsapurpo par uje sehe odɨraha kuche.
1 Eseekite uje Jesús sɨhna lahwoso tatɨm erze fariseo shuu ɨtsorz hn tatɨm erze oso yewo hn erze ɨr akɨle ɨm: 2 —Erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn erze fariseo oshiyokorãha olak Porrosht ahwoso ɨtso uje Moisés shiyokorãha olak poruwo wɨshkite. 3 Ahakõrlo uje wɨr otatɨm olak per ye ahakõrlo erze uje õr ɨre oshiyokõr pork wɨr ye oniyokõrpe erze uje oshiyokorãha olak. 4 Uje oshuu ahakõrlo erze õr ley ich shɨ ɨtso uje oshiyeru urhũwo uje ich ɨhne hn oshuu ahnoklo per ye olak pwelpe pork ɨhnpa hn ye onahmũr otakashɨm olakpe hnii onĩ̵ra nahmɨta ijaapta. 5 Nos wɨr kuche uje oshiyokõr wɨr shɨ oshiyokõr par oso oteychɨm õr heke wɨr ich otsahmũr oshiyeru kejun ijaabo nenta hn oshiyeru nahmikɨt uje Porrosht ahwoso de ehet per oshuu kejun ma deyo je erze oso yewo par oshuu oso oteychɨm õr ɨre. Ich otsahmũr uje õr ɨshuwo ahworote ma berzɨ je erze oso yewo. 6 Uje otĩ̵r õr ahamich ich otsahmũr otsakaha erze õr bahluwo õr ɨbe eeyo hn otsahmũr otsakaha erze õr bahluwo õr ɨbe uje de sinagoga ehet. 7 Uje odɨrkɨhɨ dɨt ehet ich otsahmũr uje oso otseta õr oshuu ɨre ɨtso uje õr bahluwo hn otsahmũr uje yewo otseta õr otsɨɨ: “Maestro.” 8 Ich ye ompe uje oso otseta olak otata otsɨɨ: “Maestro,” pork olak maestro shɨ sohmɨra uje de. Nos wɨr olak leshɨbye pork olak Porrosht aabo. 9 Ye eeylo yeẽk olak deychɨhɨ pork olak deych de poõrc. Wɨchɨ shɨ sohmɨra. 10 Ye ompe uje oso otseta olak otsɨɨ: “Ɨrhĩche,” pork olak Ɨrhĩch wɨchɨ shɨ sohmɨra, wɨchɨ Cristo. 11 Ese uje ich ma dichɨhɨ olak ehet wɨchɨ uje chɨbɨte ɨre shɨ ɨtso uje olak yɨlak. 12 Yeẽk uje narim ɨre ich Porrosht ye duhu dichpe, per yeẽk uje ye duhu ɨre dich wɨchɨ uje Porrosht narim. 13 Titɨm olak. Ich yarhak par olak uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Olak aho yũhɨrsh pork ontɨlo erze oso uje sehe omasaha par Porrosht aabo shɨ ɨtso uje aharulo uhurrza par ye omasaha ehetpe. Olak ye amsahalope hn ontɨlo erze uje sehe omasaha. 14 Ich yarhak par olak uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Olak aho yũhɨrsh pork eyuhulo erze poluu õr ihyuwo, hn uje olak orar ich uhulo berzak par uje uhulo oso õr eyuwo tɨsĩ̵r uje ahmũrlo Porrosht. Heke Porrosht tyenɨj sepyẽr olak nehe ich shuu dospa. 15 Ich yarhak par olak uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Olak aho yũhɨrsh pork etĩ̵rlo onoota bahluta pɨt hn hnɨmich pɨt yet uje ma dukuhla par ekulo yeẽk par olak akɨlak. Uje eshlo ich ahakorãhalo uhulo ɨr ɨluuta ma mɨhnũ je olak hn ma mĩ̵hnɨk tyenɨj tĩ̵r ɨre uje ĩya olak uje etĩ̵rlo urhuta bahluta ehet nehe. 16 Ich yarhak par olak pork shɨ olak ɨtso olɨbo uje sehe alebɨlo hn yewo oyehe olak nẽr. Shish atɨmlo oso olak ahwoso on: “Kɨmɨjɨ yeẽk eyucha templo uje chɨbɨte orhõta uje ich ũru uje tyenɨj shiyokõr kuchɨt nehe ich ɨr ahwoso ye jukur, per kɨmɨjɨ eyucha erze oro uje de templo ehet ich tyenɨj shiyokõr uje tata.” 17 Olak shɨ olak ɨtso totihlo hn olak ɨtso olɨbo. ¿Latɨkpo uje ma bale, je oro o je asa templo? Asa templo ich ma dich pork asa templo shuu ese oro Porrosht kuche. 18 Olak athɨlo toy uje kɨmɨjɨ yeẽk eyucha ese altar uje otserũhu loshɨpo par oteeychãha Porrosht hn chɨbɨte lahwoso par uje sehe niyokõr kuchɨt ich ye ɨr ahwoso jukur heke ye nesita shiyokõr. Per kɨmɨjɨ eyucha ese loshɨpɨt uje de altar eeych par oteeychãha Porrosht hn chɨbɨte lahwoso par uje sehe niyokõr kuchɨt ich tyenɨj shiyokõr uje tata. 19 Olak shɨ olak ɨtso olɨbo. ¿Latɨkpo uje ich ma bale, je ese loshɨpɨt uje oshuu hn ochɨbɨte altar eeych o je ese altar uje shuu ese loshɨpɨt Porrosht kuchɨt? 20 Heke uje yeẽk eyucha ese altar hn chɨbɨte lahwoso par uje sehe niyokõr kuchɨt ich ye shɨ altarpe uje ɨre eyucha. Nos wɨr kuche uje de eeych wɨr uje eyucha toy. 21 Yeẽk uje eyucha templo hn chɨbɨte lahwoso par uje sehe niyokõr kuchɨt ich ye shɨ templope uje eyucha. Ich eyucha Porrosht toy uje debuhu templo ehet. 22 Yeẽk uje eyucha poõrc hn chɨbɨte lahwoso par uje sehe niyokõr kuchɨt ich eyucha Porrosht ɨr ɨbɨta hn eyucha Porrosht toy uje sakaha debɨta eeych. 23 Ich yarhak par olak nehe uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Olak aho yũhɨrsh pork shish asɨmlo Porrosht erze olak kuche uje iich otsɨɨ dyesmo nehech eheklo olak menta hn anís hn komino par asɨmlo Porrosht per aluwelo erze ley uje ich ma bale pork ye enshiilo uje yeẽk shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ yet, hn ye eenɨlo uje yeẽk losuhlaap hn akashɨmlo ɨre, hn otiislo Porrosht. Wɨr uje tyenɨj ahakõrlo hn ye ekeylo uje asɨmlo Porrosht dyesmo toy. 24 Olak shɨ olak ɨtso olɨbo. Sehe alebɨlo hn uhulo yewo otsehe olak nẽr. Ahakõrlo shɨ ɨtso uje sehe ehelo awɨt per mojit de ehet heke eyuhulo per kɨmɨjɨ kameylo chɨhɨ ehet ich ehelo ese awɨt shɨ ĩya pork shish ahakõrlo erze uje yẽrɨj bale ɨtso mojit uje eyuhulo hn moymlo erze uje ich ma bale ɨtso kameylo uje tyenɨj eyuhulo per shɨ moymlo. 25 Ich yarhak par olak uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Olak aho yũhɨrsh pork ahakõrlo shɨ ɨtso uje erhũlo basta ejwert hn prete per ɨr aho ich ware deyo pork olak aho shɨ par uje sehe ohɨrlo kuche hn ekutɨrãha olak kuche. 26 Olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo ich shɨ olak ɨtso olɨbo. Enshiilo olak ɨluu ɨtso uje erhũlo erze basɨ aho wap heke tyenɨj ahakõrlo uje ich om ɨtso basɨ uje nĩhyok ehet ware hnii ejwert. 27 Ich yarhak par olak uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo pork olak aho yũhɨrsh. Shɨ olak ɨtso luku uje ochũshur poro ich ɨhɨ̃r per topo õr debiyo de aho hn nos wɨr kuche mɨhnũwo de toy. 28 Shɨ olak ɨtso luke pork olak ejwert ich om ɨtso hnakɨrbo uje õr ɨluu om per olak aho yũhɨrsh pork mɨhnũwo de olak aho. 29 Ich yarhak par olak uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn olak uje olak ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Olak aho yũhɨrsh pork ahakõrlo erze profeta poruwo wɨshɨ õr duku ich uhulo ɨhĩ̵r hn enshiilo erze oso õr duku uje õr ɨluu om uje otoni. 30 Athɨlo on: “Kɨmɨjɨ õryok chɨhɨkite uje õryok poruwo wɨshɨ oshuu erze profeta oshuu otoy hn õr armɨsta noshɨ ich ye oyakashɨm õrpe.” 31 Heke olak ahwoso chɨbɨte orhõta uje wɨr uu olak poruwo wɨshɨ uje oshuu erze profeta poruwo wɨshkite. 32 Ɨchii oshiyokõr erze mɨhnũwokite hn ele ahle tok olak par uje ahakorĩ̵hɨlo yok ɨtso uje olak poruwo wɨshɨ oshiyokorĩ̵hɨ õrkite par uje uhulo olak ɨtso olak poruwo wɨshɨ. 33 Olak ɨljaabo ɨtso echeẽt aabo. Etaklo yok. ¿Ahakõrlo latɨkpo par uje ye onɨmchaha olak urhuta bahluta ehet nehe? 34 Heke tuu profeta otĩ̵r olak nehe hn yewo uje õr eykdeyo hn yewo uje oshiyokorãha olak. Ode uje tukulo õr nehe uhulo otoy hn yewo ode uje owɨshɨhɨlo õr krus eeyo par uje otooho hn yewo ode uje epiyerlo orĩ̵hɨ sinagoga aho ich uhulo dospa, hn shish ahnɨlo õr hn oloter õr duwo aho. 35 Heke deeych yet nehe shɨ ɨtso uje olak uje tukulo erze oso ĩ̵rmo lekɨtiyo uje õr ɨluu om uhulo õr armɨtsɨ noshɨ. Uu webich osht uje oshuukite hn ɨr armɨsta noshɨ wɨchɨ Abel. Ich ɨr ɨluu om, hn uu uhurzosht wɨchɨ Zacarías uje oshuukite oshuu toy. Wɨchɨ Berequías ɨr ijo. Wɨr oshuu ɨrehe wahacha altar wɨrc templo ɨkɨch. Ese altar wɨchɨ uje otserũhu loshɨpo par oteeychãha Porrosht. Ich shɨ ɨtso uje olak tukulo õr heke tyenɨj otsepyẽr olak nehe. 36 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Olak hn erze oso yewo uje yesh ode uje ehn yok de lɨka ĩ̵rmo nos wɨr erze mɨhnũwo tyenɨj tĩ̵r olak nehe.— 37 —Titɨm olak uje ebuhulo dɨt Jerusalén shish tukulo erze profeta poruwo wɨshɨ uhulo otoy. Hn erze uje Porrosht shuu ohno otĩ̵r olak ich tukulo õrni uhulo otoy ẽrlo õr kojano po. Shish sehe tɨkɨbey olak ɨtso kokota uje tɨbey laabo shuu otsakaha nahno uut per ye ahmũrlope. 38 Ẽrlo uje titɨm olak. Erze olak ihyuwo tyenɨj moymlo nehe shɨ yesa. 39 Titɨm olak je ich ye amlo yok nehe nehech athɨlo on: “Sehe oyuhu Porrosht diyuhu lahwoso omoho ese uje ɨr Ɨrhĩch shuu tɨrẽt.”—
1 Eseekite uje ehn Jesús tokolɨhɨ templo patikɨt ehet par hno tĩ̵r owich yet hn ɨr akɨle otsɨtĩ̵r ɨre. Otsowa ɨre erze pwerto uje de templo patikɨt ehet. 2 Jesús tatɨm õr ɨm: —Nos amlo erze pwerto uje oshiyokõr ochĩ̵ra kojano po. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Erze kojano ich ye lakahaye eeyo nehe hnii sohmɨra. Nos otsehnɨmich.— 3 Eseekite uje ehn Jesús sakaha ese wĩ̵rit eeych uje iich otsɨɨ Olivos hn ɨr akɨle otsɨtĩ̵r ɨre. Nĩhyok oso yewo uje ode õr ahɨr. Otatɨm otsɨɨ: —¿Latɨk nehe hn onehnɨmich asa templo hn yarɨraha uje ich terɨhɨ ɨshɨrĩt par oyɨraha uje eeshpo hn yarɨraha uje terɨhɨ uhurc?— 4 Jesús tatɨm õr ɨm: —Abeylshɨp olak par uje nĩhyok yeẽk sehnyẽr olak 5 pork tyenɨj oso okɨhniya uje ochii ɨre yokɨhɨ nehe hn otata otsɨɨ: “Yok Cristo” hn otsehnyẽr oso ich okɨhniya. 6 Tyenɨj entlo nehe uje dihipo oteyehe ĩ̵rmo lekɨtiyo, hn entlo toy uje sehe oteye per ye as olak ɨbe. Wɨr tyenɨj tokole wap per yahpaa terɨhɨ uhurzpe. 7 Tyenɨj dihipo oteye hn reye hõr duhut reye õr ohyerptoso oteye. Tyenɨj sewɨt ihnɨmich sẽhi oso owɨlo kɨhniya ĩ̵rmo hn tyenɨj hnɨmich telerrza owɨlo kɨhniya ĩ̵rmo toy. 8 Nos wɨr erze kuche mɨhnũwo tyenɨj tokole wap hn kuche ma mɨhnũwo iyehe nẽr. 9 Uje iyuwe erze mɨhnũwo webich oso ich oso yewo tyenɨj oshɨm olak oso par otsepyẽr olak hn oshuu olak oshuu atɨlo. Nos wɨr oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo tyenɨj otsɨtak olak shɨ pork ye otiislo yokpe. 10 Ich okɨhniya tyenɨj oym yok nehe hn wɨr tyenɨj õr denunsya olak hn otsɨtakye. 11 Ich okɨhniya uje ochii ɨr profetaha hn otsehnyẽr oso ich okɨhniya. 12 Oso tyenɨj oshiyokõr kuche mɨhnũwo ich kɨhniya heke oshuu yẽrɨj onahmũrye. 13 Per uje yeẽk ewenta hn ye niyokõr erze kuche mɨhnũwo hn ye lotiis yok nehech terɨhɨ uhurc ich ɨr owich de Porrosht ahɨr. 14 Tyenɨj otsanɨmɨrãha pahwoso otatɨm erze dihipo kɨnãho uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo. Otatɨm õr erze ahwoso omo par uje oso õr pwele omasaha par Porrosht aabo. Uje nos ochuntɨhɨ ĩ̵rmo lekɨtiyo ich terɨhɨ uhurc. 15 Uje yeẽk ler ese uje profetɨt Daniel chichewkite ich sehe tuu dɨraha uje tata. Uje eychɨmlo uje oshuu ese kuchɨt iyehetɨhɨ templo ehet nehe hn shuu asa templo mɨhnũ ɨtso uje ɨre tata 16 ich erze oso uje odebuhu hnɨmich Judea tyenɨj oyuhwo otĩ̵r kojano deyo par otsakɨs ɨre. 17 Kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ dahuch eeych ich ye ompe uje masaha ehet par hnoy ɨr kushjãro. Shɨ tyenɨj yuhwo. 18 Hn uje yeẽk chɨhɨ aach ich ye ompe uje cheeshpo par hnoy lasuwo. Shɨ tyenɨj yuhwo. 19 Uje terɨhɨ erze daalo nehe ich yarhak par erze tɨmcher uje õr hmɨker hn erze uje yesh õr aabo ijaabo uje ochuku pork ye õr pwele ochoshpe par oyuhwo. 20 Apurlo Porrosht par uje ye duhu tyempɨt mĩ̵hnɨk uje olak yuhwo hnii uje terɨhɨ deeych uje otsakɨr. 21 Uje ĩ̵rmo tenit nehech ele ahle ich mɨhnũwo de per ye ɨlo erze uje tyenɨj tĩ̵r ĩ̵rmo nehe hn erze kuche mɨhnũwo ich ye deeshpo petɨk nehe tĩ̵r ĩ̵rmo. 22 Kɨmɨjɨ ye Porrosht duhu erze daalo arhaab uje erze kuche mɨhnũwo tĩ̵r ĩ̵rmo nehe ich tyenɨj nos otoy, per Porrosht sontew pork sahmũr erze uje chiihla õr par omasaha par ɨr aabo. 23 Heke uje yeẽk tatɨm olak ɨl: “Hmeychɨmlo, Cristo de lɨka,” o kɨmɨjɨ tatɨm olak ɨl: “Cristo de wahacha,” ich otiislo ɨre. 24 Tyenɨj oso ode nehe uje ochii ɨr Cristoho hn yewo ochii ɨr profetaha. Tyenɨj oshiyokõr kuche deyo uje ye latɨk pwele niyokõr par sehe onehnyẽr erze oso uje Porrosht chiihla õr par ɨr aabo per ye õr pwele uje onehnyẽr õrpe. 25 Hmeychɨmlo, uje ehn yahpaa wɨr õr prowa onehnyẽr olak ich titɨm olak erze uje tyenɨj oshiyokõr. 26 Heke kɨmɨjɨ otatɨm olak nehe ɨle: “Hmeychɨmlo, Cristo de wahacha hnɨmich uje ɨsa,” ich ye etĩ̵rlo wahacha, o kɨmɨjɨ otatɨm olak ɨle: “Hmeychɨmlo, Cristo de lɨka pwert ehet,” ich otiislo õr. 27 Yok tokõra poõrzni. Uje takaashpo nehe ich omo yokɨhɨ ĩ̵rmo lekɨtiyo ɨtso uje yuwebo hũre ich omoho dukuhla deeych warĩch hn uje deeych yakaha. 28 Uje kuchɨt topɨt de ich wupuu takasho lawichɨhɨchɨs.— 29 —Titɨm olak uje erze kuche mɨhnũwo yuwɨr ɨchii deeych ye dihitpe hn shekurko ɨtspo ye dihitpe hn porrzeebe kay tãra poõrc. Erze kuche uje ukurbosh wahacha poõrc ich telerrzpa shɨ ɨtso uje yeẽk chɨshɨt kuchɨt. 30 Uje yuwɨrke erze hn tyenɨj omo yarta uje tokolɨhɨ poõrc shuu ɨmeheeych uje yok takaashpo. Nos wɨr oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo ich otolpa pork omo yok uje tokõra poõrzni. Ich tokonãha ukuhurrza. Uje tɨkɨrẽt ich pukurbo deyo de hn ich yok hũre 31 hn tuu yeẽk sobɨta trompeta ich jwertpa. Tuu yok anjele otĩ̵r ĩ̵rmo lekɨtiyo par otõhwa Porrosht aabo uje chiihla õrni. 32 Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r asa pohorrza waa je iich otsɨɨ higuera. Uje eshɨ tokole ich erahalo uje terɨhɨ ɨshɨrĩt uje daalo duhlu. 33 Uje nos amlo erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r ĩ̵rmo nehe ich erahalo uje terɨhɨ ɨshɨrĩt uje takaashpo ɨtso uje yok de pwert ebich par sehe tomsaha ehet. 34 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Erze oso uje omo erze kuche mɨhnũwo webich oso uje tĩ̵r ĩ̵rmo nehe ich ehn yewo ye otope ich tyenɨj nos omo erze kuche uje tĩ̵r ĩ̵rmo. 35 Poõrc hn hnɨmich tyenɨj sɨhna ɨre nehe per pahwoso shish yakaha. 36 Ese deeych hn asa orta uje takaashpo nehe ich nĩhyok yeẽk uje chɨraha, hnii erze anjele uje ode poõrc ye odɨrehepe, hnii yok ye tɨkɨrahape. Shɨ Papa wɨchɨ uje chɨraha. 37 Uje ehn yahpaa Noé masaha pohorrza ehet ich oso oshiyokõr kuche uje otsahmũr. Yok tokõra poõrzni. Uje ta par takaashpo nehe ich oso oshiyokõr oshuu ɨtsshɨp uje erze oso yewo oshiyokõrkite uje Noé masaha pohorrza ehet. 38 Uje ehn yahpaa kresyent bahlut tɨrẽtkite ich oso shish otaak hn oho hn õhiye ahɨr nehech terɨhɨ ese deeych uje Noé masaha asa pohorrza ehet. 39 Ye odɨraha uje kresyent bahlut tyenɨj tɨrẽt nehech tarãha õr hnɨmich hn nos sɨhna õr. Uje takaashpo nehe tokõra poõrc ich oso ye odɨraha uje takaashpo ɨtso erze oso yewo uje kresyent sajuwe õrkite. 40 Uje takaashpo nehe hn hnakɨrbo õr osiyer ode aach ich ohnoy yet shɨ yet sakaha. 41 Uje tɨmcher õr otiyer oshuu molino shiyokõr oposo ich ohnoy yata shɨ yata sakaha. 42 Heke shish tyenɨj emɨtlo olak pork ye erahalo ese deeych uje olak Ɨrhĩch tyenɨj cheeshpo nehe. 43 Olak erahalo. Kɨmɨjɨ hnakɨrbich dɨraha orta uje echɨkɨt tɨrẽt ich tɨbey ɨre par uje ye duhu masaha dahuch ehetpe hn torha ɨr kushjãro. 44 Heke olak tyenɨj shish emɨtlo olak pork yok uje tokõra poõrzni tyenɨj takaashpo uje ich uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r uje ye takaashpe. 45 ¿Yeẽkpo ese hnakɨrbich uje shiyokõr debiyo hn eykdeyo heke ɨr yɨnsɨrc ɨshɨm dahuch par shuu tɨbey hn shuu ɨshɨm õr poso uje terɨhɨ orta? 46 Ich om par ese hnakɨrbich uje ɨr yɨnsɨrc taãcha hn shish shiyokor debiyo . 47 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Heke ese yɨnsɨrc ɨshɨm ɨr ɨbiyo ma dich. Ich shuu nos tɨbey ɨr kushjãro. 48 Per kɨmɨjɨ ese hnakɨrbich ɨr ɨluu mɨhnũ hn chɨbɨte uje ɨr yɨnsɨrc yahpaa deeshpe 49 heke ɨchii sepyẽr erze nensɨrc ɨr ɨbiyo hn ɨre taak hn ɨhɨ hn ĩya erze oso uje õr yɨkehyõ. 50 Ese deeych ich chɨbɨte uje ye yɨnsɨrc taãchpe hn chɨbɨtpo uje yelɨj ɨr yɨnsɨrc taachĩ̵hɨ asa orta wɨchɨ uje ɨr yɨnsɨrc taãcha 51 hn sepyẽr ese debich hn chɨbɨte ese owich uje wɨr ode uje õr aho yũhɨrsh. Wɨr oyerh hn oches labɨtẽre.—
1 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Ese uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo uje terɨhɨ ɨshɨrĩt par tɨkɨrẽt nehe wɨchɨ ɨtso tɨmcher phar uje õr dye. Kal nohmɨra shɨ hnoy ɨr nampyon ohno odalehe ese hnakɨrbich arhĩch uje sehe diileku. 2 Õr sinko uje oshuu deyuwo tɨsĩ̵r kuche hn õr sinko uje ye oduhu deyuwo tɨsĩ̵rpe. 3 Erze õr sinko uje ye oduhu deyuwo tɨsĩ̵rpe shɨ ohnoy ɨr nampyon per ye odoy aseyte yewope. 4 Per erze yẽr uje oshuu deyuwo tɨsĩ̵r ohnoy ɨr nampyon hn ohnoy aseyte yewo toy. 5 Ese uje chiileku ye taãcha shɨchishpe heke kuhĩ̵rt dale wɨr hn nos omo. 6 Uje ich terɨhɨ dɨhlich pehet hn ochunt yeẽk uje tɨbich ɨm: “Yehe tɨrẽt ese uje sehe diileku. Erẽtlo atsehelo arhĩch.” 7 Nos wɨr erze tɨmcher phar oyehet hn onɨshii ɨr nampyon. 8 Erze yẽr uje ye oduhu deyuwo tɨsĩ̵rpe otsapur aseyte erze yẽr uje oshuu deyuwo tɨsĩ̵r. Otatɨm õr otsɨɨ: “Õryok nampyon ich sehe toy. Sɨhna ɨre aseyte. Asɨmlo õryok chepɨkaabo.” 9 Erze uje õr eyuwo tɨsĩ̵r otatɨm erze nanɨme otsɨɨ: “Kɨmɨjɨ oyosɨm olak ich ye oyɨraha kɨmɨjɨ sehi par õryok. Ma om uje bolɨlo eylo aseyte par olak.” 10 Uje ehn wɨr ohno hn ese hnakɨrbich taãcha uje sehe diileku. Erze yẽr uje õr sinko uje ochɨmɨt ɨre õya wɨchɨ omasaha ese õr ahamich ehet hn wɨchɨ shiyeru uhurrza. 11 Wɨsɨk wɨsɨk hn wɨr ocheeshpo uje ohno par otiya ɨr aseyte. Otatɨm otsɨɨ: “Ɨrhĩche, Ɨrhĩche, etsẽr asa uhurrza par uje oyomsaha ehet.” 12 Per wɨchɨ tatɨm õr ɨm: “Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ye tɨkɨraha olak otĩ̵r.”— 13 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Tɨteẽta titɨm olak tuu ɨtsorzɨke par uje shish emɨtlo olak pork ye erahalo ese deeych hnii orta uje takaashpo. 14 Shɨ yok ɨtso hnakɨrbich uje chɨmɨt ɨre par uje sehe do tĩ̵r dɨt yet. Tɨbii lebiyo par uje sehe duhu otɨbey ɨr hnote. 15 Ɨshɨm ese debich sinko kotsɨrbo hnote, hn ɨshɨm yet kotsɨrbo osiyer hnote, hn ɨshɨm yet kotsɨrbɨt sohmet hnote. Ma ɨshɨm ese uje chɨraha chish obiyo je erze yewo. Ɨshɨm ese yet yerɨj kɨhniya hn ese uhurzosht ɨshɨm ma pɨkaap pork yerɨj dɨraha obiyo. Uje nos ɨshɨm õr erze hnotɨke hn tokolɨhɨchɨs hno. 16 Ese uje wɨchɨ ɨshɨm hnote kotsɨrbo sinko hno shɨchish chishew obiyo hn serz kotsɨrbo yewo ma sinko hnote. 17 Ese yet uje ɨshɨm kotsɨrbo osiyer hno chishew obiyo hn serz kotsɨrbo osiyerpo. 18 Per ese yet uje ɨshɨm ɨre kotsɨrbɨt nohmet hnote hno chihĩtsa jotsɨt hn chɨmchaha erze ɨr ɨrhĩch hnote par sakɨs. 19 Ich osdeyo hn õr ɨrhĩch cheeshpo. Sehe dɨraha erze hnote uje ɨshɨm õrni. 20 Ese webich osht uje ɨshɨmni kotsɨrbo sinko hnote tĩ̵r ɨre hn tõhwa kotsɨrbo yewo sinko. Tatɨm ɨm: “Ɨrhĩche, asɨm yok kotsɨrbo sinko hnotni shuu terz hnote yẽr kotsɨrbo sinko.” 21 Ɨr ɨrhĩch tatɨm ɨm: “Ich ompa uje ahakõr. Owa pɨbich uje om. Shish ahakõr uje titɨm owa. Ahakõr erze pɨbiyo arhaaboni uje tokosɨm owa heke tɨbɨte owa owich uje ma dich. Uhu owa ayla ɨtso uje yok ayla.” 22 Ɨr ɨbich yet taachĩ̵hɨ ɨre ahɨr uje ɨshɨm kotsɨrbo osiyer hnotni. Tatɨm ɨm: “Ɨrhĩche, asɨm yok kotsɨrbo osiyer hnotni. Shuu terz kotsɨrbo osiyer yewo.” 23 Ɨr ɨrhĩch tatɨm ɨm: “Ich ompa uje ahakõr. Owa pɨbich uje om. Shish ahakõr uje titɨm owa. Ahakõr erze pɨbiyo arhaaboni uje tokosɨm owa heke tɨbɨte owa owich uje ma dich. Uhu owa ayla ɨtso uje yok ayla.” 24 Ɨr ɨbich yet taãcha uje ɨr yɨnsɨrc ɨshɨm hnote kotsɨrbɨt nohmetni. Tatɨm ɨm: “Ɨrhĩche, tɨkɨraha uje owa ich eluuta ɨhnpa. Ekushu erze jõro ee uje ye ekwẽr petɨkni, hn boy erze uje ye eshɨtpe, 25 heke tɨkɨtɨla owa hn tihĩtsa jotsɨt par tɨmchaha erze owa hnote. Ele owa hnote, asew.” 26 Ɨr yɨnsɨrc tatɨm ɨm: “Owa pɨbɨk uje ɨljaabɨk hn tok. Eraha erze uje tekushu ye tukwẽrpe hn tishew erze uje ye tɨshɨtpe. 27 Ma om kɨmɨjɨ moymɨhɨ yok hnote mankɨt par uje takaashpo nehe hn tiyuhu ich ma kɨhniya.” 28 Tatɨm erze uje ode ɨre ahɨr ɨm: “Eyuhulo ese kotsɨrbɨt sohmet hn asɨmlo ese uje dye kotsɨrbo hnote de ɨre ahɨr, 29 pork ese uje de ɨre ahɨr ich ma oshɨm heke de ɨre ahɨr ich kɨhniya, per ese uje shɨ pɨkaap de ɨre ahɨr ich tyenɨj ochiyuhu. 30 Ese pɨbich uje ye jukur ãrlo ebɨtɨlo asa dɨhlelta ehet uje de ejwert. Oso uje ode wahacha oyerh hn oches labɨtẽre.”— 31 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Uje takaashpo nehe ich yok hũre hn anjele õya yok. Tiyaha pɨbɨta waa je ich ɨhĩ̵r pork yok Rey. 32 Nos wɨr dihipo kɨnãho uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo ohnoy õr otseya õr ese Rey ɨkɨch nehe. Wɨchɨ tyenɨj sehek õr shɨ ɨtso ese uje tɨbey obeje sehek obeje hn kabɨr. 33 Chɨbɨte naãchta erze uje õr ɨtso obeje per erze uje õr ɨtso kabɨr chɨbɨte õr naachjãrrza. 34 Ese Rey tyenɨj tatɨm erze uje ode ɨr waãchta ɨm: “Papa wɨchɨ uje sosɨr olak. Erẽtlo pork uje ehn yahpaa Porrosht niyokõr ĩ̵rmo ich nɨshii ese owich par olak. Etĩ̵rlo wahacha 35 pork uje piyuwo sẽhi yokni ich asɨmlo yok pobɨso, hn uje piich sẽhi yok ich asɨmlo yok par tokoho. Yok ɨtso dihipɨt kɨnehẽt per enshiilo yok. 36 Uje pɨshuwo nĩhyok ich asɨmlo yok, hn uje yok permo ich ekɨrɨhɨlo yok hn uje yok de karsel ehet ich etĩ̵rlo yok.” 37 Erze uje õr ɨluu om otatɨm otsɨɨ: “Ɨrhĩche, ¿latɨkni hn oyumo uje sewɨt sẽhi owa hn oyosɨm owa abɨso par ew? ¿Latɨkni hn oyomo uje eeych sẽhi owa hn oyosɨm owa par ehe? 38 ¿Latɨkni hn oyumo uje owa ɨtso dihipɨt kɨnehẽt hn oyɨnshii owa? ¿Latɨkni hn oyomo uje nĩhyok asuwo hn oyosɨm owa? 39 ¿Latɨkni hn oyomo uje owa permo o kɨmɨjɨ owa chɨhɨ karsel ehet hn oyekɨrɨhɨ owa?” 40 Ese Rey tatɨm õr ɨm: “Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje akashɨmlo ese pɨshɨbich uje ye ɨr ukũrbɨrsh ich ɨtso uje akashɨmlo yok.” 41 Ese Rey tatɨm erze uje ode naachjãrrza ɨm: “Atokolɨhɨ lɨklo pahɨr olak uje Porrosht sajɨr olak ɨkiyo. Bolɨlo etĩ̵rlo asa urhuta bahluta ehet waa je yelɨj nahna ɨre. Porrosht chɨmɨt asa par chɨmchaha dyablo hn ɨr anjele. 42 Tyenɨj etĩ̵rlo wahacha pork uje piyuwo sẽhi yok hn ye asɨmlo yokpe par uje taw, hn uje piich sẽhi yok ich ye asɨmlo yokpe par tokoho. 43 Uje yok ɨtso dihipɨt kɨnehẽt ich ye enshiilo yokpe. Uje nĩhyok pɨshuwo ich ye asɨmlo yokpe, hn uje yok permo o kɨmɨjɨ yok chɨhɨ karsel ehet ich ye ekɨrɨhɨlo yokpe.” 44 Otatɨm otsɨɨ: “Ɨrhĩche, ¿latɨkni hn oyumo uje iyuwo sẽhi owa, o kɨmɨjɨ eeych nẽhi owa, o kɨmɨjɨ owa ɨlo dihipɨt kɨnehẽt, o kɨmɨjɨ nĩhyok asuwo, o kɨmɨjɨ owa permo, o kɨmɨjɨ owa chɨhɨ karsel ehet hn ye oyakashɨm owape?” 45 Heke ese Rey tatɨm õr ɨm: “Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje ye akashɨmlo yeẽk uje ye ɨr ukũrbɨrsh ich uhulo ɨtso yok uje ye akashɨmlo yokpe.” 46 Erze uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz tyenɨj mĩ̵hnɨk tĩ̵r orĩ̵hɨ urhuta bahluta ehet nehe hn yelɨj nɨhna ɨre, per erze uje õr ɨluu om otĩ̵r ese owich uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.— Wɨr uje Jesús tatɨm dakɨle.
1 Eseekite uje Jesús nos tatɨm dakɨle erze kuche hn tatɨm õr ɨm: 2 —Yok tokõra poõrzni. Erahalo uje daalo osiyer hn oshiyokõr õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua. Tyenɨj oshɨm yok oso hn ochowɨshɨhɨ yok krus eeych par tɨkɨtɨ.— 3 Eseekite uje ehn Jesús tata shuu ɨtsorz hn erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo uje ode Jerusalén otakɨsho lawichɨhɨ Caifás ihyuch pork wɨchɨ saserdote õr bahlut pisht. 4 Ochukwi Jesús ɨluu par uje sehe odishew ɨre uje oso nihyokĩ̵hɨ ɨre ahɨr par uje oshuu oshuu toy. 5 Wɨr okeytkẽrye otsɨɨ: —Ye ompe uje yishewlo ɨre yuhulo nõya ese õr ahamich nok wɨr oso odorza ɨre.— 6 Eseekite hn Jesús de wahacha dɨt Betania hn sakaha Simón ihyuch. Ese Simón ɨr alokot otsɨɨ lepra. 7 Tɨmcharrza sɨtĩ̵r ɨre Jesús. Wate tõhwa perfume uje de kobɨt ijaabɨt ehet uje oshiyokõr ochĩ̵ra kojach uje iich otsɨɨ alabastro. Ese perfume ich debichpa. Uje ehn Jesús sakaha nemest wɨrc hn asa tɨmcharrza sanuwãha huta. 8 Uje ɨr akɨle omo ich ochesdelo. Otata otsɨɨ: —¿Keshɨ ɨnaãpo heke sanuwãha ese perfume teychpisha? 9 Kɨmɨjɨ ye nanuwãha ich ma om par chiwãha shuu debichpa hn ɨshɨm baho erze losuhlaabo.— 10 Uje Jesús chunt hn tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke ahakoslo ana tɨmcharrza? Ese uje shiyokorĩ̵hɨ yok ich om. 11 Erze losuhlaabo shish ode olak ahɨr nehe per tyenɨj yok nihyokĩ̵hɨ olak ahɨr. 12 Uje asa tɨmcharrza sanuwãha perfume yok ich shiyokõr shɨ par uje ochihitsɨm yok. 13 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ĩ̵rmo lekɨtiyo otatɨm yok õr ich õr eyucha ese uje tɨmcharrza shiyokorĩ̵hɨ yok.— 14 Eseekite hn Judas Iscariote wɨchɨ Jesús akɨlak toy uje õr dose. Hno tĩ̵r erze saserdote õr bahluwo 15 hn tatɨm õr ɨm: —¿Asɨmlo yok latɨkpo par tokosɨm olak Jesús?— Wɨr otatɨm otsɨɨ: —Oyosɨm owa treynta peychpor uje plata.— 16 Heke ɨchii chukwi Jesús ɨluu par uje sehe dosɨm õr. 17 Eseekite uje terɨhɨ deeych webich osht uje oshiyokõr õr ahamich par otew pan uje ye eyhirãsh hn ɨr akɨle otsɨtĩ̵r ɨre. Otatɨm otsɨɨ: —¿Oniyokorĩ̵hɨ ɨraãpo erze oposo par ese õr ahamich Pascua?— 18 Tatɨm õr ɨm: —Bolɨlo etĩ̵rlo ese hnakɨrbich ihyuch uje dechɨ dɨt Jerusalén. Atɨmlo on: “Maestro sole: Ich yej terɨhɨ pɨshɨrĩt. Tyenɨj yok hn pakɨle oyɨtĩ̵r ahuch par oyaakɨhɨ ese õr ahamich Pascua.”— 19 Erze ɨr akɨle oshiyokõr uje tatɨm õr. Otsar oposo par ese õr ahamich Pascua. 20 Uje ich dɨhlak hn Jesús sakaha nemest wɨrc hõr wɨr dakɨle uje õr dose. 21 Uje ehn otaak hn tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Olak yet de uje tyenɨj chiwãha yok.— 22 Heke ɨr akɨle ich õr dosdarak. Nohmɨr nohmɨr otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ɨrhĩche, ¿je yok?— 23 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ese uje sɨtehe ɨr pan asa preta ehet uje tɨtehe yok pan wɨchɨ uje tyenɨj chiwãha yok. 24 Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj oshiyokorĩ̵hɨ yok ɨtso uje Porrosht ahwoso tata, per ich yarhak par ese uje tyenɨj chiwãha yok. Kɨmɨjɨ ye wɨchɨ shurhãni ich ma om par ɨre.— 25 Judas uje tyenɨj chiwãha Jesús tatɨm ɨm: —Maestro, ¿je yok?— Jesús tatɨm ɨm: —Ẽhe, ich ũru uje athaka.— 26 Eseekite uje ehn otaak hn Jesús chishew pan, nɨhna Porrosht hn sehek. Ɨshɨm dakɨle. Tatɨm õr ɨm: —Elɨlo. Nãhu yok pẽro.— 27 Chishew basta, nɨhna Porrosht hn ɨshɨm õr ɨm: —Nos ehelo ese uje de basta ehet 28 pork wate asa parmɨsta uje noshɨ shuu pahwoso yakaha par uje tokoshɨ õr hnɨtew ich okɨhniya hn Porrosht perdonar erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokõr. 29 Titɨm olak uje ye tokoho nehe ese uva otich nehech terɨhɨ ese deeych hn yoholo ese uva otich ahle uje Papa tɨbey daabo nehe.— 30 Eseekite uje nos oteeychɨ otseet imno hn otokole ohno otĩ̵r ese wĩ̵rit uje iich otsɨɨ Olivos. 31 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ele dɨhlake uje erze mɨhnũwo tĩ̵r yok ich tɨkɨraha uje nos wɨr olak moymlo yoke pork Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: “Porrosht ɨm: Tuu ese uje tɨbey obeje hn erze obeje chũr lekɨtiyo.” 32 Per uje yok ɨkpo nehe ich takaha tɨtĩ̵r Galilea hn tyenɨj ahnɨlo pɨjɨch.— 33 Pedro tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ nos onoym owa mahn yok ye tokoym owape.— 34 Jesús tatɨm ɨm: —Titɨm owa ich tuu ũrpa. Ele dɨhlake uje ehn yahpaa kokot yerhɨ ich tɨkɨraha uje ata tre vese uje ye eraha yokpe.— 35 Pedro tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ tɨkɨtɨhɨ ahɨr pork tokõya owa per shɨ ye tiitape uje ye tɨkɨraha owa otɨk.— Hn nos wɨr ɨr akɨle yewo otata oshuu ɨtsorz toy. 36 Eseekite hn Jesús hõr dakɨle ohno otĩ̵r wahacha shakɨrrza waa je iich otsɨɨ Getsemaní. Tatɨm õr ɨm: —Shɨ akaha lɨklo. Takaha tɨtĩ̵r wahacha hn yok orar.— 37 Hnoy Pedro hn erze Zebedeo ɨr aabo uje õr osiyer. Ɨchii chuuna ɨre uje ich dosdarakpa pork kuchɨt dospa tyenɨj tĩ̵r ɨre 38 heke tatɨm õr ɨm: —Ich yok dosdarakpa. Tukuuna uje tyenɨj tɨkɨtɨ. Shɨ akaha lɨklo hn shɨ erɨhɨlo uje akahalo pahɨr.— 39 Jesús hno tĩ̵r wahacha pɨkaap. Chiyuwa dele hnɨmich nehech unta terɨhɨ hnɨmich hn orar sapur Porrosht. Tatɨm ɨm: —Papa, terɨhɨ ɨshɨrĩt uje tyenɨj tɨkɨtɨhɨ krus eeych. Wɨchɨ shɨ ɨtso otich chiyok uje de basta ehet uje tyenɨj tokoho. Kɨmɨjɨ ahmũr ich ye uhu tokoho per ma om ahakõr uje ahmũr, ye ahakõr uje yok tahmũr.— 40 Hno cheeshpo tĩ̵r uje dakɨle ode. Chish õr shɨ omo. Tatɨm Pedro ɨm: —¿Ɨnaãpo heke ye olak ewentpe hnii una ora uje erɨhɨlo par shɨ akahalo pahɨr? 41 Shish tyenɨj erɨhɨlo hn olak orar par uje ye ahakõrlo erze kuche mɨhnũwo. Olak sehe ahakõrlo uje om per ye olak ewentpe.— 42 Wɨsɨk wɨsɨk hn Jesús hno orarpo. Ich do vese ya uje sapur Porrosht ɨm: —Papa, kɨmɨjɨ tyenɨj tokoho ese otich chiyok uje de basta ehet ich tokoho par tiyokõr uje ahmũr.— 43 Uje cheeshpo hn chish erze dakɨle shɨ omo pork ich kuhĩ̵rt sẽhi õr. 44 Tokolɨhɨ õr ahɨr hn hno orarpo. Ich tre vese uje tata shuu ɨtso uje tatpoko 45 hn cheeshpo tĩ̵r uje dakɨle ode. Tatɨm õr ɨm: —¿Je yesh amɨlo? ¿Je ermtsɨrlo? Hmeychɨmlo, yok tokõra poõrzni. Ich terɨhɨ orta par oshɨm yok erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ. 46 Erɨhɨlo, yukulo. Hmeychɨmlo, yehe tɨrẽt ese uje chiwãha yok.— 47 Eseekite uje ehn Jesús keytkẽr dakɨle ich Judas taãcha. Wɨchɨ Jesús akɨlak toy uje õr dose. Ich oso okɨhniya õya Judas. Otõhwa espada hn yewo otõhwa piyo. Erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo wɨr uje oshuu ohno par ochishew Jesús. 48 Judas uje chiwãha Jesús tatɨm erze osoko ɨm: —Uje tuku ur ich erahalo wɨchɨ ese. Asɨlo.— 49 Judas sɨtĩ̵r ɨre Jesús tatɨm ɨm: —Wen noshe maestro— hn chuku ur. 50 Jesús tatɨm ɨm: —Ahakõr uje erẽtɨke par ahakõr, sham.— Erze yewo otsɨtĩ̵r ɨre Jesús hn ochishew. 51 Eseekite hn yet dechɨ Jesús ahɨr. Chiyuhu ɨr espada hn ihyo ese saserdote bahlut pisht yɨlt per shɨ ihyo ɨr ãrza. 52 Jesús tatɨm ɨm: —Ehmer ese owa espada. Emchaha pich pork nos wɨr erze uje oteye ochĩ̵rye espada ich tyenɨj otoy ochĩ̵ra espada toy. 53 ¿Je ye erahalope kɨrẽhe tahmũr ich yok orar tapur Papa ich shuu anjele otɨrẽt shɨchish õr wee deyo dose par otakashɨm yok? 54 Kɨmɨjɨ tiyokõr tuu ɨtsorz ich ye Porrosht ahwoso yakahape uje tata uje erze mɨhnũwo tyenɨj tĩ̵r yok ɨtsorz.— 55 Eseekite hn Jesús tatɨm erze oso uje ochishew ɨre ɨm: —¿Ɨnaãpo heke erẽtlo hn ohwĩ̵lo espada hn piyo par uje aslo yok uhulo yok ɨtso echɨkɨt? Shish tiyakaha olak ahɨr templo patikɨt ehet tiyokorãha oso hn ye asɨlo yokpe. 56 Nos wɨr erze kuche tĩ̵r yok ɨtsorz shɨ par uje shuu yakaha erze Porrosht ahwoso uje profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite.— Ɨchii Jesús akɨle oym ɨre. Oyuhwo. 57 Eseekite hn erze uje ochishew Jesús ohnoy ɨre otseya wahacha Caifás ɨr ihyuch. Wɨchɨ uu saserdote õr bahlut pisht. Erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moises chichewkite hn erze dɨt oso õr bahluwo otakɨsho lawichɨhɨchɨs. 58 Pedro shɨ iyehe Jesús nẽr dukuhla nehech taachĩ̵hɨ ese saserdote õr bahlut pisht ɨr ihyuch hn masaha patikɨt ehet. Sakaha wɨr õr ahɨr erze uje otɨbey templo. Pedro sehe teychɨm uje oshiyokorĩ̵hɨ Jesús. 59 Erze saserdote õr bahluwo hn erze uje õr weeta iich otsɨɨ Junta Suprema ochukwi yeẽk par uje oshuu tata dekushiĩ hn denunsya Jesús par uje wɨr ochɨbɨte lahwoso sehe oduhu Jesús oduhu toy. 60 Ich okɨhniya uje õr denunsya Jesús per õr ahwoso ye ɨlyepe. Shɨ otata lekushiĩ. Ich uhurc hn yewo otaãcha õr osiyer. 61 Wɨr otata otsɨɨ: —Ese hnakɨrbich tatni sole: “Yok pwele tehnɨmich Porrosht templo per je daalo tre nehe hn tuu iyehetpo.”— 62 Ese saserdote õr bahlut pisht iyehet tatɨm Jesús ɨm: —¿Je ye ahwotɨkɨsh par atɨm yok? ¿Je ũru erze õr ahwoso uje otatɨm yok uje õr denunsya owa?— 63 Per Jesús ye dilehetpe. Tatɨm Jesús ɨm: —Titɨm owa tĩ̵ra Porrosht iich uje ɨka. Atɨm õryok kɨmɨjɨ owa Cristo uu Porrosht Ijɨt o kɨmɨjɨ ye owape.— 64 Jesús tatɨm ɨm: —Ich ũru uje atɨm yok hn ye shɨ esepe. Yok tokõra poõrzni. Titɨm olak uje deeych yet nehe hn eychɨmlo yok uje tiyaha Porrosht waãchta hn amɨlo yok uje tɨkɨrẽt tokonãha ukuhurrza.— 65 Ese saserdote õr bahlut pisht shiyãs nanerpta pɨkaabɨt par yara hn tatɨm õr ɨm: —Ele hnakɨrbich shɨ chiinehnɨm Porrosht. Ye nesit latɨk par õr denunsya ɨre. Olak ich entloko uje chiinehnɨm Porrosht. 66 ¿Eshɨlo latɨkpo?— Wɨr otatɨm ɨre otsɨɨ: —Tyenɨj toy pork shiyokõr uje mĩ̵hnɨk.— 67 Wɨr otɨtɨrãha ɨle hn yewo oshuu hn yewo otsepyẽr ɨle ochĩ̵ra nahme. 68 Otatɨm otsɨɨ: —Atɨm oryõkɨke uje owa Cristo heke ẽrza yeẽkpo uje shuu owa.— 69 Eseekite hn Pedro shɨ sakaha wahacha patikɨt ehet hn tɨmcharrza waa je chish obiyohochɨs sɨtĩ̵r ɨre Pedro. Tatɨm ɨm: —Owa uje shish mẽya Jesús uu Galilea osht.— 70 Per Pedro sata ɨrehe erze oso õr ɨle ɨkɨch hn tatɨm wate ɨm: —Ye tɨkɨraha erze uje atɨm yok.— 71 Pedro hno tĩ̵r ese patikɨt uhurrza. Tɨmcharrza yata umo Pedro hn tatɨm erze oso uje oyehe wahacha ɨm: —Ese hnakɨrbich shish ĩya Jesús uu dɨt Nazaret osht.— 72 Pedro satapo shuu ɨtso uje ɨr ahwoso ich ũru ɨm: —Ye tɨkɨraha otɨk ese hnakɨrbich.— 73 Wɨsɨk wɨsɨk hn erze uje odechɨ otsɨtĩ̵r ɨre Pedro hn otatɨm otsɨɨ: —Ich ũru uje owa shish mẽya ɨre pork ahwoso chɨbɨte orhõta uje ãra Galilea toy.— 74 Tatɨm õr shuu lahwoso ich ũru ɨm: —Ese hnakɨrbich ye tɨkɨraha otɨk.— Ɨchii kokot yerh. 75 Pedro eyucha uje Jesús tatɨmke ɨm: —Uje ehn yahpaa kokot yerhɨ ich ata tre vese uje ye eraha yokpe.— Heke Pedro tokolɨhɨchɨs ich yerhpa.
1 Eseekite uje dɨhɨrbɨt hn nos wɨr erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo otakɨsho lawichpo hn ochɨbɨte par uje oshuu Jesús oshuu toy. 2 Wɨr oshiyeru hmeyko hn ohnoy otseya gobernador Pilato ɨkɨch. 3 Eseekite hn Judas uje chiwãha Jesús umo uje wɨr ochɨbɨte lahwoso par uje oshuu Jesús. Ɨre ich chuuna uje shiyokõr mĩ̵hnɨk heke hnoy erze peychpor treynta uje plata par sesĩ̵ra ɨshɨm erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo. 4 Tatɨm õr ɨm: —Ich tiyokõr uje mĩ̵hnɨk uje tokosɨm olak ese hnakɨrbich uje ye niyokõr latɨk uje mĩ̵hnɨk par tukulo uhulo toy.— Otatɨm otsɨɨ: —Par õryok ich ye latɨkɨsh uje ahakõr uhu ɨtsorz. Ich shɨ owa.— 5 Judas sɨtsẽr erze peychpor uje plata templo patikɨt ehet hn tokole hno shiyeru leweheta poõrc hn toy. 6 Eseekite hn erze saserdote õr bahluwo otsamɨta erze peychpor uje plata hn otatɨmye otsɨɨ: —Uje yɨmchahalo erze peychpor ese owich uje yewo ochɨmchaha hnote par oshɨm Porrosht ich yiyuwe ley pork erze hnote wɨr ɨr bahat ese uje oshuu oshuu toy. Kɨmɨjɨ yɨmchahalo ese owich ich yiyuwe ley.— 7 Heke okeytkẽrye hn ochɨbɨte par uje otiya hnɨmich ochĩ̵ra erze hnote par oshiyokõr dukuta par ochihitsɨmɨhɨ dihipo kɨnãho. Heke otĩ̵r ese uje chish obiyo shiyokõr kobo hn otiya ɨr hnɨmich. 8 Heke oso ochɨkẽra ese hnɨmich ɨr iich otsɨɨ dɨkɨrmɨsta owich hn shish ɨr iich ɨtsorz nehech ele ahle. 9 Uje erze õr bahluwo otiya ese hnɨmich ich oshuu yakaha erze Porrosht ahwoso uje profeta Jeremías tatkite ɨm: —Ohnoy erze peychpor treynta uje plata uje erze israel oso ochɨbɨte par ɨr bahat 10 hn otiya wɨchɨ hnɨmich ese uje shiyokõr kobo. Oshiyokõr shɨ ɨtso uje yok Ɨrhĩch tatɨm yok.— 11 Eseekite hn Jesús iyehe wahacha gobernador Pilato ɨkɨch. Tatɨm Jesús ɨm: —¿Je owa uu israel oso õr rey?— Jesús tatɨm ɨm: —Ẽhe, ich ũru uje atɨm yok.— 12 Per uje erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo õr denunsya Jesús ich ye diilehetpe. 13 Pilato tatɨm Jesús ɨm: —¿Je ye entpe erze uje yesh õr denunsya owa?— 14 Per Jesús ye diilehetpe hnii ahwos nohmɨra heke ese gobernador ich chishlabe. 15 Eseekite uje terɨhɨ õr ahamich Pascua hn ese gobernador ɨr ɨluu par chiyuhu yetɨhɨ karsel ehet uje oso otsapur ɨre. 16 Hnakɨrbich de karsel ehet uje iich otsɨɨ Barrabás. Nos ochɨraha uje ɨr ɨluu ich mɨhnũ. 17 Uje erze oso otakɨsho lawichɨhɨchɨs hn Pilato tatɨm õr ɨm: —¿Ahmũrlo yeẽkpo par uje tiyuhu karsel ehet? ¿Je ahmũrlo Barrabás o je ahmũrlo Jesús uje otata uje wɨchɨ Cristo?— 18 Pilato sehe noym Jesús pork chɨraha uje erze israel oso shɨ õr denunsya Jesús pork opota. 19 Ye shɨ esepe. Uje ehn Pilato sakaha ese owich par tẽr uje õr denunsya Jesús hn ɨr ɨrãhta shuu otatɨm ɨre par uje ye niyokõr latɨkɨhɨ ese hnakɨrbich uje ɨr ɨluu om pork chɨkẽra deerc ich yarhakpa chɨkẽra Jesús. 20 Eseekite hn erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo otsakɨt erze oso par uje oshuu otsapur Barrabás hn par oshuu oshuu Jesús oshuu toy. 21 Ese gobernador tatɨm erze osopo ɨm: —¿Yeẽkpo uje ma ahmũrlo par uje tiyuhu ɨre karsel ehet?— Otatɨm otsɨɨ: —Barrabás.— 22 Pilato tatɨm õr ɨm: —¿Tiyokõr latɨkɨhɨ ele Jesús uje otsɨɨ Cristo?— Nos wɨr õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Owɨshɨhɨ krus eeych.— 23 Pilato tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke sehe uhulo towɨshɨhɨ krus eeych? ¿Niyokõr latɨkpo uje mĩ̵hnɨk?— Per õr ɨre shish otsɨhnew lahwoso otatɨm otsɨɨ: —Owɨshɨhɨ krus eeych.— 24 Uje Pilato chɨraha uje ich ye pwele niyokõr latɨk par chiyuhu Jesús per erze oso ich shish ma otɨbich, heke chishew awɨt hn churhũ nameehe erze oso õr ɨkɨch. Tatɨm õr ɨm: —Ye yokpe uje tuu tukulo ese hnakɨrbich. Shɨ olak uje sehe tukulo uhulo toy.— 25 Nos wɨr oso otatɨm otsɨɨ: —Puruhu õryok hn nos wɨr õryok aabo par uje oyuhu ɨre oyuhu toy.— 26 Heke Pilato chiyuhu Barrabás karsel ehet hn shuu otsepyẽr Jesús hn ɨshɨm ohyerptoso par shuu ochowɨshɨhɨ krus eeych. 27 Erze ohyerptoso uje otɨbey gobernador ohnoy Jesús otseya ese owich uje ohyerptoso odebuhu Pilato ihyuch ahɨr. Oshuu nos wɨr ohyerptoso yewo otakɨsho lawich. 28 Ochiyuhu Jesús ɨr ɨshuwo hn oshuu iyãha onerpta uje wɨhĩ̵r. 29 Oshiyokõr ɨr wolt ochĩ̵ra wontɨ hn oshuu iyãha hn oshɨm phich oshuu chishew chĩ̵ra nahmɨta waãchta. Ocha dete hnɨmoho ɨr ɨkɨch hn ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho ɨre otsɨɨ: —Lɨkɨ uu israel oso õr rey. Uhu ɨkɨrĩt ma berzak.— 30 Otɨtɨrãha ɨre hn ochenshaha ese phich ahɨr uje oshɨmɨke hn oshuu huta ochĩ̵ra. 31 Uje nos oloterke ich oym. Ochiyuhu asa nerpta waa je wɨhĩ̵r hn oshuu iyãha lasuwo pishopo, hn ohnoy par ochowɨshɨhɨ krus eeych. 32 Eseekite uje otokolɨhɨchɨs hn ochishɨhɨ hnakɨrbich dehet pehet uje iich otsɨɨ Simón. Wɨchɨ tãra hnɨmich Cirene. Oshuu ihyõk Jesús ɨr krus. 33 Otaachĩ̵hɨ ese wĩ̵rit eeych uje iich otsɨɨ Gólgota. Ese Gólgota ahwosht otsɨɨ huta debiyo. 34 Uje otaachĩ̵hɨ wahacha hn erze ohyerptoso oshɨm Jesús wint ochɨnsaha kuche uje ich chiyokpa shɨ ɨtso ebicha. Sehe oduhu doho per Jesús shɨ prowa, ye dohope. 35 Uje erze ohyerptoso ochowɨshɨhɨ Jesús krus eeychɨke hn otsehek ɨr ɨshuwo. Oloter kuchɨt par uje yeẽk chiyey ich oshɨm. 36 Shɨ otsakahachɨs Jesús ahɨr par otɨbey. 37 Ochɨbɨte tabɨlt ɨr krus eeych. Ahwoso de ese tabɨlt tata uje ɨnaãpo heke ochowɨshɨhɨ krus eeych ɨm: —Wɨchɨ Jesús uu israel oso õr rey.— 38 Ochowɨsh echɨko õr osiyer õr krus eeyo toy. Ochɨbɨte yet Jesús waãchta hn ochɨbɨte yet waachjãrrza. 39 Erze oso uje ochɨkãhachɨs shɨ ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Jesús hn oteych dehe. 40 Wɨr otatɨm otsɨɨ: —Owa athani uje tyenɨj ehnɨmich Porrosht templo, hn uje terɨhɨ daalo tre nehe hn uhu iyehetpo heke era akɨrbo par ye atɨhɨ krus eeych. Kɨmɨjɨ owa Porrosht Ijo ich ahnɨmichɨhɨ krus eeych.— 41 Erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn erze dɨt oso õr bahluwo ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho ɨre toy. Otata otsɨɨ: 42 —Wɨchɨ sosɨr yewo per par ɨre ich ye pwelpe takashɨm ɨre. Wɨchɨ chɨbɨte uje ɨre uu israel oso õr rey. Kɨmɨjɨ ũru ich tyenɨj sohnɨmichɨhɨ krus eeych par ye yotiislo ɨre. 43 Wɨchɨ ye lotiis Porroshtpe. Kɨmɨjɨ Porrosht nahmũr ɨre ich dosɨr pork wɨchɨ tata ɨm: “Yok Porrosht Ijo.”— 44 Erze echɨko uje ode ɨr krus eeyo toy ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Jesús ɨtso erze oso yewo. 45 Eseekite uje ich terɨhɨ deeych pehet hn dɨhlelta ihnɨmichɨhɨ lekɨtiyo nehech a la tre yɨlka. 46 Shiyehe asa orta a la tre yɨlka hn Jesús tɨbich ich jwertpa ɨm: —Elí, elí, ¿lema sabactani?— Ese ahwosht tata ɨm: —Dii Porrosht, Dii Porrosht, ¿Ɨnaãpo heke moym yok?— 47 Erze oso yewo uje odechɨ ɨre ahɨr ochunt uje Jesús tata shuu ɨtsorz hn otata otsɨɨ: —Ele shɨ tɨbii uu profeta Elías lɨshɨ.— 48 Ɨchii õr nohmet hno uushɨ chishew ponjɨt hn sɨtehe ese wint uje chiyok chiyuwa phich hn ɨshɨm Jesús par sehe duhu doho, 49 per erze yewo otatɨm otsɨɨ: —Moym, yeychɨm kɨmɨjɨ Elías tɨrẽt hn takashɨm ɨre.— 50 Jesús tɨbichpo ich jwertpa. Ɨshɨm Porrosht dechɨbich hn toy. 51 Ɨchii ese bortɨsht uje sentii templo ehet shuu aho osiyer shiyãs ɨre poõrc nehech terɨhɨ hnɨmich. Hnɨmich telerrza hn kojano kãra 52 hn erze luku kɨhniya sɨtsẽr ɨre. Oso wɨshɨ okɨhniya uje otsahmũr Porrosht ich õr ɨkpo 53 hn otokolɨhɨ luku aho. Uje Jesús ɨkpo ich wɨr ohno otĩ̵r ese dɨt Jerusalén. Wɨchɨ dɨt uje Porrosht chiihlakite. Ich oso okɨhniya oteychɨm õr. 54 Eseekite uje erze ohyerptoso õr bahlut hn erze ohyerptoso uje otɨbey Jesús ochuuna uje hnɨmich telerrza hn omo erze kuche yewo uje tokole ich otolpa. Otata otsɨɨ: —Ich ũru ele hnakɨrbich uje Porrosht Ijo.— 55 Eseekite hn tɨmcher ode dukuhla oteychɨm. Wɨr uje shish oyehe Jesús nẽr uje tãra hnɨmich Galileani hn shish otakashɨm ɨre. 56 María Magdalena dechɨ õr ahɨr, hn María waa Santiago hn José õr lata dechɨ, hn Zebedeo ɨr ɨrãhta dechɨ toy. Ɨr aabo wɨr Jesús akɨle. 57 Eseekite uje ich yɨlkashɨp hn hnakɨrbich taãcha. Wɨchɨ ich ɨrhĩch dich. Ɨr iich otsɨɨ José. Tãra dɨt Arimatea. Wɨchɨ Jesús ihyẽrak toy. 58 Hno tĩ̵r Pilato par sapur Jesús yũhurrza. Pilato tatɨm erze ohyerptoso par shuu oshɨm José. 59 José hnoy Jesús yũhurrza hn chɨpeẽsa bortɨsht uje nimpyo. 60 Antni José shuu oshiyokõr ɨr dukuta kojach onta. Yahpaa odɨbɨte topɨtɨk ehetpe. Yesh ahle. Wɨchɨ uje ɨre chɨbɨte Jesús. Shuu kojach yet chukwerlabe par sajuwe asa lukuta ebich hn tokole hno. 61 María Magdalena hn María yata shɨ otsakaha asa dukuta ɨkɨch dukuhla. 62 Eseekite ich ese deeych yaka uje oshiyokõr oposo par deychole. Uje ich dɨhɨrbɨt hn erze saserdote õr bahluwo hn erze fariseo ohno otĩ̵r Pilato ɨkɨch. 63 Otatɨm Pilato otsɨɨ: —Ɨrhĩche, õryok eyucha ese kushĩt ɨr ahwoso uje ehn ɨkahna hn tata ɨm: “Uje terɨhɨ daalo tre nehe hn yok ɨkpo.” 64 Heke uhu ohyerptoso odo par otɨbey asa dukuta nehech sowe daalo tre par uje ye ɨr akɨle otɨrẽt odiyuhu ɨre hn otatɨm erze dɨt oso uje ɨre ɨkpo tokolɨhɨ topo õr ahɨr hn otsehnyẽr erze oso ich shuu ma mĩ̵hnɨk je uje waphna.— 65 Pilato tatɨm õr ɨm: —Bolilo erze ohyerptoso hn bolɨlo etĩ̵rlo asa dukuta. Nos ahakõrlo uje ahmũrlo par uje abeylopa.— 66 Ohno otɨr asa dukuta hn ochɨbɨte yarta ese kojach uje sajuwe asa dukuta ebich hn oshuu ohyerptoso oyehe par otɨbey.
1 Eseekite ich iyuwe sabta wɨchɨ deeych uje otsakɨr. Uje ehn dɨhɨrbɨt pisht lekɨtiyo poro uje terɨhɨ deeych domingo hn María Magdalena hn María yata ohno oteychɨm asa dukuta. 2 Ɨchii ochuuna uje hnɨmich telerrza ich jwertpa pork Ɨrhĩch ɨr anjel ihnɨmich tãra poõrc hn chiyuhu ese kojach uje otsahuwe dukuta ebich shuu chukwerlabe hn sakaha eeych. 3 Ese anjel ich hũre ɨtso yuebo hn ɨr ɨshuwo ich poro shɨ ɨtso nyebe. 4 Erze ohyerptoso uje otɨbey dukuta ich otolpa hn õr ɨkiyo tãra. Õr torĩt shuu õr ɨtso uje otoy. 5 Per ese anjel tatɨm erze tɨmcher ɨm: —Ye atɨlɨlo yok. Tɨkɨraha uje yesh ekulo Jesús uje ochowɨshɨhɨ krus eeychhna. 6 Ye chɨhɨ lɨkpe. Wɨchɨ ɨkpoko ɨtso uje tatɨm olakni. Erẽtlo eychɨmlo ele owich uje ochɨbɨthna 7 hn bolɨlo shɨchish atɨmlo erze ɨr akɨle uje ɨkpoko tokolɨhɨ erze topo õr ahɨr. Hmeychɨmlo, wɨchɨ tyenɨj hno tĩ̵r Galilea hn ahnɨlo ɨjɨch heke amlo ɨre wahacha. Wɨr uje Porrosht shuu titɨm olak.— 8 Erze tɨmcher ich otokolɨhɨ asa dukuta ahɨr ohno shɨchish. Ich otola per õr aylpa. Ohno ooshɨ ohnoy ese anjel ahwoso par otatɨm Jesús akɨle. 9 Uje ehn ohno hn Jesús tokolɨhɨ õr ɨkɨch. Seta õr. Otsɨtĩ̵r ɨre hn ochishew Jesús hnɨte hn oteeychãha ɨre. 10 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye atɨlɨlo latɨk. Bolɨlo atɨmlo erze pɨshɨbo par uje otĩ̵r Galilea heke ochish yokɨhɨ wahacha.— 11 Eseekite uje ehn erze tɨmcher ohno hn ohyerptoso nohmɨramo uje otɨbey asa dukuta ohno otĩ̵r ese dɨt otatɨm erze saserdote õr bahluwo nos wɨr kuche uje õr ɨre oteychɨmɨhɨ wahacha dukutaka. 12 Erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo otakɨsho lawich hn okeytkẽrye. Oshɨm erze ohyerptoso õr hnote ich kɨhniya. 13 Otatɨm õr otsɨɨ: —Athɨlo on: “Dɨhlakɨke hn ɨr akɨle otɨrẽt ochiyuhu hn ohnoy uje oyumo.” 14 Kɨmɨjɨ gobernador tẽr erze olak ahwoso ich oyuhu ɨre ehet kɨɨs par uje ye depyẽr olak.— 15 Erze ohyerptoso ochishew erze hnote hn otata ɨtso uje erze õr bahluwo otatɨm õrke. Erze ahwoso uje ohyerptoso otata chũr lekɨtiyoho erze israel oso õr ehet nehech ele ahle. 16 Eseekite hn Jesús akɨle uje õr onse ohno otĩ̵r Galilea. Otĩ̵r ese kojach uje Jesús tatɨm õrhna. 17 Uje omo Jesús hn oteeychãha ɨre per yewo õr koswãha. 18 Jesús sɨtĩ̵r ɨre õr hn tatɨm õr ɨm: —Porrosht nos ɨshɨm yok pukurbo par tɨkɨbey poõrc hn ele hnɨmich, 19 heke bolɨlo etĩ̵rlo nos wɨr dihipo uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo par uhulo omasaha par pakɨle. Ohɨrmlo õr uje ye olotiis yok ẽrlo Porrosht iich hn ẽrlo piich hn ẽrlo Porrosht Ɨchɨbich. 20 Nos ahakorãhalo oso par oshiyokõr erze kuche uje titɨm olakni. Hmeychɨmlo, shish yok de olak ahɨr nehech terɨhɨ uhurc nehe.—
1 Yok Marcos. Ɨchii tiita uu ahwoso oomo uje tata Jesucristo. Wɨchɨ uu Porrosht ɨr Ijɨt. 2 Uu profeta Isaías chichewkite uje Porrosht tatɨm Cristo ɨm: --Hmeychɨm, tuu pɨbich hno wap par nɨshii oso õr ɨluu shɨ ɨtso uje nɨshii dehet par uje ochɨmɨt ɨre hn otaachĩ̵hɨ owa ahɨr nehe.-- 3 Ese pɨbich de wahacha hnɨmich uje ɨsa nehe hn sɨhnew lahwoso ɨm: "Nos emɨtlo olak par anemlo ese Ɨrhĩ̵ch uje tyenɨj iyehe pyẽr. Moymlo erze olak ɨluu mɨhnũ. Enshii olak par anemlo olak Ɨrhĩch. Uhu olak ɨlo dehet uje onɨshii oshuu deresho par ese Ɨrhĩ̵ch."-- 4 Eseekite hn Juan uu tohɨrm oso taachĩ̵hɨ wahacha ese hnɨmich uje ɨsa. Tatɨm oso ɨm: --Moymlo uu olak ɨluu mɨhnũ. Ahakõrlo uje om uje Porrosht sahmũr heke Porrosht perdonar erze mɨhnũwo uje ahakõrlo hn tokohɨrm olak.-- 5 Nos wɨr oso uje odechɨ hnɨmich Judea hn nos wɨr oso uje odechɨ dɨt Jerusalén õr ɨhnapsoye. Ohno otĩ̵r Juan. Otatɨm uje oshiyokõr mɨhnũwo hn oym hn Juan tohɨrm orĩ̵hɨ onoota Jordán. 6 Juan ɨr ɨshuwo oshiyokõr ochĩ̵ra kameylo wesho shɨ ɨtso ponchuko. Ɨr ɨhɨrrzosht wõjo yuhur. Shɨ tew eru uje om hn tɨbuhu reyne uje de hmonte. 7 Juan sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tata ɨm: --Je deeych yet nehe ich hnakɨrbich yet tɨrẽt iyehe pyẽr. Wɨchɨ uu õr bahlut pisht heke ye yok pwelpe par uje tiyehe ɨkɨch par uje tihyu ɨr erihyo ashtũro. 8 Yok shɨ tokohɨrm olakɨhɨ awɨt per ese uje tyenɨj tɨrẽt nehe wɨchɨ tyenɨj shiyokõr shɨ ɨtso uje tohɨrm olak chĩ̵ra Porrosht Ɨchɨbich.-- 9 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨchɨs dɨt Nazaret uje dechɨ hnɨmich Galilea hno tĩ̵r wahacha uje Juan de, hn Juan tohɨrm ɨrehechɨs onoota Jordán. 10 Shiyehe uje Jesús tokolɨhɨ awɨt hn umo poõrc uje sɨtsẽr ɨre. Umo Porrosht Ɨchɨbich uje shɨ ɨtso palomɨt uje ihnɨmich hn iyehe ɨre eeych. 11 Chunt ahwoso uje tãra poõrc ɨm: --Owa uu yok Pijɨt. Ich tahmũr owa hn tahmũr erze uje ahakõr.-- 12 Eseekite hn Porrosht Ɨchɨbich shuu Jesús hno tĩ̵r hnɨmich uje ɨsa. 13 Sakaha wahacha nehech daalo kwarenta. Uje dechɨ hn Satanás sehe duhu niyokõr uje mĩ̵hnɨk. Nĩhyok ye latɨk chɨhɨchɨs, shɨ loshɨpo. Porrosht ɨr anjele otakashɨm Jesús. 14 Eseekite uje ochɨmchaha Juan uu tohɨrm oso karsel ehet hn Jesús hno tĩ̵r hnɨmich Galilea sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm oso ese om uje Porrosht shiyokõr par õr ɨre. 15 Tatɨm õr ɨm: --Ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Porrosht tɨbey oso. Moymlo uu olak ɨluu mɨhnũ. Ye otiislo ese om uje Porrosht shiyokõr par olak.-- 16 Eseekite uje Jesús hno dɨrkɨhɨ lagunta Galilea wɨrc hn umo Simón hn Andrés. Wɨr õr leshɨbye. Otãra ɨr retɨhɨ lagunta. Wɨr shɨ leshĩ̵rtso. 17 Jesús tatɨm õr ɨm: --Erẽtlo meylo yok hn tuu uhulo oso omasaha par Porrosht aabo ɨtso uje eshẽrlo loshiyo ẽrlo ret.-- 18 Ɨchii oym ɨr ret hn õya ɨre. 19 Uje Jesús dɨrkɨhɨchɨs hn umo Santiago hn ɨr leshɨbich Juan. Õr deych iich otsɨɨ Zebedeo. Odechɨ pohorrza ehet, ochichuwe ɨr ret obɨlo. 20 Ɨchii Jesús tɨbii õr. Wɨr oym deychɨhɨ asa pohorrza ehet hn erze hnakɨrbo yewo uje ochishew õr ɨbiyo. Ohno õya Jesús. 21 Ohno otĩ̵r dɨt Capernaum. Eseekite uje terɨhɨ ese deeych uje otsakɨr hn Jesús hõr ohno omasaha sinagoga ehet hn Jesús shiyokorãha erze oso Porrosht ahwoso. 22 Erze oso ich ochishlabe uje shiyokorãha õr pork ye niyokorãha õr ɨlo erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite. Wɨchɨ shiyokorãha õr ɨtso uje ɨre ich dichpa. 23 Uje ehn Jesús shiyokorãha orĩ̵hɨ sinagoga ehet hn hnakɨrbich dechɨ uje ɨchɨbich mĩ̵hnt de ehet. Wɨchɨ ich sɨhnew lahwoso tatɨm Jesús ɨm: 24 --Jesús, owa dɨt Nazaret osht. ¿Je sehe ahakõr latɨkɨhɨ õryok? ¿Je erẽt par ehna õryok? Tɨkɨraha uje ãra Porrosht.-- 25 Jesús tatɨm ese demonit ɨm: --Apik. Atokolɨhɨ ese hnakɨrbich ehet.-- 26 Ese ɨchɨbich mĩ̵hnt shuu wɨchɨ hnakɨrbich atake. Ich tɨbich jwertpa hn tokolɨhɨ ɨre ehet. 27 Nos wɨr oso ich ochishlabe. Omye otsɨɨ: --¿Latɨker erze uje Jesús shiyokorãha eyoklo? Ich kɨnãhapa. Jesús ich dichpa heke tatɨm erze ɨchɨbiyo mɨhnũwo hn wɨr oshiyokõr uje ɨre tata.-- 28 Ɨchii nos oso ochuntɨhɨ lekɨtiyo ese hnɨmich Galilea uje Jesús shiyokõr. 29 Eseekite uje otokolɨhɨ sinagoga ehet hn Jesús hno ĩya Simón hn Andrés tĩ̵r õr ihyuch. Santiago hn Juan õya õr. 30 Simón ɨr ohota de darpich eeych. Ich aat duhlu. Wɨr otatɨm Jesús 31 hn sɨtĩ̵r ɨre wate. Chishew hmata shuu iyehet. Ɨchii owich om hn sãr õr oposo. 32 Eseekite uje ich deeych yaka hn erze oso nos ohnoy erze uje õr permo hn erze uje demonyo de õr aho otseya õr Jesús. 33 Nos wɨr oso uje ode ese dɨt otakɨsho lawichɨhɨchɨs pwert ebich par oteychɨm. 34 Jesús chukuta oso ich okɨhniya uje õr permo kɨnãho kɨnãho, hn chiyuhu demonyo oso õr aho ich okɨhniya toy. Jesús ye duhu erze demonyo dilehetpe pork wɨr chɨraha ɨre. 35 Eseekite uje ehn yahpaa lekɨtiyo poro hn Jesús nɨhɨ hn hno tĩ̵r ese hnɨmich uje ɨsa par uje orarɨhɨchɨs sapur Porrosht. 36 Simón hn erze uje ode ɨre ahɨr ohno ochukwi Jesús. 37 Uje ochishɨke hn otatɨm otsɨɨ: --Nos wɨr oso ochukwi owa.-- 38 Jesús tatɨm õr ɨm: --Yukulo yɨtĩ̵rlo duwo yewo toy uje deye ahɨr par tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso pork tɨkɨrẽt tɨtĩ̵r ɨrmõni par tiyokõr tuu ɨtsorz.-- 39 Hn Jesús hõr ohno odɨrkɨhɨ lekɨtiyoho ese hnɨmich Galilea sanɨmɨrãha Porrosht ahwosoho erze sinagoga aho, hn chiyuhu demonyo oso õr aho. 40 Eseekite hn hnakɨrbich dechɨ uje lepra yakaha ɨre. Sɨtĩ̵r ɨre Jesús. Icha dete hnɨmoho ɨkɨch hn tatɨm ɨm: --Kɨmɨjɨ ahmũr ich uhu yok lɨshɨ owich om.-- 41 Jesús chuuna uje wɨchɨ losuhlaap. Sakahɨr hn tatɨm ɨm: --Tahmũr heke tuu owa owich om.-- 42 Ɨchii wɨchɨ lepra tokolɨhɨ ɨre hn owich om. 43 Uje Jesús shuu hno ich sɨhnew lahwoso tatɨm ɨm: 44 --Hmeychɨm, ye atɨm latɨk. Shɨ bo etĩ̵r saserdote uje de templo patikɨt ehet par teychɨm owa uje owa owich om. Asɨm loshɨpɨt par sẽru par teeychãha Porrosht ɨtso uje Moisés tatkite par uje nos wɨr oso odɨraha uje owa owich om.-- 45 Per uje ese hnakɨrbich hno ɨchii nos tatɨm osoho lekɨtiyo. Heke Jesús ye pwele masaha dɨt ehetpe. Shɨ sakaha aach hn erze oso otãra lekɨtiyo otĩ̵r ɨre. Uje masaha dɨt ehet ich sakɨs ɨre par uje ye oso okɨhniya otakɨsho lawichɨhɨ ɨre ahɨr.
1 Eseekite hn Jesús hno tĩ̵r dɨt Capernaum. Ochuntɨhɨ lekɨtiyo uje dechɨ dahuch. 2 Oso okɨhniya otakɨsho lawichɨhɨchɨs nehech nĩhyok ye õr owichtɨkɨsh pwert ehet hnii pwert ebich. Jesús sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr. 3 Hnakɨrbo õr kwatro otõhwa yet uje pɨlich worbɨt yakaha. 4 Ye õr pwele otaachĩ̵hɨ Jesús ahɨrpe pork ich oso okɨhniya uje odechɨ. Heke odohɨr pwert eeych hn ochukwi uje Jesús de. Ochɨtsẽr pɨkaabɨt hn ochɨrmas ese hnakɨrbich uje pɨlich worbɨt yakaha ɨre. De detẽch eeych. 5 Uje Jesús umo uje wɨr oshiyokõr ich chɨraha uje ye olotiis ɨrpe. Heke tatɨm ese uje pɨlich worbɨt yakaha ɨm: --Pijɨte, nos yok perdonar erze kuche mɨhnũwo uje ahakõr.-- 6 Hnakɨrbo yewo odechɨ uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite. Õr aho chiilehet otsɨɨ: 7 --¿Ɨnaãpo heke ele hnakɨrbich tata shuu ɨtsorz? Chiinehnɨm Porrosht pork shɨ Porrosht nohmɨra uje perdonar oso.-- 8 Jesús chɨraha uje wɨr õr aho chiilehet heke tatɨm õr ɨm:-- ¿Ɨnaãpo heke uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r ɨtsorz? 9 Uje titɨm ɨre uje yok perdonar erze kuche mɨhnũwo uje shish shiyokõr ich ye ɨmeheeychpe kɨmɨjɨ pukurbo chɨhɨ o kɨmɨjɨ nĩhyok. Per uje titɨm ɨre too: "Alehet. Asew ese eteno hn erk," ich ɨmeheeych uje pukurbo de pork iyehet hn chishew detẽno hn dɨrk. 10 Yok tokõra poõrzni. Tokowa olak uje pukurbo de par uje yok perdonar oso uje yok de lɨka hnɨmich .-- Tatɨm ese uje pɨlich worbɨt yakaha ɨm: 11 --Titɨm owa. Alehet, asew ese eteno hn bo eyhi.-- 12 Hn ese hnakɨrbich iyehet. Chishew ese detẽch hn hno tokolɨhɨchɨs. Nos ochishlabe hn oshuu Porrosht dich. Otata otsɨɨ: --Yelɨj oyumo kuche uje ɨtsorz.-- 13 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨchɨs dahuch hn hno tĩ̵r lagunta wɨrzpo. Oso okɨhniya otakɨsho lawichɨhɨ ahɨr hn sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr. 14 Uje Jesús dɨrkɨhɨchɨs lagunta wɨrc hn umo Leví. Ɨr deych iich otsɨɨ Alfeo. Leví sakaha owich par kobɨr hnote par gobierno. Jesús tatɨm ɨm: --Mẽya yok.-- Iyehet hn hno ĩya ɨre. 15 Eseekite hn Jesús sakaha nemest wɨrc par taakɨhɨ Leví ihyuch. Ich oso okɨhniya uje õr kobɨr hnote par gobierno hn oso yewo uje õr ɨluu mɨhnũ odechɨ toy otaakɨhɨ Jesús ahɨr hõr dakɨle. Oso okɨhniya shish õya ɨre uje õr ɨluu ɨtsorz. 16 Erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo omo Jesús uje taakɨhɨ wɨr õr ahɨr hn otatɨm Jesús akɨle otsɨɨ: --¿Ɨnaãpo heke taakɨhɨ wɨr õr ahɨr erze uje õr kobɨr hnote par gobierno hn erze yewo uje õr ɨluu mɨhnũ?-- 17 Uje Jesús chunt uje otatɨm ɨr akɨle hn tatɨm õr ɨm: --Erze uje ye õr permope ye nesit lotorpe. Shɨ erze uje õr permo wɨr uje õr nesita. Ye tɨkɨrẽtni par tokosɨr erze uje oshiyokõr uje om, shɨ par tokosɨr erze uje oshiyokõr mɨhnũwo.-- 18 Eseekite hn Juan uu tohɨrm oso ɨr akɨle ich oym dabɨso par uje õr orar. Erze fariseo õr akɨle oym dabɨso toy. Oso yewo otɨrẽt otatɨm Jesús otsɨɨ: --Ese Juan uu tohɨrm oso uu ɨr akɨle oym uje otaak par uje õr orar. Hn wɨr õr ɨtspo erze fariseo õr akɨle. ¿Ɨnaãpo heke akɨle shish otaak hn oho?-- 19 Jesús sɨteẽta kuchɨt tatɨm õr ɨm: --Hnakɨrbich de uje sehe diileku heke shiyokõr õr ahamich dich. Uje ehn ɨre dechɨ õr ahamich ich ye õr pwelpe par uje oym labɨso. 20 Per deeych yet ich yet taãcha hn hnoy ese hnakɨrbich uje sehe diileku. Heke erze uje ehn odechɨ õr ahamich ich oym labɨso.-- 21 Hn Jesús tatɨm õr uje ɨr ahwoso ich ahlo hn ye ompe ĩya erze õr ɨluu ɨler. Tatɨm õr ɨm: --Nĩhyok yeẽk uje chichew lasuwo obɨlo chĩ̵ra bortɨsht uje ɨchɨrãha pork ese bortɨsht uje ahle shuu wɨr tĩ̵rye hn shuu ese bortɨsht ɨlaro kara hn shuu obɨlo ma deyo. 22 Hn ɨtspo, nĩhyok yeẽk uje sanuwãha wint ahɨlt uu kwer ɨler aho uje ɨtso boteyle pork ese wint ahɨlt tyenɨj shuu potɨta nehech shuu kãra erze kwer ɨler hn ese wint noshɨhɨ lekɨtiyo. Heke ese wint ahɨlt uje ochɨmɨt tyenɨj otsanuwãha kwer aahle aho pork ye kãrpe.-- 23 Eseekite uje ich terɨhɨ ese deeych uje otsakɨr hn Jesús hõr dakɨle ohno ochɨkãha erze shakɨr aho. Uje ehn ohno hn ɨr akɨle õr iyuwo sẽhi õr, heke ochekushu trigo ee par otew. 24 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otatɨm Jesús otsɨɨ: --Hmeychɨm, ¿ ɨnaãpo heke erze akɨle oyuwe asa ley pork ele deeych wɨchɨ uje otsakɨr.-- 25 Jesús tatɨm õr ɨm: --¿Je yelɨj olak ler Porrosht ahwoso uje tata rey David lɨshɨ? Iyuwo sẽhikite hõr wɨr nahĩ̵re. 26 Ese David masaha Porrosht ihyuch ɨr patikɨt ehet uje ehn Abiatar saserdote õr bahlut pisht. Wɨchɨ ɨshɨm David erze pan uje oshɨmɨhɨ Porrosht hn tew. Waa ley chɨbɨte uje erze pan shɨ par saserdote otew, per David ye niyokõrpe uje mĩ̵hnɨk pork iyuwo sẽhi hn ɨshɨm wɨr nahĩ̵re hn otew toy. 27 Porrosht chɨbɨte ese deeych uje otsakɨr par takashɨm oso. Ese deeych uje otsakɨr wɨchɨ dichpa per oso ich ma õr deyo. 28 Yok tokõra poõrzni. Yok ese deeych uje otsakɨr ɨr yɨnsɨrc.--
1 Eseekite hn Jesús masaha sinagoga ehetpo. Hnakɨrbich dechɨ uje hmata ye jukur. 2 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo odechɨ toy. Wɨr oteychɨm Jesús kɨmɨjɨ dukuta ese hnakɨrbich ese deeych uje otsakɨr. Õr ɨre ochukwi Jesús ɨluu par uje õr denunsya ɨre. 3 Jesús tatɨm ese hnakɨrbich uje hmata ye jukur ɨm: --Alehe erze oso õr ɨkɨch.-- 4 Tatɨm erze fariseo ɨm: --Uje terɨhɨ ese deeych uje otsakɨr ¿je yeẽk sowe ley uje shiyokõr uje om o je sowe uje shiyokõr uje mĩ̵hnɨk? ¿Je sowe ley uje chukuta yet o je sowe ley uje shuu yet shuu toy?-- Wɨr ye odiilehetpe. 5 Jesús ich chowãha õr, teychɨm õr hn ich dosdarak pork õr hu kata. Heke tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: --Ẽr ahmɨta.-- Hn chĩ̵r nahmɨta ɨchii owich om. 6 Erze fariseo otokolɨhɨchɨs sinagoga ehet hn hõr wɨr Herodiano otakɨsho lawich par uje okeytkẽrye. Sehe oduhu Jesús oduhu toy. 7 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨchɨs hõr wɨr dakɨle. Ohno otĩ̵r asa lagunta wɨrc. Ich oso okɨhniya uje otãra ese hnɨmich Galilea oyehe nẽr. 8 Uje oso ochunt nos wɨr kuche uje Jesús shiyokõr ich okɨhniya uje otãra wahacha hnɨmich Judea ohno õya ɨre hn yewo otãra Jerusalén hn yewo otãra hnɨmich Idumea hn otãra onoota Jordán pɨt hn otãra dɨt Tiro hn dɨt Sidón. Ohno otĩ̵r Jesús par uje oteychɨm. 9 Jesús tatɨm wɨr dakɨle ɨm: --Emɨtlo pohorrza owich. Ahnũwo oso ich okɨhniya. Uje sehe omehe yokɨr hn tomsaha ehete.-- 10 Ich chukuta oso okɨhniya uje õr permo per yesh ode okɨhniya uje õr permo. Ich ochukusye pork sehe odakahɨr Jesús par uje chukuta õr. 11 Ɨchɨbiyo mɨhnũwo de oso yewo õr aho toy. Uje omo Jesús hn ocha dete hnɨmoho ɨkɨch hn erze demonyo ich otsɨhnew lahwoso otatɨm Jesús otsɨɨ: --Owa uu Porrosht Ijɨt pisht.-- 12 Per Jesús tatɨm erze demonyo ɨm: --Apiklo. Ye ebɨtɨlo yok orhõta.-- 13 Eseekite hn Jesús dohɨr kojach eeych hn tɨbii erze hnakɨrbo uje sahmũr õr, hn otĩ̵r ɨre. 14 Jesús chiihla hnakɨrbo shuu õr dose par õya ɨre hn par shuu ohno otĩ̵r lekɨtiyo otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Chɨkẽra õr iiyo ɨm apóstole. 15 Ɨshɨm õr ukurbo par ochiyuhu demonyo uje de oso õr aho. 16 Ahnũwo hnakɨrbo õr dose uje Jesús chiihla õrkite. Uu webich osht iich otsɨɨ Simón. Jesús chukẽra iich yet ɨm Pedro. 17 Yet iich otsɨɨ Santiago hn ɨr leshɨbich iich otsɨɨ Juan. Wɨr õr deych iich otsɨɨ Zebedeo. Wɨr uje Jesús chukẽra õr iich yet ɨm wɨr nar aabo pork õr ehnito. 18 Erze yewo õr iiyo otsɨɨ Andrés, Felipe, Bartolomé, Mateo, Tomás hn Santiago. Wɨchɨ deych iich otsɨɨ Alfeo. Hn erze yewo wɨr õr iiyo otsɨɨ Tadeo, hn Simón. Ese Simón wɨchɨ politikya uje sehe diyuhu gobierno. 19 Uu uhurc osht wɨchɨ Judas Iscariote. Wɨchɨ uje tyenɨj chiwãha Jesús nehe. 20 Eseekite hn Jesús seyhi tĩ̵r dahuch. Ich oso okɨhniya otakɨsho lawichɨhɨ ahɨrpo. Heke hõr dakɨle ye õr pwele otaakpe. 21 Uje ɨr iiso ochunt uje Jesús shish shiyokõr kuche shuu ɨtsorz heke ohno otĩ̵r ɨre par uje ochishew pork õr eyuwo tɨsĩ̵r uje wɨchɨ totihla. 22 Eseekite hn wɨr odechɨ erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichew. Otãra Jerusalén. Otata otsɨɨ: —Beelzebú uu demonyo õr bahlut de Jesús ehet hn ɨshɨm ɨre ukurbo par chiyuhu demonyo oso õr aho.— 23 Jesús tɨbii õr hn sɨteẽta tatɨm õr ɨm: --Satanás ye pwele diyuhu duhut Satanás oso õr ahope. 24 Kɨmɨjɨ oso odehek ɨre oduhu wee wee hn oteye heke otsehek ɨr hnɨmich. 25 Hn ɨtspo kɨmɨjɨ oso otakɨsho lahuch hn oteye heke otsehek ɨre. 26 Hn Satanás ɨtspo, kɨmɨjɨ datsĩ̵r debiyo heke ich uhurc ich ye ukurbĩ̵rsh. Tyenɨj chish ɨr uhurc.-- 27 Kɨmɨjɨ hnakɨrbich chɨhɨ uje ɨr ukurbo de hn yet sehe masaha ɨr ihyuch par torha ɨr kushjãro ich ye pwelpe. Tyenɨj shiyeru wap chĩ̵ra lukwerc hnii pwele hnoy ɨr kushjãro.-- 28 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: --Ich ũrpa uje titɨm olak. Porrosht nos pwele perdonar oso uje oshiyokõr uje mɨhnũwo hn erze uje ochiyuhu lahwoso mɨhnũwo. 29 Per yeẽk uje chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Porrosht Ɨchɨbich, ich Porrosht ye perdonar wɨchpe. Shish ɨr hnɨtewta de Porrosht ahɨr-- 30 Jesús tatɨm õr shuu ɨtsorz pork otata uje ɨchɨbich mĩ̵hnt de ɨre ehet. 31 Eseekite hn Jesús ɨr data hn ɨr leshɨbo otaãcha per shɨ oyehe ejwert hn oshuu otɨbii Jesús. 32 Ich oso okɨhniya uje odechɨ otsakaha Jesús ahɨr. Otatɨm Jesús otsɨɨ: --Ata hn eshɨbo ode ejwert. Yesh ochukwi owa.-- 33 Jesús tatɨm õr ɨm: --¿Je sehe erahalo yeniipo uje õr ɨtso mama hn yeniipo uje õr ɨtso pɨshɨbo?-- 34 Jesús teychɨm erze oso uje otsakaha ɨr ahɨr hn tatɨm õr ɨm: --Wɨr shɨ õr ɨtso mama hn pɨshɨbo. 35 Yeẽk uje shiyokõr uje Porrosht sahmũr wɨchɨ pɨshap hn wate pɨnap hn wate mama.--
1 Eseekite hn Jesús shiyokorãha osoho lagunta wɨrc. Ich oso okɨhniya uje otakɨsho lahwɨchɨhɨ ɨre ahɨr, heke ii pohorrza ehet hn sakaha. Ich oso okɨhniya uje ode lagunta wɨrc par otẽr uje Jesús tatɨm õr. 2 Wɨchɨ shiyokorãha õr Porrosht ahwoso ich kɨhniya per shish sɨteẽta kuche. Tatɨm õr ɨm: 3 --Ẽrlo yok. Hnakɨrbich dekite uje hno par sɨtsẽr jõro eyhi. 4 Uje sɨtsẽr shuu ɨtsorz hn eyhi kayɨhɨ dehet ehet. Chɨpɨrme taãcha hn tew. 5 Uje sɨtsẽr erze eyhi hn yẽr kayɨhɨ uje kojano po de. Tokole shɨchish pork hnɨmich pɨkaap. 6 Uje deeych tokole tew ich shuu kako pork nĩhyok ɨr uro. 7 Erze eyhi yẽr uje sɨtsẽr kayɨhɨ uje wontɨ de. Tokole ii yẽr nehech wontɨ serz hn sajuwe heke ye eerĩ̵rsh. 8 Per erze eyhi yẽr uje sɨtsẽr kayɨhɨ ese hnɨmich uje ɨhĩ̵rt. Ich kresa hn ee de, yẽr ee treynta, yẽr ee sesenta, hn yẽr ee syen.-- 9 Hn Jesús tatɨm wɨr oso ɨm: --Olak ãr de par ẽrlo. Uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r erze uje titɨm olakɨke. 10 Eseekite uje erze oso ohno shɨ Jesús dechɨ hõr wɨr yewo uje shish õya ɨre hn ɨr akɨle uje õr dose ich otatɨm Jesús otsɨɨ: --Erze ahwoso uje eteẽtaka ¿duhu ɨnaãpo?-- 11 Jesús tatɨm õr ɨm: --Porrosht sehe duhu erahalo erze uje shiyokõr par tɨbey laabo. Per uje titɨm erze oso yewo ich ye tuu ɨmeheeychpe. Shɨ tɨteẽta õr kuche 12 par uje oteychɨm pɨshɨ per ye onomope. Ich otẽr per ye ɨmeheeychpe par õr ɨre. Kɨmɨjɨ odɨraha ich otsapur Porrosht hn wɨchɨ perdonar õr.-- 13 ¿Je ye erahalope ese uje tɨteẽtaka? Kɨmɨjɨ ye erahalo ich nos ye erahalo wɨrpe erze yewo uje tɨteẽta. 14 Ese uje tɨteẽta tata shuu ɨtsorz. Ese hnakɨrbich uje sɨtsẽr jõro eyhi ich shɨ ɨtso hnakɨrbich uje sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. 15 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ dehet ehet wɨr shɨ ɨtso oso uje ochunt Porrosht ahwoso ɨchii Satanás tĩ̵r õr hn chiyuhu Porrosht ahwoso uje ochuntɨke. Heke shuu ochɨkey. 16 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ ese hnɨmich eeych uje kojano de uut wɨr shɨ ɨtso erze oso uje ochunt Porrosht ahwoso ich otsahmũrpa hn õr ayla. 17 Wɨr õr ɨtso erze jõro uje ye ũrɨrsh. Wap ich õr ewenta per uje kuche mɨhnũwo tĩ̵r Porrosht aabo pork ye olotiis pahwosope ich oym Porrosht shɨchish. 18 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ ese hnɨmich uje wontɨ de wɨr shɨ ɨtso oso uje ochunt Porrosht ahwoso ich otsahmũr 19 per shɨ shuu deyuwo tɨsĩ̵r labɨso hn dasuwo. Ma sahmũr hnote, heke erze kuche sehnyẽr ɨre shɨ ɨtso erze wontɨ uje sajuwe jõro hn ye duhu eẽrɨrsh. 20 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ hnɨmich uje ɨhĩ̵rt wɨr shɨ ɨtso yeẽk uje chunt Porrosht ahwoso ich sahmũr. Wɨchɨ shɨ ɨtso erze jõro uje ee de. Yẽr ee treynta hn yẽr ee sesenta hn yẽr ee syen.-- 21 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt tatɨm õr ɨm: —Uje yeẽk neru nampyont ich ye dɨbɨte kejunt uut hn ye dɨbɨte õr arpich uut. Shɨ chɨbɨte owich uje de porĩt par uje chihit lekɨtiyo. 22 Pork nos kuche uje otsakɨs je deeych yet nehe ich ochɨraha shɨ ɨtso uje yet ye nahmũr uje yewo ochɨraha je deeych yet nehe ich nos ochɨraha. 23 Olak ãr de. Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r uje titɨm olakɨke.-- 24 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: --Ẽrlo pahwoso uje titɨm olak. Erze kuche uje asɨmɨhɨlo yewo, Porrosht tyenɨj ɨshɨmɨhɨ olak hn shuu iyuwe 25 pork ese uje chɨraha ich Porrosht tyenɨj shuu ma chɨraha, per ese uje ye dɨrehepe, ich Porrosht tyenɨj shuu chɨkey ese pɨkaap uje chɨraha.-- 26 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yet tatɨm õr ɨm: --Uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo wɨchɨ shɨ ɨtso hnakɨrbich uje shuu otsɨtsẽr jõro eyhi uje om ɨr shakɨrrza ehet. 27 Uje dɨhlak ich umo hn uje deeych ich nɨhɨ. Erze jõro eyhi uje sɨtsẽr ich tokole hn ich krese per ɨre ye dɨrehepe ɨnaãpo uje ɨtsorz. 28 Shɨ ese hnɨmich wɨchɨ uje shuu wɨr jõro eyhi tokole. Wap tokole, shɨ ɨr ihyõ, hn ich uhurc ɨr ee de. 29 Uje ɨr ee etan ich terɨhɨ ɨshɨrĩt heke ochekushu.-- 30 Eseekite hn Jesús tatɨm õrpo ɨm: —¿Keshɨ tɨteẽta latɨkpo par tuu ɨmeheeych par erahalo uje Porrosht shiyokõr par tɨbey laabo? 31 Uje Porrosht shiyokõr ich shɨ ɨtso asa pohorrza eyhi waa je iich otsɨɨ mostasa uje hnakɨrbich chukwerĩ̵hɨ ɨr shakɨrrza ehet. Asa pohorrza eyhi ich ma ijeebe je erze jõro eyhi yẽr 32 per uje kresa ich ma data je erze jõro yewo. Ɨr uke ich deyo heke chɨpɨrme tĩ̵r ɨre hn shiyokorĩ̵hɨ dewo ɨr uke pork puurc de.-- 33 Jesús sɨteẽta kuche ich kɨhniya uje shiyokorãha oso Porrosht ahwoso nehech ye õr pwele õr hu dishpe. 34 Jesús shɨ sɨteẽta kuche uje tatɨm oso per uje wɨr otokole hn tatɨm dakɨle shuu ɨmeheeych par õr erze uje sɨteẽtaka. 35 Eseekite uje deeych yaka hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: --Yukulo yɨtĩ̵rlo wahacha lagunta pɨt yet.-- 36 Ɨr akɨle oym wɨr osohochɨs lagunta wɨrc hn õy pohorrza ehet uje Jesús de hn ohno. Ich pohɨr yẽr hno ĩya õr. 37 Myentɨta data chish orĩ̵hɨ dehet pehet. Shuu owɨt wokor deyo masaha pohorrza ehet. Sehe yaka. 38 Jesús shɨ umuhu pohorrza atsɨkɨta tɨtɨla õr ɨtɨch. Ɨr akɨle otsɨniyẽr. Otatɨm otsɨɨ: --Maestro, ¿je ye latɨkɨsh uje eyoklo yaka?-- 39 Jesús nɨhɨ. Iyehet hn tatɨm myentɨta hõr lagunta ɨm: --Alehe.-- Asa myentɨta, hõr owɨt wokor iyeheshɨp. 40 Jesús tatɨm dakɨle ɨm: --¿Ɨnaãpo heke atɨlɨlo? ¿Je otiislo yok?-- 41 Nos wɨr õr ɨre ich ochishlabe hn otolpa. Otatɨmye otsɨɨ: --¿Yeẽkpo ele? Heke asa myentɨta hn owɨt wokor chunt ɨre hn shiyokõr uje tata.--
1 Eseekite hn Jesús hõr otaachĩ̵hɨ lagunta pɨt yet Gerasa oso õr hnɨmich. 2 Uje Jesús ihnɨmichɨhɨ pohorrza ehet hn hnakɨrbich dalehe arhĩch tãra dukuta. Ɨchɨbich mĩ̵hnt de ehet. 3 Wɨchɨ shɨ debuhu dukuta. Nĩhyok yeẽk pwele shiyeru. Ye kenena ewentpe. 4 Shish oshiyeru uke hn dɨle ochĩ̵ra kenena per shish chekushu. Nĩhyok yeẽk pwele sontew wɨchɨ. 5 Uje dɨhlak hn uje deeych ich shish dɨrkɨhɨ lekɨtiyoho wĩ̵rye eeyo hn dukuta ehet. Ich tɨbich jwertpa hn shuu ɨre chĩ̵ra kojano po. 6 Umo Jesús uje ehn de dukuhla hn uushɨ dalehe arhĩch. Icha dete hnɨmoho ɨkɨch. 7 Ich sɨhnew lahwoso tatɨm Jesús ɨm: --Jesús, ¿sehe ahakõr latɨkɨhɨ yok? Tɨkɨraha owa. Owa uu Porrosht uje de poõrc ɨr Ijɨt pisht. Titɨm owaha Porrosht ɨle ɨkɨch par uje ye epiyer yok.-- 8 Tatɨm shuu ɨtsorz pork Jesús tatɨm ese ɨchɨbich mĩ̵hntɨke ɨm: --Atokolɨhɨ ese hnakɨrbich ehet.-- 9 Jesús tatɨm ɨm: --¿Eytɨkɨhɨ?-- Hn tatɨm Jesús ɨm: --Piich otsɨɨ Legión pork õryok kɨhniya.-- 10 Shish sapur Jesús par uje ye diyuhu orĩ̵hɨchɨs ese hnɨmich uje ode. 11 Wĩ̵rit dechɨ ye dukuhlape uje poohle de ich kɨhniya. Wɨr shɨ taakɨhɨchɨs. 12 Erze demonyo otatɨm Jesús otsɨɨ: --Uhu oyɨtĩ̵r erze poohle par oyomsaha aho.-- 13 Jesús tatɨm erze demonyo ɨm: --Bolɨlo.-- Hn erze ɨchɨbiyo mɨhnũwo otokolɨhɨ ese hnakɨrbich ehet hn ohno omasaha poohle aho. Erze poohle wɨr do mil. Nos uushɨ ihnɨmichɨhɨ Wĩ̵rit eeych uje ich ɨlyaka. Nos masaha lagunta ehet hn hmarta. 14 Erze hnakɨrbo uje otɨbey wɨr poohle ohno ooshɨ otĩ̵r dɨt hn otĩ̵r erze uje ode aach. Otatɨm õr uje omoko. Heke nos wɨr oso ohno par uje oteychɨm uje tokole ɨtsorz. 15 Uje otaachĩ̵hɨ Jesús ahɨr hn omo ese hnakɨrbich uje demonyo tokolɨhɨ ehetɨke. Shɨ sakahachɨs. Iyãha lasuwo hn ich ye totihlpe. Erze oso ich ochishlabe. 16 Erze hnakɨrbo uje omo uje tokolɨhɨ wahachaka ich nos otatɨm oso uje tokolɨhɨ ese hnakɨrbich hn uje tokolɨhɨ wɨr poohle. 17 Heke erze oso otsapur Jesús par uje tokolɨhɨchɨs ese õr hnɨmich. 18 Jesús dohɨr pohorrza ehet hn ese hnakɨrbich uje demonyo tokolɨhɨ ehetɨke sapur Jesús par uje sehe nõya ɨre. 19 Jesús ye nahmũrpe uje wɨchɨ ĩya ɨre. Tatɨm ɨm: --Bo eyhi etĩ̵r ahuch hõr wɨr eeyso hn nos atɨm õr erze uje Porrosht shiyokorĩ̵hɨ owa hn sosɨr owa.-- 20 Ese hnakɨrbich hno tatɨm erze oso uje ode erze duwo uje dye uje iiyo otsɨɨ Decápolis. Nos tatɨm õr uje Jesús shiyokorĩ̵hɨ ɨre. Ich shuu nos wɨr oso ochishlabe. 21 Eseekite uje Jesús cheeshpo iyãha pohorrza tĩ̵r lagunta pɨt yet ich oso okɨhniya uje otakɨsho lawichɨhɨ ɨre ahɨr lagunta wɨrc. 22 Hnakɨrbich taachĩ̵hɨ ahɨr uje iich otsɨɨ Jairo. Wɨchɨ õr bahluwa toy uje tɨbey sinagoga. Uje umo Jesús hn icha dete hnɨmoho ɨkɨch. 23 Sapur Jesús tatɨm ɨm: --Pijɨta ich yej toy. Erẽt, akahɨr par uje owich ompo.-- 24 Jesús hno ĩya ɨre. Oso okɨhnipa uje õya ɨre hn shish ochukusye. 25 Erze oso õr ehet tɨmcharrza de. Ich dose ãyo uje wate permo, ɨr armɨtsɨ ihnɨmich. 26 Shish tĩ̵r meriko per shɨ oshuu ma doso. Ich sɨhna ɨr hnote per ye oduhu owich ompe. Shish ma owich mĩ̵hnɨk. 27 Uje chunt otata Jesús ich sɨtĩ̵r ɨre tãra nẽr erze oso õr ehet hn sakahɨr Jesús nerpta ɨrhɨ. 28 Ɨre ehet chiilehet ɨm: --Uje takahɨr nerpta ich yok owich ome.-- 29 Uje sakahɨr Jesús nerpta ɨrhɨ ɨchii ɨr armɨtsɨ iyehe hn chuuna uje owich om. 30 Jesús chuuna uje ɨr ukurbo tokole par chukuta yeẽk. Somtɨs ɨre teychɨm wɨr oso hn tatɨm õr ɨm: --¿Yeẽkpo uje sakahɨr piyerpta?-- 31 Ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: --Hmeychɨm, oso ich ochukusye hn omehe owa. ¿Ɨnaãpo heke atɨm õr on: "Yeẽkpo uje sakahɨr yok."-- 32 Per Jesús shish teychɨm wɨr oso uje ode ɨr wɨro pork sehe dɨraha yeẽkpo uje sakahɨr ɨreke. 33 Asa tɨmcharrza tolpa nehech ɨkiyo tãra. Sɨtĩ̵r ɨr Jesús hn icha dete hnɨmoho ɨkɨch. Tatɨm Jesús uje ich ũru uje wate sakahɨrkɨ. 34 Jesús tatɨm ɨm: --Pijɨta, shɨ pork ye otiis yokpe heke owa owich om. Bo uhu ehet kɨɨs pork owa sanoko.-- 35 Uje ehn Jesús keytkẽr wate hn hnakɨrbo otaãcha. Otãra Jairo ihyuch. Wɨchɨ õr bahluwa toy uje tɨbey sinagoga. Erze hnakɨrbo otatɨm Jairo otsɨɨ: --Eyjɨta ich tokɨ. ¿Ɨnaãpo heke yesh ahakos ese maestro?-- 36 Jesús chunt wɨr õr ahwoso hn tatɨm Jairo ɨm: --Ye atɨla. Ye otiis uje yok pwele tuu wate owich om.-- 37 Jesús sontew erze oso, ye duhu onõya ɨrpe. Shɨ Pedro, hn Santiago hn Juan wɨr uje shuu õya ɨre. Ese Santiago wɨchɨ Juan leshap. 38 Uje otaachĩ̵hɨ ese õr bahlut ihyuch uje tɨbey sinagoga hn Jesús umo erze oso ich okɨhniya uje odechɨ. Wɨr ich oyerh otsɨhnew. 39 Jesús masaha pwert ehet hn tatɨm õr ɨm: --¿Ɨnaãpo heke eyerhlo ich ehnewlo? Asa pɨkɨhninta ye tope. Shɨ umo.-- 40 Per erze oso shɨ oyana Jesús oloter heke shuu nos otokolɨhɨ pwert ehet. Shɨ hnoy asa pɨkɨhninta ɨr deych hn ɨr data hn erze ɨr akɨle otĩ̵r ese owich uje pɨkɨhninta de. 41 Jesús chishew ɨr hmata hn tatɨm ɨm: --Talita kum.-- Ese ahwosht tata ɨm: --Pɨkɨhninta, titɨm owa too: "alehet."-- 42 Ɨchii asa pɨkɨhninta iyehet hn dɨrk. Wate dose ãyo. Ɨr deych hn ɨr data ich ochishlabe. 43 Jesús tatɨm õr ɨm: --Ye atɨmlo latɨk. Uhulo taak.--
1 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨchɨs hno tĩ̵r hnɨmich yet uje neẽheni. Ɨr akɨle ohno õya ɨre. 2 Uje ich terɨhɨ deeych uje otsakɨr hn ɨre ɨchii shiyokorãha oso sinagoga ehet. Ich oso okɨhniya otẽr ɨre hn ochishlabe. Otatɨmye otsɨɨ: --¿Oniyokorãha ɨrehe ɨraãpo heke ich chɨraha shiyokõr erze kuche? ¿Duhu wɨr õr eyuwo tãra ɨraãpo? ¿Ɨnaãpo heke pwele shiyokõr erze kuche uje ye latɨk pwele niyokõr? 3 Lɨkɨ shɨ karpinterya. Ɨr data wate María hn ɨr leshɨbo wɨr Santiago, José, Judas hn Simón. Ɨr nanɨme ode lɨka eyoklo ahɨr toy.-- Erze oso ye oduhu Jesús dichpe. 4 Jesús tatɨm õr ɨm: --Lekɨtiyo nos otola profetɨt per erze ɨr ɨhnapso uje ode ese owich uje profetɨt tãra ye otolpe hn ɨr iiso õr ɨtspo, hn erze uje ode ɨr ihyuch õr ɨtspo, ye otola ɨrpe.-- 5 Heke Jesús ye pwele niyokõr erze kuche uje ye latɨk pwele niyokõr. Shɨ sakahɨr oso nohmɨramo uje õr permo hn shuu õr owich om. 6 Jesús ich chishlabe pork erze oso ich otsotiis ɨre. Tokolɨhɨchɨs hn hno tĩ̵r lekɨtiyo erze duuwo ijaabo uje deye ahɨr hn shiyokorãha õr Porrosht ahwoso. 7 Eseekite hn Jesús tɨbii wɨr dakɨle uje õr dose. Shuu õr osiyer osiyer õyye par uje ohno otĩ̵r lekɨtiyo hn ɨshɨm õr ukurbo par uje ochiyuhu ɨchɨbiyo mɨhnũwo uje de oso õr aho. 8 Tatɨm õr ɨm: --Ye bolilo latɨk par dehet pehet, shɨ olak ɨtɨle. Ye bolilo kotsɨrbo hn oposo hn ye emchahalo hnote olak ɨhɨrrzoso. 9 Erɨhɨlo olak erihyo per ye bolilo olak ɨshuwo yewo.-- 10 Jesús tatɨm õr ɨm: --Uje aachĩ̵hɨlo dɨt ich tyenɨj shɨ akahalo õr ihyuch uhulo nohmɨra nehech atokolɨhɨlo ese owich. 11 Kɨmɨjɨ dɨt oso ye onahmũr uje akahalo õr ahɨr hn ye onahmũr otẽr olak ahwoso ich tyenɨj atokolɨhɨlo õr dɨt. Uje atokolɨhɨlo ich eshɨtlo olak erihyo par uje hnɨmich ukult kay. Wɨchɨ par yara par ese dɨt oso ochɨraha uje ich oshiyokõr mɨhnĩ̵kpa.-- 12 Eseekite hn Jesús akɨle ohno otĩ̵r lekɨtiyo otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Sehe oduhu oso onoym wɨr deluu mɨhnũ par oshiyokõr uje Porrosht sahmũr. 13 Ochiyuhu demonyo oso õr aho ich okɨhniya hn erze uje õr permo ich otormĩ̵hɨ õr aseyte hn oshuu õr owich om. 14 Eseekite hn rey Herodes chunt uje Jesús shiyokõr pork oso otatehe lekɨtiyo. Wɨchɨ tata ɨm: --Juan uu tohɨrm oso ich ɨkpo heke ich ɨr ukurbo deyo de hn shiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr.-- 15 Yewo otsɨɨ: --Wɨchɨ profeta Elías lɨshɨ.-- Hn yewo otsɨɨ: --Wɨchɨ profetya ɨtso uu profeta poruwo wɨshɨ.-- 16 Uje rey Herodes chunt hn tata ɨm: --Wɨchɨ uu Juan uje tuu ochekshehe etɨbichni, ɨkpo.-- 17 Ese rey Herodes shuu oshiyeru Juan ochĩ̵ra kenena hn ochɨmchaha karsel ehetni pork shiyokos Herodes uje ĩhi Herodías ahɨr. Wate ɨr leshɨbich Felipe ɨrãhto. 18 Pork Juan tatɨm ɨrni ɨm: --Aluwe ley uje ẽhi eshɨbich ɨrãhta ahɨr.-- 19 Heke Herodías ich sɨtak pishɨ Juan. Sehe duhu oduhu toy per ye pwelpe 20 pork rey Herodes ich tola Juan. Tɨbey ɨre pork chɨraha uje Juan ɨr ɨluu ich om hn sahmũr Porrosht. Uje tẽr Juan ich shish shuu deyuwo tɨsĩ̵r, ye dɨraha uje shiyokõr per shish sahmũr tẽr. 21 Eseekite uje ich terɨhɨ Herodes kumpre ãyo hn shuu oshiyokõr õr ahamich dich. Herodías chɨraha uje tyenɨj shiyokõr par uje shuu Herodes shuu oshuu Juan oshuu toy. Herodes tɨbii erze õr bahluwo uje ochishew obiyohochɨs ese palasyo hn nos wɨr ohyerptoso õr bahluwo hn nos wɨr oso yewo uje ich õr ɨhĩ̵r deyo uje odechɨ hnɨmich Galilea. 22 Uje Herodías ɨr ijɨta shiyokõr weylɨhɨchɨs oso õr ɨkɨch ich otsahmũrpa. Heke ese rey tatɨm asa pɨkɨhninta ɨm: --Apur uje ahmũr ich tokosɨm owa.-- 23 Herodes chɨbɨte lahwoso ich shuu ũrpa tatɨm ɨm: --Uje apur yok kuchẽrk ich tokosɨm owa. Kɨmɨjɨ apur yok hnɨmich pehet ich tokosɨm owa.-- 24 Wate tokolɨhɨchɨs hno tĩ̵r data hn tatɨm ɨm: --¿Tapur latɨkpo?-- Hn ɨr data tatɨm ɨm: --Apur Juan uu tohɨrm oso ɨr huta.-- 25 Ɨchii cheeshpo tĩ̵r ese rey. Tatɨm ɨm: --Ele aahle sehe tuu asɨm yok Juan uu tohɨrm oso ɨr huta. Emchaha preta ehet waa je data.-- 26 Uje ese rey chunt ich dosdarak per ich chɨbɨte lahwosoko erze oso õr ɨkɨch shuu ũrpa heke par ɨre ich ye ompe iim lahwoso uje tatɨm wate. 27 Ɨchii shuu ohyerptosht uje tɨbey ɨre hno tĩ̵r karsel ehet par chekshehe Juan etɨbich hn tõhwa ɨr huta. 28 Wɨchɨ hno tĩ̵r karsel ehet hn chekshehe Juan etɨbich. Chɨmchaha huta preta ehet waa je data hn tõhwa ɨshɨm asa pɨkɨhninta. Wate ɨshɨm data. 29 Uje Juan ɨr akɨle ochunt uje ɨtsorz hn otɨrẽt ohnoy ɨr yũhurrza ochihitsɨm. 30 Eseekite hn Jesús akɨle ocheeshpo uje shuu ohnoni otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Otakɨsho lawichɨhɨ Jesús ahɨr. Nos otatɨm erze kuche uje oshiyokõr hn otatɨm toy uje oshiyokorãha oso. 31 Jesús tatɨm õr ɨm: --Yukulo yɨtĩ̵rlo wahacha hnɨmich uje ɨsa par eyoklo tonkiya.-- Tatɨm õr shuu ɨtsorz pork ich oso okɨhniya otaãcha hn yewo ohno nehech nĩhyok ye õr tyempɨrsh par otaak. 32 Hn Jesús hõr dakɨle oyãha pohorrza hn ohno otĩ̵r hnɨmich uje ɨsa. 33 Per ich oso okɨhniya omo õr uje ohno hn ochɨraha õr. Nos otokolɨhɨ erze duuwo uje dechɨ hn ohno ooshɨ ochiil õr ɨkɨch otĩ̵r ese owich uje tyenɨj Jesús hõr oyehe. 34 Uje Jesús ihnɨmichɨhɨ pohorrza ehet hn umo erze oso ich okɨhniya hn chuuna uje õr losuhlaabo pork wɨr shɨ õr ɨtso obeje uje nĩhyok ye latɨk tɨbey. Ɨchii shiyokorãha õr kuche ich kɨhniya. 35 Uje ich yɨlkashɨp hn ɨr akɨle otsɨtĩ̵r ɨre. Otatɨm otsɨɨ: --Ich yɨlkashɨp. Ele hnɨmich uje eyok de ich ɨsa. 36 Uhu wɨr oso odo otĩ̵r duuwo par uje otiya oposo par otew.-- 37 Per Jesús tatɨm õr ɨm: --Asɨmlo õr poso par uje otew.-- Otatɨm Jesús otsɨɨ: --¿Je sehe uhu oyuko oyiya oposo par uje oyosɨm nãhu oso uje ich okɨhniya par uje otew? Erze oposo bahat ich debichpa. Shɨ ɨtso uje hnakɨrbich chishew obiyo nehech terɨhɨ shekurko osho.-- 38 Jesús tatɨm wɨr dakɨle ɨm: --¿Pan terɨhɨ latɨkpo uje de olak ahɨr? Bolɨlo eychɨmlo.-- Uje ohno oteychɨmke hn otatɨm Jesús otsɨɨ: --Pan sinko de hn loshiyo osiyer.-- 39 Jesús shuu otatɨm erze oso par otsakaha erze ɨhnemiyo eeych uje verde õr wee wee. 40 Ich nos otsakɨr, yewo õr wee syen hn yewo õr wee sinkwenta. 41 Jesús chishew erze pan uje sinko hn loshiyo osiyer. Teychɨm poõrc, nɨna Porrosht hn sehek erze pan. Ɨshɨm wɨr dakɨle par oshɨm erze oso. Sehek erze loshiyo toy uje osiyer hn ɨshɨm dakɨle par oshɨm erze oso. 42 Nos wɨr oso otew nehech otsatso. 43 Ɨr akɨle ochish erze panye hn erze loshiyo uje oso otsatsoko nehech oshuu kanastɨ deyo yeno dose. 44 Erze hnakɨrbo uje otew erze pankite wɨr õr sinko mil. 45 Eseekite hn Jesús shuu wɨr dakɨle odohɨr pohorrza ehet shɨchish. Shuu ohno otĩ̵r dɨt Betsaida uje de lagunta pɨt yet. Jesús ye dope, shɨ sakaha erze oso õr ahɨr par shuu otseyhi. 46 Uje shuu ohno hn dohɨr kojach eeych par orarɨhɨchɨs. 47 Uje ich dɨhlak hn asa pohorrza dechɨ lagunta ehet pisht hn Jesús shɨ ɨre nohmɨra de wahacha ese hnɨmich. 48 Jesús umo wɨr dakɨle uje ich ochĩ̵ra hn ochiyuhu ɨre pork otsatsɨrãha myent arhĩch. Uje ich deeych huta hn Jesús hno tĩ̵r õr dɨrkɨhɨ awɨt eeych, per ɨre shuu ɨtso uje sehe sowe õr. 49 Uje omo dɨrkɨhɨ awɨt eeych ich õr eyuwo tɨsĩ̵r jelje lɨkɨchɨbich. Ich otɨbich 50 pork ich nos omo ɨre hn ich otolpa. Ɨchii Jesús tatɨm õr ɨm: --Yok, ye atɨlɨlo hn ye as olak ɨbe.-- 51 Uje dohɨr asa pohorrza ehet uje ɨr akɨle ode hn asa myentɨta iyehe. Nos wɨr õr ɨre ich ochishlabe 52 pork ye odɨrehepe ɨnaãpo Jesús ɨshɨm wɨr oso erze pan par otew nehech otsatso. Nos wɨr õr ɨre ich õr hu kata. 53 Eseekite uje otaachĩ̵hɨ ese hnɨmich Genesaret uje de lagunta pɨt yet ich oshiyeru ɨr pohorrza lagunta wɨrc. 54 Uje oyhnɨmichɨhɨ pohorrza ehet ich oso ochɨraha uje wɨchɨ Jesús. 55 Heke nos ohno ooshɨ par otõhwa erze uje õr permo uje ode lekɨtiyo. Wɨr shɨ ode darpɨlo eeyo. Erze oso ochukwi ese owich uje Jesús de par otseya erze uje õr permo. 56 Jesús hno tĩ̵r lekɨtiyo duuwo ijaabo aho hn duuwo deyo aho hn tĩ̵r aach. Ich nos ohnoy erze permo otseya õr wahacha ese owich uje ochiwãha kuche hn ochɨbɨte õr dehet wɨrc uje Jesús tyenɨj chɨkãha. Uje Jesús chɨkãhachɨs ich nos otsapur par uje otsakahɨr ɨr nerpta ɨrhɨ, hn nos wɨr uje otsakahɨr ich shuu õr owich om.
1 Eseekite hn erze fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite otãra wahacha dɨt Jerusalén ohno otĩ̵r Jesús. 2 Wɨr omo Jesús akɨle uje otaak ye onũrhu nahmepe oduhu ɨlo õr uje ochũrhu par otaak. 3 Nos wɨr erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn nos wɨr erze israel oso uje odebuhu hnɨmich Judea shish ochũrhu nahme wap par otaak shɨ ɨtso uje õr poruwo wɨshɨ oshiyokõr. Kɨmɨjɨ ye onũrhu oduhu ɨlo uu õr poruwo wɨshɨ ich ye otaakpe. 4 Uje ocheeshpo otãra ese owich uje ochiwãha kuche ich nos ochũrhu nahme wap par uje otaak. Ich õr ɨluu yẽr de ich kɨhniya uje shish oshiyokõr oshuu ɨtsorz. Nos wɨr õr ɨre shish ochũrhu ɨr basɨ, ochũrhu ɨr jarrzɨ, ochũrhu ɨr pɨramo, hn ochũrhu darpɨlo oshuu ɨtso uje õr poruwo wɨshɨ oshiyokõrkite. 5 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite otatɨm Jesús otsɨɨ: --¿Ɨnaãpo heke erze akɨle ye oniyokõrpe uu eyok poruwo wɨshɨ õr ɨluu? Ye onũrhu nahmepe uje otaak ɨtso uje eyok poruwo wɨshɨ oshiyokõrkite.-- 6 Jesús tatɨm õr ɨm: --Olak aho yũhɨrsh. Ich ũrpa uje ese profeta Isaías lɨshɨ eyucha olak uje chichew Porrosht ahwoso shuu ɨtsorz ɨm: "Porrosht sole: Erze oso oteeychãha yok shɨ õr ahwo per õr aho kɨnãho. 7 Uje oteeychãha yok ich ye jukur pork oshiyokorãha oso shɨ ɨtso uje tãra Porrosht per shɨ tãra oso õr eyuwo."-- Wɨr uje profeta Isaías chichewkite. 8 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: --Nos moymlo uu Porrosht ahwoso hn shɨ ahakõrlo uje tãra hnakɨrbo õr eyuwo. 9 Olak shish atɨmlo oso kuche uje kɨnãho heke shuu oym Porrosht ahwoso hn shɨ oshiyokõr uje hnakɨrbo otata. 10 Moisés tata uje Porrosht sole: "Atɨla eych hn ata." Hn tatpo ɨm: "Yeẽk uje chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho ɨr deych o kɨmɨjɨ ɨr data ich tyenɨj oshuu oshuu toy."-- 11 Per olak athɨlo kɨnaha. Athɨlo uje yeẽk tatɨm ɨr deych o kɨmɨjɨ ɨr data ɨm: "Erze kuche uje sehe tokosɨmɨhɨ owa par takashɨm owa, wɨr tokosɨmɨhɨ Porroshtni heke ye yok pwele tokosɨm owape." 12 Kɨmɨjɨ tatɨm ɨr deych o ɨr data shuu ɨtsorz ich ontɨlo ɨre par uje ye takashɨm õr. 13 Uje ontɨlo ɨre uhulo ɨtsorz ich uhulo Porrosht ahwoso ye jukur shɨ par uje uhulo olak poruwo wɨshɨ õr ɨluu bale. Ɨch kuche kɨhniya uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz.-- 14 Jesús tɨbii erze oso par otĩ̵r ɨre. Tatɨm õr ɨm: --Ẽrlo pahwoso uje titɨm olak par erahalo. 15 Erze kuche uje oso otew ye duhu õr ɨluu mɨhnũpe. Shɨ erze uje otata wɨr uje tãra õr aho hn shuu õr ɨluu mɨhnũ. 16 Olak ãr de par ẽrlo. Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r erze uje titɨm olakɨke.-- 17 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨ erze oso õr ehet hn hno masaha dahuch ehet. Ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: --¿Duhu ɨnaãpo erze uje eteẽtaka atɨm oso?-- 18 Jesús tatɨm õr ɨm: --¿Je olak ɨlo õr? ¿Je ye erahalope? Nĩhyok ye kuche chɨhɨpe uje yeẽk tew hn shuu ɨr ɨluu mɨhnũ 19 pork erze uje masaha oso õr ahwo ich tĩ̵r õr ɨjɨta, ye tĩ̵r õr tɨtewtape. Uje uhurc ich tokolɨhɨ õr ehet.-- Uje Jesús tatɨm õr shuu ɨtsorz ich tatɨm õr uje nos wɨr oposo om par otew. 20 Per erze uje tokolɨhɨ oso õr ahwo ich tãra õr aho. Wɨr uje shuu õr ɨluu mɨhnũ. 21 pork nos wɨr kuche uje tãra hnakɨrbo õr aho wɨr uje shuu õr eyuwo mɨhnũwo. Wɨr uje shuu omuhuye ahɨr per ye ohnõyhi pishye ahɨrpe. Wɨr uje shuu otohɨr. Wɨr uje shuu oshuu oso oshuu otoy. 22 Wɨr uje shuu otorãhaye hn shuu opota kuche. Wɨr uje shish shuu oshiyokõr uu kuche mɨhnũwo. Wɨr uje shuu otsenyẽr oso. Wɨr uje shuu tɨmcher oyhĩ yẽr ahɨr, hn uje hnakɨrbo õyhiye ahɨr hn uje yeẽk sahat loshɨpɨt, hn uje yanak ɨshɨm ɨre loshɨpɨt par shuu sahat ɨre hn shuu pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine oshiyokorĩ̵hɨye oshuu ɨtsorz. Wɨr shuu õr ɨljaabo. Wɨr uje shuu otatɨm oso õr dekushiĩ par uje oshuu õr eyuwo mɨhnuwõho yet. Wɨr shuu õr pyens uje õr ma eykdeyo je yewo. Wɨr ye duhu õr eyuwĩ̵rsh. 23 Nos wɨr kuche mɨhnũwo wɨr tãra oso õr aho heke shish shuu oshiyokõr erze mɨhnũwo.-- 24 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨ dɨt ehet hno tĩ̵r ese owich uje duwo Tiro hn Sidón de. Masaha pwert ehet. Sehe lakɨs ɨrehechɨs per ye pwelpe. 25 Tɨmcharrza dechɨ uje ɨchɨbich mĩ̵hnt de ɨr ijɨta ehet. Chunt uje Jesús chukuta oso ɨchii hno tĩ̵r ɨre. Uje taachĩ̵hɨ Jesús ahɨr hn icha dete hnɨmoho ɨkɨch. 26 Asa tɨmcharrza wate dihip kɨnaha. Wate griega yãr. Shurẽhe wahachkite dɨt Sirofenicia. Sapur Jesús par uje chiyuhu wɨchɨ demonit uje de ɨr ijɨta ehet. 27 Jesús tatɨm wate ɨm: --Wap tyenɨj takashɨm erze israel oso pork wɨr shɨ õr ɨtso pɨkɨhnino ijaabo. Wɨr tyenɨj otaak wap. Ye ompe uje tiyuhu õr poso ahɨr hn tokosɨm poyto.-- 28 Wate tatɨm ɨm: --Ɨrhĩ̵che, ich ũru per erze pɨkɨhnino õr poso ukulo uje kayɨhɨ hnɨmich tãra ese nemest eeych ich poyto tew.-- 29 Jesús tatɨm ɨm: --Erze ahwoso uje atɨm yokɨke ich ɨhĩ̵rtso. Bo eyhi pork ese demonit tokolɨhɨ asa eyjɨta ehetɨke.-- 30 Hn asa tɨmcharrza hno seyhi. Uje taachĩ̵hɨ dahuch hn chish asa deyjɨta shɨ de darpich eeych tɨnɨm. Ese demonit tokolɨhɨ ehetɨke. 31 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨ ese dɨt Tiro wɨrc hn hno chɨkãha dɨt Sidón. Chɨkãha toy erze duuwo dye uje iiyo otsɨɨ Decápolis. Hno tĩ̵r lagunta Galilea wɨrc. 32 Erze oso uje odechɨ otõhwa hnakɨrbich uje armɨk hn ɨrpɨk otseya Jesús. Otsapur ɨre par uje sakahɨr wɨchɨ hn shuu owich om. 33 Jesús hnoy ese hnakɨrbich seya erze oso õr nẽr meytii dukuhla. Chiyuwa nahme ãr hn tɨtɨrãha nahmɨta chĩ̵ra dahlo sakahɨr wɨchɨ ahãrc. 34 Teychɨm poõrc hn sɨtsẽr dehyerc hn tatɨm wɨchɨ ɨm: --Efata.-- Ese ahwosht tata ɨm: --Ich ãr pẽrha hn owa pwele eyehet.-- 35 Shiyehe uje Jesús tatɨm shuu ɨtsorz ɨchii ɨr ãr pẽrha hn ɨr ahãrc owich om hn pwele chiilehet. 36 Jesús tatɨm õr ɨm: --Ye atɨmlo latɨk,-- per ohno hn otata. Shish otatɨm oso shuu ɨtsorz per shish otatɨhɨ lekɨtiyo. 37 Nos wɨr oso ich ochishlabpa. Otatɨmye otsɨɨ: --Ich shish shiyokõr uje om. Shuu armo ochunt lekɨtiyo, hn shuu ɨrpo ochiilehet.--
1 Eseekite uje daalo arhaabo ich oso okɨhniya otakɨsho lawichɨhɨ Jesús ahɨr. Ye otew latɨk heke Jesús tɨbii wɨr dakɨle hn tatɨm õr ɨm: 2 --Tukuuna uje ahnũwo oso ich õr losuhlaabo pork ich daalo tre uje ode lɨka pahɨr hn nĩhyok ye otew latɨk. 3 Kɨmɨjɨ tuu odo odeyhi shɨ õr iyuwo nẽhi õr ich tyenɨj yeẽk torĩt shuuhu dehet pehet pork yewo ode uje otãra dukuhla.-- 4 Ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: --¿Oyuhu ɨnaãpo par uje oyish oposo par uje oyosɨm õr? Ele owich uje eyok de ich ɨsa.-- 5 Jesús tatɨm õr ɨm: --¿Pan terɨhɨ latɨkpo uje de olak ahɨr?-- Hn otatɨm otsɨɨ: --Syete.-- 6 Jesús tatɨm erze oso par uje otsakahachɨs hnɨmich. Chishew pan uje syete hn nɨna Porrosht. Sehek aho hn ɨshɨm wɨr dakɨle par shuu oshɨm wɨr oso par otew. 7 Loshiyo ijaabo nohmɨramo de õr ahɨr toy. Jesús nɨna Porrosht hn shuu dakɨle oshɨm wɨr oso. 8 Nos wɨr oso otewkite nehech otsatso. Jesús akɨle ochish erze oposye uje otsatsoko ochɨmchaha kanastɨ deyo syete nehech oshuu yeno. 9 Erze oso uje odechɨkite wɨr õr kwatro mil. Jesús nos shuu ohno otseyhi. 10 Eseekite hn Jesús hõr oy pohorrza ehet, ohno otĩ̵r wahacha hnɨmich Dalmanuta. 11 Fariseo otaachĩ̵hɨ Jesús ahɨr ɨchii otsatsɨrãha lahwoso. Sehe oduhu niyokõr kuchɨt wahacha poõrc uje ye latɨk pwele niyokõr kɨmɨjɨ ũru uje ɨre Cristo. Shɨ õr prowa Jesús. 12 Jesús sɨtsẽr dehyerc ɨm: --¿Ɨnaãpo heke oso shish sehe oduhu tiyokõr kuchɨt uje ye latɨk pwele niyokõr? Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ich ye tiyokõr kuchepe tuu ɨtsorz.-- 13 Jesús iim erze osohochɨs hn ii pohorrza ehet hõr dakɨle hn ohno otĩ̵r wahacha lagunta pɨt yetpo. 14 Eseekite hn ɨr akɨle ochɨkey pan. Shɨ sohmɨra uje de õr ahɨr asa pohorrza ehet. 15 Jesús tatɨm õr ɨm: --Abeylshɨp olak par uje erze fariseo ye onehnyẽr olak onĩ̵ra ɨr pan eyhita. Hn ese rey Herodes ɨtspo, ye nehnyẽr olak nĩ̵ra ɨr pan eyhita. 16 Ɨr akɨle okeytkẽrye otsɨɨ: --Yɨkeylo panɨke heke tatɨm eyoklo shuu ɨtsorz.-- 17 Jesús chɨraha uje okeytkẽrye oshuu ɨtsorz hn tatɨm õr ɨm: --¿Ɨnaãpo heke ekitkẽrloye uje nĩhyok ye panĩ̵rsh? ¿Je ye erahalope erze uje titɨm olakɨke? ¿Je shish ye dish olak hupe erze uje titɨm olak? 18 Nos olak ɨle de per ye amɨlo lekɨtiyope. Hn nos olak ãr de per ye entɨlo latɨk. Nos ekeylo kuche shɨchish. 19 Uje tehek erze pan uje sinko hn tokosɨm erze uje õr sinko mil ¿kanastɨ terɨhɨ latɨkpo uje uhulo yeno erze pan uje otsatsohna? Hn otatɨm otsɨɨ: --Dose.-- 20 Hn tatɨm õr ɨm: --Hap uu pan syete uje tokosɨm wɨrhna oso uje õr kwatro mil ¿kanastɨ terɨhɨ latɨkpo uje uhulo yeno erze pan uje otsatsohna?-- Hn nos wɨr õr ɨre otsɨɨ: --Syete.-- 21 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: --¿Ɨnaãpo heke ye erahalope uje titɨm olakɨke? Ye peyucha erze pan uje nihyokĩ̵hɨ eyok ahɨr.-- 22 Eseekite uje Jesús hõr otaachĩ̵hɨ dɨt Betsaida hn oso otõhwa hnakɨrbich uje olɨbɨk. Otsapur Jesús par uje sakahɨr wɨchɨ. 23 Jesús chishew ese olɨbɨt hmata hn hnoy seya dɨt nẽr. Tɨtɨrãha ɨle hn sakahɨr ɨle chĩ̵ra nahmɨta. Tatɨm ɨm: --¿Je amo lekɨtiyo?-- 24 Hn tatɨm Jesús ɨm: --Tokomo hnakɨrbo. Shɨ õr ɨtso pohɨr per odɨrk heke tɨkɨraha uje hnakɨrbo.-- 25 Jesús sakahɨr wɨchɨ ɨlepo. Shuu wɨchɨ prowa teychɨm lekɨtiyo. Ich owich om hn umo lekɨtiyo. 26 Jesús shuu hno seyhi. Tatɨm ɨm: --Ye ekãha dɨt ehet.-- 27 Eseekite hn Jesús hõr dakɨle ohno otĩ̵r duuwo ijaabo uje dechɨ dɨt bahlut wɨrc uje iich otsɨɨ Cesarea Filipo. Uje ehn ode dehet pehet hn tatɨm dakɨle ɨm: --¿Oso onerza uje yok yeẽkpo?-- 28 Otatɨm otsɨɨ: --Yewo otserza uje owa uu Juan uu tohɨrm oso, hn yewo otserza uje owa uu profeta Elías lɨshɨ, hn yewo otserza uje owa uu profeta poruwo wɨshɨ yeẽk.-- 29 Jesús tatɨm õr ɨm: --¿Hap olak?-- Pedro tatɨm ɨm: --Owa uu Cristo.-- 30 Jesús tatɨm õr ɨm: --Ye atɨmlo latɨk uje yok Cristo.-- 31 Eseekite hn Jesús shiyokorãha dakɨle erze uje yelɨj tatɨm õrni. Tatɨm õr ɨm: --Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj oso oshiyokorĩ̵hɨ yok erze kuche uje ich dospa nehe. Nos wɨr dɨt oso õr bahluwo hn erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite ich tyenɨj otsɨtak yok. Tyenɨj oshuu yewo oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ per uje terɨhɨ daalo tre nehe ich yok ɨkpo.-- 32 Ahnũwo ahwoso uje Jesús tatɨm õr ich shuu ɨmeheeychpa heke Pedro chiyuhuchɨs õr ehet par uje ye onunt ɨre ɨchii tatɨm Jesús ɨm: --Ye ompe erze ahwoso uje atɨm oryõkɨke.-- 33 Per Jesús somtɨs ɨre teychɨm wɨr dakɨle yewo hn tatɨm Pedro ɨm: --Satanás, atokolɨhɨ lɨka pɨkɨch pork owa ye ahmũr Porrosht ahwospe. Shɨ ahmũr uje oso otsahmũr.-- 34 Eseekite hn Jesús tɨbii wɨr oso uje odechɨ hn nos wɨr ɨr akɨle. Tatɨm õr ɨm: --Uje sehe yeẽk masaha par pakɨlak ich tyenɨj iim erze kuche uje sahmũr par shiyokõr uje tahmũr hn ewenta erze kuche uje tĩ̵r ɨre shɨ ɨtso uje ĩhyok krus par ĩya yok. 35 Per kɨmɨjɨ yeẽk sahmũr erze kuche uje de nãhu ĩ̵rmo uje toy ich ye ɨr ɨkɨrĩt chɨhɨ Porrosht ahɨrpe, per kɨmɨjɨ iim erze kuche uje de nãhu ĩ̵rmo par shiyokõr uje tahmũr hn par shuu oso ochɨraha uje Porrosht shiyokõr par õr ɨre ich ɨr ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr.-- 36 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: --Ye jukur uje hnakɨrbich nos serz nãhu ĩ̵rmo ɨshujãro per uje toy ich ye ɨr ɨkɨrĩt chɨhɨ Porrosht ahɨrpe. 37 Nĩhyok uje yeẽk pwele tiya dekɨritĩ̵hɨ Porrosht ahɨr. 38 Erze ĩ̵rmo oso ye onahmũr Porroshtpe. Wɨr shɨ õr ɨtso tɨmcharrza waa je torãha dabich pork oym Porrosht. Yok tokõra poõrzni. Kɨmɨjɨ yeẽk poym yok hn poym pahwoso erze oso õr ɨkɨch uje takaashpo nehe ich tyenɨj tɨkɨpim ɨre. Uje takaashpo ich Porrosht ɨr ukurbo ĩya yok hn ɨr anjele õya yok toy.--
1 Hn Jesús tatɨm õrpo ɨm: --Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje ehn yahpaa olak nohmɨramo otoy ich tyenɨj omo uje Porrosht tɨbey oso chĩ̵ra lakɨrbo.-- 2 Eseekite uje iyuwe daalo seys uje Jesús tatɨm õrhna shuu ɨtsorz hn ɨre hno dohɨr kojach eeych uje porĩt. Shuu Pedro, Santiago hn Juan õya ɨre. Shuu ɨre kɨnaha õr ɨkɨch. 3 Uu ɨr ɨshuwo ich hũre hn ich poro pisho. Nĩhyok yeẽk uje de nãhu ĩ̵rmo uje pwele churhũ õr ɨshuwo shuu poro ɨtso Jesús ɨr ɨshuwo. 4 Omo Elías lɨshɨ hn Moisés lɨshɨ uje otokolɨhɨ Jesús ahɨr hn okeytkẽrye. 5 Pedro tatɨm Jesús ɨm: --Maestro, ich om uje õryok de lɨka. ¿Je ahmũr oyiyokõr puerto tre oyĩ̵ra pohɨr ĩhyo, yet par owa, hn yet par Moisés hn yet par Elías.-- 6 Ɨr akɨle ich ochishlabe hn Pedro ye dɨraha lahwotɨk heke tata shuu ɨtsorz. 7 Uje ehn tata shuu ɨtsorz hn ukuhurrza ihnɨmichɨhɨ õr eeych hn sajuwe õr. Ochunt ahwoso uje tãra asa ukuhurrza ehet. Tata ɨm: --Wɨchɨ yok Pijɨt uje tahmũr. Ẽrlo uje tatɨm olak.-- 8 Oteychɨm shɨchish ich ye onomo latɨk, shɨ omo Jesús nohmɨra uje dechɨ õr ahɨr. 9 Uje ehn Jesús hõr dakɨle oyhnɨmichɨhɨ kojach eeych hn tatɨm õr ɨm: --Ye atɨmlo latɨk erze uje amloko. Yok tokõra poõrzni. Uje yok ɨkpo nehe hnii atɨmlo oso.-- 10 Heke ye otatɨm latɨk uje omoko, per shish otatɨmye otsɨɨ: --¿Erze ɨr ahwoso duhu ɨnaãpo uje ɨm: "Yok ɨkpo?"-- 11 Otatɨm Jesús otsɨɨ: --Erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite ¿ɨnaãpo shish otata otsɨɨ: "Elías lɨshɨ tyenɨj tɨrẽt wap?"-- 12 Jesús tatɨm õr ɨm: --Ich ũru uje Elías tyenɨj tɨrẽt wap par shuu oso ochɨmɨt ɨre. Yok tokõra poõrzni. ¿Ɨnaãpo heke Porrosht ahwoso tata uje oso tyenɨj oshuu yok dospa nehe hn ye onahmũr yokpe? 13 Per titɨm olak uje Elías taãchni hn nos oshiyokorĩ̵hɨ ɨre uje otsahmũr shɨ ɨtso uje Porrosht ahwoso tata.-- 14 Eseekite uje ich ocheeshpo otĩ̵r uje ɨr akɨle yewo ode hn omo uje oso okɨhniya ode õr ahɨr. Erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite oshiyokos ɨr akɨle. 15 Uje erze oso omo Jesús ich ochishlabe. Nos ooshɨ odalehe arhĩch hn otseta. 16 Jesús tatɨm õr ɨm: --¿Atɨmlo pakɨle latɨkpoko?-- 17 Hnakɨrbich yet dechɨ oso õr ehet tatɨm Jesús ɨm: --Maestro, tokõhwa pijɨtɨke, ɨchɨbich mĩ̵hnt de ehet shuu ɨrpɨk. 18 Uje ese ɨchɨbich chishew ɨre ich sehnɨmich hn ahlɨbɨta tãra ahwo hn ches dabɨtẽre hn shuu ɨkiyo etan. Tapur akɨleke par sehe tuu odiyuhu per ye õr pwelpe.-- 19 Jesús tatɨm erze oso ɨm: --Shɨ otiislo yok. Shish yok de olak ahɨr. ¿Latɨk nehe hn ye otiislo yok? ¿Daalo terɨhɨ latɨkpo uje tyenɨj yok ewenta olak pork shish otiislo yok? Õhwɨlo ese pɨkɨhnint eylo lɨka.-- 20 Hn otõhwa. Uje ese ɨchɨbich mĩ̵hnt umo Jesús ich shuu ese pɨkɨhnint atake. Kayɨhɨ hnɨmich hn chukwer labe hn ahlɨbɨta tokole. 21 Jesús tatɨm ese pɨkɨhnint ɨr deych ɨm: --¿Latɨkni ɨchii ɨtsorz?-- Tatɨm ɨm: --Uje ehn ijaap. 22 Shish tãra chɨmchaha jwekɨta o kɨmɨjɨ awɨt par uje sehe duhu duhu toy. Kɨmɨjɨ owa pwele ahakõr kucherkĩ̵hɨ ɨre, titɨm owa par uje osɨr õryok hn akashɨm õryok wɨshɨ.-- 23 Jesús tatɨm ɨm: --¿Ɨnaãpo heke atɨm yok on: "Kɨmɨjɨ owa pwele?" Yeẽk uje ye dotiis yok ich nos pwele shiyokõr kuche.-- 24 Ɨchii ese pɨkɨhnint ɨr deych tatɨm Jesús ɨm: --Ye tokotiis owape. Tapur owa par akashɨm yok lɨshɨ par uje ye tokotiis owape.-- 25 Uje Jesús teychɨm erze oso uje ich okɨhniya uje ooshɨ par uje otakɨsho lawichɨhɨ ɨr ahɨr hn tatɨm ese ɨchɨbich mĩ̵hnt ɨm: --Ɨchɨbich mĩ̵hnt, owa shish uhu oso õr ɨrpo hn õr armo. Atokolɨhɨ ese pɨkɨhnint ehet hn ye eeshpo.-- 26 Ese demonit ich tɨbich hn shuu ese pɨkɨhnint atake hn tokolɨhɨ ehet. Ese pɨkɨhnint shɨ dechɨ hnɨmich ɨtso uje toy, heke erze oso okɨhniya otsɨɨ: --Ich tokɨ.-- 27 Mahn Jesús chishew hmata shuu iyehet, hn ese pɨkɨhnint iyehet. 28 Eseekite hn Jesús hno masaha dahuch ehet hõr dakɨle. Otatɨm Jesús otsɨɨ: --¿Ɨnaãpo heke ye õryok pwelpe par oyiyuhu ese demonit?-- 29 Jesús tatɨm õr ɨm: --Ese demonit kɨnẽhet. Shɨ tyenɨj olak orar apurlo Porrosht hn moymlo olak poso par uje uhulo tokole.-- 30 Eseekite ich Jesús hõr dakɨle otokolɨhɨ ese hnɨmich ohno ochɨkãha ese hnɨmich Galilea. Jesús ye nahmũr uje oso ochɨraha ɨraãpo uje ode 31 pork yesh shiyokorãha dakɨle. Tatɨm õr ɨm: --Yok tokõra poõrzni. Yet de uje tyenɨj ɨshɨm yok hnakɨrbo nehe. Wɨr tyenɨj oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ. Je terɨhɨ daalo tre nehe ich yok ɨkpo.-- 32 Ɨr akɨle ye odɨrehepe uje tatɨm õrke. Otola heke ye oduhu deeshɨ otatɨmpe. 33 Eseekite hn otaachĩ̵hɨ dɨt Capernaum. Uje Jesús dechɨ dahuch hn tatɨm õr ɨm: --¿Ekitkerloyeẽhe latɨkpoko wahacha dehet pehet?-- 34 Per ye odiilehetpe pork dehet pehetɨke ich okeytkẽrye yeẽkpo uje ma dich. 35 Jesús sakɨr hn tɨbii wɨr dakɨle uje õr dose. Tatɨm õr ɨm: --Yeẽk uje sehe masaha par õr bahluwa tyenɨj ye narim ɨre. Shɨ tyenɨj nos takashɨm oso.-- 36 Jesús chishew pɨkɨhnint ijaabɨt shuu iyehe õr ehet. Chɨmiya hn tatɨm õr ɨm: 37 --Uje yeẽk sahmũr yet uje ɨtso ele pɨkɨhnint uje sahmũr yok wɨchɨ sahmũr yok toy, hn uje sahmũr yok ich sahmũr Porrosht pork wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽtni.-- 38 Eseekite hn Juan tatɨm Jesús ɨm: --Maestro, oyumo hnakɨrbich yethna uje chiyuhu demonyo oso õr aho chĩ̵ra eeych. Oyahɨrm pork ye õryok ihyerãkpe.-- 39 Jesús tatɨm õr ɨm: --Ye ahĩ̵rmɨlo ɨre pork nĩhyok yeẽk uje shiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr chĩ̵ra piich ɨchii chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho yok. 40 Yeẽk uje ye dɨtak eyok wɨchɨ eyok ihyẽrak. 41 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Yeẽk uje ɨshɨm olak awɨt par uje ehelo pork ahmũrlo yok ich ɨr premit de. 42 Kɨmɨjɨ yeẽk duhu erze pɨkɨhnino yeẽk uje ye lotiis yok niyokõr uje mĩ̵hnɨk uje ehn yahpaa duhu niyokõr uje mĩ̵hnɨk ich ma om par ɨre kɨmɨjɨ yeẽk duhu tuuhna kojach dich hn tãra chɨbɨte onoota ehet par uje toy. 43 Kɨmɨjɨ olak yeẽk niyokõr uje mĩ̵hnɨk shɨ ɨtso uje hmata shuu shiyokõr ich tyenɨj iim shɨ ɨtso uje chekshehe nahmɨta pork ma om par ɨre uje masaha par Porrosht aap shɨ hmata nohmɨra je uje masaha jwekɨta bahluta ehet nehe uje ɨr hme otiyer de. Asa jwekɨta bahluta yelɨj nɨhna ɨre. 44 Dɨchashĩ̵ro dechɨ uje yelɨj toy hn jwekɨta yelɨj nɨhna ɨre. 45 Kɨmɨjɨ olak yeẽk tĩ̵r uje kuche mɨhnũwo de shɨ ɨtso uje hnɨtɨta hnoy ɨre seya uje kuche mɨhnũwo de par uje shuu shiyokõr ich tyenɨj iim tĩ̵r wahacha shɨ ɨtso uje chekshehe derrza. Ma om uje masaha par Porrosht aap shɨ hnɨtɨta sohmɨra je uje hnɨtɨ otiyer de hn tyenɨj hnoy ɨre seya wahacha jwekɨta bahluta ehet waa je yelɨj nɨhna ɨre. 46 Dɨchashĩ̵ro dechɨ uje yelɨj toy hn jwekɨta yelɨj nɨhna ɨre. 47 Kɨmɨjɨ olak yeẽk teychɨm kuche heke shiyokõr mĩ̵hnɨk shɨ ɨtso uje ɨr onta shuu shiyokõr ese mĩ̵hnɨk, ich ma om uje iim, ye teychɨm shɨ ɨtso uje chiyuhu nonta hn tãra. Ich ma om uje shɨ onta nohmɨra de hn masaha par Porrosht aap, je uje ɨle otiyer de hn shuu otãra ɨre ochɨbɨte ɨre urhuta bahluta ehet nehe.-- 48 Dɨchashĩ̵ro dechɨ uje yelɨj toy hn jwekɨta yelɨj nɨhna ɨre. 49 Nos wɨr uje otĩ̵r wahacha tyenɨj ochukshãha jwekɨta õr eeyo nehe shɨ õr ɨtso oposo uje ochukshãha sal eeyo. 50 Sal ich om per kɨmɨjɨ tokole uje dɨrok ¿ich uhu ɨnaãpo par uje uhu chiyokpo? Uhu olak ɨlo sal uje om pork tyenɨj akashɨmloye ahakõrlo uje om hn tyenɨj shish olak aho kɨɨsɨhɨye.--
1 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨ dɨt Capernaum hno tĩ̵r hnɨmich Judea hn tĩ̵r onoota Jordán pɨt. Ich oso okɨhniya uje otaachĩ̵hɨ ɨr ahɨrpo. Shiyokorãha õr shuu ɨtso uje shish shiyokorãha oso yewo lekɨtiyo. 2 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otsɨtĩ̵r ɨre Jesús. Wɨr shɨ sehe õr prowa Jesús heke otatɨm otsɨɨ: --Sehe oyɨraha kɨmɨjɨ hnakɨrbich sowe ley uje iim nerãhta shɨ pork sehe noym wate.-- 3 Jesús tatɨm õr ɨm: --¿Moisés duhu ɨnaãpo uje tatɨm olak?-- 4 Otatɨm Jesús otsɨɨ: --Moisés chɨbɨtkite uje hnakɨrbich pwele ɨshɨm nerãhta hutɨta uje tata ich oymye hn iim wate.-- 5 Jesús tatɨm õr ɨm: --Moisés chɨbɨte shuu ɨtsorz pork nos wɨr olak ich olak hu kata, 6 per uje Porrosht shiyokõr ɨrmõkite ich shiyokõr hnakɨrbich hn shiyokõr tɨmcharrza. 7 Heke hnakɨrbich tyenɨj iim deych hn iim data par uje hõr nerãhta õyhiye ahɨr. 8 Wɨr otokole shɨ õr nohmɨra heke ich ye õr osiyerpe. Shɨ õr nohmɨra. 9 Porrosht shuu ĩyye heke ye ompe uje hnakɨrbich sehek erze uje Porrosht shuu ĩyye. 10 Eseekite uje Jesús dechɨ dahuch ehetpo hn ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: --¿Duhu ɨnaãpo erze ahwoso uje atɨm õrke?-- 11 Jesús tatɨm õr ɨm: --Uje yeẽk iim nerãhta hn ĩhi yata ahɨr ich torãha nerãhta. 12 Kɨmɨjɨ tɨmcharrza noym dabich hn ĩhi yet ahɨr wate torãha dabich.-- 13 Eseekite ich ohnoy pɨkɨhnino ijaabo par uje oshuu Jesús chɨbɨte nahme õr hu eeyo hn orar sapur par õr ɨre per ɨr akɨle otsontew erze oso. 14 Uje Jesús teychɨm uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz ich chesdelo. Tatɨm õr ɨm: --Moymlo wɨr pɨkɨhnino ijaabo shɨ otɨrẽt otĩ̵r yok. Ye ontɨlo õr pork oso uje ye odotiis yok ɨtso wɨr pɨkɨhnino uje ye odotiis õr ahwospe wɨr uje omasaha par Porrosht aabo. 15 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Nos wɨr oso tyenɨj ye olotiis Porrosht shɨ õr ɨtso erze pɨkɨhnino par uje omasaha par Porrosht aabo. Kɨmɨjɨ ye oduhu ɨre ɨlo erze pɨkɨhnino ich yelɨj omasaha par Porrosht aabo.-- 16 Jesús chɨmiya erze pɨkɨhnino ijaabo hn chɨbɨte nahmɨta õr hu eeyo hn chiyuhu lahwoso oomoho õr. 17 Eseekite uje Jesús tokole par uje hno ɨchii hnakɨrbich hno uushɨ chiihla ɨkɨch hn icha dete hnɨmoho ɨkɨch. Tatɨm ɨm: --Maestro, owa ich eluuta ompa. ¿Tiyokõr latɨkpo par uje pɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre?-- 18 Jesús tatɨm ɨm: --¿Ɨnaãpo heke atɨm yok uje pɨluu om? Nĩhyok ye latɨk chɨhɨ uje ɨr ɨluuta om. Shɨ Porrosht nohmɨra wɨchɨ uje ɨr ɨluuta om. 19 Ich eraha uje Porrosht ley tata shuu ɨtsorz ɨm: "Ye tuk oso uhu otoy. Ye orãha erãhta. Ye ohɨr. Ye ata ekushiĩhi oso. Ye enyẽr oso. Tyenɨj atɨla eych hn atɨla ata."-- 20 Ese hnakɨrbich tatɨm Jesús ɨm: --Maestro, ehn yok pɨkɨhninaapni ɨchii yelɨj tɨkiyuwe erze uje ley tata.-- 21 Jesús teychɨm ese hnakɨrbich hn ich sahmũr. Tatɨm ɨm: --Kuchɨt nohmet yehe de uje tyenɨj ahakõr. Bo nos anuwãha wɨr asujãro hn asɨm baho erze losuhlaabo. Uje ahakõr uhu ɨtsorz ich owa kushjãro ɨhĩ̵rtso de poõrc. Hn eeshpo mẽya yoke.-- 22 Uje ese hnakɨrbich chunt Jesús ahwoso ich ɨle yerh. Ich dosdarak uje hno pork ɨre ich ɨrhĩch dich. 23 Jesús teychɨm lekɨtiyo hn tatɨm dakɨle ɨm: --Ich kwestpa erze ɨhĩ̵r deyo omasaha par Porrosht aabo.-- 24 Erze Jesús ɨr ahwoso ich shuu ɨr akɨle ochishlabe. Jesús tatɨm õrpo ɨm: --Pijo, ich kwestpa erze ɨhĩ̵r deyo omasaha par Porrosht aabo. 25 Kameylo ye pwele masaha awujɨta ontape hn erze ɨhĩ̵r deyo ich õr ɨtspo ye õr pwele omasaha par Porrosht aabope. 26 Uje ɨr akɨle ochunt ich ochishlabe. Õr pyensa uje ɨhĩ̵r deyo nos õr pwele oshiyokõr uje otsahmũr heke otatɨmye otsɨɨ: --Kɨmɨjɨ ye õr pwele omasaha par Porrosht aabo ich nĩhyok ye latɨk pwele masaha par Porrosht aap.-- 27 Jesús teychɨm õr hn tatɨm õr ɨm: --Oso ye õr pwele oduhu ɨre Porrosht aabo per Porrosht pwele shiyokõr kuche. Ɨre pwele shuu oso omasaha par ɨr aabo.-- 28 Pedro tatɨm Jesús ɨm: --Nos oyukwim wɨr õryok kushjãro par uje oyukwĩya owa.-- 29 Jesús tatɨm Pedro ɨm: --Titɨm owa ich tuu ũrpa. Nos wɨr oso uje oym dahuch, oym leshɨbo, oym nanɨme, oym data, oym deych, oym deyjo, oym ɨr hnɨmo shɨ par uje oshiyokõr uje tahmũr hn par oshuu ochɨraha uje Porrosht shiyokõr par õr 30 wɨr uje ich tyenɨj Porrosht ɨshɨmɨhɨ õr kuche shuu syen bese ma kɨhniya õr ihyuwo, õr leshɨbo, õr nanɨme, õr datɨ, õr aabo hn õr hnɨmo per oso otsɨtak õr hn oshiyokõr mɨhnũwo õr. Uje terɨhɨ uhurc nehe ich õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 31 Ele ahle ich okɨhniya uje oshuu ɨre deyo per deeych yet nehe ich Porrosht ye duhu õr deyope. Ele ahle ich okɨhniya uje oso ochɨbɨte uje ye õr deyope per uje terɨhɨ uhurc nehe ich Porrosht chɨbɨte wɨr shuu õr deyo.-- 32 Eseekite hn Jesús hõr dakɨle ohno otĩ̵r dɨt Jerusalén. Ɨre iyeebe hn ɨr akɨle oyehe nẽr. Ich ochishlabe pork ochɨraha uje sehe oduhu ɨre oduhu toy. Nos wɨr oso uje oyehe nẽr õya ɨre ich otola. Jesús tɨbii wɨr dakɨle uje õr dose hn hnoy õr par keytkẽr õr. Tatɨm õr uje tyenɨj tĩ̵r ɨre nehe. 33 Tatɨm õrpo ɨm: --Yok tokõra poõrzni. Yɨtĩ̵rlo dɨt Jerusalén. Ich tyenɨj yeẽk ɨshɨm yok erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite. Wɨr tyenɨj oshɨm yok dihipo kɨnãho par uje oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ. 34 Tyenɨj oloter yok hn otɨtɨrãha yok hn otsepyẽr yok hn oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ per je terɨhɨ daalo tre nehe hn yok ɨkpo.-- 35 Eseekite hn Santiago hn Juan wɨr õr deych iich otsɨɨ Zebedeo. Otsɨtĩ̵r ɨre Jesús hn otatɨm otsɨɨ: --Maestro, sehe oyuhu ahakõr uje oyitɨm owa.-- 36 Jesús tatɨm õr ɨm: --¿Sehe uhulo tiyokõr latɨkɨhɨ olak?-- 37 Otatɨm otsɨɨ: --Uje amsaha rey nehe sehe õryok yet dakaha aãchta hn yet dakaha aachjãrrza.-- 38 Jesús tatɨm õr ɨm: --Ye erahalope uje apurlo yok. Erze kuche mɨhnũwo uje tyenɨj tĩ̵r yok wɨr shɨ ɨtso uje tyenɨj tokoho otich uje chiyok de basta ehet. ¿Je olak pwele uje ehelo toy? ¿Je olak ewenta erze dospa uje oshiyokorĩ̵hɨ yok nehe shɨ ɨtso uje otohɨrm yok ochĩ̵ra yok wɨr yok dosĩ̵ryo?-- 39 Otatɨm otsɨɨ: --Ẽhe, õryok pwele.-- Jesús tatɨm õr ɨm: --Tyenɨj ehelo ese otich uje de yok basta ehet ɨtso uje yok tokoho hn tyenɨj masaha olak erze yok dosĩ̵ryo nehe ɨtso uje otohɨrm olak ɨtso yok. 40 Mahn ye yokpe uje tiihla yeniipo otsakaha pahɨr nehe. Erze õr ɨbe shɨ par erze uje Porrosht chiihla õrkite.-- 41 Uje erze Jesús akɨle yewo uje õr dye ochunt uje Santiago hn Juan otsapur ich nos ochesdelo ochowãha õr. 42 Jesús nos tɨbii wɨr dakɨle hn tatɨm õr ɨm: --Erahalo uje nos wɨr dihipo kɨnãho õr bahluwo ochɨpa õr, hn uu õr bahluwo yewo uje ich ma õr deyo shish otatɨm õr uje tyenɨj oshiyokõr. 43 Mahn ye ompe uje uhu olak ɨtso õr. Uje sehe yeẽk masaha par olak bahluwa wɨchɨ tyenɨj masaha par olak ɨbɨk. 44 Hn uje olak yeẽk sehe duhu ɨre ma dich ich tyenɨj shiyokõr shɨ ɨtso uje nos olak yɨlak. 45 Yok tokõra poõrzni. Tɨkɨrẽtni ye par tuu oso otakashɨm yok. Shɨ tɨkɨrẽtni par takashɨm õr hn tɨkɨtɨ par tokoshɨ oso okɨhniya õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.-- 46 Eseekite hn Jesús hõr dakɨle otaachĩ̵hɨ dɨt Jericó. Oso okɨhniya uje õya õr. Uje Jesús hõr otokolɨhɨ dɨt pɨt yet ich hnakɨrbich sakaha dehet wɨrc iich otsɨɨ Bartimeo. Wɨchɨ olɨbɨk. Shɨ sapur oso õr kuche. Ɨr deych iich otsɨɨ Timeo. 47 Bartimeo chunt uje Jesús uu dɨt Nazaret osht chɨkãhachɨs dehet heke sɨhnew lahwoso ɨm: --Jesús, owa uje ãra uu owa porokkite rey David. Sehe tuu osɨr yok lɨshɨ.-- 48 Oso okɨhniya otatɨm otsɨɨ: --Apik.-- Per ɨre shish tɨbich ɨm: --Owa uje ãra uu owa porokkite rey David. Sehe tuu osɨr yok lɨshɨ.-- 49 Jesús iyehe hn tatɨm wɨr oso ɨm: --Ebiilo uhulo tɨrẽt.-- Otɨbii ese hnakɨrbich uje olɨbɨk. Otatɨm otsɨɨ: --Ye uhu owa dosdarak. Alehet. Bo etĩ̵r ɨre, tɨbii owa.-- 50 Ese hnakɨrbich chiyuhu wɨchɨ bortɨsht uje sajuwe naner hn tãra chɨbɨte hnɨmich. Sehek lota, sɨtĩ̵r ɨre Jesús. 51 Jesús tatɨm ɨm: --¿Sehe uhu tiyokõr latɨkɨhɨ owa?-- Hn ese olɨbɨt tatɨm ɨm: --Maestro, sehe tuu ekuta pɨle.-- 52 Jesús tatɨm ɨm: --Shɨ pork ye otiis yokpe heke owa owich om. Bo.-- Shiyehe uje Jesús tatɨm shuu ɨtsorz ich ese hnakɨrbich umo lekɨtiyo. Hno ĩya Jesús.
1 Eseekite uje ich ta par Jesús hõr dakɨle otaachĩ̵hɨ Jerusalén ich ode erze duuwo ɨkɨch Betfagé hn Betania. Erze duuwo dechɨ wĩ̵rit wɨrc uje iich otsɨɨ Olivos. Jesús shuu dakɨle uje õr osiyer ohno oyeebe. 2 Tatɨm õr ɨm: --Bolɨlo etĩ̵rlo wahacha dɨt ijaabɨt uje de eyok ɨkɨch. Uje aachĩ̵hɨlo ese dɨt ebiche ich tyenɨj amlo buritɨt uje oshiyeru dehet wɨrc. Wɨchɨ yahpaa latɨk nonãha. Ehyulo kãrpɨta hn ohwĩ̵lo. 3 Kɨmɨjɨ yeẽk nomo olak ɨl: "¿Ɨnaãpo heke ehyulo wɨchɨ kãrpɨta ese buritɨt?", hn atɨmlo on: "Ɨrhĩ̵ch sehe dahla hn shuu cheeshpo shɨchish."-- 4 Ohno hn ochish ese buritɨt uje oshiyeru dehet wɨrc. Uje ehn ochiyuhu kãrpɨta 5 hn erze oso uje odechɨ otatɨm õr otsɨɨ: --¿Ɨnaãpo heke ehyulo ese buritɨt kãrpɨta?-- 6 Otatɨm õr uje Jesús tatɨm õr shuu ɨtsorz heke oym hn oshuu ohnoy. 7 Otõhwa ese buritɨt otseya Jesús hn ochiyuhu õr ɨshuwo uje otsajuwe naner hn ochɨbɨte buritɨt eeych hn Jesús iyãha. 8 Ich oso okɨhniya uje ochɨtiisɨhɨ ese dehet õr ɨshuwo uje otsajuwe nanẽr. Yewo otõhwa pohɨr uke ijeebe uje ĩhyo kɨhniya hn ochɨbɨte dehet. 9 Ich oso okɨhniya oyeebe õya ɨre hn ich okɨhniya uje oyehe nẽr. Nos otɨbich otsɨɨ: --Ich õryok aylpa. Porrosht tyenɨj takashɨm wɨchɨ uje ɨre shuu tɨrẽt. 10 Tyenɨj takashɨm ese uje tãra ɨr porokkite rey David par tɨbey ɨr hnɨmich. Õryok narim Porrosht uje de poõrc.-- 11 Eseekite hn Jesús taachĩ̵hɨ Jerusalén. Hno masaha templo patikɨt ehet. Nos teychɨm lekɨtiyo per ich yɨlkashɨp heke tokole hno tĩ̵r dɨt Betania. Ɨr akɨle uje õr dose õya ɨre. 12 Eseekite uje dechole hn Jesús hõr dakɨle otokolɨhɨ dɨt Betania. Ich Jesús iyuwo sẽhi. 13 Umo pohorrza uje de dukuhla waa je iich otsɨɨ higuera. Ich ihyõ kɨhniya. Hno tĩ̵r par teychɨm sehe dɨraha kɨmɨjɨ ee chɨhɨ par tew. Uje taachĩ̵hɨ ahɨr hn umo uje nĩhyok ye eerĩ̵rsh shɨ ĩhyo pork yahpaa terɨhɨ ɨshɨrĩtpe uje ee de. 14 Jesús tatɨm asa pohorrza ɨm: --Je ich nĩhyok ye latɨk tew ee nehe.-- Ɨr akɨle ochunt uje keytkẽr asa pohorrza. 15 Eseekite uje Jesús hõr dakɨle otaachĩ̵hɨ Jerusalén hn hno masaha templo patikɨt ehet. Ɨchii shuu wɨr oso otokolɨhɨchɨs uje ochiwãha kuche hn uje otiya kuche. Sehnɨmich wɨr hnakɨrbo õr nemesa uje oshuu hnote kambya. Sehnɨmich wɨr toy erze oso õr ɨbe uje ochiwãha paloma. 16 Ye duhu latɨk dɨkãha templo patikɨt ehet par shɨ hnoy ɨr kuche. 17 Shiyokorãha oso tatɨm õr ɨm: --Porrosht ahwoso tata uje ɨre sole: "Pihyuch wɨchɨ par nos wɨr oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo õr orarɨhɨchɨs, per olak uhulo ɨtso uu echɨko õr ihyuch."-- 18 Erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite uje ochunt uje Jesús tata shuu ɨtsorz ohno ochukwi ɨr ɨluu par uje sehe oduhu oduhu toy. Otola Jesús pork nos wɨr oso ich ochishlabe uje ochunt uje Jesús shiyokorãha õr. 19 Uje ich yɨlkashɨp hn Jesús hõr dakɨle otokolɨhɨ dɨt. 20 Eseekite uje ich dechole hn ohno ochɨkãha asa pohorrza ahɨr hn omo uje ich kakshɨp. 21 Pedro eyucha uje Jesús shiyokorĩ̵hɨ asa pohorrzahna hn tatɨm ɨm: --Maestro, hmeychɨm asa pohorrza waa je ajĩ̵r ɨkiyohna ich kakshɨp.-- 22 Jesús tatɨm õr ɨm: --Ye otiislo Porrosht. 23 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Kɨmɨjɨ olak yeẽk tatɨm ese kojach dich par uje shuu tãra ɨre chɨmchaha ɨre awɨt, uje ye koswãha hn ye dotiis uje tĩ̵r awɨt shuu ɨtsorz ich tyenɨj tokole ɨtsorz. 24 Heke titɨm olak. Uje olak orar apurlo Porrosht kuchẽrk hn ye otiislo uje ɨshɨmɨhɨ olak ich tyenɨj ɨshɨmɨhɨ olak. 25 Uje sehe olak yeẽk orar per sɨtak yet ich tyenɨj perdonar wɨchɨ wap par uje olak Deych uje de poõrc perdonar olak yeẽk toy erze kuch mɨhnũwo uje shiyokõr. 26 Kɨmɨjɨ ye olak perdonar yewo uje oshiyokõr mɨhnuwõho olak ich olak Deych uje de poõrc ɨtspo ye perdonar olakpe erze kuche mɨhnũwo uje ahakõrlo.-- 27 Eseekite hn Jesús hõr ocheeshpo otĩ̵r Jerusalén. Uje ehn Jesús dɨrkɨhɨ templo patikɨt ehet hn erze saserdote õr bahluwo otaãcha. Erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite hn erze dɨt oso õr bahluwo ode õr ahɨr. 28 Otatɨm Jesús otsɨɨ: --¿Latɨk ukurbo uje de owa heke ahakõr uhu ɨtsorz? ¿Yeẽk dosɨm owa akɨrbo par ahakõr uje ɨtsorz?-- 29 Jesús tatɨm õr ɨm: --Yok ɨtspo sehe titɨm olak kuchɨt. Kɨmɨjɨ uhulo deeshɨ atɨmlo yok ich titɨm olak yeẽkpo uje ɨshɨm yok pukurbo par tiyokõr nãhu kuche uje ɨtsorz. 30 Sehe tuu atɨmlo yok yeẽkpo uje shuu Juan uu tohɨrm oso tɨrẽtni ¿je Porrosht o je oso?-- 31 Otatɨmye otsɨɨ: --Kɨmɨjɨ yitɨmlo uje Porrosht shuu tɨrẽt ich tyenɨj tatɨm eyoklo ɨm: "¿Ɨnaãpo heke shɨ otiislo Juan?" 32 Kɨmɨjɨ yitɨmlo uje shɨ hnakɨrbo oshuu tɨrẽt ich ye ompe.-- Erze õr bahluwo otola erze oso uje otẽr Jesús pork nos õr pyens uje Juan wɨchɨ profetya. 33 Otatɨm Jesús otsɨɨ: --Ye oyɨraha keshɨ yeẽkpo uje shuu Juan uu tohɨrm oso tɨrẽtni.-- Jesús tatɨm õr ɨm: --Yok ɨtspo ye titɨm olakpe yeẽkpo uje ɨshɨm yok pukurbo par tiyokõr erze kuche.--
1 Eseekite hn Jesús sɨteẽta tatɨm õr ɨm: -- Hnakɨrbich dekite uje chukwẽr uva ɨr shakɨrrza ehet hn chichuwe. Chihitsa jotsɨt par chiyuhu uva otich hn shiyokõr owich uje de porĩt par dohɨr teychɨm ɨr shakɨrrza ehet par tɨbey. Shuu yewo otsahla ɨr shakɨrrza. Ɨr bahat par uje shuu oshɨm ɨre jõro ee yẽr. Tokolɨhɨchɨs hno tĩ̵r hnɨmich yet. 2 Uje ich terɨhɨ jõro ɨshɨrĩt par ochekushu hn shuu debich hno tĩ̵r erze hnakɨrbo uje shuu otsahla ɨr shakɨrrzani par uje shuu oshɨm ɨr uva yẽr. 3 Per erze hnakɨrbo ochishew wɨchɨ hn oshuu dospa, hn oshuu hno cheeshɨ shɨ sɨhn nahme. 4 Hn õr yɨnsɨrc shuu yet hnopo tĩ̵r erze hnakɨrbo. Uje taachĩ̵hɨ wahacha hn wɨr oshuu huta hn oloter ɨre. 5 Ich shuu yet hnopo hn oshuu oshuu toy. Ich shuu yewo ohno okɨhniya per shɨ nohmɨr nohmɨr hn wɨr oshuu yewo dospa hn oshuu yewo oshuu otoy. 6 Ese hnakɨrbich ɨr ijɨt shɨ nohmɨra de. Wɨchɨ ich sahmũr. Ich uhurc hn shuu hno tĩ̵r õr. Ehet chiilehet ɨm: --Tyenɨj otola ele pijɨt.-- 7 Per wɨr otatɨmye otsɨɨ: --Wɨchɨ uu shakɨrrza yɨnsɨrc ɨr ijɨt. Uje ɨr deych toy nehe ich asa shakɨrrza wate par ɨre. Ma om uje yuhulo yuhulo toy heke wate par eyok.-- 8 Wɨr ochishew ese shakɨrrza yɨnsɨrc ijɨt hn oshuu oshuu toy. Otãra ochɨbɨte patikɨt pɨt. 9 Uje ese hnɨmich yɨnsɨrc tɨrẽt nehe ¿duhu ɨnaapõho wɨr hnakɨrbo? Tyenɨj nos shuu õr shuu otoy. Hn tyenɨj ɨshɨm yewo nehe par shuu otsahla.-- 10 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: --Tɨkɨraha uje olak ler Porrosht ahwoso hn erahalo uje tata Cristo shuu ɨtsorz. "Erze uje oshiyokõr pwertɨt ochĩ̵ra kojano oym ese kojach nohmet. Ochɨbɨte uje ich ye jukur. Per uje uhurc ich ma bale je erze kojano yewo. 11 Porrosht wɨchɨ uje shuu tokole ɨtsorz heke ich shuu yish eyok ɨbe." Wɨr uje Porrosht ahwoso tata.-- 12 Erze õr bahluwo sehe odihyeru Jesús pork ochɨraha erze uje Jesús sɨteẽta shɨ sorzɨhɨ õr pork õr ɨluu mɨhnũ. Per ich otola wɨr oso uje ode Jesús ahɨr. Heke oym ɨre hn otokole ohno. 13 Eseekite hn erze saserdote õr bahluwo oshuu fariseo yewo hn herodiano yewo ohno otĩ̵r Jesús. Sehe oduhu Jesús nimehĩ lahwotɨk par õr denunsya ɨre. 14 Uje otaachĩ̵hɨ Jesús ahɨr hn otatɨm otsɨɨ: --Maestro, oyɨraha erze uje ata ich om. Yelɨj uhu wɨr hnakɨrbo õr kɨnãho pork uje õr hnotɨ de hn uje õr dosuhlaabo shɨ uhu õr ɨtsye. Ahakorãha erze oso uu Porrosht ɨr ɨluu ich uhu ũru. Sehe oyuhu atɨm õryok kɨmɨjɨ oyiyuwe ley uje oyoshɨ erze hnote uje ese romano oso õr bahlut pisht kobra o kɨmɨjɨ ye oyiyuwepe. 15 Per Jesús chɨraha uje wɨr õr aho yũhɨrsh hn tatɨm õr ɨm: --¿Ɨnaãpo heke sehe uhulo timehĩ pahwotɨk? Owɨlo yok peychporrza nohmata par takachɨm.-- 16 Otõhwa peychporrza. Jesús tatɨm õr ɨm: --¿Yeẽk ɨchɨbich chɨhɨ hn yeẽk iich chɨhɨ asa peychporrza?-- Otatɨm Jesús otsɨɨ: --Rey César.-- 17 Jesús tatɨm õr ɨm: --Eshɨlo uje rey César sapur hn eshɨlo uje Porrosht sapur.-- Erze Jesús ahwoso shuu ochishlabe. 18 Eseekite hn hnakɨrbo yewo otĩ̵r Jesús uje õr ɨluuta iich otsɨɨ saduseo. Wɨr otsotiis uje oso tyenɨj õr ɨkpo nehe. Oshiyokõr ɨtso uje sehe odɨraha kuchɨt. 19 Otatɨm Jesús otsɨɨ: --Maestro, Moisés tata uje kɨmɨjɨ hnakɨrbich toy hn nĩhyok ɨr aabo ich ɨr leshɨbich tyenɨj ĩhi asa lakaharza ahɨr. Uje ijɨtɨsh ich par ese ɨr leshɨbich aap uje toni. Wɨr uje Moisés tatkite. 20 Hnakɨrbo õr syete ode eyok ahɨrni uje õr leshɨbye. Uu webich osht chiilekuni hn toy. Nĩhyok ɨr aabo 21 heke ɨr leshɨbich ĩhi asa poluuta ahɨr. Wɨchɨ toypo hn nĩhyok ɨr aabo heke leshɨbich yet ĩhi ahɨr. 22 Nos wɨr õr ɨre uje õr syete õyhi wate ahɨrni hn nos otoy ye õr abĩ̵rsh. Ich uhurc hn asa tɨmcharrza toy. 23 Uje topo õr ɨkpo nehe ich yeẽkpo wate ɨr abey pork nos wɨr õr ɨre uje õr syete õhyi wate ahɨrni.-- 24 Jesús tatɨm õr ɨm: --Olak shɨ eymehilo pork ye erahalope uje Porrosht ahwoso tata hn ye erahalo Porrosht ukurbope. 25 Uje topo õr ɨkpo nehe ich hnakɨrbo hn tɨmcher ye onõyhi ye ahɨrpe. Wɨr shɨ õr ɨtso Porrosht ɨr anjele uje ode poõrc. 26 Sehe tuu erahalo uje topo tyenɨj õr ɨkpo nehe. Tɨkɨraha uje olak ler Porrosht ahwoso uje tata Moisés uje iyehe waa pohorrza ijaapta ahɨrkite uje jwekɨta de ehet. Porrosht tatɨm Moisés ɨm: "Yok uu Abraham lɨshɨ ɨr Porrosht hn Isaac lɨshɨ ɨr Porrosht hn Jacob lɨshɨ." 27 Porrosht wɨchɨ ye topo õr Porroshtpe. Wɨchɨ oso uje õr ɨka õr Porrosht heke õr ɨkpo nehe. Nos wɨr olak shɨ eymehilo.-- 28 Eseekite hn hnakɨrbich nohmet dechɨ uje shiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite. Chunt uje Jesús hõr erze saduseo okeytkẽrye hn chunt uje Jesús ɨr ahwoso ich ompa uje tatɨm õr. Wɨchɨ sɨtĩ̵r ɨre Jesús. Shɨ sehe prowa heke tatɨm par sehe tẽr ahwotɨk ɨm: --¿Leyɨrãha waa je ma data?-- 29 Jesús tatɨm ɨm: --Asa ley ma data tata shuu ɨtsorz ɨm: "Olak israel oso ẽrlo pahwoso. Uu Ɨrhĩch wɨchɨ uu eyoklo Porrosht wɨchɨ shɨ sohmɨra. 30 Enaha owa par ahmũr uu owa Ɨrhĩch Porrosht hn ye uhu ehet kɨnaha hnii ye uu eyuwo kɨnãho." 31 Waa ley yata tata shuu ɨtsorz ɨm: "Ahmũr eshɨbo uhu ɨtso uje ahmũr owa." Nĩhyok ley yẽr uje ma deyo je erze otiyer.-- 32 Ese uje shiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite tatɨm ɨm: --Maestro, ich ũrpa uje atɨm yok on: "Porrosht shɨ sohmɨra de. Nĩhyok ye Porrosht kɨnehẽtɨkɨsh. 33 Tyenɨj ahmũr pishɨ Porrosht hn ye uhu ehet kɨnaha hnii ye uu eyuwo kɨnãho hn enaha akɨrbo par ahakõr uje sahmũr, hn tyenɨj ahmũr eshɨbo uhu ɨtso uje ahmũr owa. Uje ahakõr uje ɨtsorz ich ahakõr ma om je uje shɨ tuk loshɨpɨt ebɨte jwekɨta eeych hn ẽru par uje eeychãha Porrosht.-- 34 Uje Jesús chunt uje ɨre tatɨm shuu ɨtsorz hn tatɨm ɨm: --Owa ich yej amsaha par Porrosht aap.-- Shiyehe wɨchɨ deeych ich otola otsapurpo par uje sehe odɨraha kuche. 35 Eseekite uje Jesús shiyokorãha osoho wahacha templo patikɨt ehet hn tatɨm õr ɨm: --¿Ɨnaãpo heke erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite otata otsɨɨ: "Cristo tãra ɨr porokkite rey David?" 36 Porrosht Ɨchɨbich shuu rey David lɨshɨ chiilehetkite ɨm: "Ese Ɨrhĩch Porrosht tatɨm yok Ɨrhĩch ɨm: Akaha paãchta nehech nos tuu arãha amãho õr hnɨmich." 37 ¿Ɨnaãpo heke rey David tata uje Cristo wɨchɨ ɨr Ɨrhĩch? Nos otata uje Cristo tãra ɨre."-- Erze oso ich okɨhniya. Nos wɨr Jesús ahwoso uje tatɨm õr ich shuu õr ayla. 38 Eseekite hn Jesús tatɨm erze oso ɨm: --Abeylshɨp olak par uje ye wɨr onehnyẽr olak erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite. Uje odɨrkɨhɨ lekɨtiyo ich otsahmũr oyãha lasuwo uje ich berzo par oshuu oso õr eyuwo tɨsĩ̵r uje õr ɨhĩ̵r deyo . Otsahmũr uje oso otseta õr uje ode dɨt ehet oshuu ɨr ɨtso õr bahluwo. 39 Otsahmũr otsakaha erze õr bahluwo õr ɨbe eeyo uje de sinagoga ehet. Uje otĩ̵r õr ahamich ich otsahmũr uje otsakaha erze õr bahluwo õr ɨbe eeyo par uje otaak. 40 Ochenshaha erze poluu yesh õr ihyuwo õr ahɨr. Uje õr orar ich oshuu berzakpa par oshuu oso õr eyuwo tɨsĩ̵r uje ochɨrahapa Porrosht. Porrosht tyenɨj sepyẽr õr nehe shuu dospa.-- 41 Eseekite ich Jesús sakaha kejunt ɨkɨch hn teychɨm erze oso okɨhniya uje ochɨmchaha hnote ese kejunt ehet par oshɨm Porrosht. Ɨhĩ̵r deyo ochɨmchaha hnote ich kɨhniya toy. 42 Tɨmcharrza poluuta taãcha. Chɨmchaha peychpor ijeebe otiyer ehet par ɨshɨmɨhɨ Porrosht. 43 Jesús tɨbii dakɨle hn tatɨm õr ɨm: --Titɨm olak ich tuu ũrpa. Asa poluuta ich losuhlaap. Chɨmchaha ma kɨhniya kejunt ehet je nos wɨr erze oso yewo. 44 Nos wɨr õr ɨre ich õr hnote kɨhniya per shɨ oshɨm Porrosht pɨkaap uje de õr ahɨr mahn asa poluuta ich losuhlaap. Nos wɨr hnote uje de ahɨr wɨr par tiya labɨso per nos ɨshɨmɨhɨ Porrosht.
1 Eseekite uje Jesús tokolɨhɨchɨs templo patikɨt ehet hn ɨr akɨlt yet tatɨm ɨm: --Maestro, hmeychɨm erze kojano ich deyo pisho hn erze pwerto ich ɨhĩ̵rtso.-- 2 Jesús tatɨm ɨre ɨm: --Eychɨm erze pwerto deyo. Erze kojano ich ye lakahaye eeyo nehe hnii sohmɨra. Nos otsehnɨmich.-- 3 Eseekite hn Jesús hõr dakɨle otsakaha ese wĩ̵rit eeych uje iich otsɨɨ Olivos templo ɨkɨch. Shɨ õr ɨre uje odechɨ. Pedro, Santiago, Juan hn Andrés otatɨm Jesús otsɨɨ: 4 --¿Latɨk nehe hn onehnɨmich asa templo? ¿Yarɨrãha tokole wap par uje oyɨraha?-- 5 Jesús tatɨm õr ɨm: --Abeylshɨp olak par uje nĩhyok yeẽk sehnyẽr olak 6 pork tyenɨj oso okɨhniya ochii ɨr yokɨhɨ otsɨɨ: "Yok uu Cristo" heke otsehnyẽr oso ich okɨhniya nehe. 7 Tyenɨj entlo nehe uje oso oteyehe ĩ̵rmo lekɨtiyo, hn entlo toy uje sehe oteye per ye as olak ɨbe. Wɨr tyenɨj tokole wap per yahpaa terɨhɨ uhurzpe. 8 Pork tyenɨj dihipo oteye hn reye hõr duhut reye õr ohyerptoso oteye. Tyenɨj hnɨmich telerrza owɨlo kɨhniya ĩ̵rmo lekɨtiyo hn tyenɨj sewɨt ihnɨmich sẽhi oso toy. Nos wɨr erze kuche mɨhnũwo tyenɨj tokole wap hn kuche ma mɨhnũwo iyehe nẽr. 9 Abeylshɨp olak. Tyenɨj ohnoy olak otseya olak õr bahluwo õr ɨkɨch duwo aho. Tyenɨj otsepyẽr olakɨhɨ sinagoga aho hn ohnoy olak otseya olak gobernadore õr ɨkɨch hn erze reye õr ɨkɨch shɨ pork ye otiislo yokpe par uje atɨmlo õr pahwoso. 10 Uje ehn yahpaa terɨhɨ uhurc nehe ich nos otatɨm oso ĩ̵rmo lekɨtiyo uje tiyokõr par õr ɨre. 11 Uje ohnoy olak otseya olak õr bahluwo õr ɨkɨch par uje otsepyẽr olak ich ye olak prekupar uje keshɨ uhulo ɨnaãpo par ekitkẽrlo õr pork uje terɨhɨ orta par ekitkẽrlo õr ich Porrosht shuu erahalo uje atɨmlo õr. Porrosht Ɨchɨbich wɨchɨ uje shiyokorãha olak heke ye olakpe uje ekitkẽrlo õr. Shɨ Porrosht Ɨchɨbich wɨchɨ uje keytkẽr õr. 12 Deeych yet nehe hn hnakɨrbich tyenɨj denunsya deshɨbich par shuu oshuu oshuu toy shɨ pork deshɨbich Porrosht aap, hn hnakɨrbich tyenɨj denunsya daabo par shuu oshuu õr oshuu otoy, hn ode uje tyenɨj õr denunsya deych hn data par shuu oshuu õr oshuu otoy. 13 Nos wɨr oso tyenɨj otsɨtak olak shɨ pork ye otiislo yokpe per yeẽk uje ewenta hn shish ye lotiis yok nehech terɨhɨ uhurc nehe ich wɨchɨ ɨr owich de Porrosht ahɨr. 14 Uje eychɨmlo uje oshuu ese kuchɨt iyehetɨhɨ ese owich uje ye ompe uje de ich shuu ese owich mĩ̵hnɨk heke erze oso uje odebuhu hnɨmich Judea tyenɨj oyuhwo otĩ̵r kojano deyo par otsakɨs ɨre. Yeẽk uje ler ich tyenɨj chɨraha uje tata shuu ɨtsorz. 15 Kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ dahuch eeych ich ye ompe uje masaha ehet par hnoy ɨr kushjãro. 16 Shɨ tyenɨj yuhwo. Hn uje yeẽk chɨhɨ aach ich ye ompe uje cheeshpo par hnoy lasuwo. Shɨ tyenɨj yuhwo. 17 Uje terɨhɨ erze daalo nehe ich yarhak par erze tɨmcher uje õr hmɨker hn erze uje yesh õr aabo ijaabo uje ochuku pork ye õr pwele ochoshpe par oyuhwo. 18 Apurlo Porrosht par uje ye duhu tyempɨt mĩ̵hnɨk uje olak yuhwo. 19 Uje ĩ̵rmo tenit uje Porrosht shiyokõr nehech ele ahle ich mɨhnũwo de per ye ɨlo erze uje tyenɨj tĩ̵r ĩ̵rmo nehe hn erze kuche mɨhnũwo ich ye deeshpe tĩ̵r ɨrmõpo. 20 Kɨmɨjɨ Porrosht ye duhu erze daalo arhaabo uje erze kuche mɨhnũwo tĩ̵r ĩ̵rmo nehe ich tyenɨj nos otoy, per sontew pork sahmũr erze uje chiihla õr par omasaha par ɨr aabo. 21 Heke uje yeẽk tatɨm olak ɨl: "Hmeychɨmlo, Cristo de lɨka," o kɨmɨjɨ tatɨm olak ɨl: "Cristo de wahacha," ich otiislo ɨre. 22 Tyenɨj oso ode nehe uje ochii ɨr Cristoho hn yewo ochii ɨr profetaha. Tyenɨj oshiyokõr kuche deyo uje ye latɨk pwele niyokõr par sehe onehnyẽr erze oso uje Porrosht chiihla õr par ɨr aabo per ye õr pwele uje onehnyẽr õrpe. 23 Hmeychɨmlo, uje ehn yahpaa wɨr õr prowa onehnyẽr olak ich titɨm olak erze uje tyenɨj oshiyokõr.-- 24 Eseekite hn Jesús tatɨm õr toy ɨm: --Uje erze kuche mɨhnũwo yuwɨr ɨchii deeych ye dihitpe hn shekurko ɨtspo ye dihitpe 25 hn porrzeebe kay tãra poõrc. Erze kuche uje ukurbosh wahacha poõrc ich telerrzpa shɨ ɨtso uje yeẽk chishɨt kuchɨt. 26 Uje nos oteychɨm oshuu ɨtsorz hn tyenɨj oteychɨm yokpo uje tokõra poõrzni uje takaashpo nehe tokonãha ukuhurrza. Pukurbo deyo de hn ich yok hũre. 27 Tuu yok anjele otĩ̵r ĩ̵rmo lekɨtiyo hn tuu otĩ̵r poõrc lekɨtiyo par otõhwa Porrosht aabo uje chiihla õrni. 28 Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r asa pohorrza waa je iich otsɨɨ higuera. Uje eshɨ tokole ich erahalo uje terɨhɨ ɨshɨrĩt uje daalo duhlu. 29 Uje nos amlo erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r ĩ̵rmo nehe ich erahalo uje terɨhɨ ɨshɨrĩt uje takaashpo ɨtso uje yok de pwert ebich par sehe tomsaha ehet. 30 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Erze oso uje omo erze kuche mɨhnũwo webich oso uje tĩ̵r ĩ̵rmo nehe ich ehn yewo ye otope ich tyenɨj nos omo erze kuche uje tĩ̵r ĩ̵rmo. 31 Poõrc hn hnɨmich tyenɨj sɨhna ɨre nehe per pahwoso shish yakaha. 32 Ese deeych hn asa orta uje takaashpo nehe ich nĩhyok yeẽk uje chɨraha, hnii erze anjele uje ode poõrc ye odɨrehepe, hnii yok ye tɨkɨrahape. Shɨ Papa wɨchɨ uje chɨraha. 33 Heke shish tyenɨj emɨtlo olak pork ye erahalo ese deeych uje olak Ɨrhĩch tyenɨj cheeshpo nehe. 34 Ahnũwo pahwoso uje titɨm olak shɨ ɨtso hnakɨrbich uje sehe tokole hno tĩ̵r hnɨmich yet. Shuu debiyo otɨbey dahuch. Kal nohmɨra ich ɨshɨm ɨbiyo par uje shiyokõr. Shuu nohmet tɨbey ɨr pwert uhurrza. 35 Heke shish tyenɨj emɨtlo olak pork yok ɨtso ese pwert yɨnsɨrc. Ye erahalo kɨmɨjɨ takaachĩ̵hɨ dɨhlak o kɨmɨjɨ dɨhlich pehet o kɨmɨjɨ deeych huta o kɨmɨjɨ dɨhɨrbɨt. 36 Kɨmɨjɨ takaãcha shɨchish ich ye ompe uje tish olak shɨ ɨtso uje amlo. Shish emɨtlo olak. 37 Erze pahwoso uje titɨm olak ich nos titɨm oso lekɨtiyo par uje shish ochɨmɨt ɨre.--
1 Eseekite ich yej terɨhɨ daalo osiyer par uje oshiyokõr õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua. Õr ahamich yet ĩyapo uje otew pan ye eyhirãsh. Nos wɨr saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite ochukwi Jesús ɨluu par uje otsehnyẽr ɨre hn ochishew. Sehe oduhu ɨre oduhu toy. 2 Otatɨmye otsɨɨ: —Ye ompe uje yishewlo ɨre yuhulo nõya ese õr ahamich nok wɨr oso odorza ɨre.— 3 Eseekite uje Jesús de wahacha dɨt Betania hn sakaha nemest wɨrc Simón ihyuch. Ese Simón ɨr alokot otsɨɨ lepra. Tɨmcharrza sɨtɨ̃r ɨre Jesús. Wate tõhwa perfume uje iich otsɨɨ nardo uje ich debichpa. De kobɨt ijaabɨt ehet uje oshiyokõr ochɨ̃ra kojach uje iich otsɨɨ alabastro. Uje ehn Jesús sakaha nemest wɨrc hn asa tɨmcharrza chobɨrho ese kobɨt etɨbich hn sanuwãha Jesús huta. 4 Per yewo odechɨ uje otsɨtak hn otatɨmye otsɨɨ: —¿Keshɨ ɨnaãpo heke sanuwãha ese perfume teychpisha? 5 Kɨmɨjɨ ye nanuwãha ich ma om par chiwãha shuu debichpa hn ɨshɨm baho erze losuhlaabo. Ɨr bahat shɨ ɨtso uje hnakɨrbich chishew obiyo nehech ãyt nohmɨra.— Ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho wate. 6 Jesús tatɨm õr ɨm: —Moymlo. ¿Ɨnaãpo ahakoslo wate? Ese uje shiyokorɨ̃hɨ yok ich om. 7 Erze losuhlaabo shish ode olak ahɨr nehe. Uje sehe akashɨmlo õr ich olak pwele per tyenɨj yok nihyokɨ̃hɨ olak ahɨr. 8 Ana tɨmcharrza shiyokorɨ̃hɨ yok uje pwele. Tormɨ̃hɨ perfume yok uje ehn yahpaa onihitsɨm yokpe. 9 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ɨ̃rmo lekɨtiyo otatɨm yok õr ich õr eyucha ese uje tɨmcharrza shiyokorɨ̃hɨ yok.— 10 Eseekite hn Judas Iscariote wɨchɨ Jesús akɨlak toy uje õr dose. Hno tɨ̃r erze saserdote õr bahluwo par ɨshɨm õr Jesús. 11 Uje ochunt ich õr aylpa. Otatɨm Judas par uje sehe odosɨm hnote. Heke ich chukwi Jesús ɨluu par uje ɨshɨm wɨr õr bahluwo. 12 Eseekite ich terɨhɨ deeych webich osht uje otew pan uje ye eyhirãsh. Wɨchɨ deeych ich tyenɨj oshuu obeje ijaabo par oteeychãha Porrosht hn par uje otew par ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua. Ɨr akɨle otatɨm Jesús otsɨɨ: —¿Oniyokorɨ̃hɨ ɨraãpo erze oposo par ese õr ahamich Pascua?— 13 Jesús tatɨm dakɨle õr osiyer ɨm: —Bolɨlo etɨ̃rlo dɨt ehet. Tyenɨj eshɨlo hnakɨrbich uje ihyõk kobɨt. Awɨt de ehet. Alehelo nẽr. 14 Uje masaha pwert ehet ich atɨmlo ese pwert yɨnsɨrc on: “Maestro sole: ¿Pwerttɨkɨhɨ par erze uje otekɨrɨhɨ owa? Ele dɨhlake hn yok hn pakɨle oyaakɨhɨchɨs par ese õr ahamich.” 15 Tyenɨj sowa olake ese pwertɨt dich uje de deshɨbich eeych. Nemest dechɨ hn õr ɨbe. Enshiilo erze oposohochɨs par eyok.— 16 Ɨr akɨle ohno otɨ̃r dɨt hn ochish ese pwertɨt shɨ ɨtso uje Jesús tatɨm õrke. Heke onɨshii labɨso par ese õr ahamich. 17 Uje ich dɨhlak hn Jesús hõr dakɨle uje õr dose otaachɨ̃hɨchɨs. 18 Uje ehn otsakaha nemest wɨrc otaak hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich ũrpa uje titɨm olak. Olak yet de uje taakɨhɨ pahɨr uje tyenɨj chiwãha yok.— 19 Heke ɨr akɨle ich õr dosdarak. Nohmɨr nohmɨr otatɨm Jesús otsɨɨ: —¿Je yok?— 20 Jesús tatɨm õr ɨm: —Olak dose nohmet de olak ehet uje yesh sɨta ɨr panɨhɨ wate pɨreta ehet waa je tɨtehe yok pan. 21 Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj oshiyokorɨ̃hɨ yok ɨtso uje Porrosht ahwoso tata, per ich yarhak par ese uje tyenɨj chiwãha yok. Kɨmɨjɨ ye wɨchɨ shurhãni ich ma om par ɨre.— 22 Eseekite uje ehn otaak hn Jesús chishew pan, nɨhna Porrosht hn sehek. Ɨshɨm dakɨle. Tatɨm õr ɨm: —Elɨlo. Nãhu yok pẽro.— 23 Chishew basta, nɨhna Porrosht hn ɨshɨm õr. Nos õr ɨre oho ese uje de basta ehet. 24 Tatɨm õr ɨm: —Wate asa parmɨsta uje noshɨ shuu pahwoso yakaha par uje tokoshɨ õr hnɨtew ich okɨhniya.— 25 Hn tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ye tokoho nehe ese uva otich nehech terɨhɨ ese deeych uje tokoho ese uva otich ahle uje Porrosht tɨbey daabo nehe.— 26 Uje oteeychɨ otseet imno hn otokole ohno otɨ̃r ese wɨ̃rit uje iich otsɨɨ Olivos. 27 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Ele dɨhlake tɨkɨraha uje nos moymlo yoke pork Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: “Porrosht ɨm: Tuu toy ese uje tɨbey obeje hn erze obeje chũr lekɨtiyo.” 28 Per uje yok ɨkpo nehe ich takaha tɨtɨ̃r Galilea hn tyenɨj ahnɨlo pɨjɨch.— 29 Pedro tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ nos onoym owa mahn yok ye tokoym owape.— 30 Jesús tatɨm ɨm: —Titɨm owa ich tuu ũrpa. Ele dɨhlake uje ehn yahpaa kokot yerhɨ do bese ich tɨkɨraha uje ata tre bese uje ye eraha yokpe.— 31 Pedro satsɨrãha lahwoso tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ tɨkɨtɨhɨ ahɨr pork tokõya owa per ye tiitape too: “Ye tɨkɨraha otɨk.”— Nos wɨr ɨr akɨle yewo otata oshuu ɨtsorz toy. 32 Eseekite hn ohno otɨ̃r ese owich uje iich otsɨɨ Getsemaní. Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Shɨ akaha lɨklo. Takaha yok orar.— 33 Hnoy Pedro, Santiago hn Juan. Ɨchii chuuna ɨre uje ich dosdarakpa pork kuchɨt dospa tyenɨj tɨ̃r ɨre. 34 Tatɨm õr ɨm: —Ich yok dosdarakpa. Tukuuna uje tyenɨj tɨkɨtɨ. Shɨ akaha lɨklo hn shɨ erɨhɨlo.— 35 Jesús hno tɨ̃r wahacha pɨkaap. Seynehnɨmich hn orar sapur Porrosht ɨm: —Kɨmɨjɨ om uje ese kuchɨt mɨ̃hnt ye tɨ̃r yok ich tahmũr.— 36 Jesús orar ɨm: —Papa, owa uu Porrosht. Owa pwele nos ahakõr kuche. Erze kuche mɨhnũwo uje tyenɨj tɨ̃r yok wɨr shɨ ɨtso uje tyenɨj tokoho otich uje chiyok de basta ehet. Ye uhu tɨ̃r yok per ye ahakõr uje shɨ yok tahmũr. Ahakõr uje ahmũr.— 37 Hno cheeshpo tɨ̃r uje dakɨle ode. Chish õr shɨ omo. Tatɨm Pedro ɨm: —Simón, ¿je yesh amo? ¿Ɨnaãpo heke ye owa ewentpe hnii una ora uje erɨhɨ? 38 Shish tyenɨj erɨhɨlo hn olak orar par uje ye ahakõrlo erze kuche mɨhnũwo. Olak sehe ahakõrlo uje om per ye olak ewentpe.— 39 Hnopo tɨ̃r wahacha par uje orar sapur Porrosht shuu ɨtso uje sapurku. 40 Uje cheeshpo hn chish erze dakɨle shɨ omo pork ich kuhɨ̃rt sẽhi õr. Heke ye odɨraha lahwotɨk uje otatɨm ɨre. 41 Ich tre vese uje orar hn cheeshpo tɨ̃r uje dakɨle ode. Tatɨm õr ɨm: —¿Je yesh amɨlo? ¿Je ermtsɨrlo? Ekushuhulo olak uje amlo. Yok tokõra poõrzni. Ich terɨhɨ orta par oshɨm yok erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ. 42 Alehetlo, yukulo. Hmeychɨmlo, yehe tɨrẽt ese uje chiwãha yok.— 43 Uje ehn Jesús keytkẽr dakɨle ich Judas taãcha. Wɨchɨ Jesús akɨlak toy uje õr dose. Ich oso okɨhniya õya Judas. Otõhwa espada hn yewo otõhwa piyo. Erze saserdote õr bahluwo hn erze uje shiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite hn erze dɨt oso õr bahluwo wɨr uje oshuu ohno par ochishew Jesús. 44 Judas uje chiwãha Jesús tatɨm erze osoko ɨm: —Uje tuku ur ich erahalo wɨchɨ ese. Asɨlo hn boylilo.— 45 Uje Judas taãcha ɨchii sɨtɨ̃r ɨre Jesús tatɨm ɨm: —Maestro,— hn chuku ur. 46 Erze oso ochishew Jesús. 47 Yet dechɨ Jesús ahɨr. Chiyuhu ɨr espada hn ihyo ese saserdote bahlut pisht yɨlt per shɨ ihyo ɨr ãrza. 48 Jesús tatɨm erze oso uje ochishew ɨre ɨm: —¿Ɨnaãpo heke erẽtlo hn ohwɨ̃lo espada hn piyo par uje aslo yok uhulo yok ɨtso echɨkɨt? 49 Shish yok de olak ahɨr templo patikɨt ehet hn tiyokorãha olak per ye asɨlo yokɨhɨ wahachpe. Aachɨ̃hɨlo lɨka par asewlo yok heke uhulo Porrosht ahwoso yakaha.— 50 Nos wɨr Jesús ɨr akɨle ohno ooshɨ oym ɨre. 51 Eseekite hn pɨkɨhnint hnakɨrbitɨt iyehe Jesús nẽr. Shɨ sajuwe ɨre sawɨnta. Sehe odishew ɨre per chekshuhu ɨre õr. 52 Asa sawɨnta tokole. Hno uushɨ shɨ ɨmehshɨp eeych. 53 Eseekite ich ohnoy Jesús otseya saserdote õr bahlut pisht ɨkɨch. Nos wɨr saserdote õr bahluwo hn nos wɨr dɨt oso õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite nos otakɨsho lawich. 54 Pedro shɨ iyehe Jesús nẽr dukuhla nehech taachɨ̃hɨ ese saserdote õr bahlut pisht ɨr ihyuch hn masaha patikɨt ehet. Hno sakaha erze hnakɨrbo õr ahɨr uje otɨbey Porrosht templo. Torha jwekɨta. 55 Nos wɨr saserdote õr bahluwo hn erze bahluwo yewo uje õr iich otsɨɨ Junta Suprema ochukwi yeẽk par denunsya Jesús pork sehe oduhu oduhu toy, per ye odishpe. 56 Oso okɨhniya otata uje Jesús shiyokõr mɨhnũwo per õr ahwoso ye ɨlyepe. 57 Yewo oyehet hn otata dekushiĩ omo otsɨɨ: 58 —Õryok oyuntni uje Jesús sole: “Yok tyenɨj tehnɨmich Porrosht ihyuch uje hnakɨrbo oshiyokõr hn je terɨhɨ daalo tre nehe ich tuu iyehetpo per ye hnakɨrbo oniyokõrpe.”— 59 Per õr ahwoso ye ɨlyepe. 60 Ese saserdote õr bahlut pisht iyehe õr ehet hn tatɨm Jesús ɨm: —¿Je ye ahwotɨkɨsh par atɨm yok? ¿Je ũru erze õr ahwoso uje otatɨm yok uje õr denunsya owa?— 61 Per Jesús ye dilehetpe. Tatɨm Jesús ɨm: —Titɨm owa tɨ̃ra Porrosht iich uje ɨka. Atɨm õryok kɨmɨjɨ owa Cristo uu Porrosht Ijɨt.— 62 Jesús tatɨm ɨm: —Ẽhe. Yok tokõra poõrzni. Deeych yet nehe hn eychɨmlo yok uje tiyaha Porrosht waãchta hn amɨlo yok uje tɨkɨrẽt tokonãha ukuhurrza.— 63 Ese saserdote õr bahlut pisht shiyãs nanerpta pɨkaabɨt par yara hn tatɨm õr ɨm: —Ye nesit latɨk par õr denunsya ɨre. 64 Ich nos entlo uje chiinehnɨm Porrosht. ¿Eshɨlo latɨkpo?— Nos otatɨm ɨre otsɨɨ: —Tyenɨj toy pork shiyokõr uje mɨ̃hnɨk.— 65 Wɨr ɨchii otɨtɨrãha ɨre hn oshiyeru ɨle hn oshuu. Otatɨm otsɨɨ: —Eẽrrza yeẽkpo uje shuu owa.— Erze uje otɨbey Porrosht templo oshuu ɨre toy. 66 Eseekite hn Pedro shɨ sakaha pwert uut patikɨt ehet. Tɨmcharrza taãcha. Wate saserdote bahlut pisht ɨr ɨbi. 67 Umo Pedro uje torha jwekɨta. Teychɨm pishɨ hn tatɨm ɨm: —Owa uje shish Mẽya Jesús uu dɨt Nasaret osht.— 68 Pedro sata tatɨm wate ɨm: —Ye tɨkɨraha otɨk hn ye tɨkɨraha erze uje atɨm yok.— Iyehet hno tɨ̃r patikɨt uhurrza hn kokɨt yerh. 69 Asa saserdote õr bahlut pisht ɨr ɨbiita umo Pedro. Wate tatɨm erze oso uje oyehe wahacha ɨm: —Lɨkɨ shiyehe wɨchɨ õr ihyẽrak.— 70 Pedro satapo. Wɨsɨk wɨsɨk hn erze uje odechɨ otatɨm Pedro otsɨɨ: —Ich ũru uje owa shish Mẽya erze uje õya ɨre pork owa Galilea os.— 71 Tatɨm õr shuu lahwoso ich ũru ɨm: —Ese hnakɨrbich uje yesh atɨmlo yok ye tɨkɨraha otɨk.— 72 Ɨchii kokɨt yerhpo. Pedro eyucha uu Jesús ahwoso uje tatɨm ɨrhna ɨm: —Uje ehn yahpaa kokɨt yerh do bese ich tɨkɨraha uje atɨm õr uje ye eraha yok tre bese.— Heke Pedro ich yerh.
1 Eseekite uje ich dɨhɨrbɨt pisht hn wɨr otakɨsho lawich par uje okeytkẽrye uje tyenɨj otsepyẽr Jesús erze saserdote õr bahluwo hn erze dɨt oso õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite hn erze yewo uje ode asa weeta waa je iich otsɨɨ Junta Suprema. Oshiyeru Jesús uke hn ohnoy otseya gobernador Pilato. 2 Pilato tatɨm Jesús ɨm: —¿Je owa uu israel oso õr rey?— Jesús tatɨm ɨm: —Ẽhe, ich ũru uje atɨm yok.— 3 Erze saserdote õr bahluwo otatɨm Pilato uje Jesús shiyokõr kuche mɨhnũwo ich kɨhniya. 4 Pilato tatɨm Jesús ɨm: —¿Je ye entpe erze uje yesh õr denunsya owa? Otata kuche ich kɨhniya.— 5 Per Jesús ye dilehetpe heke Pilato ich chishlabe. 6 Eseekite uje terɨhɨ õr ahamich Pascua hn ese gobernador ɨr ɨluu par chiyuhu yetɨhɨ karsel ehet uje oso otsapur ɨre. 7 Hnakɨrbich de karsel ehet iich otsɨɨ Barrabás. Yewo õya ɨre. Uje wɨchɨ prowa shuu gobierno tokole hn shuu hnakɨrbich shuu toy heke ochɨmchaha ɨre karsel ehet. 8 Oso otaachɨ̃hɨchɨs Pilato ɨkɨch ɨchii otsapur sehe oduhu diyuhu nohmet karsel ehet ɨtso uje kal ãyt ich shish shiyokõr. 9 Pilato tatɨm õr ɨm: —¿Je sehe uhulo tiyuhu ele israel oso õr rey?— 10 Tatɨm õr shuu ɨtsorz pork chɨraha uje erze saserdote õr bahluwo shɨ õr denunsya Jesús pork opota. 11 Per erze saserdote õr bahluwo ochɨrok erze oso par oshuu otsapur Pilato par chiyuhu Barrabás karsel ehet. 12 Pilato tatɨm õr toy ɨm: —¿Sehe uhulo tiyokõr latɨkɨhɨ ele uje athɨlo on: “Lɨkɨ uu israel oso õr rey?”— 13 Nos wɨr õr ɨre otatɨm ich otsɨhnew otsɨɨ: —Owɨshɨhɨ krus eeych.— 14 Pilato tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke sehe uhulo towɨshɨhɨ krus eeych? ¿Niyokõr latɨkpo uje mɨ̃hnɨk?— Per õr ɨre shish otsɨhnew lahwoso otatɨm otsɨɨ: —Owɨshɨhɨ krus eeych.— 15 Pilato sehe niyokõr uje oso otsahmũr heke chiyuhu Barrabás karsel ehet hn shuu otsepyẽr Jesús hn ɨshɨm ohyerptoso par shuu ochowɨshɨhɨ krus eeych. 16 Erze ohyerptoso ohnoy Jesús otseya ese owich uje ohyerptoso odebuhu Pilato ihyuch ahɨr. Oshuu nos wɨr ohyerptoso yewo otakɨsho lawich. 17 Oshuu iyãha onerpta waa je wɨhɨ̃r hn oshiyokõr ɨr wolt ochɨ̃ra wontɨ hn oshuu iyãha. 18 Ɨchii otseta Jesús otsɨɨ: —Lɨkɨ uu israel oso õr rey. Uhu ɨkɨrĩt ma berzak.— 19 Oshuu ɨr huta ochɨ̃ra phich hn otɨtɨrãha. Ocha dete hnɨmoho ɨkɨch hn oteeychãha shɨ par oloter. 20 Uje nos oloterke ich oym. Ochiyuhu asa nerpta waa je wɨhɨ̃r hn oshuu iyãha lasuwo pishopo, hn ohnoy par ochowɨshɨhɨ krus eeych. 21 Eseekite uje ehn erze ohyerptoso ohnoy Jesús par uje oshuu oshuu toy hn ochishɨhɨ hnakɨrbich dehet pehet. Ɨr iich otsɨɨ Simón. Wɨchɨ Cirene os. Ɨr aabo õr iiyo otsɨɨ Alejandro hn yet otsɨɨ Rufo. Ɨre tãra aach par hno tɨ̃r dɨt. Oshɨm Jesús krus par oshuu ihyõk. 22 Ohnoy Jesús otseya wahacha owich uje iich otsɨɨ Gólgota. Ese Gólgota ahwosht otsɨɨ huta debiyo. 23 Erze ohyerptoso oshɨm Jesús wint ochɨnsaha mirra per Jesús ye dohope. 24 Ochowɨshɨhɨ Jesús krus eeych, hn otsehek ɨr ɨshuwo par õr ɨre. Oloter kuchɨt par uje yeẽk chiyey ich wɨchɨ uje tyenɨj hnoy. 25 Ich terɨhɨ a la nueve dɨhɨrbɨt hn ochowɨshɨhɨ Jesús krus eeych. 26 Ochɨbɨte tabɨlt ɨr krus eeych. Ahwoso de ese tabɨlt. Erze ahwoso tata ɨnaãpo heke ochowɨshɨhɨ krus eeych. Tata ɨm: —Wɨchɨ uu israel oso õr rey.— 27 Ochowɨsh echɨko õr osiyer õr krus eeyo toy. Ochɨbɨte yet Jesús waãchta hn ochɨbɨte yet waachjãrrza. 28 Ahnũwo kuche tokole ɨtsorz pork Porrosht ahwoso tata ɨm: —Tyenɨj oshuu wɨr õya ɨre erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ oshuu ɨtso uje wɨchɨ shiyokõr mɨhnũwo toy.— 29 Erze oso uje ochɨkãhachɨs shɨ ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Jesús hn oteych dehe. Otatɨm otsɨɨ: —Huk, owa athani uje tyenɨj ehnɨmich Porrosht templo, hn uje terɨhɨ daalo tre nehe hn uhu iyehetpo 30 heke ẽra akɨrbo par ye atɨhɨ krus eeych. Ahnɨmichɨhɨ krus eeych.— 31 Erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso erze ley uje Moisés chichewkite ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho ɨre toy. Otata otsɨɨ: —Wɨchɨ sosɨr yewo per par ɨre ich ye pwele takashɨm ɨrpe. 32 Wɨchɨ chɨbɨte uje ɨre Cristo uu israel oso õr rey. Kɨmɨjɨ ũru ich tyenɨj sohnɨmichɨhɨchɨs krus eeych par uje yeychɨmlo hn ye yotiislo ɨre.— Erze echɨko uje ode ɨr krus eeyo ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho ɨre toy. 33 Eseekite uje ich terɨhɨ deeych pehet hn dɨhlelta ihnɨmichɨhɨ lekɨtiyo nehech a la tre yɨlka. 34 Shiyehe asa orta a la tre yɨlka hn Jesús tɨbich ich jwertpa ɨm: —Eloi, eloi, ¿lema sabactani?— Ese ahwosht tata ɨm: —Dii Porrosht, Dii Porrosht, ¿ɨnaãpo heke moym yok?— 35 Erze oso yewo uje odechɨ ɨre ahɨr ochunt uje Jesús tata shuu ɨtsorz hn otata otsɨɨ: —Ele shɨ tɨbii uu profeta Elías lɨshɨ.— 36 Ɨchii õr nohmet hno uushɨ chishew ponjɨt hn sɨtehe ese wint uje chiyok chiyuwa phich hn ɨshɨm Jesús par sehe duhu doho, tata ɨm: —Yiyem yuhu pɨkaap par yeychɨm kɨmɨjɨ Elías tɨrẽt hn nɨrmasɨhɨ krus eeychɨ.— 37 Jesús tɨbich ich sɨhnew, chɨtser daherc hn toy. 38 Ese bortɨsht uje sentii templo ehet shuu aho osiyer shiyãs ɨre poõrc nehech terɨhɨ hnɨmich. 39 Ese ohyerptoso õr bahlut uje dechɨ Jesús ɨkɨch umo uje Jesús chɨtser daherc hn toy heke tata ɨm: —Ich ũru ele hnakɨrbich uje Porrosht Ijo.— 40 Tɨmcher ode dukuhla oteychɨm. María Magdalena dechɨ õr ahɨr, hn María waa Santiago hn José õr data. Ese Santiago ich turkaap. 41 Erze tɨmcher shish õya Jesús hn otakashɨm ɨre uje de Galileani. Tɨmcher yẽr odechɨ toy okɨhniya uje õya Jesús uje hno tɨ̃r Jerusalenni. Shɨ oyehe dukuhla oteychɨm toy. 42 Ese deeych uje Jesús toy wɨchɨ deeych uje onɨshii oposo par ese deeych yet uje otsakɨr. 43 José ye tolpe hno tɨ̃r Pilato par sapur Jesús yũhurrza. José wɨchɨ dɨt Arimatea osht. Wɨchɨ õr bahluwa. De asa weeta waa je iich otsɨɨ Junta Suprema hn ich eykdeyo. Wɨchɨ iyem uje Porrosht tɨbey oso. 44 Uje Pilato chunt uje Jesús tokɨ ich chishlabe. Tɨbii uu ohyerptoso õr bahlut. Tatɨm ɨm: —¿Je ũru uje Jesús tokɨ?— 45 Uje Pilato chɨraha uje ich ũru uje Jesús tokɨ hn ɨshɨm José Jesús yũhurrza. 46 José hno tiya bortɨsht uje ich ɨhɨ̃rt. Hno chɨrmasɨhɨ krus eeych hn chɨpeẽsa bortɨsht hn hnoy chihitsɨmɨ̃hɨ kojach onta uje oso oshiyokõrni. Chukus kojach shuu chɨpeeslãbe par sentii dukuta ebich. 47 María Magdalena hn María waa José data omo ese owich uje ochɨbɨte Jesús yũhurrza.
1 Eseekite uje iyuwe sabta hn María Magdalena hn María waa Santiago data hn Salomé ohno par otiya pohɨr otich uje aat ehmuuj hn onɨshii par uje otormɨ̃hɨ Jesús yũhurrza. 2 Uje terɨhɨ domingo dɨhɨrbɨt pisht hn ohno otɨ̃r dukuta. 3 Okeytkẽr yẽr otsɨɨ: —¿Yeẽkpo uje tyenɨj chiyuhu wɨchɨ kojach uje sentii dukuta ebich?— 4 Per uje oteychɨm ich omo ese kojach dich ich yeẽk chiyuhu owich. 5 Omasaha dukuta ehet hn omo hnakɨrbitɨt uje sakahachɨs dukuta ehet õr waãchta. Ich ɨshuwo poro hn berzo. Erze tɨmcher ich ochishlabe. 6 Wɨchɨ tatɨm õr ɨm: —Ye as olak ɨbe. Tɨkɨraha uje ekulo Jesús uu dɨt Nazaret osht uje ochowɨshɨhɨ krus eeychhna. Wɨchɨ ɨkpoko. Ye chɨhɨ lɨkpe. Hmeychɨmlo ele owich uje ochɨbɨthna.— 7 Hn tatɨm õr toy ɨm: —Bolɨlo atɨmlo ɨr akɨle hn atɨmlo Pedro toy on: “Jesús tyenɨj hno iyebe tɨ̃r hnɨmich Galilea. Tyenɨj amɨlo ɨrehe wahacha ɨtso uje tatɨm olakhna.”— 8 Erze tɨmcher ich õr ɨkiyo tãra hn ochishlabe heke otokolɨhɨchɨs dukuta ehet ohno ooshɨ. Ye otatɨm latɨk pork ich otolpa. 9 Eseekite uje terɨhɨ deeych huta domingo hn Jesús ɨkpo. Wap Jesús tokolɨhɨ María Magdalena ɨkɨch. Wate uje Jesús chiyuhu demonyo ehetkite syete. 10 Wate hno tatɨm erze oso uje shish õya Jesusni. Wɨr shish oyerh hn õr dosdarak. 11 Uje ochunt uje Jesús ɨkpo hn uje wate umoko ich otsotiis. 12 Eseekite hn hnakɨrbo õr osiyer ode dehet pehet uje ohno otɨ̃r aach. Wɨr otsotiis asa tɨmcharrza ɨr ahwoso. Jesús tokolɨhɨ õr ɨkɨch per shuu ɨre kɨnaha par uje ye odɨraha ɨrpe. 13 Uje okemɨhɨ ɨre ich ocheeshpo otatɨm erze yewo uje omo Jesús per shish otsotiis õr. 14 Uje ehn Jesús ɨr akɨle uje õr onse ode nemest wɨrc otaak hn tokolɨhɨ õr ɨkɨch. Tatɨm õr ɨm: —Ye ompe uje uhulo olak hu kata hn otiislo erze yewo õr ahwoso uje omo yok uje yok ɨkpo.— 15 Jesús tatɨm õr ɨm: —Bolɨlo etɨ̃rlo ɨ̃rmo lekɨtiyo anɨmɨrãhalo pahwoso atɨmlo õr uje tokoshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 16 Uje yeẽk ye lotiis yok hn shuu otohɨrm ɨre ich ɨr owich de Porrosht ahɨr. Per uje yeẽk sotiis yok ich tyenɨj tɨ̃r urhuta bahluta ehet. 17 Erze uje ye olotiis yokpe ich tuu oshiyokõr erze kuche uje ye latɨk pwele shiyokõr. Ochiyuhu demonyo oso õr aho ochɨ̃ra piich. Otseẽt oso õr ahwoso uje antni ye odɨrehepe. 18 Ochishew echɨ̃re ochɨ̃ra nahme. Kɨmɨjɨ odoho mɨnent ich ye niyokõr latɨkɨhɨ õr. Uje otsakahɨr oso uje õr permo ich oshuu õr owich om.— 19 Eseekite uje õr Ɨrhĩch Jesús sɨhna lahwoso uje tatɨm õr ich Porrosht sem seya poõrc. Sakaha Porrosht waãchta. 20 Heke ɨr akɨle ohno otɨ̃r ɨ̃rmo lekɨtiyo otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Uu õr Ɨrhĩch shish takashɨm õr. Shuu oshiyokõr erze kuche uje ye latɨk pwele shiyokõr par uje oso ochɨraha uje ich ũru uje otatɨm õr. Shɨ ahnũwo uje titɨm olak.
1 Ich okɨhniya uje ochichew hutekite par otata uje Jesús shiyokõrni uje ehn de õr ahɨr. 2 Erze uje otatɨm õryok Jesusni omo ɨre uje ɨchii sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso nehech hno tĩ̵r poõrc. Wɨr uje otsanɨmɨrãha ɨr ahwoso. 3 Ɨrhĩche Teófilo, yok Lucas. Yok ɨtspo sehe tichew asa hutɨta par uje tokosɨm owa. Sehe tuu ɨmehshɨp eeych heke tapur oso par uje otatɨm yok Jesús ishtorya par uje tɨkɨrahapa waa webich otɨta nehech uhurc. 4 Tichew tuu ɨmehshɨp eeych par uje eraha uje ich ũrpa uje oshiyokorãha owani. 5 Eseekite uje ehn Herodes reyɨhɨchɨs hnɨmich Judea hn saserdote de uje iich otsɨɨ Zacarías. Erze saserdote wɨr israel oso õr bahluwo uje otakashɨm õr oteeychãha Porrosht. Õr wee dose de. Asa weeta uje Zacarías de iich otsɨɨ Abías. Ese Zacarías ɨrãhta iich otsɨɨ Isabel. Wate tãra ɨr porokkite iich otsɨɨ Aarón. Uu ɨr abich ɨtspo. 6 Wɨr shish oshiyokõr uje om uje Porrosht sahmũr. Shish oshiyokõr uje Porrosht ɨr ley tata. Ye latɨk pwele par uje denunsya õr. 7 Nĩhyok ye õr aabĩ̵rsh pork wate ich ebɨr. Ich õr ɨlaraabo. 8 Eseekite ich terɨhɨ wɨr õr ɨshɨrĩt erze saserdote õr weeta uje iich otsɨɨ Abías uje ochish obiyohochɨs templo. Zacarías dechɨ õr ehet. 9 Erze saserdote shɨ õr ɨluu ich oloter kuchɨt par uje yeẽk serz ich tyenɨj masaha templo ehet par uje sẽru erze kuche uje aat ehmuuj hn ese Zacarías serz õr. 10 Uje terɨhɨ ese ɨshɨrĩt par uje sẽru erze kuche uje aat ehmuuj ich Zacarías serũhu templo ehet. Nos wɨr oso okɨhniya odechɨ ejwert õr orar otsapur Porrosht. 11 Eseekite uje ehn sẽru erze kuche uje aat ehmuuj ese altar eeych hn Ɨrhĩch ɨr anjel tokolɨhɨ Zacarías ɨkɨch iyehe altar waãchta. 12 Uje wɨchɨ umo ese anjel ich chishlabe. Ich tolpa. 13 Ese anjel tatɨm ɨre ɨm: —Zacarías, ye atɨla yok. Porrosht chunt uje apurku. Heke asa erãhta Isabel tyenɨj ijɨtɨsh. Ekẽra ɨr iich on Juan. 14 Ich owa aylpa uje eyjɨt de. Ich oso okɨhniya õr aylpa uje wɨchɨ shũrha.— 15 Hn ese anjel tatɨm ɨre ɨm: —Ese eyjɨt tyenɨj dich pork Porrosht tyenɨj ɨshɨm wɨchɨ obiyo uje ich ɨhĩ̵rts pisho. Heke tyenɨj ye doho wino hn nos wɨr yuko yewo pork uje ehn yahpaa shũrha ɨchii Porrosht Ɨchɨbich de ɨre ehet.— 16 Hn ese anjel tatɨm ɨre ɨm: —Tyenɨj wɨchɨ tatɨm wɨr israel oso par sehe duhu onoym uu deluu mɨhnũ heke shuu okɨhniya oshiyokõr uje om uje Porrosht sahmũr pork Porrosht wɨchɨ õr Yɨnsɨrc. 17 Ese Juan tyenɨj taãcha wap hn erze israel oso õr Yɨnsɨrc iyehe Juan nẽr, hn Porrosht Ɨchɨbich shish de Juan ehet hn shuu ukurbosh ɨtso uu profeta Elías lɨshɨ. Heke shuu wɨr õr deyo otsahmũr uu laabo hn shuu wɨr uje õr hu debich par uje õr eyuwo tɨsĩ̵r hn oshiyokõr uje Porrosht sahmũr ɨtso erze uje otsahmũr Porrosht. Heke shuu onɨshii ɨre wap par uje oyem uje eyok Ɨrhĩch taãcha nehe.— 18 Hn Zacarías tatɨm ese anjel ɨm: —¿Uhu ɨnaãpo par tɨkɨraha uje ich ũrpa erze uje atɨm yokɨke? Yok ɨlarappa hn asa pɨrãhta ɨtspo, ɨlarappa.— 19 Ese anjel tatɨm ɨre ɨm: —Piich otsɨɨ Gabriel. Shish yok de Porrosht ahɨr. Wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽt tɨtĩ̵r owa par uje titɨm owa nãhu õr ahwoso ɨhĩ̵rtso uje tyenɨj eyjɨt shũrha nehe. 20 Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt nehe hn erze pahwoso uje titɨm owaka ich tyenɨj yakaha per otiis yok heke ɨchii owa ɨrpɨk hn ye owa pwel eyehetpe nehech ese pɨkɨhnint shũrha nehe.— 21 Eseekite hn erze oso shish oyem Zacarías par tokolɨhɨ pwert ehet. Okeytkẽrye otsɨɨ: —¿Keshɨ ɨnaãpo ich ye tokolɨhɨ templo ehetpe?— 22 Uje tokole ich ye pwel diilehetpe. Õr aho chiilehet otsɨɨ: —Je wɨchɨ nomo kuchẽrkɨke templo ehet uje nĩhyok ye latɨk pwele nomo heke ye pwele diilehetpe.— Õr pyensa oshuu ɨtsorz pork uje keytker õr shɨ chĩ̵ra õr nahme pork ich ye pwel diilehetpe. 23 Eseekite uje Zacarías sɨhna erze daalo uje chish obiyohochɨs templo ehet hn hno seyhi tĩ̵r dahuch. 24 Deeych yetni hn Isabel hmɨker. Shɨ sakaha lahuch ehet sakɨs ɨre nehech shekurko sinko. 25 Ɨm: —Shɨ Porrosht wɨchɨ uje takashɨm yok par uje yok hmɨker. Ele ahle ich ye tɨkɨpookpe. Ye wɨr oso oloter yokpo nehe hn ye oyana yok uje ye pijĩ̵rsh pork ich yok hmɨker.— 26 Eseekite uje shekurko seys uje Isabel hmɨker hn Porrosht shuu wɨchɨ ɨr anjel Gabriel tĩ̵r ese dɨt Nazaret uje dechɨ hnɨmich Galilea. 27 Porrosht shuu hno tekɨrɨhɨ asa pharrza waa je iich otsɨɨ María. Hõr wɨchɨ hnakɨrbich ochɨbɨte lahwosni ich oshuu ũrpa par uje tyenɨj õhyiye ahɨr nehe. Ese hnakɨrbich iich otsɨɨ José. Tãra ɨr porokkite rey David. 28 Ese anjel tokolɨhɨ asa María ɨkɨch hn seta tatɨm ɨre ɨm: —Tyenɨj owa aylpa pork shɨ owa uje Porrosht chiihla owa, ye uu tɨmcher yẽrpe. Porrosht shish de ahɨr.— 29 Uje María umo ese anjel hn ehet chiilehet ɨm: —¿Keshɨ duhu ɨnaãpo heke seta yok shuu ɨtsorz? ¿Keshɨ duhu ɨnaãpo erze uje tatɨm yokɨke?— 30 Ese anjel tatɨm ɨre ɨm: —María, ye atɨla yok. Porrosht wɨchɨ uje chiihla owa 31 par uje owa hmɨker. Uje ese eyjɨt shũrha nehe ich tyenɨj ekẽra ɨr iich on Jesús. 32 Wɨchɨ eyjɨt tyenɨj dichɨhɨ nãhu ĩ̵rmo nehe pork otsɨɨ: “Porrosht uje de wahacha poõrc wɨchɨ ɨr aap.” Porrosht tyenɨj shuu masaha par rey nehe shuu ɨtso uu ɨr porokkite rey David. 33 Wɨchɨ uje tyenɨj tɨbey wɨr israel oso nehe. Ich ye uhurztɨkɨsh uje tɨbey õr. Erze israel oso otãra ɨr porokkite Jacob.— 34 María tatɨm ese anjel ɨm: —Yelɨj hnakɨrtɨk umuhu pahɨr. ¿Ɨnaãpo uje yok hmɨker uje ɨtsorz nehe?— 35 Ese anjel tatɨm ɨre ɨm: —Porrosht Ɨchɨbich tyenɨj tĩ̵r owa nehe. Porrosht ukurbo tyenɨj shuu owa hmɨker. Uje shũrha nehe wɨchɨ tãra Porrosht heke otsɨɨ: “Wɨchɨ uu Porrosht ijɨt.” 36 Asa eytɨta Isabel tyenɨj ijɨtɨsh toy. Ich ɨlarappa. Oso omni otsɨɨ: “Wate ich ye ijĩ̵rsh” per shekurko seys uje ich hmɨker. 37 Porrosht ich nos pwele shiyokõr wɨr kuche.— 38 María tatɨm ese anjel ɨm: —Yok Porrosht ɨr ɨbii. Ich om uje Porrosht shiyokõr erze uje atɨm yokɨke.— Uje María tatɨm shuu ɨtsorzɨke hn ese anjel tokolɨhɨchɨs ɨkɨch hn hno. 39 Esee deeych yetni hn María tokolɨhɨchɨs hno tĩ̵r dɨt uje de wahacha ese hnɨmich Judea uje wĩ̵rye de. 40 Uje taachĩ̵hɨchɨs hn masaha asa Isabel ihyuch hn seta. Wate Zacarías ɨrãhta. 41 Uje Isabel chunt uje María tatɨm ɨreke hn ese pɨkɨhnint tabɨtehe ehet ich jwertpa. Porrosht Ɨchɨbich masaha Isabel ehet. 42 Isabel tatɨm María ich sɨhnew ɨm: —Tyenɨj owa aylpa pork shɨ owa uje Porrosht chiihla owa, ye uu tɨmcher yẽrpe. Porrosht tyenɨj takashɨm ese eyjɨt uje shũrha nehe. 43 Owa Pɨnsɨrc lata. Ich uhu yok ɨtso uu ɨhĩ̵r late pork Porrosht shuu erẽt ekɨrɨhɨ yok late. 44 Uje etha yokɨke ich pijɨt telerrza pork ich aylpa. 45 Ich om par owa pork ye otiispe uje eyok Ɨrhĩch shuu anjel tatɨm owa. Ich tyenɨj shuu yakaha.— 46 María tatɨm wate ɨm: —Pɨnsɨrc wɨchɨ ich dichpa. 47 Yok aylpa. Tahmũr Porrosht. Wɨchɨ uje tyenɨj ɨshɨ yok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr nehe. 48 Yok Porrosht ɨr ɨbii heke teychɨm yok late hn sosɨr yok. Ele ahle nehech uu ĩ̵rmo uhurc nehe ich nos oso otata uje Porrosht sosɨr yok. 49 Porrosht ukurbo deyo de. Shiyokorĩ̵hɨ yok uu kuche ɨhĩ̵rtso. Porrosht yelɨj niyokõr uje mĩ̵hnɨk. 50 Porrosht nos sosɨr erze oso uje otola ɨre nehech uu ĩ̵rmo uhurc nehe. 51 Porrosht shiyokõr kuche deyo chĩ̵ra lakɨrboni. Erze oso uje onarim ɨrni ich Porrosht shuu okarẽhe lekɨtiyo par uje ye wɨr õr eyuwo jukur. 52 Hn erze rey uje onarim ɨrni ich Porrosht chɨrmas õr. Chɨmchaha wɨr õr owich erze uje ye onarim ɨrpe par uje shuu õr deyo. 53 Erze oso uje sewɨt sẽhi õr wɨchɨ ɨshɨm õr oposo ich ɨhĩ̵rtso. Otew nehech otsatso, per shuu wɨr ɨhĩ̵r deyo otokole ohno shɨ otsɨn nahme. 54 Porrosht nos takashɨm wɨr israel oso uje chiihla õrni par ɨbiyo hn ye dɨkeype uje tyenɨj sosɨr õr ɨtso uje 55 tatɨm uu eyok porokkite Abraham shuu ɨtsorz. Heke shish takashɨm Abrahamkite hn nos wɨr uje otãra ɨre. Yelɨj noym uje sosɨr õr.— Wɨr uje María tatɨm Isabel shuu ɨtsorz. 56 Eseekite ich shekurko tre uje María sakahachɨs Isabel ahɨr. Hno cheeshpo tĩ̵r wahacha dahuch. 57 Eseekite ich terɨhɨ uu Isabel ɨshɨrĩt par uje ijɨt shũrha hn shũrha. 58 Uje erze iiso hn nos wɨr uje odebuhu ɨr ahɨr ochunt uje Porrosht sosɨr pish ɨre heke ijɨt shũrha hn wɨr õr aylpa. Ich wate aylpa toy. 59 Uje ich daalo osho uje ɨr ijɨt shurhãhna hn erze iiso otaãcha hn erze uje odebuhu ɨr ahɨr otaãchpo par uje ochɨbɨte ɨr yarta. Asa yarta iich otsɨɨ sirkunsisyon. Wɨr sehe odɨkẽra ese pɨkɨhnint ɨr deych iich uje otsɨɨ Zacarías. 60 Waa ɨr lata tatɨm õr ɨm: —Ye ompe. Tyenɨj ekẽrlo iich on Juan.— 61 Otatɨm wate otsɨɨ: —Ye eystɨk chɨhɨpe uje iich otsɨɨ Juan.— 62 Hn wɨr otatɨm ese pɨkɨhnint deych ochĩ̵ra nahmta par uje keshɨ dɨkẽra iitɨkɨhɨ. 63 Ɨre sapur tabɨlt pɨkaabɨt par uje chichew chɨbɨte deyjɨt iich. —Ɨr iich otsɨɨ Juan.— Uje oteychɨm ich ochishlabe. 64 Ɨchii Zacarías ahãrc telerrza. Ɨchii chiilehet hn teeychãha Porrosht. 65 Nos wɨr oso uje odebuhu Zacarías ahɨr ich ochishlabe. Erze oso uje odebuhu wahacha ese hnɨmich uje wĩ̵rye uje dechɨ Judea nos okeytkẽrye otata uje tokolɨhɨ Zacarías. 66 Nos wɨr uje ochunt ich õr eyuwo tɨsĩ̵r hn ochiilehet otsɨɨ: —Ele pɨkɨhnint ¿keshɨ niyokõr latɨkpo nehe?— Ich ɨmeheeych uje Porrosht tyenɨj shiyokõr kuchẽrk chĩ̵ra. 67 Eseekite hn Porrosht Ɨchɨbich masaha Zacarías ehet hn shuu tatɨm õr ɨm: 68 —Sehe tɨkeeychãha Pɨnsɨrc. Wɨchɨ uu israel oso õr Porrosht. Tɨrẽt tĩ̵r nãhu ĩ̵rmo par ɨshɨ õr hnɨtew erze oso uje chiihla õrkite. 69 Porrosht chiihla nohmet uje ukurbo deyo de par uje sosɨr eyok. Wɨchɨ tãra ɨr porokkite rey David. Wɨchɨ Porrosht ɨbɨkkite. 70 Ich osdeyo uje Porrosht shuu wɨr ɨr profeta otatɨm oso oshuu ɨtsorz ɨm: 71 “Porrosht wɨchɨ uje ye duhu wɨr eyok ɨmãho oduhu eyokpe. Chiyuhu eyok õr hme erze uje otsɨtak eyok.” 72 Ye lɨkey lahwospe uje chɨbɨte tatɨm eyok poruwo wɨshkite ich shuu ũrpa heke sosɨr eyok. 73 Erze ɨr ahwoso uje shuu ũrpa wɨr uje tatɨm eyok porokkite Abraham. 74 Tatɨm ɨre par chiyuhu eyok wɨr eyok ɨmãho õr hme par uje yiyokõr ɨr ɨbiyo hn ye yɨtɨla latɨk. 75 Porrosht sahmũr uje shish yiyokõrlo uje ɨre sahmũr, hn shish yiyokõrlo uje om uje ehn eyok ɨka.— 76 Eseekite hn Zacarías tatɨm deyjɨt ɨm: —Pijɨte, je deeych yet nehe hn otatɨmye otsɨɨ: “Owa profetya. Porrosht uje de poõrc wɨchɨ uje chɨbɨte owa.” Otatɨmye oshuu ɨtsorz pork tyenɨj atɨm wɨr oso par uje onɨshii ɨre wap par ese Ɨrhĩch uje tyenɨj iyehe aner. 77 Erze oso uje Porrosht chiihla õrkite wɨr uje tyenɨj atɨm õr par uje ochɨraha uje Porrosht tyenɨj ɨshɨ õr hnɨtew pork wɨchɨ uje perdonar õr. 78 Shɨ Porrosht shiyokõr shuu ɨtsorz pork chuuna uje eyok losuhlaabo heke shuu Cristo tɨrẽt. Wɨchɨ shɨ ɨtso ese deeych uje tokole hn chihit eyok. 79 Antkite uje ehn ye yɨrahalo Porrosht shɨ eyok ɨtso uje ich yebuhulo dɨhlelta hn yɨtɨlɨlo uje yɨtɨ. Per ese uje ɨtso ese deeych ich tokole hn chihit eyok par uje yeychɨmlo dehet uje shuu eyok aho kɨɨsɨhɨ Porrosht ahɨr.— Nãhu uje Zacarías tata shuu ɨtsorz. 80 Eseekite hn Juan shɨ neẽhechɨskite ese owich uje ɨsa. Shish sahmũr ma Porrosht. Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt par sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso hn tokolɨhɨ wahacha hn sanɨmɨrãha sakɨt erze israel oso.
1 Eseekite hn ese romano oso õr bahlut pisht uje iich otsɨɨ Augusto chɨbɨte lahwoso par uje shuu nos otɨskẽr erze oso uje ode ɨr hnɨmo lekɨtiyo. 2 Wɨchɨ shuu oshiyokõr ese senso ehn Cirenio gobernadorɨhɨ wahacha hnɨmich Siria. Wɨchɨ uu senso webich osht uje oshiyokõr. 3 Nos wɨr oso uje ode lekɨtiyo tyenɨj ocheeshpo otĩ̵r ese dɨt uje õr poruwo wɨshɨ odekite par uje ochichew deeyo. 4 Heke José tokolɨhɨ dɨt Nazaret uje dechɨ hnɨmich Galilea hn hno tĩ̵r wahacha Belén uje dechɨ hnɨmich Judea. Wɨchɨ uje ɨr porokkite rey David lɨshɨ shurẽhekite. 5 Hõr María ohno otĩ̵r wahacha par uje ochichew deeyo. Wate hno ĩya ɨre pork ochɨbɨte lahwosni par uje tyenɨj õhyiye ahɨr nehe. Wate ich hmɨker. 6 Uje ehn odechɨ Belenkite hn terɨhɨ María ɨshɨrĩt par uje sehe ijɨt shũrha. 7 Hn ɨr ɨhɨrmɨt shũrha. Wate chɨpeẽsa ichakalar hn chɨbɨte ese pɨkɨhnint wõjo potɨpɨta pork ese owich uje ode shɨ par erze wõjo hn erze loshɨpo yewo. Shɨ otsakaha wahacha pork ye owich yetɨkɨsh par otsahla pwert ehet pork ich oso okɨhnipa. 8 Eseekite hn hnakɨrbo odechɨ aach otɨbey erze obejɨ. Ich dɨhlak 9 hn Porrosht ɨr anjel tokolɨhɨ õr ɨkɨch. Porrosht yokõrt chihit õr. Ich õr ebɨ yesh kãra. Ich otolpa. 10 Ese anjel tatɨm õr ɨm: —Ye atɨlɨlo yok. Tokõhwa õr ahwoso ɨhĩ̵rtso par shuu nos wɨr oso õr aylpa. 11 Ele dɨhlakɨke hn pɨkɨhnint shũrha wahacha ese dɨt uje rey David lɨshɨ shurẽhekite. Wɨchɨ pɨkɨhnint tyenɨj ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Wɨchɨ uu eyok Ɨrhĩch iich otsɨɨ Cristo. 12 Uje ekwilo ese pɨkɨhnint ich erahalo uje wɨchɨ ɨre pork tyenɨj eshɨhɨlo wahacha shɨ tɨnɨmɨhɨ wõjo potɨpɨta ehet. Ich ochɨpeẽsa ɨr ichakalar.— 13 Uje ese anjel tata shuu ɨtsorzɨke ɨchii wɨr anjele yewo otokolɨhɨ ɨr ahɨr ich okɨhnipa. Wɨr otãra wahacha poõrc. Shɨ oteeychãha Porrosht hn omo otsɨɨ: 14 —Porrosht uje de wahacha poõrc ich dichpa. Nos wɨr oso uje odebuhu ĩ̵rmo uje Porrosht chiihla õr ich õr aho kɨɨs.— 15 Eseekite uje erze anjele ohno ocheeshpo otĩ̵r poõrc hn erze hnakɨrbo okeytkẽrye otatɨmye otsɨɨ: —Yukulo yɨtĩ̵rlo wahacha dɨt Belén par uje yeychɨmlo ese uje Porrosht shuu ɨr anjel tatɨm eyokloko.— 16 Ohno shɨchish hn ochish María wahacha hn José hn ese pɨkɨhnint uje shurhãka. Wɨchɨ tɨnɨmɨhɨ ese wõjo potɨpɨta ehet. 17 Uje omo ese pɨkɨhnintɨke ɨchii otokole ohno otatɨm erze osoho lekɨtiyo erze uje anjel tatɨm õrkɨ ese pɨkɨhnint. 18 Nos wɨr oso uje ochunt uje erze hnakɨrbo otata ich nos ochishlabe. 19 Per asa María ye lɨkeype uje erze hnakɨrbo otata. Shish shuu deyuwo tɨsĩ̵r. 20 Erze hnakɨrbo uje ehn ohno ocheeshpo otĩ̵r wahacha uje õr obejɨ de hn shish oteeychãha Porrosht otsɨɨ: —Porrosht wɨchɨ ich dich. Nos wɨr erze kuche uje yomloko shɨ ɨtso uje anjel tatɨm eyokloko.— 21 Eseekite uje ich daalo osho hn ochɨbɨte ese pɨkɨhnint ɨr yarta waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Hn ochɨkẽra ese pɨkɨhnint iich otsɨɨ Jesús pork uje ehn yahpaa María hmɨkerni hn ese anjel tatɨm ɨm: —Tyenɨj ekẽra iich on Jesús.— 22 Eseekite hn terɨhɨ ɨshɨrĩt uje María tyenɨj masaha templo patikɨt ehet par shiyokõr uje erze ley tata uje Moisés chichewkite shɨ par erze tɨmcher uje õr ijo oshũrha. José hn María ohnoy ese pɨkɨhnint otseya wahacha templo ehet par oshɨm Jesús Porrosht. 23 Porrosht ɨr ley tata shuu ɨtsorz ɨm: —Nos wɨr õr ɨhɨrmo ɨteẽto wɨr par Porrosht.— 24 José hn María odechɨ templo patikɨt ehet. Otõhwa chɨpɨrme pork Porrosht ley tata uje tɨmcharrza uje ijɨt shũrha ich tyenɨj tõhwa ɨsɨso osiyer o kɨmɨjɨ paloma ijaabo osiyer par uje oshuu hn oshɨm Porrosht. 25 Eseekite hn hnakɨrbich de wahacha Jerusalén uje iich otsɨɨ Simeón. Ese hnakɨrbich shish shiyokõr uje om hn teeychãha Porrosht. Wɨchɨ shɨ iyem par uje Cristo taãcha par takashɨm wɨr israel oso. Porrosht Ɨchɨbich de Simeón ahɨr. 26 Porrosht Ɨchɨbich tatɨm ɨre par uje ye tope nehech umo Cristo uje Porrosht shuu tɨrẽt nehe. 27 Porrosht Ɨchɨbich shuu ese Simeón hno tĩ̵r wahacha templo patikɨt ehet. Umo María hõr José uje ohnoy ese Jesús omasaha templo patikɨt ehetɨke par uje oshiyokõr uje ley tata shuu ɨtsorz. 28 Simeón hno tĩ̵r õr. Chɨmiya ese pɨkɨhnint hn teeychãha Porrosht shuu ɨtsorz ɨm: 29 —Ɨrhĩche, erze ahwoso ich yakaha uje atɨm yokni. Moym yok shɨ tɨkɨtɨ pork ich pehet kɨɨs. 30 Ich tokomoko ese uje tyenɨj ɨshɨ õryok hnɨtewɨhɨ ahɨr. 31 Shɨ owa uje ebɨte par uje nos oso ĩ̵rmo lekɨtiyo pwele ochɨraha Jesús.— 32 Simeón tatɨm õr ɨm: —Ese pɨkɨhnint wɨchɨ shɨ ɨtso luu uje chihit dehet par uje erze dihip kɨnãho õr pwele otĩ̵r Porrosht ahɨr hn shuu erze israel oso õr deyo pork ese Ɨrhĩch shɨ tãra uu israel oso.— 33 Uje Jesús deych hn data ochunt uje Simeón tata shuu ɨtsorzɨke ich ochishlabe. 34 Simeón orar sapur Porrosht par uje sosɨr María hn José. Uje yuwɨrke hn tatɨm María waa Jesús lata ɨm: —Deeych yet nehe hn ese pɨkɨhnint tyenɨj shuu erze israel oso ich okɨhniya ye onahmũr ɨrpe hn shuu okɨhniya otsahmũr ɨre. Ese pɨkɨhnint wɨchɨ uje oso otata nehe uje ye onahmũrpe 35 pork tyenɨj shuu ɨmehshɨp eeych uje õr aho yũhursh.— Hn Simeón tatɨm María ɨm: —Je deeych yet nehe ich eena uje shuu owa dospa shɨ ɨtso uje kɨskɨrehet masaha ehet.— 36 Eseekite hn tɨmcharrza yata de wahacha waa je iich otsɨɨ Ana. Uu ɨr ɨbɨlɨshɨ iich otsɨɨ Fanuel. Wate profetyãr. Uu ɨr porokkite iich otsɨɨ Aser. Asa Ana ich ɨlarappa. Hõr labiitɨ odeye ahɨr shɨ syete ãyoni hn abiitɨ toy. 37 Wate poluu nehech terɨhɨ oshenta y kwatro ãyo. Deeych hn dɨhlak shish dechɨ templo patikɨt ehet teeychãha Porrosht. Shish iim dabɨso par uje orar. 38 Ehn Simeón dechɨ hn asa Ana taãcha. Ɨchii nɨnshɨp Porrosht hn tatɨm erze oso uje yesh oyem Cristoho wahacha Jerusalén ɨm: —Ese pɨkɨhnint wɨchɨ uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr nehe.— 39 Eseekite uje ich nos oshiyokõr uje Porrosht ley tata shuu ɨtsorz hn María hõr José ocheeshpo otĩ̵r dahuch wahacha dɨt Nazaret uje dechɨ hnɨmich Galilea. 40 Eseekite hn ese pɨkɨhnint neẽhechɨs hn ich ukurbosh. Ich eykdeyo hn shish Porrosht sosɨr ɨre. 41 Eseekite kal ãyt ich Jesús lata hn lekũrc ohno otĩ̵r Jerusalén par ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua. 42 Uje ich Jesús terɨhɨ dose ãyokite hn ĩya õr uje ohno otĩ̵r wahacha Jerusalén par ese õr ahamich pork wɨchɨ israel oso õr ɨluu. 43 Uje ich yuwɨrke ese õr ahamich hn María hõr José ohno ocheeshpo otĩ̵r dahuch. Ese pɨkɨhnint Jesús sakaha wahacha Jerusalén per ye lata hn lekũrc odɨrehepe. 44 Shɨ õr eyuwo tɨsĩ̵r otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ wɨchɨ do nõya wɨr oso õr yewo uje oyeebe.— Heke odɨrkɨhɨ hnɨmich nehech deeych nohmɨra. Uje yɨlkashɨp ɨchii ochukuhu wɨr iiso õr ahɨr hn erze ɨr ihyẽre õr ahɨr toy. 45 Ye odishpe heke ohno ocheeshpo otĩ̵r wahacha Jerusalén par uje ochukuhuchɨs. 46 Ich daalo tre uje ochukwi hn ochishɨhɨ wahacha templo patikɨt ehet. Shɨ sakaha wɨr õr ehet erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Tẽr õr uje otata lahwoso hn sapur õr par uje sehe dɨraha. 47 Nos wɨr õr ɨre uje otẽr Jesús ich ochishlabe pork ich eykdeyo. Chɨraha uje wɨr otata hn uje sehe odɨraha kuchɨt ich tatɨm õr ich shuu ũrpa. 48 Uje lekũrc hn data omo ɨre ich ochishlabe. Lata tatɨm ɨm: —Pijɨte, ¿ɨnaãpo heke ye mẽya õryok petɨkhna uje oyɨtĩ̵r wahacha õryok ihyuch? Ekũrc hn yok yesh oyukwi owa. Õryok eyuwo tɨsĩ̵r kɨmɨjɨ kuchẽrk tew owahna.— 49 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke ekwilo yok? ¿Je ye erahalope uje tyenɨj yok de lɨka Papa ihyuch?— 50 Per õr ɨre ye odɨrehepe uje Jesús tatɨm õr. 51 Eseekite hn Jesús hno cheeshpo ĩya õr otĩ̵r wahacha Nazaret. Nos shiyokõr uje lekũrc hn data otatɨm ɨre. Hn asa lata ich nos ye dɨkeype erze kuche uje tokolɨhɨ õr. 52 Jesús krese. Ich ma berzak hn ich ma eykdeyo. Porrosht sahmũr uje Jesús shiyokõr. Nos wɨr oso otsahmũr toy.
1 Eseekite ich kinse ãyo uje ese romano oso õr bahlut pisht uje iich otsɨɨ Tiberio tɨbey oso uje ode hnɨmo lekɨtiyo. Poncio Pilato wɨchɨ gobernador uje tɨbey oso uje odechɨ hnɨmich Judea. Hn ese Herodes wɨchɨ gobernador uje tɨbey oso uje odechɨ hnɨmich Galilea. Hn ese ɨr leshɨbich Felipe wɨchɨ gobernador uje tɨbey oso uje odechɨ erze hnɨmo osiyer uje iiyo otsɨɨ Iturea hn Traconite. Hn ese Lisanias wɨchɨ gobernador uje tɨbey oso uje odechɨ ese hnɨmich Abilinia. 2 Ese Anás hn Caifás wɨr uu saserdote õr bahluwo pisho. Uje ehn wɨr ochish erze obiyo hn Porrosht tatɨm Zacarí ijɨt uje iich otsii Juan ɨm: —Bo ahakõr pɨbiyo.— Juan de wahacha ese hnɨmich uje ɨsa. 3 Heke Juan tĩ̵r lekɨtiyoho onoota Jordán wɨro sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm oso ɨm: --Moymlo uu olak ɨluu mɨhnũ. Ahakõrlo uje om uje Porrosht sahmũr heke Porrosht perdonar erze mɨhnũwo uje ahakõrlo hn tokohɨrm olak.-- 4 Juan wɨchɨ uje profeta Isaías lɨshɨ chichewkite ɨm: —Porrosht sole: “Ese pɨbich de wahacha ese hnɨmich uje ɨsa nehe. Tatɨm oso ich sɨhnew ɨm: Moymlo erze olak ɨluu mɨhnũ. Enshii olak par anemlo ese Ɨrhĩch uhu olak ɨlo dehet uje onɨshii oshuu deresho par ese Ɨrhĩch. 5 Tyenɨj ekshahalo jotse uje de dehet. Nos wɨr kojano hn erze wĩ̵rye uje de porĩt ich enshiilo uhulo ɨlye. Hn ese dehet uje poshɨk ich enshiilo uhulo deresho. Hn uje katuune de ich enshiilo. 6 Nos oso ochɨraha ĩ̵rmo lekɨtiyo nehe uje Porrosht shuu Cristo tɨrẽt par ɨshɨ oso õr hnɨtew.”— 7 Eseekite ich oso okɨhniya ohno otĩ̵r Juan par tohɨrm õr. Juan tatɨm õr ɨm: —Olak shɨ olak ɨtso echeẽt ɨr aabo uje ich wosdeyo. ¿Yeẽk tatɨm olak heke erẽtlo par uje ye ese kuchɨt mĩ̵hnt tĩ̵r olak nehe? 8 Ebɨtɨlo orhõta uje moymlo erze kuche mɨhnũwo hn ahakõrlo uje Porrosht sahmũr. Ye uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r uje ãrlo olak porokkite Abraham heke olak owich de Porrosht ahɨr. Titɨm olak kɨrẽhe Porrosht nahmũr ich ɨre pwele shuu erze kojano chisãha ɨre Abraham ɨr aabo. 9 Ich yej terɨhɨ ese deeych uje Porrosht sepyẽr oso shɨ ɨtso uje asa ɨbɨjiita dechɨ pohorrza ahɨr par ihyo. Nos pohɨr uje ye ee ɨhĩ̵rpe ich tyenɨj ohyo hn ochɨmchaha jwekɨta. — 10 Erze oso otatɨm Juan otsɨɨ: —¿Oyiyokõr latɨkpo?— 11 Juan tatɨm õr ɨm: —Olak nẽrpe uje otiyer de ich asɨmɨhɨlo nohmata ese uje nihyokĩ̵hɨ ahɨr. Hn ese uje ɨr poso de tyenɨj sehek hn ɨshɨmɨhɨ ese uje nihyokĩ̵hɨ ahɨr.— 12 Wɨr otaachĩ̵hɨchɨs toy erze hnakɨrbo uje õr kobra nanapso õr hnote par gobierno. Sehe oduhu Juan tohɨrm õr ɨre toy. Omo Juan otsɨɨ: —Maestro, ¿õryok wɨshɨ oyiyokõr latɨkpo?— 13 Juan tatɨm õr ɨm: —Ye uhu wɨr oso odoshɨ ma je uje gobierno tatɨm olak.— 14 Ohyerptoso sohmɨramo otaachĩ̵hɨchɨs hn otatɨm Juan otsɨɨ: —¿Õryok wɨshɨ oyiyokõr latɨkpo?— Juan tatɨm õr ɨm: —Ye enshahalo hnote õr ahɨr hn ye atɨlo olak ukushiĩ uje olak denunsya yeẽk, hn uhu olak aho kɨɨs uje gobierno ɨshɨ olak.— 15 Erze oso ich otarãha Cristo heke õr eyuwo tɨsĩ̵r otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ lɨkɨ uu Cristo ele Juan.— 16 Per Juan nos tatɨm wɨr oso ɨm: —Yok tokohɨrm olak shɨ tĩ̵ra olak awɨt per je deeych yet nehe hn yet taãcha uje ma dich je yok. Wɨchɨ dichpa heke ye yok pwelpe par uje tiyuhu ɨr erihyo atshũro. Wɨchɨ tyenɨj shiyokõr shɨ ɨtso uje tohɨrm olak chĩ̵ra Porrosht Ɨchɨbich hn jwekɨta.— 17 Wɨchɨ tõhwa palt. De ɨr hme par chɨshɨt erze trigo par uje chɨhmer chɨmchaha ɨr owich hn erze ɨr yũhur shɨ chɨmchaha asa jwekɨta waa je yelɨj nɨhna ɨre.— 18 Juan sakɨt õr ich ahwoso berzo tatɨm õr erze õr ahwoso ɨhĩ̵rtso uje Cristo tyenɨj taãcha shɨchish. 19 Per Juan poter ese gobernador Herodes ɨm: —¿Ɨnaãpo heke boy wate Herodías? Wate eshɨbich Felipe ɨrãhto.— Poterpo Herodes pork shiyokõr mɨhnũwoni ich kɨhniya. 20 Heke Herodes shiyokõr mɨhnĩ̵kpo pork chɨmchaha Juan karsel ehet. 21 Eseekite uje ehn yahpaa Herodes nɨmchaha Juan karsel ehet petɨkni ich oso okɨhniya otĩ̵r Juan hn tohɨrm õr, hn tohɨrm Jesús toy. Uje tohɨrmɨke hn uje ehn Jesús orar hn poõrc chɨtsẽr ɨre 22 hn Porrosht Ɨchɨbich chisãha ɨre shɨ ɨtso palomɨt hn ihnɨmichɨhɨ Jesús eeych. Ahwoso tãra poõrc ɨm: —Owa uu pijɨt uje tahmũr hn tahmũr erze uje ahakõr.— 23 Eseekite uje Jesús terɨhɨ treynta ãyo ɨchii sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Erze oso oshuu deyuwo tɨsĩ̵r uje Jesús wɨchɨ José ɨr ijɨt. José ɨr deych iich otsɨɨ Elí. 24 Elí ɨr deych iich otsɨɨ Matat. Matat ɨr deych iich otsɨɨ Leví. Leví ɨr deych iich otsɨɨ Melquí. Melquí ɨr deych iich otsɨɨ Jana. Jana ɨr deych iich otsɨɨ José. 25 José ɨr deych iich otsɨɨ Matatías. Matatías ɨr deych iich otsɨɨ Amós. Amós ɨr deych iich otsɨɨ Nahúm. Nahúm ɨr deych iich otsɨɨ Eslí. Eslí ɨr deych iich otsɨɨ Nagai. 26 Nagai ɨr deych iich otsɨɨ Maat. Maat ɨr deych iich otsɨɨ Matatías. Matatías ɨr deych iich otsɨɨ Semeí. Semeí ɨr deych iich otsɨɨ Josec. Josec ɨr deych iich otsɨɨ Judá. 27 Judá ɨr deych iich otsɨɨ Joanán. Joanán ɨr deych iich otsɨɨ Resa. Resa ɨr deych iich otsɨɨ Zorobabel. Zorobabel ɨr deych iich otsɨɨ Salatiel. Salatiel ɨr deych iich otsɨɨ Neri. 28 Neri ɨr deych iich otsɨɨ Melquí. Melquí ɨr deych iich otsɨɨ Adi. Adi ɨr deych iich otsɨɨ Cosam. Cosam ɨr deych iich otsɨɨ Elmadam. 29 Elmadam ɨr deych iich otsɨɨ Er. Er ɨr deych iich otsɨɨ Jesús. Jesús ɨr deych iich otsɨɨ Eliezer. Eliezer ɨr deych iich otsɨɨ Jorím. Jorím ɨr deych iich otsɨɨ Matat. 30 Matat ɨr deych iich otsɨɨ Leví. Leví ɨr deych iich otsɨɨ Simeón. Simeón ɨr deych iich otsɨɨ Judá. Judá ɨr deych iich otsɨɨ José. José ɨr deych iich otsɨɨ Jonam. 31 Jonam ɨr deych iich otsɨɨ Eliaquim. Eliaquim ɨr deych iich otsɨɨ Melea. Melea ɨr deych iich otsɨɨ Mena. Mena ɨr deych iich otsɨɨ Matata. 32 Matata ɨr deych iich otsɨɨ Natán. Natán ɨr deych iich otsɨɨ David. David ɨr deych iich otsɨɨ Isaí. Isaí ɨr deych iich otsɨɨ Obed. Obed ɨr deych iich otsɨɨ Booz. Booz ɨr deych iich otsɨɨ Sala. 33 Sala ɨr deych iich otsɨɨ Naasón. Naasón ɨr deych iich otsɨɨ Aminadab. Aminadab ɨr deych iich otsɨɨ Admin. Admin ɨr deych iich otsɨɨ Arni. Arni ɨr deych iich otsɨɨ Esrom. Esrom ɨr deych iich otsɨɨ Fares. 34 Fares ɨr deych iich otsɨɨ Judá. Judá ɨr deych iich otsɨɨ Jacob. Jacob ɨr deych iich otsɨɨ Isaac. Isaac ɨr deych iich otsɨɨ Abraham. Abraham ɨr deych iich otsɨɨ Taré. 35 Taré ɨr deych iich otsɨɨ Nacor. Nacor ɨr deych iich otsɨɨ Serug. Serug ɨr deych iich otsɨɨ Ragau. Ragau ɨr deych iich otsɨɨ Peleg. Peleg ɨr deych iich otsɨɨ Heber. 36 Heber ɨr deych iich otsɨɨ Sala. Sala ɨr deych iich otsɨɨ Cainán. Cainán ɨr deych iich otsɨɨ Arfaxad. Arfaxad ɨr deych iich otsɨɨ Sem. Sem ɨr deych iich otsɨɨ Noé. 37 Noé ɨr deych iich otsɨɨ Lamec. Lamec ɨr deych iich otsɨɨ Matusalén. Matusalén ɨr deych iich otsɨɨ Enoc. Enoc ɨr deych iich otsɨɨ Jared. Jared ɨr deych iich otsɨɨ Mahalaleel. 38 Mahalaleel ɨr deych iich otsɨɨ Cainán. Cainán ɨr deych iich otsɨɨ Enós. Enós ɨr deych iich otsɨɨ Set. Set ɨr deych iich otsɨɨ Adán. Adán ɨr deych iich otsɨɨ Porrosht.
1 Eseekite uje Jesús tokolɨhɨchɨs onoota Jordán wɨrc ich Porrosht Ɨchɨbich de ehet. Nos ɨshɨm ɨr ukurbo. Ese Porrosht Ɨchɨbich shuu hno tĩ̵r ese hnɨmich uje ɨsa. 2 Ich daalo kwarenta hn dɨhle kwarenta uje Jesús sakahachɨs hn shish Dyablo sehe duhu niyokõr uje mĩ̵hnɨk. Jesús ich ye taakpe. Uje terɨhɨ erze daalo kwarenta ich Jesús chuuna uje iyuwo sẽhi, 3 hn Dyablo tatɨm Jesús ɨm: —Kɨmɨjɨ owa uu Porrosht Ijo ich atɨm ese kojach uhu tokolɨhɨ pan.— 4 Per Jesús tatɨm ɨm: —Porrosht ahwoso tata uje ye shɨ panpe uje shuu õr ɨkɨrĩt de.— 5 Dyablo hnoy Jesús seya ese owich uje ich porĩtpa ɨchii nos sowa erze duwo uje de ĩ̵rmo lekɨtiyo. 6 Dyablo tatɨm Jesús ɨm: —Tɨbɨte owa par wɨr õr bahluwa par nos abey erze duwo hn nos erze kuche uje om uje de erze duwo aho. Wɨr ode pɨhme pork yeẽk ɨshɨmɨhɨ yokkite heke yok pwele tokosɨmɨhɨ yeẽk uje tahmũr. 7 Shɨ tyenɨj atsa ete hnɨmo hn eeychãha yok ich nos tokosɨm owa erze uje ich ɨhĩ̵rtso.— 8 Jesús tatɨm ɨm: —Porrosht ahwoso sole: "Eeychãha owa Ɨrhĩch Porrosht hn ahakõr shɨ uje ɨre sahmũr."— 9 Hn Dyablo hnoy Jesús seya dɨt Jerusalén hn chɨbɨte ɨre wahacha templo eeych uje ich ma porĩt hn tatɨm ɨre ɨm: —Kɨmɨjɨ owa Porrosht Ijo ich ãra owaha lɨkɨ templo eeych. 10 Kɨmɨjɨ ãra owa ich ye latɨk tew owa pork Porrosht ahwoso tata uje shuu ɨr anjele otɨbey owa 11 par uje ochishew owa ochĩ̵r nahme par uje ye kojano duhu er.— 12 Jesús tatɨm Dyablo ɨm: —Porrosht ahwoso tatɨm oso ɨm: “Ye epɨ owa Ɨrhĩch Porrosht .”— 13 Uje Dyablo nos prowa sehe duhu Jesús niyokõr uje mĩ̵hnɨk per ye latɨk tokole heke iim. Hno par uje deeych yet nehe hn prowapo. 14 Eseekite hn Jesús cheeshpo tĩ̵r hnɨmich Galilea. Porrosht Ɨchɨbich de ehet hn takashɨm ɨre shuu ɨr ukurbo de. Nos oso uje ode lekɨtiyo ese hnɨmich Galilea otata erze kuche uje Jesús shish shiyokõr. 15 Wɨchɨ tĩ̵r lekɨtiyo erze duwo uje de hnɨmich Galilea hn shiyokorãha orĩ̵hɨ wɨr sinagoga aho. Nos wɨr õr ɨre okeytkẽrye otsɨɨ: —Ese Jesús ich dɨtɨkpa.— 16 Jesús hno tĩ̵r wahacha dɨt Nazaret uje neẽhekite. Uje ich terɨhɨ sabta hn hno masaha sinagoga ehet pork shɨ ɨr ɨluu. Iyehet par uje ler Porrosht ahwosoho wɨr oso õr ɨkɨch. 17 Oshɨm Jesús asa hutɨta waa je profeta Isaías lɨshɨ chichewkite. Jesús sehek hn chukwi uje sahmũr hn ler ɨm: 18 —Porrosht Ɨchɨbich de yok pork Porrosht chiihla yok par uje tanɨmɨrãha erze ɨr ahwoso oomo titɨm erze uje õr losuhlaabo. Shuu tɨtĩ̵r erze uje õr dosdarak par uje tuu õr aho kɨɨs. Hn shuu tɨtĩ̵r erze uje ode namãho õr hme par uje titɨm õr par uje otokole. Hn shuu tɨtĩ̵r erze uje õr olɨbo par uje tukuta õr. Hn shuu tɨtĩ̵r erze uje oso ochɨpa õr par uje tiyuhu õr. 19 Hn shuu titɨm oso uje terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Porrosht sosɨr oso.— 20 Uje Jesús ler asa hutɨta pɨkaap hn shiyeru. Ɨshɨmpo ese uje ɨshɨm ɨreke hn Jesús sakɨr. Nos wɨr oso uje ode wate sinagoga ehet ich oteychɨm pishɨ Jesús hn oyem uje tatɨm õr. 21 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ele ahle ahnũwo Porrosht ahwoso uje yok lerke ele olak ɨkɨch ich yakaha.— 22 Erze oso uje ode sinagoga ehet nos omye otsɨɨ: —Ese Jesús ich ɨluuta ompa.— Uje Jesús chiilehet tatɨm õr lahwoso oomo ich nos wɨr oso ochishlabe heke okeytkẽrye omye otsɨɨ: —Ese Jesús wɨchɨ shɨ José aap. ¿Ɨnaãpo heke chɨraha shuu ɨtsorz?— 23 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye tokotiispe uje tyenɨj atɨmlo yok erze olak ahwoso uje shish atɨmloye amlo yok on: “Owa lotor. Ekuta owa. Ich kuche kɨhniya uje ahakorĩ̵hɨ wahacha dɨt Capernaumhna. Sehe oyuhu ahakorĩ̵hɨ lɨkpo owa hnɨmich.”— 24 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich ũrpa uje titɨm olak. Uje profet yet cheeshpo tĩ̵r ese dɨt uje neẽhekite ich oso ye otola ɨrpe. 25 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje ehn profeta Elías lɨshɨ dekite ich poluu yesh okɨhniya erze israel oso õr hnɨmich. Ich ye ɨbɨkpe nehech tre ãyo hn pehet ĩya heke ich nos sewɨt sẽhi õr. 26 Per Porrosht ye duhu Elías lɨshɨ tĩ̵r erze poluupe hnii nohmɨra. Porrosht shuu hno tĩ̵r poluuta yata uje de wahacha dɨt Sarepta ye dukuhlehechɨspe dɨt Sidón. 27 Uje ehn profeta Eliseo dekite ich okɨhniya uje õr permo erze israel oso õr hnɨmich. Lepra tew õr. Nĩhyok ye latɨk lukuta õr per Eliseo chukuta Naamán. Wɨchɨ dihip kɨnaha uje tãra wahacha hnɨmich Siria.— 28 Erze oso uje ode wate sinagoga ehet ochunt uje Jesús tatɨm õrke. Ich ochesdelpa. 29 Nos wɨr oso oyehet hn ohnoy Jesús ochuurz otseya dɨt nẽr. Ese dɨt dechɨ wĩ̵rit uje ich ɨlyaka. Ohno otĩ̵r par uje sehe otãra Jesús oduhu toy 30 per dɨrkɨhɨ õr ehet nehech tãra õr pɨt hn hno. 31 Eseekite hn Jesús hno tĩ̵r wahacha dɨt Capernaum uje dechɨ hnɨmich Galilea. Uje terɨhɨ sabta hn shiyokorãha wɨr oso. 32 Uje shiyokorãha õr ich ɨmeheeych uje wɨchɨ dich heke shuu wɨr ochishlabe. 33 Hnakɨrbich dechɨ sinagoga ehet uje demonit de ehet. Ese demonit wɨchɨ ɨchɨbich mĩ̵hnt. Ese demonit tɨbich jwertpa tatɨm Jesús ɨm: 34 —Jesús, owa uu dɨt Nazaret osht. ¿Je sehe ahakõr latɨkɨhɨ õryok? ¿Je erẽt par uje ehna õryok? Tɨkɨraha owa. Ãra Porrosht par uje ahakõr ɨr ɨbiyo.— 35 Jesús tatɨm ese demonit ɨm: —Apik. Atokolɨhɨ ese hnakɨrbich ehet.— Uje demonit tãra ese hnakɨrbich chɨbɨte hnɨmich erze oso õr ɨkɨch ɨchii tokole. Ye duhu wɨchɨ hnakɨrbich dosope. 36 Ich nos ochishlabe hn okeytkẽrye otsɨɨ: —Ese Jesús ich ɨr ahwoso ukurbo de. Ich ɨmeheeych uje ich dichpa pork shɨ tatɨm wɨr ɨchɨbiyo mɨhnũwo par shuu wɨr otokole.— 37 Nos otatɨmyeehe lekɨtiyo ese dɨt Capernaum ehet hn erze duwo uje de ahɨr uje Jesús shiyokõr shuu ɨtsorz. 38 Eseekite uje Jesús tokolɨhɨ sinagoga ehet hn hno tĩ̵r wahacha Simón ihyuch. Ese Simón ɨr ohota ich permo. Ich aat duhlpa. Simón hõr otsapur Jesús par uje sosɨr wate. 39 Jesús sɨtĩ̵r ɨre hn teychɨm. Tatɨm ese permɨt par shuu tokole. Ɨchii tokole. Asa tɨmcharrza iyehet shɨchish hn hno sãr oposo par uje otew. 40 Eseekite uje ich deeych yaka hn nos otõhwa erze uje õr permo otseya õr Jesús. Erze permo ich kɨhniya uje kɨnãho kɨnãho. Jesús chɨbɨte nahme õr hu eeyo nohmɨr nohmɨr hn nos chukuta õr. 41 Ich okɨhniya uje Jesús chiyuhu demonyo õr aho. Uje shuu tokolɨke hn erze demonyo tɨbich tatɨm Jesús ɨm: —Owa uu Porrosht ijɨt pisht.— Ochɨraha uje wɨchɨ Cristo heke Jesús tatɨm erze demonyo par uje ye odiilehet. 42 Eseekite uje ich lekɨtiyo poro hn Jesús tokolɨhɨchɨs hno tĩ̵r ese owich uje ɨsa. Erze oso ohno ochukwi ɨre. Otaachĩ̵hɨ uje Jesús de hn sehe onontew ɨre par uje ye do. 43 Per Jesús tatɨm õr ɨm: —Tyenɨj tɨtĩ̵r duwo yewopo par uje tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm õr erze õr ahwoso oomo uje Porrosht sehe duhu oso omasaha par ɨr aabo par uje wɨchɨ tɨbey õr. Porrosht shuu tɨkɨrẽtni par uje tiyokõr tuu ɨtsorz.— 44 Shish Jesús hno tĩ̵r erze israel oso õr sinagoga aho uje dechɨ hnɨmich Judea ehet par sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso.
1 Eseekite uje Jesús dechɨ lagunta wɨrc waa je iich otsɨɨ Genesaret ich oso okɨhniya odechɨ ahɨr par uje otẽr Porrosht ahwoso. Ich ochukusye. 2 Jesús umo pohɨr otiyer asa lagunta wɨrc. Uu ɨr yɨnsɨro ich nos oyhnɨmichɨke par ochũrhu erze õr ret. 3 Jesús dohɨr wate pohorrza yata ehet. Wate Simón echii. Tatɨm Simón par uje chiish asa pohorrza owɨt ehet pɨkaap. Uje dechɨ hn Jesús sakaha pohorrza ehet ɨchii sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm wɨr oso uje odechɨ hnɨmich. 4 Uje sɨhna sanɨmɨrãha Porrosht ahwosoko hn tatɨm ese Simón ɨm: —Bo etĩ̵r asa lagunta ehet uje ich jotsak hn ãra ese owa ret ẽsher.— 5 Simón tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, dɨhlak lata õryok wɨshɨ shish oyẽsher hn ye oyiyeru latɨk, per atɨm yokɨke par uje tẽsherpo heke takaha tokõra yok retpo.— 6 Uje otãra ɨr ret hn sehe odish ɨrpo ich ye õr pwelpe pork ich doshiyo kɨhnipa. Sehe duhu ese õr ret kãra. 7 Chiish wɨr nahĩ̵re õr nahmta uje oyãha asa pohorrza yata pork sehe oduhu otɨrẽt otakashɨm õr. Uje otaãchaka hn onãha erze doshiyo pohɨr otiyer nehech sehe yaka. 8 Uje Simón Pedro umo uje ɨtsorz hn icha dete hnɨmoho Jesús ɨle ɨkɨch hn tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, aham yok pork yok lɨshɨ shish tiyokõr uje mĩ̵hnɨk.— 9 Ese Simón tata shuu ɨtsorz pork ɨre hn nos wɨr ɨr ihyẽre ich nos ochishlabe uje oshiyeru erze loshiyo ich kɨhniya 10 hn wɨr ochishlabe toy Santiago hn Juan. Õr deych iich otsɨɨ Zebedeo. Wɨr Simón ɨr ihyẽre. Eseekite hn Jesús tatɨm Simón ɨm: —Ye atɨla yok. Ele ahle ɨchii uhu oso omasaha par Porrosht aabo. Uhu õr ɨlo uje ẽsher ẽra ret.— 11 Uje Simón hõr otõhwaka wɨr pohɨr hn oymɨhɨchɨs lagunta wɨrc hn ohno õya Jesús. 12 Eseekite uje ehn Jesús dechɨ dɨt yet hn hnakɨrbich taãcha uje lepra tew. Uje umo Jesús hn icha dete hnɨmo nehech unta terɨhɨ hnɨmich. Sapur Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, kɨmɨjɨ ahmũr, ich ekuta yok lɨshɨ.— 13 Jesús sakahɨr chĩ̵ra nahmta hn tatɨm ɨm: —Ẽhe, tahmũr.— Hn tatɨm ese lepra par tokolɨhɨ ese hnakɨrbich. Ɨchii owich om.. 14 Jesús tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Ye atɨm latɨk. Shɨ bo owa ese saserdote hn asɨm loshɨpɨt uhu ɨlo waa ley waa je Moisés chichewkite par uje nos wɨr oso odɨraha uje ese lepra ich tokolɨke.— 15 Per okɨhniya ochuntɨhɨ lekɨtiyo uje Jesús shiyokõr shuu ɨtsorz. Heke oso okɨhniya otakɨsho lawich par uje otẽr Jesús hn par uje chukuta erze uje õr permo. 16 Per Jesús shish tokolɨhɨ õr ahɨr hno tĩ̵r ese owich uje ye latɨk chɨhɨ par uje orarɨhɨchɨs. 17 Eseekite uje Jesús shiyokorãha oso hn wɨr otsakahachɨs uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo hn wɨr otsakahachɨs toy erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Nohmɨramo otãra kal duwo uje dechɨ hnɨmich Galilea. Hn nohmɨramo otãra erze duwo uje dechɨ hnɨmich Judea hn nohmɨramo otãra ese dɨt Jerusalén. Porrosht ukurbo de Jesús par chukuta erze uje õr permo. 18 Hnakɨrbo yewo otaãcha uje otõhwa hnakɨrbich yet otseya Jesús. Wɨchɨ pɨlich worbɨt yakaha. Ye dɨrkpe. Shɨ de detẽch eeych. Sehe omasaha ese pwert ehet par uje ochɨbɨte Jesús ɨle ɨkɨch 19 per ye odishpe par uje ochɨkãha. Ich oso wɨshɨ okɨhnipa heke odohɨr ese pwert eeych. Oshiyokõr onta par uje oshuu wɨchɨ chɨkãha. Ese uje permo shɨ de detẽch eeych. Ochɨrmas ochĩ̵ra lukweriyo hn ochɨbɨte Jesús ɨkɨch. 20 Uje Jesús umo uje ye olotiis ɨrpe hn tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Yok perdonar owa erze kuche mɨhnũwo uje shish ahakõr, sham.— 21 Erze uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite otsotiis Jesús heke õr aho chiilehet otsɨɨ: —Lɨka shɨ narim ɨre. Uje tata shuu ɨtsorz ich chish majamichɨhɨ Porrosht, pork shɨ Porrosht nohmɨra wɨchɨ uje perdonar erze uje oshiyokõr uje mɨhnũwo, ye hnakɨrbope.— 22 Per Jesús chɨraha uje wɨr õr aho chiilehet hn tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r ɨtsorz? 23 Uje titɨm ɨre uje yok perdonar erze mɨhnũwo uje shish shiyokõr ich ye ɨmeheeychpe kɨmɨjɨ pukurbo chɨhɨ o kɨmɨjɨ nĩhyok. Per uje titɨm ɨre too: “Alehet hn erk” ich ɨmeheeych uje pukurbo de pork tyenɨj iyehet hn dɨrk.— 24 Jesús ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Tokowa olak uje pukurbo de uje yok de lɨka ĩ̵rmo par uje yok perdonar yeẽk uje shiyokõr mɨhnũwo.— Tatɨm ese hnakɨrbich uje pɨlich worbɨt yakaha ɨm: —Yok titɨm owa too: Alehet. Asew ese eteno hn bo eyhi.— 25 Ɨchii ese hnakɨrbich iyehetɨhɨ erze oso õr ɨkɨch hn shish teeychãha Porrosht uje hnoy ese darpich uje umuhu eeychɨke seya dahuch. 26 Nos shuu wɨr oso ochishlabpa. Oteeychãha Porrosht toy hn otatɨmye otsɨɨ: —Ich nos oyumoko erze uje Jesús shiyokõr ich kɨnaha pisho.— 27 Eseekite hn Jesús tokole. Uje hno dɨrk hn teychɨm ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Leví. Shɨ sakaha wahacha ese pwertɨt par kobra hnote par gobierno. Jesús tatɨm ɨm: —Yuko mẽya yok.— 28 Ese Leví iyehet. Nos iim wɨr debiyo hn ĩya Jesús. 29 Eseekite hn Leví shiyokõr õr ahamich dich ese dahuch par uje Jesús taakɨhɨ. Tatɨm oso okɨhniya par uje otɨrẽt otaakɨhɨchɨs toy. Wɨr odechɨ erze uje õr kobra hnote par gobierno hn yewo odechɨ toy õr ahɨr. 30 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite nos ochish majamichɨhɨ wɨr Jesús akɨlo. Otatɨm õr otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke aakɨhɨlo hn ehelo wɨr õr ahɨr erze uje õr kobra hnote par gobierno hn erze uje oshiyokõr mɨhnũwo?— 31 Jesús sɨteẽta tatɨm õr ɨm: —Erze uje ye õr permope ye nesit lotorpe. Shɨ erze uje õr permo wɨr uje õr nesita. 32 Tɨkɨrẽtni ye par tokosɨr erze uje oshiyokõr uje om shɨ par tokosɨr erze uje oshiyokõr mɨhnũwo.— 33 Eseekite hn otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ese Juan uu tohɨrm oso uu ɨr akɨle shish oym uje otaak par uje õr orar. Hn wɨr õr ɨtspo erze fariseo õr akɨle per erze akɨle shish otaak hn oho.— 34 Jesús tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbich de uje sehe diileku heke shiyokõr õr ahamich dich. Uje ehn ɨre dechɨ õr ahamich ich ye õr pwelpe par uje oym labɨso. 35 Per deeych yet ich yet taãcha hn hnoy ese hnakɨrbich uje sehe diileku. Heke erze uje ehn odechɨ õr ahamich ich oym labɨso.— 36 Hn Jesús tatɨm õrpo ɨm: —Tɨteẽta kuchɨt yetpo par erahalo uje pakɨlo tyenɨj oshiyokõr kuche ahlo. Erze uje tiyokorãha oso shɨ ɨtso bortɨsht uje ahle hn oso õr ɨluu shɨ ɨtso bortɨsht uje ɨlaro. Nĩhyok ye latɨk lekshehe bortɨsht uje ahle hn chɨbɨte ese bortɨsht uje ɨlaro. Uje chɨbɨte shuu ɨtsorz ich tyenɨj shuu ese bortɨsht ichɨrẽhet kãra hn ese bortɨsht ichɨrẽhet ye ompe uje ĩya ese uje ɨlaro pork shuu tĩ̵rye.— 37 Hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yet uje tata ɨtspo ɨm: —Ese wint uje ichɨrãha ye ompe uje otsanuwãha erze kwer aho uje ɨler pork ese wint ichɨrẽhet tyenɨj shuu erze kwer potɨta hn kãra hn ese wint noshɨ. 38 Heke shɨ otsanuwãha ese wint uje ichɨrãha erze kwer uje ichɨrẽhe. 39 Uje yeẽk doho ese wint uje ɨlaro ich ye nahmũrpe ese wint uje ichɨrãha. Otata uje ese wint ɨlaro ich ma ɨhĩ̵rtpa.— Jesús sɨteẽta lahwoso hn õr ɨluu ɨler.
1 Eseekite uje ehn sabta hn Jesús hõr wɨr dakɨle ohno ochɨkãha asa shakɨrrza wɨrc uje erze trigo de. Ɨr akɨle õr iyuwo sẽhi õr heke ochekushu erze trigo ee pɨkaap par otew. Ochukwer ochĩ̵ra nahme par yũhɨr tokole hn otew. 2 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo sohmɨramo odechɨ. Otatɨm õr otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke ahakõrlo erze obiyo uhulo ɨtsorz? Ley tata uje ye ompe ochishew obiyo ese deeych uje otsakɨr.— 3 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erahalo uje Porrosht ahwoso tata uje rey David iyuwo sẽhi hn ɨr ihyẽro. 4 Ese rey David masaha tabernakulo ɨr patikɨt ehet hn saserdote ɨshɨm ɨre erze pan uje oshɨmɨhɨ Porrosht hn tew. Nos ɨshɨm wɨr nahĩ̵re hn otew toy. Waa ley chɨbɨte uje erze pan shɨ par saserdote otew per David ye niyokõr mɨhnĩ̵kpe pork iyuwo sẽhi hn sapur.— 5 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Yok ese deeych uje otsakɨr ɨr yɨnsɨrc.— 6 Eseekite uje ich terɨhɨ sabta yata hn Jesús masaha sinagoga ehet hn shiyokorãha oso. Hnakɨrbich dechɨ uje hmata waãchta ye jukur. 7 Erze uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite wɨr odechɨ sinagoga ehet toy. Ochukwi Jesús ɨluu kɨmɨjɨ niyokõr uje mĩ̵hnɨk par uje õr pwele õr denunsya ɨre. 8 Per Jesús ich nos chɨraha õr aho uje chiilehet hn tatɨm ese hnakɨrbich uje ye hmata jukur ɨm: —Erẽt alehe nãhu oso õr ɨkɨch.— Hn wɨchɨ iyehet hn hno iyehe õr ɨkɨch. 9 Jesús tatɨm wɨr uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak hn uhulo leeshɨ atɨmlo yok. ¿Je otsowe ley uje oshiyokõr uje om o je sowe uje oshiyokõr mĩ̵hnɨk ele deeych uje otsakɨr? ¿Je otsowe uje ochukuta õr o je otsowe uje oshuu otoy ese deeych uje otsakɨr?— 10 Jesús nos teychɨm wɨr uje odechɨ. Tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Ẽr ahmɨta.— Wɨchɨ chĩ̵r nahmta hn hmata owich omɨke. 11 Per erze yewo ich ochesdelpa. Ɨchii omye otsɨɨ: —¿Yiyokõr latɨkɨhɨ ele Jesús?— 12 Eseekite uje ich deeych yet hn Jesús hno dohɨr kojach eeych hn orarɨhɨchɨs sapur Porrosht nehech dechole. 13 Uje dɨhɨrbɨtɨke hn tɨbii wɨr dakɨle uje shish õya ɨre. Chiihla õr dose par uje õya ɨre hn chɨkẽra õr iich ɨm apóstole. 14 Jesús chiihla Simón hn chɨkẽra iich yetpo ɨm Pedro. Chiihla ese leshɨbich uje iich otsɨɨ Andrés hn chiihla Santiago, Juan, Felipe, Bartolomé, 15 Mateo, Tomás hn Santiago. Ese Santiago ɨr deych iich otsɨɨ Alfeo. Hn chiihla Simón. Wɨchɨ ɨr alokot otsɨɨ Zelote. 16 Hn chiihla Judas. Ese Judas uu ɨr deych iich otsɨɨ Santiago. Hn chiihla ese Judas Iscariote. Wɨchɨ uje tyenɨj chiwãha Jesús nehe. 17 Eseekite hn Jesús ihnɨmichɨhɨchɨs kojach eeych hõr wɨr dakɨle uje õr dose uje chiihla õrke. Oyehechɨs kojach wɨrc hn erze uje shish õya Jesús ich okɨhniya otakɨsho lawichɨhɨchɨsɨke. Ich oso yewo wɨshɨ okɨhniya uje odechɨ toy otãra lekɨtiyo wahacha hnɨmich Judea hn otãra wahacha dɨt Jerusalén hn otãra wahacha onoota bahluta wɨrc uje dechɨ dɨt Tiro hn dɨt Sidón. Otaachĩ̵hɨchɨs par uje otẽr Jesús uje sakɨt õr hn erze uje õr permo otaachĩ̵hɨchɨs par uje chukuta õr. 18 Erze uje ɨchɨbiyo mɨhnũwo de õr aho Jesús shuu tokole. 19 Nos wɨr oso sehe olakahɨr Jesús par uje chukuta õr chĩ̵ra lakɨrbo pork erze ɨr ukurbo nos chukuta õr. 20 Eseekite hn Jesús teychɨm wɨr dakɨle hn erze uje shish õya ɨre toy hn tatɨm õr ɨm: —Ich om par olak uje olak losuhlaabo pork amsahalo par Porrosht aabo. 21 Om par olak uje yesh olak iyuwo sẽhi olak. Je deeych yet nehe hn aakɨlo nehech atsɨlo. Om par olak uje eyerhlo ele ahle. Tyenɨj olak aylpa nehe. 22 Om par olak uje oso otsɨtak olak shɨ pork ye otiislo yokpe. Ye onahmũrpe uje meylo õr hn ochish majamichɨhɨ olak. Hnii olak iiyo ye onahmũrpe par uje otẽr shɨ pork ye otiislo yokpe uje tokõra poõrzni. 23 Uje oshiyokorĩ̵hɨ olak oshuu ɨtsorz ich tyenɨj olak aylpa hn ehek olak atsɨke pork wahacha poõrc olak premyo de ich dichpa. Antkite erze oso õr poruwo wɨshɨ oshiyokõr mɨhnũwo oshuu ɨtsorzɨhɨ erze profeta wɨshɨ. 24 Per ich yarhakpa par olak uje olak ɨhĩ̵r deyo pork olak premyo shɨ erze uje de olak ahɨr. 25 Ich yarhakpa par olak uje olak poso de ich kɨhniya pork deeych yet nehe hn olak iyuwo sẽhi olak. Ich yarhakpa par olak uje yesh olak aylpa pork deeych yet nehe hn tyenɨj olak dosdarakpa hn eyerhlo. 26 Ich yarhakpa par olak uje nos oso otata uje ich olak ɨluu om pork õr poruwo wɨshɨ otata uje õr ɨluu om erze uje ochii ɨre profetaha per ye õr profetape— 27 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Nos wɨr olak uje entlo pahwoso ẽrlo uje titɨm olak. Ahmũrlo erze olak ɨmãho hn ahakorĩ̵hɨlo uje om erze uje otsɨtak olak. 28 Eyuhulo olak ahwoso omoho erze uje otsajĩ̵r olak ɨkiyo. Olak orar par erze uje oshiyokõr mɨhnuwõho olak. 29 Kɨmɨjɨ yeẽk duhu errza ich tyenɨj amtɨs par uje duhu pɨt yet. Kɨmɨjɨ yeẽk doy anerpta ich ye ontew ɨre uje sehe doy anerpta yata. 30 Uje yeẽk dapur olak yeẽk kuchɨt ich ɨshɨm ɨre. Kɨmɨjɨ yeẽk doy olak yeẽk ɨr kuchɨt ich tyenɨj iim. Ye lapur par uje tõhwa. 31 Uje ahmũrlo oso oshiyokorĩ̵hɨ om par olak ich tyenɨj ahakõrlo uje om par õr ɨre. 32 Kɨmɨjɨ shɨ ahmũrlo erze uje otsahmũr olak ich shɨ ahakõrlo ɨtso erze uje ye õr Porrosht aabope pork wɨr shɨ otsahmũr erze uje otsahmũr õr. Ahakõrlo ma om je õr ɨre. 33 Hn kɨmɨjɨ shɨ ahakõrlo uje om erze uje oshiyokõr omɨhɨ olak ich shɨ ahakõrlo ɨtso erze uje ye õr Porrosht aabope pork wɨr oshiyokõr oshuu ɨtsorz. Ahakõrlo ma om je õr ɨre. 34 Kɨmɨjɨ shɨ uhu wɨr otsahla kuchɨt uje eraha uje tyenɨj otõhwapo ich shɨ ahakõrlo ɨtso erze uje ye õr Porrosht aabope pork wɨr oshiyokõr oshuu ɨtsorz. Ahakorĩ̵hɨlo ma om je õr ɨre. 35 Ahmũrlo olak ɨmãho. Ahakorĩ̵hɨlo omɨhɨ õr. Uje olahla olak kuche ich ye uhulo olak eyuwo tɨsɨr uje tõhwapo. Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich olak premyo dich de Porrosht ahɨr hn oso ochɨraha uje olak Porrosht aabo pork Porrosht shish shiyokõr shuu ɨtsorz. Porrosht takashɨm wɨr uje onɨna ɨre hn takashɨmpo erze uje yelɨj onɨna ɨre. Takashɨmpo erze uje oshiyokõr om hn erze uje oshiyokõr mɨhnũwo. 36 Osɨrlo oso uhulo olak ɨlo Porrosht pork wɨchɨ sosɨr oso. Eẽtlo Porrosht. 37 Ye eychɨmlo olak leshɨbo hn olak nanɨme uhulo olak ɨlo jwe. Kɨmɨjɨ uhulo olak ɨlo jwe uhulo ɨtsorz ich yet de uje shuu ɨre ɨtso jwe par teychɨm olak. Ye epiyerlo olak leshɨbo hn olak nanɨme uhulo olak ɨlo jwe. Kɨmɨjɨ ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich yet de uje shuu ɨre ɨtso jwe par sepyẽr olak. Tyenɨj olak perdonar õr ich yet de uje perdonar olak toy. 38 Asɨmlo kuchɨt wɨr oso ich Porrosht ɨshɨm olak toy shuu ma dich je erze uje asɨmlo õr. Asa waa je owa eteẽta kuchɨt ẽra Porrosht sɨteẽta chĩ̵ra per teych ɨle par shuu sakɨr hn chɨbɨte ma eeych nehech noshɨ hn ɨshɨm olak.— 39 Hn Jesús sɨteẽta yeẽk uje ye dɨraha kuchɨt uje shiyokorãha yet ich shɨ ɨtso olɨbɨt. Umo õr ɨm: —Kɨmɨjɨ olɨbɨt tõhwa olɨbɨt yet hmata hn ohno odɨrk ich tyenɨj õr kay omasaha jotsɨt ehet. Ich õr osiyer omasaha. 40 Nĩhyok yeẽk uje ma chɨraha je ɨr maestro. Per uje ese maestro sɨhna shiyokorãha ɨre hnii ɨtso ɨr maestro. 41 ¿Ɨnaãpo heke olak yeẽk teychɨm deshɨbich uje shiyokõr kuche mɨhnũwo pɨkaap ɨtso uje phich ukult de ɨr onta per ye duhu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ ɨrpe ese uje ɨtso kutich uje de ɨr onta? 42 ¿Ɨnaãpo heke tatɨm deshɨbich ɨm: “Erẽt sham par tiyuhu ese phich ukult uje de onta.” Wɨchɨ ehet yũhurash. Wap tyenɨj chiyuhu ese kutich uje de ɨr onta hnii pwele teychɨm par uje chiyuhu ese phich ukult uje de deshɨbich onta.— 43 Eseekite hn Jesús sɨteẽta tatɨm õr ma ɨm: —Nĩhyok ye pohɨr chɨhɨpe uje om hn ee mɨhnũ. Hn uu pohɨr uje mɨhnũ ich ye ee chɨhɨpe uje om. 44 Oso ochɨraha pohɨr om pork ɨr ee ich om. Yelɨj oljata ɨr ee naraje par ochekushu, hn yelɨj osdi ɨr ee uva par ochekushu. 45 Wɨr shɨ ɨtso hnakɨrbich uje ɨluuta om. Chiilehet ich om pork ehet om. Hn hnakɨrbich uje ɨluuta mɨhnũ chiilehet ich ahwoso mɨhnũwo pork ehet mĩ̵hnɨk. Uje yeẽk chiilehet ich chɨbɨte orhõta uje de ɨre ehet kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ mĩ̵hnɨk.— 46 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke ebiilo yok on Ɨrhĩche hn ye ahakõrlope uje titɨm olak? 47 Yeẽk uje tɨrẽt tĩ̵r yok hn chunt uje tiita hn shiyokõr ich ɨr ɨluu shɨ ɨtso 48 ese hnakɨrbich uje sehe niyokõr dahuch. Chihĩtsa wɨchɨ jotsɨt ich shuu yakpa nehech chish kojach hn chɨbɨte latrila par shiyokõr lahuch. Deeych yet nehe hn awɨt tĩ̵r poõrc. Uushɨ ich jwertpa hn chukus ese pwertɨt per ye duhu telerrzpe pork ese hnakɨrbich ich shiyokõr ich ompa. 49 Per ese uje chunt pahwoso hn ye niyokõrpe, wɨchɨ shɨ ɨtso hnakɨrbich uje shiyokõr lahuch per ye nihĩtsa jotsepe par chɨbɨte latrila. Shɨ chɨbɨte hnɨmich eeych. Uje awɨt tĩ̵r poõrc ich uushɨ jwertpa hn chukus ese pwertɨt ɨchii kay hn chũr lekɨtiyo.—
1 Eseekite uje Jesús sɨhna sakɨt wɨr oso uje odechɨ par otẽr ɨre hn hno tĩ̵r wahacha dɨt Capernaum. 2 Ohyerptoso õr kapitan dechɨ Capernaum. Uu ɨr yɨlt permo uje ich sahmũrpa. Sehe toy. 3 Uje ese kapitan chunt uje Jesús chukuta oso hn shuu wɨr israel oso õr bahluwo ohno otĩ̵r Jesús par uje otsapur par uje Jesús tĩ̵r ɨre hn chukuta ese ɨr yɨlt. 4 Uje otaachĩ̵hɨ Jesús ahɨr hn otatɨm otsɨɨ: —Ese ohyerptoso õr kapitan dihip kɨnaha per ɨluuta ompa par uje akashɨm ɨre. 5 Wɨchɨ ich sahmũrpa õryok ɨhnapso uu israel oso hn shiyokõr õryok sinagoga.— 6 Heke Jesús hno ĩya õr. Per uje ich ta par taachĩ̵hɨ ɨr ihyuch hn ese kapitan shuu nahĩ̵ro ohno otĩ̵r Jesús otatɨm otsɨɨ: —Kapitan sole: “Ɨrhĩche, yok ye tahmũr tiyokos owape pork ye yok dichpe par uje amsaha pihyuch. 7 Heke ye tɨtĩ̵r owa petɨkɨke par tapur owa. Shɨ tyenɨj eyuhu ahwoso par uje ekuta ese pɨlt. 8 Tɨkɨraha uje tokole ɨtsorz pork ohyerptoso ode uje ma õr deyo je yok. Uje otatɨm yok kuche ich tiyokõr. Hn ohyerptoso ode pɨhme par tɨkɨbey õr. Uje titɨm sohmet too: bo, ich hno hn uje titɨm sohmet too: erẽt, ich tɨrẽt. Hn tuu pɨbich shiyokõr kuche ich shiyokõr.— 9 Uje Jesús chunt uje kapitan tata shuu ɨtsorz ich chishlabe. Somtɨs ɨre hn chɨnkiya erze oso uje oyehe nẽr hn tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak, israel oso ode uje ye olotiis yokpe per ese kapitan ma ye lotiis yokpe.— 10 Erze uje kapitan chɨpa õr otokole ohno ocheeshpo otĩ̵r lahuch. Ochish ese kapitan yɨlt ich owich omɨke. 11 Eseekite uje deeych yetni hn Jesús hno tĩ̵r wahacha dɨt Naín. Erze akɨle õya ɨre. Ich oso okɨhniya uje õya ɨre toy. 12 Uje Jesús ta par taachĩ̵hɨ dɨt ebich hn oso otokolɨhɨ dɨt ehet. Ohnoy topɨt par ochihitsɨm. Waa ɨr data poluu. Nĩhyok ye leshɨbĩ̵rsh. Dɨt oso ich okɨhniya õya ɨre. 13 Uje Jesús umo asa poluuta ich chuuna uje losuhlaap. Heke tatɨm ɨm: —Ye eyerh.— 14 Jesús hno tĩ̵r uje topɨt de hn sakahɨr ese tabɨlt uje topɨt de eeych. Erze uje ohnoy ese topɨt oyehe, hn Jesús tatɨm ese pɨkɨhnint topɨt ɨm: —Hnakɨrbitɨte, titɨm owa too: “Alehet.”— 15 Hn ese topɨt nĩ̵hɨ. Sakɨr ɨchii chiilehet. Jesús ɨshɨm asa data. 16 Nos wɨr oso uje odechɨ ich ochishlabe. Otsɨɨ: —Porrosht ich dich.— Okeytkẽrye omye otsɨɨ: —Profeta dich de lɨka õryok ehet. Porrosht taãcha par takashɨm eyok uu israel oso uje chiihla eyokkite.— 17 Nos oso uje ode lekɨtiyo ese hnɨmich Judea ochunt uje Jesús shiyokõr shuu ɨtsorz hn nos wɨr erze uje ode hnɨmo Judea wɨro ochunt toy. 18 Eseekite hn Juan uu tohɨrm oso ɨr akɨle ochunt uje oso otata Jesús hn ohno otatɨm Juanɨhɨ ohyerpta ehet. Deeych yet hn Juan shuu otɨbii wɨr dakɨle õr osiyer 19 par uje shuu otĩ̵r Jesús. Tatɨm õr ɨm: —Atɨmlo Ɨrhĩch on: “¿Je owa uu Cristo uje yesh oyem owa o kɨmɨjɨ oyem kɨnehẽt?”— 20 Uje otaachĩ̵hɨ Jesús ahɨr hn otatɨm otsɨɨ: —Juan uu tohɨrm oso shuu oyɨrẽtɨke oyɨtĩ̵r owa sole: “¿Je owa uje yesh oyem o kɨmɨjɨ oyem kɨnehẽt?”— 21 Shiyehe uje otsapur Jesús ɨchii Jesús chukuta oso okɨhniya uje õr permo. Chukuta toy erze uje õr dospa hn erze uje demonyo de õr aho ich chiyuhu. Hn erze uje õr olɨbo shuu omo lekɨtiyo toy. 22 Uje shiyokõr shuu ɨtsorzɨke hn tatɨm Juan ɨr akɨle ɨm: —Bolɨlo atɨmlo Juan uje amloko hn uje entlo. Atɨmlo uje olɨbo ich omo lekɨtiyo, erze uje pɨlich worbɨt yakaha õr ich odɨrk, erze uje lepra yakaha õr ich õr owich om hn erze uje õr armo ich ochunt lekɨtiyo, hn erze uje otoy ich õr ɨkpo. Titɨm losuhlaabo erze ahwoso oomo par omasaha par Porrosht aabo. 23 Atɨmlo Juan on: “Ich om par yeẽk uje ye nowãha yok”.— 24 Uje Juan akɨle ohno ocheeshpoko ɨchii Jesús eyucha ese Juan tatɨm wɨr oso ɨm: —Sehe tuu atɨmlo yok ¿ɨnaãpo heke etĩ̵rlo wahachni ese owich uje ɨsa? ¿Je etĩ̵rlo wahachni par eychɨmlo ese uje ɨtso tiyermɨt uje myent tɨbichu? 25 Kɨmɨjɨ ye etĩ̵rlo ese owich uje ɨsa par eychɨmlo erze tyermɨt, atɨmlo yok ¿ɨnaãpo heke etĩ̵rlo wahachni? ¿Je etĩ̵rlo par uje eychɨmlo hnakɨrbich uje ɨshuwo ɨhĩ̵rtso? Nĩhyok pork wɨr uje õr ɨshuwo ɨhĩ̵rtso hn õr kushjãro kɨhniya odebuhu reye õr ihyuwo. Ye ochɨhɨ owichpe uje ɨsa. 26 ¿Je etĩ̵rlo wahachni par eychɨmlo latɨkpo? ¿Je etĩ̵rlo par eychɨmlo profetɨt yet?— Hn Jesús ɨm: —Ẽhe, etĩ̵rlo wahacha par eychɨmlo profetɨt. Titɨm olak uje wɨchɨ ma dich je profeta yewo. 27 Juan wɨchɨ uje Porrosht ahwoso tata uje Porrosht tatɨm Cristo ɨm: --Hmeychɨm, tuu pɨbich hno wap par nɨshii oso õr ɨluu shɨ ɨtso uje nɨshii dehet par uje ochɨmɨt ɨre hn otaachĩ̵hɨ owa ahɨr nehe.-- 28 Titɨm olak, nĩhyok hnakɨrbich uje ma dich je Juan uu tohɨrm oso per Porrosht aap uje ye dichpe ich ma dich je Juan. 29 Nos wɨr oso hn erze uje õr kobra nahnapso õr hnote par gobierno uje otẽr uje Juan sanɨmɨrãha Porrosht ahwosni hn otsapur ɨre par uje tohɨrm õr, heke wɨr oshuu ɨmeheeych uje Porrosht shiyokõr ich om. 30 Per erze uje õr ɨluu ich otsɨɨ fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite ye oduhu Juan tohɨrm õr ɨrpe, heke ye onahmũrpe uje Porrosht sehe niyokorĩ̵hɨ õr.— 31 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Tɨteẽta latɨkpo par uje tuu erahalo erze oso õr ɨluu? 32 Wɨr shɨ õr ɨtso pɨkɨhnino uje otsakaha hn olotehe dɨt ehet hn otɨbich otɨbii leshɨbo otsɨɨ: “Oyobɨta flawta per ye ahakõrlo weylape. Oyeeychɨ oyeẽt musika uje dosdarak par topo per ye ahmũrlope uje eyerhlo.” 33 Uje Juan uu tohɨrm oso taãchni ich ye tew panpe hn ye doho winope per amɨlye on: “Demonit de ɨre ehet.” 34 Yok tokõra poõrzni. Ich taw pan hn tokoho wino. Heke amɨlye on: “Hmeychɨmlo, wɨchɨ ich jar hn yɨkẽhik. Ɨr ihyẽro wɨr uje õr kobra nahnapso õr hnote par gobierno hn erze uje õr ɨluu mɨhnũ.” 35 Porrosht ich eykdeyo hn shiyokõr uje sahmũr. Deeych yet nehe ich ɨmeheeych uje ɨre ich eykdeyo pork erze uje shiyokõr ich tokole om.— 36 Eseekite hn ese hnakɨrbich uje ɨluuta iich otsɨɨ fariseo tatɨm Jesús par uje shuu taakɨhɨ dahuch. Jesús hno tĩ̵r ihyuch hn sakaha nemest wɨrc. 37 Tɨmcharrza yɨtoro dechɨ dɨt ehet. Wate chunt uje Jesús dechɨ ese hnakɨrbich ihyuch par taak heke hno tĩ̵r Jesús. Tõhwa perfume uje de kojach ehet uje iich otsɨɨ alabastro uje oshiyokõr ɨtso boteylta. 38 Uje asa tɨmcharrza iyehe Jesús nẽr ich yerh. Ɨlote noshãha Jesús hnɨte heke sekar chĩ̵ra lakĩ̵rt hn chuku Jesús hnɨte hn tormĩ̵hɨ ese perfume ɨr hnɨte. 39 Ese hnakɨrbich uje shuu Jesús taakɨhɨ lahuch umo uje asa tɨmcharrza shiyokõr shuu ɨtsorz hn ehet chiilehet ɨm: —Jesús ye profetyape pork kɨmɨjɨ profetya ich chɨraha uje wate yɨtoro uje sakahɨr hnɨte.— 40 Jesús tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Simón, kuchẽrk de uje sehe titɨm owa.— Hn umo ɨm: —Maestro, atɨm yok.— 41 Jesús sɨteẽta tatɨm ɨm: —Hnakɨrbo õr osiyer ode uje otsahla hnote heke õr hnɨtew de ese hnakɨrbich uje shish shuu otsahla ɨr hnote. Ese nohmet sahla sinko miyon hn ese yet sahla kinyento mil. 42 Ich ye õr pwelpe par uje oshɨ ɨr hnɨtew uje otsahla heke ese hnakɨrbich uje ɨshɨm õr hnote iim erze õr hnɨtew.— Hn Jesús tatɨm ese fariseo yet ɨm: —Atɨm yok ¿yeẽkpo uje ma sahmũr ese hnakɨrbich uje iim õr hnɨtew?— 43 Simón tatɨm Jesús ɨm: —Peyuwo tɨsĩ̵r ese hnakɨrbich uje hnɨtewta ma data sahmũr ese hnakɨrbich uje shuu sahla ɨr hnote pork iim ɨr hnɨtewta.— Jesús tatɨm ɨm: —Ẽhe, ich ũru.— 44 Hn Jesús somtɨs ɨre chɨnkiya asa tɨmcharrza hn tatɨm Simón ɨm: —Hmeychɨm asa tɨmcharrza. Yok tomsaha ahuchɨke hn ye asɨm yok awɨtpe par uje tũrhu pɨr per asa tɨmcharrza churhũ pɨrke chĩ̵ra delote hn sekar chĩ̵ra lakĩ̵rt.— 45 Hn Jesús tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Owa ye eku pur petɨkɨke per asa tɨmcharrza shish chuku pɨr. 46 Owa ye ormĩ̵hɨ aseyte puhuta petɨkɨke per asa tɨmcharrza tormĩ̵hɨ perfume pɨr 47 heke titɨm owa uje yok perdonarke asa tɨmcharrza kuche mɨhnũwo ich kɨhniya uje shiyokõr. Ɨmeheeych uje nos yok perdonarke erze uje shiyokõr pork wate sahmũr pish yok. Kɨmɨjɨ shɨ yok perdonar wate tuu pɨkaap ich wate sahmũr shɨ shuu pɨkaap per sahmũrpa yok.— 48 Hn Jesús tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —Ich nos yok perdonarke wɨr owa kuche mɨhnũwo.— 49 Erze yewo uje odechɨ toy par uje otaak ɨchii okeytkẽrye otsɨɨ: —¿Latɨk ukurbo de ɨre heke pwele perdonar erze kuche mɨhnũwo uje oso oshiyokõr?— 50 Jesús tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —Shɨ pork ye otiis yokpe heke owa owich de Porrosht ahɨr. Bo. Shɨ ehet kɨɨs.—
1 Eseekite hn Jesús hno tĩ̵r erze duwo ijaabo hn deyo par uje sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso hn tatɨm õr erze ahwoso oomo uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo. Ɨr akɨle õya ɨre uje õr dose. 2 Tɨmcher õya Jesus toy. Antkite chukuta erze tɨmcher uje õr permo hn erze uje demonyo de õr aho shuu tokole. Nohmata iich otsɨɨ María. Ɨr alokot otsɨɨ Magdalena. Jesús chiyuhu syete demonyo ɨr ehetni. 3 Yata iich otsɨɨ Juana. Ɨr abich iich otsɨɨ Cuza. Wɨchɨ shɨ tɨbey rey Herodes ihyuch. Yata iich otsɨɨ Susana hn yẽr ode toy. Erze tɨmcher oshɨmɨhɨ Jesús ɨr hnote nohmɨreme par uje tiya uje ɨre nesita hõr wɨr dakɨle. 4 Eseekite ich oso okɨhniya otãra duwo lekɨtiyo. Uje ehn otakɨsho lawich par uje otẽr Jesús hn ɨre sɨteẽta kuchɨt shuu ɨtsorz ɨm: 5 —Hnakɨrbich dekite uje chɨtsẽr jõro eyhi. Uje chɨtsẽr shuu ɨtsorz hn eyhi kayɨhɨ dehet ehet. Oso ochɨkãha hn otarãha hnɨmo. Chɨpɨrme taãcha hn tew. 6 Uu yẽr uje chɨtsẽr kayɨhɨ uje kojano po de. Uje erze eyhi tokole ich ɨhɨrle kako pork ye hnɨmich pantape. 7 Erze eyhi yẽr uje chɨtsẽr hn kayɨhɨ uje wontɨ de. Tokole ii yẽr nehech wontɨ serz hn sajuwe. 8 Per erze eyhi yẽr uje chɨtsẽr hn kayɨhɨ ese hnɨmich ɨhĩ̵rt ich kresa hn ee de. Kal pohɨr ee syen uje tokole.— Uje Jesús sɨhna tata shuu ɨtsorz hn tɨbich tatɨm wɨr oso ɨm: —Olak ãr de par ẽrlo. Uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r erze uje titɨm olak.— 9 Eseekite hn Jesús akɨle otatɨm otsɨɨ: —¿Duhu ɨnaãpo erze ahwoso uje eteẽta athaka?— 10 Jesús tatɨm õr ɨm: —Porrosht sehe duhu erahalo erze uje shiyokõr par tɨbey daabo. Per uje titɨm erze oso yewo ich ye tuu ɨmeheeychpe. Shɨ tɨteẽta õr kuche par uje oteychɨm per ye onomope. Ich otẽr per ye odɨrehepe. 11 Erze uje tɨteẽta õrke tata shuu ɨtsorz. Erze eyhi uje titɨm õrke wɨr uu Porrosht ahwoso. 12 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ dehet ehet wɨr shɨ ɨtso oso uje ochunt Porrosht ahwoso ich dyablo tĩ̵r õr hn chiyuhu uu Porrosht ahwoso õr aho. Heke ye odɨrehepe hn otsotiis uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 13 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ kojano po ehet shɨ ɨtso erze oso uje ochunt Porrosht ahwoso. Ich otsahmũrpa hn õr ayla. Wɨr shɨ õr ɨtso erze jõro uje ye uurĩ̵rɨsh. Wap ich ye odotiispe per uje deeych yet hn yet sehe duhu oniyokõr uje mɨhnũwo ich oym Porrosht. 14 Erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ wontɨ ehet shɨ ɨtso erze oso uje ochunt Porrosht ahwoso ich otsahmũr. Deeych yet hn oshuu deyuwo tɨsɨr labɨso hn dasuwo. Ma otsahmũr hnote. Otsahmũr erze õr ahmiyo. Shɨ õr ɨtso erze pohɨr uje eesh per yelɨj icho. 15 Per erze eyhi yẽr uje kayɨhɨ hnɨmich uje om wɨr shɨ ɨtso erze oso uje ochunt Porrosht ahwoso ich ye odɨkeype. Ye onoym Porroshtpe. Õr ɨluu ich om heke shish oshiyokõr uje Porrosht sahmũr nehech shɨ õr ɨtso erze pohɨr uje ee yesh kɨhniya.— 16 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt tatɨm õr ɨm: —Uje yeẽk nerũ nampyont ich ye dɨbɨte kejunt uut hn ye dɨbɨte õr arpich uut. Shɨ chɨbɨte owich uje de porĩt par uje chihit lekɨtiyo par uje yeẽk masaha pwert ehet ich umo lekɨtiyo. 17 Pork nos kuche uje otsakɨs je deeych yet nehe ich shish ochɨraha shɨ ɨtso erze kuche uje yet sakɨs je deeych yet nehe ich ochish hn nos ochɨraha. 18 Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r erze uje entloko uje titɨm olak uje Porrosht shish shiyokõr. Erze uje ochɨraha ich Porrosht tyenɨj shuu ma ochɨraha. Per erze uje ye odɨrehepe hn oshuu deyuwo tɨsɨr uje ochɨraha per ye odɨrehepe wɨr uje Porrosht shuu ochɨkey.— 19 Eseekite hn Jesús data hn ɨr deshɨbo otɨrẽt par otekɨrɨhɨ ɨre per ye õr pwelpe omasaha pwert ehet pork ich oso okɨhniya uje odechɨ. 20 Hn yet tatɨm Jesús ɨm: —Ata hn eshɨbo odechɨ ejwert. Sehe okeytker owa.— 21 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze uje ochunt Porrosht ahwoso hn oshiyokõr uje tata wɨr shɨ õr ɨtso mama hn shɨ õr ɨtso pɨshɨbo.— 22 Eseekite uje deeych yet hn Jesús tatɨm wɨr dakɨle ɨm: —Yukulo yɨtĩ̵rlo wahacha lagunta pɨt yet.— Oyãha pohorehechɨs hn ohno. 23 Uje ehn ohno ochɨkãha asa lagunta ehet hn Jesús umo. Myent data tɨbichu hn shuu asa lagunta wokor deyo hn masaha asa pohorrza ehet. Ich yarhakpa par uje shuu yaka. 24 Jesús akɨlo ohno otĩ̵r ɨre hn otsɨniyẽr otsɨɨ: —Maestro, yej eyok yaka hn tyenɨj yɨtɨ.— Jesús iyehet tatɨm asa myentɨta hn erze owɨt wokor ɨm: —Alehe.— Ɨchii iyeheshɨp. 25 Jesús tatɨm erze dakɨle ɨm: —¿Ɨnaãpo heke otiislo pahwoso?— Per õr ɨre ochishlabe hn otolpa. Otatɨmye otsɨɨ: —¿Latɨk ukurbo uje de ɨre heke tatɨm asa myentɨta hn erze owɨt wokor ich chunt ɨre hn iyehe?— 26 Jesús hõr dakɨle otãra ese hnɨmich Galilea hn ohno nehech otaachĩ̵hɨ wahacha lagunta pɨt yet uje ese Gerasa oso õr hnɨmich de. 27 Eseekite uje Jesús ihnɨmichɨhɨ pohorrza ehet hn hnakɨrbich taãcha. Wɨchɨ ehn debuhu dɨtni. Ich osdeyo demonyo de ehet. Yelɨj nonãha lasuwo hn yelɨj lakaha lahuch. Shɨ sakaha duku. 28 Uje umo Jesús ich tɨbich jwertpa. Taachĩ̵hɨ Jesús ahɨr hn icha dete hnɨmoho ɨle ɨkɨch. Tatɨm Jesús ich sɨhnew ɨm: —¿Je sehe ahakõr latɨkɨhɨ yok? Tɨkɨraha owa. Owa Jesús. Owa uu Porrosht ijɨt pisht. Wɨchɨ Porrosht ich dich. Ye ahakõr mɨhnɨkĩ̵hɨ yok lɨshɨ.— 29 Tatɨm shuu ɨtsorz pork ich Jesús tatɨm ese ɨchɨbich mĩ̵hnt par shuu tokolɨhɨ ese hnakɨrbich ehetɨke. Ich osdeyo uje demonyo de ɨre. Shish masaha ɨre ehet heke uje oso oshyeru meyko hn dɨle ochĩ̵ra kenena hn otɨbey ɨre per shish chekushu latshĩ̵ro. Erze demonyo ohnoy ese hnakɨrbich otseya ese owich uje ɨsa. 30 Eseekite hn Jesús tatɨm ese demonit ɨm: —¿Eeytɨkɨhɨ?— Hn tatɨm Jesús ɨm: —Piich otsɨɨ Legión.— Tatɨm shuu ɨtsorz pork demonyo kɨhniya uje de ɨre ehet. 31 Shish otsapur Jesús par uje ye nɨmchaha õr ese jotsɨt uje ye uhurztɨkɨsh. 32 Ich poohle kɨhniya uje taakɨhɨ wĩ̵rit eeych hn erze demonyo sapur Jesús par uje masaha erze poohle aho. Jesús ɨshɨm par uje masaha. 33 Uje tokolɨhɨchɨs ese hnakɨrbich ehet ohno omasaha erze poohle aho. Erze poohle uushɨ ihnɨmichɨhɨ wĩ̵rit eeych. Dale awɨt hn nos hmarta. 34 Erze hnakɨrbo uje otɨbey erze poohle omo uje Jesús chiyuhu demonyo ese hnakɨrbich ehetɨke hn omo uje erze poohle hmarta. Ooshɨ ohno otatɨm erze oso uje ode dɨt hn otatɨm õr uje ode aach toy. 35 Erze oso otokolɨhɨ dahuwo. Ohno par oteychɨm Jesús hn erze poohle. Uje otaachĩ̵hɨ wahacha uje Jesús de hn ochish ese hnakɨrbich uje ehn demonyo de ehetɨke. Shɨ sakaha Jesús ahɨr. Iyãha lasuwo. Ye totihlpe. Ich otolpa Jesús. 36 Erze hnakɨrbo uje omo uje Jesús shiyokõr uje chiyuhu erze demonyo ese hnakɨrbich ehetɨke ich otatɨm erze oso. 37 Nos wɨr oso uje odebuhu lekɨtiyohochɨs ese hnɨmich Gerasa otsapur Jesús par uje sehe oduhu tokolɨhɨchɨs pork õr ɨre ich otolpa Jesús. Heke Jesús iyãha pohorrza par hno. 38 Ese hnakɨrbich uje demonyo tokolɨhɨ ɨre ehetɨke sapur Jesús par uje sehe do nõya ɨre per Jesús umo ɨm: 39 —Bo eyhi hn nos atɨm õr uje Porrosht shiyokorĩ̵hɨ owaka.— Hn ese hnakɨrbich hno. Nos tatɨm õr dɨt ehet uje Jesús shiyokorĩ̵hɨ ɨreke. 40 Eseekite uje Jesús cheeshpo tĩ̵r lagunta pɨt yet hn erze oso õr aylpa pork shish oyem ɨre. 41 Uje Jesús taachĩ̵hɨ wahacha hn hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Jairo taachĩ̵hɨ Jesús ahɨr. Wɨchɨ õr bahluwa uje tɨbey sinagoga. Icha dete hnɨmoho Jesús ɨle ɨkɨch par uje sapur sehe duhu do tĩ̵r dahuch 42 pork ese hnakɨrbich ɨr ijɨta de uje ich permpa. Sehe toy hn ye eebe kɨnehĩ̵rsh. Asa pɨkɨhninta ich dose ãyo. Eseekite uje Jesús hno tĩ̵r ese hnakɨrbich ihyuch ich oso okɨhniya õya ɨre. Ochukusye nehech omehe Jesús. 43 Erze oso õr ehet tɨmcharrza de. Dose ãyo uje wate permo, ɨr armɨtsɨ ihnɨmich. Ich sɨhna ɨre hnote yesh uje shish ɨshɨ lotor per nĩhyok ye latɨk pwele par uje chukuta ɨre. 44 Asa tɨmcharrza sɨthĩ̵r ɨre Jesús tãra nẽr hn sakahɨr nerpta ɨrhɨ. Uje sakahɨrkɨ ɨchii ɨr armɨtsɨ iyehe. 45 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Yeẽkpo ese uje sakahɨr yokɨke?— Hn erze oso otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ye oryõkpe uje oyakahɨr owa.— Uje erze oso otatɨm Jesús oshuu ɨtsorz ɨchii Pedro tatɨm ɨm: —Maestro, erze oso ich ochukusye hn omehe owa.— 46 Per Jesús tatɨm õr ɨm: —Tɨkɨraha yeẽk de uje sakahɨr yok pork tukuuna uje pukurbo pɨkaap tokole.— 47 Eseekite uje asa tɨmcharrza chɨraha uje ye pwele par uje sakɨs ɨre hn hno tĩ̵r Jesús. Ich ɨkiyo tãra. Icha dete hnɨmoho ɨle ɨkɨch. Tatɨmɨhɨ Jesús wɨr oso õr ɨkɨch uje ɨr permo heke sakahɨr, hn uje sakahɨrkɨ ɨchii owich om. 48 Jesús tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —Shɨ pork ye otiis yokpe heke owa owich om. Bo uhu ehet kɨɨs.— 49 Eseekite uje ehn Jesús keytker asa tɨmcharrza hn hnakɨrbich taãcha. Tãra Jairo ihyuch hn tatɨm ɨre ɨm: —Eyj late tokɨ. Ye ahakos Jesús.— 50 Jesús chunt ese hnakɨrbich uje tatɨm Jairoko hn umo ɨm: —Ye atɨla. Shɨ ye otiis yok ich asa eyjɨta tyenɨj owich ompo.— 51 Uje Jesús taachĩ̵hɨ Jairo ihyuch hn ye nahmũrpe uje yeẽk ĩya ɨre par masaha pwert ehet. Shɨ Pedro hn Santiago hn Juan hn asa pɨkɨhninta ɨr deych hn ɨr data wɨr uje omasaha pwert ehet õya Jesús. 52 Jesús chish erze oso uje ode pwert ehet. Nos oyerh otowẽra asa pɨkɨhninta. Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye eyerhlo. Wate ye tope. Shɨ umo.— 53 Heke oyana oloter Jesús. Yeje õr ɨre ich ochɨraha uje tokɨ. 54 Per Jesús chishew hmata hn tatɨm ɨm: —Pɨkɨhninta, alehet.— 55 Ɨr ɨchɨbich cheeshpo masaha ɨre heke ɨkpo. Ɨchii iyehet. Jesús tatɨm ɨr deych hn ɨr data par uje oshuu taak. 56 Asa pɨkɨhninta ɨr deych hn ɨr data ich ochishlabe. Jesús tatɨm õr par uje ye duhu otatɨm latɨk uje chukuta asa õr ijɨtaka.
1 Eseekite hn Jesús shuu wɨr dakɨle uje õr dose otakɨsho lawich. Ɨshɨm õr ukurbo par ochiyuhu erze demonyo uje kɨnãho kɨnãho erze oso õr aho. Ɨshɨm õr ukurbo toy par uje ochukuta erze uje õr permo 2 hn shuu ohno otĩ̵r lekɨtiyo par uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm õr uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo. Shuu ochukuta erze uje õr permo. 3 Nos tatɨm wɨr dakɨle ɨm: —Ye bolilo latɨk par dehet pehet. Ye bolilo olak ɨtɨle. Ye bolilo kotsɨrbo. Ye bolilo oposo. Ye bolilo hnote hn ye bolilo olak ɨshuwo yewo.— 4 Hn tatɨm õr ɨm: —Uje aachĩ̵hɨlo dɨt ich tyenɨj akahalo õr ihyuch shɨ uhulo nohmɨra nehech atokolɨhɨlo ese owich. 5 Uje aachĩ̵hɨlo dɨt hn anɨmɨrãhalo pahwoso hn ye oso onahmũr otẽr ich tyenɨj atokolɨhɨlo, eshɨtlo olak hnɨte par hnɨmich ukult ihnɨmich. Wɨchɨ par yarta uje Porrosht tyenɨj sepyẽr õr.— 6 Eseekite hn otokolɨhɨ Jesús ahɨr. Ohno otĩ̵r erze duwo ijaabo uje de lekɨtiyo par uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Otatɨm oso otsɨɨ: —Ye otiislo Cristo hn wɨchɨ ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr nehe.— Hn wɨr ochukuta erze uje õr permo. 7 Eseekite hn rey Herodes nos chunt uje otata Jesús. Ye dɨraha latɨkpo uje ich ũru pork yewo otsɨɨ: —Wɨchɨ uu Juan lɨshɨ uje tohɨrm osoni. Ɨkpo.— 8 Hn yewo otata otsɨɨ: —Wɨchɨ uu profeta Elías lɨshɨ.— Hn yewo otata otsɨɨ: —Wɨchɨ eyok poruwo wɨshɨ õr profeta uje ɨkpo.— 9 Hn rey Herodes tata ɨm: —Ese Juan uu tohɨrm oso yok tuu ochekshehe etɨbichni. ¿Yeẽkpo ese uje otsɨɨ Jesús uje shiyokõr uje shish tukunt otata oshuu ɨtsorz?— Herodes sehe teychɨm pishɨ Jesús. 10 Eseekite hn Jesús akɨle uje shuu otĩ̵r lekɨtiyoni ocheeshpo otĩ̵r ɨre. Otatɨm Jesús erze debiyo uje oshiyokõrhna. Jesús tokolɨhɨ oso õr ɨkɨch hn hnoy wɨr dakɨle seya õr wahacha dɨt Betsaida yɨt. 11 Uje erze oso ochunt uje Jesús dechɨ hn ohno otsan ɨjɨch. Ɨre ye dɨtak õrpe. Shɨ sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr uje Porrosht shiyokõr uje tɨbey daabo. Jesús chukuta erze uje õr permo uje ode erze oso õr ehet. 12 Uje ich ta par yɨlkashɨp hn Jesús akɨle otĩ̵r ɨre otatɨm otsɨɨ: —Atɨm wɨr oso par uje odo otĩ̵r wɨr duwo par uje olakaha hn otaakɨhɨ pork ese owich uje ode ich ɨsa.— 13 Per Jesús tatɨm õr ɨm: —Asɨmlo õr oposo par uje otew.— Hn õr ɨre otatɨm Jesús otsɨɨ: —Shɨ pan de sinko hn doshiyo osiyer. Erze oso ich okɨhniya. ¿Je ahmũr uje oyuko oyiya oposo par õr ɨre?— 14 Erze hnakɨrbo uje odechɨ wɨr kɨmɨjɨ õr sinko mil o kɨmɨjɨ otsowe. Jesús shuu wɨr dakɨle otatɨm erze oso par uje oshuu otsakɨr oshuu õr wee sinkwenta sinkwenta. 15 Hn erze ɨr akɨle oshiyokõr oshuu ɨtsorz par nos oshuu otsakɨr. 16 Jesús chishew erze pan sinko hn doshiyo osiyer. Teychɨm poõrc hn nɨna Porrosht. Sehek aho hn ɨshɨm wɨr dakɨle par uje shuu oshɨm wɨr oso. 17 Nos wɨr õr ɨre otew nehech otsatso hn Jesús akɨle ochish erze oposye uje otsatsoko nehech oshuu kanastɨ dose yeno uje deyo. 18 Eseekite uje ich deeych yet uje ehn Jesús orar hn ɨr akɨle odechɨ ahɨr. Tatɨm dakɨle ɨm: —Atɨmlo yok uje oso otserza yok yeẽkpo.— 19 Erze akɨle otatɨm otsɨɨ: —Yewo otserza uje owa uu Juan lɨshɨ uje tohɨrm osni. Hn yewo otserza otsɨɨ: “Owa uu profeta Elías lɨshɨ.” Hn yewo otserza otsɨɨ: “Owa uu õryok poruwo wɨshɨ õr profeta uje ɨkpo.”— 20 Jesús tatɨm wɨr dakɨle ɨm: —Hap olak ¿yok yeẽkpo?— Hn Pedro tatɨm ɨm: —Owa uu Cristo uje ãra Porrosht.— 21 Jesús tatɨm õr ich sɨhnew ɨm: —Ye atɨmlo latɨk uje yok Cristo. 22 Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj oloter yok hn tyenɨj ye wɨr onahmũr yokpe erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt. Erze saserdote õr bahluwo õr ɨtspo, tyenɨj ye onahmũr yokpe. Erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite otsɨtak yok toy. Wɨr tyenɨj oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ, per uje terɨhɨ daalo tre nehe hn yok ɨkpo.— 23 Eseekite hn Jesús nos tatɨm wɨr oso ɨm: —Uje sehe yeẽk masaha par pakɨlak ich tyenɨj iim erze kuche uje sahmũr par shiyokõr uje tahmũr hn ewenta erze kuche uje tɨr ɨre shɨ ɨtso uje kal deeych ĩhyok krus par ĩya yok. 24 Nos wɨr erze uje otsahmũr kuche uje de nãhu ĩ̵rmo, uje otoy ich ye õr ɨkɨrĩt chɨhɨ Porrosht ahɨrpe. Per erze uje oym kuche uje de nãhu ĩ̵rmo par oshiyokõr uje tahmũr ich õr ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr. 25 Ye jukur kɨmɨjɨ yeẽk nos serz nãhu kuche uje de nãhu ĩ̵rmo per uje toy ich ye ɨr ɨkɨrĩt chɨhɨ Porrosht ahɨrpe.— 26 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Uje yeẽk chɨhɨ uje poym yok hn poym pahwoso, uje takaashpo nehe ich tɨkɨpim ɨre toy. Takaashpo nehe hn yok hũre ɨtso Dii Porrosht. Uje takaashpo nehe ɨr anjel õya yok. 27 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Nohmɨramo ode olak ehet uje ehn yahpaa otoy ich omo uje Porrosht tɨbey daabo.— 28 Eseekite uje ich terɨhɨ daalo osho uje Jesús tatɨm õr shuu ɨtsorz hn hno dohɨr kojach eeych. Hnoy Pedro, Juan hn Santiago par uje ɨre orarɨhɨchɨs. 29 Uje ehn Jesús orar hn shuu ɨre kɨnaha. Erze ɨr ɨshuwo ich poro pisho hn hũre shɨ ɨtso uje yuwebo hũre. 30 Hnakɨrbo õr osiyer otokolɨhɨ Jesús ahɨr. Wɨchɨ Moisés lɨshɨ hn Elías lɨshɨ. Okeytker Jesús. 31 Ich õr hũrepo. Erze õr osiyer hn Jesús okeytkẽrye otata uje tyenɨj tooho Jerusalén nehe. 32 Per Pedro hõr wɨr nahĩ̵re ich kuhĩ̵rt sẽhi õr per uje oteychɨm Jesús uje hũre, ich kuhĩ̵rt dekushu. Omo toy erze hnakɨrbo uje oyehe Jesús ahɨr. 33 Uje erze hnakɨrbo õr osiyer ode par uje ohno hn Pedro tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, ich om uje õryok de lɨka ahɨr. Je ahmũr uje oyiyokõr pwerto oyuhu tre oyĩ̵ra pohɨr ĩhyo. Yet par owa hn yet par Moisés hn yet par Elías.— Per ɨre ye dɨrehepe uje tata shuu ɨtsorz. 34 Uje ehn tata shuu ɨtsorz hn ukuhurrza ihnɨmichɨhɨ õr eeych hn sajuwe õr. Ich otolpa. 35 Ochunt õr ahwoso uje tãra asa ukuhurrza ehet. Tata ɨm: —Wɨchɨ yok Pijɨt uje tiihlani. Ẽrlo uje tatɨm olak.— 36 Uje ochunt erze õr ahwosoko hn oteychɨm. Shɨ Jesús sohmɨra uje dechɨ. Erze uje Pedro hõr ochunt hn omoko ich ye otatɨm oso shɨchishpe. 37 Eseekite uje ich dechole hn oyhnɨmichɨhɨ kojach eeych. Oso okɨhniya otokole hn odalehe arhĩch par uje otseta Jesús. 38 Hnakɨrbich dechɨ oso õr ehet uje tɨbich jwertpa sapur Jesús ɨm: —Maestro, sehe tuu eychɨm pijɨt. Shɨ nohmɨrap. 39 Ɨchɨbich mĩ̵hnɨk masaha ɨre hn shuu tɨbich. Shuu atake hn shuu ahlɨbɨta tãra ahwo. Lotershɨp ɨre hn shish dechɨ ɨre ehet. 40 Tapur akɨlehna par uje ochiyuhu ese ɨchɨbich mĩ̵hnɨk per ye õr pwelpe par uje ochiyuhu.— 41 Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ nos otiislo yok hn ahakõrlo uje mɨhnũwo. ¿Daalo terɨhɨ latɨkpo nehe uje shish yok de olak ahɨr hn shish yok ewenta uje otiislo yok?— Hn tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Õhwa eyjɨt.— 42 Uje ehn yahpaa ese pɨkɨhnint taachĩ̵hɨ Jesús ɨle ɨkɨch hn demonit chishew ɨrpo. Ɨshɨm atake hn shuu kayɨhɨ hnɨmich. Jesús chiyuhu ese ɨchɨbich mĩ̵hnt hn shuu ese pɨkɨhnint owich om. Ɨshɨm deychpo. 43 Uje nos wɨr õr ɨre omo uu Porrosht ukurbo ich ochishlabe. Eseekite uje ehn erze oso ochishlabe hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: 44 —Ẽrlo uje titɨm olak par uje ye ekeylo. Yok tokõra poõrzni. Tyenɨj yeẽk chɨbɨte yok hnakɨrbo õr hme.— 45 Per erze ɨr akɨlo ye odɨraha uje Jesús tata pork Porrosht ye duhu õr eyuwo dishpe par uje ochɨraha erze uje tatɨm õrke hn otola heke ye olapur Jesús keshɨ duhu ɨnaãpo erze uje tatɨm õrke. 46 Eseekite hn ɨr akɨle okeytkẽrye sehe odɨraha keshɨ yeẽkpo uje ma dichɨhɨ õr ehet. 47 Jesús chɨraha wɨr õr eyuwo heke chishew pɨkɨhnint shuu iyehetɨhɨ dahɨr. 48 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje yeẽk sahmũr ese pɨkɨhnint shɨ pork wɨchɨ sahmũr yok ich sahmũr yok toy hn uje sahmũr yok ich sahmũr ese uje shuu tɨkɨrẽtni. Heke yeẽk uje Porrosht aap uje shish takashɨm erze Porrosht aabo yewo wɨchɨ ich ma dich je erze yewo.— 49 Eseekite hn Juan tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, oyumo hnakɨrbich yethna uje chiyuhu demonyo chĩ̵ra eeych. Oyahɨrm ɨre pork wɨchɨ ye õryok ihyẽrakpe.— 50 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye ahɨrmlo ɨre pork yeẽk uje ye nontew eyok ich takashɨm eyok.— 51 Eseekite ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Jesús cheeshpo tĩ̵r poõrc nehe heke chɨbɨte uje tyenɨj hno tĩ̵r Jerusalén. 52 Shuu hnakɨrbo ohno oyeebe. Ohno otĩ̵r dɨt uje dechɨ samaria oso õr hnɨmich par uje oteyãha uje Jesús sakaha. 53 Erze samaria oso ochɨraha uje Jesús shɨ sehe tĩ̵r Jerusalén heke ye onahmũrpe uje sakahachɨs õr dɨt. 54 Jesús akɨle uje õr iiyo otsɨɨ Santiago hn Juan ochunt uje wɨr oshuu ɨtsorz hn otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, kɨmɨjɨ ahmũr ich oyapur jwekɨta uje tãra poõrc par sɨhna õr uje odechɨ ese dɨt ehet.— 55 Jesús somtɨs ɨre teychɨm wɨr dakɨle hn tatɨm õr ɨm: —Ye ompe uje uhulo ɨtsorz.— 56 Hn Jesús hõr otokolɨhɨ wahacha hn otĩ̵r dɨt yet. 57 Eseekite uje ehn Jesús hõr dakɨle ohno ode dehet pehet hn hnakɨrbich tatɨm ɨre ɨm: —Sehe tokõya owa tɨtĩ̵r ese uje etĩ̵r.— 58 Jesús tatɨm ɨm: —Watsɨtse uuwo de hn chɨpɨrme uje iyoho poõrc pehet ɨr uuwo de toy per yok uje tokõra poõrzni nĩhyok owich uje tokotsa pãrz hnɨmichɨhɨ.— 59 Jesús tatɨm hnakɨrbich yet ɨm: —Yuko mẽya yok.— Per wɨchɨ tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, wap sehe tɨtĩ̵r pihyuch. Uje papa toy nehe hn tihitsɨm hn tokõya owa.— 60 Jesús tatɨm ɨm: —Erze uje ye odɨraha Porroshtpe wɨr shɨ õr ɨtso topo. Moym par uje wɨr odihitsɨm õr per owa tyenɨj bo anɨmɨrãha Porrosht ahwoso atɨm õr uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo.— 61 Hn yet tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, sehe tokõya owa per tapur owa wap par uje takaha teta erze uje ode pihyuch.— 62 Per Jesús sɨteẽta hnakɨrbich uje shuu arado ches hnɨmich per ye ɨr ɨbiyo tokole ompe pork shish teychɨm naner. Wɨchɨ shɨ ɨtso hnakɨrbich uje shɨ shuu deyuwo tɨsĩ̵r erze kuche uje iim. Wɨchɨ ye ompe par shiyokõr Porrosht ɨbiyo.
1 Eseekite hn Jesús chiihla dakɨle yewo shuu õr setenta par shuu ohno. Shuu õr osiyer osiyer õyye par uje shuu oyeebe otĩ̵r duwo uje ijaabo hn deyo uje ɨre tyenɨj tĩ̵r nehe. 2 Jesús sɨteẽta kuche uje tatɨm erze uje õr setenta ɨm: —Erze oso ich okɨhnipa shɨ õr ɨtso jõro uje kɨhniya uje ta par ochekushu hn olak shɨ olak ɨtso erze uje ochekushu. Porrosht wɨchɨ shɨ ɨtso ese jõro yɨnsɨrc. Apurlo ɨre par uje shuu wɨr oso ma okɨhniya ohno otsanɨmɨrãha ɨr ahwoso shɨ ɨtso uje shuu ochekushu jõro. 3 Bolɨlo etĩ̵rlo wahacha. Olak shɨ ɨtso obeje ijaabo uje tuu etĩ̵rlo ɨlpiyo ehet. 4 Ye bolilo kotsɨrbo. Ye bolilo hnote hn ye bolilo olak erihyo yewo. Ye etɨlo latɨk uje eshɨhɨlo dehet pehet. 5 Uje aachĩ̵hɨlo dɨt hn amsahalo õr ihyuch ehet, wap tyenɨj atɨmlo õr on: “Sehe tuu Porrosht duhu olak aho kɨɨs.” 6 Kɨmɨjɨ yewo ochɨhɨ pwert ehet uje õr aho kɨɨs ich olak ahwoso uje atɨmlo õr shuu õr aho kɨɨs. Kɨmɨjɨ ye latɨk chɨhɨ uje ehet kɨɨs heke erze olak ahwoso uje atɨmlo õr tyenɨj cheeshɨ masaha olak. 7 Akahalo ese õr ihyuch uje aachĩ̵hɨloko. Elɨlo uje oshɨm olak hn ehelo uje oshɨm olak. Olak shɨ ɨtso hnakɨrbich uje chish obiyo heke tyenɨj ɨr yɨnsɨrc ɨshɨ ɨre. Tyenɨj akahalo ese õr ihyuch uje amsahalo ehet wap hn ye moymlo par ebuhulo yet. 8 Uje aachĩ̵hɨlo dɨt ehet hn oso otsahmũr olak ich elɨlo erze oposo uje oshɨm olak. 9 Ekutɨlo erze uje õr permo uje odechɨ dɨt hn atɨm wɨr oso uje odechɨ uje ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Porrosht tɨbey õr. 10 Kɨmɨjɨ aachĩ̵hɨlo dɨt ehet hn oso ye onahmũr olak ich etĩ̵rlo ese dehet uje de dɨt ehet hn atɨmlo õr uje 11 ese hnɨmich ukult uje de olak hnɨte eeshtɨlo par uje kay. Wɨchɨ par ochɨraha uje wɨr otsɨtak Porrosht hn atɨmlo õrpo par uje ochɨraha uje ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Porrosht tɨbey oso.— 12 Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Titɨm olak. Uje terɨhɨ ese deeych uje Porrosht sepyẽr oso nehe ich tyenɨj sepyẽr erze dihipo kɨnãho uje odebuhu ese dɨt Sodoma per tyenɨj ma sepyẽr erze israel oso uje odebuhu erze duwo wɨr uje ye onahmũr otẽr olakpe.— 13 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich yarhakpa uje tyenɨj tĩ̵r ere dɨt corazín oso hn erze dɨt betsaida oso pork tiyokõr kuche ich kɨhniya wahacha erze duwo aho per shish otsotiis yok. Kɨmɨjɨ tiyokorĩ̵hɨ wahachni erze duwo Tiro hn Sidón ich osdeyo uje erze oso oym uje oshiyokõr mɨhnũwo hn oshiyokõr lasuwo ochĩ̵ra ponchuko hn oyãha hn otsakaha piitsɨt par uje ochɨbɨte orhõta uje oym erze deluu mɨhnũ. Per ye tɨtĩ̵r wahacha petɨkni heke ye onoym deluu mɨhnũpe. 14 Uje terɨhɨ ese deeych nehe uje Porrosht sepyẽr erze uje oshiyokõr mɨhnũwo ich shuu ma doso par olak uje ebuhulo ese dɨt Corazín hn ese dɨt Betsaida je erze dɨt tiro oso hn erze dɨt sidón oso. 15 —Erze dɨt capernaum oso ich onarim ɨre shɨ ɨtso uje yej otaachĩ̵hɨ poõrc per tyenɨj ochɨrmas õr hn ochɨmchaha õr urhuta bahluta ehet.— 16 Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Erze oso uje otsahmũr olak ahwoso ich otsahmũr pahwoso toy. Erze uje otsɨtak olak ich otsɨtak yok toy, hn erze uje otsɨtak yok ich otsɨtak ese uje shuu tɨkɨrẽtni.— Uje tatɨm õr shuu ɨtsorz hn shuu ohno. 17 Eseekite hn wɨr ocheeshpo uje õr setenta. Ich õr aylpa. Otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ɨrhĩche, nos wɨr demonyo ochunt uje oyitɨm oyĩ̵ra eeych.— 18 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokomo Satanás kay ich tãra poõrc shɨ ɨtso yuwebo uje hũre. 19 Yok tokosɨm olak ukurbohna shɨ ɨtso uje par arãhalo echĩ̵re hnɨmo hn chekshor par uje nos erz olak ɨmãho. Satanás hõr wɨr demonyo õr ukurbo de per nĩhyok ye latɨk pwele par oshuu olak doso. 20 Ye ompe uje olak ayla shɨ pork olak pwele eyuhulo erze ɨchɨbiyo mɨhnũwo. Shɨ tyenɨj olak ayla pork Porrosht shuu ochichew olak iiyo chɨbɨte hutɨta wahacha poõrzni.— 21 Eseekite uje tatɨm õr shuu ɨtsorzɨke ɨchii Porrosht Ɨchɨbich shuu Jesús aylpa. Jesús ɨm: —Papa, owa uu poõrc yɨnsɨrc hn hnɨmich yɨnsɨrc. Tɨkɨna owa pork nos akɨs erze kuche uje ahakõr par uje erze oso uje õr eykdeyo ye odɨrehepe hn erze oso uje õr dɨtuwo ye odɨrehepe. Owa aabo wɨr õr ɨtso pɨkɨhnino ijaabo. Wɨr uje uhu ochɨraha. Papa, ahakõr uhu ɨtsorz shɨ pork ahmũr uhu ɨtsorz.— 22 Hn Jesús nos tatɨm wɨr dakɨle ɨm: —Papa, nos chɨbɨte kuche pɨhme. Nĩhyok yeẽk uje chɨraha yok uje yok uu Porrosht Ijɨt pisht. Shɨ Papa wɨchɨ uje chɨraha yok. Nĩhyok yeẽk uje chɨraha Papa. Shɨ yok tɨkɨraha hn nos wɨr erze uje tuu ochɨraha wɨr uje ochɨraha.— 23 Hn Jesús somtɨs ɨre. Shɨ tatɨm wɨr dakɨle uje õr dose ɨm: —Ich om par erze uje omo erze uje yesh eychɨmlo uje tiyokõr. 24 Titɨm olak uje profeta poruwo wɨshɨ okɨhniya hn erze reye sehe oteychɨmkite uje yesh eychɨmlo per ye oteychɨmpe hn sehe otẽr uje yesh ẽrlo per ye otẽrpe.— 25 Eseekite deeych yet hn hnakɨrbich dechɨ uje shish shiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Iyehet par keytker Jesús. Ɨre sehe prowa tatɨm Jesús par teychɨm kɨmɨjɨ dɨraha. Tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, ¿tiyokõr latɨkpo par uje pɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre?— 26 Jesús tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —¿Waa ley waa je Moisés chichewkite tata latɨkpo? ¿Par owa duhu ɨnaãpo?— 27 Hn ese hnakɨrbich tatɨm Jesús ɨm: —Enaha owa par ahmũr uu owa Ɨrhĩch Porrosht hn ye uhu ehet yuhurãsh hnii ye uu eyuwo kɨnãho. Hn nos ahmũr eshɨbo uhu ɨtso owa uje ahmũr owa.— 28 Jesús tatɨm ɨm: —Om uje atɨm yokɨke uhu ɨtsorz. Uje ahakõr uhu ɨtsorz ich ekɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.— 29 Per ese hnakɨrbich chɨbɨte uje ye nahã latɨk, nos chiyey heke tatɨm Jesús ɨm: —¿Yeẽkpo ese uje pɨshap?— 30 Jesús tatɨm sɨteẽta hnakɨrbich ɨm: —Hnakɨrbich tokolɨhɨ Jerusalenni hn hno tĩ̵r dɨt Jericó. Echɨko ochishɨhɨ dehet pehet. Nos ohnoy ɨr kushjãro hn ohnoy toy ɨr ɨshuwo uje iyãha. Oshuu ɨre hn ohno oymɨhɨchɨs ich kasi toy. 31 Saserdote hno chɨkãha ese dehet uje ese hnakɨrbich de hn chish ɨre. Uje teychɨm hn saham hn hno iyuwe. 32 Israel osht chɨkãha ese dehet uje ɨr porokkite iich otsɨɨ Leví. Wɨr uje Porrosht chiihla õrkite par ɨr ɨbiyo. Ɨre chishpo ese hnakɨrbich uje echɨko oshuuku per shɨ saham hn hno iyuwe. 33 Hnakɨrbich yet chɨkãha ese dehet. Wɨchɨ samaria os hn israel oso otsɨtak õr. Wɨchɨ umo ese hnakɨrbich hn chuuna uje losuhlaap. 34 Sɨthĩ̵r ɨre hn churhũ obɨlo chĩ̵ra wino hn tormĩ̵hɨ aseyte hn shiyeru. Chowɨsh chɨbɨte ɨr borkɨta eeych hn hnoy seya pwertɨt par uje tɨbey. 35 Dechole hn ese hnakɨrbich ɨshɨm ese pwert yɨnsɨrc hnote par uje shuu tɨbey ese hnakɨrbich uje echɨko oshuuhna. Tatɨm ɨm: “Abey ɨre. Kɨmɨjɨ ehna erze hnote uje tokosɨm owa, uje takaashpo nehe hn tokoshɨ owa.” 36 Erze tre hnakɨrbo omni ese hnakɨrbich uje echɨko oshuu. ¿Yeẽkpo sahmũr ese hnakɨrbich shɨ ɨtso ɨr leshap?— 37 Hn ese hnakɨrbich uje shiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite ɨm: —Ese hnakɨrbich uje sosɨr ɨre, wɨchɨ ɨtso uje ɨr leshap.— Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Bo ahakõr uhu ɨtso ese samaria osht shiyokõr.— 38 Eseekite uje ehn Jesús hõr dakɨle ohno otĩ̵r Jerusalén hn otaachĩ̵hɨ dɨt ijaabɨt uje de dehet pehet. Tɨmcharrza debuhuchɨs waa je iich otsɨɨ Marta. Shuu Jesús sakaha dahuch. 39 Marta nanɨmicha de waa je iich otsɨɨ María sakaha hnɨmich, Ɨrhĩch ahɨr par uje tẽr uje Jesús tata. 40 Per Marta sehe nos nɨshii erze kuche shɨchish par uje otaak. Wate chɨbɨte uje ye ɨr tyempɨrsh heke sɨtak uje María ye takashɨm ɨrpe. Tĩ̵r Jesús hn tatɨm ɨre ɨm: —Ɨrhĩche, ¿Je ye latɨkɨsh uje wate ye takashɨm yokpe? Nĩhyok yata waa je takashɨm yok. Atɨm par uje takashɨm yok.— 41 Hn Jesús tatɨm ɨm: —Marta, owa eyuwo tɨsĩ̵r erze kuche uje nos sehe emɨt 42 per shɨ kuchɨt nohmet de uje ma om uje yanak shiyokõr. María chiihla ese uje ich ɨhĩ̵rt. Ye latɨk nenshaha ahɨr.—
1 Eseekite uje ich deeych yet hn Jesús orarɨhɨchɨs ese owich uje ɨsa. Uje sɨhna orar hn ɨr akɨlt nohmet tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ahakorãha õryok uje õryok orar uhu ɨlo ese Juan uu tohɨrm oso shiyokorãha dakɨleni par uje ochɨraha õr orar.— 2 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje olak orar ich uhu ɨlorzlo: “Dii Porrosht uje owa de wahacha poõrc oyahmũr uje nos otola eeych. Oyahmũr uje erẽt par uje nos abey oso. 3 Kal deeych asɨm õryok poso uje õryok nesita, 4 hn owa perdonar õryok erze kuche mɨhnũwo uje oyiyokõr pork õryok perdonar erze uje oshiyokõr mɨhnuwõho õryok. Ye uhu oyɨtĩ̵r ese owich nok yeẽk duhu oyiyokõr uje mĩ̵hnɨk.”— 5 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ tɨbɨte uje yeẽk tekɨrɨhɨ olak yet dɨhlich pehet heke etĩ̵r ahĩ̵rt ihyuch hn atɨm ɨre on: “Sehe takahla pan tre, sham, 6 pork pihyẽt yet taachĩ̵hɨ pihyuchɨkɨ tãra dukuhla hn nĩhyok par uje tokosɨm par tew.” 7 Hn ese uje de dahuch ehet tata ɨm: “Ye ahakos yok. Pwert uhurrza kutute. Pijo ode pahɨr kamɨt eeych. Ye yok pwele tɨkɨrĩ̵hɨpe par uje tokosɨm owa kuchɨt.”— 8 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak uje ɨre ye nahmũrpe uje nɨhɨ par dosɨm nahĩ̵rt pan per ese yet shish sapur nehech shuu nɨhɨ hn ɨshɨm uje sapur par uje shuu hno. 9 Heke titɨm olak. Shish apurlo hn de uje ich ɨshɨm olak. Shish ekwilo ich eshɨlo. Shish tukulo asa pwert uhurrza ich sɨtsẽr ɨre par olak. 10 Pork ese uje shish sapur, ich yet ɨshɨm ɨre. Ese uje shish chukwi, ich chish. Hn ese uje shish shuu asa pwert uhurrza ich yet sɨtsẽr par ɨre. 11 ¿Je olak yeẽk chɨhɨ uje ɨr ijɨt sapur doshɨt je dosɨm echeẽt? Ye dosɨm ɨrpe. 12 ¿Je dapur kokot mart hn dosɨm ɨre chekshorrza? Ye dosɨmpe. 13 Ich olak ɨljaabo per shish asɨmlo olak aabo erze uje ich om. Olak Deych uje de poõrc ich ma sahmũr ɨshɨm olak Dechɨbich uje apurlo ɨre.— 14 Eseekite hn Jesús chiyuhu demonit ese hnakɨrbich ehet. Ese demonit ye duhu ese hnakɨrbich diilehetpe. Uje tokolɨke ɨchii ese hnakɨrbich chiilehet. Nos wɨr oso ochishlabe. 15 Oso nohmɨramo otsɨɨ: —Beelzebú wɨchɨ uje ɨshɨm Jesús lakɨrbo par uje chiyuhu wɨr demonyo. Ese Beelzebú wɨchɨ uu demonyo õr bahlut.— 16 Yewo odechɨ uje sehe õr prowa Jesús heke otatɨm par uje sehe oduhu niyokõr yarta wahacha poõrc kɨmɨjɨ ũru uje ɨre Cristo. 17 Per Jesús nos chɨraha wɨr õr eyuwo heke sɨteẽta õr kuchɨt tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ nos wɨr oso ode ɨr hnɨmich per oteye heke tyenɨj otsehek ɨr hnɨmich. Hn oso uje õr iisoye, kɨmɨjɨ oteye heke otsehek ɨre.— 18 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ Satanás hõr demonyo otsɨtakye hn otsehek ɨre ich ye õr ukurbĩ̵rsh. Shɨ titɨm olak tuu ɨtsorz pork olak ehet sohmɨramo ode uje otata uje Beelzebú ɨshɨm yok lakɨrbo par uje tiyuhu demonyo.— 19 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ tiyuhu demonyo tĩ̵ra Beelzebú ukurbo hn ¿erze olak akɨle õr ukurbo tãr ɨraãpo par uje ochiyuhu demonyo? Ebɨtɨlo uje õr ukurbo tãra Porrosht heke olak akɨle ochɨbɨte orhõta uje shɨ olak eymehilo.— 20 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ shish tiyuhu demonyo tĩ̵ra Porrosht ukurbo heke ich ɨmeheejch uje terɨhɨ ɨshɨrĩt par amsahalo par olak Porrosht aabo.— 21 Hn Jesús sɨteẽta kuchɨt tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbich uje ukurbo deyo de hn ɨr kushjãro de par uje oteye ich tɨbeypa dahuch heke nĩhyok yet hnoy ɨr kushjãro. 22 Per uje yet taãcha ma ukurbo deyo de je ɨre hn serz ɨre hn chenshaha ɨr kushjãro ahɨr par uje oteye uje chɨlota par uje tɨbey dahuch. Nos hnoy ɨr kushjãro uje de pwert ehet. Sehek ehet hn ɨshɨm yewo.— 23 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze uje otsahmũr õya yok wɨr pakɨle hn erze yewo wɨr uje sehe onontew yok. Wɨr uje ye otakashɨm yok odish wɨr oso õrye wɨr uje oshuu oso ochũr lekɨtiyo.— 24 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje ɨchɨbich mĩ̵hnt tokolɨhɨ hnakɨrbich ehetɨke ich hno tĩ̵r lekɨtiyo ese owich uje kako par uje chukwi owich yet par sakaha. Uje ich ye dishpe hn ehet chiilehet ɨm: “Ma om takaashpo tɨtĩ̵r ese hnakɨrbich ehet uje tɨkitokolɨhɨhna.” 25 Uje cheeshpo hn chish ese hnakɨrbich ehet uje sakahahna shɨ ɨtso uje otsarz hn onɨshii kushjãro owɨlo. 26 Heke hno chish ɨchɨbiyo mɨhnũwo yewo uje õr syete. Ich ma õr mɨhnũwo pisho je ɨre. Nos omasaha ese hnakɨrbich ehet hn otsakaha toy. Uje uhurc ese hnakɨrbich ich ma ɨr ɨkɨrĩt mɨhnĩ̵kpa je waphna.— 27 Uje ehn Jesús tatɨm õr shuu ɨtsorz hn tɨmcharrza uje de oso õr ehet tɨbich ɨm: —Ich om par ata waa je ãrani hn sekwẽr owa.— 28 Per Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich ma om par erze uje ochunt Porrosht ahwoso hn oshiyokõr uje ɨre tata.— 29 Eseekite uje ehn erze oso otakɨsho lawichɨhɨ Jesús ahɨr hn shish ma okɨhniya otaãcha hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze oso uje ode lɨka ich õr ɨluu mɨhnũ. Otsapur yarta par ochɨraha uje tokõra poõrc per ye tokowa õrpe. Shɨ tokowa õr asa yarta uje tokolɨhɨ ese profeta Jonás lɨshɨkite. 30 Jonás wɨchɨ yarta par erze dɨt nínive oso pork wɨchɨ shɨ ɨtso uje toy hn daalo tre hn ɨkpo, hn yok tokõra poõrzni par yara par nos wɨr erze oso uje omo yok par uje ochɨraha. 31 Uje terɨhɨ ese deeych uje Porrosht sepyẽr nãhu ĩ̵rmo oso nehe ich erze oso uje oteychɨm yok tyenɨj oyehe Porrosht ɨkɨch. Asa reyna waa je tãra hnɨmich sur yɨt tyenɨj iyehe Porrosht ɨkɨch toy hn denunsya õr. Wate tãra hnɨmich uje dukuhla par tẽr uje rey Salomón tata pork wɨchɨ ich eykdeyo per yok de olak ahɨr. Yok ma dich je Salomón per olak ye ahmũrlo ẽrlo pahwosope. 32 Uje terɨhɨ ese deeych uje Porrosht sepyẽr oso nehe hn olak hn erze oso yewo uje amlo yok tyenɨj alehelo Porrosht ɨkɨch. Erze dɨt nínive oso tyenɨj oyehet toy hn õr denunsya olak pork uje wɨr ochunt Porrosht ahwoso uje Jonás tatɨm õrkite ich wɨr oym erze mɨhnũwo uje oshiyokõr. Yok de olak ahɨr hn yok ma dich je Jonás per ye ahmũrlo ẽrlo pahwosope. 33 Eseekite hn Jesús sɨteẽta õr nampyont ɨm: —Nĩhyok yeẽk uje sẽru nampyont hn sakɨs hnii uje chɨbɨte kejunt uut. Shɨ tyenɨj sẽru hn chɨbɨte owich uje de porĩt par uje yeẽk masaha pwert ehet ich chihit ɨre.— 34 Olak ɨle shɨ ɨtso nampɨrrza uje chihit lekɨtiyo pork olak pwele eychɨmlo lekɨtiyo. Kɨmɨjɨ olak ɨle teychɨm lekɨtiyo ich erahalo uje ich ũru heke olak ɨle ich om. Per kɨmɨjɨ ye erahalo uje ich ũru ich shɨ ɨtso uje ye olak pwele eychɨmlo lekɨtiyope. Ich shɨ ɨtso uje erkɨhɨlo dɨhlelta pork olak ɨluu mɨhnũ. Asa dɨhlelta ich dɨhlel data. 35 Heke uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r kɨmɨjɨ luu chɨhɨ olak aho o kɨmɨjɨ dɨhlele. 36 Nos wɨr olak kɨmɨjɨ shɨ ɨtso uje luu chihit olak aho hn nĩhyok owich uje dɨhlelta de. Ich luu chihit lekɨtiyo olak aho shɨ ɨtso nampyont chihit olak.— 37 Eseekite uje ehn Jesús tatɨm õr shuu ɨtsorz hn hnakɨrbich tatɨm Jesús par uje sehe duhu taakɨhɨ dahuch. Wɨchɨ ɨr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Jesús masaha ihyuch hn sakaha nemest wɨrc par uje taak. 38 Ese hnakɨrbich umo Jesús uje sakaha nemest wɨrc per ye nurhũ pishɨ nahmepe par uje taak duhu ɨlo erze uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo oshiyokõr. Heke ich chishlabe. 39 Ɨrhĩch tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Owa hn nos wɨr yewo uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo olak aho yuhurĩ̵sh pork ahakõrlo ɨtso uje shɨ erhũlo basta ejwert hn prete per ich olak aho mɨhnũwo. Nos abɨtɨlo kuche hn ahakõrlo mɨhnũwo per ye olak eyuwo dishpe uje ahakõrlo. 40 Olak totihlo. Ye shɨ ejwertpe uje Porrosht tɨmẽhe uje tyenɨj erhũlo. Wɨchɨ tɨmẽhe eyok ahopo heke tyenɨj enshiilo olak ahopo. 41 Asɨmlo losuhlaabo erze kuche uje arhãklo pork shuu olak aho mɨhnũwo hn Porrosht nos nɨshii olak aho hn ejwert. 42 Ich yarhakpa par olak nehe uje olak ɨluu ich otsɨɨ fariseo pork shish eheklo olak kushjãro uhulo po dye hn asɨmlo Porrosht nohmet nehech eheklo olak jõro ijaabo uje iich otsɨɨ menta uhulo po dye hn asɨmlo Porrosht nohmet hn erze jõro uje iich otsɨɨ ruda hn erze jõro yewo uje ɨtso, per aluwelo erze ley uje ich ma bale. Uje kuchɨt mĩ̵hnt masaha olak leshɨbich ich ye akashɨmlo ɨrpe hn ich ye ahmũrlo Porroshtpe. Tyenɨj enshiilo uje yeẽk shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ yet, hn ahmũrlo Porrosht hn ye moymlo uje asɨmlo Porrosht erze dyesmo. 43 Ich yarhakpa par olak nehe uje olak ɨluu iich otsɨɨ fariseo pork ich ahmũrlo akahalo erze õr bahluwo õr ɨbe eeych wahacha sinagoga ehet. Hn ich ahmũrlo toy uje oso otsete olak uhulo olak ɨtso ɨhĩ̵r deyo wahacha dɨt ehet. 44 Ich yarhakpa par olak nehe. Shɨ olak ɨtso luke uje topo ode hn nĩhyok ye yarɨrash heke oso ochɨkãha eeych hn otarãha hnɨmich hn ye odɨraha uje topo odechɨ.— 45 Eseekite hn hnakɨrbich dechɨ uje shiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, erze uje athaka ich shɨ esh majamichɨhɨ õryok toy.— 46 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich yarhakpa par olak nehe uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Shɨ epɨlo olak leshɨbo shɨ uhulo ɨtso uje ebɨtɨlo õr ĩ̵rhuwo õr eeych uje ich ɨhnpa per olak ye akashɨmlo latɨk hnii olak hmata ijaabta par ẽrlo. 47 Ich yarhakpa par olak nehe pork olak poruwo wɨshɨ oshuu oshuu otoy erze profeta poruwo wɨshɨ hn ahakõrlo õr luke. 48 Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich ɨmeheeych uje ahmũrlo uje olak poruwo wɨshɨ oshiyokõrkite. Wɨr oshuu õrkite hn ahakõrlo õr luke. 49 Ahakõrlo uhulo ɨtsorz heke Porrosht uje ich eykdeyo tatkite ɨm: “Tuu profeta hn apóstole olo otĩ̵r õr per oshuu õr nohmɨramo hn oloter yewo.”— 50 Jesús tatɨm erze oso ɨm: —Olak hn erze yewo uje yesh õr ɨka ele ahle uje yok de lɨka, ich deeych yet nehe uje Porrosht sepyẽr oso hn olak dechɨ toy. Hn Porrosht chɨbɨte olak hnɨtew shɨ olak ɨtso uu olak poruwo wɨshɨ. Heke tokole ɨtso uje nos tukulo wɨr profeta wɨshɨ ĩ̵rmo tenit nehech ele ahle. 51 Ese profeta porokkite webich osht iich otsɨɨ Abel. Wɨchɨ oshuu nehech terɨhɨ uu profeta uhurc osht uje iich otsɨɨ Zacarías. Ese Zacarías wɨchɨ uje wɨr oshuuhu wahacha templo ɨkɨch altar nẽr. Wɨchɨ altar owich uje otserũhu loshɨpo par uje oteeychãha Porrosht. Titɨm olak tuu ũrpa. Olak hn erze yewo uje ode lɨka, Porrosht chɨbɨte olak hnɨtew shɨ olak ɨtso olak poruwo wɨshɨ heke tokole ɨtso uje tukulo erze profeta. 52 Ich yarhakpa par olak nehe uje ahakorãhalo oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Olak ɨbiyo shɨ par ahakorãhalo õr Porrosht ahwoso per olak ahakõrlo shɨ ɨtso uje bolilo yabe par uje ontɨlo oso par uje ye odɨraha Porrosht ahwospe. Ye ahmũrlo uje amsahalo par olak Porrosht aabo hn ontɨlo erze uje sehe omasaha par Porrosht aabo.— 53 Uje Jesús sehe tokolɨhɨ õr ehet hn erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo ich ochesdelo. Ɨchii oshiyokos Jesús otatɨm ɨre kuche kɨhniya shɨchish oshuu ɨtso uje sehe odɨraha. 54 Sehe oduhu Jesús nãha lahwotɨk par uje õr denunsya ɨre nehe.
1 Eseekite uje ehn Jesús tatɨm õr shuu ɨtsorz hn oso otakɨsho lawich. Shish otaãcha nehech ma okɨhniya. Ochukusye hn ich otarãha ye hnɨte hnɨmo. Ɨchii Jesús tatɨm dakɨle wap ɨm: —Abeylshɨp olak par uje ye wɨr onehnyẽr olak erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Wɨr õr aho yũhɨrsh shɨ õr ɨtso pan eyhita pork ye olak pwele eychɨmlope. 2 Nos wɨr kuche uje otsakɨs je deeych yet nehe ochɨbɨte orhõta. Nos wɨr kuche uje ye onahmũrpe uje yewo ochɨraha je deeych yet nehe ich ochɨraha. 3 Heke nos wɨr kuche uje atɨmlo õr uje dɨhlak je deeych yet nehe ich nos ochunt. Uje ich atɨmlo yet kuchɨt ẽrlo olak ihyẽro pwert ehet hn pwert uhurrza kutute je deeych yet nehe ich nos ochunt shɨ ɨtso uje yeẽk dohɨr pwert eeych hn tɨbich sɨhnew tatɨm oso.— 4 Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Olak pihyẽre. Titɨm olak. Ye atɨlɨlo wɨr uje sehe oduhu olak oduhu atɨlo per uje oshuu olak ich ye õr pwele oniyokõr latɨk ma. 5 Titɨm olak yeẽkpo uje tyenɨj atɨlɨlo. Tyenɨj atɨlɨlo Porrosht pork uje shuu olak shuu atɨlo ich pwele tãra olak chɨbɨte olak urhuta bahluta ehet. Titɨm olak uje wɨchɨ uje tyenɨj atɨlɨlo. 6 Erahalo uje oso shish ochiwãha sinko chɨpɨrme ijeebe par peychpor otiyer per Porrosht ye dɨkeype hnii nohmɨra erze chɨpɨrme ijeebe. 7 Ye shɨ chɨpɨrmepe uje Porrosht sahmũr. Sahmũrpa olak nehech nos chɨraha olak akĩ̵rt uje de olak hu keshɨ terɨhɨ latɨkpo heke ye atɨlɨlo latɨk. Olak ma bale je chɨpɨrme uje kɨhniya. 8 Yok tokõra poõrzni. Uje yeẽk chɨhɨ uje ye lotiis yok hn ich tatɨm oso yok shuu ɨtsorz, heke titɨm erze Porrosht ɨr anjele too: “Wɨchɨ ye lotiis yokpe.” 9 Uje yeẽk sata yokɨhɨ oso õr ɨkɨch ich yok tyenɨj tata ɨre Porrosht anjele õr ɨkɨch.— 10 Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Nos wɨr oso uje ochish majamichɨhɨ yok ich Porrosht perdonar õr nehe. Per erze oso uje ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Porrosht Ɨchɨbich ich Porrosht yelɨj perdonar õr. 11 Titɨm olak. Uje oso ochɨbɨte uje ahakõrlo mɨhnũwo hn ohnoy olak otseya olak sinagoga ehet o kɨmɨjɨ ohnoy olak otseya olak erze õr bahluwo õr ɨkɨch o kɨmɨjɨ ohnoy olak otseya olak jwe ɨle ɨkɨch ich ye olak prekupar uje keshɨ uhu ɨnaãpo par ekitkẽr õr. 12 Uje aachĩ̵hɨlo õr bahluwo õr ɨkɨch ich Porrosht Ɨchɨbich shiyokorãha olak uje atɨmlo õr.— 13 Eseekite hn erze oso õr ehet hnakɨrbich nohmet de uje tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, atɨm pɨshɨbich sehe tuu dehek pɨblɨshɨ ɨr kushjãro hn dosɨm yok yewo.— 14 Hn Jesús tatɨm ɨm: —¿Yeẽk diihla yokni, sham, par jwe par tinshii erze kuche? Wɨchɨ ye pɨbɨkpe.— 15 Heke Jesús tatɨm erze oso ɨm: —Abeylshɨp olak par uje ye abɨtɨlo kuche. Ye shɨ kushjãrope uje shuu olak ɨkɨrĩt om.— 16 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Tɨteẽta kuchẽrk. Hnakɨrbich de ɨrhĩch dich. Ɨre hnɨmich de uje ich ɨhĩ̵rtpa. Ɨr jõro ee de ich kɨhnipa. 17 Heke ese ɨrhĩch dich ehet chiilehet ɨm: “¿Keshɨ tɨhmerĩ̵hɨ ɨraãpo ahnũwo yok pihõro uje tekushu?” 18 Hn ehet chiilehet ɨm: “Tɨkɨraha uje tyenɨj tiyokõr. Tihyu erze yok jõro ihyuwo hn tiyokõr yewo tuu ma deyo par uje nos tɨhmerĩ̵hɨ erze pihõro uje tekushu hn nos erze kuche uje de pahɨr. 19 Hn uje tɨmɨt nehe ich tyenɨj pehet chiilehet too: Ich yok jõro ee yesh kɨhniya uje tekushhna hn tɨhmẽr. Ich ewenta ãyo wɨshɨ kɨhniya par uje shɨ tiyakar hn takaak hn tokoho hn ich yok aylpa.” 20 Per Porrosht tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: “Owa totihla. Ele dɨhlake hn tyenɨj atɨ. Hap erze owa kushjãro uje ehmerhna. ¿Wɨr par yeẽkpo?” 21 Nos wɨr oso uje ochɨhmer ɨr kushjãro shɨ par õr ɨre hn ich nĩhyok õr kushjãro wahacha Porrosht ahɨr ich oshuu ɨre ɨtso ese hnakɨrbich.— 22 Heke Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Ye olak prekuparɨhɨ erze kuche uje olak nesita par olak ɨkɨrĩt. Ye olak prekuparɨhɨ olak poso par uje elɨlo on: “¿Keshɨ oyuhu tãr ɨraãpo?” Hn ye olak prekuparɨhɨ olak ishuwo on: “¿Keshɨ oyuhu tãr ɨraãpo par uje oyonãha?”. 23 Ye olak ɨkɨrĩt chɨhɨpe shɨ par uje aaklo hn olak yũhurrza ye shɨ par anãhalo õr ɨshuwo. Kuche yewo de uje tyenɨj ahakõrlo. 24 Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r erze chɨpɨrme uje ɨtso wupuu. Ye dukwẽr nahĩ̵rope hn ye dekushpe. Nĩhyok owich uje erze chɨpɨrme chɨhmerɨhɨ erze jõro. Shɨ Porrosht wɨchɨ uje ɨshɨm poso par uje tew. Olak ma bale je erze chɨpɨrme.— 25 Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —¿Yeẽkpo olak ehet uje prekupar ɨre hn pwele shuu dekɨrĩt ma berzak? 26 Ye olak pwelpe uje uhulo olak ɨkɨrĩt ma berzak hnii pɨkaap heke ye jukur uje shɨ uhulo olak eyuwo tɨsɨr erze olak poso hn olak ɨshuwo. 27 Ẽrlo yok uje titɨm olak tɨteẽta erze floro. Erze floro uje kresa ich ye dish obiyo shakɨr ehetpe hn ye niyokõr lasuwope. Rey Salomón ɨshuwo dekite uje ich ɨhĩ̵rts pisho per erze floro ich ma ɨhĩ̵rtso. 28 Uje floro pohna ich shɨ ɨtso uje Porrosht ɨshɨm ɨshuwo. Ele deeych erze floro shɨ de aach hn dechole ohnoy ochɨmchaha kipuut par duhlu. Porrosht ma sahmũr olak je erze floro heke ma sahmũr ɨshɨm olak ɨshuwo. Shɨ otiislo yok heke uhulo olak eyuwo tɨsɨr olak ɨshuwo. 29 Ye shɨ ekwilo erze uje sehe elɨlo hn erze uje sehe ehelo. Ye shish uhulo olak eyuwo tɨsɨr erze kuche. 30 Nos wɨr erze uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo uje ye õr Porrosht aabope wɨr uje shish õr eyuwo tɨsɨr erze kuche. Olak Deych uje de wahacha poõrc chɨraha uje olak nesita erze kuche. 31 Ich ma om ahakõrlo uje Porrosht sahmũr heke ɨshɨm olak poso hn olak ɨshuwo uje olak nesita. 32 Olak arhaabo uje olak de Porrosht hme. Wɨchɨ uje tɨbey olak heke ye atɨlɨlo latɨk. Porrosht sahmũrpa ɨshɨm olak owich uje de wahacha ɨre ahɨr.— 33 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Anuwãhalo olak kuche hn asɨmlo ɨr baho erze uje õr losuhlaabo. Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich olak kuche de wahacha poõrc uje yelɨj nɨhna ɨre hnii echɨko ye otorhape hn ye ɨhnẽro tepe. 34 Nos oso shish oshuu deyuwo tɨsĩ̵r ese owich uje õr kushjãro de. Kɨmɨjɨ olak kuche chɨhɨ nãhu ĩ̵rmo ich shɨ olak eyuwo tɨsĩ̵r nãhu ĩ̵rmo per kɨmɨjɨ chɨhɨ poõrc ich olak eyuwo tɨsĩ̵r wahacha poõrc. 35 Shish tyenɨj emɨtlo olak par uje asewlo Porrosht ɨbiyo shɨ ɨtso uje anãhalo olak ɨshuwo par uje ẽrlo obiyo. Shish tyenɨj ahakõrlo uje om uje Porrosht sahmũr par uje shɨ olak ɨtso luu uje chihit lekɨtiyo. 36 Ahakõrlo shɨ uhulo olak ɨtso hnakɨrbo uje oyem nensɨrc uje ehn de õr ahamich owich par uje chiileku. Uje õr yɨnsɨrc cheeshpo hn shuu pwert uhurrza ich wɨr otsɨtsẽr par uje masaha ehet. 37 Uje õr yɨnsɨrc cheeshpo hn chish debiyo uje shɨ oyem ɨre hn ye omope ich om par õr ɨre. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Õr yɨnsɨrc tyenɨj iyãha lasuwo uje chĩ̵ra obiyo hn shuu otsakaha nemest wɨrc hn ɨshɨm õr poso par uje otaak. 38 Ich om par erze uje õr yɨnsɨrc taãcha hn chish õr ich shɨ oyem ɨre. Kɨmɨjɨ taachĩ̵hɨ dɨhlich pehet o kɨmɨjɨ taachĩ̵hɨ deeych huta ich shish oyem ɨre.— 39 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ẽrlo uje titɨm olak. Tɨteẽta hnakɨrbich uje ihyuch de. Kɨmɨjɨ dɨraha orta uje echɨkɨt taãcha ich ye duhu masaha dahuch ehetpe par uje torha kuchẽrk. 40 Ahakõrlo uhulo olak ɨlo ese hnakɨrbich. Shish emɨtlo olak. Yok tokõra poõrzni hn deeych yet nehe tɨtĩ̵r poõrzpo. Tyenɨj shish anemlo yok pork ese deeych uje ebɨtɨlo uje ye takaashpe wɨchɨ deeych uje takaashpo nehe.— 41 Pedro tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, erze kuche uje eteẽta ¿je eteẽta par õryok o je par nos wɨr oso?— 42 Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Tɨteẽta hnakɨrbich uje yɨnsɨrc chɨbɨte par tɨbey ɨr ɨbiyo. Wɨchɨ chɨbɨte ese uje shish shiyokõr uje tata hn ich eykdeyo. Ɨr ɨrhĩch chɨbɨte par uje tɨbey erze uje otɨbey ɨr ihyuch par ɨshɨm õr poso uje terɨhɨ ɨshɨrĩt. 43 Ich om par ese hnakɨrbich uje ɨr yɨnsɨrc taãcha hn shish shiyokor debiyo . 44 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Heke ese yɨnsɨrc ɨshɨm ɨr ɨbiyo ma dich. Ich shuu nos tɨbey ɨr kushjãro.— 45 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ ese hnakɨrbich ɨr ɨluu mɨhnũ hn ehet chiilehet ɨm: “Ye pɨnsɨrc taãcha shɨchishpe.” Heke ɨchii sepyẽr erze nensɨrc ɨbiyo hn erze ɨr ɨbii per ɨre taak hn ɨhɨ hn shuu yɨkɨch sẽhi ɨre. 46 Ese deeych ich chɨbɨte uje ye yɨnsɨrc taãchpe hn chɨbɨtpo uje yelɨj ɨr yɨnsɨrc taachĩ̵hɨ asa orta wɨchɨ uje ɨr yɨnsɨrc taãcha hn sepyẽrpa ese debich hn chɨbɨte wɨr õr ahɨr ese owich uje ye Porrosht aabo ochɨhɨpe.— 47 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ õr yɨlt chɨhɨ uje chɨraha uje ɨr yɨnsɨrc sahmũr per ye nɨshii ɨre hn ye niyokõrpe ich tyenɨj ɨr yɨnsɨrc sepyẽr sẽhishɨp. 48 Per ese uje ye dɨrehepe uje yɨnsɨrc chɨbɨte par shiyokõr hn ye niyokõrpe heke yɨnsɨrc sepyẽr ɨre pork chɨbɨte lahwoso par sepyẽr yeẽk uje shiyokõr shuu ɨtsorz per shɨ shuu pɨkaap pork ye dɨrehepe. Nos wɨr oso uje õr yɨnsɨrc ɨshɨm õr kuche ich kɨhniya sehe duhu oniyokõr ich ma kɨhniya. Ese uje ɨr yɨnsɨrc chɨraha uje shish shiyokõr om ich ɨshɨm ɨbich ich dich hn sehe duhu niyokõr ich ma om.— 49 Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ tɨteẽta uje takaãchni shɨ ɨtso uje tokõhwa jwekɨta par uje tokõra tɨbɨte ele hnɨmich. Sehe tuu asa jwekɨta nũr lekɨtiyoni per ye wɨchɨ ɨshɨrĩtpe par chũr lekɨtiyo. Deeych yet nehe hn chũr lekɨtiyo. Asa jwekɨta shɨ tɨteẽta erze oso uje otsɨtak yok. Ye onahmũr wɨrpe erze uje ye olotiis yok.— 50 Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Je deeych yet nehe hn oso oshiyokõr kuche mɨhnuwõho yok ich oshuu dospa. Wɨr uje shuu peyuwo tɨsĩ̵r nehech tokõra pɨt. 51 ¿Je uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r uje tɨkɨrẽtni par tuu oso õr aho kɨɨsɨhɨ ahnũwo ĩ̵rmo? Ye tɨkɨrẽtni par tiyokõr tuu ɨtsorz. Titɨm olak uje tɨkɨrẽtni par uje tuu otsehek ɨre. 52 Ele ahle ɨchii otsehek ɨre. Õr iisoye õr sinko. Õr tre otsɨtak erze uje õr osiyer hn erze uje õr osiyer otsɨtak erze uje õr tre. 53 Õr deych ich sɨtak deyjɨt hn ɨr ijɨt ich sɨtak deych. Asa õr data ich sɨtak deyjɨta hn ɨr ijɨta ich sɨtak ɨr data. Asa õr ohota ich sɨtak lakaharza hn ɨr lakaharza ich sɨtak dohota.— 54 Eseekite hn Jesús tatɨm wɨr oso ɨm: —Uje eychɨmlo asa ukuhurrza uje tĩ̵r poõrc tãra ese uje deeych yakaha ich atɨmloye shɨchish uje tyenɨj ɨbɨk hn ɨbɨk. 55 Uje myent tɨbichu tãra sur ese hnɨmich ich atɨmloye uje sehe duhlu hn ich duhlu. 56 Olak aho yũhursh. Erahalo ese poõrc kɨmɨjɨ ɨbɨk o kɨmɨjɨ ye ɨbɨkpe, hn erahalo ese hnɨmich kɨmɨjɨ duhlu o kɨmɨjɨ ye duhlpe. ¿Ɨnaãpo heke ye erahalope ese ɨshɨrĩt uje yok dechɨ olak ahɨr? 57 ¿Ɨnaãpo heke ye uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r latɨkpo uje ich ma om?— 58 Jesús tatɨm erze oso ɨm: —Tɨteẽta kuchẽrk. Kɨmɨjɨ yeẽk de uje ich sɨtak olak nohmet hn ese uje sɨtak ɨre hnoy seya jwe ɨle ɨkɨch. Uje ehn yahpaa taachĩ̵hɨ jwe ɨle ɨkɨch ich tyenɨj chukwi ɨluu par nɨshii ese kuchɨt uje shiyokõr par uje iim hn ye doy ɨre deya jwe ɨkɨch. Kɨmɨjɨ ye niyokõr duhu ɨlorz ich jwe tyenɨj ɨshɨm ɨre ese uje tɨbey karsel hn wɨchɨ tyenɨj chɨmchaha ɨre karsel ehet. 59 Titɨm olak uje ye tokolɨhɨchɨs petɨk nehe nehech nos ɨshɨ ɨr hnɨtew.—
1 Eseekite uje shiyehe wɨchɨ deeych hn hnakɨrbo nohmɨramo odechɨ oso õr ahɨr uje otatɨm Jesús uje Pilato shuu oshuu hnakɨrboni. Wɨr israel yewo uje otoy uje odebuhu ese hnɨmich Galilea. Uje ehn oshuu loshɨpo par uje oteeychãha Porrosht hn ohyerptoso otaachĩ̵hɨchɨs hn oshuu erze hnakɨrbo oshuu otoy. Õr armɨtsɨ noshãha erze loshɨpo armɨtsɨ eeych uje oshɨm Porrosht. 2 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Je ebɨtɨlo uje wɨr ma oshiyokõr mɨhnũwo je nos wɨr erze oso yewo uje odebuhu Galilea heke erze ohyerptoso oshuu õr oshuu otoy oshuu ɨtsorz? 3 Titɨm olak uje ye oniyokõr ma mɨhnũwo je erze oso yewope. Hn olak ɨtspo heke ma om uhu olak aho chuuna uje ahakõrlo mɨhnũwo. Moymlo erze olak ɨluu mɨhnũ hn ahakõrlo uje om uje Porrosht sahmũ'r. Kɨmɨjɨ ye ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich tyenɨj nos etĩ̵rlo urhuta bahluta ehet nehe.— 4 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Je ebɨtɨlo uje erze uje õr dyes y osho ich oshiyokõr ma kuche mɨhnũwo je erze yewo uje odebuhu dɨt Jerusalén heke uje otĩ̵r dɨt Siloé hn ese pwertɨt dich kayɨhɨ õr eeych hn shuu õr shuu otoy? 5 Titɨm olak uje ye oniyokõr ma mɨhnũwo je erze yewo uje odebuhu Jerusalén. Nos õr ɨtsye. Hn olak ɨtspo heke ma om uhu olak aho chuuna uje ahakõrlo mɨhnũwo. Moymlo erze olak ɨluu mɨhnũ hn ahakõrlo uje Porrosht sahmũr. Kɨmɨjɨ ye ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich tyenɨj nos etĩ̵rlo urhuta bahluta ehet nehe.— 6 Jesús sɨteẽta tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbich dekite uje chukwẽr pohorrza waa je ich otsɨɨ higuera ɨr shakɨrrza ehet. Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt hn hno tĩ̵r teychɨm kɨmɨjɨ ee chɨhɨ. Uje chish asa pohorrza ich nĩhyok ye eerĩ̵rsh 7 heke ese yɨnsɨrc tatɨm ese debich uje tɨbey shakɨrrza ɨm: “Ich tre ãyo shish tɨtĩ̵r tish asa pohorrza hn ich ye ee chɨhɨpe. Ahlo asa pohorrza. Ye ompe uje shɨ dechɨ shakɨrrza ehet.” 8 Ese uje tɨbey wate nensɨrc shakɨrrza tatɨm ɨre ɨm: “Pɨnsɨrc, hap moymɨhɨ par ãyt yet. Tuu lɨka hnɨmich koota hn tɨbɨte wõjo iche. 9 Yeychɨm ese ãyt yet nehe kɨmɨjɨ ee chɨhɨ. Kɨmɨjɨ chɨhɨ ich om, per kɨmɨjɨ ye chɨhɨ nehe ich tokohlo.”— 10 Eseekite uje ich terɨhɨ sabta hn Jesús shiyokorãha oso sinagoga ehet. 11 Tɨmcharrza dechɨ oso õr ehet dyes y osho ãyo uje ɨchɨbich mĩ̵hnt de ehet. Ich shuu narhak heke ye pwelpe par uje iyehet. Shish narhak. 12 Uje Jesús umo asa tɨmcharrza hn tɨbii par uje shuu tĩ̵r wɨr oso õr ɨkɨch. Tatɨm ɨre ɨm: —Ich owa owich omɨke.— 13 Chɨbɨte nahme asa tɨmcharrza eeych ɨchii iyehetshɨp hn wate teeychãha Porrosht. 14 Ese õr bahlut uje tɨbey asa sinagoga sɨtak uje Jesús chukuta asa tɨmcharrza ese deeych uje otsakɨr. Tatɨm erze oso uje ode wate sinagoga ehet ɨm: —Shɨ daalo seys uje tyenɨj ochishew obiyo. Tyenɨj erẽtlo erze daalo uje ochish obiyo par uje wɨchɨ chukuta olak hn ye erẽtlo ese deeych uje otsakɨr par uje uhulo wɨchɨ chukuta olak.— 15 Ɨrhĩch tatɨm ese õr bahlut hn erze yewo uje õr eyuwo ɨtsye ɨm: —Olak aho yũhursh. Shish eyuhulo olak wey hn olak borkɨ uje de dawich hn bolilo eylo wahacha awɨt par uje enyẽrlo ese deeych uje otsakɨr. 16 Shɨ ɨtso asa tɨmcharrza. Wate ɨr porokkite uu Abraham lɨshɨ ɨtso olak pork wɨchɨ olak porokkite toy. Satanás shiyeru wate tɨmcharrzkite shuu narhak heke dyes y osho ãyo ich ye pwel sehetpe. ¿Ɨnaãpo ye ahmũrlope uje tiyuhu wate Satanás hme tuu owich om ese deeych uje otsakɨr?— 17 Uje Jesús tatɨm õr shuu ɨtsorz ich nos shuu wɨr opook erze uje otsɨtak ɨre, per nos wɨr yewo uje odechɨ ich õr aylpa uje Jesús nos shiyokõr erze kuche uje ich ompa. 18 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Tɨteẽta latɨkpo par tuu ɨmeheeych par olak uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo? 19 Shɨ ɨtso asa pohorrza eyhi ijeebe waa je iich otsɨɨ mostasa. Hnakɨrbich chukwerĩ̵hɨ ɨr shakɨrrza ehet hn kresa nehech shɨ ɨtso uu pohɨr deyo. Chɨpɨrme taãcha hn shiyokõr dewoho uke ehet.— 20 Jesús tatɨm õrpo ɨm: —¿Keshɨ tɨteẽta latɨkpo ma par uje erahalo uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo? 21 Shɨ ɨtso asa pan eyhita waa je tɨmcharrza shuu ĩya ese erint par uje shiyokõr pan uje ich kɨhniya. Shɨ iyem nehech asa pan eyhita chũr lekɨtiyo ese erint ehet.— 22 Eseekite uje Jesús tĩ̵r Jerusalén ich tĩ̵r wɨr duwo deyo hn ijaabo uje de dehet paho par uje sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. 23 Hnakɨrbich yet tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, ¿je shɨ õr arhaabo uje tyenɨj otĩ̵r Porrosht ahɨr nehe?— Jesús tatɨm õr ɨm: 24 —Eyuhulo olak par uje amsahalo asa uhurrza waa je ehet ijaap. Titɨm olak uje okɨhniya õr prowa par omasaha per ye õr pwelpe. 25 Deeych yet nehe uje ese pwertɨt yɨnsɨrc iyehet hn shiyeru dahuch ich olak tyenɨj shish alehelo ejwert hn tukulo asa pwert uhurrza hn shish atɨmlo on: “Ɨrhĩche, etsẽr asa pwert uhurrza par uje oyomsaha ehet.” Per ɨre tyenɨj tatɨm olak ɨm: “Ye tɨkɨraha olak otiyo keshɨ olak ɨraãpo oso.” 26 Heke ɨchii atɨmlo on: “Õryok oyaakɨhɨ ahɨrni hn oyoho. Ahakorãha oryõkni wahacha dɨt ehet.” 27 Per ese ɨrhĩch tatɨm olak ɨm: “Ye tɨkɨraha olakpe je shɨ ãrlo ɨraãpo. Bolɨlo olak uje shish ahakõrlo uje mɨhnũwo.” 28 Heke deeych yet nehe hn eyerhlo nehech aasɨlo olak potẽre uje amlo ese Abraham lɨshɨ hn Isaac lɨshɨ hn Jacob lɨshɨ hn nos wɨr profeta poruwo wɨshɨ uje ode wahacha Porrosht ahɨr per yewo odechɨ toy uje tyenɨj ochiyuhu olak ochɨbɨte olak ejwert. 29 Porrosht tyenɨj shiyokõr õr ahamich dich par erze ɨr aabo wahacha poõrc nehe. Tyenɨj otãra ĩ̵rmo lekɨtiyo, otãra norte hn otãra sur hn otãra deeych warĩch hn otãra deeych yakaha hn otsakaha õr owich nemest wɨrc par uje otaakɨhɨ Porrosht ahɨr. 30 Ẽrlo uje titɨm olak. Nohmɨramo odechɨ õr ehet nehe uje wɨr ye õr bahluwo petɨkni uje ode lɨka ĩ̵rmo per Porrosht tyenɨj chɨbɨte õr owich erze õr bahluwo õr ehet. Hn nohmɨramo odechɨ uje õr bahluwoho lɨka ɨrmõni per Porrosht tyenɨj chɨbɨte õr owich erze õr ehet uje ye õr bahluwope.— 31 Eseekite hn hnakɨrbo nohmɨramo uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otaachĩ̵hɨ Jesús ahɨr. Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Atokolɨhɨ lɨka pork rey Herodes sehe duhu oduhu owa.— 32 Jesús tatɨm õr ɨm: —Rey Herodes wɨchɨ shɨ ɨtso watsɨtsa pork shish shiyokõr uje mɨhnũwo. Bolɨlo atɨmlo ese rey Herodes on: “Ele ahle hn dechole yok shish tiyuhu erze demonyo hn tukuta erze uje õr permo. Uje ich terɨhɨ daalo tre ich tɨhna pɨbiyo.” 33 Per ele deeych hn dechole hn dechol yet ich tyenɨj shish takaha tɨtĩ̵r dɨt Jerusalén pork shish tyenɨj profeta otooho Jerusalén.— 34 Hn Jesús ɨm: —Titɨm olak uje ebuhulo dɨt Jerusalén shish tukulo erze profeta poruwo wɨshɨ uhulo otoy. Hn erze uje Porrosht shuu ohno otĩ̵r olak ich tukulo õrni uhulo otoy ẽrlo õr kojano po. Shish sehe tɨkɨbey olak ɨtso kokota uje tɨbey laabo shuu sakaha nahno uut per ye ahmũrlope. 35 Ẽrlo uje titɨm olak. Erze olak ihyuwo tyenɨj moymlo nehe shɨ yesa. Titɨm olak je ich ye amɨlo yok nehe nehech athɨlo on: “Sehe oyuhu Porrosht diyuhu lahwoso omoho ese uje ɨr Ɨrhĩch shuu tɨrẽt.”—
1 Eseekite uje ich deeych yet hn terɨhɨ sabta hn Jesús hno tĩ̵r ese hnakɨrbich ihyuch uje ɨr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Wɨchɨ dɨt oso õr bahluwa. Jesús hno par uje taakɨhɨ ihyuch. Fariseo yewo odechɨ toy. Oteychɨm pishɨ Jesús kɨmɨjɨ niyokõr uje mĩ̵hnɨk. 2 Hnakɨrbich dechɨ Jesús ɨkɨch uje permo, hmeyko koos, ɨtero hn dɨle nos koos. 3 Jesús keytker erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn erze yewo uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Je otsowe ley uje ochukuta õr ese deeych uje otsakɨr o je ye otsowepe?— 4 Per õr ɨre ye odiilehetpe. Heke Jesús chishew ese hnakɨrbich uje permo hn chukuta hn shuu hno tokolɨhɨ pwert ehet. 5 Tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ olak yeẽk uje ɨr ijɨt de o kɨmɨjɨ ɨr wey de uje kay hn masaha jotsɨt ehet ¿je ɨchii diyuhu ɨre shiyehe wɨchɨ ese deeych uje otsakɨr o je ye diyuhu ɨrpe?— 6 Per õr ɨre ich ye olish latɨk. 7 Eseekite ich Jesús umo erze uje otaachĩ̵hɨchɨs par uje otaakɨhɨ toy. Ochiihla erze õr bahluwo õr ɨbe par uje otsakaha pork sehe oduhu ɨr deyo. Jesús shiyokorãha õr tatɨm õr ɨm: 8 —Uje yeẽk tatɨm olak yeẽk par uje tĩ̵r ɨr ahamich owich uje ich chiileku ye lakaha erze uje õr deyo õr ɨbe eeych pork ye dɨraha kɨmɨjɨ tatɨm yet par uje taãcha uje ich ma dich je ɨre. 9 Kɨmɨjɨ lakaha wahacha hn ese uje shiyokõr õr ahamich tyenɨj tĩ̵r ɨre hn tatɨm ɨm: “Alehet. Lɨkɨ ɨbe ele hnakɨrbich.” Heke shuu pookshɨp. Ich tyenɨj sakaha asa õr ɨbɨta uje de uhurc. 10 Uje yeẽk tatɨm olak par uje etĩ̵rlo ɨr ahamich owich ich ma om uje akahalo asa õr ɨbɨta uje de uhurc. Ese uje shuu etĩ̵r nahamich owich tɨrẽt hn tatɨm owa ɨm: “Akaha ese owich uje ich ma ɨhĩ̵rt, sham.” Heke nos wɨr uje odechɨ õr ahamich owich oteychɨm owa shɨ ɨtso uje owa dich. 11 Tyenɨj ɨtsorz pork ese uje sehe duhu ɨre dich ich shɨ ɨtso uje ye jukur, hn ese uje ye duhu ɨre dichpe wɨchɨ uje oshuu ɨtso uje ich dich.— 12 Eseekite hn Jesús tatɨm ese õr ahamich yɨnsɨrc ɨm: —Uje sehe ahakõr õr ahamich par uje otaak ich ye atɨm erze ahĩ̵re hn erze eshɨbo hnii erze eeyso hn erze ɨhĩ̵r deyo uje odebuhu ahuch ahɨr par uje otɨrẽt. Kɨmɨjɨ atɨm õr par uje uhu otɨrẽt ɨtsorz hn deeych yet nehe ich wɨr oshiyokõr õr ahamich dich yetpo hn otatɨm owa par uje etĩ̵r õr heke oshɨ ɨr hnɨtew uje de ahɨr. 13 Uje ahakõr õr ahamich ich ma om uje ebii erze uje õr losuhlaabo hn erze uje õr wopo hn erze uje õr olɨbo par uje otɨrẽt otaak. 14 Heke ich om par owa pork wɨr ye õr pwelpe oniyokõr õr ahamich yet hn oshɨ õr hnɨtew, per uje Porrosht aabo õr ɨkpo nehe ich tyenɨj Porrosht ɨshɨ ese õr ahamich bahat.— 15 Hnakɨrbich yet dechɨ õr ahamich owich ese nemest wɨrc uje Jesús de. Uje chunt uje ɨtsorz hn tatɨm Jesús ɨm: —Ich om par yeẽk uje tyenɨj taakɨhɨ wahacha poõrc ese õr ahamich uje Porrosht shiyokõr par erze ɨr aabo nehe.— 16 Uje Jesús chunt ɨre hn tatɨm ɨre ɨm: —Hnakɨrbich yet de uje sehe niyokõr õr ahamich dich. Tatɨm wɨr oso okɨhniya par uje otɨrẽt par otaak. 17 Uje ich terɨhɨ ese õr ahamich orta hn shuu dakɨlt hno par uje tatɨm wɨr oso par otĩ̵r ese õr ahamich pork nos wɨr oposo de nemest eeych par uje otaak. 18 Per nos wɨr õr ɨre ɨchii otatɨm wɨchɨ akɨlt uje ye õr pwele odope. Uu hnakɨrbich webich osht tatɨm ɨm: “Tɨkiya yok hnɨmichɨke, sham. Tyenɨj takaha takachɨm shɨchish heke ye yok pwelpe par uje tɨtĩ̵r ese ɨr ahamich. Atɨm ɨre par uje perdonar yok.” 19 Hn yet tatɨm ɨm: “Tɨkiyaka sinko yunta wey, sham. Tyenɨj takaha takachɨm shɨchish par yok prowa kɨmɨjɨ om heke ye yok pwelpe par uje takaha tɨtĩ̵r ese ɨr ahamich. Atɨm ɨre par uje perdonar yok.” 20 Hn yet tatɨm ɨm: “Yok tiipekuku heke ye yok pwelpe par uje tɨtĩ̵r ese ɨr ahamich.” 21 Ese ɨrhĩch ɨbich cheeshpo hno tatɨm nensɨrc hn yɨnsɨrc ich chesdelo. Tatɨm debich ɨm: “Bo shɨchish etĩ̵r dɨt ehet. Õhwa erze uje õr losuhlaabo hn erze uje õr olɨbo hn erze uje õr wopo.” 22 Uje sɨhna debiyo hn tatɨm nensɨrc ɨm: “Pɨnsɨrc, nos tiyokõrke erze uje atɨm yokɨke per erze õr ɨbe yesh de.” 23 Ese ɨrhĩch tatɨm ese debich ɨm: “Bo etĩ̵r erze daho ijaabo hn erze daho deyo uje dechɨ dɨt nẽr par uje uhu oso omasaha pihyuch par ese õr ahamich. Õhwa õr nehech õr ɨlshɨp nemest wɨro. 24 Titɨm olak ich ũrpa. Erze uje titɨm õr waphna par otĩ̵r ese õr ahamich wɨr hnii õr sohmɨra ye tuu omasaha par otaakpe.”— 25 Eseekite ich oso okɨhniya uje oyehe Jesús nẽr. Somtɨs ɨre hn tatɨm õr ɨm: 26 —Uje yeẽk tɨrẽt tĩ̵r yok pork sehe masaha par pakɨlak ich ma tyenɨj sahmũr yok je uje sahmũr deych hn data. Tyenɨj ma sahmũr yok je uje sahmũr nerãhta hõr daabo. Tyenɨj ma sahmũr yok je uje sahmũr leshɨbo hn nanɨme, hn tyenɨj ma sahmũr yok je uje sahmũr ɨre. Kɨmɨjɨ ye duhu ɨlorz ich ye pwele masaha par pakɨlakpe.— 27 Jesús tatɨm õr ɨm: —Shish tyenɨj yeẽk ewenta uje oso oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ ɨre shɨ pork ye dotiis yok shɨ ɨtso uje ihyõk krus hn ĩya yok. Kɨmɨjɨ ye ewenta duhu ɨlorz ich ye pwele masaha par pakɨlakpe.— 28 Jesús sɨteẽta kuchɨt tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ olak yeẽk chɨhɨ uje sehe niyokõr pwert dich ich tyenɨj sakɨr hn shuu deyuwo tɨsĩ̵r wap kɨmɨjɨ ɨr hnote chɨhɨ kɨhniya par uje shiyokõr. 29 Kɨmɨjɨ nos chihitsɨm erze uhwɨrbe hn ɨr hnote nĩhyok ich ye nɨmɨtpe heke erze yewo omo ɨre uje ye nɨmɨtpe hn oloter ɨre oyana 30 otsɨɨ: “Ɨchii shiyokõr pwert dichni ese hnakɨrbich per ɨr hnote iyehi heke ye pwel nɨmɨtpe.”— 31 Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo ɨm: —Kɨmɨjɨ rey yet sehe do par uje hõr rey yet oteye ich tyenɨj sakɨr hn shuu deyuwo tɨsĩ̵r wap uje chĩ̵ra wɨr ɨr ohyerptoso uje õr dye mil kɨmɨjɨ ɨre pwele derz wɨr rey yet ohyerptoso uje õr beynte mil. 32 Kɨmɨjɨ kemɨhɨ uje ye pwel derzpe heke uje ehn erze ɨmãho ode dukuhla hn shuu hnakɨrbo ohno par uje shuu otatɨm ese rey yet otsɨɨ: “Õryok rey sole: ¿Tiyokõr latɨkpo par uje tuu ehet kɨɨs?” 33 Olak shɨ olak ɨtso ese rey yet heke tyenɨj olak eyuwo tɨsĩ̵r wap. Uje ye olak pwele moymlo olak kushjãro ich ye olak pwelpe amsahalo par pakɨle. 34 Olak shɨ olak ɨtso sal. Erze sal ich ɨhĩ̵rtso per kɨmɨjɨ sɨhna ɨre uje ich ye chiyokpe ¿ich uhu ɨnaãpo par uje uhu chiyokpo? 35 Ye ompe par uje otãra ochɨbɨte shakɨrrza pork shuu jõro toy hn ye ompe par uje otãra ochɨbɨte erze wõjo iche uje otɨbey par ochɨbɨte shakɨrrza ehet. Shɨ tyenɨj otãra ochɨbɨte ejwert. Olak uje entlo uje titɨm olakɨke uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r.—
1 Eseekite ich oso uje õr kobra nahnapso õr hnote par gobierno odechɨ Jesús ahɨr, hn wɨr odechɨ toy erze uje õr ɨluu mɨhnũ. Nos ochɨpeẽsa Jesús par otẽr uje tata. 2 Wɨr odechɨ toy uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Ye onahmũrpe uje erze yewo ochɨpeẽsa Jesús heke ochish majamich. Otata otsɨɨ: —Ese Jesús ich seta wɨr uje õr ɨluu mɨhnũ hn taakɨhɨ õr ahɨr.— 3 Heke Jesús sɨteẽta kuchɨt tatɨm õr ɨm: 4 —Kɨmɨjɨ olak yeẽk chɨhɨ uje ɨr obeje de syen hn yata pyerte heke shɨ iimɨhɨ wahacha aach wɨr noventa y nueve hn hno chukwi asa yata. Tyenɨj chukwi nehech chish. 5 Uje chish ich aylpa. Sem hn ĩhyok hnoy 6 seya dahuch. Uje taachĩ̵hɨ dahuch hn shuu wɨr nahĩ̵re otakɨsho lawich hn erze uje odebuhu ihyuch ahɨr hn tatɨm õr ɨm: “Tishɨkɨ waa yok obejɨta waa je pyertɨke. Sehe tuu olak ayla toy.” 7 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Shɨ ɨtso ese hnakɨrbich uje ɨr obejɨta pyerte per chish heke ich ayla, ich ɨtso erze uje ode wahacha poõrc. Õr ayla uje ele hnɨmich nohmet de uje ɨr ɨluu mɨhnũ per shuu dehet chuuna uje shiyokõr mɨhnũwo hn iim hn masaha par Porrosht aap, per erze uje ode wahacha poõrc ye õr aylɨhɨpe erze noventa y nueve uje ochɨbɨte uje õr ɨluu om heke õr ɨre ye oduhu laho nuunape uje oshiyokõr mɨhnũwo.— 8 Jesús sɨteẽta kuchɨt yet ɨm: —Shɨ tɨbɨte kɨmɨjɨ tɨmcharrza peychpor chɨhɨ dye uje debichpa hn sohmata pyerte ich tyenɨj sẽru nampyont par uje chukwi. Sarz dahuch hn chukwi nehech chish. 9 Uje chishɨke hn shuu wɨr nahĩ̵re otakɨsho lawich hn erze uje odebuhu ɨr ihyuch ahɨr hn tatɨm õr ɨm: “Tishɨkɨ asa peychporrza waa je pyertɨke. Sehe tuu olak ayla toy.”— 10 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Shɨ ɨtso uje asa tɨmcharrza ayla ich shɨ ɨtso wahacha poõrc uje yeẽk chɨhɨ ele ĩ̵rmo uje shuu dehet chuuna uje shiyokõr mɨhnũwo hn iim par uje shiyokõr uje Porrosht sahmũr ich wɨr õr ayla erze Porrosht ɨr anjele.— 11 Jesús sɨteẽta tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbich dekite uje aabo õr osiyer. 12 Uu ijɨt yet uje ma shakɨr tatɨm deych ɨm: “Papa, sehe tuu ehek erze owa asujãro hn asɨm yok yewo, pork wɨr par yok nehe.” Heke õr deych sehek lasujãro hn ɨshɨm õr. 13 Eseekite uje deeych yet hn ɨr ijɨt shakaharc nos chish wɨrye ɨr kushjãro hn hno tokolɨhɨchɨs tĩ̵r hnɨmich kɨnehẽt uje ich dukuhla. Uje de hnɨmich kɨnehẽt ich shiyokõr uje ich mɨhnũwo nehech nos sɨhna ɨr hnote. 14 Uje nos sɨhna ɨr hnote hn sewɨt dich ihnɨmichɨhɨ lekɨtiyo ese hnɨmich kɨnehẽt. Ɨchii iyuwo sẽhi ɨre 15 heke hno chish obiyoho wahacha. Ɨr yɨnsɨrc ɨshɨm ɨbich shɨ par ɨshɨm poohle olja ee wahacha ɨr aach. 16 Ɨre sehe duhu lejɨta yeno erze olja ee uje poohle tew per ye latɨk dosɨm ɨre. 17 Uje ich deeych yet hn shuu deyuwo tɨsĩ̵r ɨm: “Wahacha papa ihyuch ich oposo wɨshɨ kɨhniya par nos wɨr ɨbiyo otew nehech otsatso hn shish dechɨ per yok shɨ yok de lɨka heke yesh piyuwo sẽhi yok. 18 Ma om takaha takaashpo tɨtĩ̵r papa ihyuch. Tyenɨj titɨm papa too: Papa, ich mɨhnĩ̵kpa uje tiyokõr uje Porrosht ye nahmũrpe hn mɨhnĩ̵kpa uje tiyokõr uje ye ahmũrpe. 19 Ye ompe uje ebii yok on: Owa pijɨt. Shɨ asɨm yok obiyo. Uhu yok ɨlo erze yewo uje ochish ebiyo.” 20 Eseekite uje yuwɨrke shuu deyuwo tɨsĩ̵r hn iyehetɨhɨchɨs hno tĩ̵r ɨr deych ihyuch. Uje ehn de dukuhla hn ɨr deych umo ɨre. Chuuna uje dosuhlaap hn uushɨ dalehe arhĩch. Chishew, seta hn chuku ur. 21 Hn tatɨm deych ɨm: “Papa, tiyokõr mɨhnĩ̵kpa uje Porrosht ye nahmũrpe, hn tiyokõr mɨhnĩ̵kpa uje ye ahmũrpe. Ich ye ompe uje ebii yok on: Owa pijɨt.” 22 Per ɨr deych tatɨm wɨr debiyo ɨm: “Ohwĩ̵lo shɨchish erze õr ɨshuwo uje ich ma ɨhĩ̵rtso par uje uhulo nonãha. Emchahalo ohmartɨta ɨr hmata hn uhulo terɨhɨ deriho.” 23 Hn tatɨm wɨr debiyo ɨm: “Ohwĩ̵lo wõjɨta ijaabta waa je uhulo sohlhna par otew. Tukulo hn yiyokõrlo õr ahamich dich 24 pork ele pijɨt shɨ ɨtso uje toni per ɨkpo. Shɨ ɨtso uje pyertni per tishpo.” Ɨchii oshiyokõr ese õr ahamich dich. 25 Eseekite uje ehn oshiyokõr ese õr ahamich hn ese ɨr ijɨt bahlut shɨ chishew obiyoho wahacha shakɨrrza ehet. Uje cheeshpo ta par taachĩ̵hɨ dahuch ahɨr hn chunt erze musika uje oteeychɨ hn oshiyokõr weyla. 26 Uje taãchaka hn tɨbii ese uje chish obiyohochɨs hn tatɨm ɨm: “¿Latɨkpo ese uje tokolɨhɨ lɨka?” 27 Wɨchɨ tatɨm ɨm: “Eshɨbich taãchaka, hn eych shuu wõjɨta ijaabta uje sohla hn oshiyokõr ɨr ahamich pork eshɨbich cheeshpo hn ich owich om.” 28 Ese ɨr ijɨt bahlut ɨchii chesdelo. Ye nahmũr masaha ese õr ahamichpe, heke ɨr deych tokolɨhɨ pwert ehet hn sapur ɨre pork sehe duhu masaha ese õr ahamich. 29 Tatɨm ɨr deych ɨm: “Eraha uje ich ãyo wɨshɨ kɨhniya uje tishew obiyoho owa shakɨrrza ehet. Shish tiyokõr uje atɨm yok per yelɨj asɨm yok hnii wecheke ijaap par uje tuu hn tiyokõr õr ahamich par uje pihyẽro otaak. 30 Ele ahle hn ese eyjɨt uje sɨhna erze owa hnotni ɨshɨm erze tɨmcher yɨtor ich taachĩ̵hɨ lɨka hn uhu oshuu ese wõjɨt ijaabɨt uje sohla hn uhu oshiyokõr õr ahamich.” 31 Ɨr deych tatɨm ese deyjɨt bahlut ɨm: “Pijɨte, owa shish owa de lɨka pahɨr. Nos wɨr pishujãro wɨr par owa. 32 Ma om uje yiyokõr lɨka õr ahamich par uje eyok aylpa pork ele eshɨbich shɨ ɨtso uje toni per ɨkpo. Wɨchɨ shɨ ɨtso uje pyertni per ich yishpo.”—
1 Eseekite hn Jesús tatɨm wɨr dakɨle ɨm: —Hnakɨrbich dekite uje ɨrhĩch dich. Chɨbɨte debich par nos tɨbey wɨr ɨr kushjãro. Deeych yet hn yewo otatɨm ɨr yɨnsɨrc otsɨɨ: “Wɨchɨ ye niyokõr erze ebiyope uje atɨm. Shuu nos tokole mɨhnũwo.” 2 Uje tẽr wɨr õr ahwoso oshuu ɨtsorz hn tɨbii ese debich. Tatɨm ɨm: “Tukunt uje otata owa. Atɨm yok uje ahakorĩ̵hɨ wahacha. Tyenɨj tuu atokole pork ye ahakõr pɨbiyope uhu om.” 3 Ɨr ɨbich ehet chiilehet ɨm: “¿Keshɨ tyenɨj tiyokõr latɨkpo pork pɨnsɨrc chiyuhu yokɨhɨ wɨr pɨbiyo? Ich ye pukũrbɨrsh par uje tish obiyoho shakɨrrza ehet, hn ich tɨkɨpookpa uje tapur õr poso. 4 Tɨkɨraha uje tyenɨj tiyokõr uje tɨkitokolɨhɨ wɨchɨ pɨbich par uje oso oshuu tiyakaha lahuwo.” 5 Ese ɨr ɨbich nos tɨbii nohmɨr nohmɨr erze uje õr hnɨtew de ɨr yɨnsɨrc. Tatɨm ese hnakɨrbich webich osht ɨm: “¿Owa hnɨtew terɨhɨ latɨkpo uje de pɨnsɨrc?” 6 Hn tatɨm ɨm: “Yok hnɨtew de dyes y seys tambor aseyte olivo.” Umo ɨm: “Akɨr shɨchish. Owa hnɨtewta de lɨka hutɨta. Atsew ebɨte shɨ osho tambor aseyte olivo.” 7 Tatɨm ese yet ɨm: “¿Owa hnɨtew terɨhɨ latɨkpo?” Hn wɨchɨ tatɨm ɨm: “Yok hnɨtewta mil kotsɨrbo erze trigo.” Ɨshɨm hutɨta hn ɨm: “Atsew ebɨte shɨ osho syento kotsɨrbo erze trigo.” 8 Esee hn ɨr yɨnsɨrc tatɨm ɨm: “Ich erahapa uje ehnyẽr oso par uje tokole om par owa.”— Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Erze uje ye õr Porrosht aabope ich ma ochɨraha uje tyenɨj oshiyokõr par uje tokole ma om par õr ɨre lɨka ĩ̵rmo mahn erze Porrosht aabo yẽrɨj odɨraha uje tyenɨj oshiyokõr par uje tokole ma om par õr ɨre nehe.— 9 Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Titɨm olak tuu ũrpa. Tyenɨj asɨm yeẽk olak kushjãro par uje wɨr ochii olak nahɨrẽhe, hn uje asujãro yuwɨrke hn atɨ etĩ̵r poõrc hn wɨr odalehe olak arhĩch. 10 Ese uje chish obiyo pɨkaap hn shiyokõr debiyo ich ɨhĩ̵rtso heke uje ɨr ɨbiyo kɨhniya de ich shish shiyokõr uje ich om. Per kɨmɨjɨ chish obiyo pɨkaap hn shiyokõr mĩ̵hnɨk heke uje ɨr ɨbiyo ich kɨhniya ich shish shiyokõr mɨhnũwo. 11 Heke olak kɨmɨjɨ ye ahakõrlo erze uje Porrosht ɨshɨm olak uje de nãhu ĩ̵rmo par uje ahakõrlo uje ɨre sahmũr hn ye ahakõrlope, ich Porrosht ye dosɨm olak kushjãro uje yelɨj nɨhna ɨre uje tãra poõrc par uje abeylo. 12 Kɨmɨjɨ ye abeylpe erze yet ɨr kushjãro, nĩhyok yet uje ɨshɨm olak kuchɨt shɨ par olak. 13 Ye ompe uje yeẽk shuu nensɨro õr osiyer. Tyenɨj tokole uje sɨtak yet hn sahmũr yet o kɨmɨjɨ shuu yet ma dich hn shuu yet ye jukur. Heke uje enahalo olak par erzlo hnote ich ye olak pwele uje enahalo olak par ahakõrlo Porrosht ɨr ɨbiyo.— 14 Eseekite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo ich ma otsahmũr hnote. Nos ochunt uje Jesús tata shuu ɨtsorz hn ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho ɨre. 15 Jesús tatɨm õr ɨm: —Olak ahakõrlo kuche par uje uhulo wɨr oso ochɨbɨte uje olak ɨluu ich om per Porrosht chɨraha olak aho. Erze uje oso ochɨbɨte uje ich ɨhĩ̵rtso, wɨr par Porrosht ich mɨhnĩ̵kpa. 16 Erze uje Moisés lɨshɨ chichew hn erze uje profeta poruwo wɨshɨ ochichew wɨr uje oso otsanɨmɨrãha nehech Juan taãcha. Ele ahle hn otatɨm õr erze õr ahwoso oomo uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo. Nos wɨr õr ɨre ochiyuhu ɨre par uje omasaha. 17 Oso ye õr pwelpe otsɨhna poõrc hn otsɨhna hnɨmich hn ich ma kwestpa par uje oshuu Porrosht ley poshɨk hnii pɨkaap. 18 Uje yeẽk iim nerãhta hn ĩhi yata ahɨr ich torãha nerãhta. Hn uje yeẽk chishew asa tɨmcharrza uje abich iim wɨchɨ torãha.— 19 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbich dekite ɨrhĩ̵ch dich. Ɨr ɨshuwo ich ɨhĩ̵rts pisho uje ich debich, kolor lila. Kal deeych uje taak ich ɨr poso ɨhĩ̵rtso shɨ ɨtso uje oshiyokõr õr ahamich. 20 Hnakɨrbich yet dechɨ toy losuhlaap. Wɨchɨ iich otsɨɨ Lázaro. Chiĩye tãra lekɨtiyo ɨr yũhurrza. Shish yeẽk hnoy ɨre chɨbɨte ese ɨrhĩ̵ch dich patikɨt uhurrza hn shɨ sakahachɨs. 21 Sehe tew ese ɨrhĩ̵ch dich poso ukulo uje tãra nemest eeych kayɨhɨ hnɨmich. Poyto otĩ̵r ɨre otubuhu erze chiĩye. 22 Deeych yetkite hn ese hnakɨrbich uje losuhlaap ich toy. Porrosht ɨr anjele ohnoy ɨr ɨchɨbich otseya wahacha paraíso uje Abraham lɨshɨ ɨchɨbich de. Ese ɨrhĩ̵ch dich toyto hn ohnoy ochihitsɨm. 23 Uje ehn ese ɨrhĩ̵ch dich dechɨ ese owich uje ich dospa hn seem deheta umo Abraham lɨshɨ hõr Lázaro lɨshɨ õyye. 24 Ese ɨrhĩ̵ch dich tɨbich ɨm: “Papa Abraham, osɨr yok lɨshɨ. Ich yok dospa. Uhu Lázaro laka nahmta ijaabta awɨt hn tõhwa dosɨm yok lɨshɨ par uje duhu pahãrc kɨɨs. Ich dospa ana jwekɨta ehet uje yok de.” 25 Mahn Abraham tatɨm ese ɨrhĩ̵ch dich ɨm: “Pijɨte, owa eyucha uje ehn owa ɨkaha nãhu ɨrmõhna ich owa kushjãro de ich kɨhniya uje ich ɨhĩ̵rt pisho. Uje ehn owa owich omhna hn Lázaro ich dospa. Mahn ele ahle ich ɨre ehet kɨɨsɨhɨ lɨka hn owa ich dospa. 26 Per ye shɨ esepe. Jotsɨt dich dechɨ eyok ehet heke ye õryok pwele oyɨtĩ̵r olakpe hn olak ye olak pwelpe uje etĩ̵rlo õryok.” 27 Ese ɨrhĩ̵ch dich tatɨm Abraham ɨm: “Papa Abraham, kɨmɨjɨ ye owa pwele akashɨm yok lɨshɨ uhu ɨlorz, tapur owa par uje uhu Lázaro do tĩ̵r papa ihyuch. 28 Pɨshɨbo odechɨ õr sinko. Uhu Lázaro tatɨm õr uje ele owich uje yok de ich dospa par uje ye otɨrẽt otĩ̵r lɨka.” 29 Abraham tatɨm ɨm: “Erze hute uje Moisés lɨshɨ chichewkite hn uu profeta poruwo wɨshɨ ochichew de õr ahɨr par uje õr ler hn ochɨraha.” 30 Ese ɨrhĩ̵ch dich ɨm: “Papa Abraham, yelɨj õr ler erze hute oluhu ɨlorz heke ma om uje topɨt ɨkpo hn tokolɨhɨ õr ɨkɨch hn tatɨm õr. Heke ochunt hn ochuuna uje oshiyokõr mɨhnũwo hn oym hn oshiyokõr uje om uje Porrosht sahmũr.” 31 Per Abraham tatɨm ɨm: “Kɨmɨjɨ ye õr ler hn oniyokõr erze uje Moisés lɨshɨ chichewkite hn erze uje profeta poruwo wɨshɨ ochichew heke otsotiis ese topɨt ɨr ahwoso uje ɨkpo tãra ele owich hn hno tatɨm õr.”—
1 Eseekite hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Shish de uje sehe duhu ahakõrlo kuche mɨhnũwo, per ich yarhakpa par ese hnakɨrbich uje shuu yet shiyokõr uje mĩ̵hnɨk. 2 Ma om uje ehn yahpaa wɨchɨ duhu pɨkɨhnint niyokõr uje mĩ̵hnɨk ich oshuu ese hnakɨrbich tuuhna kojach dich hn otãra ochɨbɨte onoota bahluta ehet par uje toy par uje ye niyokõr ese mĩ̵hnɨk hn Porrosht sepyẽr ɨre nehe shuu dospa. 3 Abeylshɨp olak. Kɨmɨjɨ olak yeẽk shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ deshɨbich ich tyenɨj deshɨbich tĩ̵r tatɨm ɨre. Kɨmɨjɨ shuu chuuna uje shiyokõr uje mĩ̵hnɨk ich tyenɨj wɨchɨ perdonar ɨre. 4 Kɨmɨjɨ shiyehe wɨchɨ deeych hn eshɨbich shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ owa syete bese hn taãcha tĩ̵r owa syete bese par uje sapur perdon pork chuuna uje shiyokõr uje ich mĩ̵hnɨk ich shish tyenɨj owa perdonar ɨre.— 5 Uje erze apóstole ochunt uje Jesús shuu ɨtsorz hn otatɨm otsɨɨ: —Akashɨm õryok par uje ma ye oyotiis owa.— 6 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ olak yet ye lotiis yok pɨkaap ich shɨ ɨtso asa pohorrza eyhi ijeebe uje iich otsɨɨ mostasa, kɨmɨjɨ ye lotiis yok duhu ɨlorz heke pwele tatɨm pohorrza yata par uje chiyuhu ɨre hn chukwẽr ɨrehe onoota bahluta ehet hn asa pohorrza tyenɨj shiyokõr uje tatɨm ɨre.— 7 Hn Jesús sɨteẽta tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ olak yeẽk yɨlt chɨhɨ hn shuu chish obiyoho shakɨrrza ehet shuu arado somtɨs hnɨmich o kɨmɨjɨ shuu tɨbey obeje. Uje cheeshpo tãra aach ¿je atɨm ɨre on: “Erẽt akɨr aak.”? Ye atɨm uhu ɨlorzpe. 8 Atɨm on: “Enshii pobɨso. Enshii owa hn ebɨte pobɨso nemest eeych par uje takaak hn tokoho. Uje takɨtso hn nɨsh aake hn ehe.” 9 ¿Je dosɨm ese debich hnechɨt dich uje shiyokõr erze ɨr ɨbiyoko? Ye dosɨmpe pork shɨ shiyokõr uje yɨnsɨrc tatɨm ɨre. 10 Olak shɨ olak ɨtso ɨre. Uje ehnɨlo olak ɨbiyo heke atɨmloye on: “Õryok Porrosht ɨbiyo. Shɨ oyiyokõr uje tatɨm õryok. Yelɨj oyiyokõr ma par uje wɨchɨ nɨnshɨp õryok.”— 11 Eseekite uje ehn Jesús hno tĩ̵r dɨt Jerusalén hn chɨkãha ese dehet uje samaria oso õr hnɨmich de pɨt hn galilea oso õr hnɨmich de pɨt yet. 12 Uje de par taachĩ̵hɨ dɨt ijaabɨt ebich par masaha hn hnakɨrbo odechɨ õr dye uje õr permo. Lepra tew õr. Wɨr shɨ oyehe dukuhla 13 hn otɨbich otsɨɨ: —Jesús, õryok yɨnsɨrc, osɨr õryok wɨshɨ.— 14 Uje Jesús umo õr hn tatɨm õr ɨm: —Bolɨlo etĩ̵rlo wɨr saserdote hn owɨlo õr olak yũhur.— Ohno. Uje ehn ode dehet pehet hn ɨchii õr owich om. 15 Nohmet teychɨm ɨre uje owich omɨke hn cheeshpo. Shish teeychãha Porrosht ich sɨhnew. 16 Uje taachĩ̵hɨ Jesús ahɨr hn icha dete hnɨmoho ɨle ɨkɨch nehech unta terɨhɨ hnɨmich hn nɨnshɨp Jesús. Ese hnakɨrbich wɨchɨ samaria os. 17 Jesús tatɨm erze oso uje õya ɨre ɨm: —Dye hnakɨrbo uje tukuta õrke. ¿Ochɨhɨ ɨraãpo erze uje õr nueve? 18 Shɨ lɨka sohmɨra uje cheeshpo par ɨshɨm Porrosht hnechɨt dich hn teeychãha hn wɨchɨ dihip kɨnaha.— 19 Hn tatɨm ese hnakɨrbich ɨm: —Alehet, bo pork ye otiis yok petɨkɨke heke owa owich om.— 20 Eseekite uje deeych yet hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otatɨm Jesús otsɨɨ: —¿Latɨk nehe hn Porrosht taãcha par tɨbey oso?— Jesús tatɨm õr ɨm: —Tyenɨj taãcha per ye oso õr pwele onomo ɨrpe. 21 Nĩhyok yeẽk pwele ɨm: “Ele de lɨka,” o “De wahacha,” pork Porrosht de daabo õr aho hn tatɨm õr par uje oshiyokõr uje om.— 22 Eseekite hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Yok de olak ahɨr. Je deeych yet nehe hn yok nihyokĩ̵hɨ olak ahɨr. Deeych yet nehe ich ahmũrlo uje yok de olak ahɨrpo per ich yok nĩhyok. 23 Heke tyenɨj oso otatɨm olak otsɨɨ: “Hmeychɨmlo, wɨchɨ de lɨka,” o otatɨm olak otsɨɨ: “Hmeychɨmlo, wɨchɨ de wahacha.” Ye etĩ̵rlo wahacha hn ye meylo õr. 24 Yok tokõra poõrzni. Uje terɨhɨ ese deeych uje takaashpo nehe ich nos oso oteychɨm yok ĩ̵rmo lekɨtiyo shɨ ɨtso uje yuwebo hũre hn omoho lekɨtiyo. 25 Per wap tyenɨj oso oloter yok ich oshuu dospa hn erze oso uje ode lɨka tyenɨj otata uje ye onahmũr yokpe.— 26 Hn Jesús ɨm: —Uje ehn yahpaa Noé masaha pohorrza ehet ich oso oshiyokõr kuche uje otsahmũr. Yok tokõra poõrzni. Uje ta par takaashpo nehe ich oso oshiyokõr oshuu ɨtsshɨp uje erze oso yewo oshiyokõrkite uje Noé masaha pohorrza ehet 27 pork uje ehn Noé lɨshɨ dekite hn õr ɨre shish otaak hn oho hn õhyiye ahɨr nehech terɨhɨ ese deeych uje Noé masaha asa pohorrza ehet. Kresyent bahlut taãcha hn sajuwe õr. Nos sɨhna õr. 28 Ehn Lot lɨshɨ dekite erze oso shish oshiyokõr oshuu ɨtsorz. Otaak hn oho. Otiya kuche hn ochiwãha. Ochukwẽr nahĩ̵ro hn oshiyokõr dahuwo. 29 Shish oshiyokõr oshuu ɨtsorz nehech terɨhɨ ese deeych uje Lot tokolɨhɨchɨskite dɨt Sodoma. Shiyehe ese deeych hn asufre duhlu kayɨhɨ õr eeyo shɨ ɨtso uje ɨbɨk per shɨ jwekɨta uje kay hn nos sɨhna õr.— 30 Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Uje terɨhɨ ese deeych uje takaashpo nehe hn erze oso oteychɨm yok, ich yesh oshiyokõr shɨ ɨtso uje ehn Noé lɨshɨ dekite hn shɨ õr ɨtso uje ehn Lot lɨshɨ dekite. 31 Uje terɨhɨ ese ɨshɨrĩt nehe kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ dahuch eeych ich tyenɨj ihnɨmich shɨchish hn uushɨ. Ye ompe uje masaha dahuch ehet par uje hnoy ɨr kushjãro. Shɨ ɨtso kɨmɨjɨ yeẽk de aach. Ye ompe cheeshpo par uje hnoy ɨr kushjãro. 32 Olak eyucha waa Lot lɨshɨ ɨr ɨrãhta. Teychɨm nanerkite hn toy. 33 Uje yeẽk sahmũrpa ĩ̵rmo ɨshujãro ich tyenɨj nos pyert erze kushjãro hn pyerte ɨr ɨkɨrĩt toy, per uje iim erze ĩ̵rmo ɨshujãro ich tɨbey ɨr ɨkɨrĩt. 34 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Dɨhlak nehe hn oso õr osiyer otakɨsho darpich. Ohnoy yet hn shɨ yata sakaha o ohnoy yata hn shɨ yet sakahachɨs. 35 Tɨmcher õr otiyer ode uje ochukwer may ochĩ̵ra molino. Ohnoy yata hn shɨ asa yata sakahachɨs. 36 Hnakɨrbo õr osiyer odechɨ aach. Ohnoy yet hn ese yet shɨ sakahachɨs.— 37 Jesús akɨlo otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, ¿odoy õr odeya õr ɨraãpo?— Tatɨm dakɨle ɨm: —Uje kuchɨt topɨt de ich wupuu takasho lawichɨhɨchɨs.—
1 Eseekite hn Jesús shiyokorãha dakɨle par uje shish õr orar hn ye onoympe. Sɨteẽta õr poluuta. 2 Tatɨm õr ɨm: —Jwe de dɨtkite uje ye tola Porroshtpe hn ye tola hnakɨrbope. 3 Shiyehe wɨchɨ ese dɨt uje jwe de poluuta dechɨ toy. Yeẽk de uje shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ asa poluuta heke wate shish hno tĩ̵r jwe sapur ɨre par uje sehe duhu takashɨm ɨre. 4 Per ese jwe ye takashɨm ɨrpe. Deeych yet nehe hn ehet chiilehet ɨm: “Ye tɨkɨtɨla Porroshtpe hn ye tɨkɨtɨla hnakɨrbope 5 per asa poluuta shish shiyokos yok. Tyenɨj tɨnshii erze mɨhnũwo uje ese hnakɨrbich shiyokorĩ̵hɨ ɨre par uje ich ye shish tɨrẽt nehech duhu tiis puulo.”— 6 Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Ese jwe ye niyokõr debiyo ompe per ich uhurc hn ehet chiilehet par takashɨm asa poluuta. 7 Porrosht wɨchɨ jwe uje shiyokõr debiyo om heke ma tyenɨj sosɨr erze uje chiihla õr par ɨr aabo. Deeych hn dɨhlak shish otsapur Porrosht heke ye Porrosht seem dɨhlt yetpe . 8 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Porrosht tyenɨj nɨshii shɨchish. Yok tokõra poõrzni. Uje takaashpo nehe ¿je oso ode hnɨmich uje ye olotiis yokpe? Shɨ õr arhaabo.— 9 Eseekite hn Jesús sɨteẽta kuchɨt yetpo tatɨm erze oso uje onarim ɨre pork ochɨbɨte uje õr ɨluu om hn yewo õr ɨluu mɨhnũ. Tatɨm õr ɨm: 10 —Hnakɨrbo õr osiyer ode uje ohno otĩ̵r templo patikɨt ehet par uje õr orar otsapur Porrosht. Uu yet ɨr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo hn uu yet wɨchɨ uje kobra nahnapso õr hnote par gobierno. 11 Ese fariseo yet iyehet hn orar sapur Porrosht per shɨ narim ɨre ɨm: “Dii Porrosht, tɨkɨnshɨp owa uje yok ye yok ɨlo erze oso yewope. Wɨr shɨ otohɨr hn oshiyokõr uje mɨhnũwo hn otorãha nerẽhte. Tɨkɨnshɨp owa uje yok ye yok ɨlope ese hnakɨrbich uje kobra nahnapso õr hnote par gobierno. 12 Do bese kal semana tokoym pobɨso par uje yok orar. Uje tekushu jõro hn tehek ehet tuu po dye hn tokosɨm owa nohmet. Hn hnote ɨtspo uje terz hn tehek ehet tuu po dye hn tokosɨm owa nohmata.” 13 Per ese yet uje kobra nahnapso õr hnote par gobierno shɨ iyehe dukuhla. Ye teychɨm poõrzpe pork pook. Shɨ chiyuwa dele hnɨmich hn shuu derjorrza pork chuuna uje shiyokõr uje mɨhnũwo. Ɨre orar sapur Porrosht ɨm: “Porrosht, owa perdonar yok lɨshɨ pork tiyokõr uje mɨhnũwo.”— 14 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ese hnakɨrbich uje kobra nahnapso õr hnote uje hno seyhi tĩ̵r dahuch ich nos Porrosht perdonarke erze ɨr kuche mɨhnũwo uje shiyokõr. Per ese fariseo yet uje narim ɨre ye Porrosht perdonar ɨrpe, pork nos wɨr erze uje onarim ɨre wɨr uje Porrosht ye duhu õr deyope. Per erze uje ye onarim ɨrpe wɨr uje Porrosht shuu õr deyo.— 15 Eseekite hn ohnoy pɨkɨhnino ijaabo otseya õr Jesús par uje chɨbɨte nahme õr hu eeyo hn orar sapur Porrosht. Uje ɨr akɨle omo õr uje otɨrẽt hn otsontew õr. 16 Per Jesús tɨbii wɨr erze pɨkɨhnino hn tatɨm wɨr dakɨle ɨm: —Moymlo wɨr pɨkɨhnino par uje shɨ otɨrẽt otĩ̵r yok. Ye ontɨlo õr pork Porrosht shuu oso omasaha par ɨr aabo erze uje ye olotiis ɨre ɨtso pɨkɨhnino uje ye olotiis õr ahwoso. 17 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Nos wɨr oso tyenɨj ye olotiis Porrosht shɨ õr ɨtso erze pɨkɨhnino par uje omasaha par Porrosht aabo. Kɨmɨjɨ ye oduhu ɨre ɨlo erze pɨkɨhnino ich yelɨj omasaha par Porrosht aabo.— 18 Eseekite hn õr bahlut yet tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, owa ich eluuta ompa. ¿Tuu yok ɨnaãpo par uje terz pɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre?— 19 Jesús tatɨm ɨm: —¿Ɨnaãpo heke amo yok on: “Eluuta om”? Nĩhyok ye latɨk chɨhɨ uje ɨluuta om, shɨ Porrosht sohmɨra. 20 Eraha asa ley uje Moisés chichewkite. Asa ley tata ɨm: “Ye orãha erãhta. Ye tuk oso. Ye ohɨr. Ye ehnyẽr jwe. Atɨla eych hn atɨla ata.”— 21 Tatɨm Jesús ɨm: —Ehn yok pɨkɨhninaapni ɨchii yelɨj tiyokõr erze kuche.— 22 Uje Jesús chunt uje wɨchɨ tatɨmke hn umo ɨm: —Kuchɨt nohmet yehele par uje tyenɨj ahakõr. Nos anuwãha wɨr owa kuche hn asɨm baho erze uje õr losuhlaabo. Ahakõr uhu ɨlorz ich owa kushjãro ɨhĩ̵rtso de wahacha poõrc nehe. Uje ahakõr uhu ɨlorz hn erẽt mẽya yok.— 23 Uje ese hnakɨrbich chunt uje Jesús shuu ɨtsorzɨke ich dosdarakpa pork wɨchɨ ich ɨrhĩch dich. 24 Jesús teychɨm ese hnakɨrbich uje ich dosdarak hn ɨm: —Ich kwestpa erze ɨhĩ̵r deyo omasaha par Porrosht aabo. 25 Ich ye kameylo pwele masaha asa awujɨta ontape. Erze ɨhĩ̵r deyo õr ɨtspo ye õr pwele omasaha par Porrosht aabo.— 26 Erze uje odechɨ ochunt uje Jesús shuu ɨtsorzɨke hn otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ ye wɨchɨ ɨrhĩch dich pwele par uje taachĩ̵hɨ Porrosht ahɨr ich nĩhyok oso uje õr pwele otaachĩ̵hɨ wahacha nehe.— 27 Jesús tatɨm õr ɨm: —Oso ye õr pwele oshiyokõr oshuu ɨtsorz per Porrosht pwele shuu omasaha par ɨr aabo.— 28 Pedro tatɨm ɨre ɨm: —Ɨrhĩche, nos oyukwim õryok kushjãroni par uje oyukwĩya owa. ¿Latɨk chɨhɨ par õryok nehe?— 29 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Nos wɨr erze uje oym dahuch hn oym nerãhta hn oym leshɨbo hn oym nanɨme hn oym deych hn oym data hn oym deyjo shɨ par oshiyokõr Porrosht ɨbiyo 30 wɨr uje Porrosht ɨshɨm õr kushjãro shuu kɨhnipa hn takashɨm õr. Deeych yet nehe uje ĩ̵rmo sɨhna ɨre wɨr shish õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.— 31 Eseekite hn Jesús chiyuhu wɨr dakɨle uje õr dose erze oso õr ehet par uje hnoy õr hn keytker õr. Tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Ele ahle yukulo yɨtĩ̵rlo dɨt Jerusalén. Uje yaachĩ̵hɨlo wahacha nehe ich tyenɨj yakaha erze uje profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite. 32 Tyenɨj pɨhnapso oshɨm yok dihip kɨnãho hn wɨr oloter yok, ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho yok hn otɨtɨrãha yok. 33 Tyenɨj otsepyẽr yok ochĩ̵ra yok shɨkote hn ich uhurc oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ. Per je daalo tre nehe hn yok ɨkpo.— 34 Erze ɨr akɨle ye odɨrehepe uje tatɨm õr pork Porrosht ye duhu odɨrehepe uje Jesús tata shuu ɨtsorz. Par õr ɨre ich ye ɨmeheeychpe. 35 Eseekite uje Jesús hõr dakɨle ich ta par otaachĩ̵hɨ dɨt Jericó hn hnakɨrbich dechɨ uje olɨbɨk. Shɨ sakaha dehet wɨrc sapur õr hnote. 36 Uje chunt erze oso okɨhniya uje ochɨkãha dehet hn tatɨm õr ɨm: —¿Latɨkpo ese uje tokole?— 37 Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Wɨchɨ Jesús uu dɨt Nazaret osht. Yesh chɨkãhachɨs.— 38 Ɨre tɨbich ɨm: —Jesús, owa uje ãra rey David lɨshɨ. Sehe tuu osɨr yok lɨshɨ.— 39 Erze oso uje oyeebe ye onahmũrpe uje wɨchɨ tɨbich. Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Apik. Ye uhu ɨlorz.— Per ɨre shish tɨbich ma ɨm: —Owa uje ãra owa porokkite rey David. Sehe tuu osɨr yok lɨshɨ.— 40 Jesús iyehe hn tatɨm õr par uje shuu otõhwa. Uje taachĩ̵hɨ ahɨr hn Jesús tatɨm ɨre ɨm: 41 —¿Sehe uhu tiyokõr latɨkɨhɨ owa?— Ese uje olɨbɨk tatɨm ɨre ɨm: —Ɨrhĩche, sehe tuu ekuta pɨle.— 42 Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Eychɨm lekɨtiyo. Shɨ pork ye otiis yok petɨkɨke heke owa owich om.— 43 Ɨchii umo lekɨtiyo hn hno ĩya Jesús. Shish teeychãha Porrosht. Uje nos wɨr oso omo uje ɨtsorzɨke ich onɨhna Porrosht hn oteeychãha.
1 Eseekite hn Jesús masaha ese dɨt Jericó ɨchii chɨkãha ese dɨt ehet par uje tãr pɨt. 2 Hnakɨrbich dechɨ uje ɨr iich otsɨɨ Zaqueo. Wɨchɨ ich ɨrhĩch dich. Wɨchɨ wɨr õr bahluwa erze uje õr kobra nahnapso õr hnote par gobierno. 3 Ɨre ich sehe teychɨm Jesús. Sehe dɨraha keshɨ yeẽkpo per ɨre ye pwele nompe pork turkaappa. Ich oso oyuwe ɨre, 4 heke uushɨ hno iyeebe dohɨr pohorrza hn iyem Jesús par uje teychɨm pork tyenɨj chɨkãhachɨs. 5 Eseekite uje Jesús taachĩ̵hɨchɨs hn seem deheta hn tatɨm Zaqueo ɨm: —Zaqueo, ahnɨmich shɨchish pork tyenɨj tiyakaha ahuch ele deeych.— 6 Heke ihnɨmich shɨchish. Ich aylpa hn umo Jesús ɨm: —Yuko yɨtĩ̵r pihyuch.— 7 Nos wɨr oso omo uje Jesús ĩya Zaqueo hn erze oso okeytkẽrye otsaraãshi lahwoso ochinehnɨm Jesús otsɨɨ: —Wɨchɨ shɨ sakaha ese hnakɨrbich ihyuch uje shiyokõr mɨhnũwo.— 8 Eseekite hn Zaqueo iyehet hn tatɨm Jesús ɨm: —Hmeychɨm Ɨrhĩche, tyenɨj tehek pishujãro ehet hn tokosɨm erze losuhlaabo, hn kɨmɨjɨ tokorha yeẽk kuchɨt ich tyenɨj tuu cheeshɨ kwatro bese ma.— 9 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ele ahle ich ɨr owich de Porrosht ahɨr pork ye dotiis Porroshtpe ɨtso ɨr porokkite Abraham lɨshɨ. 10 Titɨm olak tuu ɨtsorz pork yok tokõra poõrzni hn takaãcha par uje tukwi erze uje oshiyokõr mɨhnũwo par uje ye otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe per tyenɨj tuu otĩ̵r Porrosht ahɨr.— 11 Eseekite uje ehn otẽr uje Jesús tatɨm õr hn sɨteẽta kuche ma tatɨm õrpo pork ich ta par taachĩ̵hɨ dɨt Jerusalén hn erze oso ochɨbɨte uje Jesús tyenɨj masaha rey shɨchish par tɨbey israel oso. 12 Tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbich dekite uje tyenɨj masaha par rey pork wɨchɨ rey ijɨt. Ɨre tyenɨj hno tĩ̵r wahacha hnɨmich yet par uje yet shuu masaha rey. Uje shuu masaha rey nehe ich tyenɨj cheeshpo tĩ̵r ɨr hnɨmich. 13 Uje ese hnakɨrbich yahpaa dope tĩ̵r dɨt yet hn tɨbii wɨr debiyo uje õr dye par uje ɨshɨm õr hnote. Tatɨm õr ɨm: “Boylo erze hnote par uje erzlo ma hnote ich kɨhniya uje yok de dukuhla nehech takaashpo nehe.” 14 Per eseekite hn ɨr ɨhnapso uje odechɨ dɨt ich otsɨtak ɨre. Heke oshuu hnakɨrbo yewo ohno par ochil ese hnakɨrbich ɨkɨch par uje wɨr otatɨm ese hnakɨrbich uje tyenɨj chɨbɨte uu yet par rey otsɨɨ: “Ye oyahmũr lɨkpe par uje masaha rey.” 15 Per ese hnakɨrbich yet shish chɨbɨte wɨchɨ par uje masaha rey. Masaha rey heke cheeshpo tĩ̵r ɨre hnɨmich. Uje taachĩ̵hɨchɨs hn shuu otɨbii wɨr debiyo uje ɨshɨm õr hnotni par uje chɨraha keshɨ terɨhɨ latɨkpo uje õr ɨre otserz. 16 Hnakɨrbich webich osht taãcha. Tatɨm ɨm: “Ɨrhĩche, uu owa hnote uje asɨm yokni shuu terz hnote yẽr dye bese ma.” 17 Ese rey tatɨm ɨm: “Owa pɨbɨk uje ahakõr ompa. Ich ahakõr om uje asew pɨbiyo ẽra erze hnote arheebe heke tɨbɨte owa par uje abey duwo dye.” 18 Hnakɨrbich yet taãcha. Tatɨm ɨm: “Ɨrhĩche, uu owa hnote uje asɨm yokni shuu terz hnote yẽr sinko bese ma.” 19 Ese rey tatɨm ɨm: “Tyenɨj tɨbɨte owa par uje abey duwo sinko.” 20 Uu hnakɨrbich yet taãcha. Tatɨm ɨm: “Ɨrhĩche, ele asew owa hnote. Shish tɨhmẽr tɨmchaha peywerza ehet 21 pork yok ich tɨkɨtɨla owa. Owa hnakɨrbich ich elorza lata. Nos boy erze hnote uje wɨr otserz hn nos boy erze jõro ee uje ye ekwẽr petɨkni.” 22 Ese rey tatɨm debich ɨm: “Owa eluuta mɨhnũ. Erze ahwoso uje atɨm yokɨke ich chɨbɨte orhõta uje ahakõr mĩ̵hnɨk. Eraha yok uje ich pɨlorza data pork takahi erze hnote uje wɨr otserz. Hn takahi erze jõro ee uje ye tukwẽrpe. 23 ¿Ɨnaãpo heke ye boy yok hnotpe par uje ebɨte wahacha mankɨt par uje shɨ tĩ̵r poorzĩ̵hɨchɨs par uje takaashpo nehe hn tiyuhu erze yok hnote ese mankɨt ehet ich ma kɨhniya?” 24 Hn tatɨm erze yewo uje oyehe ahɨr ɨm: “Eyuhulo erze hnote hn asɨmlo ese uje serz hnote dye bese ma.” 25 Per õr ɨre otatɨm otsɨɨ: “Ɨrhĩche, ye ompe. De ɨre ahɨr dye bese ma.” 26 Ese rey tatɨm õr ɨm: “Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ese uje kuche de ɨre ahɨr tyenɨj oshɨm wɨchɨ ma. Per ese uje ye ɨr kushjãro chɨhɨpe, shɨ pɨkaap uje de ɨre ahɨr wɨr uje tyenɨj tuu ochiyuhu.” 27 Eseekite hn ese rey tatɨm õr ɨm: “Erze pɨmãho uje ye onahmũrpe par uje tomsaha rey, ohwĩ̵lo õr eylo õr pɨkɨch hn tukulo õr uhulo otoy.”— 28 Eseekite uje Jesús sɨhna lahwoso nos tatɨm õr hn hno tĩ̵r dɨt Jerusalén. Ɨr akɨle oyehe nẽr. 29 Duwo ijaabo uje iiyo otsɨɨ Betfagé hn Betania dechɨ wĩ̵rit wɨrc. Ese wĩ̵rit iich otsɨɨ Olivos. Uje Jesús ich ta par taachĩ̵hɨ erze duwo hn shuu dakɨle õr osiyer ohno. Tatɨm õr ɨm: 30 —Bolɨlo etĩ̵rlo ese dɨt ijaabɨt uje dechɨ eyoklo ɨkɨch. Uje amsahalo ese dɨt ehet pɨkaap ich buritɨt dechɨ uje oshiyeru dehet wɨrc. Wɨchɨ yelɨj ononãha. Ehyulo wɨchɨ buritɨt kãrpta hn ohwĩ̵lo eya lɨklo. 31 Kɨmɨjɨ yeẽk tatɨm olak ɨl: “¿Ɨnaãpo heke ehyulo ese buritɨt kãrpta?”, ich tyenɨj atɨmlo on: “Ɨrhĩch sehe duhu oyukwi.”— 32 Erze ɨr akɨle ohno. Ochish ese buritɨt shɨ ɨtso uje tatɨm õrke. 33 Uje ehn ochihu ese buritɨt hn ɨr yɨnsɨro otatɨm õr otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke ehyulo ese buritɨt kãrpta?— 34 Õr ɨre otatɨm õr otsɨɨ: —Ɨrhĩch sehe duhu oyukwi.— 35 Ohnoy otseya Jesús. Ochɨbɨte lasuwo ese buritɨt eeych hn oshuu Jesús iyãha. 36 Uje ehn Jesús chɨkãha ese dehet erze oso shish ochɨtiis lasuwo ese dehet hnɨmich uje tyenɨj Jesús chɨkãha oshuu ɨtso uje oshiyokorĩ̵hɨ rey. 37 Uje ich ta par taachĩ̵hɨ wĩ̵rit eeych pisht uje iich otsɨɨ Olivos hn nos wɨr ɨr akɨle otɨbich. Ich õr aylpa. Onɨna Porrosht hn oteeychãha pork omo erze kuche uje Jesús shiyokõr ich kɨhniyani. Otɨbich otsɨɨ: 38 —Porrosht chiyuhu lahwoso omoho ese rey uje shuu tɨrẽt tĩ̵r lɨka par uje shuu Porrosht ehet kɨɨsɨhɨ õryok. Oyɨna Porrosht uje de porĩt.— 39 Eseekite hn erze hnakɨrbo nohmɨramo uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo odechɨ Jesús ahɨr. Otatɨm otsɨɨ: —Maestro, atɨm erze akɨle par uje ye odiilehet oduhu ɨlorz.— 40 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak. Kɨmɨjɨ ye odiilehet hn shɨ tyenɨj erze kojano tɨbich.— 41 Uje ich ta par Jesús taachĩ̵hɨ ese dɨt Jerusalén hn umo ese dɨt hn yerh pork chɨraha uje mĩ̵hnɨk tyenɨj masaha erze dɨt oso nehe. 42 Tata ɨm: —Ele ahle kɨmɨjɨ erze dɨt oso odɨraha ese uje tyenɨj shuu õr aho kɨɨs, per ye odɨrehepe. De uje sakɨs par uje ye õr pwele odɨrehepe. 43 Deeych yet nehe hn erze õr ɨmãho tyenɨj oshuu iyũta chɨpeẽsa ese dɨt. Õr ɨre tyenɨj odechɨ iyũta pɨt par uje nos ochɨpeẽsa õr par uje nĩhyok yet pwele tokole dɨt ehet. 44 Tyenɨj ochukus erze õr ihyuwo dɨt ehet oshuu kay. Erze kojano uje oshiyokõr õr ihyuwo ochĩ̵ra ye onoymɨhɨ latɨk uje de ye eeyo, hn otsɨhna erze oso uje odechɨ dɨt ehet. Nos oshiyokõr oshuu ɨtsorz pork erze dɨt oso ye odɨrehepe ese deeych uje tɨkɨrẽt par uje tekɨrɨhɨ õr.— 45 Eseekite uje Jesús masaha templo patikɨt ehet ɨchii shuu wɨr otokolɨhɨchɨs erze uje ochiwãha kuche. 46 Tatɨm õr ɨm: —Porrosht sole: “Wɨchɨ pihyuch dechɨ par uje oso omasaha hn õr orarɨhɨ hn otsapur yok” per olak uhulo wate ɨtso uu echɨko õr ihyuwo.— 47 Kal deeych Jesús shish shiyokorãha oso asa templo patikɨt ehet, hn erze saserdote uu õr bahluwo hn erze yewo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt õr ɨre sehe oduhu Jesús oduhu toy, 48 per ye õr pwelpe par uje oshuu pork nos wɨr oso otẽr uje Jesús tata hn otsahmũr hn otola erze oso.
1 Eseekite deeych yet uje ehn Jesús shiyokorãha wɨr oso templo patikɨt ehet tatɨm õr erze ahwoso oomo uje Porrosht shiyokõr par tɨbey daabo hn saserdote õr bahluwo otaãcha. Erze yewo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn uu israel oso õr bahluwo õya õr toy. 2 Otatɨm Jesús otsɨɨ: —¿Latɨk ukurbo uje de owa heke ahakõr uhu ɨtsorz? ¿Yeẽk dosɨm owa akɨrbo par ahakõr uhu ɨtsorz?— 3 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok ɨtspo, sehe tuu atɨmlo yok 4 yeẽkpo uje shuu Juan uu tohɨrm oso tɨrẽtni. ¿Je Porrosht duhu tɨrẽt o je hnakɨrbo oduhu tɨrẽt?— 5 Õr ɨre ɨchii okeytkẽrye otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ yitɨmlo ɨre uje Porrosht shuu tɨrẽt ich tyenɨj tatɨm eyoklo ɨm: “¿Ɨnaãpo heke otiislo Juan?” 6 Kɨmɨjɨ yitɨmlo uje hnakɨrbo oshuu tɨrẽt ich nos erze oso oshuu eyok ochĩ̵ra eyok kojano po pork erze oso uje otẽr Jesús ochɨbɨte uje Juan wɨchɨ profetya uje Porrosht shuu tɨrẽt.— 7 Heke õr ɨre otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ye oyɨrahape ese Juan uu tohɨrm oso yeẽkpo uje shuu tɨrẽt.— 8 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok ɨtspo, ye titɨm olakpe uje yeẽk ɨshɨm yok pukurbo par uje tiyokõr tuu ɨtsorz.— 9 Eseekite uje ich yuwɨrke uje keytker õr hn sɨteẽta kuchɨt tatɨm erze oso yewo ɨm: —Hnakɨrbich dekite uje chukwer uva ɨr shakɨrrza ehet. Shuu yewo otsahla ɨr shakɨrrza hn tokolɨhɨchɨs hno tĩ̵r hnɨmich yet par uje sakahachɨs shuu osdeyo. 10 Uje ich terɨhɨ jõro ɨshɨrĩt par uje ochekushu hn shuu debich hno tĩ̵r erze hnakɨrbo uje shuu otsahla ɨr shakɨrrzani par uje sehe duhu odosɨm ɨre uva yẽr par asa shakɨrrza bahat. Per erze hnakɨrbo otsepyẽr ese ɨr ɨbich hn oshuu hno cheeshɨ shɨ sɨhna nahme. Ye doy latɨk. 11 Shuu debich yet hnopo. Wɨr otsepyẽr. Ye otola ɨrpe. Shɨ oshuu hno seyhi shɨ sɨhna nahme. Ye doy latɨk. 12 Shuu debich yet hnopo. Wɨr otsepyẽr ɨre nehech oshiyokõr obɨlo. Otãra ochɨbɨte shakɨrrza ejwert. 13 Eseekite hn ese shakɨrrza yɨnsɨrc ɨm: “¿Tiyokõr latɨkpo? Tuu pijɨt do uje ich tahmũrpa. Tyenɨj otola ɨre.” 14 Uje erze hnakɨrbo omo uje tɨrẽt hn okeytkẽrye otsɨɨ: “Wɨchɨ uu shakɨrrza yɨnsɨrc ɨr ijɨt. Uje ɨr deych toy nehe ich asa shakɨrrza wate par ɨre. Ma om uje yuhulo yuhulo toy par uje ese ɨr hnɨmich ye par ɨrpe, shɨ par eyoklo.” 15 Heke ochiyuhu ɨrehe asa shakɨrrza hn oshuu oshuu toy.— Jesús tatɨm erze oso ɨm: —¿Keshɨ dish latɨkpo ese shakɨrrza ɨr yɨnsɨrc? 16 Tyenɨj taãcha hn nos shuu õr shuu otoy erze hnakɨrbo uje shuu otsahla wate ɨr shakɨrrzani hn ɨshɨm hnakɨrbo yewo par uje shuu otsahla.— Uje erze oso ochunt uje Jesús sɨteẽta shuu ɨtsorz hn otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ye ompe uje erze oso uje otsahla shakɨrrza oshiyokõr oshuu ɨtso.— 17 Jesús teychɨm pishɨ õr hn tatɨm õr ɨm: —¿Duhu ɨnaãpo erze uje de Porrosht ahwoso tata uje sɨteẽta Cristo shuu ɨtsorz?: "Erze uje oshiyokõr pwertɨt ochĩ̵ra kojano oym ese kojach nohmet. Ochɨbɨte uje ich ye jukur per uje uhurc ich ma bale je erze kojano yewo.“ 18 Nos wɨr erze uje õr kayɨhɨ ese kojach eeych ich nos shuu õr dospa, per erze uje otsotiis yok wɨr shɨ õr ɨtso uje ese kojach kayɨhɨ õr eeyo hn ɨmehe õr.”— 19 Erze saserdote uu õr bahluwo hn erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite sehe odishew Jesús shɨchish pork õr ɨre ochɨraha uje wɨchɨ sɨteẽta õr kuche shɨ sorzɨhɨ õr, per õr ɨre ye õr pwelpe oniyokõr latɨk pork ich otola erze oso. 20 Erze saserdote õr bahluwo hn erze õr bahluwo yewo shish oshuu pahne otẽr Jesús kɨmɨjɨ nimehĩ lahwotɨk. Sehe õr denunsya ɨre hn odeya gobernador. Erze pahne ich õr ɨluu mɨhnũ per wɨr ochɨbɨte ɨre uje õr ɨluu ich om. 21 Otatɨm Jesús otsɨɨ: —Maestro, oyɨraha uje shish ata uje ich om, hn shish ahakorãha oso uje ich om. Owa nos uhu wɨr oso õr ɨtsye. Ahakorãha erze oso uu Porrosht ɨr ɨluu ich uhu ũru. 22 Sehe oyuhu atɨm õryok kɨmɨjɨ oyiyuwe ley uje oyoshɨ erze hnote uje ese romano oso õr bahlut pisht kobra o kɨmɨjɨ ye oyiyuwepe.— 23 Jesús chɨraha uje wɨr õr aho yũhɨrsh hn tatɨm õr ɨm: 24 —Owɨlo yok peychporrza nohmata.— Uje otsowa ɨre hn tatɨm õr ɨm: —¿Yeẽk ɨchɨbich chɨhɨ hn yeẽk iich chɨhɨ asa peychporrza?— Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Romano oso õr bahlut pisht ɨchɨbich de hn ɨr iich depo uje iich otsɨɨ César.— 25 Tatɨm õr ɨm: —Eshɨlo uje rey César sapur hn eshɨlo uje Porrosht sapur.— 26 Jesús ye tata latɨk uje mĩ̵hnɨk erze oso õr ɨkɨch heke ye õr pwelpe par uje õr denunsya ɨre. Erze uje Jesús tata ich shuu ochishlabe heke ich otɨtshɨp. 27 Eseekite hn hnakɨrbo yewo otĩ̵r Jesús uje õr ɨluuta iich otsɨɨ saduseo. Wɨr otsotiis uje oso tyenɨj õr ɨkpo nehe. Oshiyokõr ɨtso uje sehe odɨraha kuche. Otatɨm Jesús otsɨɨ: 28 —Maestro, Moisés chichewkite uje hnakɨrbich chiileku per uje ehn yahpaa aabĩ̵rsh hn toy ich tyenɨj leshɨbich ĩhi asa dakaharza ahɨr par uje õr ijɨt tãra õr nehe par ese ɨr leshɨbich lɨshɨ uje toni. 29 Hnakɨrbo ode õr syete. Õr leshɨbye. Uu webich osht chiilekukite ehn ye ɨr aabĩ̵rsh hn toy. 30 Uu ɨr leshɨbich yet ĩhi dakaharza ahɨr ehn nĩhyok ye ɨr aabĩ̵rsh hn toy. 31 Uu ɨr leshɨbich yet ĩhi dakaharza ahɨrpo hn nos wɨr õr leshɨbo yewo nohmɨr nohmɨr õhyi dakaharza ahɨrkite hn nos otoy per ye õr aabĩ̵rsh. 32 Ich uhurc hn asa tɨmcharrza toyto. 33 Uje topo õr ɨkpo nehe ich ¿yeẽkpo ich wate ɨr abey pork nos wɨr õr ɨre uje õr syete õhyi ahɨrkite?— 34 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ele ahle ahnũwo oso uje ode nãhu ĩ̵rmo hnakɨrbo hn tɨmcher õhyiye ahɨr, 35 per erze uje Porrosht chiihla par uje õr ɨkpo nehe hn otĩ̵r ĩ̵rmo ahɨlt ich ye odiilekuhu wahachpe 36 pork õr ɨre ich ye õr pwelpe otoypo pork shɨ õr ɨtso uu Porrosht ɨr anjele. Õr ɨkpo nehe par otĩ̵r wahacha pork wɨr õr Porrosht aabo. 37 Uje Moisés teychɨm asa pohorrza ijaabta uje hũrekite hn shuu ɨmeheeych uje erze topo tyenɨj õr ɨkpo nehe. Porrosht dechɨ asa jwekɨta ehet hn Moisés tatɨm ɨre ɨm: “Ɨrhĩche, owa uu Abraham lɨshɨ ɨr Porrosht hn uu Isaac lɨshɨ ɨr Porrosht hn uu Jacob lɨshɨ ɨr Porrosht.” 38 Porrosht wɨchɨ ye uu topo õr Porroshtpe. Wɨchɨ uu oso õr Porrosht uje õr ɨka. Par Porrosht ich nos wɨr oso õr ɨka pork õr ɨchɨbiyo shish de.— 39 Hnakɨrbo nohmɨramo odechɨ uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Otatɨm Jesús otsɨɨ: —Maestro, ich oyahmũrpa erze uje atɨm õrke.— 40 Per erze uje õr prowa ochukwi Jesús ɨluu ich otola otsapur par uje sehe odɨraha kuche. 41 Eseekite hn Jesús tatɨm erze uje shish otsapur ɨre ɨm: —¿Ɨnaãpo heke otata uje Cristo tãra ɨr porokkite uu rey David? 42 Ese rey David lɨshɨ chichewkite asa hutɨta uje iich otsɨɨ Salmo uje tata ɨm: “Uu Ɨrhĩch Porrosht tatɨm yok Ɨrhĩch Cristo sole: Akaha paãchta 43 nehech tuu arãha amãho õr hnɨmich.” 44 ¿Ɨnaãpo heke rey David tata uje Cristo wɨchɨ ɨr Ɨrhĩch? Nos otata uje Cristo tãra ɨre.— 45 Eseekite hn erze oso otẽr uje Jesús tatɨm wɨr dakɨle ɨm: 46 —Abeylshɨp olak par uje ye wɨr onehnyẽr olak erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Wɨr otsahmũr uje odɨrkɨhɨ dɨt ehet uje oyãha lasuwo uje ich berzo hn ɨhĩ̵rtso ɨtso õr bahluwo õr ɨshuwo. Ich otsahmũr uje oso otsete õr uje ode dɨt ehet ɨtso uje õr bahluwo. Otsahmũr uje otsakaha erze õr bahluwo õr ɨbe eeych uje de sinagoga ehet. Uje otĩ̵r õr ahamich ich otsahmũr uje otsakaha erze õr bahluwo õr ɨbe eeyo. 47 Ochenshaha erze poluu yesh õr ihyuwo õr ahɨr. Uje õr orar ich oshuu berzakpa par oshuu oso ochɨbɨte uje õr ɨluu ich om. Porrosht tyenɨj sepyẽr õr nehe shuu dospa.—
1 Eseekite hn Jesús seem deheta hn umo ɨhĩ̵r deyo uje ochɨmchaha hnote ese kejunt uje dechɨ templo patikɨt ehet par uje oshɨm Porrosht. 2 Hn umopo poluuta uje ich losuhlaappa. Wate chɨmchaha ese kejunt ehet peychpor otiyer uje ich ijeebe par uje ɨshɨmɨhɨ Porrosht. 3 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Asa poluuta uje ich losuhlaappa chɨmchaha ma kɨhniya kejunt ehet je nos wɨr erze oso yewo. 4 Nos wɨr õr ɨre ich õr hnote ich kɨhniya per shɨ oshɨm Porrosht pɨkaap uje de õr ahɨr mahn asa poluuta waa je ich losuhlaappa nos wɨr hnote uje de ahɨr wɨr par tiya labɨso per nos ɨshɨmɨhɨ Porrosht.— 5 Eseekite hn Jesús akɨle sohmɨramo otatɨm otsɨɨ: —Hmeychɨm erze kojano uje ich deyo hn ɨhĩ̵rtso uje oshiyokõr ochĩ̵ra asa templo. Shɨ oshɨmɨhɨ Porrosht.— Mahn Jesús tatɨm õr ɨm: 6 —Je deeych yet nehe hn yewo otaãcha hn ochukus otsehnɨmich erze kojano uje eychɨmloko. Nĩhyok ye onoymɨhɨ kojach uje de leshɨbo eeyo.— 7 Otatɨm otsɨɨ: —Maestro, ¿latɨk nehe hn tokole erze kuche uje athaka? ¿Latɨkpo uje tyenɨj tokole wap par uje oyɨraha ɨshɨrĩt uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz?— 8 Jesús tatɨm õr ɨm: —Tyenɨj abeylshɨp olak par uje ye wɨr onehnyẽr olak. Tyenɨj oso okɨhniya uje ochii ɨre yokɨhɨ nehe hn otata otsɨɨ: "Yok Cristo" hn otata toy otsɨɨ: “Ich yej terɨhɨ ese ɨshɨrĩt par uje Porrosht sepyẽr oso.” Ye meylo õr. 9 Tyenɨj entlo uje dihipo oteye hn tyenɨj entlo toy uje õr ɨhnapso oteye par uje ochiyuhu gobierno hn omasaha owich, per ye atɨlɨlo. Wɨr tyenɨj tokole wap per yahpaa terɨhɨ uhurzpe.— 10 Jesús tatɨm õr ɨm: —Tyenɨj dihipo oteye hn gobierno hõr duhut gobierno yet oshuu ɨr ohyerptoso oteye toy. 11 Hn ĩ̵rmo lekɨtiyo tyenɨj hnɨmich telerrza jwertpa, hn sewɨt dich ihnɨmichɨhɨ lekɨtiyo, hn tyenɨj permo de lekɨtiyo uje ich dospa, hn kuche de uje shuu oso õr ebɨ yesh kãra ich otolpa, hn oso oteychɨm poõrc hn omo kuche uje yelɨj onomo par uje ochɨraha uje terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Porrosht sɨhna ĩ̵rmo. 12 Per wap uje ehn yahpaa nos tokole erze kuche hn oso tyenɨj ochishew olak nehe hn tyenɨj oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak. Tyenɨj ohnoy olak otseya olak sinagoga aho par otsepyẽr olak, hn tyenɨj ohnoy olak ochɨmchaha olak karsel aho. Tyenɨj ohnoy olak otseya olak rey õr ɨkɨch par uje wɨr oshuu otsepyẽr olak, hn tyenɨj ohnoy olak otseya olak gobernador õr ɨkɨch par uje wɨr oshuu otsepyẽr olak toy. Tyenɨj nos oshiyokorĩ̵hɨ olak oshuu ɨtsorz pork ye otiislo yokpe. 13 Uje ohnoy olak par uje otsepyẽr olak ich tyenɨj atɨmlo õr uje tokoshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr heke ye otiislo yokpe. 14 Ye uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r on: “¿Keshɨ oyitɨm õr latɨkpo par uje onoym õryok?” 15 Shɨ yok tyenɨj tɨbɨte pahwoso par erahalo uje atɨmlo erze õr bahluwo. Wɨr tyenɨj ye odish latɨk pork tyenɨj tuu olak eykdeyo. 16 Olak deyo hn olak datɨ tyenɨj oshɨm olak ohyerptoso nehe par uje wɨr otsepyẽr olak, hn olak leshɨbo tyenɨj oshɨm olak ohyerptoso toy par uje wɨr otsepyẽr olak, hn olak iiso õr ɨtspo tyenɨj oshɨm olak ohyerptoso, hn olak ihyẽro õr ɨtspo tyenɨj oshɨm olak ohyerptoso hn erze ohyerptoso tyenɨj oshuu olak nohmɨramo oshuu atɨlo. 17 Nos wɨr oso tyenɨj otsɨtak olak shɨ pork ye otiislo yokpe 18 per olak uje olak Porrosht aabo ye etĩ̵rlo urhuta bahluta ehet petɨk nehe hnii olak akĩ̵rt nohmɨra. 19 Shɨ tyenɨj olak ewenta uje oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak nehe heke olak ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr.— 20 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje amɨlo ese dɨt Jerusalén oso õr ɨmãho ochɨpeẽsa õr dɨt nehe ich tyenɨj erahalo uje yej terɨhɨ ɨshɨrĩt par uje otsɨhna ese dɨt. 21 Uje erze oso uje odechɨ hnɨmich Judea omo uje ɨtsorz nehe ich tyenɨj otokolɨhɨchɨs shɨchish ohno otĩ̵r kojano par uje otsakɨs ɨre. Erze oso uje odechɨ dɨt Jerusalén ehet tyenɨj otokolɨhɨchɨs par uje otsakɨs ɨre. Erze uje ode aach tyenɨj ye otĩ̵r dɨt Jerusalén ehet 22 pork ich terɨhɨ ese ɨshɨrĩt uje Porrosht sepyẽr erze dɨt Jerusalén oso pork ɨr ahwoso tyenɨj yakaha shuu ɨtsorz. 23 Uje terɨhɨ ese deeych nehe ich yarhakpa par erze tɨmcher uje õr hmɨker, hn ich yarhakpa par erze tɨmcher uje otsekwẽr laabo pork ye õr pwelpe par uje ooshɨ. Uje terɨhɨ ese deeych ich dospa par erze oso uje odebuhu lekɨtiyo ese hnɨmich hn uje odebuhu dɨt Jerusalén ehet pork Porrosht sepyẽr pishɨ õr. 24 Õr ɨmãho tyenɨj oshuu õr ochĩ̵ra õr espada nehe hn ohnoy yewo otseya õr lekɨtiyo dihipo õr hnɨmo, hn dihipo kɨnãho tyenɨj odebuhu ese dɨt Jerusalén nehech terɨhɨ ese ɨshɨrĩt par uje otokolɨhɨchɨs. 25 Tyenɨj omo kuchẽrk kɨnaha tokolɨhɨ ese deeych hn ese shekurko hn erze porrzeebe par uje ochɨraha uje ich terɨhɨ ese deeych uje takaashpo nehe. Oso uje odebuhu ĩ̵rmo lekɨtiyo ich ochishlabpa pork ochunt onoota bahluta ɨr wokor ihyokõrak dich uje shuu hnɨmich wɨrc. 26 Oso tyenɨj otolpa nehe nehech nohmɨramo õr torĩt shuu õr uje õr eyuwo tɨsĩ̵r erze kuche uje de poõrc uje tyenɨj kayɨhɨ õr eyo pork erze kuche uje de poõrc ich nos telerrzpa shɨ ɨtso uje yeẽk chishɨt kuchɨt. 27 Uje nos oteychɨm ɨtsorz hn tyenɨj oteychɨm yok toy uje tokõra poõrzni uje takaashpo nehe tokonãha ukuhurrza. Pukurbo deyo de hn ich yok hũrpa. 28 Uje yesh tokole ɨtsorz hn tyenɨj alehetlo hn eychɨmlo poõrc pork ich yej terɨhɨ deeych uje tish olak.— 29 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r erze pohɨr uje tɨteẽta iich otsɨɨ higuera hn erze pohɨr yẽr. 30 Uje amɨlo erze pohɨr uje ĩhyo ahlo tokole ich erahalo ese ɨshɨrĩt uje kɨɨs ich sɨhna ɨre hn ese ɨshɨrĩt uje duhlu ich yej taãcha. 31 Nos wɨr erze yar uje titɨm olakɨke ich ɨtso erze pohɨr uje ĩhyo ahlo tokole. Wɨr shuu erahalo uje ich yej terɨhɨ ese ɨshɨrĩt uje Porrosht taãcha par tɨbey daabo.— 32 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Erze oso uje omo erze kuche mɨhnũwo webich oso uje tĩ̵r ĩ̵rmo nehe ich ehn yewo ye otope ich tyenɨj nos omo erze kuche uje tĩ̵r ĩ̵rmo. 33 Poõrc hn hnɨmich tyenɨj sɨhna ɨre nehe per pahwoso shish yakaha. 34 Abeylshɨp olak par uje ye ahakõrlo erze mɨhnũwo uje yewo oshiyokõr nehech yakaha olak hn ye eenɨlo uje ich mɨhnũwo. Ye uhulo yɨkɨch nẽhi olak. Ye uhulo olak eyuwo shɨ tɨsɨrĩ̵hɨ olak poso hn olak ɨshuwo. Ye uhu takarãha olak hnɨmich pork tyenɨj takaãcha shɨchish hn tish olak uje ahakõrlo uhulo ɨlorz 35 shɨ ɨtso uje trampta chishew olak. Tɨkɨrẽt nehe par nos tepyẽr oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo. 36 Shish tyenɨj emɨtlo olak hn shish olak orar apurlo Porrosht par uje olak pwele ewenta erze uje ich mɨhnũwo uje tyenɨj masaha ĩ̵rmo nehe par uje aachĩ̵hɨlo pahɨr uje tokõra poõrzni.— 37 Uje deeych ich Jesús shish shiyokorãha osoho wahacha templo patikɨt ehet. Uje dɨhlak ich hno sakaha wahacha wĩ̵rit eeych uje iich otsɨɨ Olivos. 38 Uje ehn dɨhɨrbak ich nos wɨr oso ohno otĩ̵r wahacha templo patikɨt ehet par uje otẽr uje Jesús shiyokorãha õr.
1 Eseekite ich yej terɨhɨ ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua uje otew pan uje ye eyhirãsh. 2 Erze saserdote õr bahluwo hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite oshuu deyuwo tɨsĩ̵r par uje sehe oduhu Jesús oduhu toy. Ich otola erze oso uje otẽr Jesús heke ye õr pwele odishew ɨre oduhu ɨlorz. 3 Eseekite hn Satanás masaha Judas ehet uje iich yet otsɨɨ Iscariote. Wɨchɨ Jesús akɨlak toy uje õr dose. 4 Ɨre hno par uje keytker erze saserdote õr bahluwo hn erze yewo uje otɨbey templo õr bahluwo. Okeytkẽrye par uje ochɨraha uje wɨchɨ tyenɨj shiyokõr par uje ɨshɨm õr Jesús. 5 Ich õr aylpa uje wɨchɨ sehe dosɨm õr Jesús. Otatɨm Judas par uje sehe odosɨm hnote. 6 Ɨre sahmũr heke hno par uje iyem nehech chɨraha uje ye oso ochɨhɨ Jesús ahɨrpe par uje shuu ochishew Jesús. 7 Eseekite ich terɨhɨ deeych webich osht uje otew pan uje ye eyhirãsh. Wɨchɨ deeych ich tyenɨj oshuu obeje ijaabo par oteeychãha Porrosht hn par uje otew par ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua. 8 Jesús tatɨm Pedro hn Juan ɨm: —Bolɨlo enshiilo oposo par eyok par ese õr ahamich.— 9 Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —¿Oyiyokorĩ̵hɨ ɨraãpo?— 10 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ẽrlo yok. Uje aachĩ̵hɨlo dɨt ebich hn amsahalo pɨkaap ich tyenɨj eshɨlo hnakɨrbich uje ihyõk kobɨt. Awɨt de ehet. Tyenɨj alehelo wɨchɨ nẽr nehech masaha pwert ehet. 11 Atɨmlo ese pwertɨt ɨr yɨnsɨrc on: “Maestro sole: ¿Pwerttɨkɨhɨ par erze uje otekɨrɨhɨ owa? Ele dɨhlake hn yok hn pakɨle oyaakɨhɨ par ese õr ahamich.” 12 Tyenɨj sowa olake ese pwertɨt dich uje de deshɨbich eeych. Nemest dechɨ hn õr ɨbe. Enshiilo erze oposohochɨs.— 13 Ohno hn ochish ese pwertɨt shɨ ɨtso uje Jesús tatɨm õrke. Otsar oposo par ese õr ahamich Pascua. 14 Eseekite uje ich terɨhɨ waa orta hn Jesús hõr wɨr apóstole nos otsakaha nemest wɨrc par uje otaak. 15 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich osdeyo uje tiyem ele õr ahamich par uje takaakɨhɨ olak ahɨr uje ehn yahpaa oduhu yok oduhu tɨkɨtɨ. 16 Titɨm olak uje ese õr ahamich wɨchɨ shɨ tɨteẽta uje tyenɨj tɨkɨtɨhɨ nos wɨr oso par uje tokoshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Ye takaakɨhɨ ese õr ahamich yet nehe nehech Porrosht aabo otaachĩ̵hɨ ɨre ahɨr.— 17 Jesús chishew basta hn nɨhne Porrosht hn ɨshɨm wɨr dakɨle ɨm: —Ehelo uhu olak nohmɨr nohmɨr. 18 Titɨm olak uje ye tokoho nehe ese uva ɨr otich nehech Porrosht tɨbey daabo nehe.— 19 Jesús chishew pan hn nɨhna Porrosht. Sehek hn ɨshɨm erze dakɨle hn tatɨm õr ɨm: —Nãhu yok pẽro uje tyenɨj tokosɨm yok oso par uje oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ par tokoshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Uje elɨlo ese pan shish ahakõrlo par uje olak eyucha yok.— 20 Uje ich nos otaakɨke hn Jesús chishew asa basta shuu ɨtso uje shiyokõrke ɨm: —Asa uje de basta ehet wɨr shɨ ɨtso pahwoso ahlo uje titɨm olak par uje erahalo. Wate parmɨsta uje noshɨ uje tɨkɨtɨhɨ olak nehe.— 21 Eseekite hn tatɨm õr ɨm: —Ẽrlo yok. Hnakɨrbich de lɨka uje tyenɨj chiwãha yok ɨshɨm yok erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ. Hme de ele nemest eeych uje pɨhme de. 22 Yok tokõra poõrzni. Ich tyenɨj yakaha erze Porrosht ahwoso uje chɨbɨte uje tyenɨj kuche mɨhnũwo masaha yok, per ich yarhakpa par ese hnakɨrbich uje ɨshɨm yok oso.— 23 Ɨchii wɨr akɨle otatɨmye otsɨɨ: —¿Yeẽkpo ese uje tyenɨj chiwãha Jesús?— 24 Eseekite hn Jesús akɨle oshiyokosye. Sehe odɨraha yeẽkpo uje ma dichɨhɨ õr ehet. 25 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze dihipo õr rey ochɨpa erze oso uje ode õr hme, hn erze õr bahluwo otatɨm õr par uje otakashɨm õr per shɨ ochɨpa õr. 26 Per olak ye ompe uje uhulo olak ɨtso erze reye. Ese uje sehe masaha par olak bahluwa tyenɨj ye narim ɨre. Tyenɨj duhu ɨre ɨlo pɨkɨhnint. Wɨchɨ shish tyenɨj takashɨm õr ɨtso uje ɨre ye dichpe. 27 ¿Yeẽkpo ese uje ich ma dich, je ese uje sakaha nemest wɨrc o je ese uje tõhwa oposo? Ese uje sakaha nemest wɨrc wɨchɨ ich ma dich, per hmeychɨm yok. Yok ɨtso ese uje tõhwa oposo pork yok de olak ahɨr ye par uje tɨkɨnãha olakpe, shɨ par uje takashɨm olak. 28 Shish olak de pahɨr nehech ele ahle hn amɨlo uje erze oso sehe oduhu tiyokõr uje mĩ̵hnɨk. 29 Porrosht chɨbɨte yok par uje tɨkɨbey ɨr aabo nehe heke tɨbɨte olak par uje abeylo õr toy. 30 Heke uje tomsaha par rey hn akahalo pahɨr ese nemest wɨrc nehe hn aakɨhɨlo hn ehelo. Tyenɨj akahalo erze õr ɨbe eeyo toy par uje olak jwe par uje tyenɨj eychɨmlo erze israel oso õr wee uje õr dose kɨmɨjɨ oniyokõr uje mĩ̵hnɨk o kɨmɨjɨ ye oniyokõrpe.— 31 Eseekite hn Jesús tatɨm Simón Pedro ɨm: —Simón, hmeychɨm. Satanás sapur Porrosht par uje nos prowa olaklo kɨmɨjɨ ahakõrlo uje mĩ̵hnɨk shuu olak ɨtso uje ochishɨt trigo par uje ochiyuhu erze uje mɨhnũwo uje de ehet. 32 Per yok orarkɨ tapur Porrosht par uje takashɨm owa par uje shish ye otiis yok. Uje eeshpo ahakõr uje tahmũr ich etĩ̵r erze eshɨbo par uje akashɨm õr par uje oniyokõrpo uje tahmũr.— 33 Simón tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, kɨmɨjɨ etĩ̵r karsel ehet ich tyenɨj tokõya owa hn kɨmɨjɨ atɨ ich tyenɨj tɨkɨtɨ toy.— 34 Jesús tatɨm Pedro ɨm: —Titɨm owa uje ese deeych huta ehn yahpaa kokot yerh ich ata yoke uje ye eraha yokpe tre bese.— 35 Eseekite hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Uje tuu bolɨlo anɨmɨrãhalo Porrosht ahwosni titɨm olak par uje ye bolilo borson par emchahalo olak ɨshujãro ehet hn ye bolilo hnote hn ye bolilo olak erihyo. ¿Je olak nesita kuche uje nihyokĩ̵hɨ olak ahɨrni?— Otatɨm otsɨɨ: —No, ye õryok nesit latɨk.— 36 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ele ahle uje olak hnote chɨhɨ ich bolilo, hn bolilo borson par emchahalo olak ɨshujãro ehet. Uje olak espada nĩhyok ich anuwãhalo olak ɨshuwo pɨkaap par uje eylo nohmet. 37 Porrosht ahwoso tyenɨj yakaha uje tata shuu ɨtsorz ɨm: “Ochɨbɨte Cristo erze hnakɨrbo õr ahɨr uje õr ɨluu mɨhnũ oshuu ɨtso uje shiyokõr uje mĩ̵hnɨk ɨtso õr.” Titɨm olak uje ich yej yakaha erze uje Porrosht ahwoso tata.— 38 Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, espada de lɨka osiyer.— Hn ɨre tatɨm õr ɨm: —Da ya.— 39 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨchɨs hno tĩ̵r wahacha wĩ̵rye uje iich otsɨɨ Olivos. Wɨchɨ shɨ ɨr ɨluu par uje umuhuchɨs. Ɨr akɨle õya ɨre. 40 Uje otaachĩ̵hɨ wahacha hn tatɨm dakɨle ɨm: —Shish tyenɨj olak orar apurlo Porrosht par uje ye ahakõrlo erze mɨhnũwo uje yewo sehe oduhu ahakõrlo.— 41 Eseekite hn Jesús tokolɨhɨ dakɨle õr ahɨr hn hno tĩ̵r wahacha kɨmɨjɨ treynta metro par uje orarɨhɨchɨs. Icha dete hnɨmo hn orar sapur Porrosht ɨm: 42 —Dii Porrosht, kɨmɨjɨ ahmũr ich sehe tuu ye uhu erze kuche mɨhnũwo masaha yok per ma om ahakõr uje ahmũr hn ye ahakõr uje shɨ yok tahmũr.— 43 Ɨchii anjel tãr poõrc hn tokolɨhɨ ahɨr hn ɨshɨm Jesús ukurbo. 44 Jesús ehet chuuna erze kuche uje ich dospa uje tyenɨj masaha ɨre nehe heke ich ma orar sapur Porrosht. Ich shuu dɨhɨrc tokole kayɨhɨ hnɨmich shɨ ɨtso uje armɨsta tokole hn kayɨhɨ hnɨmich. 45 Eseekite uje sɨhna orarkɨ hn iyehet hno tĩ̵r wahacha uje ɨr akɨle ode. Uje chish õr ich nos omo pork ich õr dosdarakpa shuu ochɨrmtsɨr. 46 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo shɨ amɨlo? Erĩ̵hɨlo olak orar apurlo Porrosht par uje ye ahakõrlo erze kuche mɨhnũwo uje yewo sehe oduhu ahakõrlo.— 47 Eseekite uje ehn Jesús keytker erze dakɨle hn Judas taãcha. Oso oyehe ner ich okɨhniya. Wɨchɨ Jesús akɨlak toy uje õr dose. Sɨthĩ̵r ɨre Jesús par uje seta chuku ũr. 48 Jesús tatɨm ɨm: —Judas, ¿je eku pur par wɨr ochɨraha yok uje tokõra poõrzni par uje asɨm yok erze hnakɨrbo uje ich õr ɨluu mɨhnũ?— 49 Uje ɨr akɨle omo erze oso uje tyenɨj ochishew Jesús hn otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, ¿je ahmũr uje tyenɨj oyohlo õr oyĩ̵ra õr espada?— 50 Jesús akɨlt yet ihyo ese saserdote õr bahlut pisht ɨr yɨlt per nahã hn ihyo ãrza waãchta. 51 Jesús tatɨm ese dakɨlt ɨm: —Moym. Ye ahakõrlo.— Sakahɨr ese õr yɨlt ãrza hn shuu owich ompo. 52 Eseekite hn erze saserdote õr bahluwo hn erze uje otɨbey templo õr bahluwo hn erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt wɨr uje õya erze yewo uje otɨrẽt par uje ohnoy Jesús. Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Je yok echɨkɨ heke erẽtlo hn õhwɨlo espada hn õhwɨlo erze piyo par uje asɨlo yok? 53 Kal deeych shish yok de olak ahɨr wahacha templo patikɨt ehet per yelɨj asɨlo yok. Ele dɨhlake ich terɨhɨ orta par uje asɨlo yok pork erze mɨhnũwo uje Satanás shiyokõr wɨchɨ shɨ ɨtso dɨhlele.— 54 Eseekite hn ochishew Jesús ohnoy otseya wahacha saserdote õr bahlut pisht ihyuch. Pedro shish iyehe Jesús nẽr dukuhla. 55 Uje otaachĩ̵hɨ wahacha hn erze hnakɨrbo ochukuta jwekɨtɨhɨchɨs patikɨt ehet pisht hn otsakaha wɨrc. Pedro sakaha õr ahɨr toy. 56 Uu saserdote õr bahlut pisht ɨr ɨbiita teychɨm Pedro pork jwekɨt yokõrt chihit. Teychɨm pishɨ ɨre hn chɨraha hn tatɨm erze hnakɨrbo ɨm: —Lɨkɨ hnakɨrbich shish ĩya Jesús.— 57 Pedro sata tatɨm wate ɨm: —Yok ye tɨkɨraha otɨk, nam.— 58 Wɨsɨk wɨsɨk hn yet teychɨm ɨre. Tatɨmpo ɨm: —Owa Jesús akɨlak toy.— Pedro sata tatɨm ɨm: —No, ye yokpe. Wɨchɨ ye tɨkɨraha otɨk, sham.— 59 Uje terɨhɨ orta yata hn hnakɨrbich yet keytker leshɨbo tatɨm õr ɨm: —Ich ũru uje lɨkɨ Jesús akɨlak toy pork lɨkɨ galilea os.— 60 Pedro sata tatɨm ɨm: —Ye tɨkɨraha ese uje ata, sham.— Uje ehn sata Jesús ɨchii kokot yerh. 61 Jesús somtɨs ɨre hn teychɨm pishɨ Pedro. Heke Pedro eyucha uje Ɨrhĩch tatɨm ɨreke ɨm: —Uje ehn yahpaa kokot yerhɨ ele dɨhlake ich tyenɨj ata tre bese uje ye eraha yokpe.— 62 Pedro tokolɨhɨ patikɨt ehet ich yerhpa pork chɨraha uje shiyokõr uje mĩ̵hnɨk. 63 Eseekite erze hnakɨrbo uje otɨbey Jesús ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho ɨre hn otsepyẽr. 64 Otsajuwe Jesús ɨle hn oshuu. Otatɨm otsɨɨ: —Atɨm õryok yeẽkpo ese uje shuu owa.— 65 Otatɨm Jesús kuche mɨhnũwo ich kɨhniya. 66 Eseekite uje ich dɨhɨrbɨt pisht hn erze õr bahluwo weeta uje iich otsɨɨ Junta Suprema otakɨsho lawich. Wɨr dɨt oso õr bahluwo hn saserdote õr bahluwo hn erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Yewo ohnoy Jesús otseya õr ɨkɨch. Erze õr bahluwo otatɨm Jesús otsɨɨ: 67 —Sehe oyuhu atɨm õryok kɨmɨjɨ owa uu Cristo o kɨmɨjɨ ye owape.— Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ titɨm olak uje yok uu Cristo ich otiislo yok, 68 hn kɨmɨjɨ titɨm olak kuchɨt par uje tuu atɨmlo yok ich ye atɨmlo yokpe.— 69 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Ich yej terɨhɨ uje tiyakaha Porrosht waãchta. Wɨchɨ ich ɨr ukurbo deyo.— 70 Heke nos wɨr õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —¿Je owa uu Porrosht ijɨt pisht?— Tatɨm õr ɨm: —Ẽhe, ich ũru uje atɨmlo yok.— 71 Erze õr bahluwo okeytkẽrye otsɨɨ: —Ye nesit yeẽk tɨrẽt ma par uje denunsya ɨre. Oyunt uje ɨre chiinehnɨm Porrosht.—
1 Eseekite hn nos wɨr õr bahluwo oyehet hn ohnoy Jesús otseya wahacha Pilato ɨkɨch. 2 Uje nos otaachĩ̵hɨ Pilato ahɨr ɨchii õr denunsya Jesús otatɨm Pilato otsɨɨ: —Oyakɨsh õryok owich hn oyikɨtkẽrye hn par õryok ich ɨmeheeych uje ele hnakɨrbich shuu nos wɨr dɨt oso õr eyuwo mɨhnũwo. Tatɨm oso uje ye doshɨ hnote ese romano oso õr bahlut pishtpe. Wɨchɨ shɨ tatpo uje ɨre uu Cristo uje ich rey.— 3 Pilato tatɨm Jesús ɨm: —¿Je owa uu israel oso õr rey?— Jesús tatɨm ɨm: —Ẽhe, ich ũru uje atɨm yok.— 4 Pilato tatɨm erze saserdote õr bahluwo hn erze oso yewo ɨm: —Ye tish latɨk uje mĩ̵hnɨk uje ele hnakɨrbich shiyokõr.— 5 Õr ɨre otatɨm Pilato ich otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Wɨchɨ shish shiyokorãha oso lɨka hnɨmich Judea shuu oso õr eyuwo mɨhnũwo. Ɨchii shiyokorãha oso wahachni hnɨmich Galilea nehech taachĩ̵hɨ lɨka Judea.— 6 Uje Pilato chunt uje wɨr oshuu ɨtsorz hn tatɨm õr ɨm: —¿Je lɨka galilea os?— 7 Uje chɨraha uje Jesús galilea os hn shuu ohnoy otseya wahacha rey Herodes pork wɨchɨ reyɨhɨ wahacha galilea oso õr hnɨmich. Tekɨrɨhɨ dɨt Jerusalén. 8 Eseekite uje rey Herodes umo Jesús ich aylpa pork ɨre ich osdeyo uje sehe teychɨm. Chuntni uje Jesús shiyokõr kuche uje ye latɨk pwele shiyokõr hn ɨre sehe duhu niyokõr kuche par uje teychɨm. 9 Tatɨm Jesús kuche ich kɨhniya par uje sehe dɨraha per ye Jesús diilehetpe. 10 Wɨr odechɨ toy ɨre ahɨr erze saserdote õr bahluwo hn erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite. Shish õr denunsya ɨre ich otsɨhnew lahwoso. 11 Eseekite hn rey Herodes hn nos wɨr ɨr ohyerptoso shɨ oloter Jesús oshuu ɨtso uje ye jukur. Oshuu iyãha õr ɨshuwo uje ich ɨhĩ̵rts pisho shɨ ɨtso uje rey iyãha hn oshuu ohnoy otseya Pilato ɨkɨchpo. 12 Rey Herodes hõr Pilato antkite õr ɨmãhoye per ese deeych uje Pilato shuu ohnoy Jesús otseya Herodes ɨkɨch heke õr aho kɨɨsɨhɨye hn õr ihyẽroye. 13 Eseekite hn Pilato shuu wɨr otakɨsho lawich erze saserdote õr bahluwo hn erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt hn erze dɨt oso. 14 Tatɨm õr ɨm: —Olak ohwĩ̵lo ele hnakɨrbich hn atɨmlo yok uje shuu dɨt oso õr eyuwo mɨhnũwo. Tɨkitkerĩ̵hɨ olak ɨkɨch per ye tish uje mĩ̵hnɨk uje shiyokõr uje atɨmlo yokɨke.— 15 Hn ɨm: —Rey Herodes ɨtspo, ye dishpe uje wɨchɨ shiyokõr uje mĩ̵hnɨk, heke shuu cheeshpo tĩ̵r lɨka. Ich ɨmeheeychpa uje ɨre ye niyokõr latɨk uje mĩ̵hnɨk par uje oshuu oshuu toy. 16 Heke shɨ tyenɨj tuu otsepyẽr hn tuu do deyhi.— 17 Erze oso shɨ õr ɨluu uje kal terɨhɨ ãyt õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua ich oshuu Pilato tãra hnakɨrbich nohmet uje de karsel ehet. 18 Nos wɨr õr ɨre ich otakɨsho lahwoso hn otɨbich ich otsɨhnew otsɨɨ: —Tukulo ese hnakɨrbich uhulo toy, hn eyuhulo ese Barrabás karsel ehet.— 19 Wɨchɨ hnakɨrbich dechɨ pork prowa sehe diyuhu gobierno wahacha Jerusalenni hn shuu hnakɨrbich yet shuu toy, heke ochɨmchaha karsel ehet. 20 Pilato keytker erze osopo pork ɨre sehe diyuhu Jesús, 21 per erze oso ich otɨbich jwertpa otsɨɨ: —Uhu olowɨsh odɨbɨte krus eeych par uje toy. Uhu olowɨsh odɨbɨte krus eeych par uje toy.— 22 Ich tre bese uje Pilato tatɨm õr shuu ɨtsorz ɨm: —¿Ɨnaãpo heke atɨmlo yok uje tyenɨj toy? ¿Niyokõr latɨkpo? Yok ye tish latɨk uje Jesús shiyokõr uje iyuwe asa ley par uje tuu oshuu oshuu toy. Shɨ tyenɨj tuu otsepyẽr ochĩ̵ra shɨkote hn tuu deyhi.— 23 Per õr ɨre shish otɨbich otatɨm Pilato par uje shuu ochowɨshɨhɨ krus eeych par uje toy. Otɨbich nehech Pilato tẽr õr. 24 Wɨchɨ shuu ohyerptoso oshiyokõr uje wɨr otatɨm ɨre, 25 heke chiyuhu ese hnakɨrbich karsel ehet uje wɨr ochiihlaka. Ɨre prowa chiyuhu gobiernoni hn shuu hnakɨrbich yet shuu toy. Hn Pilato shuu erze ohyerptoso ohnoy Jesús par uje wɨr oshuu oshuu toy shɨ ɨtso uje oso otsapurku. 26 Eseekite uje ehn erze ohyerptoso ohnoy Jesús par uje oshuu oshuu toy hn ochishɨhɨ hnakɨrbich dehet pehet uje iich otsɨɨ Simón. Wɨchɨ cirene os. Ɨre tãra aach par hno tĩ̵r dɨt ehet. Oshɨm ɨre Jesús krus par uje wɨchɨ ihyõk iyehe Jesús nẽr. 27 Ich oso okɨhniya oyehe nẽr. Tɨmcher õya õr toy. Wɨr ich oyerh hn otɨbich pork ich õr odosdarakpa uje Jesús tyenɨj toy. 28 Jesús somtɨs ɨre hn tatɨm õr ɨm: —Tɨmcher, olak uje ebuhulo dɨt Jerusalén, ye eyerhlo owĩ̵rlo yok. Tyenɨj eyerhlo owĩ̵rlo olak hn erze olak aabo. 29 Erze daalo ich yarhak par olak uje olak aabo ode heke atɨmlo yẽr uje ich ma om par erze tɨmcher uje õr ebɨr. Ma om par erze uje yahpaa õr aabĩ̵rsh. Ma om par erze uje yelɨj olekwẽr laabo. 30 Uje terɨhɨ ese deeych nehe hn Jerusalén oso otolpa nehech otata otsɨɨ: “Ma om par erze kojano deyo kayɨhɨ õryok eeych par uje oyɨtɨ hn erze wĩ̵rye nos lajuwe õryok.”— 31 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokorĩ̵hɨ yok ich shuu paat doso. Ich shɨ ɨtso jwekɨta uje otsẽru asa pohorrza uje ɨchɨrãha per ich kwestpa uje duhlu pork ye tiyokõrpe uje mĩ̵hnɨk. Deeych yet nehe hn erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokorĩ̵hɨ olak ich ma mĩ̵hnɨk pork ich shɨ olak ɨtso asa pohorrza uje ɨlaro hn duhlu shɨchish pork ahakõrlo uje ich mɨhnũwo.— 32 Eseekite hn ohyerptoso ohnoy toy erze echɨko õr osiyer par uje oshuu õr oshuu otoy õya Jesús. 33 Uje otaachĩ̵hɨ ese wĩ̵rit uje iich otsɨɨ huta debiyo hn ochowɨsh Jesús ochɨbɨte krus eeych. Ochowɨsh echɨkɨt ochɨbɨte ɨr krus eeych wahacha Jesús waãchta hn ochɨbɨte yet ɨr waachjãrrza. 34 Jesús orar sapur Porrosht ɨm: —Dii Porrosht, titɨm owa par uje owa perdonar nãhu oso uje oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ pork ye odɨrehepe erze uje oshiyokõr.— Ohyerptoso otsehek Jesús ɨshuwo hn oloter kuchɨt par uje yeẽk chiyey ich wɨchɨ par ɨre. 35 Erze oso uje odechɨ oteychɨm Jesús hn erze õr bahluwo ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Jesús hn oloter ɨre. Otatɨmye otsɨɨ: —Dukutha erze oso yewo mahn ye pwele sohnɨmichɨhɨ krus eeychpe. Kɨmɨjɨ wɨchɨ uu Cristo uje Porrosht chiihlani par uje ɨshɨ eyok hnɨtew ich tyenɨj sohnɨmichɨhɨ krus eeych.— 36 Wɨr õr ɨtspo erze ohyerptoso, ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho hn oloter. Otsɨtĩ̵r ɨre hn oshɨm minagre par oshuu ɨhɨ. 37 Otatɨm otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ owa uu israel oso õr rey ich ahnɨmichɨhɨchɨs krus eeych.— 38 Ochɨbɨte tabɨlt krus Jesús huta eeych. Pilato chichew chɨbɨte ɨm: —Lɨkɨ uu israel oso õr rey.— 39 Eseekite hn echɨkɨt yet dechɨ ahɨr ɨr krus eeych. Tatɨm Jesús lahwoso mɨhnũwo shɨ loter hn tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ owa uu Cristo ich ahnɨmichɨhɨ krus eeych hn ermas õryok wɨshɨ toy.— 40 Per uu echɨkɨt yet tatɨm leshɨbich ɨm: —Ye ompe uje uhu ɨlorz. ¿Je ye atɨla Porroshtpe? Hmeychɨm, owa ich owa dospa shɨ owa ɨtso ɨre. 41 Ich eyok dospa uje erze kuche mɨhnũwo ɨmehe eyok uje yiyokõr mɨhnũwo, mahn ese hnakɨrbich ye niyokõrpe uje mĩ̵hnɨk.— 42 Hn tatɨm Jesús ɨm: —Jesús, ye ekey yok lɨshɨ uje amsaha par rey nehe hn abey oso.— 43 Jesús tatɨm ɨm: —Ich ũrpa uje titɨm owa. Ele deeych ich owa de pahɨr wahacha owich uje ich om uje iich otsɨɨ paraíso.— 44 Eseekite uje ich terɨhɨ deeych pehet hn dɨhlelta ihnɨmichɨhɨ lekɨtiyo nehech terɨhɨ a la tre yɨlka. 45 Uje ese deeych ich ye hũrpe hn ese bortɨsht uje dechɨ templo ehet par shuu aho osiyer ich shiyãs ɨre nehech po osiyer. 46 Jesús tɨbich ich jwertpa ɨm: —Dii Porrosht, tokosɨm owa pɨchɨbich.— Uje tata shuu ɨtsorz hn sɨtsẽr dehyerc, ich tokɨ. 47 Hn ese ohyerptoso õr kapitan umoko nos wɨr kuche uje tokole uje Jesús tokɨ heke tata ɨm: —Ich ũrpa uje ele hnakɨrbich ye niyokõrpe uje mĩ̵hnɨk.— Uje tata shuu ɨtsorz ich chɨbɨte uje Porrosht ich dich. 48 Nos wɨr oso uje odechɨ oteychɨm Jesuspo. Ich omoko uje tokɨ hn otokolɨhɨchɨs ohno. Oshuu derjor pork ich õr dosdarakpa. Shɨ õr ɨluu. 49 Per nos wɨr oso uje ochɨraha Jesús hn erze tɨmcher uje õya Jesusni uje tokolɨhɨ Galilea shɨ oyehe dukuhla oteychɨm ɨre uje oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ. 50 Eseekite hn hnakɨrbich dechɨ Jerusalén uje iich otsɨɨ José. Ɨre Arimatea os. Arimatea dechɨ hnɨmich Judea. Wɨchɨ õr bahluwa toy ĩya wate Junta Suprema. Ɨr ɨluu ich om. Shish oshiyokõr uje Porrosht ɨr ley tata. 51 Ese José ye nahmũrpe uje Junta Suprema ochɨbɨte par oshuu Jesús. Iyem uje Cristo tɨbey oso nehe. 52 Ɨre hno tĩ̵r Pilato hn sapur Jesús yũhurrza. 53 Uje ɨshɨm ɨre ɨchii hno chɨrmasɨhɨ krus eeych hn chɨpeẽsa sawɨnta waa je ich ɨhĩ̵rpa. Hnoy seya wahacha dukuta uje oshiyokorĩ̵hɨ kojach ohwɨt. Asa dukuta yahpaa odɨbɨte latɨk. 54 Ese deeych wɨchɨ uje onɨshii erze oposo par dechole par uje otaak pork wɨchɨ uu deeych uje otsakɨr. 55 Eseekite hn erze tɨmcher uje ehn õya Jesusni uje tokolɨhɨ Galilea ohno oyehe José nẽr hn oteychɨm uje hnoy Jesús seya wahacha dukuta uje de kojach ohwɨt hn chɨbɨtɨchɨ. 56 Uje oteychɨmke ɨchii ohno ocheeshpo otĩ̵r dahuwo. Onɨshii pohɨr uje aat ehmuuj hn perfume par uje ochɨbɨte Jesús dukuta per ese deeych uje otsakɨr ich wɨr otsakɨr pork Moisés ley tata shuu ɨtsorz heke ye õr pwelpe odeeshpo shɨchish.
1 Eseekite uje terɨhɨ domingo dɨhɨrbɨt pisht hn erze tɨmcher ohnoy erze pohɨr ukult uje aat ehmuuj hn perfume uje onɨshiihna par uje otseya Jesús dukuta. 2 Uje otaachĩ̵hɨchɨs dukuta hn ochish ese kojach uje otsajuwe dukuta ebich ich yeẽk shuu chukwerlabeke chiyuhuchɨs lukuta ebich. 3 Omasaha asa dukuta ehet per ich ye odish ese Ɨrhĩch Jesús ɨr yũhurrzape. 4 Uje ohye Jesús ye odɨraha keshɨ chɨhɨ ɨraãpo ɨchii hnakɨrbo õr osiyer otokolɨhɨ õr ahɨr. Ich õr ɨshuwo hũre. 5 Erze tɨmcher otola õr heke ochiyuwa dele hnɨmich nehech õr une terɨhɨ hnɨmich. Erze hnakɨrbo otatɨm õr otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke ekwilo ese uje ɨka ele topo õr owich? 6 Nihyokĩ̵hɨ lɨka. Wɨchɨ ɨkpoko. Olak eyucha erze ɨr ahwoso uje ehn de Galileani hn tatɨm olak. 7 Tatɨm olak uje ɨre tãra poõrzni hn tyenɨj yeẽk ɨshɨm ɨre erze hnakɨrbo uje õr ɨluu mɨhnũ par uje ochowɨshɨhɨ krus eeych par uje toohochɨs. Je terɨhɨ daalo tre hn tyenɨj ɨkpo.— 8 Uje otatɨm õr oshuu ɨtsorzɨke hn erze tɨmcher õr eyucha erze Jesús ahwoso uje tatɨm õrni. 9 Eseekite uje otãra wahacha dukuta hn otĩ̵r ese owich uje erze apóstole uje õr onse ode hn erze yewo. Otatɨm õr uje õr ɨre omoko. 10 María waa je tãra dɨt Magdala hn Juana hn María waa Santiago data hn yẽr õya õr toy. Wɨr uje ochunt erze anjele õr ahwoso hn otatɨm erze apóstole. 11 Per erze apóstole otsotiis erze tɨmcher õr ahwoso. Shɨ oshuu ɨtso uje wɨr otata lahwoso uje ye ũrpe. 12 Per Pedro iyehet hno uushɨ tĩ̵r dukuta par teychɨm kɨmɨjɨ ich ũru uje otatɨm õrke. Sɨthĩ̵r ɨre hnɨmich hn teychɨm dukuta ehet. Shɨ umo asa sawɨnta uje ochepeẽsa Jesushna. Shɨ wate dechɨ dukuta ehet. Hno cheeshpo tĩ̵r dahuch. Shuu deyuwo tɨsĩ̵r uje teychɨmɨke. 13 Eseekite shiyehe wɨchɨ deeych hn hnakɨrbo õr osiyer otokolɨhɨ erze apóstole õr ahɨr hn ohno otĩ̵r wahacha dɨt uje iich otsɨɨ Emaús. Ese dɨt ich onse kilometro uje dukuhlehechɨs Jerusalén. 14 Uje ehn ohno otĩ̵r wahacha hn otatɨmye nos wɨr kuche uje tokolɨhɨ Jesushna. 15 Uje ehn okeytkẽrye hn Jesús sɨthĩ̵r ɨre õr. Hno ĩya õr 16 per Porrosht ye duhu odɨrehepe uje wɨchɨ Jesús. 17 Jesús keytker õr ɨm: —¿Ekitkerloyeẽhe latɨkpo ele dehet pehet?— Oyehe. Ich õr dosdarakpa. 18 Yet uje iich otsɨɨ Cleofas tatɨm Jesús ɨm: —¿Shɨ owa sohmɨra uje ekɨrɨhɨ wahacha Jerusalén hn ye eraha uje oshiyokorĩ̵hɨ wahachhna?— 19 Jesús tatɨm ɨm: —¿Oniyokõr latɨkpohna?— Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Erze kuche uje oshiyokorĩ̵hɨ Jesushna. Wɨchɨ uu dɨt nazaret osht. Wɨchɨ profetya. Shiyokõr kuche uje nĩhyok ye latɨk pwele niyokõr. Jesús chɨrahapa sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Porrosht chɨraha uje ich ũru hn nos wɨr oso ochɨraha toy. 20 Erze saserdote õr bahluwo hn erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt oshɨm Jesús Pilatohna par uje wɨchɨ shuu oshuu oshuu toy. Heke Pilato ɨshɨm Jesús erze ohyerptoso par uje ochowɨshɨhɨ krus eeych oshuu toy.— 21 Hn otatɨm ɨre otsɨɨ: —Oyɨbɨthna uje Jesús tyenɨj chiyuhu erze israel oso erze romano oso õr hme per ich daalo tre uje wɨchɨ toy ɨtsorz. 22 Hn ye shɨ erze uje tokole ɨtsorz. Erze tɨmcher yẽr uje shish õya õryok oshuu oyish õryok ɨbe pork ele dɨhɨrbɨt pishtɨkɨ hn ohno otĩ̵r wahacha dukuta 23 hn õr ɨre ye odishpe ese Jesús yũhurrza. Ohno ocheeshpo otĩ̵r wahacha uje õryok de hn otatɨm õryok uje omo kuchẽrkɨke uje ye latɨk pwele nomo. Otatɨm õryok uje õr ɨre omo anjele. Erze anjele otatɨm õr uje Jesús ɨkpo. 24 Hn õryok ihyẽre sohmɨramo ohno oteychɨmke asa dukuta. Ochish shɨ ɨtso uje erze tɨmcher otatɨm õrke per ye odish Jesuspe.— 25 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ ahakõrlo ɨtso uje olak totihlo pork ich shish sehe otiislo erze ahwoso uje ich ũru uje erze profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite. 26 ¿Je ye erahalope uje oso tyenɨj oshiyokorĩ̵hɨ doso Cristo par uje ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr hn masaha par rey?— 27 Ɨchii nos shiyokorãha õr erze Porrosht ahwoso uje tata Cristo uje de erze hute uje Moisés lɨshɨ chichewkite hn uje de erze hute ehet uje nos wɨr profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite. 28 Eseekite uje otaachĩ̵hɨ ese dɨt uje õr ihyuch de hn Jesús shɨ ɨtso uje sehe sowe 29 per õr ɨre shish otatɨm par uje sakahachɨs. Otatɨm otsɨɨ: —Akaha õryok ahɨr pork ich yɨlkashɨp.— Heke Jesús masaha par uje sakaha õr ahɨr. 30 Jesús hn erze hnakɨrbo uje õr osiyer otsakahachɨs nemest wɨrc. Jesús chishew pan. Nɨna Porrosht hn sehek hn ɨshɨm õr par uje otew. 31 Uje Jesús shiyokõr shuu ɨtsorz hn ochɨraha uje wɨchɨ Jesús hn ɨre ɨchii nihyokĩ̵hɨchɨs õr ahɨr. 32 Okeytkẽrye otsɨɨ: —Ich shuu eyok aho puhlo uje tatɨm eyok erze Porrosht ahwosoho dehet pehetɨke par uje eyok pwele yɨraha.— 33 Uje otata oshuu ɨtsorz ɨchii oyehet hn ohno ocheeshpo otĩ̵r Jerusalén uje erze apóstole uje õr onse ode hn erze yewo uje odechɨ toy. 34 Otatɨm erze õr osiyer uje otaãchaka otsɨɨ: —Ich ũru uje õryok Ɨrhĩch Jesús ɨkpo. Tokolɨhɨ Simón ɨkɨch.— 35 Erze õr osiyer otatɨm erze deshɨbo uje Jesús shiyokorãha orĩ̵hɨ dehet pehetɨke. Otatɨm õr uje ye odɨrehepe uje wɨchɨ Jesús per uje sehekɨke ese pan ich hnii ochɨraha. 36 Eseekite uje ehn okeytkẽrye otatɨmye uje omoko hn Jesús tokolɨhɨchɨs õr ahɨr. Nos seta õr ɨm: —Uhu olak aho kɨɨs.— 37 Per õr ɨre ich nos ochishlabe. Shɨ ochɨbɨte uje wɨchɨ lɨkɨchɨbich. 38 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaãpo heke as olak ɨbe? ¿Ɨnaãpo otiislo uje yok ɨkpo? 39 Hmeychɨmlo pɨhme hn hmeychɨmlo pɨr. Shiyehe wɨchɨ yok. Akɨhɨrlo yok par uje erahalopa pork lɨkɨchɨbich yelɨj erõsh hn yelɨj debiyõsh. Eychɨmlo uje yok debiyo de hn pẽro de.— 40 Uje nos tatɨm õrke shuu ɨtsorz hn sowa õr nahme hn der. 41 Õr ɨre ich õr aylpa per shish õr koswãha. Ochishlabe uje wɨchɨ Jesús heke tatɨm õr ɨm: —¿Je kuchẽrk chɨhɨ par uje taw?— 42 Ɨr akɨle otõhwa doshɨt õr wansɨt pɨkaabɨt hn reyna ɨjĩ̵r pɨkaap. 43 Ɨre chishew ese dabɨsht hn taakɨhɨchɨs apóstole õr ɨkɨch. 44 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ahnũwo pahwoso uje titɨm olakni uje ehn yok de olak ahɨr ich tyenɨj titɨm olakpo. Nos tyenɨj yakaha erze Porrosht ahwoso uje tata uje tyenɨj oshiyokorĩ̵hɨ yok. Erze Porrosht ahwoso wɨr uje Moisés lɨshɨ chichewkite hn wɨr uje uu profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite hn wɨr uje de asa hutɨta uje iich otsɨɨ Salmo.— 45 Eseekite hn Jesús shuu õr pwele ochɨraha erze Porrosht ahwoso. 46 Tatɨm õr uje Porrosht ahwoso tata uje Cristo tyenɨj toy per je terɨhɨ daalo tre ich tyenɨj ɨkpo heke tokole ɨtsorz. 47 Hn tatɨm õrpo uje Porrosht ahwoso tata uje tyenɨj otsanɨmɨrãha ɨr ahwosoho ese dɨt Jerusalén wap hn nos wɨr ĩ̵rmo lekɨtiyo par uje oso ochuuna uje oshiyokõr mɨhnũwo hn tyenɨj otatɨm õr uje Cristo shiyokõr par õr hn Porrosht perdonar õr. Wɨr erze uje Porrosht ahwoso tata. 48 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze kuche uje Porrosht ahwoso tata wɨr uje oshiyokorĩ̵hɨ yok. Nos amɨlo heke tyenɨj anɨmɨrãhalo hn atɨmlo õr. 49 Yok tuu Porrosht Ɨchɨbich tĩ̵r olak nehe. Wɨchɨ uje Papa chɨbɨte lahwoso par uje ɨshɨm olak. Per wap shɨ akaha lɨklo dɨt Jerusalén nehech Porrosht Ɨchɨbich tãra poõrc hn taachĩ̵hɨchɨs hn ɨshɨm olak ukurbo.— 50 Eseekite hn Jesús hno iyeebe hn ɨr akɨle oyehe nẽr. Iyehe dehet pehet yẽrɨj dukuhlehechɨs dɨt Betania. Sem nahme hn chiyuhu lahwoso omoho õr. 51 Uje ehn chiyuhu lahwoso oomoho õr hn tokolɨhɨ õr ahɨr. Porrosht hnoy seya poõrc. 52 Uje nos akɨle oteeychãha ɨreke hn ohno ocheeshpo otĩ̵r Jerusalén. Ich õr aylpa. 53 Shish otĩ̵r templo patikɨt ehet par uje oteeychãha Porrosht.
1 Uje ehn yahpaa ĩ̵rmo chɨhɨkite ɨch wɨchɨ de uje ɨr iich otsɨɨ Porrosht ahwoso. Wɨchɨ de Porrosht ahɨr hn wɨchɨ Porrosht. 2 Uu ĩ̵rmo tenitkite ich shish de Porrosht ahɨr. 3 Wɨchɨ uje nos shiyokõr kuche. Kɨrẽhe ye wɨchɨ niyokõr erze kuche ich nĩhyok. 4 Shɨ ɨre uje shuu õr ɨkɨrĩt de hn ese õr ɨkɨrĩt wɨchɨ uje shuu ochɨraha Porrosht shɨ ɨtso uje luu chihit õr. 5 Ese uje ɨtso luu chihit erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ pork wɨr shɨ õr ɨtso uje ode dɨhlelta hn asa dɨhlelta ye pwele nontew asa luupe. 6 Eseekite hn Porrosht shuu hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Juan sanɨmɨrãha lahwoso. 7 Ese Juan uu tohɨrm oso tɨrẽt tatɨm oso Cristo uje ɨre shɨ ɨtso luu pork shuu oso ochɨraha Porrosht par uje nos ye olotiis Cristope. 8 Juan wɨchɨ ye asa luupe. Shɨ tatɨm oso uje Cristo wɨchɨ asa luu. 9 Cristo tɨrẽt tĩ̵r nãhu ĩ̵rmo par shuu ochɨraha uje ich ũru. Tyenɨj shuu nos oso õr pwele ochɨraha Porrosht. 10 Wɨchɨ shiyokõr ɨrmõkite. Uje tɨrẽt tĩ̵r nãhu ɨrmõni ich oso ye odɨraha ɨrpe. 11 Wɨchɨ tɨrẽtni tĩ̵r nanapso uu israel oso per wɨr ye onahmũr ɨrpe. 12 Nos wɨr erze uje otsahmũr ɨre ich ye olotiis uje wɨchɨ Cristo heke shuu õr pwele omasaha par Porrosht aabo. 13 Wɨr õr Porrosht aabo pork shuu oshũrhapo. Ye õr Porrosht aabope shɨ pork õr deych hn õr data wɨr Porrosht aabo, hn ye õr Porrosht aabope shɨ pork ochɨbɨte uje õr Porrosht aabo, hn ye õr Porrosht aabope shɨ pork yeẽk tata uje õr Porrosht aabo. Shɨ õr Porrosht aabo pork Porrosht shuu oshũrhapo. 14 Eseekite hn ese uje ɨr iich otsɨɨ Porrosht ahwoso shurhã ɨteẽtak hn debuhu eyok ahɨr. Shish sahmũr oso hn tata uje ich ũru. Oyumo ɨre uje ich hũre. Wɨchɨ Porrosht Ijɨt uje shɨ nohmɨra. Tãra ɨr Deych ahɨr. 15 Juan uu tohɨrm oso tatɨm õr Cristo ich sɨhnew ɨm: —Ese uje titɨm olakni too: “Wɨchɨ uje iyehe piyẽr ich ma dich je yok pork de wapkite ehn yok nĩhyok.”— 16 Cristo ich ɨhɨrk. Nos wɨr eyok uje eyok Porrosht aabo ich shish ɨshɨm eyok uje eyok nesita. 17 Porrosht ɨshɨm Moisés ɨr ley par shuu ɨshɨm israel oso per shuu Jesucristo tɨrẽt par sosɨr oso hn par shuu ochɨraha uje ich ũru. 18 Nĩhyok yeẽk uje umo Porrosht. Jesús wɨchɨ Porrosht Ijɨt pisht uje shɨ nohmɨra. Wɨchɨ uje tãra Porrosht ahɨr hn shuu oso ochɨraha Porrosht ɨluu. 19 Eseekite hn erze israel oso uje odechɨ Jerusalén uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo ochiihla erze uje õr ɨbiyo iich otsɨɨ saserdote hn erze uje otãra ɨr porokkite Levi. Oshuu ohno otĩ̵r Juan uu tohɨrm oso pork sehe odɨraha kɨmɨjɨ wɨchɨ Cristo o keshɨ yeẽkpo. 20 Wɨchɨ ye nehnyẽr õrpe. Tatɨm õr uje ich ũru ɨm: —Ye yok Cristope.— 21 Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ ye owa Cristo ¿ich owa yeẽkpo? ¿Je owa Elías?— Tatɨm õr ɨm: —Ye yok Eliaspe.— Otatɨm otsɨɨ: —¿Je owa uu profetɨt uje Moisés tatkite uje tyenɨj tɨrẽt nehe?— Tatɨm õrpo ɨm: —Ye yokpe.— 22 Otatɨmpo ɨre otsɨɨ: —¿Owa yeẽkpo par uje oyitɨm erze uje oshuu oyɨrẽt?— Otsɨɨ: —¿Hap owa, ebiitɨkɨhɨ?— 23 Hn Juan tatɨm õr ɨm: —Yok uje de ese hnɨmich uje ɨsa tɨhnew pahwoso titɨm õr par onɨshii deluu shɨ ɨtso uje onɨshii dehet par eyok Ɨrhĩch shɨ ɨtso uje profeta Isaías lɨshɨ tatkite.— 24 Erze oso uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo wɨr uje oshuu erze hnakɨrbo ohno otĩ̵r Juan. 25 Otatɨmpo otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ ye owa Cristo hn ye owa Elías hn ye owa ese profeta ¿Ɨnaãpo heke ohɨrm oso?— 26 Juan tatɨm õr ɨm: —Yok shɨ tokohɨrm oso onoota per yet de olak ahɨr uje ye erehelope. 27 Wɨchɨ tyenɨj tɨrẽt nehe iyehe piyẽr. Yok ye yok dichpe hnii par uje tiyuhu ɨr erihyo atshũro.— 28 Wɨr otĩ̵r okeytkẽr Juan uje tohɨrm osoho wahacha onoota Jordán pɨt yet deeych warĩch ye dukuhlehe ese dɨt Betaniape. 29 Eseekite uje ich deychole hn Juan umo Jesús uje tɨrẽt tĩ̵r ɨre. Juan tatɨm oso ɨm: —Hmeychɨmlo ese. Wɨchɨ shɨ ɨtso Porrosht ɨr obejɨt uje tyenɨj tooho oso nehe hn ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 30 Wɨchɨ uje titɨm olak too: “Tyenɨj yet tɨrẽt iyehe piyẽr. Wɨchɨ ma dich je yok pork ɨre de wapkite ehn yok nĩhyok.” 31 Wap ye tɨkɨraha uje wɨchɨ Jesús uje iyehe piyẽr. Shɨ yok ɨtso olak uje ye erehelope. Yok tɨkɨrẽtni par tokohɨrm oso par uje tuu wɨr erze israel oso ochɨraha yeẽkpo Jesús.— 32 Hn Juan tata ɨm: —Tokomo ese Porrosht Ɨchɨbich uje ihnɨmich tãra poõrc shɨ ɨtso palomɨt hn ihnɨmichɨhɨ Jesús eeych hn sakaha. 33 Yok ɨtspo, ye tɨkɨraha yeẽkpo ɨre per ese uje shuu tɨkɨrẽt par tokohɨrm oso tatɨm yok ɨm: “Ese uje eychɨm hn Porrosht Ɨchɨbich ihnɨmichɨhɨ ɨr eeych hn ye tokolpe, wɨchɨ uje tyenɨj tohɨrm oso chĩ̵ra Porrosht Ɨchɨbich, ye nĩ̵ra awɨtpe.” 34 Tokomo ɨre uje Porrosht Ɨchɨbich ihnɨmichɨhɨ ɨre eeych heke titɨm olak uje wɨchɨ uu Porrosht Ijɨt.— 35 Eseekite uje dechole yet hn Juan dechɨ ese owichpo. Ɨr akɨle õr osiyer õya ɨre. 36 Uje Jesús chɨkãhachɨs hn Juan teychɨm hn tatɨm dakɨle ɨm: —Wɨchɨ shɨ ɨtso Porrosht ɨr obejɨt uje tyenɨj ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr nehe.— 37 Erze Juan ɨr akɨle uje õr osiyer ochunt uje tatɨm õr hn ohno oyehe Jesús nẽr. 38 Jesús somtɨs ɨre hn teychɨm õr uje oyehe ɨre nẽr. Tatɨm õr ɨm: —¿Ekulo latɨkpo?— Hn õr ɨre otatɨm ɨre otsɨɨ: —Maestro, ¿shɨ akaha ɨraãpo?— 39 Tatɨm õr ɨm: —Erẽtlo eychɨmlo uje yok tiyakaha.— Ohno oteychɨm ese owich uje ɨre sakaha. Ich a la kwatro yɨlka uje otaachĩ̵hɨchɨs hn otsakaha ɨre ahɨr nehech yɨlkashɨp. 40 Erze Juan ɨr akɨle uje õr osiyer uje ochunt uje Juan tataka hn oyehe Jesús nẽr nohmet iich otsɨɨ Andrés, uu Simón Pedro ɨr leshɨbich. 41 Hno chukwi leshɨbich hn tatɨm ɨre ɨm: —Tishɨkɨ Mesías.— Ɨr iich yet otsɨɨ Cristo. 42 Heke Andrés hnoy leshɨbich seya uje Jesús de. Uje Jesús teychɨm ɨre hn tatɨm ɨm: —Owa Simón uu Juan ɨr ijɨt. Tɨkẽra owa Cefas.— Cefas otata otsɨɨ Pedro. 43 Eseekite uje ich dechole yet hn Jesús chɨbɨte par uje hno tĩ̵r wahacha hnɨmich Galilea. Chish Felipe hn tatɨm ɨre ɨm: —Mẽya yok.— 44 Ese Felipe tãra dɨt Betsaida. Andrés hn Pedro otãra wahacha toy. 45 Felipe hno par chukwi Natanael. Uje chish hn tatɨm ɨre ɨm: —Oyishɨke uu hnakɨrbich uje Moisés chichew chɨbɨte ɨr hutekite hn uu profeta poruwo wɨshɨ ochichew ochɨbɨte ɨr hute. Wɨchɨ Jesús uu José ɨr ijɨt. Tãra wahacha dɨt Nazaret.— 46 Natanael tatɨm Felipe ɨm: —Nĩhyok ye latɨk uje ich om tokolɨhɨ ese dɨt Nazaret.— Felipe tatɨm ɨre ɨm: —Erẽt eychɨm par uje eraha.— 47 Uje Jesús umo Natanael uje taachĩ̵hɨ ɨre ahɨr hn tatɨm dakɨle ɨm: —Hmeychɨmlo lɨka, lɨkɨ israelyapa. Yelɨj nehnyẽr oso.— 48 Natanael tatɨm Jesús ɨm: —¿Ɨnaãpo heke eraha yok?— Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Uje ehn yahpaa Felipe tɨbii owa ɨchii tokomo owaha asa pohorrza uut waa je iich otsɨɨ higuera.— 49 Natanael tatɨm ɨm: —Maestro, owa uu Porrosht Ijɨt hn owa uu israel oso õr rey.— 50 Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Shɨ pork titɨm owa uje tokomo owa asa pohorrza higuera uutɨke heke ye otiis uje yok uu Porrosht Ijɨt. Heke tyenɨj amo kuche nehe uje tiyokõr uje ich ma deyo.— 51 Hn Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Titɨm owa ich tuu ũrpa. Olak tyenɨj amɨlo poõrc uje sɨtsẽr ɨre hn Porrosht ɨr anjele oyhnɨmich hn otĩ̵r yok uje tokõra poõrzni hn ocheeshpo otĩ̵r poõrc.—
1 Eseekite uje ich terɨhɨ daalo tre hn yeẽk chiilekuhu wahacha dɨt Caná uje dechɨ hnɨmich Galilea. Jesús ɨr data dechɨ. 2 Otatɨm Jesús hn ɨr akɨle par uje otĩ̵r ese õr ahamich toy. 3 Uje ehn yahpaa terɨhɨ ese õr ahamich uhurc ich wint yuwɨrke. Jesús ɨr data tatɨm ɨre ɨm: —Ese wint ich yuwɨrke.— 4 Jesús tatɨm data ɨm: —Mama, ¿Ɨnaãpo heke atɨm yok uhu ɨtsorz? Yahpaa terɨhɨ pɨshɨrĩtpe.— 5 Ɨr data tatɨm erze uje odɨrkii oposo par oshɨm oso ɨm: —Ahakõrlo uje wɨchɨ tatɨm olak.— 6 Ese owich uje õr ɨre ode kobo de seys uje oshiyokõr ochĩ̵ra kojano par otsanuwãha awɨt hn ochũrhu kuche. Shɨ israel oso õr ɨluu ɨtsorz. Kal erze kobo yewo sinkwenta litro hn yewo setenta litro uje awɨt de aho. 7 Jesús tatɨm erze uje odɨrkii oposo ɨm: —Eẽtlo erze kobo nehech nos uhulo yenpa.— Heke wɨr otseẽt erze kobo oshuu yeno. 8 Jesús tatɨm õr ɨm: —Eyuhulo pɨkaabɨt hn bolilo asɨmlo ese uje tɨbey õr ahamich par uje prowa wap.— Oshiyokõr uje ɨre tata. 9 Ese uje tɨbey õr ahamich prowa ese awɨt uje chisãha ɨre wint. Ich ye dɨraha uje ese wint tãra. Shɨ erze uje odɨrkii oposo wɨr uje ochɨraha pork wɨr uje ochiyuhu ese awɨt. Heke ese uje tɨbey õr ahamich tɨbii ese uje sehe diileku. 10 Tatɨm ɨre ɨm: —Nos wɨr oso uje oshiyokõr õr ahamich ich wap oshɨm õr ese wint uje ich ɨhĩ̵rt. Uje nos oho kɨhniya ich oshɨm õr ese wint uje yẽrɨj om per owa ehmer ese wint uje ich ɨhĩ̵rt hnii asɨm õr.— 11 Wɨchɨ uu kuchɨt webich osht uje Jesús shiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr. Shiyokorĩ̵hɨ wahacha dɨt Caná uje dechɨ hnɨmich Galilea heke shuu ɨmeheeych uje ɨre ich dich hn erze ɨr akɨle ye olotiis ɨrpe. 12 Uje ich yuwɨrke ese õr ahamich hn Jesús hno tĩ̵r dɨt Capernaum. Ɨr data hn ɨr leshɨbo hn ɨr akɨle ohno õya ɨre hn otsakahachɨs oshuu daalo arhaabo. 13 Eseekite uje ich yej terɨhɨ erze israel oso õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua hn Jesús hno tĩ̵r Jerusalén. 14 Uje masaha asa templo patikɨt ehet hn umo erze oso uje ochiwãha wõjo, obeje, hn paloma. Umo toy erze uje otsakaha nemest wɨrc par oshuu hnote kambya. 15 Uje Jesús umo õr hn shiyokõr shikote chĩ̵ra lukweriyo hn nos shuu otokolɨhɨ templo patikɨt ehet erze oso uje ochiwãha kuche hn erze obeje hn wõjo ĩya õr. Hno tĩ̵r erze uje oshuu hnote kambya hn sɨtsẽr erze õr hnote shuu chũr lekɨtiyo hn sehnɨmich erze õr nemesa 16 hn tatɨm erze uje ochiwãha paloma ɨm: —Eyuhulo erze paloma. Ye uhulo ele Papa ihyuch ɨlo uje ochiwãha kuche.— 17 Ɨr akɨle õr eyucha uje Porrosht ahwoso tata: —Cristo tatɨm Porrosht ɨm: “Yok tarhãk ahuch nehech shuu oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ.”— 18 Erze israel oso otatɨm Jesús otsɨɨ: —¿Yarɨrãha uje owa õryok par uje oyɨraha uje akɨrbo de par eyuhu erze uje ochiwãha kuchehe lɨka?— 19 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ ehnɨlo asa templo per je daalo tre nehe hn tuu iyehetpo.— 20 Erze israel oso otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ich kwarenta y seys ãyo uje oyishew obiyo oyiyokõr asa templo per owa atha uje shɨ daalo tre hn uhu iyehetpo. Ye owa pwelpe uje ahakõr uhu ɨtsorz.— 21 Per asa templo shɨ Jesús sɨteẽta neyũhurrza. 22 Uje Jesús ɨkpo tokolɨhɨ erze topo õr ahɨr hn erze ɨr akɨle õr eyucha uje tatkite hn ye olotiispe uje Porrosht ahwoso tata hn erze ahwoso uje Jesús tata. 23 Eseekite uje ehn Jesús de wahacha Jerusalén uje oshiyokorĩ̵hɨ õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua ich okɨhniya uje ye olotiis ɨrpe pork omo erze yar uje ɨre shiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr. 24 Per Jesús toloho õr 25 pork nos chɨraha oso õr ɨluu. Ye nesitpe uje yeẽk tatɨm ɨre oso õr ɨluu. Ɨre nos chɨraha.
1 Eseekite hn hnakɨrbich de uje iich otsɨɨ Nicodemo. Ɨr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Wɨchɨ israel oso õr bahluwa toy. 2 Uje dɨhlak hn wɨchɨ hno tekɨrɨhɨ Jesús. Tatɨm Jesús ɨm: —Maestro, oyɨraha uje Porrosht shuu erẽt par ahakorãha oso pork nĩhyok yeẽk shiyokõr erze kuche uje owa ahakõr kɨmɨjɨ Porrosht ye takashɨm ɨre.— 3 Jesús tatɨm ɨm: —Titɨm owa ich tuu ũrpa. Uje yeẽk ye shurhãpo ich ye teychɨm ese owich uje Porrosht aabo otĩ̵r nehe.— 4 Nicodemo tatɨm Jesús ɨm: —Nĩhyok yeẽk uje ich ɨlaro hn shurhãpo. ¿Je yeẽk pwele cheeshpo masaha data ehet par shurhãpo? Nĩhyok.— 5 Jesús tatɨm ɨm: —Titɨm owa ich tuu ũrpa. Kal yeẽk uje shũrha ich hopta tokole hn awɨt ĩya, per tyenɨj Porrosht Ɨchɨbich shuu shurhãpo par uje pwele taachĩ̵hɨ Porrosht ahɨr nehe. 6 Uje yeẽk shũrha ich shɨ ɨtso oso yewo, ye kɨnãhape, per ese uje Porrosht Ɨchɨbich shuu shurhã ich ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 7 Ye as abe uje titɨm owaka uje nos tyenɨj oshũrhapo. 8 Uje myentɨta tɨbichu shɨ ent uje de per ye eraha uje tãra hn ye eraha uje tĩ̵r. Shɨ ɨtso erze uje Porrosht Ɨchɨbich shuu oshũrhapo. Ye odɨraha uje wɨchɨ shiyokorĩ̵hɨ õr aho par shuu oshũrhapo.— 9 Nicodemo tatɨm Jesús ɨm: —¿Porrosht Ɨchɨbich duhu ɨnaãpo uje shuu oshũrhapo?— 10 Jesús tatɨm ɨm: —Owa israel oso õr maestro. ¿Ɨnaãpo heke ye erehepe uje ɨtsorz? 11 Titɨm owa ich tuu ũrpa. Oyiita uje oyɨraha hn uje oyumo, per olak otiislo uje oyitɨm olak. 12 Titɨm olakni ahnũwo kuche uje de nãhu ĩ̵rmo per otiislo yok heke ma otiislo yok kɨmɨjɨ titɨm olak kuche uje de wahacha poõrc. 13 Nĩhyok yeẽk uje hno tĩ̵r poõrc, shɨ yok uje tokõra poõrzni hn tɨkihnɨmich, hn tyenɨj takaha tɨtĩ̵r poõrzpo. 14 Shɨ ɨtso uje Moisés seem ese echeẽt ɨchɨbichkite wahacha ese hnɨmich uje ɨsa ich tyenɨj ochowɨsh yok pork yok tokõra poõrzni 15 par uje nos wɨr oso uje ye olotiis yok ich õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.— 16 Eseekite hn Porrosht ich sahmũr pishɨ oso uje ode nãhu ĩ̵rmo heke shuu Deyjɨt tɨrẽtkite uje shɨ nohmɨra par uje nos wɨr uje ye olotiis ɨre ich ye otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe. Shɨ õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 17 Porrosht shuu Deyjɨt tɨrẽtkite ye par uje dɨbɨte oso urhuta bahluta ehetpe. Shɨ shuu tɨrẽt par sosɨr õr hn shuu õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 18 Ese uje ye lotiis Porrosht Ijɨtpe ich ye tĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe, per Porrosht chɨbɨtkite uje erze yewo tyenɨj otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe pork otsotiis ɨr Ijɨt uje shɨ nohmɨra. 19 Jesús wɨchɨ shɨ ɨtso luu uje tɨrẽt tĩ̵r nãhu ɨrmõkite per erze oso ich ma otsahmũr erze uje ich mɨhnũwo shɨ ɨtso uje ode dɨhlelta heke tyenɨj otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe. 20 Nos wɨr erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo otsɨtak ese uje ɨtso luu. Wɨr ye odɨtĩ̵r ɨre asa luupe pork kɨmɨjɨ otĩ̵r ɨre ich chɨbɨte orhõta uje oshiyokõr mɨhnũwo, 21 per nos wɨr uje oshiyokõr uje ich om otsɨtĩ̵r ɨre ese uje ɨtso luu par nos chɨbɨte orhõta erze kuche uje õr ɨre oshiyokõr wɨr uje Porrosht sahmũr. 22 Eseekite hn Jesús hõr dakɨle ohno otĩ̵r wahacha hnɨmich Judea. Uje ehn otsakaha wahacha hn otohɨrm oso. 23 Juan dechɨ hnɨmich Enón hn tohɨrm osohochɨs toy pork ese hnɨmich Enón ich onoo kɨhniya de. Wɨchɨ ich ye dukuhlehechɨspe ese dɨt Salim. Erze oso ohno otĩ̵r ese owich hn otohɨrm orĩ̵hɨchɨs. 24 Ich shish Juan tohɨrm oso pork ehn yahpaa onɨmchaha karsel ehetpe. 25 Eseekite hn Juan ɨr akɨle hõr ese israel osht oshiyokosye uje yeẽkpo ma om par tohɨrm oso. 26 Ohno otĩ̵r Juan otsɨɨ: —Maestro, ese uje iyehe ahɨrni wahacha onoota Jordán pɨt uje athani uje wɨchɨ shɨ ɨtso Porrosht ɨr obejɨt, ele ahle wɨchɨ yesh tohɨrm oso hn nos otĩ̵r ɨre.— 27 Juan tatɨm õr ɨm: —Nĩhyok uje yeẽk pwele shiyokõr erze obiyo kɨmɨjɨ Porrosht ye dosɨm ɨre. 28 Olak ɨtspo entlo uje titɨm yewo uje ye yok Cristope. Shɨ Porrosht shuu tɨkɨrẽtni tiyebe par tiyokõr erze obiyo. 29 Uje sehe yeẽk diileku ich asa ɨr ihyãta shɨ par ɨre hn ese hnakɨrbich ɨr ihyẽt uje chunt õr ahwoso ich aylpa. Ese hnakɨrbich wɨchɨ Cristo hn ɨr ihyãta wɨr Porrosht aabo hn ɨr ihyẽt wɨchɨ yok, heke ele ahle ich yok aylpa pork oso otĩ̵r ɨre. 30 Jesús ich shish ma dich hn yok pukurbo ich shish ma ihnɨmich. 31 Ese uje tɨrẽtni tãra poõrc wɨchɨ ma dich je nos wɨr oso. Yeẽk uje shɨ de nãhu ĩ̵rmo wɨchɨ shɨ ĩ̵rmo os heke shɨ tata erze kuche uje de nãhu ĩ̵rmo, per ese uje tãra poõrzni ma dich je nos wɨr oso. 32 Jesús wɨchɨ tãra poõrzni. Tata uje chunt hn uje umo per nos otsotiis erze uje ɨre tata. 33 Uje yeẽk ye lotiis ɨr ahwoso ich chɨbɨte orhõta uje Porrosht tata ich ũru. 34 Porrosht shuu Jesús tɨrẽtni. Ɨre tatɨm oso erze kuche uje Porrosht tata pork Porrosht ɨshɨm Dechɨbich hn nos wɨr ukurbo. 35 Porrosht ich sahmũr Deyjɨt heke chɨbɨte nos wɨr kuche ɨr hme. 36 Ese uje ye lotiis Porrosht Ijɨt ich ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre, per ese uje ye niyokõrpe uje Porrosht Ijɨt tata ich nĩhyok ɨr ɨkɨrĩt. Porrosht sɨtak pishɨ wɨchɨ.—
1 Eseekite hn Jesús chunt uje erze uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo ochɨraha uje ɨre tohɨrm oso par ɨr akɨle ich ma okɨhniya je Juan uu tohɨrm oso. 2 Jesús ye tohɨrm osope, shɨ ɨr akɨle wɨr uje otohɨrm oso. 3 Uje Jesús chunt uje erze fariseo ochɨraha ɨtsorz hn tokolɨhɨchɨs hnɨmich Judea par hno tĩ̵r hnɨmich Galilea. 4 Par hno tĩ̵r Galilea ich chɨkãha erze samaria oso õr hnɨmich ehet. 5 Chɨkãhachɨs nehech taachĩ̵hɨ ese dɨt uje iich otsɨɨ Sicar. Ese dɨt ye dukuhlehechɨspe ese hnɨmich uje Jacob ɨshɨm deyjɨt Josekite. 6 Jotsɨt dechɨ uje Jacob shuu ochihitsakite. Jesús ich chɨrmtsɨr pork ese uje tĩ̵r ich dukuhla, heke sakahachɨs jotsɨt wɨrc. Ich yej terɨhɨ deeych pehet. 7 Eseekite hn tɨmcharrza samaria yãr tɨrẽt tĩ̵r ese jotsɨt par uje chiyuhu awɨt. Jesús tatɨm wate ɨm: —Asɨm yok tokoho.— 8 Jesús ɨr akɨle ich ye ochɨhɨ ɨr ahɨrpe. Ohno otĩ̵r ese dɨt par otiya oposo par otew. 9 Asa tɨmcharrza tatɨm Jesús ɨm: —Owa israelya hn yok samaria yãr. ¿Ɨnaãpo heke sehe uhu tokosɨm owa awɨt? Erze israel oso hn erze samaria oso shish otsɨtakye.— 10 Jesús tatɨm wate ɨm: —Kɨmɨjɨ eraha ese uje Porrosht sehe dosɨm oso hn kɨmɨjɨ eraha yok yeẽkpo uje tapur owa awɨt ich apur yok hn tokosɨm owa ese awɨt uje shuu õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.— 11 Asa tɨmcharrza tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, ich jotsakpa ese jotsɨt. Ye owa kuchẽrk chɨhɨpe par eyuhu ese awɨt. ¿Uhu tãra ɨraãpo ese awɨt uje shuu õr ɨkɨrĩt de par asɨm yok?— 12 Hn tatɨm Jesús ɨm: —Õryok porokkite Jacob ɨshɨm õryok ele jotsɨt. Ɨre ɨhɨ ele awɨt hn nos wɨr ɨr aabo oho toy hn nos wɨr ɨr echiyo. ¿Je owa ma dich je Jacob?— 13 Jesús tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —Nos wɨr uje oho ese awɨt uje tãra ele jotsɨt ich shish õr iich sẽhi õrpo, 14 mahn erze uje oho ele awɨt uje yok tokosɨm õr ich yelɨj õr iich nẽhi õrpo. Ese awɨt ich ye uhurtɨkɨsh, shish de õr aho hn shuu õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.— 15 Asa tɨmcharrza tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, sehe tuu asɨm yok ese awɨt par tokoho par uje ye piich nẽhi yokpo hn par uje ye takaashpo tɨtĩ̵r ele jotsɨt hn tiyuhu awɨt.— 16 Jesús tatɨm ɨm: —Bo õhwa abich hn eeshpo.— 17 Asa tɨmcharrza tatɨm Jesús ɨm: —Nĩhyok ye pabĩ̵rkɨsh.— Jesús tatɨm ɨm: —Ich ũru uje atɨm yok uje ye abĩ̵rkɨsh 18 pork owa abiyo odeni õr sinko hn ese uje yesh de ahɨr wɨchɨ ye abich pishtpe. Ich ũru uje atɨm yok uhu ɨtsorz.— 19 Uje asa tɨmcharrza chunt uje Jesús tatɨm ɨre shuu ɨtsorz hn tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ele ahle ich tɨkɨraha uje owa profetya. 20 Õryok poruwo wɨshɨ oteeychãha Porrosht ele kojach eeych per olak uje olak israel oso shish athɨlo uje Jerusalén wɨchɨ owich uje nos tyenɨj oteeychãha Porroshtɨhɨ.— 21 Jesús tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —Ye otiis yok uje titɨm owa uje deeych yet nehe owa hn eeyso ich ye eeychãhalo Porroshtɨhɨ ele kojach eeych hnii wahacha Jerusalén. 22 Olak samaria oso ye erahalope yeẽkpo ese uje eeychãhalo. Õryok israel oso oyɨraha ese uje oyeeychãha pork ese uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr nehe shɨ tãra erze israel oso. 23 Ele ahle ich terɨhɨ ɨshɨrĩt erze uje oteeychãha pishɨ Porrosht ich otsɨnãha ɨre hn otata uje ich ũru pork Porrosht chukwi erze uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz. 24 Porrosht wɨchɨ ɨchɨbich heke erze uje oteeychãha pishɨ ɨre ich otsɨnãha ɨre hn otata uje ich ũru hn Porrosht Ɨchɨbich takashɨm õr.— 25 Asa tɨmcharrza tatɨm ɨm: —Tɨkɨraha uje Mesías tyenɨj taãcha nehe. Ɨr iich yet otsɨɨ Cristo. Uje taãcha nehe ich nos tatɨm õryok erze kuche par oyɨraha.— 26 Jesús tatɨm wate ɨm: —Wɨchɨ yok uje yesh tɨkitkẽr owa.— 27 Eseekite hn Jesús ɨr akɨle otaãcha. Ich ochishlabe uje Jesús keytkẽr tɨmcharrza nohmata per ye otatɨm Jesús uje asa tɨmcharrza ¿duhu ɨnaãpoko? hn ye otatɨmpe uje ¿Ɨnaãpo heke keytkẽr asa tɨmcharrza? 28 Asa tɨmcharrza iim ese deybɨt hn hno tĩ̵r dɨt. Tatɨm oso ɨm: 29 —Yukulo eychɨmlo ese hnakɨrbich. Nos tatɨm yok uje tiyokõrni. ¿Je wɨchɨ Cristo?— 30 Heke otokolɨhɨ ese dɨt ohno otĩ̵r uje Jesús de. 31 Eseekite uje ehn erze oso otɨrẽt hn erze ɨr akɨle otatɨm Jesús otsɨɨ: —Maestro, aak.— 32 Per tatɨm õr ɨm: —Kuchẽrk de uje taw uje ye erehelope.— 33 Erze ɨr akɨle otatɨmye otsɨɨ: —¿Je yeẽk tõhwa posoko par uje tew?— 34 Jesús tatɨm õr ɨm: —Porrosht shuu tɨkɨrẽtni. Sehe nos tiyokõr erze uje sahmũr hn tɨmɨt ɨr ɨbiyo. Wɨr shɨ ɨtso pobɨso. 35 Olak shish athɨlo uje ich yej terɨhɨ shekurko kwatro uje ochekushu jõro nehe. Per titɨm olak too: “Hmeychɨmlo erze jõro, ich de par ochekushu.” 36 Ese uje chekushu erze jõro ee ich oshɨ ɨre pork shiyokõr ɨtso uje chiish oso õrye shuu otakɨsho lawich nohmet par uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Ese uje tatɨm oso Cristo wɨchɨ shɨ ɨtso uje chukwẽr jõro hn ese uje chekushu wɨchɨ shɨ ɨtso uje shuu oso omasaha par Porrosht aabo heke ese uje chukwẽr hn ese uje chekushu ich õr aylpa. 37 Ich ũru uje oso otata oshuu ɨtsorz: “Yet de uje chukwẽr hn yet de uje chekushu.” 38 Tuu bolɨlo par ekushulo erze uje ye ekwẽrlope. Yewo otsanɨmɨrãha otatɨm oso yok shɨ ɨtso uje ochukwẽr jõro hn olak ekushulo uje wɨr ochukwẽr.— 39 Eseekite hn erze samaria oso uje odebuhu ese dɨt ich okɨhniya uje ye olotiis Jesuspe pork ochunt uje asa tɨmcharrza tatɨm õr ɨm: —Jesús nos tatɨm yok erze kuche uje tiyokõr.— 40 Heke uje erze samaria oso otaachĩ̵hɨ Jesús ahɨr hn otsapur ɨre par uje sakaha õr ahɨr. Ich sakaha õr ahɨr shuu daalo osiyer. 41 Uje ochunt Jesús ɨr ahwoso ich ma okɨhniya uje ye olotiis ɨrpe. 42 Otatɨm asa tɨmcharrza otsɨɨ: —Ele ahle ich ye shɨ erze ahwoso uje atɨm oryõkɨke uje shuu ye oyotiis Jesuspe. Oyunt ɨr ahwoso toy heke oyɨraha uje ich ũru uje wɨchɨ uje tyenɨj ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr nehe.— 43 Eseekite uje ich iyuwe daalo osiyer hn Jesús tokolɨhɨchɨs samaria oso õr hnɨmich hn hno tĩ̵r Galilea. 44 Jesús tatɨm oso ɨm: —Erze ɨr ɨhnapso uje ode ese owich uje profetɨt tãra ich ye otola ɨrpe.— 45 Uje Jesús taachĩ̵hɨ Galilea ich erze oso otsahmũr ɨre pork wɨr ode ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua wahacha Jerusalenhna hn oteychɨm erze kuche uje Jesús shiyokorĩ̵hɨ wahacha. 46 Eseekite hn Jesús taachĩ̵hɨpo ese dɨt Caná uje de hnɨmich Galilea. Wɨchɨ ese dɨt uje Jesús shuu awɨt chisãha ɨre wintni. Eseekite hn õr bahlut dechɨ dɨt Capernaum uje ɨr ijɨt permo. 47 Ese õr bahlut chunt uje Jesús tokolɨhɨ Judea hn taachĩ̵hɨ Galilea heke hno tĩ̵r Jesús par sapur par uje sehe duhu do tĩ̵r dahuch hn dukuta ɨr ijɨt pork ich yej toy. 48 Heke Jesús tatɨm ɨm: —Shɨ sehe uhulo tiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr par uje tɨbɨte orhõta uje pukurbo de. Kɨmɨjɨ ye tiyokõr ich shish otiislo yok.— 49 Ese õr bahlut tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, erẽt shɨchish pork pijɨt ich yej toy.— 50 Jesús tatɨm ɨm: —Bo eyhi etĩ̵r ahuch. Eyjɨt ich ye tope.— Ese õr bahlut ye lotiispe uje Jesús tatɨm hn hno seyhi. 51 Uje ehn hno cheeshpo tĩ̵r dahuch hn ɨr ɨbiyo ochishɨhɨ dehet pehet. Otatɨm otsɨɨ: —Eyjɨt ich owich omɨke.— 52 Tatɨm erze debiyo ɨm: —¿Latɨk orahna ich owich om?— Otatɨm ɨre otsɨɨ: —A la una yɨlkahna ich ɨr aat ye duhlpe.— 53 Ese pɨkɨhnint ɨr deych chɨraha uje wate asa orta uje Jesús tatɨm ɨre uje ye ɨr ijɨt tope heke ɨre hn nos wɨr ɨr iiso ye olotiis Jesuspe. 54 Uje Jesús chukuta ese pɨkɨhnint ich shiyokõr yarta yata uje iyehe asa webich otɨta nẽr uje chisãha awɨt wint. Uje tokolɨhɨ Judea hn tĩ̵r Galilea ich shiyokõr erze yar.
1 Eseekite hn israel oso oshiyokõr õr ahamichpo wahacha Jerusalén hn Jesús hno tĩ̵r. 2 Ese Jerusalén moraylt chɨpeẽsa hn ɨr uhur kɨhniya de. Waa uhurrza nohmata iich otsɨɨ obeje. Asa uhurrza ye dukuhlehe ese tejmanpe. Uu israel oso õr ahwoso iich otsɨɨ hebreo. Wɨr ochɨkẽra ese tejman iich otsɨɨ Betzata. Pwerto dechɨ sinko tejman wɨrc par puruwo. 3 Erze puuruwo uulo ich oso okɨhniya ode uje õr permo. Ode uje õr olɨbo, hn ode uje pɨlich worbɨt yakaha õr, hn ode uje ye õr pwele odɨrkpe. Oyem uje ese awɨt telerrza. 4 (Kal uje terɨhɨ uje Ɨrhĩch ɨr anjel ihnɨmichɨhɨchɨs hn shuu ese awɨt telerrza hn yeẽk uje webich os masaha ese awɨt ich shuu owich om.) 5 Hnakɨrbich dechɨ erze oso õr ahɨr, treynta y ocho ãyo uje permo. 6 Uje Jesús teychɨm hn chɨraha uje osdeyo dechɨ hnɨmich shɨ tɨhnɨm hn tatɨm ɨm: —¿Je sehe uhu owa owich om?— 7 Ese uje permo tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, nĩhyok yeẽk uje seya yok ese awɨt uje telerrza. Kal uje sehe tomsaha ich yet de uje masaha wap hn serz yok.— 8 Jesús tatɨm ɨm: —Alehet. Asew ese etẽch uje amuhu eeych hn bo.— 9 Uje Jesús tatɨm shuu ɨtsorz ich ese hnakɨrbich owich om. Seem ese detẽch uje umuhu eeych hn hno dɨrk. Ese deeych uje Jesús chukuta ɨre wɨchɨ deeych uje otsakɨr, 10 heke erze israel oso õr bahluwo otatɨm ese hnakɨrbich uje owich omɨke otsɨɨ: —Ele deeych wɨchɨ uje otsakɨr. Aluwe ley uje boy ese etẽch uje amuhu eeych.— 11 Ese hnakɨrbich tatɨm õr ɨm: —Ese uje shuu yok owich omɨke wɨchɨ uje tatɨm yok par shuu tɨpaãsho uje tukumũhu eeych hn takaha.— 12 Erze oso õr bahluwo otatɨm otsɨɨ: —¿Yeẽkpo ese uje tatɨm owa par epaasho ese uje amuhu eeych hn bo?— 13 Per ese hnakɨrbich ye dɨraha yeẽkpo uje shuu ɨre owich omɨke pork ich oso okɨhniya uje odechɨ tejman wɨrc hn shɨ Jesús tokolɨhɨ õr ehet hn hno. 14 Deeych yet hn Jesús chishɨhɨ wahacha templo patikɨt ehet hn Jesús tatɨm ɨm: —Hmeychɨm, ich owa owich om. Ich ye ahakõrpo uje ich mɨhnũwo par uje ye kuchɨt mɨhnt tĩ̵r owa nehe uje ich ma mĩ̵hnɨk je ese uje tĩ̵r owani.— 15 Ese hnakɨrbich hno tatɨm erze israel oso õr bahluwo uje wɨchɨ Jesús uje chukuta ɨrhna, 16 heke erze israel oso õr bahluwo ochukwi Jesús ɨluu shɨ pork chukuta ese hnakɨrbich ese deeych uje otsakɨr. 17 Jesús tatɨm õr ɨm: —Papa shish chishew obiyo hn yok ɨr Ijɨt heke tish obiyo ɨtso ɨre. 18 Erze israel oso õr bahluwo ich ma otsɨtak Jesús. Sehe oduhu oduhu toy ye shɨ pork chish obiyoho ese deeych uje otsakɨr per tata toy uje Porrosht wɨchɨ uu ɨr Deych. Uje tata shuu ɨtsorz ich chɨbɨte uje ɨre ɨtso Porrosht.— 19 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Yok uu Porrosht ɨr Ijɨt. Ye yok pwele tiyokõr uje shɨ tahmũr. Shɨ tiyokõr uje takachɨm uje Papa shiyokõr. Nos wɨr kuche uje Papa shiyokõr ich tiyokõr toy.— 20 Hn Jesús tatɨm erze õr bahluwo ɨm: —Papa sahmũr yok hn nos sowa yok erze kuche uje ɨre shiyokõr hn tyenɨj sowa yok kuche yewo toy nehe uje ich ma deyo je erze uje sowa yokɨke. Uje tiyokõr nehe ich as olak ɨbe. 21 Papa shuu oso õr ɨkpo hn ɨshɨm õr ɨkɨrĩt, heke tyenɨj tiyokõr tuu yok ɨtso ɨre nehe. Shɨ erze uje sehe tokosɨm õr ɨkɨrĩt ich tokosɨm õr. 22 Papa ye depyẽr yeẽkpe pork chɨbɨte yok par jwe par uje nos tepyẽr oso 23 par uje nos shuu otola yok shɨ ɨtso uje otola Porrosht. Uje yeẽk ye tola yok ich ye tola Porrosht toy pork wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽtni.— 24 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje yeẽk ter hn sahmũr erze uje tiita hn ye lotiis ese uje shuu tɨkɨrẽtni ich ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Wɨchɨ ye tyenɨj iyehe pɨkɨch nehe par uje tepyẽr ɨre pork ɨr owich ye chɨhɨ urhuta bahluta ehetpe. Ɨr owich de wɨr õr ahɨr erze uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.— 25 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Yok uu Porrosht Ijɨt. Ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt uje nos oso ochunt pahwoso. Wɨr õr ɨtso topo pork ye odɨraha Porroshtpe. Kɨmɨjɨ onahmũr ich õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 26 Papa ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Wɨchɨ ɨshɨm yok pɨkɨrĩt ɨtso ɨre 27 hn chɨbɨte yok par jwe par uje oso otɨrẽt oyehe pɨkɨch hn tepyẽr õr pork yok tokõra poõrzni. 28 Ye uhulo pahwoso duhu as olak ɨbe pork uje terɨhɨ ɨshɨrĩt nehe ich nos wɨr topo ochunt pahwoso.— 29 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze uje oshiyokõr uje ich om ich tyenɨj õr ɨkpo nehe otokolɨhɨ dukuta hn otĩ̵r ese owich uje õr ɨkɨrĩt de uje ich om per erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo ich tyenɨj õr ɨkpo nehe otokolɨhɨ dukuta hn tyenɨj oyehe pɨkɨch par tepyẽr õr. 30 Ye tepyẽr õr tuu ɨtso uje yok tahmũr. Shɨ tepyẽr tuu ɨtso uje Papa tatɨm yok, heke erze uje titɨm õr ich ũru pork ye tiyokõrpe uje yok tahmũr. Shɨ tiyokõr uje Papa sahmũr pork wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽtni.— 31 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ shɨ yok uje titɨm olak yeẽkpo yok ich pahwoso ye jukur. 32 Yet de uje tata yeẽkpo yok hn tɨkɨraha ɨr ahwoso uje eyucha yok ich ũru. 33 Olak uje uhulo yewo ohnoni otĩ̵r Juan uu tohɨrm oso. Wɨchɨ tatɨm õr yeẽkpo yok hn tatɨm õr uje ich ũru. 34 Par yok ich ma om uje Porrosht tatɨm yewo yeẽkpo yok, ye uje hnakɨrbich tatɨm yewope yeẽkpo yok. Shɨ titɨm olak uje Juan tatni par uje ye otiislo yok par uje olak owich de Porrosht ahɨr. 35 Juan uu tohɨrm oso ɨr ahwoso ich ũru. Tatɨm olak uje Porrosht sehe duhu ahakõrlo. Ɨr ahwoso ich shɨ ɨtso nampyont uje chihit hn shuu erahalo dehet. Ich ahmũrlo ɨr ahwoso per shɨ daalo arhaabo hn moymlopo. 36 Juan uu tohɨrm oso tatɨm olak uje Porrosht shuu tɨkɨrẽt. Erze kuche uje Porrosht shuu tiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr wɨr ich ma chɨbɨte orhõta uje Papa shuu tɨkɨrẽt. 37 Papa wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽtni hn wɨchɨ chɨbɨte orhõta uje shuu tɨkɨrẽt. Yelɨj entɨlo ɨr ahwoso hn yelɨj amlo ɨre. 38 Ye ahmũrlo uje ahakõrlo ɨr ahwoso pork otiislo uje Papa shuu tɨkɨrẽtni.— 39 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Shish olak ler Porrosht ahwoso pork ebɨtɨlo uje olak ler ich shuu olak ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre per ɨr ahwoso shɨ tata yok. 40 Shɨ yok uje tokosɨm oso õr ɨkɨrĩt per olak shish otiislo yok. 41 Ye tuu oso onarim yokpe, shɨ sehe tuu Porrosht narim yok.— 42 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Tɨkɨraha uje ye ahmũrlo Porroshtpe. 43 Porrosht shuu tɨkɨrẽtni per olak ye ahmũrlo yokpe, per kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ uje shɨ ɨre tɨrẽt, nĩhyok yeẽk uje shuu tɨrẽt, ich ahmũrlo ɨre. 44 Olak shish otiislo yok pork shish sehe uhulo yeẽk narim olak hn ye ahakõrlope uje om par uje Porrosht narim olak. 45 Ye uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r uje yok denunsya olakɨhɨ Papa ɨle ɨkɨch nehe. Ese uje denunsya olak nehe wɨchɨ Moisés. Wɨchɨ uje ebɨtloni uje tyenɨj takashɨm olak.— 46 Kɨmɨjɨ ye otiislo uje Moisés tata ich ye otiislope uje titɨm olak pork Moisés shɨ eyucha yok uje chichew chɨbɨte hutekite. 47 Uje otiislo erze uje ɨre chichew chɨbɨte hute heke shish otiislo pahwoso toy.— Wɨr uje Jesús tatɨm erze israel oso õr bahluwo.
1 Eseekite hn Jesús hno tĩ̵r wahacha lagunta pɨt yet. Asa lagunta ɨr iich otsɨɨ Galilea hn ɨr iich yet otsɨɨ Tiberias. 2 Ich oso okɨhniya uje otsan ɨre ɨjɨch pork omo uje shiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr uje chukuta erze uje õr permo. 3 Jesús dohɨr wĩ̵rit eeych hn sakahachɨs hõr wɨr dakɨle. 4 Ich yej terɨhɨ erze israel oso õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua. 5 Jesús seem deheta hn umo oso ich okɨhniya uje otɨrẽt otĩ̵r ɨre heke tatɨm Felipe ɨm: —¿Yiya oposoho ɨraãpo par ahnũwo oso otew?— 6 Tatɨm ɨre shuu ɨtsorz shɨ par uje prowa Felipe pork sehe tẽr uje Felipe tata per Jesús chɨraha uje tyenɨj shiyokõr. 7 Felipe tatɨm Jesús ɨm: —Kɨmɨjɨ hnakɨrbich dishew obiyo daalo dosiento ich ɨr hnote kɨhniya per shɨ iyehi par tiya pan par nos wɨr erze oso otew pɨkaabo.— 8 Jesús ɨr akɨlt yet iich otsɨɨ Andrés. Wɨchɨ Simón Pedro ɨr leshap. Tatɨm Jesús ɨm: 9 —Pɨkɨhnint de lɨka uje pan de ahɨr sinko uje oshiyokõr ochĩ̵ra cebada. Wɨchɨ ɨtso erint, hn doshiyo osiyer de toy per ¿yuhu ɨnaãpo pork oso ich okɨhnipa?— 10 Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Atɨmlo erze oso uhulo olakɨr.— Ese owich uje otsakaha ɨhnemich de. Erze hnakɨrbo uje odechɨ õr sinko mil. 11 Jesús chishew erze pan, nɨhna Porrosht, sehek hn ɨshɨm erze dakɨle par shuu oshɨm erze oso uje otsakɨr. Chishew erze doshiyo toy shuu ɨtso uje shiyokõrke, nɨhna Porrosht hn ɨshɨm dakɨle par shuu oshɨm erze oso. Nos oshɨm õr uje otsahmũr. Otew nehech otsatso. 12 Uje nos otsatsoko hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Eshɨlo erze oposye uje otsatsoko par uje ye latɨk pyerte.— 13 Ochishye nehech oshuu kanaste deyo yeno dose erze pan paho uje oso oshiyokõr ochĩ̵ra cebada. Wap shɨ pan sinko uje de. 14 Eseekite uje erze oso omo erze kuche uje Jesús shiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr hn otatɨmye otsɨɨ: — Lɨkɨ profetya uje yesh yiyem uje tyenɨj tĩ̵r nãhu ĩ̵rmo.— 15 Jesús kemɨhɨ uje erze oso sehe odishew ɨre par oshuu masaha par rey heke tokolɨhɨ erze oso õr ehet hn hno dohɨr kojach, shɨ ɨre nohmɨra. 16 Eseekite uje ich yɨlkashɨp hn Jesús ɨr akɨle ohno otĩ̵r wahacha lagunta wɨrc 17 oyãha pohorrzɨhɨchɨs ɨchii ohno otĩ̵r onoota pɨt yet wahacha Capernaum. Ich dɨhlak, ehn yahpaa Jesús taachĩ̵hɨ õr ahɨrpe. 18 Myentɨta chish orĩ̵hɨ dehet pehet ich jwertpa, shuu asa onoota wokor deyo. 19 Uje ohno shɨ ochĩ̵ra remo kɨmɨjɨ sinko kilometro o kɨmɨjɨ seys hn omo Jesús uje dɨrkɨhɨ awɨt eeych. Sɨtĩ̵r ɨre asa pohorrza heke ich otolpa 20 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok, ye atɨlɨlo.— 21 Uje ochunt ɨtsorz ich õr aylpa hn oshuu dohɨr asa pohorrza ehet. Uje dohɨr ehet ɨchii otaachĩ̵hɨ onoota wɨrc. Wɨchɨ ese owich uje sehe otĩ̵r. 22 Eseekite uje ich dɨhɨrbɨt hn erze oso uje ode wahacha lagunta pɨt yet õr eyucha Jesús ɨr akɨle uje oyãha asa pohorrzahna waa je shɨ sohmɨra dechɨ. Jesús nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr uje otokole ohno. 23 Wɨsɨk wɨsɨk hn pohɨr yẽr taachĩ̵hɨchɨs tãra wahacha dɨt Tiberias. Erze pohɨr iyehe owich uje ye dukuhlehechɨspe ese owich yet uje eyok Ɨrhĩch chishew panhna, nɨhna Porrosht hn ɨshɨm erze oso par uje otew. 24 Uje erze oso ochɨraha uje Jesús ye chɨhɨchɨspe hnii erze ɨr akɨle heke oyãha erze pohɨr hn ohno otĩ̵r Capernaum par ochukwi Jesús. 25 Eseekite uje otaachĩ̵hɨ wahacha lagunta pɨt yet hn ochish Jesús. Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Maestro, ¿latɨkhna hn aachĩ̵hɨ lɨka?— 26 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Tiyokõrhna erze uje ye latɨk pwele niyokõr par uje tuu erahalo yok per ye erahalo yokpe. Shɨ ekwilo yok pork elɨlo erze pan nehech atsɨlo. 27 Ye shɨ aslo obiyo par erze poso uje shɨ sɨhna ɨre shɨchish. Aslo obiyo par ese uje ɨtso oposo uje pwele ɨshɨm olak ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Yok tokõra poõrzni heke yok ɨtso erze oposo uje ɨshɨm olak ɨkɨrĩt. Shɨ Papa wɨchɨ uje ɨshɨm yok pukurbo par tiyokõr kuche.— 28 Otatɨm otsɨɨ: —¿Oyuhu ɨnaãpo par uje oyiyokõr ese Porrosht ɨbiyo uje atɨm oryõkɨke?— 29 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ese uje Porrosht sehe duhu ahakõrlo wɨchɨ uje ye otiislo yok pork Porrosht wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽtni.— 30 Otatɨm otsɨɨ: —¿Yarɨrãha uje owa õryok par oyeychɨm hn ye oyotiis owa? ¿Shɨ ahakõr latɨkpo? 31 Õryok poruwo wɨshɨ otew erze manakite wahacha owich uje ɨsa pork Porrosht ahwoso tata ɨm: “Ɨre ɨshɨm õr pan uje tãra poõrc par otew.”— 32 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ye Moisespe uje ɨshɨm õr erze pan uje tãra poõrzkite per ele ahle hn Papa sehe dosɨm olak ese pan pisht uje tãra poõrc. 33 Ese uje ɨtso pan uje Porrosht sehe dosɨm olak wɨchɨ yok uje tokõra poõrzni par tokosɨm ĩ̵rmo oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre.— 34 Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, shish asɨm õryok erze pan.— 35 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok ɨtso pan uje ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt. Uje yeẽk tɨrẽt tĩ̵r yok ich ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre, heke ɨre ich shɨ ɨtso uje yelɨj iyuwo nẽhi hn yelɨj iich nẽhi pork ye dukwi dekɨrĩt yetpe. 36 Per titɨm olakɨke uje amɨlo uje tiyokõrhna hn shish otiislo yok. 37 Nos wɨr oso uje Papa ɨshɨm õr yok otɨrẽt otĩ̵r yok, hn nos wɨr erze uje otɨrẽt otĩ̵r yok yelɨj tesɨrãha õr.— 38 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Tokõra poõrc tɨkɨrẽt tɨtĩ̵r ɨrmõni par uje tiyokõr uje Porrosht sahmũr pork wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽt. Ye tiyokõrpe uje shɨ yok tahmũr. 39 Wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽtni hn ye nahmũrpe uje tuu yeẽk tokolɨhɨ pɨhme. Uje terɨhɨ ĩ̵rmo uhurc nehe ich sehe duhu tuu nos õr ɨkpo erze uje ɨshɨm õr yok. 40 Nos wɨr erze uje ochɨraha yeẽkpo Porrosht Ijɨt hn ye olotiis ɨre ich õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Wɨchɨ uje Papa sahmũr. Uje terɨhɨ ĩ̵rmo uhurc nehe ich tyenɨj tuu õr ɨkpo.— 41 Erze israel oso ochinehnɨm Jesús pork tatɨm õr ɨm: —Yok uu pan uje tokõra poõrc.— 42 Otatɨmye otsɨɨ: —Lɨkɨ Jesús uu José ijɨt. Õryok oyɨraha ɨr deych hn ɨr data. ¿Ɨnaãpo heke tata uje tãra poõrzni?— 43 Jesús tatɨm õr ɨm: —Moymlo uje eyehnɨmlo yok. 44 Kɨmɨjɨ Papa ye duhu yeẽk tɨrẽt tĩ̵r yok ich ye tɨrẽt tĩ̵r yokpe. Uje terɨhɨ ĩ̵rmo uhurc nehe ich tuu õr ɨkpo erze uje otɨrẽt otĩ̵r yok. 45 Erze hute uje erze profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite tata shuu ɨtsorz ɨm: “Porrosht nos shiyokorãha õr lahwoso.” Heke nos wɨr erze uje otẽr uje Papa tatɨm õr hn ochɨraha, wɨr uje otɨrẽt otĩ̵r yok. 46 Nĩhyok uje yeẽk umo Papa. Shɨ ese uje tãra Porrosht wɨchɨ uje umo.— 47 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Ese uje ye lotiis yok ich ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 48 Yok ɨtso pan uje ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. 49 Olak poruwo wɨshɨ otew erze manakite wahacha ese owich uje ɨsa per shɨ otoy. 50 Ese pan uje tãra poõrzni wɨchɨ yok. Yeẽk uje ye lotiis yok ich shɨ ɨtso uje tew ese pan heke wɨchɨ ye tĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe.— 51 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrc. Shɨ yok ɨtso pan uje ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Uje yeẽk ye lotiis yok ich shɨ ɨtso uje tew ese uje ɨtso pan heke ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Tokosɨm yok oso par oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ nehe par uje tokoshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr par uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.— 52 Eseekite hn erze israel oso oshiyokosye otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke sehe dosɨm eyok nẽro par uje yahulo? Ye pwele niyokõr duhu ɨlorzpe.— 53 Heke Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Yok tokõra poõrzni. Kɨmɨjɨ ye elɨlo pẽro hn ye ehelo parmɨsta ich nĩhyok ye olak ɨkɨrĩt chɨhɨpe uje yelɨj nɨhna ɨre. 54 Ese uje tew pẽro hn ɨhɨ parmɨsta ich ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Uje terɨhɨ ĩ̵rmo uhurc nehe ich tyenɨj tuu wɨchɨ ɨkpo, 55 pork pẽro shɨ ɨtso oposo uje ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt hn parmɨsta ɨtspo. 56 Yeẽk uje shɨ ɨtso uje tew pẽro hn ɨhɨ parmɨsta wɨchɨ uje shish ehet kɨɨsɨhɨ yok hn yok ɨtspo pehet kɨɨsɨhɨ ɨre. 57 Papa wɨchɨ ɨka. Wɨchɨ shuu tɨkɨrẽtni hn ɨshɨm yok pɨkɨrĩt. Yeẽk uje shɨ ɨtso uje tew pẽro ich tuu ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre shɨ ɨtso uje Porrosht ɨshɨm yok pɨkɨrĩt. 58 Ese pan uje titɨm olakɨke ich tãra poõrc. Wɨchɨ ich ye ɨlo erze maná uje olak poruwo wɨshɨ otewkite per wɨr shɨ otoy. Yok ese pan uje tãra poõrc. Kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ uje ye lotiis yok ich wɨchɨ shɨ ɨtso uje tew ese pan heke ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.— 59 Jesús nos tata shuu ɨtsorz uje shiyokorãha orĩ̵hɨ wahacha sinagoga ehet dɨt Capernaum. 60 Eseekite uje erze ɨr akɨle uje ich okɨhniya ochunt uje Jesús tata shuu ɨtsorz ich okɨhniya otatɨmye otsɨɨ: —Erze uje ɨre tata ich kɨnãhapa. Nĩhyok yeẽk uje pwele sahmũr.— 61 Jesús chɨraha uje wɨr ochinehnɨm ɨre. Tatɨm õr ɨm: —Erze uje titɨm olakɨke ¿je duhu etaklo yok? 62 Yok tokõra poõrzni. ¿Uhulo ɨnaãpo uje eychɨmlo yok uje takaashpo tɨtĩ̵r poõrc nehe? Wɨchɨ shuu ɨmeheeych uje pahwoso ich ũru heke ye ompe uje etaklo yok. 63 Eyok ɨchɨbiyo wɨr uje shuu eyok ɨkɨrĩt de. Eyok yũhurrza hn eyok ẽro ye duhu eyok ɨkɨrĩt chɨhɨpe. Erze pahwoso uje titɨm olakɨke wɨr shɨ ɨtso ɨchɨbiyo pork shuu olak ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre, 64 per olak yewo ode uje yesh otsotiis yok.— Uje ehn yahpaa oso onõya Jesús par ɨr akɨle ɨchii chɨraha õr yeniipo uje otsotiis ɨre hn chɨraha yeẽkpo ese uje tyenɨj chiwãha ɨre nehe ɨshɨm oso. 65 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Olak yewo otsotiis yok heke titɨm olakɨke uje nĩhyok yeẽk pwele tɨrẽt tĩ̵r yok uje ye Papa duhu tɨrẽt tĩ̵r yokpe.— 66 Uje Jesús tata shuu ɨtsorz ich ɨr akɨle okɨhniya uje shish õya ɨre oym, ye onõya ɨrpe. 67 Jesús tatɨm erze dakɨle uje õr dose ɨm: —¿Je olak ɨlo õr? ¿Je sehe moymlo yok toy?— 68 Simón Pedro tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ¿oyɨtĩ̵r ɨraãpo? Ahwoso wɨr uje shuu õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Nĩhyok yet uje pwele ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre.— 69 Hn tatɨm ɨm: —Õryok ye oyotiis owape hn oyɨraha uje owa uu Cristo, owa uu Porrosht Ijɨt pisht.— 70 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok uje tiihla olak uje olak dose hn olak yet de uje wɨchɨ dyablo ɨbɨk.— 71 Uje Jesús tata shuu ɨtsorz ich shɨ sorzɨhɨ Judas. Wɨchɨ Simón Iscariote ɨr ijɨt. Judas wɨchɨ Jesús akɨlak uje õr dose. Wɨchɨ uje tyenɨj chiwãha Jesús.
1 Eseekite hn Jesús shɨ tĩ̵r lekɨtiyohochɨs Galilea sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Ye nahmũr do tĩ̵r Judeape pork erze israel oso õr bahluwo sehe oduhu ɨre oduhu toy. 2 Ich yej terɨhɨ erze israel oso õr ahamich uje oshiyokõr õr ihyuwo ochĩ̵ra pohɨr ĩhyo par otsakaha uut par oshuu daalo arhaabo. 3 Heke Jesús ɨr leshɨbo otatɨm otsɨɨ: —Atokolɨhɨ lɨka. Bo etĩ̵r wahacha Judea par uje erze akɨle uje odechɨ oteychɨm erze kuche uje ahakõr. 4 Uje sehe yeẽk duhu odɨraha ɨre ich ye lakɨspe erze kuche uje shiyokõr. Kɨmɨjɨ nos ahakõr erze kuche uje ye latɨk pwele niyokõr ich nos uhu oso oteychɨm owa.— 5 Ɨr leshɨbo otata oshuu ɨtsorz pork otsotiis ɨre. 6 Jesús tatɨm õr ɨm: —Yahpaa terɨhɨ pɨshɨrĩtpe par uje tɨtĩ̵r wahacha per olak pwele etĩ̵rlo ese õr ahamich shɨ uje ahmũrlo. 7 Nos wɨr oso uje ode nãhu ĩ̵rmo ye odɨtak olakpe per otsɨtak yok pork tɨbɨte orhõta uje õr ɨre oshiyokõr uje ich mɨhnũwo.— 8 Tatɨm õr ɨm: —Bolɨlo etĩ̵rlo ese õr ahamich. Yok ye takahape pork yahpaa terɨhɨ pɨshɨrĩtpe.— 9 Uje Jesús nos tata erze kuche hn sakaha Galilea, 10 per uje ɨr leshɨbo ohnoko otĩ̵r ese õr ahamich hn hno sahn õr ɨjɨch chɨkãha dehet yet. Ye nõya erze osope uje otĩ̵r ese õr ahamich par uje ye duhu oso odɨrehepe uje tĩ̵r ese õr ahamich toy. 11 Eseekite hn erze israel oso õr bahluwo ochukuhuchɨs õr ahamich owich. Otata otsɨɨ: —¿Chɨhɨ ɨraãpo Jesús?— 12 Erze oso okeytkẽrye uje õr eyucha Jesús per shɨ otsaraãshi lahwoso. Yewo otata otsɨɨ: —Ese hnakɨrbich ich ɨr ɨluu om,— per yewo otata otsɨɨ: —Ye ɨr ɨluu ompe. Wɨchɨ shɨ sehnyẽr oso.— 13 Nĩhyok yeẽk uje tata ich sɨhnew pork otola erze õr bahluwo. 14 Eseekite uje erze oso oshiyokõr ese õr ahamich daalo tre o kɨmɨjɨ daalo kwatro ɨchii Jesús hno masaha templo patikɨt ehet hn shiyokorãha oso. 15 Erze israel oso õr bahluwo ochishlabe. Otatɨmye otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke chɨraha erze kuche? Ye latɨk niyokorãha ɨre.— 16 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze ahwoso uje tiyokorãha õr ye tãra yokpe. Shɨ tãra ese uje shuu tɨkɨrẽtni. 17 Uje sehe yeẽk niyokõr uje Porrosht sahmũr ich chɨraha erze uje tiyokorãha oso kɨmɨjɨ tãra Porrosht o kɨmɨjɨ shɨ tãra yok. 18 Uje yeẽk tata uje chɨraha kuche ich shɨ sehe duhu oso onarim ɨre. Kɨmɨjɨ yeẽk duhu wɨchɨ dich ese uje shuu wɨchɨ tɨrẽtni ich tata uje ich ũru hn ye nehnyẽr osope. 19 Moisés ɨshɨm olak Porrosht ley per hnii olak nohmɨra ye niyokõrpe uje asa ley tata. ¿Ɨnaãpo heke sehe tukulo yok uhulo tɨkɨtɨ?— 20 Erze oso otatɨm otsɨɨ: —Demonit de owa ehet heke uhu eyuwo tɨsĩ̵r ɨtsorz. ¿Yeẽkpo uje sehe duhu owa duhu atɨ?— 21 Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ kuchɨt sohmɨra uje tiyokõr ese deeych uje otsakɨrni hn tuu nos as olak ɨbe. 22 Moisés shuu ahakõrlo yarta yata waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Ye shɨ Moisespe uje shuu ahakõrlo, shɨ tãra uu olak poruwo wɨshɨ. Kɨmɨjɨ terɨhɨ ese deeych uje otsakɨr par uje ebɨtɨlo ese pɨkɨhnint ɨr yarta ich shish ebɨtɨlo ɨr yarta. 23 Par uje ye aluwelo erze ley uje Moisés chichewkite ich shish ebɨtɨlo ɨr yarta. ¿Ɨnaãpo heke etaklo yok uje tukuta ese hnakɨrbich tuu ɨre owich om ese deeych uje otsakɨr? 24 Ye ẽrzlo uje yeẽk shiyokõr kuchɨt mĩ̵hnt. Tyenɨj uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r uje Porrosht ɨr ley tata heke erahalo uje ye tiyokõrpe uje mĩ̵hnɨk.— 25 Eseekite hn erze oso uje odebuhu Jerusalén yewo otata otsɨɨ: —¿Je wɨchɨ ele hnakɨrbich uje yesh ochukwi par uje oshuu oshuu toy? 26 Hmeychɨmlo, Jesús yesh shiyokorãha oso hn eyok bahluwo ye otatɨm ɨre latɨk. ¿Je erze eyok bahluwo odɨraha uje wɨchɨ uu Cristo? 27 Per õryok oyɨraha uje ese hnakɨrbich tãra hn uje Cristo tɨrẽt nehe ich ye latɨk dɨraha uje ɨre tãra.— 28 Uje ehn Jesús shiyokorãha orĩ̵hɨchɨs templo patikɨt ehet hn chunt erze oso õr ahwoso. Tatɨm õr ich sɨhnew ɨm: —Erahalo yok hn erahalo uje tokõra, per ye shɨ tɨkɨrẽtpe. Yeẽk de uje shuu tɨkɨrẽt. Wɨchɨ tata uje ich ũru. Ye erahalo ɨrpe. 29 Yok tɨkɨraha ɨre pork tokõra ɨre. Wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽtni.— 30 Uje ochunt ɨtsorz ɨchii sehe odishew ɨre per nĩhyok yeẽk uje chishew ɨre pork yahpaa terɨhɨ ɨr ɨshɨrĩtpe. 31 Per ich oso okɨhniya uje ye olotiis Jesuspe hn otatɨm yewo otsɨɨ: —¿Ich olak eyuwo tɨsĩ̵r latɨkpo? Uje Cristo taãcha nehe ¿je ma niyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr je erze uje Jesús yesh shiyokõr?— 32 Eseekite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo ochunt uje erze oso õr eyucha Jesús otata shɨ otsaraãshi lahwoso. Erze fariseo hn erze saserdote õr bahluwo oshuu hnakɨrbo yewo uje otɨbey templo ohno par uje ochishew Jesús. 33 Jesús tatɨm erze oso ɨm: —Shɨ daalo arhaabo uje yok de lɨka olak ahɨr hn takaashpo tɨtĩ̵r ese uje shuu tɨkɨrẽtni. 34 Olak tyenɨj ekulo yok nehe per ye eshlo yokpe pork ye olak pwele etĩ̵rlo ese owich uje takaha tɨtĩ̵r.— 35 Erze israel oso õr bahluwo otatɨmye otsɨɨ: —¿Ele hnakɨrbich sehe do tĩ̵r ɨraãpo heke ye eyok pwele yishlope? Kɨmɨjɨ sehe do tĩ̵r erze dihipo õr hnɨmo uje israel oso yewo ode. ¿Je sehe niyokorãha erze dihipo kɨnãho? 36 ¿Duhu ɨnaãpo erze uje tatɨm eyokɨke ɨm: “Ekulo yok nehe per ye eshlo yokpe” hn tatɨm eyok uje ye eyok pwele yɨtĩ̵r ese owich uje ɨre tĩ̵r?— 37 Eseekite uje ich terɨhɨ ese õr ahamich uhurc, ich wɨchɨ ese deeych nohmet ma dich je erze yewo. Jesús iyehetɨhɨ erze oso õr ehet. Sɨhnew lahwoso tatɨm õr ɨm: —Uje yeẽk iich sẽhi tyenɨj tɨrẽt tĩ̵r yok hn tuu ɨhɨ ese awɨt. 38 Ese uje ye lotiis yok ich tuu ɨtso uje awɨt de ɨre ehet tuu ɨtso uje Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: “Awɨt tyenɨj tokolɨhɨ wɨchɨ ehet hn uushɨ hn yelɨj nɨhna ɨre.”— 39 Ese awɨt uje Jesús tataka shɨ sɨteẽta Porrosht Ɨchɨbich. Wɨr uje ye olotiis ɨre ich ɨr Ɨchɨbich tyenɨj masaha õr aho nehe per yahpaa taãchpe par masaha õr aho pork Jesús yahpaa deeshpe tĩ̵r poõrc. 40 Eseekite uje erze oso ochunt uje Jesús tata hn yewo otsɨɨ: —Wɨchɨ ele profetɨt uje yesh oyem.— 41 Yewo otata otsɨɨ: —Lɨkɨ Cristo.— Per yewo otata otsɨɨ: —Ye wɨchpe pork Cristo ye tãra hnɨmich Galileape. 42 Porrosht ahwoso tata uje Cristo ɨr porokkite wɨchɨ rey David. Cristo tyenɨj shurẽhe dɨt Belén, ese dɨt uje rey David shurẽhekite.— 43 Heke erze oso oshiyokosyeehe Jesús pork ye õr eyuwo ɨlyepe. 44 Yewo ode uje sehe odishew Jesús per nĩhyok yeẽk uje chishew. 45 Eseekite hn erze uje otɨbey templo ocheeshpo otĩ̵r erze saserdote õr bahluwo hn erze fariseo. Erze õr bahluwo otatɨm õr otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke ye ohwĩ̵lo petɨkɨke?— 46 Erze uje otɨbey templo otatɨm erze õr bahluwo otsɨɨ: —@ĩhyok yeẽk uje chɨrahapa chilehet ɨtso Jesús.— 47 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otatɨm õr otsɨɨ: —¿Je wɨchɨ nehnyẽr olak toy? 48 Nos israel oso õr bahluwo otsotiis ɨre hn erze fariseo õr ɨtspo.— 49 Hn erze õr bahluwo otatɨm õr otsɨɨ: —Erze oso ye olotiis Jesús pork ye odɨrehepe uje Porrosht ley tata. Wɨr uje Porrosht sajĩ̵r õr ɨkiyo.— 50 Nicodemo dechɨ toy. Wɨchɨ fariseoya ɨtso õr. Wɨchɨ uje tekɨrɨhɨ Jesús uje dɨhlakni. Tatɨm õr ɨm: 51 —Eyok ley tata shuu ɨtsorz ɨm: “Uje ehn yahpaa yẽr hnakɨrbich ahwoso uje tata ich ye ompe uje yẽrza hn yɨbɨte uje shiyokõr mĩ̵hnɨk.”— 52 Õr ɨre otatɨm Nicodemo otsɨɨ: —¿Je ebuhu Galilea toy? Tyenɨj owa ler Porrosht ahwoso heke eraha uje nĩhyok profetɨt uje tãra Galilea.— 53 Eseekite hn nos wɨr oso okarẽhe lekɨtiyo otseyhi otĩ̵r lahuwo.
1 Uje ehn ohno hn Jesús hno tĩ̵r ese wĩ̵rit eeych uje iich otsɨɨ Olivos. 2 Uje ehn dɨhɨrbɨt pisht hn cheeshpo tĩ̵r templo patikɨt ehet. Nos wɨr oso otɨrẽt otĩ̵r ɨre. Wɨchɨ sakɨr hn shiyokorãha õr. 3 Eseekite hn erze uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite hn erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo ohnoy tɨmcharrza waa je torãha dabich otseya erze oso õr ɨkɨch. 4 Otatɨm Jesús otsɨɨ: —Maestro, oyish ana tɨmcharrza shɨ torãha dabich. 5 Moisés ley tata uje tyenɨj oshuu wɨr ochĩ̵ra kojano po oshuu otoy erze uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz. Atɨm õryok uje tyenɨj oyiyokõr.— 6 Wɨr shɨ sehe otẽr Jesús ahwotɨk par õr denunsya ɨre. Jesús chinkiya hnɨmich chichew lahwoso chĩ̵ra nahmɨta chɨbɨte hnɨmich. 7 Shish otatɨm Jesús par uje sehe oduhu tatɨm õr ɨre uje tyenɨj oshiyokõr heke Jesús seem deheta hn tatɨm õr ɨm: —Olak yeẽk uje yelɨj niyokõr uje mĩ̵hnɨk wɨchɨ tyenɨj iyebe shuu asa tɨmcharrza chĩ̵ra kojano po par shuu wate shuu toy.— 8 Jesús chinkiya hnɨmichpo chichew lahwoso chĩ̵ra nahmɨta chɨbɨte hnɨmich. 9 Uje ochunt uje Jesús tata shuu ɨtsorz ich ochuuna heke nohmɨr nohmɨr otokole ohno. Ese uje ma ɨlaro tokole wap hn yewo oyehe nẽr. Oymɨhɨ Jesús hõr asa tɨmcharrza wahacha. 10 Jesús seem deheta tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —¿Ochɨhɨ ɨraãpo erze hnakɨrbo uje õr denunsya owaka? ¿Je yeẽk chɨhɨ uje sehe duhu owa nĩ̵ra kojach?— 11 Asa tɨmcharrza tatɨm ɨre ɨm: —Ɨrhĩche, nĩhyok uje yeẽk shuu yok.— Jesús tatɨm wate ɨm: —Yok ɨtspo, ye yok denunsya owape. Bo eyhi hn ye ahakõrpo uje ich mɨhnũwo.— 12 Eseekite hn Jesús shiyokorãha erze osopo tatɨm õr ɨm: —Shɨ yok ɨtso luu uje chihit nãhu ĩ̵rmo oso. Uje yeẽk ye lotiis yok ich shɨ ɨtso uje dɨrkɨhɨ luu ehet hn ye dɨrkɨhɨ dɨhlelta ehetpe hn tuu wɨchɨ ɨkɨrĩt de.— 13 Erze uje õr ɨluuta iich otsɨɨ fariseo otatɨm Jesús otsɨɨ: —Shɨ owa narim owa. Erze uje atha ye ũrpe pork nĩhyok yeẽk uje chɨbɨte orhõta uje erze uje athaka ich ũru.— 14 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje yok narim yok ich shish tiita uje ich ũru pork tɨkɨraha uje tokõra hn tɨkɨraha uje tɨtĩ̵r nehe, per olak ye erahalope uje tokõra hn ye erahalope uje tɨtĩ̵r nehe. 15 Olak shɨ ẽrzlo uje yeẽk shiyokõr mĩ̵hnɨk per yok ye tẽrzape hn tiita uje yeẽk shiyokõr uje mĩ̵hnɨk. 16 Per kɨmɨjɨ tiita uje yeẽk shiyokõr uje ich mĩ̵hnɨk ich shish pahwoso ũru pork ye yok nohmɨrape uje tiita. Papa shuu tɨkɨrẽtni. Wɨchɨ tata toy uje yeẽk shiyokõr uje mĩ̵hnɨk. 17 Olak ley tata shuu ɨtsorz ɨm: “Kɨmɨjɨ õr osiyer oteychɨm yeẽk uje shiyokõr mĩ̵hnɨk ich õr ahwoso ũru.” 18 Uje yok narim yok ich tiita uje ich ũru pork Papa uje shuu tɨkɨrẽt tata ɨtsye heke õryok osiyer uje oyiita.— 19 Heke õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —¿Eych, chɨhɨ ɨraãpo?— Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye erahalo yokpe hn ye erahalo Papape. Kɨrẽhe erahalo yok ich erahalo Papa toy.— 20 Jesús tatɨm õr erze kuche uje ehn shiyokorãha osohochɨs templo patikɨt ehet ye dukuhlehechɨspe ese owich uje oshɨmɨhɨ Porrosht hnote, per nĩhyok uje yeẽk chishew ɨre pork yahpaa terɨhɨ ɨshɨrĩtpe. 21 Eseekite hn Jesús tatɨm õrpo ɨm: —Yok tyenɨj takaha hn tyenɨj ekulo yok nehe. Uje atɨlo nehe ich shish olak hnɨtew de Porrosht ahɨr pork ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. Ese owich uje tɨtĩ̵r ye olak pwele etĩ̵rlope.— 22 Heke erze israel oso õr bahluwo otata otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ sehe duhu ɨre duhu ɨre toy heke tatɨm eyok uje ye eyok pwele yɨtĩ̵r ese uje ɨre tĩ̵r.— 23 Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ olak shurẽhe lɨka hnɨmich per yok tokõra poõrzni. Shɨ olak ĩ̵rmo oso per yok ye yok ĩ̵rmo ospe. 24 Titɨm olakɨke uje atɨlo nehe ich shish olak hnɨtew de Porrosht ahɨr pork ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt uje atɨlo nehe ich shish olak hnɨtew de Porrosht ahɨr kɨmɨjɨ otiislo uje yok uje yesh anemlo.— 25 Otatɨm ɨre otsɨɨ: —¿Owa yeẽkpo?— Jesús tatɨm õr ɨm: —Wapni nehech ele ahle shish titɨm olak yok yeẽkpo. 26 Kuche kɨhniya uje tyenɨj titɨm olak par enshiilo olak ɨluu pork ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. Ese uje shuu tɨkɨrẽtni shish tata uje ich ũru, hn titɨm ahnũwo ĩ̵rmo oso erze uje wɨchɨ tatɨm yok.— 27 Õr ɨre ye odɨrehepe uje Jesús tatɨm õr Porrosht ɨluu 28 heke Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Uje owɨshlo yok nehe ich erahalo uje yok ese uje titɨm olakɨke hn ye tiyokõr latɨk uje shɨ yok tahmũr. Shɨ titɨm olak uje Papa tatɨm yok 29 pork wɨchɨ shuu tɨkɨrẽtni hn shish takashɨm yok. Yelɨj noym yok pork shish tiyokõr uje ɨre sahmũr.— 30 Uje Jesús tata shuu ɨtsorz ich oso okɨhniya uje ye olotiis ɨrpe. 31 Eseekite hn Jesús tatɨm erze israel oso uje ye olotiis ɨr petɨkɨke ɨm: —Uje shish ahakõrlo erze uje titɨm olakɨke ich olak yok pakɨle pisho. 32 Tyenɨj erahalo uje ich ũru hn tokoshɨ olak hnɨtew nehe par uje ye olak õr yɨlope.— 33 Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Õryok porokkite wɨchɨ Abraham. Nĩhyok yeẽk uje chii õryok deloho. ¿Ɨnaãpo heke atha uje eshɨ õryok hnɨtew hn ye õryok õr yɨlope?— 34 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Nos wɨr erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo ich erze kuche mɨhnũwo chii õr deloho. 35 Ese uje õr yɨlak, ɨr yɨnsɨrc wɨchɨ ye ɨr iispe, hn ese ɨr ijɨt wɨchɨ ye ɨr yɨlakpe. Wɨchɨ ɨr iis 36 heke kɨmɨjɨ ese ɨr Ijɨt doshɨ olak hnɨtew ich ye olak õr yɨlope. 37 Tɨkɨraha uje ãrlo olak porokkite Abraham, per sehe tukulo yok uhulo tɨkɨtɨ pork ye ahmũrlope erze pahwoso uje titɨm olak. 38 Shɨ titɨm olak uje Papa sowa yok hn olak ahakõrlo uje olak deych tatɨm olak.— 39 Wɨr otatɨm ɨre otsɨɨ: —Õryok deych wɨchɨ Abraham.— Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨrẽhe olak Abraham aabo ich ahakõrlo ɨtso uje wɨchɨ shiyokõrkite 40 per sehe tukulo yok uhulo tɨkɨtɨ pork titɨm olak uje ich ũru uje tãra Porrosht. Abraham yelɨj niyokõr duhu ɨlorz. 41 Olak ahakõrlo shɨ ɨtso uje olak deych shiyokõr.— Wɨr otatɨm ɨre otsɨɨ: —Õryok ye õryok pɨkɨhnino kiimope. Õryok deych sohmɨra de, wɨchɨ Porrosht.— 42 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨrẽhe Porrosht wɨchɨ olak deych ich ahmũrlo yok pork yok tokõra Porrosht. Ye tɨkɨrẽt petɨkni uje shɨ yok tahmũr. Shɨ Porrosht wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽtni. 43 ¿Ɨnaãpo heke ye erahalo erze pahwoso uje titɨm olak? Ye olak pwele erahalo pork ye ahmũrlope par ẽrlo. 44 Olak deych wɨchɨ dyablo. Shɨ sehe ahakõrlo uje olak deych sahmũr. Wapkite nehech ele ahle ese dyablo wɨchɨ uu õr yũwɨrc. Wɨchɨ ye nahmũrpe uje ich ũru pork yelɨj tata uje ich ũru. Uje tata lekushiĩ ich shɨ chɨbɨte deluu orhõta pork ɨre kushĩyak. Wɨchɨ uje wapkite ɨchii tata lekushiĩ. 45 Titɨm olak uje ich ũru per otiislo yok. 46 ¿Je olak yeẽk chɨhɨ uje umo uje tiyokõr mĩ̵hnɨk? Nĩhyok. Titɨm olak uje ich ũru. ¿Ɨnaãpo heke otiislo yok? 47 Erze uje õr Porrosht aabo ich otsahmũr otẽr ɨr ahwoso per olak ye olak Porrosht aabope pork ye ahmũrlo ẽrlo ɨr ahwospe.— 48 Eseekite hn erze israel oso otatɨm Jesús otsɨɨ: —Ich ũru uje oyitɨm owa uje owa samaria os hn demonit de owa ehet.— 49 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye demonit chɨhɨ pehetpe. Shɨ yok narim Papa per olak otiislo yok. 50 Ye yokpe uje sehe yok narim yok. Yet de uje sehe narim yok. Wɨchɨ uje tyenɨj tata uje tiyokõr om hn uje ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. 51 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Erze uje oshiyokõr uje tahmũr wɨr yelɨj otoy.— 52 Erze israel oso otatɨm otsɨɨ: —Ele ahle ich oyɨraha uje demonit de owa ehet. Abraham tokite hn nos wɨr profeta poruwo wɨshɨ otoyto, per owa atha uje kɨmɨjɨ yeẽk niyokõr uje ahmũr ich yelɨj toy. 53 ¿Je owa ma dich je eyok porokkite Abraham? Wɨchɨ tokite hn nos wɨr profeta poruwo wɨshɨ otoyto. ¿Eyuwo tɨsĩ̵r uje owa yeẽkpo?— 54 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ shɨ yok narim yok ich pahwoso ye jukur. Ese uje narim yok wɨchɨ yok Papa. Wɨchɨ uje shish athɨlo uje wɨchɨ uu olak Deych Porrosht 55 per ye erahalo ɨrpe. Yok tɨkɨraha ɨre. Kɨmɨjɨ tiita uje ye tɨkɨraha ɨre ich yok kushĩyak ɨtso olak. Ich ũrpa uje tɨkɨraha ɨre hn tiyokõr uje tatɨm yok. 56 Abraham wɨchɨ uu olak porokkite. Wɨchɨ ich ayla uje Porrosht shuu teychɨm erze daalo uje yok de ĩ̵rmo nehe. Teychɨmkite hn ayla.— 57 Erze israel oso otatɨm Jesús otsɨɨ: —Yahpaa owa sinkwenta ãyope per atha uje amo Abrahamkite.— 58 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje ehn yahpaa Abraham chɨhɨkite ɨchii yok de.— 59 Õr ɨre ochishew kojano po par uje sehe oduhu Jesús. Wɨchɨ sakɨs ɨre hn tokolɨhɨ templo patikɨt ehet hn hno.
1 Eseekite uje ehn Jesús hno hn chish hnakɨrbichɨhɨ dehet pehet. Uje shurhãni shɨ olɨbɨk. 2 Ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: —Maestro, ¿yeẽkpo uje shiyokõr uje mɨhnĩ̵kni heke wɨchɨ shũrha olɨbɨk? ¿Je ɨr deych o je ɨr data uje oshiyokõr mĩ̵hnɨk o je ɨre heke shũrha olɨbɨk?— 3 Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ shũrha ɨtsorz par uje oso ochɨraha uje Porrosht chukuta wɨchɨ nehe. Ɨre ye niyokõrpe uje mɨhnũwo uje shuu shũrha ɨtsorz, hnii ɨr deych hnii ɨr data ye oniyokõrpe uje mɨhnũwo. Shɨ shũrha ɨtsorz. 4 Aslo obiyo uje ich deeych pork yej terɨhɨ uje dɨhlak ich nĩhyok yeẽk uje shiyokõr obiyo. 5 Uje ehn yok de nãhu ĩ̵rmo ich shɨ yok ɨtso luu par tihit nãhu ĩ̵rmo oso par tuu ochɨraha uje ich ũru.— 6 Uje tata shuu ɨtsorz hn tɨtɨrãha hnɨmich chĩ̵ra dahlo, shiyokõr katuta hn tormĩ̵hɨ ese hnakɨrbich ɨle. 7 Tatɨm ɨm: —Bo etĩ̵r ese tejman uje iich otsɨɨ Siloé par erhũ ele.— Ese Siloé wɨchɨ õr ahwosht uje otsɨɨ hno. Heke ese hnakɨrbich uje olɨbɨk hno churhũ dele. Uje cheeshpo ich umo lekɨtiyo. 8 Erze oso uje odebuhu ɨr ihyuch ahɨr hn erze uje omoni uje sapur hnote otatɨmye otsɨɨ: —¿Je lɨkɨ uu hnakɨrbich uje ehn sakaha wahachni shɨ sapur hnote?— 9 Yewo otata otsɨɨ: —Wɨchɨ.— Hn yewo otsɨɨ: —Ye wɨchpe. Ɨr ɨle ɨtsshɨp wɨchɨ.— Per wɨchɨ tatɨm õr ɨm: —Yok uje ehn tapur hnotni.— 10 Otatɨm ɨre otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo ele ahle ich owa pwele amo lekɨtiyo?— 11 Tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Jesús shiyokõr katutaka hn tormĩ̵hɨ pɨle hn tatɨm yok ɨm: “Bo etĩ̵r ese tejman uje iich otsɨɨ Siloé hn erhũ ele.” Heke takaha turhũ pɨleke hn tokomo lekɨtiyo.— 12 Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —¿Chɨhɨ ɨraãpo ese hnakɨrbich?— Tatɨm õr ɨm: —Ye tɨkɨraha watɨk.— 13 Eseekite hn ohnoy ese hnakɨrbich uje olɨbɨkhna otseya erze fariseo. 14 Ese deeych uje Jesús shiyokõr katuta hn chukuta ese hnakɨrbich uje olɨbɨk wɨchɨ deeych uje otsakɨr. 15 Erze fariseo otatɨm ɨre toy otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo ele ahle ich owa pwele amo lekɨtiyo?— Tatɨm õr ɨm: —Chɨbɨte katuta pɨleke hn turhũ heke tokomo lekɨtiyo.— 16 Erze fariseo yewo otatɨmye otsɨɨ: —Ese hnakɨrbich uje chukuta wɨchɨ olɨbɨthna ich ye Porrosht ɨbɨkpe pork shish chishew obiyoho ese deeych uje otsakɨr.— Per fariseo yewo otata otsɨɨ: —Ese hnakɨrbich ye niyokõrpe uje mɨhnũwo. Ɨmeheeych pork Porrosht shish takashɨm ɨre shiyokõr erze uje ye latɨk pwele niyokõr.— Heke ye õr eyuwo ɨlyepe. 17 Otatɨmpo ese uje olɨbɨkhna otsɨɨ: —Hap owa, ese hnakɨrbich uje chukuta owa ¿uhu eyuwo tɨsĩ̵r uje wɨchɨ yeẽkpo?— Tatɨm õr ɨm: —Wɨchɨ profetya.— 18 Erze israel oso õr bahluwo otsotiis uje ese hnakɨrbich olɨbɨkni hn yeẽk shuu umo lekɨtiyo heke otɨbii ɨr deych hn ɨr data par oshuu otɨrẽt. 19 Otatɨm õr otsɨɨ: —¿Je lɨkɨ olak ijo uje shish athɨlo uje shurhãni shɨ olɨbɨk? ¿Ɨnaãpo heke ele ahle ich pwele umo lekɨtiyo?— 20 Ɨr deych hn data otatɨm õr otsɨɨ: —Oyɨraha uje lɨkɨ õryok ijo, hn oyɨraha uje shurhãni shɨ olɨbɨk, 21 per ye oyɨraha ɨnaãpo heke ele ahle ich umo lekɨtiyo, hn ye oyɨraha yeẽkpo uje chukuta ɨre. Atɨmlo ɨre. Wɨchɨ ich terɨhɨ leherc hn pwele tatɨm olak yeẽkpo uje chukuta ɨrhna.— 22 Ɨr deych hn data otata oshuu ɨtsorz pork otola erze israel oso õr bahluwo pork wɨr ochɨbɨtni uje yeẽk tata Jesús uje wɨchɨ Cristo ich otsãhɨrm ɨre par uje ye teeychãha Porroshtɨhɨ õr ahɨr sinagoga ehet. 23 Heke ɨr deych hn data otatɨm õr otsɨɨ: —Õryok ijɨt ich terɨhɨ leherc. Ekitkẽrlo ɨre.— 24 Erze israel oso õr bahluwo otɨbiipo ese uje ehn olɨbɨkhna otatɨm otsɨɨ: —Uhu Porrosht dich. Ese hnakɨrbich uje chukuta owahna shish shiyokõr uje ich mɨhnũwo.— 25 Tatɨm õr ɨm: —Yok ye tɨkɨraha kɨmɨjɨ wɨchɨ shish niyokõr uje mɨhnũwo o kɨmɨjɨ yelɨj niyokõr. Shɨ tɨkɨraha uje waphna yok olɨbɨk per ele ahle ich tokomo lekɨtiyo.— 26 Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —¿Duhu ɨnaãpohna heke shuu amo lekɨtiyo?— 27 Tatɨm õr ɨm: —Ich titɨm olakhna per ye ahmũrlo ẽrlo yokpe. ¿Ɨnaãpo heke sehe uhulo titɨm olakpo? ¿Je sehe amsahalo par olak ɨr akɨle toy?— 28 Wɨr ochish majamich hn otatɨm ese hnakɨrbich otsɨɨ: —Owa ɨr akɨlak per õryok oyiyokõr uje Moisés lɨshɨ tata. 29 Oyɨraha uje Porrosht keytkẽr Moiseskite per ese hnakɨrbich ye oyɨraha uje tãra.— 30 Tatɨm õr ɨm: —Ich uhulo tish pɨbe uje ye erahalo uje ɨre tãra per wɨchɨ uje chukuta yok shuu tokomo lekɨtiyo. 31 Nos yɨrahalo uje Porrosht ye tẽr wɨrpe erze uje oshiyokõr mɨhnũwo. Shɨ tẽr erze uje oteeychãha ɨre hn oshiyokõr uje ɨre sahmũr. 32 Uje ĩ̵rmo tenit nehech ele ahle oso yelɨj onunt uje yeẽk chukuta yet ɨr ɨle uje shurhãni shɨ olɨbɨk. 33 Kɨrẽhe ye ese hnakɨrbich tãra Porrosht ich ye pwele niyokõr latɨk.— 34 Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Yeẽk de uje shiyokõr uje mĩ̵hnɨk heke uje owa shurhãni ich owa olɨbɨk hn ele ahle sehe ahakorãha õryok.— Oshuu tokolɨhɨchɨs õr ehet par uje ye teeychãha Porrosht sinagoga ehetpo. 35 Eseekite hn Jesús chunt uje ochiyuhu ese hnakɨrbich õr ehethna heke hno chukwi. Uje chish ɨre hn tatɨm ɨm: —¿Je ye otiis ese uje tãra poõrzni?— 36 Ɨre tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, atɨm yok otɨk par uje ye tokotiis ɨre.— 37 Jesús tatɨm ɨm: —Amoko. Wɨchɨ yok uje yesh tɨkitkẽr owa.— 38 Ɨre tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ye tokotiis owape,— hn teeychãha Jesús. 39 Jesús tata ɨm: —Tɨkɨrẽt tɨtĩ̵r nãhu ɨrmõni par tehek oso. Erze uje ye odɨraha Porroshtpe ich tuu ochɨraha shɨ ɨtso uje õr olɨbo hn tukuta õr ɨle, per erze uje ochɨbɨte uje ochɨraha Porrosht ich tuu õr ɨtso olɨbo.— 40 Erze fariseo nohmɨramo odechɨ toy Jesús ahɨr. Uje ochunt uje Jesús tata shuu ɨtsorz hn otatɨm otsɨɨ: —¿Je õryok olɨbo toy?— 41 Jesús tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ olak ɨlo erze olɨbo uje tukuta õr pork ochɨraha uje õr nesita yeẽk takashɨm õr ich ye kuche mɨhnũwo chɨhɨ olakpe, per ye olak ɨlo õr heke athɨlo uje erahalo Porrosht pork ich uhulo ɨtso uje amɨlo lekɨtiyo heke Porrosht seeyta olak erze kuche mɨhnũwo uje ahakõrlo.—
1 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Yeẽk uje ye dɨkãha asa uhurrza par masaha erze obeje uut per iyuwe ich wɨchɨ echɨkɨt. 2 Mahn ese uje chɨkãha asa uhurrza par masaha ehet wɨchɨ uje tɨbey erze obeje. 3 Ese uje tɨbey asa uhurrza sɨtsẽr hn erze obeje yɨnsɨrc masaha. Wɨchɨ tɨbii erze obeje nohmɨr nohmɨr chiyuhu iiyo. Erze obeje chunt heke tĩ̵r ɨre. Wɨchɨ iyeebe par chiyuhu orĩ̵hɨchɨs shikero ehet. 4 Uje nos tokolɨke ich wɨchɨ hno iyeebe hn erze obeje iyehe nẽr pork chɨraha ɨr ahwoso. 5 Erze obeje ye sehe yeẽk nẽrpe uje ye dɨraha. Uje chunt ɨr ahwoso ich chɨraha uje ye wɨchpe uje tɨbey heke uushɨ iim.— 6 Erze uje Jesús tatɨm õrke shɨ sɨteẽta per õr ɨre ye odɨrehepe 7 heke tatɨm õrpo ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Yok ɨtso asa uhurrza uje obeje chɨkãha. 8 Nos wɨr erze uje ochii ɨre yokɨhɨ hn otɨrẽt uje ehn yahpaa tɨkɨrẽt wɨr echɨko hn erze uje õr ɨluu mɨhnũ per erze obeje ye nahmũr tẽr õrpe. 9 Yok ɨtso asa uhurrza. Erze uje otĩ̵r yok pork sehe odɨkãha asa uhurrza wɨr uje tokosɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Õr ɨtso obeje uje masaha ehet hn tokole hn chish ɨhnemiyo uje ich ɨhĩ̵rtso. 10 Ese echɨkɨt tɨrẽt shɨ par uje sehe tohɨr hn shuu shuu toy hn sɨhna per yok tɨkɨrẽtni par tokosɨm oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Ese ɨkɨrĩt ich ɨhĩ̵rtpa. 11 Yok ɨtso ese uje tɨbey pishɨ obeje. Ese uje tɨbey pishɨ obeje ɨshɨm dekɨrĩt par erze ɨr obeje. 12 Ese uje shɨ chishew obiyo par tɨbey erze obeje wɨchɨ ye erze obeje ɨr yɨnsɨrc pishtpe, heke uje umo loshɨpɨt uje tɨrẽt sehe dishew erze obeje ich wɨchɨ uushɨ iim erze obeje. Ese loshɨpɨt chishehe erze obeje hn yẽr chũr lekɨtiyo. 13 Ese hnakɨrbich uushɨ iim erze obeje pork chishew obiyo shɨ par serz hnote. Par ɨre ich ye latɨkɨsh erze obeje. 14 Per yok ɨtso ese uje tɨbey pishɨ obeje. Tɨkɨraha erze yok obeje hn erze yok obeje chɨraha yok 15 shɨ ɨtso Papa chɨraha yok hn tɨkɨraha ɨre. Tokosɨm pɨkɨrĩt par uje oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ par erze obeje. 16 Israel oso wɨr õr ɨtso obeje weeta. Weeta yata de uje ye õr israel osope. Wɨr tyenɨj tokõhwa hn otẽr yok. Heke uje uhurc ich shɨ weeta sohmɨra de hn ese uje tɨbey õr shɨ sohmɨra. 17 Papa ich sahmũr yok pork tokosɨm pɨkɨrĩt par tɨkɨtɨhɨ erze obeje hn tyenɨj yok ɨkpo nehe. 18 Nĩhyok yeẽk uje shuu yok shuu tɨkɨtɨ. Shɨ tahmũr heke tokosɨm yok oso par oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ. Pukurbo de par tokosɨm õr yok hn oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ, hn pukurbo de par uje tuu yok ɨkpo nehe. Wɨr uje Papa shuu tiyokõr.— 19 Eseekite uje erze israel oso ochunt erze ahwoso uje Jesús tata ich oshiyokosye pork ye õr eyuwo ɨlyepe. 20 Okɨhniya uje otata otsɨɨ: —Demonit de ehet. Wɨchɨ totihla. ¿Ɨnaãpo heke ẽrlo ɨre?— 21 Yewo otata otsɨɨ: —Erze ɨr ahwoso ye ɨlope ese uje demonit de ehet. ¿Je demonit pwele chukuta ese uje olɨbɨk hn shuu umo lekɨtiyo? Ye pwelpe.— 22 Eseekite hn terɨhɨ uu deeych uje oshiyokõr õr ahamich uje õr eyucha uje otohɨrm temploni wahacha Jerusalén. Wɨchɨ uu hmamo ɨshɨrĩt. 23 Jesús dechɨ templo patikɨt ehet, shɨ dɨrkɨhɨchɨs puurc uje iich otsɨɨ Salomón. 24 Erze israel oso õr bahluwo otakɨsho lawichɨhɨchɨs Jesús ahɨr hn otatɨm otsɨɨ: —¿Latɨk nehe hn atɨm õryok kɨmɨjɨ owa uu Cristo o kɨmɨjɨ ye owape? Atɨm õryok ich uhu ɨmeheeychpa par uje oyɨraha.— 25 Jesús tatɨm õr ɨm: —Titɨm olakni per otiislo yok. Nos wɨr kuche uje tiyokõr tĩ̵ra Papa ɨr ukurbo chɨbɨte orhõta yok yeẽkpo 26 per otiislo pork ye olak ɨlo erze yok obeje uje tɨkɨbey. 27 Erze oso uje ye olotiis yok wɨr shɨ õr ɨtso obeje pork ochunt pahwoso hn yok tɨkɨraha õr. Uje tiyebe ich oyehe piyẽr. 28 Tokosɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Yelɨj otĩ̵r urhuta bahluta ehet. Nĩhyok yeẽk uje chiyuhu orĩ̵hɨ pɨhme. 29 Papa wɨchɨ uje ɨshɨm õr yok. Nĩhyok yeẽk uje ma dich je ɨre. Nĩhyok yeẽk uje pwele chiyuhu orĩ̵hɨ Papa hme. 30 Papa hn yok shɨ õryok nohmɨra.— 31 Erze israel oso õr bahluwo ochishew kojano po par uje sehe oduhu Jesús oduhu toy. 32 Jesús tatɨm õr ɨm: —Tiyokõr kuche uje ich kɨhniya hn ɨhĩ̵rtso olak ɨkɨch tĩ̵ra Papa ɨr ukurbo. ¿Obitɨkɨhɨ ese uje sehe duhu tukulo yok uhulo tɨkɨtɨ ẽrlo yok kojano po?— 33 Erze israel oso õr bahluwo otatɨm otsɨɨ: —Ye erze obiyo ɨhɨrtsõpe uje ahakõr duhu oyuhu owa. Shɨ eyehnɨm Porrosht heke sehe oyuhu owa pork owa shɨ hnakɨrap per sehe uhu owa ɨlo Porrosht.— 34 Jesús tatɨm õr ɨm: —Olak ley tata shuu ɨtsorz ɨm: “Porrosht ɨm: Titɨm olak uje olak porrosht.” 35 Nĩhyok uje yeẽk pwele sata uje Porrosht ahwoso tata. Erze oso uje Porrosht ɨshɨm õr lahwoso wɨr uje ɨre tata uje wɨr õr porrosht. 36 Wɨchɨ uje chiihla yokni hn shuu tɨkɨrẽt tɨtĩ̵r nãhu ĩ̵rmo. ¿Ɨnaãpo heke athɨlo uje tipuuhnɨm Porrosht shɨ pork titɨm olak uje yok uu Porrosht Ijɨt? 37 Kɨmɨjɨ ye tiyokõr erze Papa ɨr ɨbiyo ich om uje otiislo yok. 38 Per uje tiyokõr Papa ɨr ɨbiyo ich ye otiislope erze ɨr ɨbiyo uje tiyokõr pork shuu ɨmeheeych uje yok ɨr Ijo heke tyenɨj erahalo uje Papa de yok hn yok de Papa heke shɨ õryok nohmɨra.— 39 Sehe odishew ɨrpo per ɨre tokolɨhɨ õr ehet hn hno. 40 Jesús tokolɨhɨchɨs hno tĩ̵r onoota Jordán pɨt yet hn sakahachɨs ese owich uje Juan lɨshɨ tohɨrm osohoni. 41 Ich oso okɨhniya uje otɨrẽt otĩ̵r ɨre. Otatɨmye otsɨɨ: —Juan yelɨj niyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr per nos wɨr Juan ahwoso uje tata ese hnakɨrbich wɨr ich ũru.— 42 Ich okɨhniya uje ye olotiis Jesuspe uje dechɨ ese owich.
1 Eseekite hn hnakɨrbich de wahacha dɨt Betania uje permo. Ɨr iich otsɨɨ Lázaro. María hõr nanɨmicha Marta odechɨ ese dɨt toy. 2 Asa María wate uje tormĩ̵hɨ eyok Ɨrhĩch ɨr hnɨte perfumekite hn sekar chĩ̵ra lakĩ̵rt. Wate ese Lázaro uje permo ɨr nanap. 3 Erze Lázaro nanɨme oshuu yet hno tĩ̵r Jesús par tatɨm ɨre sole: —Ɨrhĩche, ese ahẽrt uje ahmũr ich permo.— 4 Heke Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Ese permɨt ye duhu wɨchɨ tope. Shɨ chishew ɨre par uje shuu oso onarim Porrosht hn par shuu onarim Porrosht Ijɨt toy.— 5 Jesús ich sahmũr Marta hn ɨr nanɨmicha María hn õr dehebich Lázaro. 6 Uje Jesús chunt uje Lázaro permo ich ye do tĩ̵r ɨre nehech daalo osiyer. 7 Uje iyuwe erze daalo osiyer hn tatɨm dakɨle ɨm: —Yukulo yɨtĩ̵rlo wahachpo hnɨmich Judea.— 8 Ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: —Maestro, erze israel oso õr bahluwo uje ehn owa de wahachni hn sehe oduhu owa onĩ̵ra owa kojano po hn ¿je ele ahle sehe etĩ̵r wahachpo?— 9 Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje deeych chihit nãhu ĩ̵rmo ich shɨ dose ora hn uje yeẽk dɨrkɨhɨ deeych ich ye kojano duhu ɨr hnɨtepe pork deeych chihit hn umo dejɨch, 10 per kɨmɨjɨ yeẽk dɨrkɨhɨ dɨhlelta ich shish kojano shuu ɨr hnɨte pork nĩhyok uje chihit ɨre.— 11 Uje tata shuu ɨtsorz hn tatɨm õrpo ɨm: —Eyok ihyẽt Lázaro yesh umo. Takaha par uje tɨniyẽr ɨre.— 12 Ɨr akɨle otatɨm ɨre otsɨɨ: —Ɨrhĩche, kɨmɨjɨ shɨ umo ich wɨsɨk wɨsɨk hn owich ompo.— 13 Jesús shɨ sɨteẽta uje Lázaro shɨ umo per ich toy, heke erze ɨr akɨle õr pyensa uje Lázaro shɨ umo. 14 Jesús tatɨm õr ich shuu ɨmeheeychpa ɨm: —Lázaro ich tokɨ. 15 Tahmũr uje ye eyok chɨhɨ wahachpe pork ele ahle ich ye tuu otiislo yokpe.— Tatɨm õr ɨm: —Yukulo yɨtĩ̵rlo Lázaro ihyuch.— 16 Tomás uje ɨr alokot otsɨɨ Arãho tatɨm erze Jesús akɨle yewo ɨm: —Yukulo yukwĩya ɨre par uje yɨtɨlo toy.— 17 Eseekite uje Jesús taachĩ̵hɨchɨs hn chunt uje Lázaro ich tohna hn ochihĩtsɨm ɨre ich daalo kwatro. 18 Ese dɨt Betania ye dukuhlehechɨspe dɨt Jerusalén, kɨmɨjɨ tre kilometro 19 heke erze israel oso ich okɨhniya uje ohno otĩ̵r wahacha par otekɨrɨhɨ Marta hn María par uje oshuu õr aho kɨɨs pork õr dehebich Lázaro tohna. 20 Uje Marta chunt uje Jesús yehe tɨrẽt hn tokole dalehe arhĩch. Shɨ María sakaha dahuch. 21 Marta tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, kɨrẽhe owa chɨhɨ lɨkhna ich pehebich ye tope, 22 per tɨkɨraha uje apur Porrosht kuchẽrk ich shish ɨshɨm owa.— 23 Jesús tatɨm wate ɨm: —Owa ehebich tyenɨj ɨkpo.— 24 Marta tatɨm ɨm: —Tɨkɨraha uje tyenɨj ɨkpo nehe uje topo õr ɨkpo uje ĩ̵rmo uhurc.— 25 Jesús tatɨm ɨm: —Yok uje tuu oso õr ɨkpo hn tokosɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Ese uje ye lotiis yok uje toy ich shish ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre, 26 hn nos wɨr uje ye olotiis yok uje yesh õr ɨka wɨr ye otope hn otĩ̵r urhuta bahluta ehet petɨk nehe. ¿Je ye otiis uje titɨm owaka?— 27 Wate tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ye tokotiis uje owa Cristo uu Porrosht Ijɨt uje tyenɨj tɨrẽt tĩ̵r ĩ̵rmo.— 28 Uje wate tata shuu ɨtsorz hn hno tɨbii nanɨmicha María. Keytkẽr saraãshi lahwoso tatɨm María ɨm: —Maestro de wahacha. Tɨbii owa.— 29 Uje chunt uje Jesús tɨbii ich iyehet shɨchish hno tĩ̵r ɨre. 30 Jesús yahpaa masaha dɨtpe, shɨ de wahacha owich uje Marta chishɨhɨke. 31 Eseekite hn erze israel oso ode María ihyuch par otɨbey wate par uje oshuu ehet kɨɨs. Uje omo uje wate iyehet shɨchish hn hno ich otsahn ɨjɨch. Wɨr shɨ otsẽrza uje María tĩ̵r dukuta par uje yerh. 32 Uje María taachĩ̵hɨ ese owich uje Jesús de hn icha dɨte hnɨmoho ɨkɨch tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, kɨrẽhe owa chɨhɨ lɨkhna ich pehebich ye tope.— 33 Uje Jesús umo María uje yesh yerh hn erze israel oso oyerh toy hn Jesús ich dosdarak pork chuuna. 34 Tatɨm María ɨm: —¿Odihitsɨmɨhɨ ɨraãpohna?— Otatɨm otsɨɨ: —Ɨrhĩche, erẽt, eychɨm.— 35 Jesús yerh, 36 heke erze israel oso otatɨmye otsɨɨ: —Hmeychɨmlo, ich sahmũr pishɨ wɨchɨ.— 37 Per yewo otatɨmye otsɨɨ: —Lɨkɨ uje shuu ese olɨbɨt umo lekɨtiyoni. Kɨrẽhe chɨhɨ lɨkhna ich chukuta Lázaro ye duhu tope.— 38 Eseekite uje Jesús sɨtĩ̵r ɨre asa dukuta ich dosdarakpo pork chuuna. Ɨr dukuta de kojach onta hn ɨr uhurrza shɨ kojach. 39 Jesús tatɨm õr ɨm: —Eyuhulo ese kojach ɨr uhurrza.— Marta wate ese topɨt ɨr nanɨmicha tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ich mɨhnẽ pork ich daalo kwatro uje toy.— 40 Jesús tatɨm Marta ɨm: —Titɨm owaka, kɨmɨjɨ ye otiis uje ehebich ɨkpo ich eychɨm uje Porrosht shiyokõr.— 41 Uje ochiyuhu ese kojach uhurrzaka hn Jesús teychɨm poõrc. Tatɨm Porrosht ɨm: —Dii Porrosht, tɨkɨnshɨp owa pork owa shish ẽr yok. 42 Tɨkɨraha uje shish ẽr yok per shɨ tiita tuu ɨtsorz par uje tuu nãhu oso uje ode lɨka otẽr par uje odɨraha hn ye olotiis uje owa uhu tɨkɨrẽtni.— 43 Uje tatɨm Porrosht shuu ɨtsorz hn sɨhnew lahwoso ɨm: —Lázaro, atokolɨhɨchɨs.— 44 Ese uje tohna ich tokolɨhɨchɨs dukuta. Uje ochihitsɨmhna ich oshiyeru ɨr hme hn ɨr hnɨte hn oshiyeru ɨr ɨrmiyo ochĩ̵ra bortɨsht. Jesús tatɨm õr ɨm: —Eyuhulo par uje pwele dɨrk.— 45 Eseekite hn erze israel oso uje õya María oteychɨm uje Jesús shiyokõrke heke ich okɨhniya uje ye olotiis ɨrpe 46 per yewo ohno otĩ̵r erze fariseo otatɨm õr uje Jesús shiyokõrke. 47 Heke erze fariseo hn erze saserdote õr bahluwo oshuu Junta Suprema otakɨsho lawich. Otatɨm õr otsɨɨ: —¿Yiyokõrlo latɨkpo? Ese hnakɨrbich shish shiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr. 48 Kɨmɨjɨ ye yontɨlo ɨre uje shiyokõr shuu ɨtsorz ich nos oso ye olotiis ɨrpe. Heke erze romano oso tyenɨj otɨrẽt nehe hn otsehnɨmich asa eyok templo hn nos otsɨhna eyok ɨhnapso.— 49 Caifás dechɨ toy. Wɨchɨ uu saserdote õr bahlut pisht uje yesh sakaha par ese ãyt. Tatɨm õr ɨm: —Olak ye erahalo latɨk. 50 ¿Je ye ɨmeheeychpe par olak uje ich ma om oshuu hnakɨrbich nohmet oshuu toy par sosɨr oso je uje nos eyok ɨhnapso tyenɨj otoy?— 51 Ye tãra Caifás ɨr eyuwope uje tata shuu ɨtsorz. Wɨchɨ uu saserdote õr bahlut pisht uje yesh sakaha par ese ãyt heke Porrosht shuu tata uje Jesús tyenɨj toy par takashɨm israel oso. 52 Per ye shɨ par erze israel osope uje takashɨm õr. Tyenɨj shuu wɨr otakɨsho lawich erze Porrosht aabo uje ode lekɨtiyo. 53 Uje tata shuu ɨtsorz hn erze israel oso õr bahluwo ɨchii ochukwi Jesús ɨluu par uje sehe oduhu ɨre oduhu toy. 54 Heke eseekite hn Jesús ye dɨrkɨhɨ erze israel oso õr ehetpe uje ode hnɨmich Judea, per hno tĩ̵r wahacha dɨt uje iich otsɨɨ Efraín ye dukuhlehechɨspe hnɨmich uje ɨsa. Sakahachɨs hõr wɨr dakɨle. 55 Eseekite ich yej terɨhɨ erze israel oso õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua. Ich oso okɨhniya uje otokolɨhɨ erze duwo ijaabo hn ohno otĩ̵r Jerusalén par ese õr ahamich. Ohno wap par uje onɨshii ɨre par uje õr pwele omasaha templo patikɨt ehet. 56 Uje ehn oyehet wahacha templo patikɨt ehet ich shish ochukwi Jesús. Otatɨmye otsɨɨ: —¿Hap olak, olak eyuwo tɨsĩ̵r latɨkpo? ¿Je wɨchɨ tɨrẽt tĩ̵r ele õr ahamich?— 57 Erze saserdote õr bahluwo hn erze fariseo otatɨm nos wɨr osohna otsɨɨ: —Uje olak yeẽk dɨraha chɨhɨ ɨraãpo Jesús ich tyenɨj atɨmlo õryok par oyishew ɨre.—
1 Eseekite uje ehn yahpaa terɨhɨ daalo seys par ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua hn Jesús hno tĩ̵r wahacha dɨt Betania. Ese dɨt wɨchɨ uje Lázaro debuhu uje Jesús shuu ɨkponi. 2 Wɨr oshiyokõr oposohochɨs par Jesús. Marta ɨshɨm õr poso hn Lázaro sakaha Jesús ahɨr hõr wɨr yewo nemest wɨrc. 3 María tõhwa perfume uje iich otsɨɨ nardo par tormĩ̵hɨ Jesús hnɨte. Ese perfume kɨmɨjɨ medyo litro. Wɨchɨ ich debichpa. Tormĩ̵hɨ Jesús hnɨte ese perfume hn sekar chĩ̵ra lakĩ̵rt. Ɨr ihyuch ich perfume aat dichpa. 4 Jesús ɨr akɨle odechɨ. Sohmet de uje iich otsɨɨ Judas Iscariote. Wɨchɨ uje tyenɨj chiwãha Jesús nehe. Judas tata ɨm: 5 —¿Ɨnaãpo heke ye anuwãhalope ese perfume uhulo debich, shɨ ɨtso uje hnakɨrbich chishew obiyo nehech ãyt nohmɨra par asɨmlo baho erze losuhlaabo?— 6 Judas shɨ tata shuu ɨtsorz. Wɨchɨ ye nahmũr takashɨm erze losuhlaabope. Tata shuu ɨtsorz pork ɨre echɨkɨt. Tɨbey ese kotsɨrbɨt ijaabɨt uje erze hnote de uje oso oshɨm Jesús. Torha erze hnote uje ochɨmchaha ese kotsɨrbɨt ehet. 7 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye ahakoslo wate. Shɨ chɨhmer ese perfumeni nehech ele ahle par uje tormĩ̵hɨ yok shɨ ɨtso uje tɨkɨtɨke, pork deeych yet nehe hn ochihitsɨm yok. 8 Erze losuhlaabo shish ode olak ahɨr nehe per ye shish yok chɨhɨ olak ahɨr petɨk nehe.— 9 Eseekite hn erze israel oso ich okɨhniya ochunt uje Jesús dechɨ dɨt Betania heke ohno otĩ̵r wahacha par oteychɨm ɨre. Ye shɨ sehe oteychɨm Jesuspe. Sehe oteychɨm Lázaro toy uje Jesús shuu ɨkponi, 10 heke erze saserdote õr bahluwo ochɨbɨte par uje sehe oduhu Lázaro oduhu toy. 11 Pork erze israel oso ich okɨhniya uje omo Lázaro uje ɨkponi heke oym erze israel oso õr bahluwo hn ye olotiis Jesuspe. 12 Eseekite ich oso okɨhniya ohno otĩ̵r Jerusalén par ese õr ahamich. Uje deychole hn wɨr ochunt uje Jesús yehe tɨrẽt. 13 Ohnõy hĩ̵r ihyõ hn ohno otokolɨhɨ Jerusalén par uje olalehe Jesús arhĩch. Otata ich otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Sehe oyuhu Porrosht dosĩ̵r õryok. Sehe oyuhu õryok Ɨrhĩch Porrosht diyuhu lahwoso omoho ese uje shuu tɨrẽt. Wɨchɨ uu israel oso õr rey.— 14 Jesús chish buritɨt hn iyãha shɨ ɨtso uje Porrosht ahwoso tata ɨm: 15 —Olak uje ebuhulo ese dɨt Jerusalén ye atɨlɨlo latɨk. Jerusalén ɨr iich yet otsɨɨ Sión. Eychɨmlo, olak rey yehe tɨrẽt iyãha buritɨt uje ijaap.— 16 Wap erze ɨr akɨle ye odɨraha erze ahwoso uje sorzɨhɨ Jesús, per uje Jesús hno tĩ̵r poõrc ich õr eyucha uje Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz. Ɨre nos shuu yakaha. 17 Erze oso uje ode Jesús ahɨrni hn omo uje tɨbii Lázaro uje de dukuta ehet hn shuu ɨkpo wɨr otata erze uje õr ɨre omoni. 18 Erze oso ich okɨhniya uje ochunt uje Jesús shuu Lázaro ɨkponi heke otokolɨhɨ dɨt odalehe arhĩch. 19 Erze fariseo okeytkẽrye otsɨɨ: —Hmeychɨmlo, ye eyok pwele yiyokõrlo latɨk. Nos wɨr oso ohno õya ɨre.— 20 Eseekite hn uu Griego yewo nohmɨramo ohno õya erze yewo uje otĩ̵r ese õr ahamich uje de wahacha Jerusalén par oteeychãha Porrosht. 21 Wɨr otsɨtĩ̵r ɨre Felipe. Wɨchɨ tãra dɨt Betsaida uje de hnɨmich Galilea. Otatɨm Felipe otsɨɨ: —Ɨrhĩche, sehe oyekɨrɨhɨ Jesús.— 22 Felipe hno tatɨm Andrés hn ohno otatɨm Jesús. 23 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ich yej terɨhɨ pɨshɨrĩt. Yok uje tokõra poõrzni tyenɨj takaha tɨtĩ̵r poõrzpo. 24 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje trigo eyhita kayɨhɨ hnɨmich per ye masaha hnɨmich uutpe ich shɨ eyhita nohmɨra uje dechɨ, per uje ochukwẽr ɨtso uje ochihitsɨm topɨt ich tokole hn ɨr ee de ich kɨhniya. Shɨ yok ɨtso uu trigo eyhita pork tyenɨj tɨkɨtɨ par uje tuu Porrosht aabo okɨhniya uje ode nehe. 25 Ese uje ich sahmũr erze kuche uje de nãhu ĩ̵rmo, uje uhurc hn nos pyerte. Per ese uje ye nahmũr erze kuche uje de nãhu ĩ̵rmo ich tɨbey ɨre par uje ɨr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 26 Uje yeẽk chishew pɨbiyo ich shish tyenɨj chɨkãha pɨjɨch heke ese owich uje yok de ich wɨchɨ shish de toy. Kɨmɨjɨ yeẽk niyokõr pɨbiyo ich Papa narim ɨre.— 27 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Ele ahle ich yok dosdarakpa. ¿Titɨm Papa latɨkpo? ¿Je om uje titɨm par takashɨm yok par uje ye erze kuche mɨhnũwo tĩ̵r yok nehe? Ye ompe uje titɨm ɨre tuu ɨtsorz. Tɨkɨrẽt tɨtĩ̵r ɨrmõni par uje wɨr tĩ̵r yok.— 28 Hn Jesús tatɨm Porrosht ɨm: —Papa, ebɨte orhõta uje owa dich.— Uje tata shuu ɨtsorz hn õr ahwoso tãra poõrc ɨm: —Ich tuu ɨmeheeych uje yok dich hn tyenɨj tuu ɨmeheeychpo nehe.— 29 Erze oso uje odechɨ ochunt erze ahwoso hn otatɨmye otsɨɨ: —Nar.— Yewo otsɨɨ: —Anjel keytkẽr ɨre.— 30 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erze ahwoso uje entloko ye par takashɨm yokpe, shɨ par uje takashɨm olak. 31 Ele ahle ich terɨhɨ ɨshɨrĩt uje tɨbɨte orhõta uje oso õr ɨluu ich mɨhnũ heke Porrosht tyenɨj sepyẽr õr nehe hn tẽrz Satanás uje tɨbey nãhu ĩ̵rmo. 32 Uje ochowɨshɨhɨ yok krus eeych nehe ich nos tuu oso otɨrẽt otĩ̵r yok. 33 Uje tata shuu ɨtsorz ich shuu ɨmeheeych uje ɨre tyenɨj tooho krus eeych.— 34 Erze oso otatɨm Jesús otsɨɨ: —Oyunt uje Porrosht ahwoso tata uje Cristo tyenɨj shish de, ye tope. ¿Ɨnaãpo heke atha ese uje tãra poõrc tyenɨj ochowɨshɨhɨ krus eeych? ¿Yeẽkpo ese uje tãra poõrc?— 35 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ese uje ɨtso luu yesh de olak ahɨr per shɨ par daalo arhaabo. Tyenɨj erkɨhɨlo asa luu yokõrt uje yesh chihit olak pork deeych yet nehe ich dɨhlele. Uje yeẽk dɨrk uje dɨhlak ich ye dɨraha uje tĩ̵r. 36 Ese uje ɨtso luu uje ehn chihit olak ye otiislo ɨre par uje amsahalo par ɨr aabo heke ich olak shɨ ɨtso luu pork erahalo uje ich ũru.— Uje Jesús tata shuu ɨtsorz hn hno sakɨs ɨre. 37 Shiyokorĩ̵hɨ kuche õr ɨle ɨkɨch ich kɨhniya uje ye latɨk pwele niyokõr per shish otsotiis ɨre 38 par uje nos yakaha erze uje profeta Isaías lɨshɨ chichewkite. Ɨr ahwoso shuu ɨtsorz ɨm: —Ɨrhĩche, nos oso otsotiis ahwoso uje titɨm õr. Ye latɨk dɨraha uje ahakõr erze kuche ẽra akɨrbo.— 39 Heke shish otsotiis pork profeta Isaías tata toy ɨm: 40 —Porrosht shiyeru õr ɨle par uje ye onomo hn ye oduhu deyuwo tɨsĩ̵r par ochɨraha, pork kɨmɨjɨ onomo hn odɨraha ich otĩ̵r Porrosht hn wɨchɨ ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ dahɨr.— 41 Isaías tata shuu ɨtsorzkite pork umo Cristo uje hũre hn tatɨm oso uje teychɨm. 42 Isaías tatkite uje otsotiis ɨr ahwoso per shish israel oso ich okɨhniya ye olotiis Jesuspe hn õr bahluwo yewo õr ɨtspo ye olotiispe, per erze õr bahluwo ye oduhu oso odɨrehepe pork otola erze fariseo. Erze fariseo ochɨbɨte uje yeẽk uje ye lotiis Jesuspe ich ochiyuhu sinagoga ehet. 43 Erze õr bahluwo otola uje otatɨm yewo uje ye olotiis Jesuspe pork ma otsahmũr uje oso onarim õr je uje Porrosht narim õr. 44 Eseekite hn Jesús sɨhnew lahwoso tatɨm õr ɨm: —Uje yeẽk ye lotiis yok ich ye lotiis Papa toy. Wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽtni. 45 Yeẽk uje umo yok ich umo ese uje shuu tɨkɨrẽtni. 46 Yok ɨtso luu uje tɨkɨrẽtni tɨtĩ̵r nãhu ĩ̵rmo hn tuu ochɨraha uje ich ũru. Heke yeẽk uje ye lotiis yok ich shɨ ɨtso uje ye dakaha dɨhlelta ehetpe. 47 Yeẽk uje chunt pahwoso hn ye nahmũr niyokõrpe ich ye yokpe uje tɨbɨte ɨr ɨluu orhõta. Ye tɨkɨrẽt petɨkni par uje yok tomsaha jwe par ahnũwo ĩ̵rmo oso. Shɨ tɨkɨrẽt pork sehe tokosɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. 48 Yeẽk uje sɨtak yok hn ye nahmũr pahwosope de uje chɨbɨte orhõta uje shiyokõr mĩ̵hnɨk. Uje terɨhɨ ĩ̵rmo uhurc nehe ich pahwoso uje wɨchɨ chunt wɨr uje chɨbɨte orhõta uje shiyokõr mĩ̵hnɨk. 49 Ye shɨ titɨm olak uje tahmũr. Papa uje shuu tɨkɨrẽtni wɨchɨ uje tatɨm yok par shuu titɨm olak. 50 Erze Papa ɨr ahwoso uje shuu titɨm olak shuu oso õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Erze uje titɨm olak wɨr uje Papa tatɨm yok par shuu titɨm olak.—
1 Eseekite uje ehn yahpaa terɨhɨ ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua ich Jesús chɨraha uje yej terɨhɨ ɨshɨrĩt par tokolɨhɨ nãhu ĩ̵rmo hn hno tĩ̵r Deych ahɨr. Wɨchɨ shish sahmũr erze uje ye olotiis ɨrpe uje ode nãhu ĩ̵rmo. Sowa uje sahmũr õr pork tooho õrkite. 2 Ich osdeyo uje dyablo chɨbɨte Judas Iscariote ɨr eyuwo par uje shuu chiwãha Jesús. Judas wɨchɨ Simón Iscariote ɨr ijɨt. 3 Eseekite uje ehn Jesús hõr otaak ich chɨraha uje ɨr Deych chɨbɨte nos wɨr kuche ɨr hme hn chɨraha uje tãra Porrosht ahɨr hn tyenɨj cheeshpo tĩ̵r Porrosht ahɨr nehe. 4 Chɨraha uje ɨre dich ɨtsorz per shɨ iyehetɨhɨchɨs nemest wɨrc hn chiyuhu ese bortɨsht uje tuuhna hn chishew towaylt, chiyuwa laharc shuu tĩ̵r hnɨmich. 5 Sanuwãha awɨt pankanta ɨchii chuhrũ erze dakɨle õr hnɨte hn sekar chĩ̵ra ese towaylt uje chiyuwa laharc. 6 Uje toka Simón Pedro par churhũ hnɨte hn Pedro tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ¿je erhũ pɨr?— 7 Jesús tatɨm ɨm: —Ele ahle uje tiyokõr ye erahape per je deeych yet nehe hn eraha.— 8 Pedro tatɨm ɨm: —Yelɨj tuu erhũ pɨr.— Hn Jesús tatɨm ɨm: —Uje ye uhu tũrhu er ich ye owa pakɨlakpe.— 9 Simón Pedro tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ye shɨ erhũ pɨr. Erhũ pɨhme hn erhũ puhuta toy.— 10 Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Ese uje tɨsoho awɨt ich ye nesita uje tɨsohopo. Shɨ ɨr hnɨte wɨr uje tyenɨj churhũ pork ich nos nimpyo. Olak ich nos olak nimpyo. Shɨ sohmɨra uje ye nimpyope.— 11 Jesús chɨraha ese uje tyenɨj chiwãha ɨre heke tatɨm õr uje ye nos õr nimpyope. 12 Uje Jesús nos churhũ õr hnɨteke hn tuuhna ese shepɨkɨtpo hn sakahachɨs nemest wɨrc. Tatɨm õr ɨm: —¿Je erahalo erze uje tiyokõrke? 13 Olak ebiilo yok on: “Maestro hn Ɨrhĩche.” Ich om uje uhulo ɨtsorz pork yok uu olak Ɨrhĩch hn yok uu olak Maestro. 14 Ich yok uu olak Ɨrhĩch hn olak Maestro uje tũrhu olak hnɨte, heke olak tyenɨj erhũloye hnɨte. 15 Erze uje tiyokõrke wɨr par uje tokowa olak par uje ahakõrlo uhulo ɨtso uje tiyokorãha olak. 16 Ich ũrpa uje titɨm olak. Ese uje õr yɨlak ye ma dichpe je ɨr yɨnsɨrc hnii ese uje tɨrẽtni ye ma dichpe je ese uje shuu tɨrẽt. 17 Kɨmɨjɨ erahalo erze uje titɨm olakɨke, ich om uje ahakõrlo. 18 Nos titɨm olak erze pahwoso per olak nohmet de uje ye titɨm ɨrpe pork nos tɨkɨraha olak nohmɨr nohmɨr uje tiihla olakni. Tiihla olak nohmet shɨ par uje tuu Porrosht ahwoso yakaha uje tata shuu ɨtsorz ɨm: “Ese uje taakɨhɨ pahɨr ich sɨtak yok hn tyenɨj shiyokõr ɨtso uje tarãha yok hnɨmich chĩ̵ra derrza õrrza.” 19 Ele ahle titɨm olak erze uje tyenɨj tɨr yok nehe, heke uje tĩ̵r yok ich erahalo uje yok tokõra poõrzni. 20 Ich ũrpa uje titɨm olak. Uje tuu yeẽk hno tĩ̵r yet hn wɨchɨ sahmũr ɨre ich sahmũr yok toy. Ese uje sahmũr yok ich sahmũr toy ese uje shuu tɨkɨrẽtni.— 21 Eseekite uje Jesús tatɨm õr shuu ɨtsorz ich chuuna hn dosdarakpa heke tatɨm õr ɨm: —Titɨm olak ich tuu ũrpa. Olak yet de uje sehe niwãha yok.— 22 Erze ɨr akɨle oteychɨmye. Ye odɨraha yeẽkpo ese uje sorzɨhɨ. 23 Wɨr õr yet de uje sakaha Jesús ahɨr. Wɨchɨ Juan uje Jesús sahmũrpa. 24 Simón Pedro tatɨm Juan chĩ̵ra nahmɨta par shuu sapur yeẽkpo uje Jesús sorzɨhɨ. 25 Wɨchɨ dechɨ Jesús ahɨr heke tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ¿yeẽkpo ese?— 26 Jesús tatɨm ɨm: —Ese uje taka yok pan hn tokosɨm ɨre wɨchɨ ese.— Ɨchii sɨta ɨr pan hn ɨshɨm Judas. Wɨchɨ uu Simón Iscariote ɨr ijɨt. 27 Uje Judas chishew ese pan hn tew ich Satanás masaha ɨre ehet. Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Ese uje sehe ahakõr ich ahakõr shɨchish.— 28 Nĩhyok uje ɨr akɨle yeẽk uje sakaha nemest wɨrc chɨraha erze uje Jesús tatɨm Judas shuu ɨtsorz. 29 Judas wɨchɨ uje tɨbey ese kotsɨrbɨt uje ochɨmchaha hnote heke erze yewo oshuu deyuwo tɨsĩ̵r uje Jesús shuu tiya kuchẽrk par ese õr ahamich o kɨmɨjɨ duhu dosɨm kuchẽrk uu losuhlaabo. 30 Uje Judas chishew ese pan hn tew hn hno shɨchish tokole. Ich dɨhlak. 31 Eseekite uje Judas tokolɨke hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok tokõra poõrzni. Ele ahle Porrosht shuu yok dich hn tuu ɨre dich toy. 32 Kɨmɨjɨ tuu Porrosht dich ich Porrosht shuu yok dich shɨchish. 33 Olak shɨ olak ɨtso pijo. Ich yej terɨhɨ pɨshɨrĩt par uje tɨkɨtokolɨhɨ olak ahɨr. Ekulo yok nehe per shɨ ɨtso uje titɨm erze israel osohna ich titɨm olak toy. Ye olak pwele etĩ̵rlo ese owich uje takaha tɨtĩ̵r. 34 Titɨm olak pahwoso ahlo. Tyenɨj ahmũrloye uhulo ɨtso yok uje tahmũr olak. Tyenɨj ahmũrloye uhulo ɨtsorz. 35 Uje ahmũrloye uhulo ɨtsorz ich nos wɨr oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo ochɨraha uje olak yok pakɨle.— 36 Eseekite hn Simón Pedro tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, ¿etĩ̵r ɨraãpo?— Jesús tatɨm ɨm: —Ese owich uje takaha tɨtĩ̵r ye owa pwele etĩ̵rpe, per je deeych yet nehe hn etĩ̵r yok.— 37 Pedro tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ¿Ɨnaãpo heke ye yok pwele par tokõya owa? Kɨmɨjɨ tɨkɨtɨ par takashɨm owa ich shɨ tɨkɨtɨ.— 38 Jesús tatɨm ɨm: —¿Je ũru uje sehe akashɨm yok nehech atɨ? Titɨm owa ich tuu ũrpa. Uje ehn yahpaa kokot yerh ich atha yok tre bese uje ye eraha yokpe.—
1 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye as olak ɨbe. Ye otiislo Porrosht hn ye otiislo yok toy. 2 Wahacha Papa ihyuch ich owɨlo kɨhniya uje de. Kɨrẽhe ye ɨlorz ich ye titɨm olakpe uje takaha tinshii owɨlo par olak. 3 Uje tɨmɨt nehe ich takaashpo takahi olak par uje olak dechɨ pahɨr toy. 4 Olak erahalo ese dehet uje tĩ̵r ese owich uje tɨtĩ̵r.— 5 Tomás tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, ye oyɨrahape ese uje etĩ̵r heke ye oyɨraha ese dehet.— 6 Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Shɨ yok uje tuu oso otĩ̵r Porrosht ahɨr shɨ ɨtso uje yok dehet uje seya oso Porrosht ahɨr. Erze uje ich ũru tãra yok. Yok tokosɨm oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Shɨ yok uje tuu otaachĩ̵hɨ Porrosht ahɨr. 7 Kɨmɨjɨ erahalo yok ich erahalo Papa toy. Ele ahle erahalo Papa hn amlo ɨre.— 8 Felipe tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, owa õryok uu Eych. Shɨ ese uje sehe oyeychɨm.— 9 Jesús tatɨm ɨm: —Felipe, ich osdeyo uje yok de olak ahɨr. ¿Je ye eraha yokpe? Yeẽk uje umo yok ich umo Papa toy. ¿Ɨnaãpo heke atɨm yok par uje sehe eychɨm Papa? 10 ¿Je otiis uje yok de Papa ehet hn Papa de pehet? Erze pahwoso uje titɨm olak ye shɨ yokpe uje titɨm olak. Papa uje de pehet wɨchɨ uje shiyokõr debiyo. 11 Ye otiislo uje yok de Papa ehet hn Papa de pehet. Kɨmɨjɨ otiislo pahwoso per ye otiislo erze uje tiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr uje chɨbɨte orhõta uje Papa de pehet. 12 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Uje yeẽk ye lotiis yok ich shiyokõr ɨtso uje yok tiyokõr, hn shiyokõr obiyo ich ma deyo je yok pork tɨtĩ̵r Papa ahɨr. 13 Nos wɨr kuche uje apurlo Papa hn ẽrlo piich ich tiyokõr par uje tuu Papa dich. 14 Tiyokõr uje apurlo Papa hn ẽrlo piich.— 15 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje ahmũrlo yok ich ahakõrlo pahwoso uje titɨm olak. 16 Tyenɨj tapur Papa hn shuu yet tɨrẽt tĩ̵r olak par takashɨm olak. Wɨchɨ tyenɨj shish de olak ahɨr. 17 Wɨchɨ Porrosht Ɨchɨbich uje shish tata uje ich ũru. Ye ĩ̵rmo oso õr pwele onahmũr ɨrpe pork ye onomo ɨrpe hn ye odɨraha ɨrpe. Olak erahalo ɨre pork dechɨ olak ahɨr hn tyenɨj masaha olak aho nehe.— 18 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ye tokoym olakpe tuu olak ɨtso kuhnẽro. Tyenɨj takaashpo nehe. 19 Shɨ pɨkaap hn erze ĩ̵rmo oso ye onomo yokpe per olak tyenɨj eychɨmlo yokpo nehe. Tyenɨj yok ɨkpo nehe heke tyenɨj olak ɨkpo toy. 20 Uje terɨhɨ ese deeych uje yok ɨkpo nehe ich erahalo uje yok de Papa ehet hn olak de pehet hn yok de olak aho. 21 Yeẽk uje chɨraha pahwoso hn shiyokõr wɨchɨ uje sahmũr yok. Yeẽk uje sahmũr yok shuu ɨtsorz ich Papa sahmũr ɨre hn yok tahmũr ɨre toy. Tuu ɨmeheeych uje yok de ɨre ahɨr.— 22 Judas ye uu Judas Iscariotepe wɨchɨ tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, ¿uhu ɨnaãpo par uje oyomo owa hn ye erze ĩ̵rmo oso õr pwele onomo owape?— 23 Jesús tatɨm ɨre ɨm: —Uje yeẽk sahmũr yok ich shiyokõr uje pahwoso tata, hn Papa sahmũr ɨre. Papa hn yok tyenɨj oyɨtĩ̵r ɨre hn oyiyakaha ɨre ahɨr. 24 Uje yeẽk ye nahmũr yok ich ye niyokõrpe uje pahwoso tata. Erze uje yesh titɨm olak wɨr ye pahwosope. Wɨr tãra Papa uje shuu tɨkɨrẽtni. 25 Uje ehn yesh yok de olak ahɨr ich titɨm olak ahnũwo pahwoso. 26 Ese uje takashɨm olak nehe wɨchɨ Porrosht Ɨchɨbich uje Papa shuu tĩ̵r olak par sakaha powich. Wɨchɨ tyenɨj nos shiyokorãha olak hn shuu olak eyucha erze kuche uje titɨm olakni.— 27 Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Uje takaha ich shish tuu olak aho kɨɨs ɨtso yok uje pehet kɨɨs. Uje ĩ̵rmo oso oshuu olak aho kɨɨs ich ye ɨlope uje tuu olak aho kɨɨs. Ye as olak ɨbe hn ye atɨlɨlo latɨk. 28 Ich entlo uje titɨm olakɨke uje tyenɨj takaha hn takaashpo nehe. Kɨmɨjɨ ahmũrlo yok ich olak ayla uje tɨtĩ̵r Papa ahɨr pork wɨchɨ ma dich je yok. 29 Ele ahle titɨm olak par uje erahalo uje tyenɨj tɨtĩ̵r poõrc nehe. Uje pahwoso yakaha nehe ich ye otiislo yokpe. 30 Ich ye tuu pahwoso berzope uje titɨm olak pork Satanás tɨrẽt tĩ̵r yok. Wɨchɨ uje tɨbey nãhu ĩ̵rmo. Wɨchɨ ye ɨr ukũrbɨrsh par tɨbey yok. 31 Shɨ tiyokõr uje Papa tatɨm yok heke erze ĩ̵rmo oso ochɨraha uje tahmũr Papa.— Hn Jesús tatɨm dakɨle ɨm: —Alehetlo, yukulo.—
1 Eseekite hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Shɨ yok ɨtso uva diich hn Papa wɨchɨ uje tɨbey erze uva. 2 Pakɨle wɨr õr ɨtso uke. Erze uke ĩya ese ɨr diich. Ese diich wɨchɨ yok. Kɨmɨjɨ ee ye chɨhɨpe ich Papa chekshehe per kɨmɨjɨ ɨr ee de ich shɨ chekshehe erze uje ye ompe par uje shuu ma ee kɨhniya. 3 Erze pahwoso uje titɨm olakni shuu amsahalo par olak Porrosht aabo. 4 Meylo yok hn yok ɨtspo shish tokõya olak. Erze uke uje ye tẽyhi ɨr diich ich yelɨj pohna per kɨmɨjɨ tẽyhi ɨr diich ich pohna hn ɨr ee de. Olak ɨtspo kɨmɨjɨ ye meylo yok ich ye olak pwele uje ahakõrlo pɨbiyope. 5 Shɨ yok ɨtso diich hn olak ɨtso uke. Yeẽk uje shish ĩya yok ich yok shish tokõya ɨre. Heke wɨchɨ ɨtso pohɨr uje ɨr ee kɨhniya. Kɨmɨjɨ ye meylo yok ich ye olak pwele ahakõrlo latɨk. 6 Uje yeẽk iim yok ich wɨchɨ shɨ ɨtso diich uke uje õhyo hn ochɨbɨte ejwert par uje kako hn otãra ochɨbɨte jwekɨta hn otsẽru. 7 Kɨmɨjɨ shish meylo yok hn ahakõrlo uje titɨm olak ich olak pwele apurlo uje sehe uhulo tiyokõr ich tiyokõr par olak. 8 Uje ahakõrlo uje titɨm olak ich shɨ olak ɨtso pohɨr uje ɨr ee kɨhniya heke ich uhulo Papa dich hn uhulo ɨmeheeych uje olak yok pakɨle pisho. 9 Yok ich tahmũr olak tuu ɨtso uje Papa sahmũr yok. Shish ahmũrlo yok uhulo ɨtso uje tahmũr olak. 10 Kɨmɨjɨ ahakõrlo uje pahwoso tata ich shish yahmũrloye ɨtso uje yok tiyokõr uje Papa tatɨm yok hn shish oyahmũrye. 11 Ahnũwo pahwoso uje titɨm olakɨke par uje shuu olak ayla ɨtso uje yok ayla heke ich olak aylpa.— 12 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Sehe tuu ahmũrloye ɨtso yok uje tahmũr olak. 13 Uje yeẽk sahmũr pishɨ nahyẽro ich takashɨm õr nehech kɨmɨjɨ tooho par õr ɨre. 14 Kɨmɨjɨ ahakõrlo uje titɨm olak ich olak yok pihyẽro. 15 Ele ahle ich ye tɨkɨbii olakpe too pɨlo pork erze uje õr yɨlo ye odɨraha uje õr yɨnsɨrc shiyokõr per shɨ tɨkɨbii olak too pihyẽro pork nos tuu erahalo erze kuche uje Papa tatɨm yok. 16 Olak ye aahlɨlo yok petɨkni. Shɨ yok uje tiihla olak hn tokosɨm olak pɨbiyo par uje bolɨlo anɨmɨrãhalo pahwoso. Tahmũr uje olak ɨbiyo tokole om hn shish bale ɨtso uu pohɨr uje ee kɨhniya de heke nos wɨr kuche uje apurlo Papa ẽrlo piich ich ɨshɨm olak. 17 Titɨm olak uje shish tyenɨj ahmũrloye. 18 Uje ĩ̵rmo oso odɨtak olak ich olak eyucha uje wɨr otsɨtak yok wapni. 19 Kɨmɨjɨ shɨ olak ɨlo ahnũwo ĩ̵rmo oso ich wɨr otsahmũr olak pork otsahmũr erze uje õr eyuwo ɨtso õr, per tiihla olakni par uje ye olak ɨlo õr heke ahnũwo ĩ̵rmo oso ich otsɨtak olak. 20 Olak eyucha erze pahwoso uje titɨm olakɨke tuu ɨtsorz too: “Yeẽk uje õr yɨlak ye ma dichpe je nensɨrc.” Kɨmɨjɨ oloter yok ich oloter olak toy. Kɨmɨjɨ oniyokõr uje titɨm õr ich oshiyokõr uje atɨmlo õr toy. 21 Nos tyenɨj oshiyokorĩ̵hɨ olak erze kuche mɨhnũwo pork ye otiislo yokpe. Oshiyokõr oshuu ɨtsorz pork wɨr ye odɨrehepe ese uje shuu tɨkɨrẽtni. 22 Kɨrẽhe ye tɨkɨrẽtni ich ye titɨm õr uje õr ɨluu mɨhnũ ich ye odɨtak yokpe per ele ahle ye õr pwelpe uje otsata uje oshiyokõr mɨhnũwo. 23 Yeẽk uje sɨtak yok ich sɨtak Papa toy. 24 Kɨmɨjɨ ye tiyokõrni erze kuche uje ye latɨk pwele shiyokõr ich ye tuu ɨmeheeych uje õr ɨluu mɨhnũ, per oteychɨm uje tiyokõrni heke otsɨtak yok hn otsɨtak Papa toy. 25 Wɨr otsɨtak yok oshuu ɨtsorz heke oshuu yakaha uje Porrosht ahwoso tata uje de õr ahɨr. Tata shuu ɨtsorz ɨm: “Ye tiyokõr latɨk per shɨ otsɨtak yok.” 26 Deeych yet nehe hn tɨrẽt ese uje takashɨm olak. Wɨchɨ Porrosht Ɨchɨbich. Shish tata uje ich ũru. Tãra Dii Porrosht. Wɨchɨ tyenɨj shuu ɨmeheeych uje pahwoso ich ũru, 27 hn olak tyenɨj uhulo ɨmeheeych toy uje pahwoso ich ũru pork wapni ɨchii olak de pahɨr uje tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso.—
1 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Nos titɨm olak ahnũwo kuche par uje erahalo heke uje erze mɨhnũwo tĩ̵r olak nehe ich ye ahakõrlo mɨhnũwo. 2 Tyenɨj ochiyuhu olakɨhɨ sinagoga ehet. Deeych yet nehe hn yewo oshuu olak oshuu atɨlo. Uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz ich õr eyuwo tɨsĩ̵r uje oshiyokõr Porrosht ɨbiyo. 3 Tyenɨj oshiyokõr oshuu ɨtsorz pork ye odɨraha Dii Porroshtpe hn ye odɨraha yokpe. 4 Titɨm olak ahnũwo par uje erahalo heke uje erze mɨhnũwo tĩ̵r olak nehe ich olak eyucha uje titɨm olakni. Wapni ye titɨm olakpe pork shish yok de olak ahɨr, 5 per ele ahle takaha tɨtĩ̵r ese uje shuu tɨkɨrẽtni. Ye olak yeẽk tatɨm yok uje takaha tɨtĩ̵r ɨraãpo. 6 Uje titɨm olak uje takaha ich shuu olak dosdarakpa, 7 per ich ũru uje tyenɨj titɨm olak. Ich ma om uje takaha pork kɨmɨjɨ ye takaha ich Porrosht Ɨchɨbich uje tyenɨj takashɨm olak ye tɨrẽt tĩ̵r olakpe, per uje takaha ich tuu tɨrẽt tĩ̵r olak. 8 Uje wɨchɨ tɨrẽt nehe ich shuu ĩ̵rmo oso ochuuna uje oshiyokõr mɨhnũwo, hn shuu ochɨraha uje Porrosht sahmũr uje tiyokõr. Wɨchɨ tyenɨj shuu ochɨraha uje õr hnɨtew de Porrosht ahɨr heke tyenɨj otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe. 9 Porrosht Ɨchɨbich shuu ochuuna uje oshiyokõr mɨhnũwo pork otsotiis yok 10 hn shuu ochɨraha uje Porrosht sahmũr erze uje tiyokõr pork tɨtĩ̵r ɨre hn ich ye amlo yokpe. 11 Porrosht Ɨchɨbich tyenɨj shuu ochɨraha uje tyenɨj otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe pork Satanás uje tɨbey ĩ̵rmo tyenɨj tĩ̵r wahacha toy. 12 Kuche de ich kɨhniya uje sehe titɨm olak per ele ahle ye titɨm olakpe pork ye olak eyuwo dishpe. 13 Uje Porrosht Ɨchɨbich taãcha nehe wɨchɨ nos tyenɨj shuu erahalo uje ich ũru, pork ye tatɨm olak kuchepe uje shɨ tãra ɨr eyuwo. Shɨ tatɨm olak uje ɨre chunt uje Porrosht tata hn shuu erahalo erze kuche uje tyenɨj tĩ̵r ĩ̵rmo nehe. 14 Wɨchɨ tyenɨj narim yok nehe hn tatɨm olak pahwoso uje titɨm olakni. 15 Nos wɨr Dii Porrosht ukurbo de yok, heke titɨm olakɨke uje Porrosht Ɨchɨbich tyenɨj tatɨm olak nos wɨr pahwoso par shuu erahalo. 16 Ich yej terɨhɨ uje ye amlo yokpe per je deeych yet nehe hn amlo yokpo.— 17 Eseekite hn ɨr akɨle yewo otatɨmye otsɨɨ: —¿Duhu ɨnaãpoko erze uje tata ɨm: “Yej terɨhɨ uje ye amlo yok per je deeych yet nehe hn amlo yokpo?” ¿Duhu ɨnaãpo uje tata ɨm: “Tɨtĩ̵r Papa ahɨr?” 18 ¿Duhu ɨnaãpo erze uje tata ɨm: “Yej terɨhɨ?” Ye oyɨraha uje tata.— 19 Jesús chɨraha uje sehe otatɨm ɨre heke tatɨm õr ɨm: —¿Je ekitkerloyeẽhe erze pahwoso uje titɨm olak too: “Yej terɨhɨ ɨshɨrĩt hn ye amlo yokpe hn deeych yet nehe hn amlo yokpo?” 20 Titɨm olak ich tuu ũrpa. Olak tyenɨj eyerhlo hn olak dosdarak per erze ĩ̵rmo oso ich õr ayla. Wap ich olak dosdarak per ich uhurc nehe ich olak aylpa. 21 Uje tɨmcharrza ɨr ijɨt tabɨta ich chuuna uje ich dospa pork ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt par uje ɨr ijɨt shũrha, per uje shũrha ich chɨkey ɨr dosĩ̵ryo. Ich ayla uje ɨr ijɨt shurẽhe lɨka ĩ̵rmo. 22 Shɨ olak ɨtso wate pork yej terɨhɨ ɨshɨrĩt par olak dosdarak per tyenɨj takachɨm olakpo heke ich olak aylpa. Nĩhyok yeẽk pwele sontew uje olak ayla nehe.— 23 Hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Uje terɨhɨ ese deeych uje amlo yokpo nehe ich nĩhyok olak yeẽk uje tatɨm yok kuchɨt par uje sehe erahalo. Titɨm olak ich tuu ũrpa. Kɨmɨjɨ apurlo Dii Porrosht kuchɨt ẽrlo piich ich ɨshɨm olak. 24 Nehech ele ahle yelɨj apurlo Porrosht kuche ẽrlo piich. Uje apurlo ich ɨshɨm olak par uje shuu olak aylpa. 25 Ahnũwo kuche uje titɨm olakɨke shɨ tɨteẽta. Deeych yet nehe hn titɨm olak ich ye tɨteẽtape. Titɨm olak Dii Porrosht ich tuu ɨmeheeych. 26 Uje terɨhɨ ese deeych uje apurlo Porrosht kuchɨt ẽrlo piich ich ɨshɨm olak. Ye nesita uje titɨm Dii Porrosht par uje ɨshɨm olak. 27 Dii Porrosht tyenɨj ɨshɨm olak nehe pork wɨchɨ sahmũr olak pork ahmũrlo yok hn ye otiislope uje tokõra Ɨre. 28 Tɨkɨtolɨhɨ Dii Porrosht ahɨrni hn tɨkɨrẽt tɨtĩ̵r nãhu ĩ̵rmo. Deeych yet nehe hn tɨkɨtolɨhɨ nãhu ĩ̵rmo hn tɨtĩ̵r Dii Porrosht ahɨrpo.— 29 Ɨr akɨle otatɨm otsɨɨ: —Ahnũwo ahwoso uje atɨm oryõkɨke ich ɨmeheeych. Ye eteẽta latɨk. 30 Ele ahle ich nos oyɨraha uje eraha kuche, pork uje ehn yahpaa oso olapur owa kuchɨt ich nos eraha õr eyuwo. Heke ye oyotiispe uje ãra Porrosht.— 31 Jesús tatɨm õr ɨm: —Atɨmlo yokɨke uje ye otiislo yokpe. 32 Per ele ahle ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt uje moymlo yok hn olak karẽhe lekɨtiyo etĩ̵rlo owɨlo par akahalo. Uje olak karẽhe lekɨtiyo ich ye yok nohmɨrape. Dii Porrosht de pahɨr. 33 Ich titɨm olak ahnũwo kuche par uje tuu olak aho kɨɨs. Ahnũwo ĩ̵rmo oso tyenɨj oloter olak per tyenɨj olak ayla pork terz Satanás uje tɨbey nãhu ĩ̵rmo.—
1 Eseekite uje Jesús nos tatɨm õr erze kuche hn teychɨm poõrc orar sapur Porrosht ɨm: —Papa, ich terɨhɨ ɨshɨrĩt par uje tɨkɨtɨ. Sehe tuu uhu yok dich par uje tuu owa dich toy. 2 Asɨm yok pukurboni hn uhu yok ma dich je nos wɨr oso par tokosɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre erze uje asɨm õr yokni. 3 Ese õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre wɨchɨ uje ochɨraha owa hn ochɨraha yok. Shɨ owa Porrosht pisht uje ich ũru. Ochɨraha uje yok Cristo hn ochɨraha uje owa uje uhu tɨkɨrẽtni. 4 Yok tuu owa dichɨhɨ nãhu ĩ̵rmo, hn nos tɨmɨt erze uje asɨm yokni par tiyokõr. 5 Papa, ele ahle sehe tuu uhu yok dichɨhɨ ahɨr ɨtso uje wapni pork uje ehn yahpaa ĩ̵rmo chɨhɨkite ich yok dich ɨtso owa. 6 Erze oso uje asɨm õr yokni ich tuu ochɨraha owa. Wɨr ode nãhu ĩ̵rmo per ye õr ɨlo ĩ̵rmo osope. Wɨr uje aahla õrkite hn asɨm õr yok hn oshiyokõr uje ahwoso tata. 7 Ele ahle ich ochɨraha nos wɨr kuche uje asɨm yok shɨ tãra owa. 8 Erze ahwoso uje atɨm yok ich titɨm õr hn wɨr otsahmũr. Ochɨraha uje ich ũru uje tokõra owa hn ye olotiispe uje owa uje uhu tɨkɨrẽtni. 9 Yok orar tapur owa par õr ɨre. Ye tapur owa par erze ĩ̵rmo osope. Shɨ tapur par erze uje asɨm õr yokni pork wɨr uje aahla õrkite. 10 Nos wɨr uje aahla õrkite wɨr par yok hn wɨr par owa toy. Wɨr uje oshuu yok dich. 11 Ye shish tiyakaha nãhu ɨrmõpe per erze uje aahla õrkite wɨr tyenɨj otsakaha. Papa, yelɨj ahakõr uje mɨhnũwo. Ele ahle takaha tɨtĩ̵r owa. Erze uje asɨm õr yokni sehe tuu shish abey õr ẽra akɨrbo par uje shish õr eyuwo ɨlye ɨtso owa hn yok. 12 Uje ehn yok de õr ahɨr ich tɨkɨbey õr tĩ̵ra akɨrbo uje asɨm yok. Nĩhyok õr yeẽk uje iim yok. Shɨ Judas wɨchɨ sohmɨra uje iim yok, hn ɨr owich de urhuta bahluta ehet. Ese uje shiyokorĩ̵hɨ yok shuu ahwoso yakaha. 13 Ele ahle ich yej terɨhɨ uje takaashpo tɨtĩ̵r owa, per uje ehn yesh yok de lɨka ĩ̵rmo ich yok orar titɨm owa par uje tuu õr aylpa ɨtso yok. 14 Titɨm õr ahwosni per ĩ̵rmo oso ich otsɨtak õr pork wɨr ye õr ɨlo erze ĩ̵rmo osope hn yok ɨtspo ye yok ɨlo õrpe. 15 Ye tapur owape par uje eyuhu orĩ̵hɨ ĩ̵rmo ehet. Shɨ sehe tuu abey õr par uje ye Satanás nehnyẽr õr. 16 Wɨr ye õr ɨlo erze ĩ̵rmo osope hn yok ɨtspo ye yok ɨlo erze ĩ̵rmo osope. 17 Uhu pakɨle õr ɨluu om ẽra owa ahwoso. Ahwoso ich ũru. 18 Shɨ ɨtso yok uje uhu tɨkɨrẽtni tɨtĩ̵r nãhu ĩ̵rmo ich yok tuu otĩ̵r ĩ̵rmo lekɨtiyo. 19 Tɨbɨte yok par uje tiyokõr uje ahmũr heke takashɨm õr par uje ochɨraha ahwoso uje ich ũru heke ochɨbɨte ɨre par uje oshiyokõr uje ahmũr. 20 Yok orar tapur owa ye shɨ par uje akashɨm erze uje ode pahɨr. Yok orar tapur owa par erze yewo uje deeych yet nehe hn ye olotiis yok uje ochunt õr ahwoso. 21 Tapur owa par uje uhu nos õr eyuwo ɨlye shɨ ɨtso uje owa de pehet hn yok de ehet par uje wɨr ode eyok aho toy. Uje õr eyuwo ɨlye ich erze ĩ̵rmo oso ye olotiispe uje owa uhu tɨkɨrẽtni. 22 Erze obiyo ɨhĩ̵rtso uje asɨm yokni ich tokosɨm õr par uje shuu õr eyuwo ɨtsye shɨ ɨtso eyok uje eyok eyuwo ɨtsye. 23 Yok de wɨr õr aho hn owa de pehet par uje õr eyuwo ɨtsye heke erze ĩ̵rmo oso ochɨraha uje owa uje uhu tɨkɨrẽtni hn ahmũr erze uje ye olotiis yokpe ɨtso uje ahmũr yok. 24 Papa, erze uje asɨm õr yokni ich tahmũr uje ode pahɨr par uje oteychɨm uje uhu yok dich. Uje ehn yahpaa ĩ̵rmo chɨhɨkite ich uhu yok dich pork ahmũr yok. 25 Papa, yelɨj ehnyẽr yeẽk. Shish yakaha uje ata. Erze ĩ̵rmo oso ye odɨraha owape per yok tɨkɨraha owa hn erze uje ye olotiis yok ochɨraha uje uhu tɨkɨrẽtni. 26 Yok tuu ochɨraha owani hn shish ma tuu ochɨraha owa par uje wɨr otsahmũrye ɨtso uje ahmũr yok hn yok de õr aho toy.—
1 Eseekite uje Jesús sɨhna orar hn hõr dakɨle otokolɨhɨchɨs ohno ochɨkãha ese kojach ohwɨt uje iich otsɨɨ Cedrón. Shakɨrrza dechɨ pɨt uje shɨ pohɨr olivo wɨr uje de. Jesús hõr dakɨle otĩ̵r asa shakɨrrza ehet. 2 Judas uje chiwãha Jesús chɨraha ese owich pork shish Jesús hõr dakɨle otĩ̵rɨchɨs. 3 Erze saserdote õr bahluwo hn erze fariseo oshuu ohyerptoso ohno õya Judas hn oshuu wɨr sohmɨramo ohno toy erze uje otɨbey templo. Ohnoy kuche par uje oteye hn ohnoy nampyon. Otõhwa piyo uje hũre ɨtso nampyon. 4 Jesús nos chɨraha erze kuche uje tyenɨj tĩ̵r ɨre heke tĩ̵r õr hn tatɨm õr ɨm: —¿Ekulo yeẽkpo?— 5 Otatɨm otsɨɨ: —Oyukwi Jesús uu dɨt Nazaret osht.— Tatɨm õr ɨm: —Yok.— Judas uje chiwãha ɨre dechɨ õr ahɨr. 6 Uje Jesús tatɨm õr ɨm: —Yok— ich nos odale latsɨke hn õr kay. 7 Jesús tatɨm õr ɨm: —¿Ekulo yeẽkpo?— Hn otatɨmpo otsɨɨ: —Oyukwi Jesús uu dɨt Nazaret osht.— 8 Jesús tatɨm õrpo ɨm: —Titɨm olakɨke uje yok. Uje shɨ ekulo yok ich moymlo erze yewo shɨ odo.— 9 Jesús tata shuu ɨtsorz par uje shuu yakaha erze uje tatɨm Porroshtɨke ɨm: —Erze uje asɨm õr yokni ich nĩhyok yeẽk uje pyerte.— 10 Simón Pedro ɨr espada de. Chiyuhu hn ihyo ese saserdote õr bahlut pisht ɨr yɨlt huta. Naha hn ihyo ãrza waãchta. Ɨr iich otsɨɨ Malco. 11 Jesús tatɨm Pedro ɨm: —Ehmer ese owa espada. Uje Dii Porrosht duhu ese kuche tĩ̵r yok ich tyenɨj tĩ̵r yok shɨ ɨtso uje ɨshɨm yok kuchẽrk uje ich chiyok par tokoho, ich tyenɨj tokoho.— 12 Eseekite hn erze ohyerptoso hn uu õr bahlut hn erze uje otɨbey templo ochishew Jesús hn oshiyeru meyko. 13 Wap ohnoy otseya Anás ihyuch. Ɨr lasẽt iich otsɨɨ Caifás. Ese Caifás wɨchɨ uu israel oso õr saserdote õr bahlut pisht ese ãyt. 14 Ese Caifás wɨchɨ uje tatɨm erze israel oso õr bahluwo ɨm: —Ma om uje hnakɨrbich nohmet tooho erze oso je uje nos dɨt oso tyenɨj otoy.— 15 Eseekite hn Simón Pedro iyehe Jesús nẽr. Jesús akɨlt yet iyehe nẽr toy. Ese saserdote õr bahlut pisht chɨraha ese Jesús akɨlt yet heke ĩya Jesús masaha ese saserdote patikɨt ehet toy 16 per Pedro ye masaha ehetpe. Shɨ iyehe patikɨt uhurrza ejwert heke Jesús akɨlt yet uje saserdote õr bahlut pisht chɨraha wɨchɨ hno cheeshpo sapur asa waa je tɨbey uhurrza par shuu sɨtsẽr hn Pedro masaha ehet. 17 Asa tɨmcharrza waa je tɨbey uhurrza tatɨm Pedro ɨm: —¿Je owa ese hnakɨrbich ɨr akɨlak toy?— Pedro tatɨm ɨm: —Ye yokpe.— 18 Ich hmemɨt kɨɨs heke erze uje ochishew obiyohochɨs hn erze uje otɨbey templo ochukuta jwekɨta otsẽru pichure par uje otorha. Pedro dechɨ õr ahɨr torha asa jwekɨta toy. 19 Eseekite hn ese saserdote õr bahlut pisht keytkẽr Jesús sehe dɨraha ɨr akɨle hn sehe dɨraha latɨkpo uje shiyokorãha oso. 20 Jesús tatɨm ɨm: —Nos wɨr oso ochɨraha erze uje tiyokorãha õr. Shish tiyokorãha õr sinagoga aho hn tiyokorãha õr templo patikɨt ehetpo uje nos israel oso otakɨsho lawich. Yelɨj tiyokorãha pakɨle kɨnaha hn erze oso yewo kɨnaha. 21 ¿Ɨnaãpo heke atɨm yok erze uje tiyokorãha oso? Atɨm erze uje tiyokorãha õr par uje wɨr otatɨm olak. Wɨr ochɨraha uje tiyokorãha õr.— 22 Uje Jesús tata shuu ɨtsorz hn ese uje tɨbey templo sepyẽr Jesús uurza chĩ̵ra nahmta ɨm: —Ye ompe uje atɨm ese saserdote õr bahlut pisht uhu ɨtsorz.— 23 Jesús tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ titɨm uje mĩ̵hnɨk ich atɨm yok o kɨmɨjɨ ye titɨm uje mĩ̵hnɨk ¿Ɨnaãpo heke tuk yok?— 24 Anás shuu ohnoypo otseya Caifás. Wɨchɨ uu saserdote õr bahlut pisht. Jesús shish hmeyko tẽhiye uje oshiyeruku. 25 Eseekite hn Simón Pedro shish de wɨr õr ahɨr uje otorha jwekɨta. Otatɨm otsɨɨ: —¿Je owa ese hnakɨrbich akɨlak toy?— Pedro sata ɨm: —Ye yokpe.— 26 Ese saserdote õr bahlut pisht ɨr yɨlt de uje wɨchɨ ɨr iis ese uje Pedro ihyo ãrzaka. Tatɨm Pedro ɨm: —¿Je owa uje tokomo owaka mẽya ese hnakɨrbichɨhɨ wahacha shakɨrrza ehet?— 27 Pedro satapo ɨchii kokɨt yerh. 28 Eseekite uje dechole lekɨtiyo poro hn ochiyuhu Jesusɨhɨ Caifás ihyuch ohnoy otseya Pilato ihyuch. Ye õr pwele omasaha ihyuchpe pork õr ley tata kɨmɨjɨ omasaha dihipɨt kɨnehẽt ɨr ihyuch ich oshiyokõr mĩ̵hnɨk heke ye õr pwele otew erze oposo uje oshiyokõr par ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua. 29 Heke Pilato tokolɨhɨ lahuch ehet hn keytkẽr õr ɨm: —¿Niyokõr latɨkpo ele hnakɨrbich?— 30 Otatɨm otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ ye niyokõr mĩ̵hnɨk ich ye oyõhwape oyeya owa.— 31 Pilato tatɨm õr ɨm: —Boylo epiyerlo ɨtso uje olak ley tata.— Otatɨm Pilato otsɨɨ: —Olak ley ye dosɨm õryok par uje oyuhu yeẽk oyuhu tooho krus eeych.— 32 Uje erze oso otata oshuu ɨtsorz ich Jesús ahwoso yakaha uje tata uje tyenɨj tooho krus eeych. 33 Pilato masaha dahuch ehetpo. Shuu ohyerptosht tõhwa Jesús hn tatɨm ɨm: —¿Je owa uu israel oso õr rey?— 34 Jesús tatɨm ɨm: —¿Erze ahwoso je atɨm yok je tãra owa o je tãra yeẽk uje tatɨm owa par shuu atɨm yok?— 35 Pilato tatɨm ɨm: —Ye yok israelyape. Erze ahnapso hn erze saserdote õr bahluwo wɨr uje otõhwa owa otseya owa lɨka. ¿Ahakõr latɨkpohna?— 36 Jesús tatɨm ɨm: —Yok rey per ye par ahnũwo ɨrmõpe. Kɨrẽhe yok reyɨhɨ lɨka ĩ̵rmo ich erze uje otsorza yok oteye par uje ye yeẽk dosɨm yok erze israel oso, per ye yok reyɨhɨ ele ɨrmõpe.— 37 Pilato tatɨm ɨm: —¿Je owa rey?— Jesús tatɨm ɨm: —Ich ũru uje atɨm yok. Yok rey. Tɨkɨrẽt tɨtĩ̵r nãhu ɨrmõni par uje titɨm õr uje ich ũru, hn yok shũrha par uje titɨm õr ɨtsorz. Nos wɨr erze uje otsahmũr erze uje ich ũru ich otẽr yok.— 38 Pilato tatɨm ɨm: —Ye latɨk chɨhɨ uje ũru.— Uje tata shuu ɨtsorz hn hno tokole keytkẽr erze israel oso ɨm: —Ye tish latɨk uje mĩ̵hnɨk uje ele hnakɨrbich shiyokõr, 39 per shɨ olak ɨluu uje terɨhɨ ese olak ahamich Pascua ich uhulo tiyuhu yet karsel ehet. ¿Je ahmũrlo uje tiyuhu ese uje otsɨɨ israel oso õr rey?— 40 Nos otɨbichpo otsɨɨ: —Ye oyahmũr ese hnakɨrbichpe. Ma om uje eyuhu Barrabás.— Ese Barrabás wɨchɨ echɨkɨt.
1 Eseekite hn Pilato ɨshɨm Jesús erze ohyerptoso par shuu otsepyẽr ochĩ̵ra shikote. 2 Erze ohyerptoso oshiyokõr Jesús wolt ochĩ̵ra wontɨ hn ochɨmchaha huta oshuu iyãha oshuu ɨtso uje rey iyãha korona hn oshuu iyãha nanerpta uje kolor lila ɨtso rey õr nerpɨ. 3 Otsɨtĩ̵r ɨre hn otsɨhnew lahwoso oloter ɨre otsɨɨ: —Lɨkɨ uu israel oso õr rey. Uhu ɨkɨrĩt ma berzak, — hn oshuu ɨle. 4 Eseekite hn Pilato tokolɨhɨ lahuch ehetpo tatɨm õr ɨm: —Hmeychɨmlo, tokõhwa teya olak ɨkɨch par tuu erahalo uje ye tish latɨk uje mĩ̵hnɨk uje ele hnakɨrbich shiyokõr.— 5 Jesús tokolɨhɨ Pilato ihyuch ich iyãha ese wolt uje oshiyokõrke ochĩ̵ra wontɨ hn iyãha nanerpta uje kolor lila. Pilato tatɨm õr ɨm: —Hmeychɨmlo ele hnakɨrbich.— 6 Erze saserdote õr bahluwo hn erze uje otɨbey templo uje omo Jesús ɨchii otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Owɨshɨhɨ krus eeych. Owɨshɨhɨ krus eeych.— Pilato tatɨm õr ɨm: —Boylo owɨshɨhɨlo krus eeych. Yok ye tishpe uje mĩ̵hnɨk uje wɨchɨ shiyokõr.— 7 Erze israel oso õr bahluwo otatɨm otsɨɨ: —Õryok ley tata uje tyenɨj oshuu oshuu toy pork wɨchɨ chɨbɨte uje ɨre Porrosht Ijɨt.— 8 Uje Pilato chunt uje oshuu ɨtsorz ich ma tola. 9 Hno masaha lahuch ehetpo. Tatɨm Jesús ɨm: —¿Owa ãra ɨraãpo?— Per Jesús ye diilehetpe. 10 Heke Pilato tatɨm ɨre ɨm: —¿Ɨnaãpo heke ye ekitkẽr yokpe? ¿Je ye eraha uje pukurbo de par uje tiyuhu owa hn pukurbo depo par uje tuu ochowɨsh owa ochɨbɨte krus eeych?— 11 Jesús tatɨm ɨm: —Nĩhyok ye akĩ̵rbɨrsh par ahakõr kucherkĩ̵hɨ yok kɨmɨjɨ Porrosht ye dosɨm owa. Heke erze uje oshɨm yok owa ma oshiyokõr uje mɨhnũwo je owa.— 12 Uje Pilato chunt uje tata shuu ɨtsorz ɨchii chukwi Jesús ɨluu par uje sehe diyuhu ɨre. Per erze israel oso otatɨm Pilato lahwoso ich otsɨhnew otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ eyuhu ese hnakɨrbich par uje hno ich ye wɨchɨ ahẽrakpe ese rey Cesar. Uje sehe yeẽk dii ɨr reyɨhɨ ich wɨchɨ ɨr ɨmãha rey Cesar.— 13 Uje Pilato chunt õr ahwoso ich shuu ochiyuhu Jesús pwert ehet hn sakaha ese owich uje de ejwert uje jwe sakaha. Ese owich hebreo ahwosht ɨm Gabata uje tata piso uje oshiyokõr ochĩ̵ra kojano po. 14 Ese deeych wɨchɨ uje oso oshiyokõr oposo par ese õr ahamich dechole uje iich otsɨɨ Pascua. Ich terɨhɨ deeych pehet hn Pilato tatɨm erze israel oso ɨm: —Hmeychɨmlo ele olak rey Jesús.— 15 Per õr ɨre otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Tuk uhu toy. Tuk uhu toy. Owɨshɨhɨ krus eeych.— Pilato tatɨm õr ɨm: —¿Je sehe uhulo towɨshɨhɨ krus eeych ele olak rey?— Erze saserdote õr bahluwo otatɨm otsɨɨ: —Nĩhyok ye õryok rey kɨnehẽtɨkɨsh, shɨ rey Cesar nohmɨra.— 16 Heke Pilato ɨshɨm Jesús erze ohyerptoso par uje shuu ohnoy ochowɨshɨhɨ krus eeych. 17 Eseekite hn erze ohyerptoso oshuu Jesús tokolɨhɨ pwert ehet shɨ ihyõk ɨr krus. Ohnoy ɨre otseya ese owich uje iich otsɨɨ huta debiyo. Hebreo ahwosht otsɨɨ Gólgota. Wɨchɨ uu israel oso õr ahwosht. 18 Ochowɨshɨhɨ wahacha krus eeych. Ochowɨsh yewo toy õr osiyer ochɨbɨte õr krus eeyo toy. Yet de Jesús pɨt hn yet de pɨt yet. Jesús de õr ehet. 19 Pilato chichew lahwoso chɨbɨte tabɨlt uje tata uje Jesús wɨchɨ dɨt Nazaret osht hn wɨchɨ uu israel oso õr rey. Ochɨbɨte ese tabɨlt Jesús ɨr krus eeych. 20 Erze israel oso ich okɨhniya uje õr ler erze uje Pilato chicheku pork ese owich uje ochowɨshɨhɨ Jesús ye dukuhlehe ese dɨtpe. Erze uje Pilato chicheku chĩ̵ra israel oso õr ahwoso. Erze õr ahwoso iich otsɨɨ hebreo, hn chĩ̵ra romano oso õr ahwoso. Erze õr ahwoso iich otsɨɨ latín, hn chĩ̵ra griego oso õr ahwoso. 21 Erze saserdote õr bahluwo otatɨm Pilato otsɨɨ: —Ye ebɨte uu israel oso õr rey. Shɨ ebɨte uje wɨchɨ tata uje ɨre israel oso õr rey.— 22 Pilato tatɨm õr ɨm: —Erze uje ticheku ich yuwɨrke. Ye tuu kɨnãhape.— 23 Uje erze ohyerptoso ochowɨshɨhɨ Jesús krus eeychɨke ɨchii otsehek ɨr ɨshuwo oshuu po kwatro. Kal nohmɨra shɨ hnoy pɨt. Per waa nerpta yata wate shɨ tii ɨre. Ye o dichewpe 24 heke erze ohyerptoso okeytkẽrye otsɨɨ: —Ye ompe uje yeheklo. Ma om uje yoterlo kuchɨt. Uje serz ich wate par ɨre.— Uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz ich oshuu Porrosht ahwoso yakaha uje tata ɨm: —Otsehek pɨshuwo par õr ɨre hn oloter kuchɨt par uje yeẽk chiyey ich hnoy asa pyẽrpta waa je de eeych.— Heke erze ohyerptoso oshiyokõr oshuu ɨtsorz. 25 Jesús data shɨ iyehetɨhɨ wahacha ye dukuhlehe ese kruspe, hn María nanɨmicha dechɨ toy. María waa Cleofas ɨr ɨrãhta dechɨ toy, hn María Magdalena dechɨ toy. 26 Uje Jesús umo data uje dechɨ hn ese ɨr akɨlt uje ich sahmũrpa dechɨ toy ich tatɨm data ɨm: —Mama, hmeychɨm wɨchɨ shɨ ɨtso eyjɨt uje de ahɨr.— 27 Tatɨm ese dakɨlt ɨm: —Hmeychɨm, abey wate uhu ɨtso uje wate ata.— Uje Jesús tata shuu ɨtsorz ɨchii ese ɨr akɨlt hnoy seya dahuch. 28 Eseekite hn Jesús chɨraha uje ich yej terɨhɨ ɨr uhurc heke tata ɨm: —Piich sẽhi yok.— Erze ahwoso shuu Porrosht ahwoso yakaha. 29 Jarta dechɨ uje wint de ehet uje chiyok. Yeẽk sɨtehe ponjɨt ese wint hn chiyuwa phich uje iich otsɨɨ hisopo hn seem par uje shuu Jesús ɨhɨ. 30 Uje Jesús ɨhɨ ese wint hn tata ɨm: —Ich tɨmɨt pɨbiyoko.— Chiwa dele hnɨmich hn ɨshɨm Porrosht dechɨbich ich tokɨ. 31 Eseekite uje ochɨbɨte Jesús krus eeych wɨchɨ uu deeych uje oshiyokõr oposo par dechole pork deychole ich terɨhɨ ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua. Heke erze israel oso õr bahluwo ye onahmũrpe uje erze tre ode ɨr krus eeyo nehech terɨhɨ dechole. Ohno otsapur Pilato par uje ochobɨrho wɨr õr dɨle o kɨmɨjɨ õr ɨtero debiyo erze uje ode ɨr krus eeyo par uje ochɨrmas õr hn ochiyuhu orĩ̵hɨchɨs. 32 Heke erze ohyerptoso ohno hn ochobɨrho wɨchɨ debiyo ese webich osht uje de ɨr krus eeych hn ochobɨrho wɨchɨ debiyo ese yet toy uje de Jesús pɨt. 33 Uje otsɨtĩ̵r ɨre Jesús ich omo uje tokɨ heke ye odobɨrho ɨr ɨtero debiyope. 34 Ohyerptosht yet chichew arzɨbich chĩ̵ra asõrza ɨchii armɨsta tokole hn awɨt ĩya. 35 Yok Juan. Takachɨm erze hn tiita hn pahwoso ich ũru. Tɨkɨraha erze uje tiita ich ũru hn titɨm olak par uje ye otiislo. 36 Erze kuche uje tokolkite shɨ par uje shuu Porrosht ahwoso yakaha. Ɨr ahwoso tata uje ye olobɨrho ɨr lebiyope hnii nohmɨra. 37 Porrosht ahwoso tata toy ɨm: —Tyenɨj oteychɨm ɨre uje ochichew.— 38 Eseekite hn hnakɨrbich tãra dɨt Arimatea uje iich otsɨɨ José. Wɨchɨ Jesús akɨlak toy per ye dɨbɨte ɨre orhõtape par uje ye odɨraha pork tola erze israel oso õr bahluwo. Hno tĩ̵r Pilato sapur Jesús yũhurrza hn Pilato ɨshɨm ɨre. Heke hnoy Jesús ɨr yũhurrza. 39 Hnakɨrbich yet de uje iich otsɨɨ Nicodemo. Wɨchɨ takashɨm José. Wɨchɨ uje dɨhlakni hn tekɨrɨhɨ Jesús. Tõhwa kuche uje aat ehmuuj iich otsɨɨ mirra hn áloe. Erze áloe wɨr kɨnẽhe, wɨr pohɨr isho. Erze kuche uje aat ehmuuj wɨr iyuwe treynta kilo. 40 José hn Nicodemo ochɨrmas Jesús yũhurrza hn ochɨpeẽsa bortɨsht hn ohnoy ochihitsɨm. Ochɨnsaha erze kuche uje aat ehmuuj ɨtso uje israel oso oshiyokõr uje ochihitsɨm yeẽk. 41 Ese owich uje ochowɨshɨhɨ Jesús krus eeych shakɨrrza dechɨ hn dukuta de uje oshiyokõr kojach onta. Wate yesh ahle. Yahpaa odihitsɨmɨhɨ latɨk ehet. 42 Ochɨmchaha Jesús asa dukuta ehet pork ich ye dukuhlape hn ye õr tyemptɨkɨsh pork yej terɨhɨ uhurc ese deeych uje oshiyokõr oposo par ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua.
1 Eseekite uje terɨhɨ domingo dɨhɨrbɨt pisht uje ehn lekɨtiyo wɨso hn María Magdalena hno tĩ̵r dukuta. Umo ese kojach uje otsentii asa dukuta ebich ich yeẽk chiyuhu. 2 Heke hno uushɨ tĩ̵r ese owich uje Simón Pedro de hn ese Jesús ɨr akɨlt yet uje ich sahmũr dechɨ toy. María tatɨm õr ɨm: —Ochiyuhu eyok Ɨrhĩch ɨr yũhurrza dukuta ehet hn ye oyɨraha uje ochɨbɨte.— 3 Pedro hn ese Jesús akɨlt yet otokolɨhɨ pwert ehet hn ohno otĩ̵r asa dukuta. 4 Wɨr ooshɨ per ese yet ma wantak je Pedro heke taachĩ̵hɨ dukuta wap. 5 Wɨchɨ sɨtĩ̵r ɨre hnɨmich hn teychɨm dukuta ehet. Shɨ umo ese bortɨsht uje ochɨpeẽsa Jesús per ye masaha dukuta ehetpe. 6 Uje Simón Pedro taãcha ich masaha asa dukuta ehet. Umo ese bortɨsht uje shɨ dechɨ 7 hn umo ese shekɨpɨt yet uje oshiyeru ɨrmiyohna par uje ye ahwo kãra. Ye nõya ese bortɨshtpe uje otsepeẽsa ɨre. Yeẽk chɨpaãsho hn chɨbɨte owich yet. 8 Ese Jesús ɨr akɨlt yet uje taachĩ̵hɨ dukuta wapɨke masaha ehet toy hn umo erze shekɨpo uje dechɨ hn ye lotiispe uje Jesús ɨkpo. 9 Ehn yahpaa odɨraha uje Porrosht ahwoso tata uje tyenɨj ɨkpo tokolɨhɨ erze topo õr ahɨr. 10 Erze Jesús akɨle uje õr osiyer otokolɨhɨ dukuta ehet ohno ocheeshpo otĩ̵r ese owich uje otsakahahna. 11 Eseekite hn María shish yerh uje iyehe dukuta ahɨr. Uje ehn yerh ich sɨtĩ̵r ɨre hnɨmich teychɨm asa dukuta ehet. 12 Umo anjele õr osiyer odechɨ. Õr ɨshuwo poro hn otsakaha ese owich uje ochɨbɨte Jesushna. Yet sakaha uje ɨr huta dehna hn yet sakaha uje ɨr hnɨte dehna. 13 Erze anjele otatɨm asa tɨmcharrza otsɨɨ: —¿Ɨnaãpo heke eyerh?— Tatɨm õr ɨm: —Ohnoy Pɨnsɨrc hn ye tɨkɨraha uje ochɨbɨte.— 14 Uje tatɨm õr shuu ɨtsorz somtɨs ɨre hn umo Jesús uje iyehe nẽr per ye dɨrehepe uje wɨchɨ Jesús. 15 Jesús tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —¿Ɨnaãpo heke eyerh? ¿Ekwi yeẽkpo?— Wate sẽrza uje ɨre ese uje tɨbey shakɨrrza heke wate tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, kɨmɨjɨ owa uje boy ɨre ich owa yok ɨraãpo uje ebɨthna par uje takahi.— 16 Jesús tatɨm ɨm: —María.— Wate somtɨs ɨre. Seẽt hebreo ahwosht uje tata ɨm: —Rabuni.— Ese ahwosht tata maestro. 17 Jesús tatɨm ɨm: —Ye akɨhɨr yok pork yahpaa tɨtĩ̵r Papape. Bo etĩ̵r erze pɨshɨbo. Atɨm õr uje tɨtĩ̵r Papa hn wɨchɨ uu olak Deych toy. Wɨchɨ uu yok Ɨrhĩch Porrosht hn olak Ɨrhĩch Porrosht toy.— 18 Eseekite hn María Magdalena hno tĩ̵r erze Jesús ɨr akɨle hn tatɨm õr ɨm: —Tukumo eyok Ɨrhĩchɨke,— hn tatɨm õr toy uje wɨchɨ tatɨm ɨreke. 19 Shiyehe wɨchɨ domingo dɨhlak hn erze ɨr akɨle otakɨsho lawichɨhɨ pwert ehet. Nos pwert uhur kutute. Oshiyeru uhur pork otola erze israel oso õr bahluwo. Jesús shɨ tokolɨhɨ ese pwert ehet hn iyehetɨhɨ erze dakɨle õr ehet hn tatɨm õr ɨm: —Uhu olak aho kɨɨs.— 20 Uje tatɨm õr shuu ɨtsorz hn sowa õr nahme obɨlo hn sowa õr larzɨbich obich heke õr ayla pork omo uu ɨr Ɨrhĩch. 21 Hn Jesús tatɨm õrpo ɨm: —Uhu olak aho kɨɨs. Ɨtso uje Papa shuu tɨkɨrẽtni ich yok tuu etĩ̵rlo lekɨtiyo toy.— 22 Uje tatɨm õr shuu ɨtsorz hn tɨbichu õr tatɨm õr ɨm: —Sehe tuu Porrosht Ɨchɨbich masaha olak aho. 23 Uje olak perdonar yeẽk ich Porrosht perdonar ɨre toy. Per kɨmɨjɨ ye olak perdonar yeẽk ich erze kuche mɨhnũwo uje shiyokõr shish de ɨre.— 24 Eseekite hn Tomás wɨchɨ Jesús akɨlak toy uje õr dose. Ɨr alokot otsɨɨ arãho. Ɨre ye chɨhɨ õr ahɨrpe uje Jesús tokolɨhɨ õr ahɨrhna. 25 Jesús akɨle yewo otatɨm otsɨɨ: —Oyumo eyok Ɨrhĩchhna.— Per Tomás tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ ye takachɨm ɨr hme obɨlo hn ye tiyuwa pɨhmta erze obɨlo uje ochiwa klabo hn kɨmɨjɨ ye tiyuwa pɨhme ɨr arzɨbich obich ich shish tokotiis.— 26 Eseekite uje terɨhɨ daalo osho hn Jesús akɨle otakasho lawichɨhɨ pwert ehetpo. Ich Tomás dechɨ õr ahɨr toy. Oshiyeru pwert uhɨr per Jesús tokolɨhɨ õr ɨkɨch. Tatɨm õr ɨm: —Uhu olak aho kɨɨs.— 27 Hn tatɨm Tomás ɨm: —Hmeychɨm pɨhme. Aluwa ahmɨta lɨka. Aluwa ahme parzɨbich. Ye ompe uje otiis uje yok ɨkpohna.— 28 Tomás tatɨm ɨm: —Owa uu yok Ɨrhĩch Porrosht.— 29 Jesús tatɨm ɨm: —Amo uje yok ɨkpo heke ele ahle ich ye otiis. Ich ma om par erze uje ye onomo yok per ye olotiis yokpe.— 30 Eseekite hn Jesús shiyokõr yar ich kɨhniya erze dakɨle õr ɨkɨch uje ye chɨhɨ asa hutɨtape. 31 Per tichew erze uje de ana hutɨta par erahalo uje Jesús wɨchɨ Cristo hn wɨchɨ uu Porrosht Ijɨt pisht. Uje ye otiislo ɨre ich shish olak ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.
1 Eseekite uje ich deeych yet hn Jesús tokolɨhɨ dakɨle õr ɨkɨchpo asa lagunta Tiberias wɨrc. Uje ehn yahpaa Jesús tokolɨhɨ õr ɨkɨch ich okeytkẽrye oshuu ɨtsorz. 2 Simón Pedro dechɨ onoota wɨrc hõr Tomás. Uu ɨr alokot otsɨɨ arãho. Natanael dechɨ toy. Wɨchɨ tãra dɨt Caná uje dechɨ hnɨmich Galilea. Zebedeo ɨr aabo odechɨ toy hn Jesús akɨle yewo õr osiyer odechɨ toy. 3 Simón Pedro tatɨm õr ɨm: —Takaha tesher.— Hn õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Oyukwĩya owa oyẽsher toy.— Ohno oyãha pohorrza per ese dɨhlak uje ochesher ye odihyeru latɨk. 4 Uje ich taa par dechole lekɨtiyo poro hn Jesús tokolɨhɨ onoota wɨrc per erze ɨr akɨle ye odɨraha uje wɨchɨ ɨre. 5 Jesús tatɨm õr ɨm: —Olak pijo, ¿ahɨrlo latɨkɨpoko?— Õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Ye oyiyeru latɨk.— 6 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ãrlo ese olak ret ebɨtɨlo pohorrza waãchta hn tyenɨj ahɨrlo.— Heke oshiyokõr uje tatɨm õr. Ich ye õr pwele odish ɨre ese õr ret pork doshiyo ich kɨhniya uje masaha ehet. 7 Ese Jesús ɨr akɨlt yet uje ich sahmũrpa tatɨm Pedro ɨm: —Wɨchɨ uu eyok Ɨrhĩch.— Uje Simón Pedro chɨraha uje wɨchɨ uu Ɨrhĩch hn iyãha lasuwo pork chiyuhuku par chish obiyo. Tãr ɨrehe asa lagunta ehet hn sahn narrza tĩ̵r wɨrc. 8 Erze yewo shɨ otsakaha pohorrza ehet. Wɨr shɨ syen metro dukuhlehe onoot wɨrc, heke ochurzɨhɨ ɨr ret awɨt pork ich doshiyo kɨhniya uje de ehet. 9 Uje oyhnɨmichɨhɨ pohorrza ehet hn omo jwekɨtɨhɨchɨs. Omo uje sanɨs loshɨt erze pichure eeych hn pan de Jesús ahɨr toy. 10 Jesús tatɨm õr ɨm: —Ohwĩ̵lo loshiyo sohmɨramo uje ahɨrloko.— 11 Simón Pedro dohɨr pohorrza ehet hn chishew ese ɨr ret. Ihnɨmich hn daliihi hnɨmich. Ich doshiyo kɨhniya de ehet uje ich deyo. Wɨr syento sinkwenta y tres per ese ɨr ret ye kãrpe. 12 Jesús tatɨm õr ɨm: —Erẽtlo aaklo.— Nĩhyok ɨr akɨle yeẽk uje tatɨm ɨre ɨl: —¿Owa yeẽkpo?— Nos ochɨraha uje wɨchɨ uu õr Ɨrhĩch. 13 Jesús sɨtĩ̵r ɨre asa jwekɨta hn chishew ese pan hn ɨshɨm õr. Ɨshɨm õr erze doshiyo toy. 14 Uje Jesús ɨkponi ich tre bese uje tokolɨhɨ õr ɨkɨch. 15 Eseekite uje ich nos otaakɨke hn Jesús tatɨm Simón Pedro ɨm: —Simón, owa uu Juan ijɨt. ¿Je ma ahmũr pishɨ yok je erze?— Simón Pedro tatɨm ɨm: —Ẽhe Ɨrhĩche, eraha uje tahmũr owa.— Jesús tatɨm ɨm: —Abey Porrosht aabo. Wɨr shɨ õr ɨtso uu yok obeje ijaabo.— 16 Hn Jesús tatɨmpo ɨm: —Simón, owa uu Juan ijɨt. ¿Je ahmũr pishɨ yok?— Pedro tatɨm ɨm: —Ẽhe Ɨrhĩche, eraha uje tahmũr owa.— Jesús tatɨm ɨm: —Abey Porrosht aabo. Wɨr shɨ õr ɨtso uu yok obeje.— 17 Ich tre bese uje tatɨm ɨm: —Simón, owa uu Juan ijɨt. ¿Je ahmũr yok?— Pedro ich dosdarak pork ich tre bese uje tatɨm kɨmɨjɨ nahmũr ɨre hn Pedro tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, owa nos eraha kuche hn eraha uje tahmũr owa.— Jesús tatɨmpo ɨm: —Abey Porrosht aabo. Wɨr shɨ õr ɨtso uu yok obeje. 18 Titɨm owa ich tuu ũrpa. Uje ehn owa ijaap ich anãha asuwo hn etĩ̵r uje ahmũr, per uje owa ɨlaro nehe ich tyenɨj ẽr ahmiko hn yeẽk tyenɨj hnoy owa seya owa uje ye ahmũrpe.— 19 Erze uje tatɨm ɨre shuu chɨraha uje tyenɨj ochowɨshɨhɨ ɨre krus eeych nehe par uje oshuu ɨre oshuu toy. Uje toy ɨtsorz ich shuu Porrosht dich. Hn Jesús tatɨm ɨm: —Mẽya yok.— 20 Eseekite uje Pedro somtɨs ɨre teychɨm naner hn umo ese Jesús akɨlt uje ich sahmũrpa. Wɨchɨ tɨrẽt iyehe õr nẽr. Wɨchɨ uje de Jesús ahɨrni uje otaak hn tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ¿yeẽkpo ese uje sehe niwãha owa?— 21 Uje Pedro umo Juan uje iyehe õr nẽr hn tatɨm Jesús ɨm: —Ɨrhĩche, ¿latɨk tokolɨhɨ ɨre uje toy nehe?— 22 Jesús tatɨm ɨm: —Kɨmɨjɨ tahmũr uje wɨchɨ shɨ ɨka nehech takaashpo nehe ich ye jukur par eraha. Shɨ mẽya yok.— 23 Uje Porrosht aabo uje ode lekɨtiyo ochunt uje Jesús tatɨm Pedro shuu ɨtsorz hn otata uje ese Jesús akɨlt yet ich ye tope, per Jesús ye tata duhu ɨlorzpe. Shɨ tata ɨm: —Uje takaashpo nehe kɨmɨjɨ tahmũr ich shish wɨchɨ ɨka. Ye jukur uje eraha.— 24 Yok wɨchɨ ese Jesús ɨr akɨlt. Nos tiita erze kuche hn nos tichew tɨbɨte ana hutɨta. Yɨrahalo uje tiita uje ich ũru. 25 Kuche kɨhniya de uje Jesús shiyokõrni uje ye tichewpe. Kɨmɨjɨ yeẽk nos dichew dɨbɨte hutɨta erze uje Jesús shiyokõr ich tuu peyuwo tɨsĩ̵r uje nĩhyok owich ĩ̵rmo lekɨtiyo par nos wɨr erze hute.
1 Teófilo, tichew waa hutɨta yata waa je titɨm owani uje ehn Jesús de lɨkakite ɨchii shiyokõr hn shiyokorãha õr 2 nehech Porrosht sem ɨre seya poõrc. Per ante uje Jesús hno tĩ̵r poõrc hn tatɨm wɨr ɨr apostole uje Porrosht Ɨchɨbich tatɨm ɨre. Wɨr uje Jesús chiihla õrkite. 3 Uje oshuukite ich ɨkpo hn tokolɨhɨ wɨr õr ɨkɨch erze ɨr apostole. Shiyokõr kuche ich kɨhnipa par uje erze ɨr apostole ye odotiis ɨrpe uje ɨr ɨkpo. Daalo kwarenta uje shish tokolɨhɨ õr ɨkɨch hn shish shiyokorãha õr uje Porrosht tɨbey daabo. 4 Eseekite deeych yet uje taakɨhɨ ɨr apostole õr ahɨr hn Jesús tatɨm õr ɨm: —Hap ye bulɨlo atokolɨhɨ dɨkɨlo dɨt Jerusalén. Anemlo ese uje Porrosht chɨbɨte lahwoso par uje ɨshɨmɨhɨ olak ɨtso uje titɨm olakni. 5 Juan lɨshɨ tohɨrm orĩ̵hɨ awɨtkite per daalo arhaabo hn nos wɨr olak tyenɨj Porrosht ɨshɨmɨhɨ olak Dechɨbich shɨ ɨtso uje tohɨrm olak chĩ̵ra ɨr Dechɨbich.— 6 Eseekite uje otakɨsho lawichpo hn erze ɨr apostole omo Jesús otsɨɨ: —Ɨrhĩche, ¿je ele aahle ich eyuhu israel oso wɨr õr hme erze romano oso par uje shɨ erze israel oso no ma uje otɨbey ɨre?— 7 Hn Jesús umo õr ɨm: —Ye ompe par uje erahalo erze daalo uje Dii Porrosht chɨbɨtkite. Wɨchɨ chɨbɨte wɨr daalokite pork ɨre ich dich. 8 Mahn deeych yet nehe hn Porrosht Ɨchɨbich masaha olak hn shuu nos wɨr olak ukurbo de. Uje olak ukurbo de hn nos anɨmɨrãhalo atɨmlo oso uje amlo uje tiyokõr hn entɨlo uje titɨm õr hn titɨm olak. Atɨmlo orĩ̵hɨ wahacha dɨt Jerusalén wap, hn atɨmlo orĩ̵hɨ lekɨtiyo ese hnɨmich Judea, hn atɨmlo orĩ̵hɨ lekɨtiyo ese hnɨmich Samaria hn atɨmlo õr ĩ̵rmo lekɨtiyo.— 9 Eseekite uje yuwɨrke uje Jesús keytkẽr wɨr ɨr apostole shuu ɨtsorz ich Porrosht sem seya poõrc. Heke erze ɨr apostole oteychɨm uje hno tĩ̵r poõrc nehech masaha ukuhurrza ehet. 10 Uje ehn oteychɨm poõrc ɨchii hnakɨrbo õr osiyer otokolɨhɨ õr ɨkɨch. Shɨ oyehe õr ahɨr. Ich õr ɨshuwo poro. 11 Otatɨm erze apostole otsɨɨ: —Olak uje ãrlo Galilea, ¿ɨnaapo heke shɨ alehelo hn shɨ eychɨmlo poõrc? Ese Jesús uje Porrosht chiyuhu olak ehetɨke hn sem seya poõrc, wɨchɨ tyenɨj ihnɨmichpo nehe shuu ɨtso uje eychɨmloko hno tĩ̵r poõrc.— 12 Eseekite hn erze ɨr apostole ohno oyhnɨmichɨhɨchɨs wĩ̵rit eeych uje iich otsɨɨ Olivos. Otaachĩ̵hɨ wahacha dɨt Jerusalén. Wɨchɨ shɨ un kilometro. 13 Uje otaachĩ̵hɨ wahacha hn odohɨr omasaha pwert ehet uje de yet eeych uje wɨr otsakahani. Erze uje odechɨ õr iiyo otsɨɨ Pedro, Juan, Santiago, Andrés, Felipe, Tomás, Bartolomé, Mateo, hn Santiago. Ese Santiago ɨr deych iich otsɨɨ Alfeo. Simón dechɨ toy uje ochɨkẽra ɨr alokot otsɨɨ Celote pork wɨchɨ politikya. Judas dechɨ toy uje ɨr deych iich otsɨɨ Santiago. 14 Nos wɨr õr ɨre õr eyuwo takɨsho lawich par uje õr orar. Tɨmcher odechɨ toy hn María dechɨ toy waa Jesús data. Hn uu Jesús leshɨbo odechɨ toy. 15 Nos wɨr õr ɨre õr syento beynte uje ye odotiis Jesuspe. Eseekite deeych yet uje odechɨ hn Pedro iyehetɨhɨchɨs õr ehet par sakɨt õr. 16 Umo õr ɨm: —Pɨshɨbo watsaklo, Porrosht Ɨchɨbich shuu wɨchɨ rey David lɨshɨ chichew Porrosht ahwoskite uje tata uu Judas lɨshɨ. Ich yakaha uje ɨre iyeebe hn uu Jesús ɨmãho oyehe nẽr par uje ochishew Jesús. 17 Ese Judas lɨshɨ shiyehe wɨchɨ eyoklo ihyẽrakni par shiyokõr nãhu obiyo uje yiyokõrlo. 18 Mahn otiya hnɨmich por erze Judas ɨr hnote uje chiwãha Jesús. Ese Judas lɨshɨ kayni seynehnɨmich ich shiyeru hnɨmich hn ɨr ɨjɨta kãra hn ɨr iche wɨshɨ chũr lekɨtiyo. 19 Nos wɨr oso uje odechɨ dɨt Jerusalén ochunt uje ɨtsorz hn ochukwẽra wɨchɨ hnɨmich iich otsɨɨ Acéldama uje tata hnɨmich uje pur dɨkɨrmɨsta.— 20 Hn Pedro tatɨm õr ɨm: —Waa hutɨta Salmo waa je de Porrosht ahwoso ehet tata ese hnɨmich ɨtsorz ɨm: “Ese ɨr hnɨmich tyenɨj shɨ ɨsa hn tyenɨj ye latɨk debuhu wahacha nehe.” Hn ese Salmo tatpo shuu ɨtsorz ɨm: “Uu ɨr ɨbiyo uje shiyokõrni tyenɨj yet masaha owich par uje shiyokõr.”— 21 Hn Pedro umo õr ɨm: —Tata shuu ɨtsorz heke nos wɨr eyoklo tyenɨj yiihlɨlo hnakɨrbich nohmet par uje masaha wɨchɨ Judas lɨshɨ owich. Ese uje tyenɨj yiihlɨlo wɨchɨ shish ĩya eyokloni uje ehn eyok Ɨrhĩch Jesús de eyoklo ahɨr. 22 Wɨchɨ umoni uje Juan lɨshɨ uu tohɨrm oso tohɨrm Jesusni nehech umo uje Jesús tokolɨhɨ eyoklo ehethna. Porrosht sem Jesús seya poõrc. Ese uje yiihlɨlo nehe tyenɨj masaha Judas lɨshɨ owich par uje tata uje Jesús ɨkponi.— 23 Heke ochiihla hnakɨrbo õr osiyer. Uu yet iich otsɨɨ Matías hn uu yet iich otsɨɨ José. Ese José iich yet otsɨɨ Barsabás hn uu ɨr alokot otsɨɨ Justo. 24 Nos wɨr õr ɨre õr orar otsɨɨ: —Ɨrhĩche, owa nos eraha uu oso õr aho. Hnakɨrbo õr osiyer ode lɨka uje oyiihla. Sehe oyuhu owa õryok nohmet 25 par masaha chish obiyo par apostole. Judas ich iim debiyoni par hno tĩ̵r wahacha owich pork shiyokõr mɨhnĩ̵kpa.— 26 Otãra kuchɨt par uje yeẽk chiyey ich wɨchɨ uje tyenɨj masaha par apostol. Matías chiyey heke masaha ĩya wɨr apostole yewo uje õr onse.
1 Eseekite uje terɨhɨ wɨchɨ õr ahamich uje iich otsɨɨ Pentecostés ich nos wɨr Porrosht aabo otakɨsho lawich. 2 Wɨsɨk wɨsɨk ich ochunt kuchẽrk ich ihyokõrak dich uje tãra poõrc shɨ ɨtso uje myent data tɨbichu. Ese ihyokõrak dich masaha pwert ehet uje otsakaha. 3 Omo kuchɨt uje ɨtso jwekɨta yokacha uje sehek ɨreke hn pɨkaabo nos sakaha õr hu eeyo. 4 Heke nos wɨr õr ɨre Porrosht Ɨchɨbich masaha õr aho hn shuu ochiilehet otseẽt õr ahwoso kɨnãho uje ye õr ɨre odɨrehepe. Nos wɨr õr ɨre shɨ ochiilehet no ma pork Porrosht Ɨchɨbich shuu ochiilehet shuu ɨtsorz. 5 Eseekite ich israel oso okɨhniya uje otola Porrosht odebuhuchɨ dɨt Jerusalén toy uje otãra ĩ̵rmo lekɨtiyo. 6 Uje ochunt wɨchɨ ihyokõrt dich ich nos ohno ooshɨ par uje oteychɨm. Omo erze uje ye olotiis Jesuspe. Ochunt uje wɨr otseẽt õr ahwoso. Õr ahwoso ich kɨnãho kɨnãho pork otãra erze dihipo kɨnãho õr hnɨmo lekɨtiyo heke ich nos ochishlabe. 7 Ochishlabpa heke omye otsɨɨ: —Erze hnakɨrbo uu hnɨmich galilea oso uje ochiilehet. 8 Wɨr ochiilehet otseẽt uu eyok ahwoso. Eyok yara dihipo kɨnãho õr hnɨmo lekɨtiyo hn eyoklo ahwoso kɨnãho kɨnãho. 9 Oso ode lɨka ele eyoklo ehet uje otãra wahacha hnɨmich Partia, hnɨmich Media, hnɨmich Elam, hnɨmich Mesopotamia, hnɨmich Judea, hnɨmich Capadocia, hnɨmich Ponto, hnɨmich Asia, 10 hnɨmich Frigia, hnɨmich Panfilia, hnɨmich Egipto, hn wahacha dɨt Cirene ahɨr uje de hnɨmich Africa. Wɨr ode toy erze uje otekɨrɨhɨ Jerusalén uje otãra wahacha dɨt Roma. 11 Wɨr israel yewo uje otola Porrosht hn dihipo kɨnãho yewo uje ɨchii oteeychãha Porrosht oshuu ɨre ɨtso uu israel oso. Wɨr uje ode lɨka Jerusalén toy erze uje otãra wahacha hnɨmich Creta hn uje otãra hnɨmich Arabia.— Omye otsɨɨ: —Nos yomɨlo wɨr uje ye odotiis Jesuspe uje ochiilehet otseẽt eyoklo ahwoso. Otata kuche uje Porrosht shiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr.— 12 Ich ochishlabe hn ye odɨraha keshɨ latɨkpo. Omye otsɨɨ: —¿Nos wɨr kuche uje tokole kesh tata latɨkpo?— 13 Per yewo ode uje shɨ oloter õr omye otsɨɨ: —Yɨkɨch sẽhi õr.— 14 Eseekite hn Pedro hõr erze apostole yewo uje õr onse oyehetɨhɨchɨs. Hn Pedro ich sɨhnew lahwoso tatɨm õr ɨm: —Israel oso watsaklo uje ebuhulo lɨka dɨt Jerusalén, nos wɨr olak ẽrlo pishɨ nãhu pahwoso uje titɨm olak erze kuche uje yesh tokolɨhɨ lɨka. 15 Olak yewo ochɨbɨte uje yɨkɨch sẽhi õryok per ye yɨkɨch nẽyhi oryõkpe, pork yesh dɨhɨrbakshɨp, je hnii a la nueve dɨhɨrbɨt. 16 Ahnũwo kuche uje tokole ɨtsorz wɨchɨ uje ese profeta Joel lɨshɨ chichewkite ɨm: 17 “Porrosht sole: Ante uje terɨhɨ uhurc nehe tyenɨj tuu nos Pɨchɨbich masaha oso. Uu õr aabo hn uu õr eebe wɨr uje tyenɨj otsanɨmɨrãha uje Porrosht tata shuu ɨtsorz. Hn nos wɨr hnakɨrbito Porrosht tyenɨj shuu omo kuche nehe uje tãra ɨre per ye yewo onomope. Hn erze hnakɨrbo ɨlaro tyenɨj ochukwẽra deruwo uje tãra Porrosht. 18 Uje terɨhɨ erze daalo nehe ich tyenɨj Pɨchɨbich masaha wɨr pakɨle hnakɨrbo hn tɨmcher õr aho pork wɨr uje tyenɨj otsanɨmɨrãha pahwoso uje titɨm õr. 19 Tyenɨj tokowa oso kuche nehe wahacha poõrc uje ye latɨk pwele niyokõr, hn tyenɨj tokowa õr yar ele hnɨmich. Wɨr dɨkɨrmɨsta pork oteye ich jwertpa. Jwekɨta de hn ich kiibich dich de toy ele hnɨmich eeych. 20 Hn Porrosht sole: Tyenɨj tuu ese deeych wɨs hn ese shekurko wɨhĩ̵rt shɨ ɨtso dɨkɨrmɨsta. Wɨr tyenɨj tokole wap ɨtsorz par yar uje terɨhɨ ese deeych uje Ɨrhĩch taãcha. Wɨchɨ deeych ich yarhakpa. 21 Per nos wɨr oso uje otsapur Porrosht oshuu ũrpa wɨr uje tyenɨj Ɨrhĩch sosɨr õr par uje ye otĩ̵r urhuta bahluta ehetpe.”— 22 Hn Pedro umo õr ɨm: —Israel oso watsaklo, ẽrlo nãhu pahwoso uje titɨm olak. Ese Jesús uu dɨt Nazaret osht wɨchɨ hnakɨrbich uje Porrosht chiihlani. Uje ehn ɨre de olak ahɨrni shuu shiyokõr kuche ich kɨhniya uje ye latɨk pwele niyokõr par uje erahalo uje Porrosht chiihla ɨre wapni. Erahaloni uje ɨtsorz. 23 Porrosht chɨraha wapkite uje tyenɨj tokolɨhɨ Jesús hn chɨbɨtkite uje tyenɨj tokole nehe ɨtsorz. Heke Judas ɨshɨm Jesús olakni hn nos wɨr olak hn erze oso yewo uje ich õr ɨluu mɨhnũ asewlo ɨre hn owɨshɨlo ebɨtɨlo krus eeych hn aluwalo klabo hme hn uu ɨr hnɨte par uje toohochɨs. 24 Per Porrosht shuu ɨkponi hn chiyuhu ɨrehe wahacha uje topo ode pork ese owich uje topo ode ich ye pwele nontew ɨrpe. Heke tokole. 25 Eseekite hn rey David lɨshɨ chichew uje Cristo tatɨm ɨr Deych ɨm: “Owa Porrosht. Shish tokomo owaha pɨkɨch. Owa de paãchta heke ye tɨkɨtak latɨk. 26 Heke shish pehet ayla hn tɨkeeychɨ. Tɨkɨraha uje tɨkɨtɨ nehe ich tyenɨj yok ɨkpo 27 pork ye moym yokɨhɨ wahachpe ese uje topo ode, hn ye moym yokpe par uje shɨ pẽro taata pork shish tiyokõr uje ahmũr. 28 Owa uje ahakorãha yok uje ahmũr shɨ ɨtso uje owa yok uu dehet uje tĩ̵r wahacha uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Uje takaachĩ̵hɨ ekɨch nehe tyenɨj uhu yok aylpa.”— 29 Hn Pedro umo õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo, ich ũrpa uje titɨm olak. Uu rey David lɨshɨ uu eyok porokkite uje tokite hn ochihĩtsɨm. Waa ɨr dukuta shish de lɨka ele eyoklo ahɨr. 30 Uu rey David lɨshɨ wɨchɨ profetya hn chɨraha uje Porrosht chɨbɨte lahwoskite ich shuu ũrpa uje tyenɨj ɨr ijɨt nohmet masaha rey nehe. 31 Ese rey David lɨshɨ chɨraha uje tyenɨj tokole nehe heke tata uje ese Cristo je toy nehe hn tyenɨj ɨkpo pork ɨm: “Ese Cristo ye Porrosht noymɨhɨ wahachpe ese uje topo ode, hn waa ɨr yũhurrza ye taatpe.” 32 Porrosht shuu Jesús ɨkponi hn oyumo ɨre heke õryok tyenɨj oyiita uje Jesús ɨkponi. 33 Porrosht shuu Jesús dichpa heke shuu sakaha naãchta hn ɨshɨm ɨre Dechɨbich uje tatɨmkite ich shuu ũrpa. Jesús shuu Porrosht Ɨchɨbich masaha õryok aho heke nos wɨr olak amlo hn entlo uje tokole lɨka ele deeych. 34 Ese rey David lɨshɨ ye tĩ̵r poõrc petɨkni per ɨre tata uje Porrosht tatɨm Cristo ɨm: “Porrosht umo wɨchɨ pɨnsɨrc sole: Akaha paãchta 35 nehech nos tuu eerz wɨr amãho hn tyenɨj tuu ebɨte er uu amãho õr eeyo.”— 36 Heke Pedro umo õr ɨm: —Nos wɨr olak olak israel oso, hn ich tyenɨj erahalo erze uje titɨm olak ich ũrpa. Ese Jesús uje owɨshɨloni ebɨtɨlo krus eeych par uje uhulo toy wɨchɨ Porrosht shuu masaha ich Ɨrhĩch dichpa hn chɨkẽra iich ɨm Cristo pork wɨchɨ uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.— 37 Eseekite uje erze oso ochunt uu Pedro ahwoso uje tatɨm õr shuu ɨtsorz ich sehek õr ebe yesh. Heke erze oso omo Pedro hn erze apostole yewo otsɨɨ: —¿Oyiyokõr latɨkpo sham?— 38 Pedro tatɨm õr ɨm: —Uhulo olak aho nuuna uje ahakõrlo mɨhnũwo. Moymlo wɨr olak ɨluu mɨhnũ. Ahakõrlo uu kuche oomo uje Porrosht sahmũr. Hn uhulo otohɨrm olak onĩ̵ra olak Jesucristo iich pork ye otiislo ɨrpe. Heke Porrosht perdonar olak uje ahakõrlo erze kuche uje wɨchɨ ye nahmũrpe hn wɨchɨ tyenɨj ɨshɨmɨhɨ olak Dechɨbich. 39 Porrosht chɨbɨte lahwoskite ich shuu ũrpa uje tyenɨj ɨshɨmɨhɨ olak Dechɨbich nehe hn tyenɨj ɨshɨmɨhɨ wɨr toy erze olak aabo hn erze olak eebe toy hn tyenɨj nos ɨshɨmɨhɨ wɨr toy erze oso uje ode lekɨtiyo dukuhla. Nos wɨr erze uje Porrosht chiihla õr wɨr uje ɨshɨmɨhɨ õr Dechɨbich. Porrosht wɨchɨ uu õryok yɨnsɨrc.— 40 Pedro tatɨm õr lahwoso ich kɨhniya. Tatɨm õr ɨm: —Moymlo wɨr oso uje ich õr ɨluu mɨhnũ. Deeych yet nehe hn omasaha urhuta bahluta ehet. Ich ye meylo õr.— 41 Eseekite ich erze oso uje otsahmũr uu Pedro ahwoso uje sakɨt õr hn erze apostole oshuu otohɨrm õr. Ese deeychkite ich oso ode õr tre mil uje omasaha Porrosht aabo toy. 42 Nos wɨr Porrosht aabo shish otẽr erze apostole yewo õr ahwoso uje oshiyokorãha õr. Shish otsahmũr otakɨsho lawich par uje oteeychãha Porrosht, hn ich otsahmũr otaakɨhɨye ahɨr. Hn ich otsahmũr toy uje õr orarɨhɨye ahɨr. 43 Eseekite ich nos wɨr oso ochishlabe uje omo wɨr kuche ich kɨhniya uje erze apostole oshiyokõr uje ye latɨk pwele shiyokõr. 44 Nos wɨr Porrosht aabo shish otakɨsho lawich hn otakɨshye kushjãro. 45 Ochiwãha ɨr hnɨmo hn ochiwãha ɨr kuche uje de õr ahɨr hn oshɨm baho uu Porrosht aabo yewo uje kuche nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr. 46 Kal deeych shish otakɨsho lawichɨhɨ wahacha templo ehet par uje oteeychãha Porrosht. Oshuu ɨr wee wee hn otĩ̵r dahuwo par otaakɨhɨye ahɨr hn shish otsahmũrye hn ich õr ayla. 47 Shish oteeychãha Porrosht hn nos wɨr oso otsahmũr õr. Kal deeych ich shish Porrosht shuu wɨr oso omasaha par ɨr aabo hn õya wɨr leshɨbo.
1 Eseekite uje deeych yet uje ich a la tre yɨlka ich terɨhɨ waa orta uje shish õr orarɨhɨ wahacha templo patikɨt ehet. Uje ese Pedro hn Juan ohno otĩ̵r wahacha 2 hn ochish hnakɨrbichɨhɨ templo ebich. Uje shurhãkite ɨchii ye dɨrkpe. Wɨchɨ ɨr iiso shish ohnoy otseya wahacha templo uhurrza ɨkɨch waa je iich otsɨɨ uhurrza ɨhĩ̵r. Shɨ sakahachɨs sapur hnote erze uje ochɨkãhachɨs uje par omasaha templo patikɨt ehet. 3 Uje ese hnakɨrbich umo uje Pedro hn Juan sehe odo omasaha templo patikɨt ehet hn sapur õr hnote. 4 Pedro hn Juan oteychɨm pishɨ ɨre. Pedro umo ɨre ɨm: —Eychɨm pishɨ õryok.— 5 Ese hnakɨrbich teychɨm pishɨ õr hn shɨ iyem uje tyenɨj oshɨm ɨr kuchẽrk. 6 Pedro umo ɨm: —Yok ye yok platĩ̵rsh hn ye yok orĩ̵rsh par uje tokosɨm owa per kuchẽrk de uje sehe tokosɨm owa. Jesucristo uu dɨt Nazaret osht wɨchɨ ukurbo deyo de. Titɨm owa tĩ̵ra owa ɨr iich. Alehet, bu erk.— 7 Eseekite ich Pedro chishew hmata waãchta hn shuu iyehet. Uje prowa iyehet ɨchii ɨr ukurbo de erze ɨr hnɨte hn ɨr diyor. 8 Ese hnakɨrbich ich sehek lotɨhɨchɨs hn iyehet. Ɨchii dɨrk. Hno ĩya Pedro hõr omasaha templo patikɨt ehet. Wɨchɨ shish dɨrk hn shish sehek lota hn shish teeychãha Porrosht. 9 Nos wɨr oso omo uje dɨrk hn teeychãha Porrosht. 10 Oteychɨm pishɨ hn ochɨraha uje wɨchɨ uje ehn sakaha wahachaka sapur õr hnote templo patikɨt uhurrza ɨkɨch waa je iich otsɨɨ uhurrza ɨhĩ̵r. Heke ich ochishlabpa uje omo ese hnakɨrbich uje yelɨj dɨrk ich owich omɨke. 11 Eseekite uje ehn ese hnakɨrbich chishew ese Pedro hn Juan ich nos wɨr oso ochishlabe hn ohno ooshɨ otakɨsho lawichɨhɨ Pedro hõr ahɨr. Ode wahacha ese puurc uje iich otsɨɨ Salomón. 12 Uje Pedro teychɨm uje otakɨsho lawichɨhɨ ahɨr hn umo õr ɨm: —Israel oso watsaklo, ¿ɨnaapo heke asewlo olak ɨbe uje lɨkɨ hnakɨrbich ich owich omɨke? ¿Ɨnaapo heke eychɨmlo pishɨ õryok hn uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r uje shɨ õryok uje oyuhu ese hnakɨrbich owich omɨke ɨtso uje õryok ukurbo deyo de o kɨmɨjɨ oyeeychãha pishɨ Porrosht? Õryok ye õryok ukurbĩ̵rsh par uje oyuhu wɨchɨ hnakɨrbich owich om. 13 Uu Abraham lɨshɨ ɨr Porrosht, uu Isaac lɨshɨ ɨr Porrosht, hn uu Jacob lɨshɨ ɨr Porrosht wɨchɨ uu eyoklo poruwo wɨshɨ õr Porrosht. Wɨchɨ uje shuu wɨchɨ dichpa ese ɨr ɨbich uje iich otsɨɨ Jesús. Ese Jesús wɨchɨ uje asɨmlo uu ohyerptosoni par uje oshuu oshuu toy. Uje Pilato sehe duhu tokolɨhɨ ohyerpta ehet ich nos wɨr olak ontɨlo ɨre pork ye ahmũrlope par uje tokole. 14 Wɨchɨ Jesús ich sahmũr pishɨ Porrosht hn yelɨj niyokõr uu kuche mɨhnũwo uje ye Porrosht nahmũrpe per nos wɨr olak ich ye ahmũrlo ɨrpe. Uhulo tokolɨhɨ ohyerpɨt ehetni ese hnakɨrbich uje ɨr ɨluuta ich mɨhnũ pork shuu hnakɨrbichni shuu toy. 15 Nos wɨr olak tukulo Jesusni per Porrosht shuu ɨkpo. Shɨ Jesús uje ɨshɨmɨhɨ oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre, hn õryok uje oyumo ɨre hn oyiita uje wɨchɨ ɨkpo. 16 Ese hnakɨrbich uje eychɨmlo uje de pahɨr ich owich omɨke pork ye oyotiis Jesús ukurbope. Erahalo uje ɨre yelɨj dɨrk per Jesús shuu ɨr ukurbo de hnɨte ehetɨke par uje dɨrk. Shɨ oyitɨm Jesús iich hn ye oyotiis Jesuspe heke ich wɨchɨ owich omɨke.— 17 Hn Pedro umo õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo, tɨkɨraha uje nos wɨr olak hn uu eyoklo bahluwo uje tukulo wɨchɨ Jesús uhulo toni pork ye erahalope uje wɨchɨ Cristo, 18 per Porrosht shuu tokole ɨtsorz pork antkite shuu ɨr profeta wɨshɨ otata uje Porrosht tyenɨj shuu Cristo taãcha nehe. Wɨchɨ tyenɨj toy heke ahakõrlo uhulo ɨtsorz. 19 Uhulo olak aho chuuna uje ahakõrlo mɨhnũwo. Moymlo wɨr olak ɨluu mɨhnũ. Ahakõrlo om uje Porrosht sahmũr. Apurlo ɨre par uje perdonar olak erze kuche mɨhnũwo uje shish ahakõrlo. 20 Ahakõrlo uhulo ɨlorz hn Porrosht tyenɨj shuu olak aho kɨɨs. Tyenɨj shuu Jesús taãchpo nehe pork Jesús wɨchɨ uu Cristo. Porrosht chiihla ɨre hn shuu ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ dahɨr. 21 Jesús tyenɨj sakaha wahacha poõrc nehech Porrosht nos nɨshii ɨtso uje shuu ɨr profeta wɨshɨ otatkite ich shuu ũrpa. Uje Porrosht nos shiyokor shuu ɨtsorz hn Jesús tyenɨj taãchpo nehe.— 22 Hn Pedro umo õr ɨm: —Moisés lɨshɨ tatɨm uu eyoklo poruwo wɨshkite shuu ɨtsorz ɨm: “Porrosht tyenɨj shuu profeta nohmet taãcha nehe ɨtso yok. Wɨchɨ eyoklo ɨhnapsa, hn tyenɨj nos ahakõrlo uje wɨchɨ tata shuu ɨtsorz. 23 Nos wɨr oso uje ye oniyokõr uje ese profeta tata ich Porrosht tyenɨj chiyuhu orĩ̵hɨ erze israel oso õr ehet uje Porrosht chiihla õrkite.” 24 Uu Samuel lɨshɨ wɨchɨ profetyakite. Nos wɨr erze profeta wɨshɨ uje oyehe nẽrkite nos otata ese deeych uje Cristo tyenɨj taãchpo nehe. 25 Nos wɨr profeta yewo wɨr olak poruwo wɨshɨ hn erze ahwoso uje otata wɨr par olak. Porrosht chɨbɨte lahwoso uje ich ɨhĩ̵rtso hn shuu ũrpa. Erze uje tatɨm uu olak poruwo wɨshkite wɨr par olak toy. Porrosht tatɨm lahwoso uu eyoklo porokkite uu Abraham lɨshɨ ɨm: “Shɨ por owa eyjɨt nohmet ich tyenɨj nos tiyuhu pahwoso omoho nãhu oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo.” 26 Uje Porrosht shuu wɨchɨ debich Jesús ɨkponi hn shuu hno tĩ̵r olak wap par uje sosɨr olak par uje nos moymlo uu olak ɨluu mɨhnũ uje shish ahakõrlo hn ahakõrlo uje Porrosht sahmũr.—
1 Eseekite uje ehn Pedro hn Juan okẽytker õr hn wɨr otaãcha erze saserdote õr bahluwo hn ese õr bahlut yet uje tɨbey templo. Erze israel oso uje õr ɨluu iich otsɨɨ saduseo õya õr. 2 Nos wɨr õr ɨre ich otsɨtakpa uje Pedro hn Juan oshiyokorãha oso otatɨm õr uje topo tyenɨj õr ɨkpo nehe pork Jesús ɨkponi. 3 Ochishew õr per yɨlkashɨp heke oshuu ohnoy õr ochɨmchaha õr karsel ehet par uje dechole ich tyenɨj okẽytker õr. 4 Per oso okɨhniya uje ochunt Pedro hn Juan õr ahwosoko ich ye odotiis õrpe. Heke ich ma okɨhniya erze Porrosht aabo. Kɨmɨjɨ õr sinko mil hnakɨrbo uje ode. 5 Eseekite uje dechole hn erze saserdote õr bahluwo hn erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt hn erze hnakɨrbo uje shish oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite ich otakɨsho lawichɨhɨ ese dɨt Jerusalén. 6 Ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Anás dechɨ toy. Wɨchɨ uu saserdote õr bahlut pisht. Ese uje iich otsɨɨ Caifás hn ese uje iich otsɨɨ Juan hn ese uje iich otsɨɨ Alejandro odechɨ toy. Wɨr wɨchɨ iiso ese saserdote õr bahlut pisht. Hnakɨrbo yewo odechɨ toy uje wɨr wɨchɨ iiso ese saserdote õr bahlut pisht. 7 Oshuu otõhwa Pedro hn Juan hn oshuu oyehe lekɨch. Ɨchii omo õr otsɨɨ: —¿Yeẽkpo uje ɨshɨm olak ukurbohna par ekutɨlo wɨchɨ? ¿Eyuhulo latɨk iichhna par uje ekutɨlo?— 8 Porrosht Ɨchɨbich shuu Pedro chiilehet umo õr ɨm: —Õr bahluwo watsaklo uje abeylo dɨt hn nos abeylo israel oso, 9 je sehe erahalo uje oyiyokõr uje oyosɨr wɨchɨ hnakɨrbich hn oyuhu ɨre owich omhna uje ye dɨrkpe 10 heke sehe tuu ẽrlo pishɨ uje titɨm olak hn sehe tuu nos wɨr odɨraha toy erze israel oso. Ele hnakɨrbich uje de õryok ahɨr olak ɨkɨch ich owich omhna pork ye oyotiis Jesucristope. Jesús wɨchɨ uu dɨt Nazaret osht. Uje oyiyuhu Jesús iich ich shuu owich omhna. Wɨchɨ uje owɨshɨlo ebɨtɨlo krus eeychni par toy per Porrosht shuu ɨkponi. 11 Tɨteẽta olak kuchɨt. Shɨ olak ɨtso hnakɨrbo uje oshiyokõr õr ihyuch ochĩ̵ra kojano po hn Jesús shɨ ɨtso uu kojach nohmɨra uje dechɨ. Olak ye uhulo ese kojach jukurpe, per ich uhurc ich wɨchɨ kojach tokole ma ɨhĩ̵rtpa je nos wɨr yewo.— 12 Hn Pedro umo õr ɨm: —Nĩhyok ye yeẽk chɨhɨpe uje ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Porrosht ye duhu yet masaha erze obiyo par uje ɨshɨm oso ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Shɨ Jesús nohmɨra uje ɨshɨm õr shuu ɨtsorz.— 13 Eseekite hn erze õr bahluwo omo Pedro hn ese Juan uje ye otola õrpe. Ochɨraha uje Pedro hn Juan ye omasaha kwela petɨkkite. Wɨr shɨ õr ɨtso erze oso yewo heke erze or bahluwo ich nos ochishlabpa pork ye otola õrpe. Wɨr õr eyuwo tɨsĩ̵r uje shɨ Jesús ihyẽroni heke ye otola õrpe. 14 Omo ese hnakɨrbich uje Pedro hn Juan ochukutahna. Shɨ iyehe õr ahɨr. Heke ye õr pwele odotiispe uje wɨr oshuu wɨchɨ owich omhna. 15 Erze õr bahluwo oshuu wɨr otokolɨhɨchɨs õr weeta ehet waa je iich otsɨɨ Junta Suprema par uje okeytkẽrye. 16 Omye otsɨɨ: —¿Yiyokõrlo latɨkɨhɨ nãhu hnakɨrbo? Nos wɨr oso uje odebuhu dɨt Jerusalén nos ochɨraha uje wɨr oshuu wɨchɨ hnakɨrbich owich omhna uje ye latɨk pwele shuu owich om. Heke ye eyoklo pwele par uje yotiislo õrpe. 17 Ye yahmũrpe ese uje oshiyokõrhna chũr lekɨtiyo heke tyenɨj yontɨlo õr par uje ye onanɨmɨrãha otata Jesús nehe.— 18 Eseekite hn oshuu omasahapo hn otatɨm õr par uje ye otata Jesús hn ye oniyokorãha oso õr Jesús ɨluu. 19 Per Pedro hõr Juan omo õr otsɨɨ: —Sehe oyuhu atɨmlo õryok latɨkpo uje Porrosht sahmũr. ¿Je ɨre nahmũr uje oyiyokõr uje atɨmlo õryok o je ɨre nahmũr uje oyiyokõr uje ɨre tatɨm õryok? 20 Erze uje oyumo hn erze uje oyunt ich ye õryok pwele oyukwimpe uje oyiita.— 21 Erze õr bahluwo ich otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Ye atɨlo uhulo ɨtsorz.— Hn erze õr bahluwo oshuu otokolɨhɨ dekɨch. Ye õr pwelpe par otsepyẽr õr pork nos wɨr oso shish otata uje Porrosht shuu wɨchɨ hnakɨrbich owich omhna uje ye latɨk pwele shuu owich om. 22 Ese hnakɨrbich uje ochukutahna ich iyuwe kwarenta ãyo. 23 Eseekite uje Pedro hn Juan otokolɨhɨchɨs õr weeta ehet waa je iich otsɨɨ Junta Suprema ich ohno otĩ̵r wahacha ese uje Porrosht aabo yewo ode. Nos otatɨm õr uje erze saserdote yewo õr bahluwo otatɨm õrkɨ hn erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt otatɨm õr toy. 24 Uje ochunt õr ahwoso oshuu ɨtsorz ich nos wɨr Porrosht aabo õr eyuwo ɨtsye par uje õr orar. Omo Porrosht otsɨɨ: —Ɨrhĩche Porrosht, ich owa uu nos õr bahlut pisht. Owa uje ahakõr poõrzkite, ahakõr hnɨmich hn ahakõr onoota bahluta hn nos wɨr kuche uje de ehet. 25 Owa uje uhu Echɨbich shuu õryok porokkite rey David lɨshɨ tata ɨm: “¿Ɨnaapo heke nos wɨr dihipo kɨnãho shish otsɨtak Porrosht hn shish õr eyuwo chɨbɨte par uje oshiyokõr mɨhnuwõho ɨre per ye õr eyuwo jukur? 26 Nos wɨr reye uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo hn nos wɨr õr bahluwo uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo nos wɨr õr ɨre shish otakɨsho lawich par uje otsontew uu Ɨrhĩch hn sehe onontew Cristo uje Porrosht chiihla.”— 27 Hn omo Porrosht otsɨɨ: —Ele aahle uje tokolɨhɨ lɨka dɨt ich ɨtsshɨp uje ese rey David lɨshɨ tatakite shuu ɨtsorz pork rey Herodes hn uu õr bahlut yet uje iich otsɨɨ Poncio Pilato hn nos wɨr dihipo kɨnãho hn nos wɨr israel oso nos õr eyuwo ɨtsye. Ich otsɨtak Jesús. Wɨchɨ uje aahlakite. Yelɨj niyokõr uje mĩ̵hnɨk. 28 Tokole ɨtsorz pork owa ebɨtkite uje tyenɨj tokole ɨtsorz pork owa akɨrbo deyo de.— 29 Omo Porrosht otsɨɨ: —Ɨrhĩche, uhu eyuwo tɨsĩ̵r uje erze õr bahluwo otatɨm oryõkɨke hn asɨm õryok akɨrbo par uje shish oyanɨmɨrãha ahwoso hn par uje ye oyɨtɨla erze õr bahluwo õr ahwospe. 30 Shish asɨm õryok akɨrbo par oyukuta oso uje õr permo. Ahakõr yar hn ahakõr erze kuche uje ye latɨk pwele niyokõr. Ahakõr uje ɨtsorz uje oyiyuhu Jesús iich. Wɨchɨ uu owa ebich uje yelɨj niyokõr uje mĩ̵hnɨk.— 31 Eseekite uje ich otsɨhna uje õr orarkɨ hn ese õr owich uje ode ich telerrza. Nos wɨr õr ɨre Porrosht Ɨchɨbich masaha õr aho hn ich ye duhu otolpe par uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. 32 Eseekite hn nos wɨr Porrosht aabo ich okɨhniya. Õr ɨre ich õr eyuwo ɨtsye. Ye latɨk chɨhɨ õr ehet uje eyuwo kɨnãho hn sarhak ɨr kushjãro. Nos wɨr õr ɨre otakɨshoye kushjãro. 33 Hn nos wɨr apostole shish oshiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr hn shish otata uje õr Ɨrhĩch Jesús toni hn ɨkpo. Porrosht shish nos sosɨr daabo. 34 Nos wɨr Porrosht aabo otakashɨmye. Ochiwãha ɨr hnɨmo, ochiwãha dahuwo hn otõhwa uu baho 35 hn oshɨm uu apostole par uje wɨr oshuu oshɨm uu Porrosht aabo yewo uje kuche nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr. 36 Eseekite hn hnakɨrbich nohmet de õr ahɨr uje iich otsɨɨ José. Wɨchɨ israelya. Ɨr porokkite otsɨɨ Levi. Ese José tãra wahacha hnɨmich uje iich otsɨɨ Chipre. Erze apostole ochukwẽra José alokot otsɨɨ Bernabé uje otsɨɨ yeẽk uje shish shuu õr aho kɨɨs. 37 Ese hnakɨrbich chiwãha ɨr hnɨmichkite hn ɨshɨm apostole ɨr hnɨmich baho par oshɨm uu Porrosht aabo uje kuche nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr.
1 Eseekite hn hnakɨrbich de uje iich otsɨɨ Ananías. Ɨr ɨrãhta iich otsɨɨ Safira. Wɨchɨ chiwãha ɨr hnɨmich pɨkaabɨt. 2 Ese hnakɨrbich hõr nerãhta okeytkẽrye par uje tyenɨj ochɨhmer ɨr hnɨmich baho pɨt hn shɨ oshɨm pɨt uu apostole par oshuu õr eyuwo tɨsĩ̵r uje nos oshɨm õr. Heke oshiyokõr oshuu ɨtsorz. 3 Pedro tatɨm Ananías ɨm: —Ananías, ¿ɨnaapo heke uhu Satanás chɨmchaha eyuwo par ahakõr ɨtsorz heke sehe ehnyẽr Porrosht Ɨchɨbich? Ye nos asɨm õryok uu owa hnɨmich bahope. Ehmer pɨt. 4 Uje ehn ye anuwãha petɨkhna ich owa hnɨmich, hn uje anuwãhahna hn uu ɨr baho wɨr par owa par uje ahakõr uje ahmũr. ¿Ɨnaapo heke uhu eyuwo tɨsĩ̵r par uje ata ekushi? Ye ehnyẽr ospe. Shɨ sehe ehnyẽr Porrosht.— 5 Uje Ananías chunt uje ɨtsorz hn kay ich toy. Nos wɨr oso uje ochunt uje ɨtsorz ich nos otolpa. 6 Hnakɨrbito odechɨ. Otĩ̵r hn otsajuwe Ananías hn ohnoy ochihĩtsɨm. 7 Uje ich terɨhɨ tre ora hn Ananías ɨrãhta taachĩ̵hɨchɨs per ye dɨrehepe uje tokolɨke ɨtsorz. 8 Pedro umo ɨm: —Sehe tuu atɨm yok. ¿Je shiyehe wɨchɨ ɨr bahat ese hnɨmich uje owa hõr Ananías anuwãhalohna? Hn umo Pedro ɨm: —Ẽhe, oyiwãhahna shɨyehe wɨchɨ ɨr bahat.— 9 Pedro umo wate ɨm: —¿Ɨnaapo heke hõr abich uhulo olak eyuwo ɨtsye par uje sehe ehnyẽrlo Porrosht Ɨchɨbich? Hmeychɨm, erze hnakɨrbito uje ohnoy abich ochihitsɨmɨke ich otaãchpo hn tyenɨj ohnoy owa par uje ochihĩtsɨm owa toy.— 10 Ɨchii Safira kayɨhɨchɨs Pedro ɨkɨch hn toy. Erze hnakɨrbito omasaha pwert ehet hn omo wate uje toy. Ochishew hn ohnoy ochihitsɨmɨhɨ wahacha ɨr abich lɨshɨ ahɨr. 11 Ich nos wɨr Porrosht aabo uje ochunt uje ɨtsorz ich otolpa, hn nos wɨr oso yewo uje ochunt ich otola toy. 12 Eseekite hn apostole shish oshiyokõr erze yar uje nĩhyok ye latɨk pwele niyokõr. Erze yar wɨr uje shuu ochɨraha uje Porrosht de õr ahɨr. Shuu oso ochishlabe. Hn nos wɨr Porrosht aabo shish otakɨsho lawichɨhɨchɨs ese puurc uje iich otsɨɨ Salomón wahacha templo patikɨt ehet. 13 Nos wɨr oso yewo ich otsahmũr erze Porrosht aabo per ich otolpa. Ye onahmũrpe par uje õya õr pork ye onahmũr pishɨ Porroshtpe. 14 Per shish ma okɨhniya hnakɨrbo hn tɨmcher omasaha Porrosht aabo pork ye odotiis uu Ɨrhĩ̵chpe. 15 Heke nos wɨr oso hnoy erze uje õr permo shɨ ode darpɨlo eeyo o kɨmɨjɨ detẽno eeyo hn ochɨbɨte õr erze daho wɨro par uje oyem uje Pedro chɨkãhachɨs hn shɨ ɨr puurc terɨhɨ õr ich chukuta õr. 16 Oso yewo ich okɨhniya otãra duuwo ijaabo uje de dɨt Jerusalén wɨro uje otĩ̵r wɨchɨ dɨt Jerusalén otõhwa erze oso uje õr permo hn otõhwa erze uje ɨchɨbiyo mɨhnũwo de õr aho hn nos ochukuta õr. 17 Eseekite ich ese saserdote õr bahlut pisht hn nos wɨr erze ɨr ihyẽro uje shish õya uje õr ɨluu iich otsɨɨ saduseo ich opota pishɨ wɨr apostole õr obiyo nehech otsɨtak õr. 18 Oshuu ochishew õr hn ochɨmchaha õr karsel ehet uje de dɨt ehet. 19 Per uje dɨhlich hn Ɨrhĩch ɨr anjel chɨtsẽr asa karsel uhɨr hn shuu otokole. 20 Ese anjel umo õr ɨm: —Bolɨlo etĩ̵rlo wahacha templo patikɨt ehet hn alehelo hn nos atɨmlo oso ese ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre.— 21 Uje ehn dɨhɨrbak hn ohno otĩ̵r wahacha templo patikɨt ehet ɨchii oshiyokorãha oso Porrosht ahwoso oshuu ɨtso uje ese anjel tatɨm õrkɨ. Eseekite hn uu saserdote õr bahlut pisht hn nos wɨr uje ode ahɨr otaachĩ̵hɨchɨs ese owich uje Junta Suprema shish otakɨsho lawichɨhɨ. Oshuu nos otɨbii uu israel oso õr bahluwo yewo uje ode asa weeta ehet toy. Uje nos odechɨ ich oshuu ohno otĩ̵r karsel par uje otõhwa uu apostole uje odechɨ. 22 Per uje erze ohyerptoso otaachĩ̵hɨ wahacha karsel ehet hn ye odish õrpe. Heke ohno ocheeshpo otĩ̵r wahacha uje õr bahluwo ode par uje otatɨm õr. Omo õr otsɨɨ: 23 —Uje oyaachĩ̵hɨ karseleke ich nos wɨr pwert uhɨr kutute. Uu ohyerptoso ehn ode pwert uhɨr ebich, per uje oyɨtsẽr uu pwert uhɨrke ich nĩhyok ye latɨk chɨhɨ ehet.— 24 Uje erze ohyerptoso õr bahlut uje tɨbey templo hõr uu saserdote õr bahluwo ochunt uje ɨtsorz ich ochishlabe hn omye otsɨɨ: —¿Keshɨ latɨkpo uje tyenɨj tokole nehe ɨtsorz?— 25 Hnakɨrbich nohmet taãcha hn umo õr ɨm: —Hmeychɨmlo, uu hnakɨrbo uje emchahalo õr karsel ehethna ode wahacha templo patikɨt ehet. Yesh oshiyokorãha oso.— 26 Uje ochunt ɨtsorz ich uu ohyerptoso õr bahlut uje tɨbey templo hõr uu ɨr ohyerptoso ohno par uje ochukwi wɨr apostole. Uje ochish õr hn ohnoy õr per ich ye oloter õrpe pork otola erze oso uje odechɨ õr ahɨr par otẽr õr. Kɨmɨjɨ oloter uu apostole ich tyenɨj wɨr oshuu erze ohyerptoso oshuu otoy ochĩ̵ra õr kojano po. 27 Ohnoy õr otseya õr wahacha asa õr weeta ɨkɨch waa je iich otsɨɨ Junta Suprema. Uu saserdote õr bahlut pisht umo õr ɨm: 28 —Keshɨ õryok oyahɨrm olakhna par uje ye ahakorãhalo oso ese hnakɨrbich ɨr ɨluu per shish ahakorãhalo erze dɨt Jerusalén oso uhulo ɨtsorz hn shish sehe eytɨlo õryok wɨchɨ hnakɨrbich uje oshuu oshuu toni.— 29 Pedro hn nos wɨr apostole yewo otatɨm õr otsɨɨ: —Õryok shish oyiyokõr uje Porrosht tata hn ye oyiyokõrpe erze kuche uje shɨ oso otata. 30 Olak tukulo Jesusni hn owɨshɨlo ebɨtɨlo krus eeych par uje toy. Per eyoklo poruwo wɨshɨ õr Porrosht wɨchɨ uje shuu Jesús ɨkponi. 31 Wɨchɨ sem ɨre chĩ̵ra dakɨrbo hn chɨbɨte naãchta. Shuu masaha par õr bahluwa par uje sosɨr uu israel oso par uje nos wɨr õr ɨre oym uu deluu mɨhnũ hn par perdonar õr erze kuche mɨhnũwo uje shish oshiyokõr uje ye Porrosht nahmũrpe. 32 Nos wɨr õryok tyenɨj shish oyiita oyuhu ɨtsorz. Porrosht Ɨchɨbich tatpo shuu ɨtsorz. Porrosht nos ɨshɨm õr Dechɨbich erze oso uje shish oshiyokõr uje ɨre sahmũr.— 33 Uje ochunt erze apostole õr ahwoso ich otsɨtak pish õr nehech sehe oduhu õr oduhu otoy. 34 Per erze õr bahluwo õr ehet hnakɨrbich nohmet de uje ɨr ɨluu iich otsɨɨ fariseo. Wɨchɨ shish shiyokorãha oso Porrosht ɨr ley. Ɨr iich otsɨɨ Gamaliel. Ese hnakɨrbich ich nos oso otsahmũr. Wɨchɨ iyehetɨhɨchɨs erze õr bahluwo yewo õr ɨkɨch hn shuu oshuu erze apostole otokole par uje okeytkẽrye. 35 Uje otokolɨke ɨchii ese hnakɨrbich umo wɨr õr bahluwo yewo ɨm: —Israel oso watsaklo, tyenɨj nos uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r par uje erahalo uje tyenɨj ahakorĩ̵hɨlo nãhu hnakɨrbo. 36 Deeych yetkite hn ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Teudas sehe dii ɨr õr bahluwaha. Hnakɨrbo õr kwatro syento uje õya ɨre. Per uje oshuu ɨre oshuu tokite hn erze hnakɨrbo uje õya ɨre ochur lekɨtiyo. Tokole ye jukur. 37 Deeych yet ich terɨhɨ uje oshiyokõr senso par uje ochɨraha õr keshɨ oterɨhɨ latɨkpo hn hnakɨrbich yet de uje iich otsɨɨ Judas. Wɨchɨ israelya. Tãra wahacha hnɨmich Galilea. Wɨchɨ sehe dii ɨr õr bahluwaha toy hn ich oso okɨhniya uje õya ɨre. Uje oshuu oshuu tokite ich nos wɨr oso uje õya ɨre okarẽhe lekɨtiyo. 38 Heke yok takɨt olak par uje ye ahakoslo nãhu hnakɨrbo uje õya Jesusni. Moymlo õr par uje shɨ odo pork kɨmɨjɨ erze uje oshiyokõr tãra hnakɨrbich ich tyenɨj tokole ye jukur petɨk nehe. 39 Per kɨmɨjɨ tãra Porrosht ich nos wɨr olak ich ye olak pwelpe par uje ontewlo õr. Heke tokole uje atsĩ̵rlo Porrosht.— 40 Nos wɨr õr ɨre otsahmũr uje Gamaliel tatɨm õr. Heke oshuu erze apostole omasahapo Junta Suprema õr ɨkɨch. Otsepyẽr õr hn otsahĩ̵rm õr par uje ich ye otata Jesús otatɨm oso hn oshuu ohno otokolɨhɨchɨs. 41 Uje erze apostole otokolɨhɨchɨs erze õr bahluwo õr ɨkɨch ich nos õr aylpa pork Porrosht chɨbɨte uje tyenɨj õr ewenta uje otsepyẽr õr. Nos wɨr õr ɨre ye opookpe. Shɨ õr ewenta pork ye odotiis Jesuspe. 42 Kal deeych ich shish oshiyokorãha oso wahacha templo patikɨt ehet hn oshiyokorãha orĩ̵hɨ uu õr ihyuwo aho. Otatɨm õr uje Jesús wɨchɨ Cristo. Wɨchɨ uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Ye onoympe uje oshiyokorãha õr.
1 Eseekite deeych yet uje Porrosht aabo shish ma okɨhniya hn erze Porrosht aabo uje õr israel oso uje otseẽt uu griego õr ahwoso ich ochinehnɨm wɨr erze Porrosht aabo yewo uje õr israel oso toy per otseẽt uu õr ahwoso uje iich otsɨɨ arameo. Otsɨtak pork kal deeych uje oshɨm oposo uu poluu ich ye odosɨm oduhu ɨlo erze poluu yẽrpe. 2 Erze apostole uje õr dose oshuu wɨr Porrosht aabo otakɨsho lawich par uje okẽytker õr. Omo õr otsɨɨ: —Ye ompe oyukwim oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso par oyĩ̵ra uu poluu.— 3 Omo õr otsɨɨ: —Pɨshɨbo watsaklo, aahlɨlo hnakɨrbo uhulo õr syete uje ode olak ehet. Wɨr uje oso otata uje ich õr aho om hn ich nos erahalo uje Porrosht Ɨchɨbich de õr aho hn ich õr eykdeyo. Heke oyiihla õr par ochĩ̵ra wɨr poluu. 4 Õryok tyenɨj shish õryok orar hn shish oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso.— 5 Nos wɨr õr ɨre otsahmũr uje wɨr otata oshuu ɨtsorz hn ochiihla Esteban. Ese hnakɨrbich yelɨj dotiis Porrosht. Heke ich ɨmeheeych uje Porrosht Ɨchɨbich de ehet. Ochiihla toy erze hnakɨrbo yewo uje õr iiyo otsɨɨ Felipe, Prócoro, Nicanor, Timón, Parmenas hn Nicolás. Ese Nicolás tãra dɨt Antioquía. Ɨre chii ɨr israel osɨhɨ par uje teeychãha uu õr Porrosht. 6 Porrosht aabo yewo ohnoy õr otseya õr erze apostole õr ɨkɨch. Wɨr õr orar hn ochɨbɨte nahme õr hu eeyo par uje ochishew erze obiyo. 7 Eseekite ich Porrosht ahwoso shish ma chũr lekɨtiyohochɨs, hn uu Porrosht aabo shish ma okɨhnipa uje odechɨ ese dɨt Jerusalén. Ich wɨr okɨhnipo erze saserdote uje omasaha Porrosht aabo toy. 8 Eseekite hn Porrosht shish takashɨm Esteban hn ɨshɨm ukurbo heke shiyokõr yarɨhɨchɨs ich kɨhniya uje ye latɨk pwele niyokõr. 9 Per oso odechɨ ɨchii oshiyokos ɨre. Wɨr uje shish otĩ̵r asa sinagoga ehet waa je iich otsɨɨ Los Libertados. Wɨr israel oso uje otãra wahacha hnɨmich Cirene, otãra wahacha dɨt Alejandría, otãra wahacha hnɨmich Cilicia, hn otãra wahacha hnɨmich Asia. Ɨchii otsatsɨr Esteban pork ye onahmũrpe uje wɨchɨ tatɨm õr shuu ɨtsorz. 10 Per nos wɨr õr ɨre ich ye õr pwele par uje otata oduhu kɨnaha pork Porrosht Ɨchɨbich shuu Esteban eykdeyo hn shuu chɨrahapa chiilehet. 11 Heke otsakɨs ɨre hn ohno ochish hnakɨrbo par uje oshuu wɨr õr denunsya Esteban otsɨɨ: —Õryok oyunt uje ese Esteban chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Moisés lɨshɨ hn chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Porrosht toy.— 12 Heke oshuu erze dɨt oso hn uu õr bahluwo hn erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moisés chichewkite otsɨtak Esteban lɨshɨ. Wɨr ochishew hn ohnoy otseya wahacha asa õr weeta ɨkɨch waa je iich otsɨɨ Junta Suprema. 13 Otõhwa hnakɨrbo yewo toy par uje otatɨm uu õr bahluwo dekushiĩ. Omo õr otsɨɨ: —Ese hnakɨrbich shish chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho asa templo hn Moisés ley toy. 14 Õryok oyunt uje Esteban tata ɨm: “Jesús uu dɨt Nazaret osht tyenɨj sehnɨmich asa templo nehe hn tyenɨj nos shuu yukwimlo uu eyoklo ɨluu uje Moisés ɨshɨm eyoklokite par uje yiyokõr ɨluu kɨnẽhe.”— 15 Nos wɨr hnakɨrbo uje ode asa Junta Suprema omo Esteban ɨle ich shɨ ɨtso Porrosht ɨr anjel ɨle.
1 Eseekite hn ese saserdote õr bahlut pisht tatɨm Esteban ɨm: —¿Je ũru erze õr ahwoso uje otatɨm oryõkɨke?— 2 Esteban tatɨm õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo hn õr bahluwo watsaklo, ẽrlo nãhu pahwoso uje titɨm olak. Porrosht wɨchɨ ich dichpa. Wɨchɨ tokolɨhɨ eyoklo porokkite ɨkɨch Abraham uje ehn de wahacha ese hnɨmich uje iich otsɨɨ Mesopotamia. Ehn ye tĩ̵r wahacha petɨkni par uje debuhu ese dɨt uje iich otsɨɨ Harán. 3 Porrosht tatɨm Abraham ɨm: “Bo atokolɨhɨ ele owa hnɨmich hn nos moym wɨr eeyso par uje etĩ̵r ese hnɨmich uje tyenɨj tokowa owa nehe.”— 4 Hn Esteban tatɨm õr ɨm: —Abraham tokolɨhɨ ese ɨr hnɨmich uje iich otsɨɨ Caldea hn hno debuhu wahacha dɨt uje iich otsɨɨ Harán. Uje ɨr deych tokite hn Porrosht shuu Abraham hnaas tĩ̵r ele hnɨmich uje eyoklo de, 5 per Porrosht ye dosɨm Abraham lɨka hnɨmich petɨkkite hnii pɨkaap per chɨbɨte lahwoso ich shuu ũrpa tatɨm ɨre uje tyenɨj ɨshɨm ɨre ele hnɨmich nehe hn uu ɨr aabo hn uu ɨr aabo õr ahnɨmo. Wɨchɨ uje tatɨm uu Abrahamkite shuu ɨtsorz uje ehn ye ɨr ijĩ̵rsh. 6 Porrosht tatɨm Abraham ɨm: “Nos wɨr aabo hn uu õr aabo õr ahnɨmo tyenɨj nos ohno otĩ̵r hnɨmich kɨnẽhet nehe par uje odebuhu. Wɨr ochii ɨr dihipo kɨnãho wahacha. Nos wɨr oso uje odechɨ hnɨmich tyenɨj nos ochii õr deloho hn shish ochɨpa õr nehech terɨhɨ kwatro syento ãyo. 7 Uje ta par terɨhɨ erze kwatro syento ãyo hn yok tyenɨj tepyẽr erze oso uje ochii õr deloho. Heke wɨr otokolɨhɨ wahacha nehe ich tyenɨj oteeychãha yokɨhɨ lɨka ele hnɨmich uje owa de.” Wɨr uje Porrosht tatɨm Abrahamkite. 8 Eseekite hn Porrosht chɨbɨte lahwoso tatɨm Abraham uje ɨre hn ɨr aabo tyenɨj shish oshiyokõr yar nehe waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Abraham ɨr ɨrãhta ijɨt shurhãkite uje iich otsɨɨ Isaac. Ese pɨkɨhnint uje terɨhɨ daalo osho hn Abraham shiyokõr yarta waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Depwe Isaac uje ɨr ɨrãhta ijɨt shurhãkite uje iich otsɨɨ Jacob hn shiyokõr yarta shuu ɨtsshɨp uje ɨr deych shiyokõrkite. Hn Jacob ɨr ɨrẽhte õr aabo oshũrhakite uje õr dose. Ich nos shiyokõr õr yar waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Erze õr wee uje õr dose wɨr uje erze israel oso otãra õr.— 9 Esteban tatɨm õr ɨm: —Jacob aabo ich opota uje õr deych sahmũrpa uu õr leshɨbich uje iich otsɨɨ José. Ochiwãha ɨre uu dihipo kɨnãho par uje ohnoy otseya wahacha egipto oso õr hnɨmich, per Porrosht shish takashɨm José. 10 Porrosht nos chiyuhu erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r José. Shuu eykdeyo hn shuu egipto oso õr rey sahmũr ɨre. Heke ese rey shuu José masaha par õr bahluwa erze egipto oso par tɨbey õr hn shuu tɨbey wɨchɨ ɨr palasyo toy. 11 Sewɨt dich ihnɨmichɨhɨ lekɨtiyo ese egipto oso õr hnɨmich hn ese canaán oso õr hnɨmich toy. Ich shuu oso odospa hn uu eyoklo poruwo wɨshɨ ich ye odɨraha keshɨ tyenɨj oduhu oposo tãra ɨraãpo par uje otew. 12 Per Jacob chunt uje wahacha egipto oso õr hnɨmich trigo de hn shuu deyjo ohno par uje otiya oposo. Erze ɨr aabo wɨr uu eyoklo poruwo wɨshɨ. Wɨchɨ webich osht uje ohno otĩ̵r egipto oso õr hnɨmich. 13 Uje José leshɨbo ohnopo hn José shuu leshɨbo ochɨraha ɨre heke uu egipto oso õr rey chunt uje yeniipo José leshɨbo. 14 Hn José shuu ohno par uje otõhwa ɨr deych Jacob hn par nos otõhwa deeyso. José hõr deeyso onisheheyekite õr setenta y sinko hnakɨrbo. 15 Heke Jacob hno debuhu wahacha egipto oso õr hnɨmich. Tooho wahacha hn uu eyoklo poruwo wɨshɨ otooho wahacha toy. 16 Jacob hõr daabo pisho kal uje otoy ich ohnoy otseya õr wahacha ese dɨt Siquem par uje ochihĩtsɨm orĩ̵hɨchɨs asa dukuta uje Abraham lɨshɨ tiyehe wɨr õr ahɨrkite erze Hamor lɨshɨ ɨr aabo.— 17 Hn Esteban tatɨm õr ɨm: —Uje ich ta par terɨhɨ ese ɨshɨrĩt uje Porrosht chɨbɨte lahwoso tatɨm Abrahamkite par chiyuhu erze israel osoho wahacha erze egipto oso õr hnɨmich ich shish ma okɨhniya . 18 Eseekite hnakɨrbich yet masaha par egipto oso õr rey. Wɨchɨ ye dɨraha José lɨshpe. 19 Ich nos sehnyẽr uu eyoklo poruwo wɨshɨ hn chɨpa õr hn shuu oymɨhɨ uu deyjo ejwert uje hnii oshũrha par uje nos otoy.— 20 Hn Esteban tatɨm õr ɨm: —Shiyehe wɨr daalo uje Moisés shũrha. Ese pɨkɨhnint wɨchɨ uje Porrosht shuu ɨhĩ̵rtpa. Uu ɨr deych hn waa ɨr data shish otsakɨs ɨrehe wahacha dahuch ehet nehech shekurko tre. 21 Ye õr pwelpe uje otsakɨs ɨre ma ich ochɨbɨte ejwert hn uu egipto oso õr rey ɨr ijɨta chishew ɨre. Wate chii deyjoho. 22 Wate shuu nos oshiyokorãha Moisés erze uje egipto oso ochɨraha. Heke ese Moisés ich ukurbo deyo de hn ich chɨrahapa chiilehet. 23 Uje ich terɨhɨ kwarenta ãyo hn ɨr eyuwo tɨsɨr uje sehe do tekɨrɨhɨ nahnapso. 24 Uje tekɨrɨhɨ õr hn chish nahnapsɨt uje egipto yet loter, heke Moisés sorza wɨchɨ nahnapsɨt hn shuu wɨchɨ egipto yet shuu toy. 25 Moisés chɨbɨte uje nos wɨr ɨr ɨhnapso uu israel oso tyenɨj ochɨraha uje Porrosht chiihla ɨre par chiyuhu õr erze egipto oso õr hme per ɨr ɨhnapso ye odɨrehepe. 26 Eseekite uje ich dechole hn Moisés taachĩ̵hɨ õr ahɨrpo hn chish uu nahnapso õr osiyer uje oteye. Sehe duhu õr aho kɨɨs heke tatɨm õr ɨm: “Olak ɨhnapsoye. ¿Ɨnaapo heke oterloye?” 27 Ese uje satsĩ̵r uu nahnapsɨt chukus Moisés hn tatɨm ɨm: “¿Yeẽkpo uje chɨbɨte owa par uje owa õryok bahluwa hn owa õryok jwe? 28 ¿Je sehe tuk yok uhu tɨkɨtɨ uhu ɨlo uu egipto yet uje tukhna uhu toy?” 29 Uje Moisés chunt uje shuu ɨtsorz hn hno tokolɨhɨchɨs uushɨ par uje hno tĩ̵r wahacha ese hnɨmich uje ich otsɨɨ Madián par uje debuhuchɨs chii ɨr dihipɨt kɨnaha wahacha. Chiileku hn uu ɨr aabo õr osiyer otãra ɨre wahacha.— 30 Hn Esteban tatɨm õr ɨm: —Uje Moises dechɨ kwarenta ãyo hn anjel tokolɨhɨ ɨr ɨkɨchɨhɨ wahacha ese hnɨmich uje ɨsa uje dechɨ kojach ahɨr uje iich otsɨɨ Sinaí. Ese anjel dechɨ jwekɨta ehet uje hurẽhe wahacha pohorrza waa je ɨtso kowta per wohnesh. 31 Uje Moisés umo wate jwekɨta ich chishlabe. Sɨtĩ̵r ɨre wate jwekɨta par uje teychɨm. Chunt Ɨrhĩch ahwoso uje tãra jwekɨta ehet ɨm: 32 “Yok uu owa poruwo wɨshɨ õr Porrosht. Yok uu Abraham lɨshɨ ɨr Porrosht, uu Isaac lɨshɨ ɨr Porrosht hn uu Jacob lɨshɨ ɨr Porrosht.” Heke Moisés ich ɨkiyo tãra pork ich tolpa. Ye nahmũrpe teychɨm Porrosht. 33 Uu Ɨrhĩch tatɨm ɨre ɨm: “Eyuhu erihyo pork ese hnɨmich uje owa de wɨchɨ yok de hn ich yok dichpa. 34 Ich tokomo uu israel oso uje ich shish õr losuhlaaboho wahacha egipto oso õr hnɨmich. Wɨr uje tiihla õrkite. Shish tukunt uje õr ɨhnakosh pork ich ochɨpa õr. Heke tɨkihnɨmich par uje tiyuhu orĩ̵hɨ erze egipto oso õr hme. Ele aahle tyenɨj tuu bo eeshpo etĩ̵r wahacha egipto oso õr hnɨmich.”— 35 Hn Esteban tatɨm uu õr bahluwo ɨm: —Ese Moisés uje antkite ɨr ɨhnapso otsɨtak hn otatɨm ɨre otsɨɨ: “¿Yeẽkpo uje chiihla owa par uje owa õryok bahluwa hn õryok jwe?” Wɨchɨ Moisés Porrosht shuu ɨr anjel tokolɨhɨ ɨkɨchkite par shuu hno tĩ̵r egipto oso õr hnɨmich. Wahacha ich masaha uu israel oso õr bahluwa par tɨbey õr. Wɨchɨ tyenɨj chiyuhu orĩ̵hɨ erze egipto oso õr hme. 36 Moisés shiyokõr yar ich kɨhniya uje ye latɨk pwele niyokõr wahacha egipto oso õr hnɨmich hn chiyuhu orĩ̵hɨ wahacha hn ich shiyokõr yarta toy uje shuu ochɨkãha waa onoota bahluta waa je iich otsɨɨ Mar Rojo. Ich shiyokõr yarpo ich kɨhniya uje ye latɨk pwele niyokõr uje ode wahacha ese hnɨmich uje ɨsa nehech terɨhɨ kwarenta ãyo. 37 Ese Moisés wɨchɨ uje keytkẽr uu israel osokite. Tatɨm õr ɨm: “Deeych yet nehe ich Porrosht chiihla hnakɨrbich nohmet par profetya uje seẽtshɨp yok. Wɨchɨ israel os toy. Nos wɨr olak tyenɨj ahakõrlo uje wɨchɨ tata shuu ɨtsorz.” 38 Eseekite uje ehn ode wahacha ese hnɨmich uje ɨsa ich Moisés dechɨ eyoklo poruwo wɨshɨ õr ahɨr. Moisés dechɨ toy uje Porrosh ɨr anjel keytkẽr ɨrehe wahacha ese kojach Sinaí eeych. Wɨchɨ dechɨ toy uu eyoklo poruwo wɨshɨ õr ehet par sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr. Wɨchɨ chunt Porrosht ahwoso uje ɨshɨm oso ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre hn sanɨmɨrãha tatɨm õr par uje eyok pwele yɨrahalo toy. 39 Per nos wɨr eyoklo poruwo wɨshɨ ich ye oniyokõrpe uje wɨchɨ tatɨm õr. Shɨ oym ɨre hn sehe odo odeeshpo otĩ̵r egipto oso õr hnɨmich. 40 Otatɨm Aarón otsɨɨ: “Ahakõr kojach par uje oyii õryok porroshtɨhɨ par uje nõya õryok uje oyuko oyeeshpo oyɨtĩ̵r egipto oso õr hnɨmich. Ese Moisés uje chiyuhu eyokɨhɨ wahachni egipto oso õr hnɨmich ich ye oyɨraha keshɨ latɨk tew ɨre heke ye taãchpe.” 41 Shiyehe wɨr daalo ich oshiyokõr wõjɨt ijaabɨt ɨchɨbich hn nos wɨr õr ɨre oshuu loshɨpo hn otsẽru par uje oteeychãha ɨre. Ich oshiyokõr õr ahamich dich par uje oteeychãha wɨchɨ wõjɨt ɨchɨbich uje oshiyokõr. 42 Heke Porrosht iim õr par shɨ oteeychãha ese deeych hn ese shekurko hn erze porrzeebe shɨ ɨtso uje Porrosht ɨr profeta chichewkite uje Porrosht sole: “Israel oso, erze kwarenta ãyo uje olak de wahacha ese hnɨmich uje ɨsa ¿je tukulo loshɨpo par uje eeychãhalo yokni? 43 Ye ahakõrlope uje ɨtsorz. Olak ahnoklo uu olak porrosht kɨnẽhet uje iich otsɨɨ Moloc ɨr ihyuch hn ahnoklo uu olak porrosht kɨnẽhet uje ich kojach pɨt uje iich otsɨɨ Refán uje ɨtso porrzeebcha. Wɨr kojano po uje ahakõrlokite par uje eeychãhalo. Heke tyenɨj tuu nos wɨr olak ɨmãho otaãcha nehe hn ochishew olak hn nos ohnoy olak otseya olak wahacha dɨt Babilonia pɨt.” Wɨchɨ uje profeta chichewkite.— 44 Hn Esteban tatɨm uu õr bahluwo ɨm: —Wɨr eyoklo poruwo wɨshɨ uje ehn ode wahacha ese hnɨmich uje ɨsa ich shish otõhwa Porrosht ihyuch. Wɨchɨ shɨ karpɨt uje iich otsɨɨ tabernakulo. Wɨchɨ uje Porrosht tatɨm Moiseskite par uje shuu oshiyokõr oshuu seẽtshɨp uje Porrosht chowa ɨre. 45 Eyok poruwo wɨshɨ hn uu õr bahlut Josué oshuu otõhwa wɨchɨ karpɨt otseya ele hnɨmich uje otsatsɨr uu nasyone yewokite par uje ochishew õr hnɨmo. Porrosht takashɨm õr heke shish otserz namãho. Ese karpɨt ich shish de lɨka ele hnɨmich nehech terɨhɨ uu daalo uje rey David tɨbey uu israel oso. 46 Porrosht shish takashɨm rey David heke sapur Porrosht par uje shiyokõr Porrosht ihyuch. Porrosht wɨchɨ uu eyoklo porokkite Jacob lɨshɨ ɨr Porrosht. 47 Per Porrosht ye duhu rey David lɨshɨ niyokõr dahuch petɨkkite. Wɨchɨ shuu David ɨr ijɨt uje iich otsɨɨ Salomón shiyokõr dahuch. 48 Per Porrosht wɨchɨ ich dichpa. Ye debuhu pwert ehetpe uje hnakɨrbo oshiyokõr. Profeta nohmet tatkite ɨm: “Porrosht sole: 49 Poõrc wɨchɨ yok pɨbe hn ele hnɨmich lɨkɨ pɨr owich. ¿Tyenɨj uhulo ɨnaapo par uje ahakõrlo pihyuch par takabuhu?” Hn uu Ɨrhĩch ɨm: “¿Tokots paãrz hnɨmichɨhɨ ɨraãpo? Nĩhyok owich. 50 Nos tiyokõr wɨr kuchekite.”— 51 Hn Esteban tatɨm õr ɨm: —Nos wɨr olak shish olak hu kata. Nos olak aho ich ye ahmũrlo Porroshtpe. Ye ahmũrlo ẽrlo Porrosht ahwospe. Nos wɨr olak shish ye nahmũrlope uje ahakõrlo uje Porrosht Ɨchɨbich tata shuu ɨtsorz. Nos wɨr olak shɨ olak ɨtso uu olak poruwo wɨshɨ. 52 Olak poruwo wɨshɨ shish oshiyokõr mɨhnuwõho erze profeta wɨshɨ. Oshuu profeta yewo wɨshɨ oshuu otoy uje otata uje Cristo tyenɨj taãcha nehe. Hn olak aslo ɨre hn asɨmlo õr par uje uhulo oshuu oshuu toni. 53 Porrosht shuu ɨr anjele oshɨm olak ɨr leykite per ye ahakõrlope uje tata shuu ɨtsorz.— 54 Eseekite uje ochunt uje Esteban tatɨm õrkɨ ich ochesdelpa nehech oches dabtẽre pork ich otsɨtak pishɨ wɨchɨ Esteban. 55 Per Porrosht Ɨchɨbich shuu Esteban chɨnkiya poõrc. Shuu umo Porrosht yokõrt hn shuu umo Jesús iyehe Porrosht waãchta. 56 Esteban tatɨm õr ɨm: —Hmeychɨmlo, tokomo poõrc ich ɨsãha. Tokomo Cristo iyehe Porrosht waachjãrrza.— 57 Uje ochunt Esteban ahwoso uje shuu ɨtsorz ich otsajuwe nar ochĩ̵ra nahme. Ich otɨbich jwertpa. Nos ooshɨ odale par uje ochishew ɨre. 58 Ochurz otseya dɨt nẽr ɨchii oshuu ochĩ̵ra kojano po. Per wap erze uje õr denunsya ɨre ochiyuhu nanerpɨ par uje ye nontew õrpe uje oshuu Esteban oshuu toy. Oshɨm nanerpɨ ese pɨkɨhnint hnakɨrbitɨt uje iich otsɨɨ Saulo oshuu tɨbey. 59 Uje ehn oshuu ochĩ̵ra kojano po hn Esteban orar ɨm: —Ɨrhĩche Jesús, tokosɨm owa pɨchɨbich.— 60 Esteban sakɨr icha dete hnɨmo hn tɨbich jwerte ɨm: —Ɨrhĩche, ye epiyer õr par erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokorĩ̵hɨ yok.— Uje tata shuu ɨtsorz ich toy.
1 - 2 Ese Saulo uje tɨbey õr nerpɨ ich sahmũrpa uje oso oshuu wɨchɨ Esteban lɨshɨ oshuu toy. Erze hnakɨrbo uje oshuu Esteban oshuu toy ich ohnoko hn yewo otaãcha uje ich otsahmũr Porrosht. Wɨr uje ohnoy Esteban lɨshɨkite par uje ochihĩtsɨm hn ich oyerhpa. Eseekite shiyehe wɨchɨ deeych ɨchii nos wɨr oso oloter uu Porrosht aabo lekɨtiyo dɨt Jerusalén ehet. Heke nos wɨr Porrosht aabo otsehek ɨre ohno otĩ̵r lekɨtiyoho ese hnɨmich Judea hn ohno otĩ̵r lekɨtiyoho wahacha toy ese samaria oso õr hnɨmich. Shɨ erze apostole wɨr uje otsakahachɨ dɨt Jerusalén. 3 Eseekite ɨchii Saulo prowa sɨhna uu Porrosht aabo. Masaha õr ihyuwo aho par chishew õr. Kɨmɨjɨ hnakɨrbo hn kɨmɨjɨ tɨmcher ich churz õr chɨmchaha õr karsel ehet. 4 Eseekite uje nos wɨr Porrosht aabo otsehek ɨre ohno otĩ̵r lekɨtiyo ich otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm õr Cristo. 5 Nohmet de uje iich otsɨɨ Felipe. Wɨchɨ hno tĩ̵r wahacha dɨt Samaria ɨchii shiyokorãha oso tatɨm õr Cristo. 6 Nos wɨr oso ich okɨhniya uje otẽr uje Felipe shiyokorãha õr hn ye odotiispe pork ich omo erze yar ich kɨhniya uje Felipe shiyokõr uje ye latɨk pwele niyokõr. 7 Oso okɨhniya uje ɨchɨbiyo mɨhnũwo tokolɨhɨ õr aho hn ich tɨbich jwertpa. Oso okɨhniya toy uje õr paralítico hn yewo odepo uje õr hnɨte wope, ese Felipe nos shuu õr owich om. 8 Heke nos oso õr aylɨhɨ ese dɨt. 9 Eseekite ich hnakɨrbich nohmet dechɨ uje iich otsɨɨ Simón. Wɨchɨ tata uje pwele shiyokõr kuche uje nĩhyok ye latɨk pwele niyokõr hn shish nos shuu oso ochishlabe uje odechɨ. Shish shuu ɨre dich. 10 Heke nos wɨr oso uje õr ɨhɨr deyo nehech erze uje õr losuhlaabo ich otẽr uje wɨchɨ tata shuu ɨtsorz. Omye otsɨɨ: —Ich ũrpa, ele hnakɨrbich Porrosht ukurbo de ehet.— 11 Shish nos oshiyokõr uje Simón tata pork ich osdeyo uje shish shiyokõr kuche par uje shuu oso ochishlabe. 12 Per uje ochunt uje Felipe shiyokorãha õr tatɨm õr uje Porrosht sehe tɨbey õr hn uje Jesús wɨchɨ Cristo uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite ich ye odotiispe. Hnakɨrbo hn tɨmcher ich okɨhniya uje Felipe tohɨrm õr. 13 Ese Simón ye dotiispe uje Felipe tata shuu ɨtsorz heke shuu Felipe tohɨrm ɨre toy. Wɨchɨ shish hno tĩ̵r lekɨtiyo ĩya Felipe hn shish chishlabe uje umo wɨr yar uje ye latɨk pwele niyokõr uje Felipe shiyokõr. 14 Eseekite erze apostole odechɨ dɨt Jerusalén. Wɨr ochunt uje erze dɨt samaria oso ye odotiis Porrosht ahwospe heke oshuu Pedro hõr Juan ohno otĩ̵r wahacha dɨt Samaria par otekɨrɨhɨ õr. 15 Uje otaachĩ̵hɨchɨs ɨchii õr orar par erze oso uje odechɨ dɨt Samaria par uje Porrosht shuu Dechɨbich masaha õr aho. 16 Shɨ Felipe tohɨrm õrni chĩ̵ra õr uu Ɨrhĩch Jesús iich per ehn ye Porrosht Ɨchɨbich masaha õr ahope. 17 Uje Pedro hõr Juan ochɨbɨte nahme õr hu eeyo hn Porrosht Ɨchɨbich masaha õr aho. 18 Eseekite uje Simón umo wɨr apostole uje ochɨbɨte nahme oso õr hu eeyo par uje Porrosht Ɨchɨbich masaha õr aho heke sehe dosɨm õr hnote par tiya uu Porrosht ukurbo par uje pwele shiyokõr ɨtso õr. Umo õr ɨm: 19 —Sehe tuu anuwãhalo yok uu olak ukurbo par uje tɨbɨte pɨhme õr hu eeyo ich tyenɨj Porrosht Ɨchɨbich masaha õr aho.— 20 Pedro tatɨm ɨre ɨm: —Sehe tuu erze owa hnote nõya owa uje amsaha urhuta bahluta ehet nehe pork sehe eya uu kuche uje shɨ Porrosht ɨshɨmɨhɨ õr. 21 Ye owa pwele amsaha wɨr obiyope uje oyiyokõr pork Porrosht chɨraha uje owa eluuta ich mɨhnũ. 22 Uhu ehet chuuna uje ahakõr mɨhnũwo. Moym wate eluuta uje mɨhnũ ɨchii ahakõr uje Porrosht sahmũr hn owa orar apur Ɨrhĩch. Yɨbe kɨmɨjɨ perdonar owa erze eyuwo mɨhnũwo uje uhu eyuwo tɨsĩ̵r. 23 Par yok ich ɨmeheeychpa uje shish abɨta kuche hn owa ich ye owa pwelpe par uje moym erze kuche mɨhnũwo wɨr uje ye Porrosht nahmũrpe.— 24 Simón tatɨm õr ɨm: —Sehe tuu olak orar apurlo uu Ɨrhĩch par uje erze kuche mɨhnũwo uje atɨm yok wapɨke ich ye masaha yok lɨshpe.— 25 Eseekite uje Pedro hõr Juan otsɨhna otata uje omo uje Jesús shiyokõrni hn uje otata uu Ɨrhĩch ahwoso hn ohno par ocheeshpo otĩ̵r wahacha dɨt Jerusalén. Uje ehn ode dehet pehet shish oshiyokorãha uu samaria oso otatɨm õr uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr pork duwo kɨhniya de dehet wɨro. 26 Eseekite hn Ɨrhĩch ɨr anjel tatɨm Felipe ɨm: —Bo etĩ̵r wahacha sur yɨt nehech aachĩ̵hɨ ese dehet uje tokolɨhɨ wahacha dɨt Jerusalén hn tĩ̵r wahacha ese dɨt Gasa. Ese dehet chɨkãha ese hnɨmich uje ɨsa.— 27 Heke Felipe hno tĩ̵r wahacha. Chish etiopía oshtɨhɨ wahacha. Wɨchɨ reyna Candace ɨr ɨbɨk uje tɨbey dɨt hnote. Ese hnakɨrbich hnohna tĩ̵r wahacha dɨt Jerusalén par uje masaha templo patikɨt ehet par uje teeychãha Porrosht 28 hn ele aahle ich hno cheeshpo tĩ̵r dahuch iyãha ɨr jarleshta. Ehn ler Porrosht ahwoso uje profeta Isaías lɨshɨ chichewkite. 29 Porrosht Ɨchɨbich tatɨm Felipe ɨm: —Bo etĩ̵r wate jarleshta e ɨjɨt.— 30 Heke Felipe hno uushɨ sɨtĩ̵r ɨr wate jarleshta. Chunt uje ese õr bahlut ler Porrosht ahwoso uje profeta Isaías chichewkite. Felipe tatɨm ɨm: —¿Je eraha erze uje yesh owa ler?— 31 Ese hnakɨrbich tatɨm ɨm: —¿Tuu ɨnaapo par tɨkɨraha uje ye latɨk chɨhɨ uje shiyokorãha yok?— Tatɨm Felipe par uje dohɨr wate jarleshta ehet hn sakaha ahɨr par uje shiyokorãha ɨre. 32 Erze Porrosht ahwoso uje ese hnakɨrbich lerke tata shuu ɨtsorz ɨm: —Ohnoy ɨre otseya wahacha par uje oshuu oshuu toy per ɨre shiyokõr shɨ ɨtso obeje. Ye dish latɨk shɨ ɨtso uje otuhu obeje wesho ich ye yerhpe. 33 Oshiyokorĩ̵hɨ kuche mɨhnuwõho ɨre par uje oshuu pook. Ɨre ye niyokõr uje mɨhnĩ̵kpe per shɨ oshuu ɨtso uje shiyokõr mĩ̵hnɨk. Ye latɨk chɨhɨ uje pwele tɨskẽr wɨr aabo pork Porrosht aabo ich okɨhniya. Porrosht aabo ode shɨ pork oso oshuu Cristo oshuu tooho lɨka hnɨmich eeych.— Wɨr uje Isaías chichewkite. 34 Ese hnakɨrbich tatɨm Felipe ɨm: —Ele profeta Isaías ¿je shɨ lorzɨhɨ ɨre o je lorzɨhɨ hnakɨrtɨk yẽrk?— 35 Heke Felipe tatɨm ɨre erze uje lerke nehech tatɨm ɨre uje Jesús ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 36 Uje ehn ohno oyãha jarleshta hn ochish awɨt uje dechɨ dehet wɨrc. Ese hnakɨrbich tatɨm Felipe ɨm: —Hmeychɨm, awɨt dechɨ. ¿Je om par uje ohɨrm yokɨhɨ lɨka?— 37 Hn Felipe tatɨm ɨre ɨm: —Kɨmɨjɨ ye otiis pishɨ uu Ɨrhĩch ich om uje tokohɨrm owa.— Ese hnakɨrbich tatɨm ɨm: —Yok ye tokotiispe uje Jesucristo wɨchɨ uu Porrosht ijɨt pisht.— 38 Ese hnakɨrbich shuu debich shuu wate jarleshta iyehe. Felipe hn ese hnakɨrbich oyhnɨmich ohno otĩ̵r ese awɨt hn Felipe tohɨrm ɨre. 39 Uje otokolɨhɨchɨs awɨt ehet hn uu Ɨrhĩch Ɨchɨbich hnoy Felipe. Heke ese hnakɨrbich ich ye nompope. Ɨre tokolɨhɨchɨs hno hn ich ayla pork ye dotiis Jesuspe. 40 Eseekite hn Felipe dechɨ dɨt Azote. Tokolɨhɨ Azote par hno tĩ̵r Cesarea. Duwo kɨhniya de dehet wɨro heke hno tĩ̵r õr hn sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso uje Jesús ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr nehech taachĩ̵hɨ dɨt Cesarea.
1 Eseekite hn Saulo ye noympe uje shish tata wɨr Porrosht aabo tyenɨj oshuu õr oshuu otoy. Heke hno tĩ̵r ese saserdote õr bahlut pisht ɨkɨch 2 hn sapur ɨre par chichew hute par uje ɨshɨm uu õr bahluwo uje ode sinagoga aho wahacha dɨt Damasco. Erze hute ɨshɨm ɨre ukurbo par uje chish wɨr hnakɨrbo hn tɨmcher uje ye odotiis Jesuspe hn hnoy õr seya õr wahacha Jerusalén hn chɨmchaha õr karsel ehet. 3 Uje ich de par taachĩ̵hɨ dɨt Damasco ɨchii luu tãra poõrc ich hũrpa chihit ɨre. 4 Saulo kayɨhɨchɨs hnɨmich hn chunt õr ahwoso uje ɨm: —Saulo, ¿ɨnaapo heke shish ahakõr kuche mɨhnuwõho yok?— 5 Saulo umo ɨm: —Ɨrhĩche, ¿owa yeẽkpo?— Jesús tatɨm ɨm: —Yok Jesús uje shish ahakõr kuche mɨhnuwõho yok. Shɨ owa ɨtso wey uje ye nahmũr dɨrkpe. Ɨr yɨnsɨrc shish chichew chĩ̵ra phich uje weshtɨsh hn ich dospa per ye dɨrkpe. Owa eraha uje shish ahakõr mɨhnuwõho Porrosht aabo uje shuu owa dosdarakpa per shish ahakõr.— 6 Saulo ɨkiyo tãra hn ich tola. Ɨm: —Ɨrhĩche, ¿sehe uhu tiyokõr latɨkpo?— Ɨrhĩch tatɨm ɨm: —Alehet, bo etĩ̵r dɨt Damasco. Yet dechɨs uje tyenɨj tatɨm owa par ahakõr.— 7 Eseekite hn erze hnakɨrbo uje õya Saulo shɨ oyehe. Ich ye odɨraha uje otata. Ochunt uu õr ahwoso per ye onomo latɨk. 8 Uje Saulo iyehet hn sɨtsẽr dele ich ɨle yesh pata heke ochishew hmata hn ohnoy otseya dɨt Damasco. 9 Daalo tre sakaha wahacha hn shish ɨle yesh pata. Ich ye taakpe hn ich ye doho latɨk. 10 Eseekite ich hnakɨrbich dechɨ ese dɨt Damasco uje iich otsɨɨ Ananías. Wɨchɨ Porrosht aap. Porrosht shuu teychɨm kuchẽrk uje ye latɨk pwele nomo shɨ ɨre uje umo. Ɨrhĩch tatɨm ɨre ɨm: —Ananías.— Hn Ananías tatɨm ɨre ɨm: —Ɨrhĩche, yok de lɨka.— 11 Ɨrhĩch tatɨm ɨm: —Bo etĩ̵r wahacha ese dehet uje iich otsɨɨ ye poshɨkpe. Etĩ̵r wɨchɨ Judas ihyuch. Ekwi ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Saulo uje tãra dɨt Tarso. Wɨchɨ yesh orar. 12 Tokowa wɨchɨ kuchẽrkɨke uje ye latɨk pwele nomo, shɨ ɨre uje umo. Tokowa Saulo owa uje tyenɨj aachĩ̵hɨ ɨre ahɨr. Titɨm ɨreke too: “Ese hnakɨrbich iich otsɨɨ Ananías. Wɨchɨ uje tyenɨj chɨbɨte nahme eheta eeych par uje erze ele ich owich om.”— 13 Ananías tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, shish tukunt uje otata ese hnakɨrbich shish shiyokõr kuche mɨhnuwõho uu oso uje ye odotiis owape uje ode dɨt Jerusalén. 14 Ele aahle erze saserdote õr bahluwo uje ode dɨt Jerusalén oshɨm ɨre ukurbohna par uje nos chishew oso uje oteeychãha owa lɨka.— 15 Per uu Ɨrhĩch tatɨm Ananías ɨm: —Bo ahakõr uje titɨm owa pork ese hnakɨrbich tiihlakite par uje hno tĩ̵r lekɨtiyo sanɨmɨrãha pahwoso nehe. Tyenɨj tatɨm pahwoso wɨr dihipo kɨnãho, tatɨm uu õr reye hn tatɨm uu israel oso toy. 16 Yok tyenɨj tokowa ɨre kuche doso ich kɨhniya uje oso oshiyokõr ɨre nehe shɨ pork sanɨmɨrãha pahwoso.— 17 Ananías hno tĩ̵r Judas ihyuch uje Saulo de hn masaha ehet. Chɨbɨte nahme Saulo huta eeych hn tatɨm ɨre ɨm: —Ermano Saulo, uu Ɨrhĩch Jesús wɨchɨ tokolɨhɨ ekɨchɨhɨ wahachhna dehet pehet uje ehn ye aachĩ̵hɨ lɨka petɨkhna. Wɨchɨ uje shuu tɨkɨrẽt par uje tukuta elɨ hn par uje Porrosht Ɨchɨbich masaha ehet.— 18 Shiyehe uje tatɨm ɨre shuu ɨtsorz hn kuchẽrk tãra uu ɨr ɨle ehet shɨ ɨtso uu loshiyo yũhɨr hn umo lekɨtiyopo. Saulo iyehet hn hno ĩya Ananías par wɨchɨ tohɨrm ɨre. 19 Depwe uje taak hn ukurbo masaha ɨrpo. Eseekite hn Saulo sakahachɨs uu Porrosht aabo õr ahɨr ese dɨt Damasco shuu daalo arhaabo 20 hn shish hno masaha wɨr sinagoga aho sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr uje Jesús wɨchɨ uu Porrosht Ijɨt pisht. 21 Nos wɨr oso uje odechɨ sinagoga ehet ochunt uje tata shuu ɨtsorz ich nos ochishlabe. Omye otsɨɨ: —¿Je lɨkɨ uu hnakɨrbich uje prowa sɨhna uu oso uje oteeychãha Jesusɨhɨ wahacha Jerusalén? ¿Je wɨchɨ uje taachĩ̵hɨ lɨka par uje chishew erze oso uje ye odotiis Jesuspe par uje hnoy õr seya õr wahacha erze saserdote õr bahluwo õr ɨkɨch?— 22 Saulo shish ma chɨrahapa uje sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso nehech erze israel oso uje odebuhu Damasco ich ye odɨraha keshɨ tyenɨj otatɨm ɨr latɨkpo. Ɨre shish shuu ɨmeheeychpa uje Jesús wɨchɨ uu Cristo. Ɨre uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 23 Eseekite uje ich daalo kɨhniya uje Saulo dechɨ Damasco hn nos wɨr israel oso ochɨbɨte par oshuu ɨre oshuu toy. 24 Saulo chunt uje sehe oniyokorĩ̵hɨ ɨre. Kal deeych hn dɨhlak ich ɨr ɨmãho shish oyem ɨrehe wahacha dɨt ebich par uje oshuu ɨre oshuu toy. 25 Uje dɨhlakkite hn Porrosht aabo oshuu Saulo masaha kanasta dich ehet hn ochɨrmasɨhɨ ese moraylt pɨt uje chɨpeẽsa dɨt par uje Saulo yuhwo. 26 Eseekite uje taachĩ̵hɨ dɨt Jerusalén ich sehe tĩ̵r uu Porrosht aabo õr ahɨr per nos wɨr õr ɨre ich otola. Ich otsotiis uje wɨchɨ masaha par Porrosht aap. 27 Bernabé hnoy Saulo seya wahacha apostole õr ɨkɨch. Tatɨm õr uje Ɨrhĩch tokolɨhɨ Saulo ɨkɨchɨhɨ wahacha dehet pehet uje wɨchɨ tĩ̵r Damasconi hn keytkẽr ɨre. Tatɨm õr toy uje ehn de wahachhna dɨt Damasco ich shish sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr Jesús ɨluu hn ye tola latɨk. 28 Heke Saulo sakahachɨs uu apostole õr ahɨr hn shish tĩ̵r lekɨtiyoho dɨt Jerusalén hn sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr Jesús ɨluu. Ich ye tola latɨk. 29 Saulo keytkẽr uu israel oso uje otseẽt uu griego õr ahwoso per nos wɨr õr ɨre õr prowa sehe oduhu ɨre oduhu toy. 30 Uje erze Porrosht aabo ochunt uje ɨtsorz heke ohnoy Saulo otseya wahacha dɨt Cesarea hn oshuu hno seyhi tĩ̵r dɨt Tarso. 31 Eseekite ich nos wɨr Porrosht aabo uje ode lekɨtiyo erze hnɨmo Judea, Galilea hn Samaria ich nĩhyok ye latɨk niyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ õr. Porrosht Ɨchɨbich shuu wɨr daabo õr ukurbo deyo de. Shish shuu õr aho kɨɨs hn ma otsahmũr uu Ɨrhĩch hn shuu ma okɨhniya. 32 Eseekite uje ehn Pedro hno tĩ̵r lekɨtiyo tekɨrɨhɨ uu Porrosht aabo nehech chish uu yewo uje ode wahacha ese dɨt uje iich otsɨɨ Lida. 33 Uje taachĩ̵hɨ wahacha hn chish hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Eneas. Wɨchɨ osho ãyo uje shish de kamɨt eeych pork wɨchɨ paralítico. 34 Pedro tatɨm Eneas ɨm: —Eneas, Jesucristo chukuta owa. Alehet hn enshii owa kamɨt.— Shiyehe uje tatɨm ɨre shuu ɨtsorz ich ese hnakɨrbich iyehet. 35 Nos wɨr oso uje odechɨ dɨt Lida hn ese dɨt Sarón omo uje ese hnakɨrbich dɨrkɨhɨ lekɨtiyo heke ich nos wɨr õr ɨre ye odotiis Ɨrhĩ̵chpe. 36 Eseekite wahacha ese dɨt Jope tɨmcharrza de waa je iich otsɨɨ Tabita. Griego õr ahwoso iich otsɨɨ Dorcas. Wate Porrosht aap. Asa tɨmcharrza shish shiyokõr uje ich om hn shish takashɨm oso uje õr losuhlaabo. 37 Shiyehe wɨr daalo uje Pedro de dɨt Lida hn asa tɨmcharrza permo nehech toohochɨ dɨt Jope. Ochũrhu wate hn ohnoy ochɨmchaha pwert ehet uje de yet eeych. 38 Ese dɨt Jope ye dukuhlehechɨspe ese dɨt Lida uje Pedro de. Uje erze Porrosht aabo ochunt uje Pedro dechɨ hn oshuu hnakɨrbo õr osiyer ohno otekɨrɨhɨ ɨre. Uje otaãcha hn otatɨm Pedro otsɨɨ: —Sehe oyuhu mẽya õryok shɨchish oyɨtĩ̵r ese dɨt Jope.— 39 Pedro hno ĩya õr. Uje taachĩ̵hɨ wahacha ich ohnoy otseya ese pwert uje de pwert yet eeych uje Dorcas late de. Nos wɨr poluu uje odechɨ ochɨpeẽsa Pedro. Nos oyerh hn ochowa uu bortɨso uje Dorcas chichewni. 40 Pedro nos shuu wɨr oso otokolɨhɨ ejwert. Uje nos otokolɨke hn icha dete hnɨmo par orar. Uje yuwɨrke ich chinkiya teychɨm Tabita hn umo ɨm: —Tabita, alehet.— Uje wate chɨtsẽr dele hn teychɨm Pedro hn sakɨr. 41 Pedro chishew hmata shuu iyehet. Uje iyehetɨke hn Pedro tɨbii uu poluu hn nos wɨr Porrosht aabo yewo par uje chowa õr uje ɨkaka. 42 Nos wɨr oso ochuntɨhɨ lekɨtiyoho ese dɨt Jope heke ich oso okɨhniya ɨchii ye odotiis uu Ɨrhĩ̵chpe. 43 Pedro shɨ sakahachɨs dɨt Jope nehech shuu daalo kɨhniya. Shɨ sakaha wɨchɨ ihyuch ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Simón. Wɨchɨ chishew obiyo shɨ tohɨrm kwer ɨmisht par shuu koota.
1 Eseekite wahacha dɨt Cesarea hnakɨrbich de uje iich otsɨɨ Cornelio. Wɨchɨ kapitan uje tɨbey ohyerptoso õr weeta nohmata waa je iich otsɨɨ Italiano. 2 Ɨre ich sahmũr Porrosht hn tola. Nos wɨr ɨr aabo hn ɨr iiso õr ɨtspo nos otola Porrosht toy. Ɨre shish ɨshɨmɨhɨ israel oso õr kuche uje nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr, hn ɨre shish orar sapur Porrosht. 3 Deeych yetkite uje a la tre yɨlka hn umo kuchẽrk uje ye latɨk pwele nomo shɨ ɨre uje umo. Umo Porrosht ɨr anjel uje masaha pwert ehet hn tatɨm ɨm: —Cornelio.— 4 Cornelio teychɨm pishɨ hn ich tola. Tatɨm ɨre ɨm: —Ɨrhĩche, ¿sehe uhu tiyokõr latɨkpo?— Porrosht ɨr anjel tatɨm ɨm: —Porrosht shish chunt uje owa orar apur ɨre hn teychɨm erze kuche uje shish asɨmɨhɨ uu oso uje õr losuhlaabo. 5 Uhu hnakɨrbo odo otĩ̵r wahacha dɨt Jope par uje otõhwa ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Simón. Wɨchɨ iich yet otsɨɨ Pedro. 6 Ese hnakɨrbich de wɨchɨ ese hnakɨrbich yet ihyuch uje iich otsɨɨ Simón uje tohɨrmɨhɨ kwer ɨmisht par uje shuu koota. Ese hnakɨrbich ihyuch de onoota bahluta wɨrc. Ese Simón Pedro tyenɨj shiyokorãha owa uje tyenɨj ahakõr.— 7 Uje Porrosht ɨr anjel hnooko hn Cornelio tɨbii uu delo uje õr osiyer hn ohyerptosht nohmet ĩya õr uje tola Porrosht toy. 8 Nos tatɨm õr uje tokolɨke uje ɨtsorz hn shuu ohno otĩ̵r dɨt Jope. 9 Uje ohno deeych nohmɨra hn pehet ĩya hn wɨr ode par uje otaachĩ̵hɨ dɨt Jope. Eseekite hn Pedro dohɨr Simón ihyuch eeych uje õr owich om de par uje sakaha hn orarɨhɨchɨs. 10 Ich iyuwo sẽhi sehe taak. Ehn oshiyokõr oposht par uje tyenɨj otaak hn umo kuchẽrk uje ye latɨk pwele nomo shɨ ɨre uje umo. 11 Pedro teychɨm poõrc uje sɨtsẽr ɨre hn umo kuchẽrk uje ihnɨmich shɨ ɨtso sawɨnta dich uje oshiyeru waso kwatro. 12 Asa sawɨnta nos wɨr de ehet erze loshɨpo uje hnɨte de kwatro hn nos wɨr echĩ̵re hn nos wɨr chɨpɨrme. 13 Pedro chunt õr ahwoso uje tata ɨm: —Pedro, alehet tuk kuchɨt hn ew.— 14 Pedro tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche, ye ompe. Yok yelɨj taw wɨr oposo uje mɨhnũwo uje yelɨj otew.— 15 Ich chunt õr ahwospo uje umo ɨm: —Porrosht wɨchɨ uje shuu wɨr om heke ye ompe uje on: “Wɨr mɨhnũwo.”— 16 Tatɨm tre bese hn ese uje ɨtso sawɨnta ich hno tĩ̵r poõrzpo shɨchish. 17 Pedro shuu deyuwo tɨsɨr par uje chɨraha keshɨ duhu ɨnaapo erze kuche uje umoko uje ye latɨk pwele nomo hn erze hnakɨrbo otaachĩ̵hɨchɨs uje otãra Cornelio ihyuch. Shɨ okẽytker oso par ochɨraha Simón ihyuch. Uje otaachĩ̵hɨ Simón ɨr patikɨt uhurrza 18 ich otɨbich jwerte sehe odɨraha kɨmɨjɨ uu Simón chɨhɨchɨ uje iich yet otsɨɨ Pedro. 19 Eseekite uje ehn Pedro shuu deyuwo tɨsɨr eyucha uu kuche uje umoko hn uu Porrosht Ɨchɨbich tatɨm ɨm: —Hmeychɨm, hnakɨrbo ode wahacha õr tre. Yesh ochukwi owa. 20 Alehet. Ahnɨmich. Bo etĩ̵r õr. Ye atɨla uje mẽya õr pork yok uje tuu otaachĩ̵hɨ lɨka.— 21 Pedro ihnɨmichɨhɨchɨs ese õr ihyuch eeych hn hno tĩ̵r wɨr hnakɨrbo. Umo õr ɨm: —Yok uje yesh ekulo yok. ¿Je sehe uhulo tiyokõr latɨkpo?— 22 Nos wɨr õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Ese ohyerptoso õr kapitan uje iich otsɨɨ Cornelio shuu oyɨrẽthna. Wɨchɨ hnakɨrbich ich ɨluuta om hn ich tola Porrosht. Uu israel oso shish otata uje ɨre ɨluuta om. Deeych yethna hn Porrosht ɨr anjel tokolɨhɨ Cornelio ɨkɨch hn tatɨm ɨre par uje shuu etĩ̵r wahacha ɨr ihyuch par uje ekitkẽr ɨre.— 23 Hn Pedro shuu Cornelio ɨbiyo omasaha pwert ehet par uje omuhuchɨs ese dɨhlich. Uje dechol hn Pedro hno ĩya õr. Porrosht aabo nohmɨramo ohno õya ɨr toy. Wɨr otãra dɨt Jope. 24 Deeych yet ich otaachĩ̵hɨ ese dɨt Cesarea. Eseekite hn Cornelio shɨ iyem orĩ̵hɨ dahuch ehet. Nos shuu wɨr deyso otakɨsho lawichɨhɨchɨs hn erze ɨr ihyẽro yewo uje ich otsahmũr ɨre. Nos ode ese ɨr ihyuch ehet oyem Pedro. 25 Uje Pedro taachĩ̵hɨ ese Cornelio ihyuch hn ese Cornelio dalehe arhĩch hn icha dete hnɨmoho ɨkɨch par uje teeychãha Pedro. 26 Pedro chishew hmata shuu iyehet. Tatɨm ɨm: —Alehet pork yok hnakɨrap. Shɨ yok ɨtso owa.— 27 Okeytkẽrye nehech omasaha pwert ehet. Pedro umo uje ich oso okɨhniya uje otakɨsho lawichɨhɨ pwert ehet. 28 Tatɨm õr ɨm: —Nos wɨr olak ich erahalpa uu õryok ɨluu chɨbɨte uje ye ompe par uje oyakɨsho õryok owichɨhɨ dihipo kɨnãho õr ahɨr hnii par oyekɨrɨhɨ õr. Per Porrosht shiyokorãha yok uje ich ye ompe uje tiita tuu wɨr oso õr mɨhnũwo uje ye õr pɨhnapsope 29 heke uje ebiilo yokhna ich tɨkɨrẽt shɨchish hn ich ye tɨkɨtɨloho latɨk. Sehe tɨkɨraha keshɨ ɨnaapo heke ebiilo yokhna par uje takaachĩ̵hɨ lɨka ele olak ahɨr.— 30 Cornelio tatɨm ɨm: —Ich terɨhɨ daalo kwatro hn shiyehe wate orta a la tre yɨlkahna uje tokoym uje takaak par uje tɨkeeychãha Porroshtɨhɨ pihyuch hn hnakɨrbich tokolɨhɨ pɨkɨch. Ich ɨr ɨshuwo hũre. 31 Tatɨm yok ɨm: “Cornelio, Porrosht chunt uje shish owa orar apur ɨre. Chɨraha uje shish asɨmɨhɨ kuche uu oso uje ich õr losuhlaabo. 32 Heke tyenɨj uhu hnakɨrbo odo otĩ̵r wahacha ese dɨt Jope par uje otõhwa ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Simón. Ɨr iich yet otsɨɨ Pedro. Wɨchɨ tekɨrɨhɨ ese hnakɨrbich yet ihyuch uje ɨr iich otsɨɨ Simón. Wɨchɨ chishew obiyo tohɨrmɨhɨ kwer ɨmisht par uje shuu koota. Ese hnakɨrbich ɨr ihyuch de onoota bahluta wɨrc.”— 33 Hn Cornelio ɨm: —Heke tuu ohno shɨchish par uje otõhwa owahna. Ahakõr om uje erẽtɨke. Ele aahle õryok de lɨka par oyiyokõr uje Porrosht sahmũr uje oyẽr uu ahwoso uje Ɨrhĩch ɨshɨm owa par uje atɨm õryok.— 34 Eseekite ɨchii Pedro chiilehet tatɨm õr ɨm: —Ele aahle ich tɨkɨraha uje ich ũrpa uje Porrosht ye duhu oso õr kɨnãho kɨnãhope. Nos shuu õr ɨtsye. 35 Nos wɨr oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo uje otola Porrosht hn uje shish oshiyokõr uje om hn Porrosht shuu omasaha par ɨr aabo. 36 Porrosht shuu otatɨm uu israel oso par uje ochɨraha ɨr ahwoso uje ich om uje shuu oso õr aho kɨɨs pork Jesucristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Jesucristo wɨchɨ uu nos oso õr yɨnsɨrc pisht. 37 Nos wɨr olak ich erahalo uje tokolɨhɨ wahachni ese israel oso õr hnɨmich. Uje Juan lɨshɨ iyehe uje tohɨrm oso ɨchii Jesús hno tĩ̵r lekɨtiyoho wahacha Galilea hn tĩ̵r lekɨtiyoho wahacha Judea. 38 Jesús neẽhe Nazatretni. Porrosht chiihla ɨre hn ɨshɨm Dechɨbich hn ɨshɨm dakɨrbo toy, heke Jesús shish tĩ̵r lekɨtiyo hn shiyokõr kuche uje om. Nos chukuta oso uje demonyo de õr aho. Porrosht shish takashɨm ɨre. 39 Õryok nos oyumo uje ɨtsorzni heke oyɨtĩ̵r lekɨtiyo oyitɨm oso uje Jesús shiyokorĩ̵hɨ wahacha ese israel oso õr hnɨmichni hn wahacha ese dɨt dich ehet uje iich otsɨɨ Jerusalén. Wɨr ochowɨsh ochɨbɨte krus eeych par uje oshuu oshuu toni 40 per uje terɨhɨ daalo trekite ich Porrosht shuu ɨkpo. Porrosht shuu tokolɨhɨ õryok ɨkɨchni par uje oyeychɨm uje ɨkpo.— 41 Hn Pedro tatɨm õr ɨm: —Wɨchɨ ye nos tokolɨhɨ oso õr ɨkɨch petɨkni. Shɨ tokolɨhɨ õryok ɨkɨch pork õryok uje Porrosht chiihla par uje tyenɨj oyiita uje oyumo. Uje ɨkponi hn oyaakɨhɨ ahɨr hn oyooho ahɨr. 42 Ɨre uje shuu oyɨtĩ̵r uu israel oso par uje oyanɨmɨrãha uu Porrosht ahwoso. Oyitɨm õr uje Porrosht wɨchɨ uje chɨbɨte Jesús par jwe par shuu nos sepyẽr wɨr topo hn nos wɨr uje yesh õr ɨka nehe. 43 Nos wɨr profeta poruwo wɨshɨ uje ehn odekite otatɨm oso uu Cristo. Otatɨm oso otsɨɨ: “Nos wɨr oso kɨmɨjɨ ye odotiis Cristope ich tyenɨj Porrosht perdonar õr erze kuche mɨhnũwo uje shish oshiyokõr uje ye Porrosht nahmũrpe. Shɨ tyenɨj otsapur Cristo par uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.”— 44 Eseekite uje ehn Pedro chiilehet keytkẽr õr hn Porrosht Ɨchɨbich ihnɨmichɨhɨ wɨr õr ahɨr erze oso uje otẽr Pedro. 45 Nos wɨr Porrosht aabo uje õya Pedro uje tĩ̵r Cornelio ihyuch wɨr israel oso toy. Wɨr ochishlabe uje Porrosht ɨshɨm Dechɨbich uu dihipo kɨnãho shuu masaha õr aho ɨtso uje masaha israel osoni. 46 Ɨmeheeych uje masaha õr aho pork ochunt uje Porrosht Ɨchɨbich shuu nos otseẽt õr ahwoso kɨnãho hn oteeychã Porrosht. Heke Pedro tatɨm õr ɨm: 47 —¿Je yeẽk chɨhɨ uje ye nahmũrpe par uje oyohɨrm nãhu oso? Ɨmeheeych uje Porrosht Ɨchɨbich masaha õr aho ɨtso uje masaha eyokloni.— 48 Heke Pedro shuu otohɨrm õr ochĩ̵ra Jesucristo ɨr iich. Depwe ich nos wɨr õr ɨre otsapur Pedro par uje sakaha õr ahɨr shuu daalo arhaabo.
1 Eseekite hn apóstole hn nos wɨr Porrosht aabo yewo uje odechɨ hnɨmich Judea ochunt uje dihipo kɨnãho omasaha par Porrosht aabo toy. 2 Heke uje Pedro cheeshpo tĩ̵r dɨt Jerusalén ich nos wɨr israel oso uje õr Porrosht aabo ich otsowãha Pedro. 3 Otatɨm otsɨɨ: —¿Ɨnaapo heke etĩ̵r wɨr dihipo kɨnãho õr ihyuwohna hn aakɨhɨ õr ahɨr?— 4 Pedro nos tatɨm õr uje tokolɨhɨ ɨrni shuu ɨtsorz ɨm: 5 —Uje ehn yok de wahacha ese dɨt Jopehna hn yok orar hn tokomo kuchẽrk uje ye latɨk pwele nomo. Tokomo kuchɨt ɨtso sawɨnta dich uje tãra poõrc. Oshiyeru waso uje kwatro ihnɨmichɨhɨ ese uje yok de. 6 Uje takachɨm ehet hn nos tokomo loshɨpo kɨnãho uje de ehet. Tokomo ɨlpiyo hn echĩ̵re de ehet hn tokomo chɨpɨrme uje de ehet toy. 7 Tukunt õr ahwoso uje tatɨm yok ɨm: “Pedro, alehet tuk kuchɨt hn ew.” 8 Titɨm too: “Ɨrhĩche, nos wɨr oposo uje dechɨ ye ompe par uje otew. Yelɨj taw tuu ɨtsorz.” 9 Tukunt uu õr ahwospo uje tãra poõrc tatɨm yok ɨm: “Uje Porrosht chɨbɨte shuu om ich ye ompe uje on mɨhnũwo.” 10 Ahnũwo kuche tokolni tre bese hn odalii ochish poõrzpo. 11 Shiyehe uje tĩ̵r poõrc hn hnakɨrbo õr tre otaachĩ̵hɨ wahacha ese pwert uje yok de. Ochukwi yok. Wɨr uje otãra ese dɨt Cesarea. 12 Porrosht Ɨchɨbich tatɨm yok ɨm: “Bo mẽya wɨr hnakɨrbo. Ye owa koswãha õr.” Erze Porrosht aabo uje õr seys õya yokhna uje oyomsaha wɨchɨ dihip kɨnẽhet ɨr ihyuch. 13 Ese dihip kɨnẽhet ich nos tatɨm õryok uje umo Porrosht ɨr anjel uje tokolɨhɨ ɨkɨchɨhɨ wahacha ɨr ihyuchhna. Ese anjel tatɨm ɨre ɨm: “Uhu hnakɨrbo odo otĩ̵r wahacha dɨt Jope par uje otõhwa ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Simón. Ɨr iich yet otsɨɨ Pedro. 14 Ɨre tyenɨj shiyokorãha owa par uje owa hn nos wɨr owa eeyso õr pwele aachĩ̵hɨlo wahacha Porrosht ahɨr nehe.” 15 Hn Pedro tatɨm erze apóstole ɨm: —Ɨchii tɨkitkẽr ese Cornelio hn erze yewo uje ode ahɨr hn Porrosht Ɨchɨbich masaha õr aho shɨ ɨtso uje masaha eyoklo wapni. 16 Uje tokole ɨtsorz hn peyucha uu Ɨrhĩch ahwoso uje tatɨm eyokni ɨm: “Juan lɨshɨ tohɨrm orĩ̵hɨ awɨtkite per daalo arhaabo hn nos wɨr olak tyenɨj Porrosht ɨshɨmɨhɨ olak Dechɨbich shɨ ɨtso uje tohɨrm olak chĩ̵ra Dechɨbich.” 17 Heke Porrosht ɨshɨmɨhɨ õr Dechɨbich shuu ɨtso uje ɨshɨmɨhɨ eyokloni uje ye yotiislo eyok Ɨrhĩch Jesucristo petɨkni. Kɨmɨjɨ tiyokõr mɨhnĩ̵khna ich Porrosht ɨtspo.— 18 Uje ochunt Pedro ahwoso ich ye onowãhape. Oteeychãha Porrosht otsɨɨ: —Heke Porrosht chɨbɨte par uje nos wɨr dihipo kɨnãho õr pwele ochuuna uje oshiyokõr mɨhnũwo hn oym uu deluu mɨhnũ uje shish oshiyokõr uje ye Porrosht nahmũrpe par uje oshiyokõr uje Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz. Heke Porrosht perdonar erze dihipo kɨnãho hn ɨshɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre ɨtso uje ɨshɨm eyok.— 19 Eseekite uje oshuu Esteban oshuu tokite ich nos wɨr Porrosht aabo otsehek ɨrehe lekɨtiyo. Yewo ohno otĩ̵r wahacha hnɨmich Fenicia hn yewo ohno otĩ̵r wahacha hnɨmich Chipre hn yewo ohno otĩ̵r wahacha dɨt Antioquía. Shish otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso per shɨ otatɨm uu israel oso. 20 Per erze Porrosht aabo uje otãra hnɨmich Chipre hn yewo uje otãra hnɨmich Cirene wɨr ohno otĩ̵r ese dɨt uje iich otsɨɨ Antioquía. Uje otaachĩ̵hɨchɨ ɨchii otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm uu dihipo kɨnãho toy uje odechɨ uje otãra griego oso õr hnɨmich. Otatɨm õr uje Ɨrhĩch Jesús tokite par uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 21 Shish uu Ɨrhĩch takashɨm õr hn ich oso okɨhniya ye odotiis õrpe hn otsapur Jesucristo par ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr hn omasaha par Porrosht aabo. 22 Eseekite hn Porrosht aabo yewo uje odechɨ dɨt Jerusalén ochunt uje dihipo kɨnãho omasaha par Porrosht aabo wahacha dɨt Antioquía heke oshuu Bernabé hno tĩ̵r dɨt Antioquía par uje teychɨm õr. 23 Uje Bernabé taachĩ̵hɨ wahacha hn umo uje ɨmeheeych uje ye odotiis Porroshtpe heke ɨre ich aylpa. Tatɨm õr par uje shish ye odotiis uu Ɨrhĩch hn yelɨj oduhu daho kɨnãho. 24 Ese Bernabé wɨchɨ hnakɨrbich ich ɨr ɨluuta om hn Porrosht Ɨchɨbich de ehet. Ye dotiis uu Porroshtpe heke erze oso uje ochunt ɨr ahwoso uje sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich okɨhnipa uje omasaha par Ɨrhĩch aabo. 25 Eseekite hn Bernabé hno tĩ̵r wahacha dɨt Tarso par uje chukwi Saulo. 26 Uje chish ich hnoy seya wahacha dɨt Antioquía. Oshuu ãyt nohmɨra uje otsakahachɨs erze Porrosht aabo õr ahɨr. Õr ɨre shish otakɨsho lawich hõr wɨr Porrosht aabo ich okɨhniya hn oshiyokorãha õr. Hn erze dɨt Antioquía oso ɨchii ochukwẽra wɨr Porrosht aabo õr iiyo otsɨɨ Cristiano. 27 Eseekite uje Bernabé hn Saulo odechɨ dɨt Antioquía hn profeta otaãcha. Otãra wahacha dɨt Jerusalén. 28 Uu profetɨt nohmet iyehetɨhɨ Porrosht aabo õr ehet. Ese profetɨt iich otsɨɨ Agabo. Wɨchɨ Porrosht Ɨchɨbich shuu chiilehet tatɨm õr ɨm: —Deeych yet nehe ich sewɨt dich ihnɨmichɨhɨ lɨka ĩ̵rmo.— Ese sewɨt ihnɨmich uje ehn wɨchɨ Claudio rey. 29 Porrosht aabo uje odechɨ dɨt Antioquía sehe otakashɨm Porrosht aabo yewo uje odechɨ hnɨmich Judea. Kal nohmɨra tyenɨj ɨshɨm uje ɨr pwele par uje otakashɨm õr par uje ye sewɨt nẽyhi õrpe. 30 Oshiyokõr uje ɨtsorz hn oshuu Bernabé hn Saulo ohnoy erze hnote par uje oshɨm uu Porrosht aabo õr bahluwo uje õr iiyo otsɨɨ anciano uje ode wahacha ese hnɨmich Judea.
1 Eseekite hn rey Herodes shuu ochishew Porrosht aabo nohmɨramo par uje shuu oshiyokõr kuche mɨhnuwõho õr. 2 Ɨre shuu oshuu wɨchɨ Santiago lɨshɨ oshuu toy ochĩ̵ra espada. Wɨchɨ uu apóstol Juan leshɨbich. 3 Uje rey Herodes chɨrahaka uje nos wɨr israel oso otsahmũr uje wɨchɨ shuu oshuu Santiago oshuu toy ich shuu ochishew Pedro toy. Ochishew ɨre uje erze israel oso õr ahamich dich tokole uje otew pankite uje nĩhyok ye eyhirãsh. 4 Uje rey Herodes chishew Pedro hn shuu ohnoy ochɨmchaha karsel ehet. Ɨshɨm uu ohyerptoso õr dyes y seys uje õr wee kwatro par uje otɨbey. Herodes chɨbɨte uje ese õr ahamich yuwɨr nehe ich tyenɨj shuu ohnoy otseya wahacha oso õr ɨkɨch par uje shuu oshuu oshuu toy. 5 Uje ehn Pedro de wahacha karsel ehet ich otɨbeypa per Porrosht aabo shish õr orar otsapur Porrosht par uje takashɨm Pedro. 6 Eseekite uje ich dɨhlich hn Pedro umuhu wɨr õr ehet erze ohyerptoso uje õr osiyer. Oshiyeru uku kenena oshuu tẽhi ohyerptoso õr uku. Uu ohyerptoso yewo oyehe wate karsel ebich. Uje dechole hn Herodes de par uje chiyuhu Pedro par uje shuu ohnoy otseya wahacha par uje oso oteychɨm uje shuu oshuu Pedro oshuu toy. 7 Per ese dɨhlichni ɨchii Ɨrhĩch ɨr anjel masaha wate karsel ehet hn ich chihit ese uje Pedro de. Sakahɨr Pedro arzɨbich hn shuu Pedro nĩ̵hɨ. Tatɨm ɨm: —Erĩ̵hɨ shɨchish.— Ich uu kenena tokolɨhɨ Pedro hme. 8 Ese anjel tatɨm ɨm: —Anãha asuwo hn erɨhɨ erihyo.— Pedro shiyokõr uje wɨchɨ tatɨm. Tatɨm ɨm: —Anãha anerpta hn yuko mẽya yok.— 9 Pedro tokolɨhɨ karsel ehet hno ĩya ese anjel, per ɨre ich ye dɨrehepe uje ich ũru uje ese anjel shiyokorĩ̵hɨ ɨre. Chɨbɨte uje shɨ chɨkẽra uje tokolɨhɨ karsel. 10 Ohno oyuwe ohyerptosht webich osht hn oyuwe toy uu ohyerptosht nẽr osht. Ohno ochish waa pwert uhurrza waa je fyerzo uje tyenɨj ochɨkãha par otokole otĩ̵r dɨt ehet. Uhurrza chɨtsẽr ɨre hn otokole. Uje ich ohno odɨrkɨhɨ dɨt ehet pɨkaap hn Pedro teychɨm ich nĩhyok ye anjeltɨkɨsh. 11 Uje Pedro chɨraha uje tokolɨhɨ karsel ehet hn ɨm: —Ich ũru uje Ɨrhĩch shuu ɨr anjel chiyuhu yokɨhɨ rey Herodes hme par uje ye duhu oduhu yok oduhu tɨkɨtɨ. Erze israel oso sehe oteychɨm yok uje tɨkɨtɨ nehe per ye oteychɨm yokpe.— 12 Uje Pedro kemɨhɨ uje tokolɨhɨ karsel ehet ich hno tĩ̵r María ihyuch. Wate Juan ɨr data. Ese Juan ɨr iich yet otsɨɨ Marcos. Porrosht aabo okɨhniya otakɨsho lawichɨhɨchɨs ese María ihyuch ehet hn õr orar otsapur Porrosht par uje takashɨm Pedro. 13 Pedro shuu pwert uhurrza waa je de dehet wɨrc hn tɨmcharrza apɨbitɨta hno dale waa je iich otsɨɨ Rode. Tatɨm ɨm: —¿Owa yeẽkpo?— 14 Chunt Pedro ahwoso hn ich aylpa, per ye dɨtsẽr pwert uhurrzpe. Hno uushɨ tatɨm õr ɨm: —Pedro dechɨ pwert ebich.— 15 Otatɨm otsɨɨ: —Owa totihla.— Per ɨre shish tatɨm õr uje ich ũru uje wɨchɨ Pedro. Heke nos wɨr ochɨbɨte uje wɨchɨ shɨ ɨr anjel uje shish tɨbey ɨre. 16 Mahn Pedro shish shuu pwert uhurrza. Uje otsɨtsẽr ich omo hn ich nos ochishlabe. 17 Pedro seem nahmɨta par uje shuu ye odiilehetpe hn nos tatɨm õr uje Ɨrhĩch chiyuhu ɨrehe karsel ehetɨke. Tatɨm õr toy ɨm: —Atɨmlo Santiago hn nos atɨmlo Porrosht aabo yewo uje Porrosht chiyuhu yokɨhɨ karsel ehetɨke.— Uje sɨhna lahwoso keytkẽr õr ich hno tokolɨhɨchɨs hno tĩ̵r owich yet. 18 Eseekite uje lekɨtiyo poro ich ohyerptoso onĩ̵hɨ ich ochishlabe uje Pedro nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr. 19 Rey Herodes shuu ochukwi Pedro per ich ye odishpe, heke keytkẽr uu ohyerptoso uje otɨbey Pedroko. Shuu omasaha Pedro owich par uje oshuu õr oshuu otoy. Eseekite ich Herodes tokolɨhɨchɨs hnɨmich Judea hn hno tĩ̵r wahacha dɨt Cesarea par uje sakahachɨs shuu daalo arhaabo. 20 Rey Herodes ich chesdelpa chowãha wɨr dɨt Tiro oso hn erze dɨt Sidón oso. Heke nos wɨr duuwo oso otakɨsho lawich par uje okeytkẽrye par uje nos oshuu deyuwo ɨtsye. Sehe odo otĩ̵r rey Herodes ɨkɨch. Wap nos ohno otĩ̵r ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Blasto par uje sehe oduhu takashɨm õr. Ese Blasto wɨchɨ rey Herodes ɨr ɨbɨk. Sehe oduhu rey Herodes ehet kɨɨsɨhɨ õr pork õr poso shɨ tãra ese rey ɨr hnɨmich. 21 Eseekite hn rey Herodes chɨbɨte deeych par uje otɨrẽt nehe. Uje terɨhɨ ese deeych ich rey Herodes iyãha õr ɨshuwo uje ich ɨhĩ̵rtso uje rey oyãha hn sakaha debɨta eeych hn keytkẽr õr. 22 Nos wɨr oso uje ochunt rey Herodes ɨr ahwoso ich nos otɨbich otsɨɨ: —Erze ɨr ahwoso ye tãra Herodespe. Shɨ tãra uu porrosht yet.— 23 Uje otata oshuu ɨtsorz hn Herodes ye tata latɨk heke ese Ɨrhĩch ɨr anjel shuu wɨchɨ permo pork ye duhu Porrosht dichpe. Shuu dɨchashĩ̵ro masaha ehet tew nehech shuu toy. 24 Eseekite ich Porrosht ahwoso chũr lekɨtiyohochɨs hn ich oso okɨhniya ich ye odotiis ɨrpe. 25 Eseekite uje Bernabé hn Saulo otsɨhna debiyohochɨs dɨt Jerusalén hn ohno ocheeshpo otĩ̵r dɨt Antioquía. Ohnoy Juan. Ɨr iich yet otsɨɨ Marcos.
1 Eseekite hn Porrosht aabo ode dɨt Antioquía. Õr bahluwo odechɨ toy. Wɨr õr profeta hn yewo õr maestro. Nos wɨr õr ɨre õr iiyo otsɨɨ Bernabé hn Simón. Ese Simón ɨr iich yet otsɨɨ Negro. Uu õr bahlut yet iich otsɨɨ Lucio uje tãra hnɨmich Cirene. Uu yet iich otsɨɨ Manaén. Uje ehn ijaapkite shish hõr rey Herodes õyye. Saulo wɨchɨ õr bahluwa toy. 2 Uje erze õr bahluwo otakɨsho lawich hn oteeychãha Porrosht ich ye otaakpe par uje õr orar otsapur Porrosht hn Porrosht Ɨchɨbich tatɨm õr ɨm: —Moymlo wɨchɨ Bernabé hn Saulo par uje oniyokõr erze obiyo uje tokosɨm õr.— 3 Ich uhurc uje oym labɨso hn õr orar hn ochɨbɨte nahme õr hu eeyo hn oshuu ohno par oshiyokõr erze obiyo uje Porrosht Ɨchɨbich shuu oshiyokõr. 4 Eseekite hn uu Porrosht Ɨchɨbich shuu Saulo hn Bernabé ohno otĩ̵r dɨt Seleucia, oyãha pohorrza hn ohno otĩ̵r hnɨmich Chipre. 5 Uje otaachĩ̵hɨchɨs ese dɨt Salamina hn omasaha uu israel oso õr sinagoga ehet ɨchii oshiyokorãha oso õr Porrosht ahwoso. Juan Marcos ĩya õr toy par uje takashɨm õr. 6 Eseekite ich ohno odɨrkɨhɨ lekɨtiyo ese hnɨmich nehech otaachĩ̵hɨ wahacha dɨt Pafos. Ochish uu israel osht uje iich otsɨɨ Barjesús. Wɨchɨ magoya. Ese Barjesús shish tata uje ɨr profetya per shɨ ukushiĩ. 7 Wɨchɨ shish takashɨm gobernador uje iich otsɨɨ Sergio Paulo. Ese gobernador ich eykdeyo. Wɨchɨ shuu otɨbii Bernabé hn Saulo pork sehe duhu otatɨm ɨre Porrosht ahwoso. 8 Uje otaachĩ̵hɨ ɨr ahɨr hn ese mago yet dechɨ. Ɨr iich yet otsɨɨ Elimas uje otsɨɨ mago. Sehe prowa nontew õr pork wɨchɨ sahmũr uje gobernador sotiis Porrosht ahwoso. 9 Saulo ɨr iich yet otsɨɨ Pablo. Porrosht Ɨchɨbich de ehet. Pablo teychɨm pishɨ wɨchɨ magɨt yet hn tatɨm ɨm: 10 —Owa Satanás ɨr aap. Owa nos etak uu kuche uje om. Owa kushĩyak hn eyuwo mɨhnũwo. Shish uhu Porrosht ahwoso poshɨk uje titɨm gobernador. 11 Porrosht tyenɨj sepyẽr owa hn shuu ele pata par daalo arhaabo nehe. Ich ye owa pwelpe par uje eychɨm uu deeych.— Shiyehe uje Pablo tatɨm ɨre shuu ɨtsorz ɨchii ɨle pata hn shɨ sakahɨr lekɨtiyo teyãha par uje yeẽk chishew hmata hn hnoy ɨre. 12 Uje ese gobernador umo uje tokole ɨtsorz ich ye dotiis Porrosht ahwospe. Uje chunt uu Ɨrhĩch ɨr ahwoso ich shuu chishlabe. 13 Eseekite hn Pablo hn erze ɨr ihyẽro ohno oyãha pohorrzɨhɨchɨs ese dɨt Pafos par uje otĩ̵r wahacha dɨt Perge. Ese dɨt dechɨ hnɨmich Panfilia. Uje otaachĩ̵hɨchɨs hn Juan hno cheeshpo tĩ̵r wahacha dɨt Jerusalén, 14 per Pablo hn Bernabé otokolɨhɨchɨs dɨt Perge hn ohno odɨrkɨhɨ hnɨmich otĩ̵r dɨt Antioquía uje dechɨ hnɨmich Pisidia. Uje terɨhɨ sabta hn ohno omasaha sinagoga ehet hn otsakaha. 15 Uje erze õr bahluwo uje otɨbey sinagoga otsɨhna uje õr ler Porrosht ahwoso hn oshuu otatɨm Pablo hn Bernabé omo õr otsɨɨ: —Õryok ɨhnapso watsaklo, kɨmɨjɨ kuchẽrk chɨhɨ par uje atɨmlo erze oso par akashɨmlo õr ich tyenɨj atɨmlo õr.— 16 Pablo iyehet. Sem nahmɨta par uje ye odiilehetpe hn tatɨm õr ɨm: —Israel oso watsaklo hn nos wɨr dihipo kɨnãho uje shish eeychãhalo Porrosht, ẽrlo nãhu pahwoso uje titɨm olak. 17 Uu israel oso õr Porrosht chiihla uu eyoklo poruwo wɨshɨ. Hn uje ehn ode wahachkite ese egipto oso õr hnɨmich ich shuu õr aabo okɨhniya. Ɨre shiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr par uje chiyuhu orĩ̵hɨ ese egipto oso õr hnɨmich. 18 Uje ode wahachni ese hnɨmich uje ɨsa nehech kwarenta ãyo ich õr ɨluu mɨhnũ per shish Porrosht ewenta õr hn ɨshɨm õr oposo.— 19 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Porrosht sɨhna syete nasyone uje ode ese hnɨmich Canaán par uje ɨshɨm wɨr israel oso õr hnɨmo par uje odebuhu. 20 Wapkite hn eyok poruwo wɨshɨ otĩ̵r hnɨmich Canaan par odebuhu. Uje otãra ese egipto oso õr hnɨmich otɨr Canaanpo ich terɨhɨ kwatro syento sinkwenta ãyo. Uje otaachĩ̵hɨchɨspo hn Porrosht shish chɨbɨte õr bahluwo. Uu õr bahlut uhurzosht uje Porrosht chɨbɨtkite wɨchɨ uu profeta Samuel lɨshɨ. 21 Uje wɨchɨ iim uje tɨbey õr hn erze oso otsapur ɨr rey. Heke Porrosht ɨshɨm õr rey uje iich otsɨɨ Saúl. Wɨchɨ ɨr deych iich otsɨɨ Cis. Wɨchɨ ɨr porokkite iich otsɨɨ Benjamín. Ese rey Saúl tɨbey nanapskite nehech terɨhɨ kwarenta ãyo. 22 Per Porrosht chiyuhu rey Saúl hn chɨmchaha David owich pork Porrosht ɨm: “Tɨkɨraha uje David yelɨj noym yok hn shish shiyokõr uje tahmũr.” Rey David ɨr deych iich otsɨɨ Isaí.— 23 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Porrosht shuu Jesús tãra rey David lɨshɨ. Ese Jesús wɨchɨ israelya. Nos pwele ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Porrosht chɨbɨte lahwoskite uje tyenɨj shuu Cristo taãcha nehe par shiyokõr shuu ɨtsorz heke shiyokõrni. 24 Uje ehn ye Jesús nanɨmɨrãha Porrosht ahwoso petɨkni ɨchii Juan lɨshɨ sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm uu israel oso ɨm: “Uhu olak aho nuuna uje ahakõrlo mɨhnũwo. Moymlo wɨr olak ɨluu mɨhnũ. Ahakõrlo uje Porrosht sahmũr.” Uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz hn Juan lɨshɨ tohɨrm õr. 25 Uje Juan de par sɨhna uu debiyo ich tatɨm uu oso ɨm: “¿Par olak yok yeẽkpo? Yok ye yok Cristope. Cristo tyenɨj taãcha nehe iyehe pyẽr, per yok ye yok ɨlo ɨrpe pork wɨchɨ ich ma dich heke ye yok pwelpe par uje tihyu ɨr erihyo atshũro.”— 26 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo, Abraham lɨshɨ wɨchɨ uu eyok porokkite. Olak hn nos wɨr dihipo kɨnãho uje shish eeychãhalo Porrosht, ahnũwo pahwoso uje titɨm olak wɨr uje Porrosht shuu yɨrahalo par uje eyoklo pwele yaachĩ̵hɨlo Porrosht ahɨr nehe. 27 Nos wɨr uu israel oso hn uu õr bahluwo uje odechɨ dɨt Jerusalenni ye odɨrehepe yeẽkpo ese Jesús. Uje oshuu yewo oshuu Jesús oshuu toy ich oshuu yakaha Porrosht ahwoso uje uu profeta ochichewkite. Kal sabta shish ochunt uje õr ler wahacha erze sinagoga aho. 28 Ye odish Jesús ɨluurakpe per shish sehe oduhu oduhu toy hn õr ɨre otsapur Pilato par uje shuu oshuu Jesús oshuu toy. 29 Uje ehn nos oshiyokorĩ̵hɨ ɨre uje otsahmũr shɨ oshuu Porrosht ahwoso yakaha uje tata shuu ɨtsorz per õr ɨre ye odɨrehepe uje Porrosht ahwoso tata. Yewo uje otsahmũr Jesús ochɨrmas ɨrehe krus eeych hn ohnoy ochɨbɨte kojach onta hn otsajuwe ebich 30 per Porrosht shuu ɨkpo. 31 Ich daalo kɨhniya uje Jesús chowa ɨre erze oso uje ye olotiis ɨrpe. Wɨr uje õya ɨre uje tokolɨhɨ hnɨmich Galileani hn ohno otĩ̵r wahacha Jerusalén. Ele aahle ich erze oso uje omo Jesús uje ɨkponi ich otatɨm uu israel oso uje ode lekɨtiyo.— 32 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Oyaachĩ̵hɨ lɨka par uje oyitɨm olak erze õr ahwoso oomo uje Porrosht chɨbɨte ich shuu yakaha uje tatɨm uu eyok poruwo wɨshkite. 33 Uje eyok de ich Porrosht shuu Jesús ɨkponi heke shuu lahwoso yakaha uje tatɨm eyoklo poruwo wɨshkite. Waa hutɨta iich otsɨɨ Salmo dos tata shuu ɨtsorz ɨm: “Porrosht sole: Ele aahle yok tuu owa shũrha heke owa yok pijɨt pisht.”— 34 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Ich ũrpa uje Porrosht shuu Jesús ɨkponi par uje ye yũhurrza taatpe pork Porrosht sole: “Tyenɨj tokosɨm owa erze kuche om uje titɨm uu rey David lɨshɨkite ich tuu ũrpa.” 35 Hn Porrosht ahwoso tatpo uje rey David tatɨm Porrosht ɨm: “Ye moym eyjɨt waa yũhurrza shɨ taatɨhɨchɨs.” 36 Per uje rey David chɨmɨt uje takashɨm uu nahnapso ɨtso uje Porrosht sahmũr ich toy, hn ɨr ɨchɨbich hno tĩ̵r wahacha ɨr poruwo wɨshɨ õr ahɨr per waa ɨr yũhurrza ich taatkite. 37 Per Jesús wɨchɨ uje Porrosht shuu ɨkponi heke ye ɨr yũhurrza taatpe.— 38 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo, sehe tuu erahalo uje oyitɨm olak. Shɨ Jesús pwele perdonar olak erze kuche mɨhnũwo uje ahakõrlo. 39 Nos wɨr oso uje ye olotiis ɨrpe wɨchɨ perdonar õr. Erze ley uje Moisés chichewkite ich ye pwele perdonar latɨk. 40 Uu profeta poruwo wɨshɨ ochichew erze kuche mɨhnũwo uje tyenɨj tĩ̵r oso nehe. Abeylshɨp olak par uje ye tĩ̵r olak nehe. Erze uje ochichew tata shuu ɨtsorz otsɨɨ: 41 “Porrosht sole: Olak uje entlo pahwoso per ye ahakõrlope, uje ehn olak ɨka ich tyenɨj tiyokorĩ̵hɨ olak kuche kɨnãho uje tuu aslo olak ɨbe hn tɨhna olak. Yelɨj olak eyuwo tɨsĩ̵r uje tiyokõr. Kɨmɨjɨ yeẽk tatɨm olak ich otiislo ɨre.”— 42 Eseekite uje Pablo hn Bernabé oyehet par otokolɨhɨ sinagoga ehet hn erze oso otsapur õr uje par sabta nehe hn ocheeshpo par uje otatɨm õr ma uje otatɨm õrkɨ. 43 Uje ich yuwɨrke uje õr bahluwo otsakɨt õr hn nos oso otokolɨhɨ sinagoga ehet. Erze israel oso ich okɨhniya hn erze dihipo kɨnãho okɨhniya toy uje oteeychãha Porrosht ohno õya Pablo hn Bernabé. Pablo hn Bernabé otatɨm õr otsɨɨ: —Ye moymlo uje oyitɨm olak hn ye otiislo Jesús uje Porrosht shuu ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ dahɨrkite.— 44 Eseekite uje terɨhɨ sabta yata hn kasi nos wɨr oso uje odechɨ dɨt ehet ohno omasaha sinagoga. Nos ohno par uje otẽr uu Ɨrhĩch ɨr ahwoso. 45 Erze israel oso uje otsotiis uje Pablo tatɨm õr sinagoga ehethna ich omo wɨr oso uje otaachĩ̵hɨchɨs ich okɨhnipa. Opota õr heke uje Pablo sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich wɨr otata oshuu kɨnaha pork sehe oduhu wɨr oso õr pyens uje Pablo shɨ tata lekushi. 46 Pablo hn Bernabé ye otola õrpe. Otatɨm õr otsɨɨ: —Porrosht shuu oyɨrẽthna oyitɨm olak wap uu ɨr ahwoso pork olak israel oso per ye ahmũrlo ẽrlope. Par olak ich ye jukur ese ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Ele aahle oyuko oyitɨm erze dihipo kɨnãho. 47 Uu Ɨrhĩch tatɨm oryõkni par oyitɨm uu dihipo kɨnãho ɨr ahwoso. Ɨrhĩch sole: “Tɨbɨte olak shɨ olak ɨtso luu par uje chihit uu dihipo kɨnãho par uje uhulo ochɨraha pahwoso. Etĩ̵rlo ĩ̵rmo lekɨtiyo. Atɨmlo erze oso uje Jesús pwele ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.”— 48 Uje erze dihipo kɨnãho ochunt uje Pablo hn Bernabé otatɨm erze israel oso par uje oym õr hn ohno otatɨm dihipo kɨnãho lekɨtiyo uu Porrosht ahwoso ich õr aylpa. Erze dihipo kɨnãho okeytkẽrye otsɨɨ: —Ese Ɨrhĩch ahwoso ich ɨhĩ̵rt pisho.— Porrosht chɨraha wapkite yeniipo uje ye olotiis ɨr petɨk nehe par uje ɨshɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Heke ye wɨr olotiis Jesuspe. 49 Eseekite hn uu Ɨrhĩch ɨr ahwoso chũr lekɨtiyoho ese hnɨmich. 50 Mahn erze israel oso uje otsotiis Jesús ich okẽytker erze tɨmcher uje ɨhĩ̵r late uje shish omasaha sinagoga ehet. Okeytkẽr toy erze õr bahluwo uje odechɨ ese dɨt ehet par uje oshuu oshiyokõr mɨhnuwõho Pablo hn Bernabé par uje oshuu otokolɨhɨ ese hnɨmich. 51 Heke Pablo hn Bernabé ochishɨt der par uu hnɨmich ukult kay par yara par uje wɨr ochɨraha uje oshiyokõr mɨhnuwõho õr hn ohno otĩ̵r dɨt Iconio. 52 Mahn erze Porrosht aabo uje odechɨ dɨt Antioquía ich õr ayla hn Porrosht Ɨchɨbich de õr aho.
1 Eseekite hn Pablo hn Bernabé shish otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso sinagoga aho, heke uje otaachĩ̵hɨ dɨt Iconio ich omasaha erze israel oso õr sinagoga ehet. Otatɨm õr Porrosht ahwoso ich ɨmeheeychpa heke uu israel oso ich okɨhniya ɨchii ye olotiis Jesuspe hn wɨr õr ɨtspo erze dihipo kɨnãho uje odechɨ ye olotiis Jesuspope. 2 Per erze israel oso uje otsotiis Jesús ich ohno otĩ̵r erze dihipo kɨnãho yewo hn oshuu otsɨtak Porrosht aabo. 3 Pablo hn Bernabé otsakahachɨ nehech osdeyo hn otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm õr uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Ye otola õrpe. Uu Ɨrhĩch sehe duhu odɨraha uje Pablo hn Bernabé õr ahwoso shɨ tãra ɨre heke shuu oshiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr par yara. 4 Heke erze dɨt oso ich nos otsehek ɨre. Yewo ohno õya uu israel oso hn yewo ohno õya uu apostole Pablo hn Bernabé. 5 Erze dihipo kɨnãho hn erze israel oso hn erze õr bahluwo ochɨbɨte par uje tyenɨj oloter Pablo hn Bernabé hn oshuu õr nehe oshuu otoy ochĩ̵ra õr kojano po. 6 Per uje Pablo hn Bernabé ochunt uje wɨr sehe oloter õr ich oyuhwo ohno otĩ̵r wahacha dɨt Listra hn dɨt Derbe hn erze duwo ijaabo uje de ahɨr. Erze duwo dechɨ ese hnɨmich uje iich otsɨɨ Licaonia. 7 Otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm õr uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 8 Eseekite hn hnakɨrbich yet dechɨ dɨt Listra uje shurhãni wopɨk, ye pwele dɨrkpe. 9 Wɨchɨ tẽr uje Pablo sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Pablo teychɨm pishɨ ɨre. Ɨmeheech uje wɨchɨ ye lotiis Jesuspe par uje wɨchɨ chukuta ɨre. 10 Heke Pablo sɨhnew lahwoso tatɨm ɨre ɨm: —Alehet.— Wɨchɨ iyehet shɨchish ɨchii hno dɨrk. 11 Erze Licaonia oso ich nos omo uje Pablo shiyokõr shuu ɨtsorz ich otɨbich hn otseẽt uu lahwoso otatɨmye otsɨɨ: —Uu õryok porrosht yewo ochisãha ɨre hnakɨrbo hn oyhnɨmich otĩ̵r õryok.— 12 Õr pyensa otsɨɨ: —Bernabé wɨchɨ õryok porrosht Zeus hn Pablo wɨchɨ õryok porrosht Hermes.— Õr pyensa uje Pablo wɨchɨ Hermes pork chiilehet ma. 13 Õr templo de wahacha ese dɨt ɨkɨch par ese Zeus. Heke õr saserdote tõhwa wɨr erze toro hn floro otseya dɨt ebich par uje erze oso oshuu erze toro hn otsẽru par uje oteeychãha Bernabé hn Pablo. 14 Uje erze apóstole Bernabé hn Pablo ochɨraha uje erze dihipo kɨnãho sehe oniyokõr ɨchii oshiyãs nanerpe pɨkaabo shɨchish par yara pork õr dosdarak hn ohno ooshɨ omasaha oso õr ehet hn otɨbich otsɨɨ: 15 —Hnakɨrbo watsaklo, ¿ɨnaapo heke sehe ahakorĩ̵hɨlo õryok wɨshɨ uje ɨtsorz? Keshɨ õryok hnakɨrbo toy ɨtso olak. Shɨ oyɨrẽtɨke par oyitɨm olak Porrosht ahwoso oomo uje tyenɨj moymlo erze kuche uje shish ahakõrlo pork wɨr ye jukur. Tyenɨj eeychãhalo Porrosht uje ɨka. Wɨchɨ shiyokõr poõrc hn shiyokõr hnɨmich hn shiyokõr onoot bahluta hn nos wɨr kuche uje de ehet. 16 Antkite hn Porrosht nos iim wɨr oso par uje shɨ oshiyokõr uje otsahmũr. 17 Per shish shuu ochɨraha uje ɨre de hn shish shiyokorĩ̵hɨ õr uje om. Shuu ɨbɨk hn terɨhɨ ɨshɨrĩt ich shuu wɨr õr jõro tokole. Ɨshɨm õr oposo par uje otew nehech otsatso hn ich shuu õr ayla.— 18 Ahni Pablo hn Bernabé otatɨm õr oshuu ɨtsorz per shish sehe oduhu ese toro par oteeychãha õr. Per ich uhurc ich otsontew õr. 19 Eseekite uje deeych yet hn erze israel oso nohmɨramo uje otsotiis Jesús otokolɨhɨ erze duuwo Antioquía hn Iconio. Ohno otĩ̵r ese dɨt uje Pablo hn Bernabé ode. Oshuu erze oso õr eyuwo kɨnãho heke erze oso oshuu Pablo lɨshɨ ochĩ̵ra kojano po nehech jelje topa hn ohnoy ochurz par otãra ochɨbɨte dɨt nẽr. 20 Per uje erze Porrosht aabo otakɨsho lawich hn ochɨpeẽsa Pablo. Wɨchɨ iyehetɨhɨ õr ehet hn hno masaha dɨt ehetpo. Uje dechole hn Pablo hn Bernabé otokolɨhɨ ese dɨt Listra hn ohno otĩ̵r dɨt yet uje iich otsɨɨ Derbe. 21 Otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm oso uje odechɨ dɨt Derbe uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Heke erze oso ich okɨhniya ye olotiis Jesuspe hn omasaha par Porrosht aabo. Eseekite uje otsɨhna otsanɨmɨrãha Porrosht ahwosoho wahacha dɨt Derbe hn Pablo hn Bernabé ohno ocheeshpo otĩ̵r erze duuwo Listra hn Iconio hn Antioquía. 22 Otsakɨt erze Porrosht aabo otatɨm õr par uje ma ochɨraha Jesús ɨr ɨluu hn ye olotiis ɨrpe. Otatɨm õr par uje ye odeeshpo hn onoym Jesús. Otatɨm õr otsɨɨ: —Eyok tyenɨj nos eyok ewenta uu kuche uje tĩ̵r eyok nehech yaachĩ̵hɨ Porrosht ahɨr.— 23 Pablo hn Bernabé otĩ̵r nos wɨr Porrosht aabo or wee hn ochiihla nohmɨramo par õr bahluwo hn ochɨbɨte õr iiyo otsɨɨ anciano. Wɨr otɨbey uu Porrosht aabo. Pablo hn Bernabé oym labɨso hn õr orar otsapur Porrosht par uje shɨ tɨbey wɨr daabo par uje wɨr ye olotiis Jesuspe. 24 Uje otsɨhna lahwoso hn otokole ohno ochɨkãha ese hnɨmich Pisidia nehech otaachĩ̵hɨ ese hnɨmich Panfilia. 25 Uje otsɨhna otsanɨmɨrãha Porrosht ahwosoho wahacha dɨt Perge hn ohno otĩ̵r dɨt Atalia 26 hn oyãha pohorrza hn otĩ̵r wahacha dɨt Antioquía uje dechɨ hnɨmich Siria. Antni erze Porrosht aabo õr bahluwo uje ode Antioquía õr orar otsapur Porrosht par uje takashɨm Pablo hn Bernabé hn oshuu ohno par uje oshiyokõr erze obiyo. Ochɨmɨtni erze obiyo heke ocheeshpo. 27 Uje Pablo hn Bernabé otaachĩ̵hɨ dɨt Antioquía hn oshuu Porrosht aabo otakɨsho lawich. Otatɨm õr uje oshiyokõrni ochĩ̵ra Porrosht ukurbo. Otatɨm õr toy uje Porrosht shuu dihipo kɨnãho ye olotiis Jesuspe. 28 Pablo hn Bernabé otsakahachɨs õr ahɨr nehech osdeyo.
1 Eseekite uje ehn Pablo hn Bernabé odechɨ Antioquía hn hnakɨrbo otaãcha. Otãra wahacha Judea ɨchii oshiyokorãha Porrosht aabo. Erze hnakɨrbo omo õr otsɨɨ: —Kɨmɨjɨ ye olak yãrɨrash waa je Moisés chichewkite waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon ich ye Jesús doshɨ olak hnɨtewpe.— 2 Pablo hn Bernabé ye onahmũrpe uje wɨr otatɨm õr hn oshiyokosye. Heke erze Porrosht aabo ochiihla Pablo hn Bernabé hn erze Porrosht aabo nohmɨramo uje ode õr ehet par uje oshuu ohno otĩ̵r wahacha Jerusalén par uje okeytkẽrye hõr wɨr apóstole hn erze anciano. Sehe odɨraha kɨmɨjɨ ich ũru ese sirkunsisyon uje erze yewo otatɨm õr o kɨmɨjɨ ye ũrpe. 3 Porrosht aabo uje odechɨ Antioquía oshuu Pablo hõr ohno. Uje ehn ochɨkãha Fenicia hn Samaria par uje ohno otĩ̵r wahacha Jerusalén hn ochish Porrosht aabo erze duwo uje de dehet paho. Otatɨm õr uje dihipo kɨnãho omasaha par Porrosht aaboni. Uje ochunt uje ɨtsorz ich nos õr ayla. 4 Uje Pablo hõr otaachĩ̵hɨ Jerusalén hn erze apóstole hn erze anciano hn uu Porrosht aabo omo õr ich õr ayla. Nos otatɨm õr uje oshiyokorĩ̵hɨ uu dihipo kɨnãho õr hnɨmoni ochĩ̵ra Porrosht ukurbo. 5 Per Porrosht aabo nohmɨramo odechɨ uje õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo. Oyehet hn ochiilehet. Otatɨm õr otsɨɨ: —Erze dihipo kɨnãho tyenɨj ochɨbɨte õr yarɨ waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Atɨmlo õr toy uje tyenɨj oshiyokõr asa ley waa je Moisés chichewkite.— 6 Erze apóstole hn erze anciano otakɨsho lawich hn okeytkẽrye kɨmɨjɨ ũru uje erze dihipo kɨnãho tyenɨj oshiyokõr õr yarɨ o kɨmɨjɨ ye ũrpe. 7 Erze uje okeytkẽrye ich õr ahwoso berzo pisho. Uje yuwɨrke hn Pedro iyehetɨhɨ õr ehet. Tatɨm õr ɨm: —Porrosht aabo watsaklo, erahalo uje Porrosht chiihla yokni par titɨm wɨr dihipo kɨnãho wap uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr pork ye olotiis ɨrpe. 8 Porrosht nos chɨraha oso õr aho. Wɨchɨ sowa eyok uje sahmũr uu dihipo kɨnãho pork ɨshɨm õr dechɨbich ɨtso uje ɨshɨm eyokloni. 9 Porrosht ye niyokõrpe duhu kɨnaha par eyok hn kɨnaha par õr ɨre. Churhũ erze dihipo kɨnãho õr aho ɨtso uje churhũ eyok aho wapni pork ye yotiislo ɨrpe.— 10 Hn Pedro tatɨm õr ɨm: —¿Ɨnaapo heke sehe epɨlo Porrosht? ¿Ɨnaapo heke sehe atɨmlo uu dihipo kɨnãho par uje oshiyokõr erze ley uje ye eyok pwelpe hnii uu eyok poruwo wɨshɨ ye õr pwel petɨkni? Wɨchɨ ɨtso uje sehe ebɨtɨlo uu yuwo õr etɨbiyo eeyo per wɨchɨ hnii eyok hnii uu eyok poruwo wɨshɨ ye õr pwel oniyokõr petɨkkite. 11 Ye ompe uje ɨtsorz. Ye yotiislo Jesús heke eyok owich de Porrosht ahɨr. Hn erze dihipo kɨnãho õr ɨtspo, ye olotiis Jesuspe heke õr owich de toy.— 12 Nos wɨr õr ɨre ye odiilehetpe par uje otẽr uje Bernabé hn Pablo otatɨm õr erze uje Porrosht shuu oshiyokorĩ̵hɨ erze dihipo kɨnãho õr duwo aho. Oshiyokõr kuche uje nĩhyok ye latɨk pwele niyokõr par yara uje õr ahwoso shɨ tãra Porrosht. 13 Uje ich otsɨhna ochiilehet hn Santiago tatɨm õr ɨm: —Porrosht aabo watsaklo, ẽrlo yok. 14 Simón Pedro tatɨm eyokloko uje Porrosht shuu hno tĩ̵r dihipo kɨnãho wapni hn Porrosht chiihla nohmɨramo par omasaha par ɨr aabo. 15 Erze uje Porrosht shiyokõr wɨr shɨ ɨtso uje profeta yet chichewkite uje ɨm: 16 “Porrosht sole: Nos wɨr erze uje otãra rey David shɨ õr ɨtso uu rey David ɨr ihyuch uje kay pork ye otɨbey uu israel osope. Tyenɨj takaãchpo nehe par uje tuu wɨchɨ masaha par rey ese uje tãra rey David. Tiyokõr tuu ɨtso uje tinshii ɨr ihyuch par uje tuu iyehetpo 17 par nos wɨr erze oso yewo õr pwele uje ochukwi Ɨrhĩch. Erze oso yewo wɨr dihipo kɨnãho uje tiihla õrni. 18 Osdeyo uje Porrosht tatɨm oso par shuu ochɨraha uje sosɨr wɨr dihipo kɨnãho shuu ɨtsorz.”— Erze uje profeta tata shuu ɨtsorz. 19 Hn Santiago tatɨm õr ɨm: —Heke par yok ich ye ompe ochɨbɨte sirkunsisyon erze dihipo kɨnãho uje omasaha par Porrosht aabo hn ye ompe yuhu oshiyokõr erze israel oso õr ley. 20 Ma om yichewlo hutɨta par uje yitɨmlo Porrosht aabo par uje ye otew wɨr kuche ẽro uje oso oshɨmɨhɨ wɨr kojano po uje õr ɨre oteeychãha. Yitɨmlo õr toy uje ich om uje hnakɨrbich umuhu nerãhta ahɨr hn om toy uje tɨmcharrza umuhu dabich ahɨr, per ich mĩ̵hnɨk uje ye onoyhi pishye ahɨrpe hn shɨ omuhuye ahɨr. Ich mĩ̵hnɨk uje otorãhaye hn ich mĩ̵hnɨk uje tɨmcher õyhi yẽr ahɨr hn ich mĩ̵hnɨk uje hnakɨrbo õyhiye ahɨr hn ich mĩ̵hnɨk uje yeẽk sahat loshɨpɨt hn ich mĩ̵hnɨk uje yanak shuu loshɨpɨt sahat ɨre hn ich mĩ̵hnɨk uje pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine oshiyokõr oshuu ɨtsorz toy. Yitɨmlo õr toy uje nos wɨr erze loshɨpo uje oshiyeru weheta poõrc par oshuu toy, wɨr ye otew pork ye armɨsta tokolpe. Wɨr shɨ ɨtsye erze loshɨpo uje ochuus hn erze uje de hmont ehet pork ye armɨsta tokolpe. Hn yitɨmlo õr toy uje ich ye ompe otew armɨsta. Shɨ erze uje tyenɨj yitɨmlo erze dihipo kɨnãho. 21 Kal terɨhɨ sabta oso omasaha erze sinagoga aho uje nos de wɨr duwo aho hn otẽr uje õr ler hn otẽr uje otsanɨmɨrãha erze ley uje Moisés chichewkite.— Shɨ erze uje Santiago tatɨm õr. 22 Eseekite hn erze apóstole hn erze anciano oshuu nos wɨr Porrosht aabo yewo uje odechɨ Jerusalén otakɨsho lahwɨch. Sehe odiihla hnakɨrbo par õya Pablo hn Bernabé par uje otĩ̵r wahacha Antioquía. Ochiihla Silas hn Judas. Ese Judas iich yet otsɨɨ Barsabás. Erze hnakɨrbo otsahmũrpa Porrosht. 23 Erze apóstole hn anciano oshɨm õr waa hutɨta par uje ohnoy oshɨm erze Porrosht aabo uje õr dihipo kɨnãho. Asa hutɨta tata ɨm: —Õryok apóstole hn õryok anciano, õryok olak leshɨbo pork õryok Porrosht aabo toy. Oyichew asa hutɨta par olak. Olak dihipo kɨnãho uje ye otiislo Jesuspe. Ebuhulo Antioquía hn Siria hn Cilicia. Oyosɨm olak saludos. 24 Oyunt uje hnakɨrbo nohmɨramo otãra lɨka Jerusalén ohno otĩ̵r olak hn otatɨm olak kuche uje shuu olak eyuwo tɨsĩ̵r. Ye erahalope kɨmɨjɨ õr ahwoso ũru o kɨmɨjɨ ye ũrpe. Ye oryõkpe uje oyuhu ohno otĩ̵r olak. 25 Nos oyakɨsho õryok eyuwo par uje oyiihla hnakɨrbo par uje õya Bernabé hn Pablo ohno otĩ̵r olak. Nos wɨr õryok oyahmũr ese Bernabé hn Pablo. 26 Wɨr ohno otĩ̵r erze duwoni par uje otatɨm õr Jesucristo ɨr ahwoso hn ye otola õrpe uje sehe oduhu õr. 27 Oyuhu Judas hn Silas ohno otĩ̵r olak par uje oshɨm olak asa hutɨta hn oshiyokorãha olak par uje ma erahalo uje oyɨbɨte asa hutɨta. 28 Par õryok hn par Porrosht Ɨchɨbich ich om uje shish ahakõrlo erze uje oyitɨm olak: 29 Ye elɨlo wɨr kuche ẽro uje oso oshɨmɨhɨ wɨr kojano po uje õr ɨre oteeychãha. Ye ompe elɨlo armɨsta. Nos wɨr erze loshɨpo uje oshiyeru weheta poõrc par oshuu toy, wɨr ye elɨlo pork ye armɨsta tokolpe. Wɨr shɨ ɨtsye erze loshɨpo uje ochuus hn erze uje de hmont ehet pork ye armɨsta tokolpe. Ich om uje hnakɨrbich umuhu nerãhta ahɨr hn ompo uje tɨmcharrza umuhu dabich ahɨr, per ich mĩ̵hnɨk uje ye onoyhi pishye ahɨrpe hn shɨ omuhuye ahɨr. Ich mĩ̵hnɨk uje otorãhaye hn ich mĩ̵hnɨk uje tɨmcher õyhi yẽr ahɨr hn ich mĩ̵hnɨk uje hnakɨrbo õyhiye ahɨr hn ich mĩ̵hnɨk uje yeẽk sahat loshɨpɨt hn ich mĩ̵hnɨk uje yanak shuu loshɨpɨt sahat ɨre hn ich mĩ̵hnɨk uje pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine oshiyokõr oshuu ɨtsorz toy. Kɨmɨjɨ nos ahakõrlo uje asa hutɨta ahwoso tata ich ahakõrlo uje om. Shɨ erze uje oyitɨm olak.— 30 Eseekite hn Porrosht aabo oshuu Pablo hn Bernabé hn ese Silas hn Judas ohno otĩ̵r Antioquía. Uje otaachĩ̵hɨ wahacha hn oshuu Porrosht aabo otakɨsho lawich hn oshɨm õr asa hutɨta. 31 Uje erze Porrosht aabo õr ler ich õr ayla. 32 Judas hn Silas wɨr profeta yewo. Otatɨm õr lahwoso ich kɨhniya par uje ma oshuu otsahmũr Porrosht. 33 Ich osdeyo uje Judas hn Silas odechɨ Antioquía hn erze Porrosht aabo otatɨm õr par uje ocheeshpo otĩ̵r Jerusalén shɨ õr aho kɨɨs. 34 Per Silas ma sahmũr sakahachɨs Antioquía hn ye nahmũr deeshpe. 35 Pablo hn Bernabé otsakaha Antioquía toy par uje oshiyokorãha erze Porrosht aabo hn otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm õr. 36 Eseekite hn Pablo tatɨm Bernabé ɨm: —Yuko yekɨrɨhɨ nos wɨr Porrosht aabo uje ode wahacha duwo yewo uje yanɨmɨrãha Porrosht ahwosni par uje yeychɨm õr keshɨ õr ɨnaapo.— 37 Bernabé sehe doy Juan Marcos par ĩya õr 38 per Pablo ye nahmũr nõya Marcospe pork wɨchɨ iim orĩ̵hɨ wahacha Panfiliani. Ye nos niyokõr erze obiyope. 39 Pablo hn Bernabé oshiyokosye hn otsehek ɨre. Bernabé hnoy Marcos hn oyãha pohorrza otĩ̵r wahacha Chipre. 40 Per Pablo chiihla Silas par ĩya ɨre. Nos wɨr erze Porrosht aabo õr orar otsapur Porrosht par uje shish takashɨm Pablo hn Silas. 41 Heke Pablo hn Silas otokolɨhɨchɨs ohno otĩ̵r wahacha Siria hn Cilicia par uje oshiyokorãha erze Porrosht aabo par uje ma otsahmũr Porrosht.
1 Eseekite hn Pablo hn Silas otaachĩ̵hɨ erze duwo uje iiyo otsɨɨ Derbe hn Listra. Ochish Timoteo uje debuhuchɨs Listra. Wɨchɨ Porrosht aap. Waa ɨr data israel yãr hn Porrosht aap toy, per ɨr deych griego ya. 2 Erze Porrosht aabo uje odebuhu wahacha Listra hn Iconio nos ochɨraha Timoteo hn otata uje ɨrɨ ɨluu om. 3 Pablo sehe duhu wɨchɨ nõya ɨre per nos oso ochɨraha uje yahpaa yãrɨrash waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Erze israel oso ochɨraha ese ɨr deych wɨchɨ griego ya heke Pablo chɨbɨte ese Timoteo ɨr yarta par uje erze israel oso uje odebuhu wahacha ich ye odɨtak ɨrpe. 4 Eseekite uje Pablo hõr otĩ̵r erze duwo uje de lekɨtiyo hn õr ler wɨr õr ahwoso uje erze apóstole hn erze anciano ochichewni par uje Porrosht aabo oshiyokõr. Erze apóstole hn erze anciano ode wahacha Jerusalén. 5 Pablo shish shiyokorãha erze Porrosht aabo uje odechɨ heke ich ochɨraha ma hn ye onoym Jesuspe. Kal deeych ich oso okɨhniya omasaha par Porrosht aabo. 6 Eseekite hn Porrosht Ɨchɨbich sontew Pablo hõr par uje ye odo otĩ̵r ese hnɨmich Asia par otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Heke ohno ochɨkãha erze hnɨmo Frigia hn Galacia. 7 Uje ich otaachĩ̵hɨ ese Galacia hnɨmich uhurc per ye otĩ̵r ese hnɨmich Misiape ich sehe otĩ̵r wahacha hnɨmich Bitinia per Jesús Ɨchɨbich ye nahmũrpe par uje otĩ̵r wahacha. 8 Heke ochɨkãhachɨs ese hnɨmich Misia nehech otaachĩ̵hɨchɨ ese dɨt Troas. 9 Uje ich dɨhlak hn Pablo umo hn chɨkẽra hnakɨrbitɨt iyehechɨs ɨr ɨkɨch. Wɨchɨ Macedonia os. Tatɨm Pablo ɨm: —Erẽt etĩ̵r lɨka Macedonia par uje akashɨm õryok.— 10 Uje Pablo chɨkẽra ese hnakɨrbitɨtɨke ɨchii oyɨnshii õryok shɨchish par uje oyɨtĩ̵r Macedonia pork oyɨraha uje Porrosht sehe duhu oyuko oyɨtĩ̵r õr par oyitɨm õr uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 11 Eseekite hn oyitokolɨhɨ dɨt Troas hn oyuko oyonãha pohorrza par uje oyɨtĩ̵r wahacha Samotracia. Deychole hn oyitokolɨhɨ Samotracia hn oyɨtĩ̵r wahacha Neápolis. 12 Oyitokolɨhɨ Neápolis hn oyɨrkɨhɨ hnɨmich nehech oyaachĩ̵hɨ wahacha dɨt Filipos. Ese dɨt romano oso oshiyokõrni. Wɨchɨ ma dich je erze duwo yewo uje de ese hnɨmich Macedonia. Õryok oyiyakaha shɨ oyuhu daalo arhaabo. 13 Uje ich terɨhɨ sabta hn oyitokolɨhɨchɨs dɨt ehet. Oyuko oyɨtĩ̵r onoota wɨrc. Õryok eyuwo tɨsĩ̵r uje oso otakɨsho lawichɨhɨ wahacha par uje oteeychãha Porrosht pork nĩhyok ye sinagogĩ̵rsh. Oyish tɨmcher uje otakɨsho lawichɨhɨ wahacha hn oyiyakaha õr ahɨr ɨchii oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso oyitɨm õr. 14 Tɨmcharrza nohmata dechɨ waa je iich otsɨɨ Lidia. Wate dɨt Tiatira oto. Ɨr ɨbiyo shɨ chiwãha bortɨso ɨhĩ̵rtso uje kolor lila. Asa tɨmcharrza shish teeychãha Porrosht heke Porrosht shuu wate ehet kɨɨs par uje sahmũr erze uje Pablo tata. 15 Oyohɨrm wate hn nos wɨr ɨr iiso oyohɨrm õr toy. Hn asa Lidia tatɨm õryok ɨm: —Erahalo uje yok Porrosht aap heke yukulo akahalo pihyuch.— Wate shish tatɨm õryok nehech oyuko oyɨtĩ̵r ɨr ihyuch. 16 Eseekite hn oyukopo oyɨtĩ̵r onoota wɨrc par uje oyeechãha Porrosht hn tɨmcharrza yata chish oryokĩ̵hɨ dehet pehet. Wate ɨchɨbich mĩ̵hnt de ehet uje shuu chɨraha kuche uje tyenɨj tokole nehe. Wate shɨ õr yɨla hn shuu wɨr nensɨro otserz hnote ich kɨhniya. 17 Asa tɨmcharrza apɨbitɨta ɨchii iyehe Pablo hõr nẽr. Shish tɨbich par nos oso ochunt ɨm: —Ahnũwo hnakɨrbo nãhu Porrosht ɨbiyo. Porrosht ich dich. Erze hnakɨrbo otatɨm olak ese dehet yet uje seya olak Porrosht ahɨr.— 18 Daalo kɨhniya uje shish iyehe õryok nẽr hn tɨbich shuu ɨtsorz. Ich uhurc hn Pablo sɨtak. Somtɨs ɨre hn tatɨm ese demonit uje de wate ehet par shuu tokole hn ɨm: —Titɨm owa tĩ̵ra Jesucristo ɨr iich par uje atokolɨhɨ asa tɨmcharrza ehet.— Ese demonit tokole shɨchish. 19 Uje asa õr yɨlta ɨr yɨnsɨro ochɨraha uje ese demonit tokolɨhɨ ehetɨke hn ye õr pwelpe par otserz hnote wɨr ochishew Pablo hn Silas. Ohnoy õr otseya õr dɨt ehet uje õr bahluwo ode. 20 Ochɨbɨte õr erze õr bahluwo õr ɨkɨch hn otatɨm erze õr bahluwo otsɨɨ: —Nãhu hnakɨrbo israel oso. Oshuu wɨr dɨt oso ye õr aho kɨɨspe. 21 Eyok romano oso. Oshiyokorãha eyok kuche par uje sehe oduhu yiyokõr per eyok ye eyok pwelpe par uje yiyokõr pork eyok ley sɨtak erze õr ɨluu.— 22 Oso yewo otakɨsho lawich ɨchii otsɨtak hn otatɨm toy erze õr bahluwo uje Pablo hn Silas oshiyokõr mɨhnũwo. Erze õr bahluwo oshuu ochiyuhu Pablo hn Silas õr ɨshuwo hn oshuu otsepyẽr õr ochĩ̵ra õr piyo. 23 Uje oym uje oshuu õrkɨ hn oshuu ohnoy õr otseya õr karsel ehet. Otatɨm ese uje tɨbey karsel ehet par uje tɨbey pishɨ õr. 24 Uje wɨchɨ chunt uje ɨtsorz hn chɨmchaha õr karsel ehet pisht, hn chɨmchaha erze õr hnɨte tabla aho hn shiyeru. 25 Uje terɨhɨ dɨhlich pehet hn Pablo hõr Silas õr orar hn oteeychɨ otseẽt imno. Erze yewo uje odechɨ karsel ehet otẽr õr. 26 Ɨchii ochuuna uje hnɨmich telerrza ich jwerte. Shuu wate karsel telerrzpa. Nos wɨr uhɨr chɨtsẽr ɨre hn erze kenena ich nos tokolɨhɨ õr meyko. 27 Ese uje tɨbey karsel nɨhɨ. Uje teychɨm erze uhɨr uje ich nos ɨsaha hn ɨr eyuwo tɨsĩ̵r kelje wɨr nos otokolɨke heke chiyuhu ɨr espada par uje shuu ɨre. 28 Hn Pablo tɨbich ɨm: —Ye tuk owa. Nos õryok de lɨka.— 29 Hn ese uje tɨbey karsel ehet tɨbii yet par uje tõhwa nampyon. Uje tohwãka hn ese uje tɨbey karsel ushɨɨhɨchɨs karsel ehet. Ich ɨr ɨkiyo tãra. Ɨchii icha dete hnɨmoho Pablo hn ese Silas õr ɨkɨch. 30 Chiyuhu orĩ̵hɨchɨs karsel ehet hn ɨm: —Ɨrhĩche hõr, ¿tuu ɨnaapo par uje yok owich omɨhɨ Porrosht ahɨr?— 31 Otatɨm ɨre otsɨɨ: —Ye otiis ese Ɨrhĩch Jesucristo par uje owa owich de Porrosht ahɨr. Hn nos wɨr eeyso ye olotiis par uje õr owich de toy.— 32 Otsanɨmɨrãha ese Ɨrhĩch Jesús ɨr ahwoso otatɨm ese hnakɨrbich uje tɨbey karsel ehet hn nos wɨr erze yewo uje ode ɨr ihyuch ehet. 33 Ese uje tɨbey karsel chunt õr ahwoso ɨchii nos churhũ õr obɨlo.Uje yuwɨrke hn Pablo hõr ohnoy ɨre hn nos wɨr ɨr iiso hn otohɨrm õr. 34 Uje nos otohɨrm õr hn ohnoy Pablo hn Silas par uje oshuu otaakɨhɨ dahuch. Ɨre hn nos wɨr ɨr iiso ich õr ayla pork ye olotiis Porroshtpe hn omasaha par Porrosht aabo. 35 Uje ich dɨhɨrbɨt hn erze õr bahluwo oshuu ohyerptoso ohno otatɨm ese uje tɨbey karsel par uje chiyuhu Pablo hn Silas. 36 Heke ese uje tɨbey karsel tatɨm Pablo ɨm: —Erze õr bahluwo oshuu otatɨm yokɨke par uje tiyuhu owa hn Silas. Ele ahle atokolɨhɨ lɨklo. Bolɨlo uhu olak aho kɨɨs.— 37 Per Pablo tatɨm erze ohyerptoso ɨm: —Õryok romano oso. Erze dɨt oso õr bahluwo oshuu otsepyẽr oryokĩ̵hɨ erze dɨt oso õr ɨkɨchhna per ye oteychɨm wappe kesh latɨkĩ̵r uje mĩ̵hnɨk uje oyiyokõr. Oshuu ohnoy õryok ochɨmchaha õryok karsel ehethna hn ele ahle ich sehe odiyuhu õryok wɨshɨ. Erze õr bahluwo sehe olakɨs ɨre per ye ompe. Shɨ or ɨre uje tyenɨj otɨrẽt par ochiyuhu õryok wɨshɨ karsel ehet.— 38 Eseekite hn erze ohyerptoso ohno ocheeshpo otĩ̵r wahacha erze dɨt oso õr bahluwo hn otatɨm õr uje Pablo shuu ɨtsorz. Uje õr bahluwo ochunt uje Pablo hn Silas õr romano oso ich ochishlabe. 39 Ohno otĩ̵r wahacha karsel hn otsapur Pablo hn Silas otsɨɨ: —Ye owãhalo õryok. Uhu olak aho kɨɨsɨhɨ õryok. Ochiyuhu õr karsel ehet hn otatɨm õr otsɨɨ: —Atokolɨhɨ lɨklo dɨt ehet. Bolɨlo.— 40 Uje Pablo hn Silas otokolɨhɨchɨs karsel ehetɨke hn ohno otĩ̵r Lidia ihyuch. Oshuu Porrosht aabo otakɨsho lawich hn otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm õr. Uje yuwɨrke hn Pablo hn Silas ohno otokolɨhɨ dɨt ehet.
1 Eseekite hn Pablo hõr Silas ohno chɨkãhachɨs erze duwo Anfípolis hn Apolonia nehech otaachĩ̵hɨ wahacha ese dɨt Tesalónica. Israel oso õr sinagoga dechɨ. 2 Pablo shɨ ɨr ɨluu uje shish hno tĩ̵r sinagoga aho heke uje kal terɨhɨ sabta ich hno masaha sinagoga ehet par shuu tre semana. Shiyokorãha õr Porrosht ahwoso erze oso uje otakɨsho lawichɨhɨ sinagoga ehet. 3 Tatɨm õr ich shuu ɨmeheeychpa uje Porrosht ahwoso tata uje Cristo tyenɨj toy hn ɨkpo. Pablo tatɨm õr ɨm: —Ese Cristo uje shish anemlo wɨchɨ Jesús.— 4 Uu israel oso sohmɨramo ye olotiis Pablope hn erze griego oso ich okɨhniya uje odechɨ sinagoga ehet ich ye olotiis toy hn tɨmcher okɨhniya uje õr ɨhĩ̵r late ich ye olotiispe. Nos ohno õya Pablo hn Silas. 5 Eseekite hn erze israel oso uje otsotiis Jesús omo erze oso okɨhniya uje õya Pablo ich opota õr. Heke otĩ̵r erze hnakɨrbo uje or ɨljaabo. Erze hnakɨrbo oshuu nos wɨr dɨt oso otakɨsho lawich par uje ochishew Pablo hn Silas. Nos ohno ooshɨ otĩ̵r Jasón ihyuch par uje ochukwi Pablo hn Silas par uje ohnoy õr otseya õr wahacha õr bahluwo õr ɨkɨch. 6 Uje ye odɨsh õr petɨkɨke hn ohnoy Jasón hn erze Porrosht aabo yewo uje odechɨ. Ohnoy õr otseya õr wahacha õr bahluwo õr ɨkɨch. Otɨbich otsɨɨ: —Pablo hn Silas wɨr uje shish odɨrkɨhɨ ĩ̵rmo lekɨtiyo hn shish oshiyokõr uje mĩ̵hnɨk. Ele ahle ich otaachĩ̵hɨ lɨka. 7 Wɨr uje Jasón shuu otsakaha dahuchhna. Uje oshiyokorãha oso ich oshuu kɨnaha par uje oshuu otsɨtak asa ley uje eyok rey César tata. Ese Pablo hn Silas sole: “Rey yet de uje iich otsɨɨ Jesús.”— 8 Uje nos wɨr oso hn uu õr bahluwo ochunt uje ɨtsorz ich ochesdelo. 9 Heke erze õr bahluwo oshuu Jasón hõr ochɨbɨte erze hnotɨhɨchɨs par uje oshuu ũru uje Pablo hn Silas tyenɨj otokolɨhɨ dɨt. Otatɨm õr otsɨɨ: —Uje otokolɨhɨ dɨt nehe hn oyuhu erze olak hnote deeshpo.— Uje oshɨke hn erze õr bahluwo oym Jasón hõr par uje wɨr ocheeshpo otĩ̵r dahuch. 10 Eseekite hn Porrosht aabo shɨ oyem uje ich dɨhlak hn oshuu Pablo hn Silas otokolɨhɨ dɨt ehet hn ohno otĩ̵r dɨt Berea. Uje otaachĩ̵hɨchɨs hn omasaha erze israel oso õr sinagoga ehet. 11 Erze Berea oso wɨr õr ɨluu ma om je erze Tesalónica oso. Erze dɨt Berea oso otsahmũr uje Pablo hõr otatɨm õr hn shish õr ler Porrosht ahwoso par uje ochɨraha kɨmɨj ũru o kɨmɨjɨ ye ũrpe erze uje Pablo tata. 12 Erze israel oso ich okɨhniya ye olotiispe uje Pablo tata. Hn wɨr õr ɨtspo erze tɨmcher okɨhniya uje õr ɨhĩ̵r late uje ye olotiispe. Hn wɨr õr ɨtspo erze griego oso ich okɨhniya uje ye olotiispe. 13 Eseekite hn erze israel oso uje odebuhu wahacha Tesalónica ochunt uje Pablo sanɨmɨrãha Porrosht ahwosoho wahacha Berea heke ohno otĩ̵r Berea hn oshuu erze dɨt oso otsɨtak Pablo hõr. 14 Uje Porrosht aabo ochunt uje ɨtsorz ɨchii oshuu ohnoy Pablo otseya wahacha onoota bahluta wɨrc per Silas hn Timoteo shɨ otsakahachɨs Berea. 15 Erze hnakɨrbo Berea oso uje õya Pablo ohnoy ɨre otseya wahacha dɨt Atenas. Wɨchɨ dɨt dechɨ onoota bahluta wɨrc. Uje ocheeshpo hn otõhwa Pablo ahwoso par uje otatɨm Silas hn Timoteo par uje oshiyokõr erze obiyo shɨchish ich ohno otsahn Pablo ɨjɨch. 16 Eseekite uje ehn Pablo iyem Silas hn Timoteoho wahacha Atenas hn teychɨm erze kojano po uje erze oso oteeychãha. Ich nos de lekɨtiyo dɨt ehet ich kɨhnipa. Wɨr shuu ɨre dosdarak. 17 Mahn ɨre shish tĩ̵r sinagoga ehet hn shiyokorãha erze israel oso hn erze griego oso uje otakɨsho lawichɨhɨ wahacha par uje oteeychãha Porrosht. Hn kal deeych ich Pablo tĩ̵r wahacha dɨt ehet uje shish oso okɨhniya ode hn shiyokorãha õr. 18 Eseekite hn erze oso yewo uje otsahmũr otata lahwoso õr ɨluu iiyo otsɨɨ epicúreos hn uu yewo otsɨɨ estoicos. Erze ochish Pablo hn ich okeytkẽrye otsɨɨ: —Ese shɨ yermõhnak. ¿Wɨchɨ tata latɨkpo?— Yewo otatɨm õr otsɨɨ: —Ese shɨ ɨtso uje sanɨmɨrãha uu porrosht kɨnẽhet.— Wɨr otata oshuu ɨtsorz pork ochunt uje Pablo tata uje Jesús toni hn ɨkpo. 19 Ochish Pablo hn ohno õyye otĩ̵r wahacha ese owich uje õr bahluwo shish otakɨsho lawichɨhɨ. Ese owich iich otsɨɨ Areópago. Uje otaachĩ̵hɨ wahacha hn otatɨm Pablo otsɨɨ: —Sehe oyɨraha erze kuche ahlo uje atɨm erze osoko. 20 Erze õr ahwoso uje õhwaka ich ahlo. Yelɨj oyunt uje ɨtsorz. ¿Duhu ɨnaapo?— 21 Erze atenas oso hn nos wɨr dihipo kɨnãho uje odebuhuchɨs Atenas õr ɨre shish otatɨmye kuche uje ye odɨrehepe pork sehe odɨraha kuche ahlo. 22 Pablo iyehetɨhɨchɨs erze õr bahluwo õr ehet uje odechɨ hn tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbo watsaklo, olak uje ebuhu lɨklo Atenas, nos tokomo uje olak ich ahmũrlopa uje eeychãhalo kuche. 23 Uje tɨkɨrkɨhɨ ese dɨt ehet ich tokomo erze kojano po ich kɨhniya uje eeychãhalo. Tish altar nohmet uje atsewlo ebɨtɨlo uut otsɨɨ: “Wɨchɨ par Porrosht uje ye yɨrahalope.” Ese uje ye erahalope wɨchɨ uje sehe titɨm olak. 24 Wɨchɨ uu Porrosht uje shiyokõr nãhu ɨrmõkite, hn shiyokõr nos wɨr kuche uje de ehet. Wɨchɨ ese poõrc hn hnɨmich ɨr yɨnsɨrc. Ye debuhu pwert ehetpe uje hnakɨrbo oshiyokõr par ɨre. 25 Ɨre nĩhyok ye nesit latɨk par uje oso oshiyokorĩ̵hɨ ɨre pork wɨchɨ uje nos ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt. Wɨchɨ uje nos ɨshɨm oso uu õr ihyerc hn nos ɨshɨm õr wɨr kuche. 26 Porrosht shiyokõr hnakɨrbich nohmet wapkite hn shuu nos oso otãra ɨre par uje odebuhu ĩ̵rmo lekɨtiyo. Porrosht chɨbɨte õr owɨlo uje odebuhu hn chɨbɨtpo ãyo terɨhɨ latɨkpo uje odebuhuchɨs. 27 Porrosht shiyokõr shuu ɨtsorz par uje nos oso õr pwele ochukwi ɨre. Sehe duhu oso odukwi ɨre nehech odish pork Porrosht ye dukuhlehe eyoklope. 28 Shɨ Porrosht wɨchɨ uje shuu eyok ɨka hn shuu eyok pwele telerrza. Shɨ ɨre uje shuu eyok de. Olak poruwo wɨshɨ uje õr eykdeyo otata otsɨɨ: “Eyok Porrosht aabo.” 29 Eyoklo Porrosht aabo heke ye ompe uje yuhulo wɨr ɨtso Porrosht erze kojano po hn erze oro hn erze plata. Wɨr shɨ hnakɨrbo oshiyokõrkite uje õr dɨtuwo. 30 Antkite shɨ oteeychãha erze kuche mɨhnũwo per ye Porrosht dish latɨk pork ye odɨrehepe, per ele ahle Porrosht nos tatɨm eyoklo uje eyok de lekɨtiyo ɨm: “Uhulo olak aho nuuna uje ahakõrlo mɨhnũwo. Moymlo olak ɨluu mɨhnũwo hn ahakõrlo uje Porrosht sahmũr.” 31 Porrosht chɨbɨte ɨshɨrĩtkite uje sepyẽr erze uje oshiyokõr mɨhnũwo. Ye noym õrpe. Porrosht chiihla Jesuskite par jwe par sepyẽr õr. Jesús ye nimehĩ latɨk. Nos ye oloshpe par erze mɨhnũwo uje yet shiyokõr. Uje Porrosht shuu Jesús ɨkponi ich nos sowa õr uje ich ũru uje shuu ɨre nos sepyẽr wɨr oso uje oshiyokõr mɨhnũwo.— 32 Uje erze oso ochunt uje Pablo tata uje Jesús ɨkponi hn yewo ode uje shɨ oloter ɨre hn yewo otatɨm ɨre otsɨɨ: —Deeych yet nehe hn atɨm õryok ma erze õr ɨkpo.— 33 Eseekite hn Pablo tokolɨhɨchɨs erze õr bahluwo õr ɨkɨch. 34 Hnakɨrbo nohmɨramo ode uje ye olotiispe uje Pablo tata hn ohno õya ɨre. Nohmet de uje iich otsɨɨ Dionicio. Wɨchɨ õr bahluwa toy uje tɨbey ese dɨt. Tɨmcharrza yata de toy waa je iich otsɨɨ Dámaris. Yewo ode toy ese õr ehet uje õya Pablo.
1 Eseekite hn Pablo tokolɨhɨchɨs dɨt Atenas hn hno tĩ̵r wahacha dɨt yet uje iich otsɨɨ Corinto. 2 Uje taachĩ̵hɨ wahachkite hn chish nahnapsɨt uje iich otsɨɨ Aquila. Wɨchɨ shurẽhe ese hnɨmich Pontokite. Waa ɨr ɨrãhta iich otsɨɨ Priscila. Wɨr otãra dɨt Roma hn otaachĩ̵hɨ dɨt Corintohna pork rey Claudio chɨbɨte leyni par shuu nos wɨr israel oso otokolɨhɨchɨs dɨt Roma uje dechɨ ese hnɨmich Italia. Pablo hno tekɨrɨhɨ õr. 3 Uu ɨr ɨbiyo shɨ ɨtso wɨr õr ɨbiyo heke debuhu õr ahɨr par oshiyokõr õr ihyuwo ochɨra bortɨso. Uje chɨmɨt hn ochiwãha. 4 Per kal terɨhɨ sabta ich Pablo hno tĩ̵r sinagoga ehet par sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm erze israel oso hn erze yewo uje odechɨ. Sehe ye duhu olotiis Jesuspe. 5 Eseekite hn Silas hn Timoteo otokolɨhɨ Macedonia nehech otaachĩ̵hɨ Pablo ahɨr. Heke wɨchɨ iim erze obiyo uje hõr Aquila oshiyokõr par uje kal deeych shɨ sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Tatɨm erze israel oso uje Jesús wɨchɨ uu Cristo uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 6 Erze israel oso sehe onontew Pablo. Ochish majamichɨhɨ ɨre heke chishɨt lasuwo par yara pork sehe duhu odɨraha uje oshiyokõr mɨhnũwo. Tatɨm erze israel oso ɨm: —Kɨmɨjɨ etĩ̵rlo urhuta bahluta ehet ich shɨ olak. Ye yokpe uje tuu etĩ̵rlo wahacha pork ich titɨm olakɨke. Ele ahle ich takaha par tɨtĩ̵r wɨr dihipo kɨnãho par titɨm õr Porrosht ahwoso.— 7 Uje tokolɨhɨ sinagoga ehet hn hno tĩ̵r wahacha Ticio Justo ɨr ihyuch. Wɨchɨ teeychãha Porrosht. Uu ɨr ihyuch de sinagoga ahɨr. 8 Eseekite hn hnakɨrbich dechɨ uje iich otsɨɨ Crispo. Wɨchɨ õr bahluwa uje tɨbey wate sinagoga. Ɨre hn nos wɨr ɨr aabo hn ɨr iiso ye olotiis Jesuspe. Wɨr õr ɨtspo erze Corinto oso ich okɨhniya ochunt uje Pablo tata hn ye olotiis Jesuspe. Heke otohɨrm õr. 9 Dɨlt yet hn Jesús shuu Pablo teychɨm kuchẽrk uje nĩhyok ye latɨk pwele teychɨm. Tatɨm Pablo ɨm: —Ye atɨla õr. Atɨm õr pahwoso. Ye moym uje atɨm õr 10 pork shish yok de ahɨr. Nĩhyok yeẽk uje chish owa hn shuu owa. Oso okɨhniya ode uje tyenɨj ye olotiis yokpe ese dɨt ehet.— 11 Uje Pablo chunt ɨtsorz hn sakahachɨs shuu ãyt nohmɨra hn pehet ĩya. Shish shiyokorãha õr Porrosht ahwoso. 12 Eseekite uje ehn ese Galión gobernadorɨhɨchis hnɨmich Acaya hn erze Israel oso uje otsotiis Jesús otakɨsho lawich hn ochishew Pablo. Ohnoy otseya ese gobernador ɨkɨch. 13 Otatɨm ese gobernador otsɨɨ: —Pablo shuu oso oteeychãha Porrosht per shuu oso oyuwe õryok ley.— 14 Pablo sehe tatɨm ese gobernador uje ye ũrpe per ese gobernador tatɨm erze israel oso ɨm: —Kɨmɨjɨ atɨmlo yok uje ɨre shiyokõr uje ye gobierno ɨr ley nahmũrpe ich takĩ̵r olak 15 per shɨ olak ye ahmũrlope uje wɨchɨ sanɨmɨrãha. Ye ahmũrlope uje wɨchɨ tata uu olak poruwo wɨshɨ hn tata uu olak ley. Uu gobierno ɨr ley ye dɨtakpe erze uje atɨmlo yok heke shɨ olak enshiilo. Ye tahmũr tinshiipe.— 16 Ese gobernador shuu ochiyuhu orĩ̵hɨchɨs dahuch ehet. 17 Uje Sóstenes tokolɨhɨ gobernador ihyuch hn oso ochishew ɨre hn otsepyer ɨrehe ese gobernador ihyuch ɨkɨch. Ese Galión ye nahmũr dale ɨkɨchpe. Ese Sóstenes wɨchɨ uje tɨbey sinagoga. 18 Eseekite ich daalo kɨhniya uje Pablo sakaha Corinto. Wɨchɨ seta Porrosht aabo pork sehe do tĩ̵r Siria. Priscila hn Aquila õya ɨre ohno odɨrkɨhɨ hnɨmich. Uje otaachĩ̵hɨ wahacha dɨt Cencrea hn Pablo shuu otuhu deheta par yara pork chɨbɨte lahwoshna par shiyokõr kuchẽrk. Oyãha pohorrza par otĩ̵r Siria yɨt. 19 Uje oyehechɨs dehet pehet hn oyhnɨmich par ohno otĩ̵r wahacha Efeso par otekɨrɨhɨ Porrosht aabo. Pablo tatɨm Priscila hn Aquila par odebuhu Efeso hn wɨchɨ hno tĩ̵r sinagoga ehet hn sakɨt wɨr israel oso uje otakɨsho lawichɨhɨchɨs. 20 Õr ɨre otsapur Pablo par sehe oduhu hap lakahachɨs Efeso per ɨre ye nahmũrpe. 21 Uje ehn yahpaa do tokole ich tatɨm õr ɨm: —Kɨmɨjɨ Porrosht nahmũr ich tekɨrɨhɨ olakpo.— Pablo tokolɨhɨ dɨt Efeso hn iyãha pohorrza hno tĩ̵r Siria yɨt. 22 Uje asa pohorrza iyehechɨs dɨt Cesarea hn Pablo ihnɨmichɨhɨ hno tɨr dɨt Jerusalén. Uje seta wɨr Porrosht aabo wahacha hn tokolɨhɨ Jerusalén. Hno tĩ̵r Antioquía. 23 Ich daalo kɨhniya uje Pablo sakaha Antioquiani hn tokolpo hno tĩ̵r lekɨtiyoho erze hnɨmo uje iiyo otsɨɨ Galacia hn Frigia. Hno tekɨrɨhɨ wɨr Porrosht aabo yewo hn nos sãkɨt õr par shuu ma otsahmũr Porrosht. 24 Eseekite uje Pablo tekɨrɨhɨ Porrosht aaboho lekɨtiyo hn hnakɨrbich yet taachĩ̵hɨ dɨt Efeso. Wɨchɨ israel ya. Ɨr iich otsɨɨ Apolos. Wɨchɨ tãra dɨt Alejandría. Ɨre ich chɨrahapa uje chilehet hn chɨraha Porrosht ahwoso toy. 25 Yeẽk de uje shiyokorãha ɨre Ɨrhĩch ɨluu heke shish shiyokorãha oso lekɨtiyo ich sɨhnew tatɨm õr uu Ɨrhĩch ɨr ɨluu ich shuu ũrpa per ɨre ye yẽrɨj dɨraha yeẽkpo Jesús. Shɨ chunt uje Juan uu tohɨrm oso tata. 26 Ɨchii Apolos iyehetɨhɨ sinagoga ehet hn shiyokorãha õr. Ye tola õrpe. Uje Priscila hn Aquila ochunt ɨr ahwoso ich ohnoy ɨre otseya ejwert. Oshiyokorãha ɨre Jesús ɨluu ich oshuu ɨmeheech. 27 Eseekite hn Apolos sehe do tĩ̵r wahacha ese hnɨmich uje iich otsɨɨ Acaya. Heke erze Porrosht aabo otatɨm otsɨɨ: —Ẽhe, bo.— Ochichew hutɨta par hnoy ɨshɨm erze Porrosht aabo uje ode wahacha par uje ochɨraha ɨre. Uje taachĩ̵hɨ wahacha Acaya ich takashɨm õrpa. Wɨr uje Porrosht sosɨr õrni par uje ye odotiis Jesuspe. 28 Apolos hn erze israel oso uje otsotiis Jesús okeytkeryẽhe erze oso õr ɨkɨch. Apolos shiyokorãha õr Porrosht ahwoso ich shuu ũrpa par shuu ochɨraha uje Jesús wɨchɨ Cristo uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Shish tatɨm õr nehech ye odɨraha uje otata.
1 Eseekite uje ehn Apolos dechɨ Corinto hn Pablo hno chɨkãha ese dehet nehech taachĩ̵hɨ Efeso. Chish hnakɨrboho wahacha uje ye olotiis Porroshtpe. 2 Pablo tatɨm õr ɨm: —¿Uu tenit uje ye otiislo Porrosht petɨkni sehe tɨkɨraha kɨmɨjɨ Porrosht Ɨchɨbich masaha olak aho?— Õr ɨre otatɨm Pablo otsɨɨ: —Nĩhyok, yelɨj oyunt uje Porrosht Ɨchɨbich de.— 3 Tatɨm õr ɨm: —¿Par latɨkpo uhu otohɨrm olak?— Hn õr ɨre otatɨm otsɨɨ: —Juan lɨshɨ wɨchɨ je tohɨrm õryok.— 4 Pablo tatɨm õr ɨm: —Juan shɨ tohɨrm õr uje oshuu laho chuuna uje oshiyokõr uje mɨhnũwo par sehe duhu oniyokõr uje Porrosht sahmũr. Ese Juan lɨshɨ tatɨm osoni ɨm: “Ye otiislo ese uje tɨrẽt iyehe piyẽr.”— Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Ese uje iyehe Juan nẽr wɨchɨ Jesús.— 5 Uje nos ochunt uje shuu ɨtsorz hn nos otohɨrm õr ochĩ̵ra õr Jesús iich. 6 Uje Pablo chɨbɨte nahme õr hu eyo ich sapur Porrosht hn Porrosht Ɨchɨbich masaha õr. Otseẽt õr ahwoso kɨnãho hn otata uu kuche uje Porrosht tatɨm õr. 7 Erze hnakɨrbo wɨr õr dose. 8 Eseekite hn Pablo masaha sinagoga ehet par sakɨt erze oso uje odechɨ. Ye tola õrpe. Shekurko tre uje shish sakɨt õr. Tatɨm õr uje Porrosht ich dich hn tɨbey daabo. Sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr ich shuu ɨmeheeych. 9 Per nohmɨramo uje odechɨ oshuu dehe kata. Shish otsotiis Jesús. Oyehe oso õr ɨkɨch hn ochish majamichɨhɨ Jesús. Heke Pablo iim õr hn tokolɨhɨ sinagoga ehet. Hnoy uu Porrosht aabo seya õr wahacha Tirano ihyuch. Kal deeych shish sanɨmɨrãha uu Porrosht ahwoso tatɨm õr. 10 Ãyo osiyer uje shish sakɨt õr shuu ɨtsorz heke nos wɨr israel oso hn erze griego yewo uje odebuhu ese hnɨmich Asia ochunt erze Ɨrhĩch Jesús ɨr ahwoso. 11 Porrosht shuu Pablo shiyokõr kuche uje ich kɨnãho pisho uje nĩhyok ye latɨk pwele niyokõr. 12 Wɨr uje otsakɨhɨr Pablo ochĩ̵ra wɨr peywẽr hn ohnoy oshɨm erze uje õr permo par uje chukuta õr hn oshɨm erze uje demonyo de õr aho par shuu tokole. Ohnoy toy erze shekɨpo uje oshiyeru dekɨch uje ochĩ̵ra obiyo par chukuta õr. 13 Eseekite hn uu israel oso yewo ode uje shish odɨrkɨhɨ lekɨtiyohochɨs dɨt ehet par uje ochiyuhu demonyo. Sehe õr prowa odiyuhu demonyo onĩ̵ra Jesús iich. Okeytkẽrye sehe otatɨm wɨr demonyo otsɨɨ: —Oyĩ̵ra owa Jesús iich uje Pablo sanɨmɨrãha shuu ɨtsorz par atokolɨhɨ wɨchɨ ehet.— 14 Õr syete hnakɨrbo uje sehe oniyokõr oduhu ɨlorz. Wɨr õr deych iich otsɨɨ Esceva. Wɨchɨ saserdote õr bahluwa per ye saserdote õr bahlut pishtpe. 15 Uje õr prowa hn demonit tatɨm õr ɨm: —Tɨkɨraha Jesús hn tɨkɨraha Pablo. ¿Per olak yeniipo?— 16 Ese hnakɨrbich uje demonit de ehet ukurbo deyo de. Dale õr. Shuu õr nehech otokole pwert ehet hn ooshɨ. Ich nos omehshɨp eeych hn õr armɨtsɨ tokole. 17 Nos wɨr israel oso hn uu griego yewo uje odebuhuchɨs Efeso ochunt uje tokole ɨtsorz heke ochɨraha uje ye ompe oloter Jesús iich pork wɨchɨ dich. 18 Okɨhniya uje ye olotiis Jesús otaachĩ̵hɨ erze Porrosht aabo yewo õr ɨkɨch hn otatɨm õr wɨr kuche mɨhnũwo uje oshiyokõrkite. 19 Antni ich okɨhniya uje ochukuta õr ochĩ̵ra õr Satanás ukurbo hn otõhwa erze ɨr hute uje tata Satanás hn otserũhu oso õr ɨkɨch. Ich otɨskẽr erze hute ɨr bahat. Shɨ ɨtso uje hnakɨrbo õr dyes ochish obiyo nehech terɨhɨ dyes y seys ãyo. 20 Shish oso ich ma okɨhniya uje ode lekɨtiyo ochunt uje Porrosht shiyokõr shuu ɨtsorz hn ochɨraha uje Porrosht ahwoso ukurbo deyo de. 21 Eseekite hn Pablo chuuna uje Porrosht Ɨchɨbich sehe duhu do tĩ̵r erze hnɨmo Macedonia hn Acaya hn hnopo tĩ̵r Jerusalén. Pablo tatɨm õr ɨm: —Uje tekɨrɨhɨ Jerusalén nehe hn sehe tɨtĩ̵r dɨt Roma toy.— 22 Pablo shuu Timoteo hn Erasto ohno wap otĩ̵r hnɨmich Macedonia. Wɨr uje shish otakashɨm ɨre. Shɨ Pablo sehe hap lakaha Asia duhu pɨkaap. 23 Eseekite hn oso okɨhniya otɨbichɨhɨ wahacha Efeso pork ye onahmũr Jesús ɨluupe. 24 Ese uje shuu otɨbich iich otsɨɨ Demetrio. Uu ɨr ɨbiyo shɨ shiyokõr pwert ijaabo chĩ̵ra plata pishɨ par ochɨbɨte erze kojano po uje oteeychãha waa je iich otsɨɨ Artemisa. Ese Demetrio shuu otserz hnote ich kɨhniya uje oshiyokõr pwert ijaabo ɨtso ɨre. 25 Wɨchɨ shuu nos otakɨsho lawich erze uje õr ɨbiyo ɨtso ɨre. Tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbo watsaklo, nos wɨr eyoklo uje yishlo erze obiyo ich yerzlo hnote ich kɨhniya. 26 Shish entlo uje Pablo shuu ɨtsorz ɨm: “Erze uje ahakõrlo wɨr ye Porroshtpe.” Hn amlo uje Pablo shuu oso okɨhniya õr eyuwo kɨnãho lɨka dɨt Efeso hn lekɨtiyo ele hnɨmich Asia heke oym asa Artemisa uje oteeychãhani. 27 Ich ye ompe uje ɨtsorz. Yiyokõrlo latɨkpo kɨmɨjɨ ɨre ye duhu wɨr eyok ɨbiyo jukur. Ye shɨ ese uje Pablo shiyokõr. Wɨchɨ ye duhu asa eyok iglesya jukurpe waa je yeeychãha wate kojano po iich otsɨɨ Artemisa. Hn ɨtspo je ye jukur nehe asa Artemisa waa je oso oteeychãha lekɨtiyo Asia hn ĩ̵rmo lekɨtiyo.— 28 Uje ochunt ɨtsorz ich ochesdelo hn otɨbich otsɨɨ: —Artemisa waa je de lɨka Efeso ich ɨlɨ om.— 29 Wɨsɨk wɨsɨk hn nos wɨr dɨt oso otakɨsho lawich hn õya Demetrio. Ochishew Gayo hn Aristarco. Wɨr Macedonia oso. Shɨ õya Pablo. Nos ohnoy õr otseya õr wahacha kanshɨt. 30 Pablo sehe do tĩ̵r wahacha kanshɨt ehet par keytkẽr wɨr oso per Porrosht aabo otsontew ɨre. 31 Politik yewo uje ochish gobierno ɨbiyo odechɨ hnɨmich Asia. Ich otsahmũr Pablo hn oshuu otatɨm ɨre otsɨɨ: —Ye amsaha ese kanshɨt ehet.— 32 Nos wɨr oso uje odechɨ kanshɨt ehet ye otakɨsho lahwostpe. Heke yewo otɨbich ich kɨnãho hn yewo otɨbich ich kɨnãho. Kasi nos wɨr õr ɨre ye odɨrehepe keshɨ ɨnaapo heke otakɨsho lawich. 33 Eseekite hn uu israel oso ochukus Alejandro otseya oso õr ɨkɨch. Yewo otɨbich otatɨm Alejandro uje tyenɨj tatɨm õr. Alejandro sem nahmta par uje ye duhu odiilehetpe par uje pwele tatɨm wɨr oso uje erze israel oso ye oniyokõr latɨk. 34 Uje oteychɨm Alejandro ich ochɨraha uje wɨchɨ israelya. Heke otɨbich nos õr ɨtsye otsɨɨ: —Artemisa waa je de lɨka Efeso ich ɨlɨ om.— Otɨbich oshuu ɨtsorz nehech do hora. 35 Ese õr bahlut uje tɨbey ese dɨt tatɨm wɨr oso par ye duhu odiilehetpe. Tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbo watsaklo, nos oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo ochɨraha uje eyok Efeso oso yɨbey asa Artemisa ihyuch hn uu kojach pɨt uje tãra poõrzkite. 36 Nos oso ochɨraha uje ɨtsorz ese uje titɨm olakɨke, heke ich ma om uhulo olak aho kɨs par uje ye ahakõrlo uje mĩ̵hnɨk.— 37 Hn ese õr bahlut tatɨm õr ɨm: —Erze hnakɨrbo uje ohwĩ̵lo õrkɨ ye otorha Artemisa ɨr kushjarõho ihyuch ehetpe hn ye odish majamichɨhɨ Artemisape. 38 Kɨmɨjɨ Demetrio hn erze uje õr ɨbiyo ɨtso ɨre sehe õr denunsya yeẽk uje shiyokõr mĩ̵hnɨk ich tyenɨj otĩ̵r jwe ɨkɨch wap par uje oshuu jwe tɨbi wɨchɨ. 39 Kɨmɨjɨ sehe atɨmlo õr kuchẽrk yet ich tyenɨj anemlo uje õr bahluwo otakɨsho lawich. 40 Erze uje ahakõrlo ele deeych ich ye ompe. Shɨ ahakõrlo pehebɨt data. Je gobernador nunt hn dapur hn ¿yuhu ɨnaapo? Nĩhyok ye eyok pwele yitɨm latɨk.— 41 Uje ese õr bahlut tatɨm õr shuu ɨtsorzɨke ich shuu ohno otseyhi.
1 Eseekite uje ich yuwɨrke ese pehebɨt data uje oshiyokorĩ̵hɨ kanshɨt ehetɨke hn Pablo shuu otɨbii wɨr Porrosht aabo shuu otakɨsho lawich hn sakɨt õr. Uje ich yuwɨrke hn tatɨm õr ɨm: —Takaha tɨtĩ̵r Macedonia.— 2 Pablo tekɨrɨhɨ lekɨtiyohochɨs erze duwo je dechɨ Macedonia uje Porrosht aabo ode. Sakɨt õr par ma otsahmũr Porrosht. Tĩ̵r lekɨtiyo nehech taachĩ̵hɨ wahacha ese hnɨmich Grecia. 3 Ich shekurko tre uje wɨchɨ sakahachɨs Grecia. Uje wɨchɨ chɨmɨt ɨre par iyãha pohorrza tĩ̵r wahacha Siria hn chunt uje erze israel oso okeytkẽrye par sehe oduhu ɨre. Heke chɨbɨte par cheeshpo chɨkãha Macedonia. 4 Ich okɨhniya õya Pablo. Sópater ĩya ɨre. Wɨchɨ dɨt Berea os. Ɨr deych iich otsɨɨ Pirro. Aristarco hn Segundo õya Pablo toy. Wɨr dɨt Tesalónica oso. Gayo ĩya õr toy. Wɨchɨ dɨt Derbe os. Timoteo dechɨ toy. Tiquico hn Trófimo odechɨ toy. Wɨr otãra wahacha hnɨmich Asia. 5 Nos wɨr õr ɨre ohno wap oyem Pablo wahacha Troas. 6 Eseekite uje ese õr ahamich yuwɨrke uje israel oso otew pan uje ye eyhirãsh hn Pablo hn nos wɨr õryok oyitokolɨhɨchɨs Filipos oyonãha pohorrza. Ich daalo sinko hn oyaachĩ̵hɨchɨs dɨt Troas hn oyishyehechɨs. Oyiyahachɨs nehech daalo syete. 7 Uje ich terɨhɨ Domingo hn Pablo shuu Porrosht aabo otakɨsho lawich par oho Santa Sena. Pablo shiyokorãha õr nehech dɨhlich pehet. Ich ahwoso berzo pork sehe dechole hn do. 8 Ich nampɨr yesh kɨhniya ese pwert ehet uje oyakɨsho õryok owich. Ese pwertɨt de porĩtpa. 9 Eseekite hn pɨkɨhnint hnakɨrbitɨt dechɨ uje iich otsɨɨ Eutico. Shɨ sakaha asa mɨntanta. Uje Pablo shiyokorãha õr ich ahwoso berzo hn ese pɨkɨhnint hnakɨrbitɨt katɨta nehech nɨmẽhe kũhɨr. Tãra ese pwert mɨntanta uje tre piso hn kay. Ochishew ɨre per ich tokɨ. 10 Pablo ihnɨmich hn sɨtĩ̵r ɨre hnɨmich hn chishew ese pɨkɨhnint hnakɨrbitɨt. Tatɨm erze Porrosht aabo ɨm: —Ye atɨlɨlo. Ye tope.— 11 Hno cheeshpo dohɨr poõrzpo. Ɨshɨm õr pan hn Santa Sena. Otew hn oho. Sakɨt õr nehech deeych tokole hn hno. 12 Hn erze oso ohnoy ese pɨkɨhnint hnakɨrbitɨt uje ich ɨkpoko hn ich õr aylpa. 13 Eseekite hn õryok oyitokole wap. Oyonãha pohorrza oyɨtĩ̵r dɨt Aso. Pablo tatɨm õryok uje dɨrkɨhɨ hnɨmich tɨr Aso par iyãha asa pohorrzɨhɨchɨs par ĩya õryok. 14 Uje Pablo chish oryokĩ̵hɨchɨs Aso hn ii pohorrza ehet ĩya õryok hn oyitokole oyɨtĩ̵r wahacha dɨt Mitilene. 15 Deychole hn oyitokolɨhɨchɨs Mitilene hn oyɨkãhachɨs ese hnɨmich Quío ɨkɨch. Hn uu deeych yet hn oyiyuwe ese hnɨmich Samos hn deychole yet hn oyaachĩ̵hɨ wahacha dɨt Mileto. 16 Pablo ye nahmũr dakahachɨspe ese hnɨmich Asia pork sehe taachĩ̵hɨ Jerusalén uje ehn yahpaa terɨhɨ ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pentecostés. Ese dɨt Efeso dechɨ hnɨmich Asia hn ye nahmũr tĩ̵rpe. 17 Heke uje õryok dechɨ Mileto hn Pablo shuu otɨbii erze anciano uje odechɨ Efeso uje otɨbey Porrosht aabo. 18 Eseekite uje erze anciano otaachĩ̵hɨchɨs hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Uje takaachĩ̵hɨchɨs wapni ese hnɨmich Asia nehech ele ahle ich nos erahalo uje tiyokorĩ̵hɨ olak ehet. 19 Uje yok dechɨ olak ahɨr yelɨj tuu yok dich. Shish tiyokõr Porrosht ɨbiyo tiyokorãha olak nehech tɨkiyerh. Erze israel oso shish sehe oniyokõr kuche mɨhnuwõho yok. 20 Erahalo uje ye takɨs kuchpe. Shish nos tiyokorãha olak erze kuche uje om par erahalo. Tiyokorãha olak uje akasho olak owich hn tiyokorãha olakpo uje olak de olak ihyuwo. 21 Titɨm erze israel oso hn nos wɨr dihipo kɨnãho par oshuu daho chuuna uje oshiyokõr uje mɨhnũwo par uje nos oym wɨr deluu mɨhnũwo hn oshiyokõr uje Porrosht sahmũr hn ye otiislo õryok Ɨrhĩch Jesucristope. 22 Ele ahle ich Porrosht Ɨchɨbich shuu takaha tɨtĩ̵r Jerusalén. Ye tɨkɨraha keshɨ latɨk tokolɨhɨ yokɨhɨ wahacha nehe. 23 Uje nos tekɨrɨhɨ erze duwohna hn Porrosht Ɨchɨbich shish shuu hnakɨrbo otatɨm yok uje tɨtĩ̵r Jerusalén ich oshiyeru yok hn oshiyokorĩ̵hɨ yok uu kuche mɨhnũwo. 24 Par yok ich ye latɨkɨsh. Kɨmɨjɨ tɨkɨtɨ shɨ tɨkɨtɨ. Shɨ sehe tɨhna wɨr pɨbiyo uje Jesús shuu tiyokõr. Erze pɨbiyo shɨ titɨm õr Porrosht ahwoso ɨhĩ̵rtso uje ye olotiis Jesuspe ich ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 25 Tɨkɨraha uje ich ye nos amlo yok nehe hnii erze yewo uje tɨtĩ̵r õrni hn tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm õr uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 26 Heke ele ahle titɨm olak. Kɨmɨjɨ etĩ̵rlo urhuta bahluta ehet ich ye eytɨlo yok. Shɨ olak 27 pork ye takɨs kuchpe. Shish nos tiyokorãha olak erze kuche uje Porrosht sehe duhu erahalo. 28 Abeylshɨp olak hn abeylshɨp Porrosht aabo uje Porrosht Ɨchɨbich shuu amsahalo par õr bahluwoni. Abeylshɨp õr pork wɨr Porrosht aabo. Uje Jesús toni ich tiya õr chĩ̵ra narmɨsta. Wɨchɨ uu õr bahat. 29 Tɨkɨraha uje tɨkitokolɨhɨ lɨka ich yewo otaachĩ̵hɨ olak ehet hn oshuu Porrosht aabo õr eyuwo kɨnãho shɨ ɨtso uje ɨlpiyot masaha erze obeje ehet hn chishew yata. 30 Olak anciano. Je deeych yet nehe hn ese olak ehet yeẽk de uje shuu Porrosht ahwoso poshɨk par sehnyẽr wɨr Porrosht aabo. Sehe duhu onõya ɨre. 31 Abeylshɨp erze olak ɨbiyo uje ahakõrlo. Olak eyucha erze uje tiyokõrni. Shɨ tɨkɨbey olak nehech tre ãyo uje yok dechɨ olak ahɨrni. Deeych hn dɨhlak shish titɨm olak nehech uhulo tɨkiyerh. 32 Ele ahle shɨ tɨbɨte par uje Porrosht tɨbey olak. Porrosht ahwoso wɨr uje tyenɨj takashɨm olak hn pwele shuu erahalo uje Porrosht sahmũr par uje olak owich de Porrosht ɨr aabo õr ahɨr. 33 Yelɨj tobɨta yeẽk plata pishɨ hn oro hn õr ishuwo par yok. 34 Erahalo uje tish obiyo tĩ̵r pɨhme par uje tɨkiya uje nihyokõho pahɨr. Hn tish obiyo par tɨkiya uje nihyokĩ̵hɨ pihyẽr õr ahɨr. 35 Shish tokowa olak par uje aslo obiyo ich ehnewlo uhulo ɨtso yok par uje olak pwele akashɨmlo erze uje ye õr ukurbĩ̵rsh. Olak eyucha ese eyok Ɨrhĩch Jesús ɨr ahwoso uje titɨm olak. “Kɨmɨjɨ yeẽk dosɨmɨhɨ olak kuchɨt ich om per shish ma om uje asɨmlo yeẽk kuchɨt.”— 36 Uje Pablo tatɨm õr shuu ɨtsorzɨke hn icha dete hnɨmo hn nos wɨr õr ɨre oshiyokõr oshuu ɨtsorz hn õr orar otsapur Porrosht. 37 Nos wɨr õr ɨre ochishew Pablo hn ochuku ũr hn oyerh. 38 Ich õr dosdarakpa pork ich tatɨm õrkɨ uje ich ye onomo ɨre petɨk nehe. Nos wɨr õr ɨre õya Pablo otĩ̵r wahacha pohorrza wɨrc hn wɨchɨ ii pohorrza ehet.
1 Eseekite uje oyitokolɨhɨchɨs Porrosht aabo õr ahɨr hn oyonãha pohorrza oyɨtĩ̵r wahacha ese hnɨmich uje iich otsɨɨ Cos. Oyitokolɨhɨchɨs Cos hn deeych yet oyaachĩ̵hɨ ese hnɨmich Rodas. Oyitokolɨhɨchɨs Rodas hn oyɨtĩ̵r wahacha ese dɨt Pátara. 2 Oyihnɨmichɨhɨ pohorrza ehet hn oyish pohorrza yata waa je hno tĩ̵r Fenicia hn oyonãha. 3 Oyumo ese hnɨmich Chipre uje oyɨkãhachɨs. De norte yɨt per shish õryok oyonãha nehech oyaachĩ̵hɨ wahacha ese dɨt Tiro uje dechɨ ese hnɨmich Siria. Uje ehn ochɨrmas kushjãro uje de pohorrza ehet ese dɨt Tiro 4 hn oyihnɨmich oyish Porrosht aabohochɨs. Oyiyaha õr ahɨr nehech daalo syete. Porrosht Ɨchɨbich tatɨm õr par uje otatɨm Pablo par uje ye tĩ̵r Jerusalén. 5 Uje ich terɨhɨ erze daalo syete hn oyitokolɨhɨchɨs. Nos wɨr Porrosht aabo hn uu õr ɨrẽhte hn uu õr aabo õya õryok uje oyɨtĩ̵r onoota bahluta wɨrc. Uje oyaachĩ̵hɨchɨs hn nos oyotsa õryok kete hnɨmo hn õryok orar oyapur Porrosht. 6 Uje ich yuwɨrke hn oyetye hn oyi pohorrza ehet hn wɨr ohno otseyhi. 7 Oyitokolɨhɨ dɨt Tiro hn oyonãha asa pohorrza nehech oyaachĩ̵hɨ wahacha dɨt Tolemaida. Uje oyaachĩ̵hɨchɨs hn oyish Porrosht aabo hn oyete õr. Oyiyaha õr ahɨr deeych nohmɨra. 8 Deychole hn oyitokolɨhɨ Tolemaida oyɨtĩ̵r dɨt Cesarea. Oyiyahachɨs Felipe ɨr ihyuch. Ese Felipe wɨchɨ shish sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Ɨr diakonoho wahacha Jerusalén uje ehn õr syetekite. 9 Ese Felipe eebe ode uje õr kwatro. Õr phar. Wɨr profeta yẽr pork Porrosht Ɨchɨbich shish shuu ochɨraha kuche par uje otatɨm erze Porrosht aabo yewo. 10 Uje ehn õryok dechɨ daalo arhaabo hn profet yet taãcha iich otsɨɨ Agabo. Tãr wahacha Judea. 11 Uje taachĩ̵hɨchɨs õryok ahɨr hn chiyuhu Pablo ɨhɨrosht. Shiyeru nahmike hn shiyeru deer hn Agabo tatɨm õryok ɨm: —Porrosht Ɨchɨbich sole: “Erze israel oso uje odechɨ Jerusalén tyenɨj ochishew ese õr ɨhɨrosht yɨnsɨrc hn oshɨm wɨr dihipo kɨnãho nehe.”— 12 Uje oyunt uje ɨtsorz hn oyitɨm Pablo par uje ye tĩ̵r Jerusalén nehe. 13 Pablo tatɨm õryok ɨm: —¿Ɨnaapo heke eyerhlo hn ich uhulo yok dosdarak? Ye tɨkɨtɨlpe par uje oshiyeru yok hn ye tɨkɨtɨlpe par uje oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ wahacha Jerusalén. Shɨ pork ye tokotiis uu õryok Ɨrhĩch Jesús ich ye tɨkɨtɨlpe uje tɨkɨtɨ.— 14 Pablo shish chɨbɨte uje hno tĩ̵r Jerusalén nehe hn ye õryok pwele oyontew heke oyukwim uje oyitɨm ɨre oyuhu ɨtsorz: —Shɨ Porrosht niyokõr uje ɨre sahmũr.— 15 Eseekite hn oyɨnshii õryok hn oyuko oyɨtĩ̵r Jerusalén. 16 Porrosht aabo yewo uje otãra wahacha Cesarea õya õryok. Wɨr uje ohnoy õryok otseya õryok ese hnakɨrbich ihyuch uje iich otsɨɨ Mnasón. Wɨchɨ os watak uje Porrosht aap. Tãra Chipre. Õryok tyenɨj oyiyakaha ɨr ihyuch. 17 Eseekite uje oyaachĩ̵hɨchɨs Jerusalén hn oyekɨrɨhɨ uu Porrosht aabo ich õr aylpa. 18 Uje ich deychole hn oyukwĩya Pablo oyɨtĩ̵r Santiago. Nos wɨr anciano uje otɨbey Porrosht aaboho wahacha Jerusalén odechɨ toy. 19 Pablo seta õr hn nos tatɨm õr uu kuche uje Porrosht shiyokorĩ̵hɨ wɨr dihipo kɨnãhoni hn tatɨm õr toy uje Porrosht shuu shiyokorãha õrni. 20 Nos wɨr õr ɨre ochunt uje ɨtsorz hn otata otsɨɨ: —Ich om uje Porrosht shiyokõrni.— Santiago hõr otatɨm Pablo otsɨɨ: —Eraha uje erze israel oso ich õr miles uje ye olotiis Jesuspe hn omasaha par Porrosht aabo. Õr ɨre ich otsahmũr asa ley waa je Moises chichewkite. 21 Yewo ode lɨka uje ochinehnɨm owa otatɨm erze Porrosht aabo otsɨɨ: “Pablo nos shiyokorãha erze israel oso uje ode wahacha dihipo kɨnãho õr hnɨmo tatɨm õr par uje oym asa ley waa je Moises chichewkite.” Hn ochinehnɨm owa otsɨɨ: “Pablo shiyokorãha wɨr israel oso par uje ye odɨbɨte erze õr aabo õr yar hn shiyokorãha õrpo par uje nos oym asa deluuta uje eyok poruwo wɨshɨ oshɨm eyokni.” 22 Uje ehn yahpaa erze oso onunt uje aãchhna hn otakɨsho lawich nehe ich tyenɨj yiyokõr kuchẽrk. 23 Ahakõr uje oyitɨm owa. Hnakɨrbo õr kwatro odechɨ Porrosht aabo õr ahɨr uje ochɨbɨte lahwoshna par uje tyenɨj oshiyokõr kuche. 24 Wap boy erze õr kwatro par uje onɨshii õr hn owa. Uje onɨshii olak ich boy õr eya õr wahacha templo patikɨt ehet hn eshɨ par otuhu õr hu onɨnshɨp hn owa ɨtspo uhu otuhu eheta onɨnshɨp. Uje nos wɨr Porrosht aabo omo uje tyenɨj ahakõr ich tyenɨj ochɨraha uje ich ye ũrpe uje ochuntni. Heke ochɨraha uje erze yewo wɨr shɨ otata lekushi pork ahakõr uje ley tata.— 25 Hn Santiago hõr otatɨm Pablo otsɨɨ: —Nos wɨr dihipo kɨnãho uje ye olotiis Jesuspe oyichew hutɨtani hn oyosɨm õr. Õryok oyɨbɨte uje tata par uje ye otew erze loshɨpo uje oshuu par oteeychãha kojan po. “Ye elɨlo armɨtsɨ. Ye elɨlo erze loshɨpo uje oshiyeru weheta poõrc hn ye armɨsta tokolpe. Ich om uje hnakɨrbich umuhu nerãhta ahɨr hn ompo uje tɨmcharrza umuhu dabich ahɨr, per ich mĩ̵hnɨk uje ye onoyhi pishye ahɨrpe hn shɨ omuhuye ahɨr. Ich mĩ̵hnɨk uje otorãhaye hn ich mĩ̵hnɨk uje tɨmcher õyhi yẽr ahɨr hn ich mĩ̵hnɨk uje hnakɨrbo õyhiye ahɨr hn ich mĩ̵hnɨk uje yeẽk sahat loshɨpɨt hn ich mĩ̵hnɨk uje yanak shuu loshɨpɨt sahat ɨre hn ich mĩ̵hnɨk uje pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine oshiyokõr oshuu ɨtsorz toy.”— 26 Eseekite uje ich dechole hn Pablo hõr erze hnakɨrbo õr kwatro onɨshii ɨre par otĩ̵r templo. Uje ich ochɨmɨt ɨreke hn Pablo hnoy õr seya õr wahacha templo patikɨt ehet par otatɨm wɨr hnakɨrbo uje odechɨ par uje ochɨraha latɨk nehe hn erze daalo syete sɨhna ɨre hn tyenɨj oshuu loshɨpo par oteeychãha Porrosht. 27 Uje ehn yahpaa terɨhɨ erze daalo syete hn Pablo dechɨ templo patikɨt ehet. Wɨr odechɨ toy erze israel oso nohmɨramo uje otãra wahacha hnɨmich Asia. Omo Pablohochɨs hn otɨbich par oshuu wɨr oso otsɨtak ɨre. Sehe oduhu odishew. 28 Õr ɨre otɨbich otɨbi wɨr israel yewo otsɨɨ: —Hnakɨrbo watsaklo, akashɨmlo õryok. Ese hnakɨrbich shish dɨrkɨhɨ ĩ̵rmo lekɨtiyo. Nos shiyokorãha oso tata uje ye duhu eyok ɨluu jukur hn ɨre tata uje ye duhu asa eyok ley jukur hn ɨre tata uje ye duhu eyok templo jukur. Ye shɨ erzepe uje shiyokõr. Tõhwa dihipo kɨnãho toy seya õr lɨka templo patikɨt ehet. Wɨr griego yewo heke shuu Porrosht ihyuch mĩ̵hnɨk.— 29 Õr ɨre omo Pablo hõr Trófimo dɨt ehethna. Wɨchɨ Efeso os. Õr ɨre ochɨbɨte uje Pablo hnoyɨhɨchɨs seya templo patikɨt ehet. 30 Uje nos wɨr dɨt oso ochunt õr ich otsɨtak Pablo. Otãra lekɨtiyo ooshɨ odale Pablo. Ochishew ɨre hn ochurz otseya ejwert ɨchii oshiyeru asa templo patikɨt uhurrza. 31 Uje ehn oshuu Pablo hn ese ohyerptoso õr bahlut chunt uje oshiyokõr. Erze ohyerptoso wɨr Romano yewo. 32 Shuu wɨr otakɨsho lawich shɨchish erze oficial hn erze ohyerptoso. Ooshɨ otĩ̵r ese uje oso ode. Uje omo ese ohyerptoso õr bahlut uje tɨrẽt tĩ̵r õr hn tõhwa wɨr ɨr ohyerptoso ich oym oshuu Pablo. 33 Ese õr bahlut taachĩ̵hɨchɨs hn shuu wɨr ohyerptoso ochishew Pablo. Shuu oshiyeru ɨr hmeyko hn dɨle ochĩ̵ra kenena osiyer. Ese ohyerptoso õr bahlut tatɨm erze oso ɨm: —¿Dɨk yeẽkpo? ¿Niyokõr latɨkpoko?— 34 Erze oso õr ehet yewo ode uje õr ahwoso kɨnãho kɨnãho ye ɨlyepe. Heke ese õr bahlut ye dɨrehepe keshɨ latɨkpo uje ich ũru pork ich õr pehebɨt data. Heke shuu wɨr ɨr ohyerptoso ohnoy Pablo otseya ohyerpta. 35 Uje Pablo taachĩ̵hɨchɨs ich ye pwel dohɨr kalertape pork oso shish oshuu ɨre. Heke erze ohyerptoso otsem ɨre hn ohnoy odohɨr kalerta. 36 Erze oso oyehe nẽr hn otɨbich otsɨɨ: —Tukulo.— 37 Uje ich ta par ochɨmchaha Pablo asa ohyerpta ehet hn tatɨm ese õr bahlut ɨm: —Sehe tɨkitkẽr owa tuu pɨkaap.— Ese õr bahlut tatɨm ɨm: —¿Je eraha eẽt griego õr ahwoso? 38 ¿Je ye owa egipt ospe uje ich osdeyo uhu wɨr oso otsɨtak gobierno hn õhwa erze hnakɨrbo uje õr kwatro mil õya owa uje etĩ̵r ese hnɨmich uje ɨsa?— 39 Pablo tatɨm ɨre ɨm: —Yok israel ya. Tokõra wahacha ese dɨt Tarso uje dechɨ ese hnɨmich Cilicia. Ese dɨt wɨchɨ ich dich. Tapur owa par uje tɨkitkẽr wɨr oso.— 40 Uje ese õr bahlut ɨshɨm Pabloko par uje chiilehet hn iyehetɨhɨchɨs kalerta eeych hn chɨra wɨr oso õr nahmɨta par uje ye odiilehet. Uje ye odiilehet petɨkɨke hn seẽt wɨr hebreo õr ahwoso.
1 Pablo ɨm: —Pɨhnapso watsaklo hn erze õr bahluwo, ẽrlo uje titɨm olak. Ye tiyokõr uje mɨhnĩ̵kpe.— 2 Uje õr ɨre ochunt uje seẽt wɨr hebreo õr ahwoso hn otɨtshɨp par otẽr. Pablo tatɨm õr ɨm: 3 —Yok israelya. Yok shurẽhe wahachni dɨt Tarso. Dechɨ ese hnɨmich Cilicia per yok neẽhe lɨkni Jerusalén. Ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Gamaliel nos shiyokorãha yok waa ley waa je eyok poruwo wɨshɨ ochɨbɨtkite. Tɨnaha yok uje shish tiyokõr Porrosht ɨbiyo tuu ɨtso uje ahakõrlo yok ele deeych.— 4 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Ɨhn tokoter wɨr Porrosht aaboni nehech oshuu õr oshuu otoy. Tishew erze Porrosht aabo hnakɨrbo hn tɨmcher hn tuu ochɨmchaha õr karsel ehet. 5 Ese saserdote õr bahlut pisht hn nos wɨr õr bahluwo uje otakɨsho lawich uje õr iich otsɨɨ Junta Suprema õr ɨre ochɨraha uje tiyokõrni. Titɨm õr par uje tuu oshɨm yok hute par tokosɨm erze israel oso uje odechɨ Damasco. Uje oshɨm yok hn takaha tɨtĩ̵r dɨt Damasco takayãha Porrosht aabo par tokõhwa teya õr lɨkni Jerusalén par tuu otsepyẽr õr. 6 Eseekite hn tɨtĩ̵r Damasco. Uje ich deeych pehet uje ehn yahpaa tokaachĩ̵hɨ dɨt ɨchii luu tãra poõrc chihit yok ich jwertpa. 7 Yok kayɨhɨ hnɨmich. Tukunt õr ahwoso ɨm: “Saulo, ¿ɨnaapo ahakõr mɨhnɨkĩ̵hɨ yok?” 8 Titɨm too: “Ɨrhĩche, owa yeẽkpo?” Tukunt õr ahwoso ɨm: “Yok Jesús. Yok Nazaret os. Yok uje yesh ahakõr mɨhnɨkĩ̵hɨ yok.” 9 Erze uje õya yok omo asa luu uje chihit yok. Ich ochishlabe per ye odɨrehepe erze õr ahwoso uje keytker yok. 10 Titɨm too: “Ɨrhĩche, ¿sehe uhu tiyokõr latɨkpo?” Hn ese Ɨrhĩch umo yok ɨm: “Alehet. Bo etĩ̵r Damasco. Tyenɨj yeẽk dechɨ uje tatɨm owa uje nos ahakõr.” 11 Asa luu ich shuu yok olɨbɨk. Erze pihyẽre ochish pɨhme ohnoy yok otseya yok wahacha Damasco. 12 Hnakɨrbich dechɨ uje iich otsɨɨ Ananías. Ɨre shish shiyokõr uje asa ley tata. Nos wɨr israel oso uje odebuhuchɨs Damasco otata uje wɨchɨ ich ɨluu om. Ese Ananías tɨrẽt tekɨrɨhɨ yok. 13 Uje ich taachĩ̵hɨ pahɨr hn tatɨm yok ɨm: “Ermano Saulo, amo lekɨtiyo.” Shiyehe uje tatɨm yok shuu ɨtsorz ich tokomo lekɨtiyo. Takachɨm hn tokomo ɨre. 14 Ananías tatɨm yok ɨm: “Porrosht wɨchɨ uu eyok poruwo wɨshɨ õr Porrosht. Wɨchɨ chiihla owa par uje eraha uje ɨre sehe niyokõr. Wɨchɨ chiihla owa par uje eychɨm ese Cristo hn ent erze ɨr ahwoso uje chiilehethna. 15 Tyenɨj nos atɨm osoho lekɨtiyo uje amo hn uje enthna.” 16 Hn Ananías tatɨm yok ɨm: “¿Ɨnaapo heke shɨ akahachɨs? Alehet. Erẽt. Tokohɨrm owa. Apur Jesús par ɨshɨ owa hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr pork ahakõrni erze kuche mɨhnũwo.”— 17 —Eseekite hn takaashpo tɨtĩ̵r Jerusalén. Uje yok dechɨ templo patikɨt ehet hn yok orar tapur Porrosht hn tokomo kuchẽrk uje ye latɨk pwele nomo. 18 Tokomo Jesús hn tatɨm yok ɨm: “Atokolɨhɨ lɨka shɨchish Jerusalén pork erze oso ye onahmũrpe uje atɨm õr yok.” 19 Titɨm Jesús too: “Ɨrhĩche, ele dɨt oso nos ochɨraha uje tɨtĩ̵r lekɨtiyohochɨs sinagoga ahoni hn tishew erze uje ye olotiis owape. Tuu ochɨmchaha õr ohyerpta hn tuu otsepyẽr õr. 20 Uje oshuu wɨchɨ owa ebich Esteban ochĩ̵ra kojano poni hn ɨr armɨsta chũr lekɨtiyo ich yok dechɨ õr ahɨr hn tɨkɨbey wɨr õr ɨshuwo. Ich tahmũr uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz.” 21 Jesús tatɨm yok ɨm: “Atokolɨhɨchɨs Jerusalén. Sehe tuu bo etĩ̵r wahacha dukuhla dihipo kɨnãho.”— 22 Eseekite hn erze oso ochunt uje Pablo tatɨm õr per ye onahmũrpe uje tatɨm õr par uje tĩ̵r erze dihipo kɨnãho ɨchii otɨbich otsɨɨ: —Tukulo uhulo toy. Ye ompe uje wɨchɨ ɨka.— 23 Uje ehn otɨbich ich otsɨtakpa heke ochishɨt wɨr nanerpe hn ochishew hnɨmich ukult hn otãra ochish poõrc. 24 Ese ohyerptoso õr bahlut shuu ochɨmchaha Pablo ohyerpta ehet. Tatɨm ohyerptoso par uje tyenɨj otsepyẽr ɨre ochĩ̵ra shikote par oshuu Pablo tatɨm ɨre keshɨ ɨnaapo heke erze oso otɨbich oshuu ɨtsorz. 25 Uje ehn oshiyeru hmeyko asa uhwɨrbta porĩt par uje otsepyẽr hn tatɨm ese kapitan uje dechɨ ɨr ɨkɨch ɨm: —¿Je aluwelo ley uje epiyerlo romano osht uje ehn yahpaa tĩ̵r jwe ɨkɨchpe par eraha kɨmɨjɨ niyokõr uje mĩ̵hnɨk?— 26 Ese kapitan chunt uje Pablo shuu ɨtsorzɨke hn hno tatɨm ese õr bahlut pisht ɨm: —¿Ahakorĩ̵hɨ latɨkpo ese hnakɨrbich? Wɨchɨ romanoya.— 27 Hn ese õr bahlut pisht tĩ̵r Pablo hn tatɨm ɨm: —Atɨm yok. ¿Je ũru uje owa romanoya?— Pablo tatɨm ɨre ɨm: —Ẽhe.— 28 Ese õr bahlut ɨm: —Ich tokoshɨ hnote kɨhniyani par uje tii yok romano osɨhɨ.— Pablo tatɨm ɨre ɨm: —Per yok romano ya pork yok shurẽheni.— 29 Erze ohyerptoso uje sehe olepyẽr Pablo ochunt uje ɨre romanoya ɨchii otokole shɨchish hn ese ohyerptoso õr bahlut ich chishlabe pork chɨrahaka uje Pablo wɨch romanoya hn ɨre uje shuu oshiyeru Pablo uke hn dɨle ochĩ̵ra kenena. 30 Eseekite uje dechole hn ese ohyerptoso õr bahlut sehe dɨraha latɨkpo uje ich ũru uje shuu erze israel oso otsɨtak Pablo. Shuu wɨr otakɨsho lawich erze saserdote õr bahluwo hn erze Junta Suprema. Chiyuhu Pablohochɨs ohyerpta ehet hn hnoy seya wɨr õr bahluwo õr ɨkɨch.
1 Eseekite ich Pablo teychɨm pishɨ erze uje otakɨsho lawich uje õr iich otsɨɨ Junta Suprema. Tatɨm õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo, uje ehn yok pɨkɨhninaap shish pehet kɨɨsɨhɨ Porrosht ɨle ɨkɨch nehech ele ahle.— 2 Ananías wɨchɨ saserdote õr bahlut pisht. Tatɨm erze uje oyehe Pablo ahɨr par uje shuu oshuu Pablo ahwo. 3 Pablo tatɨm ɨre ɨm: —Tyenɨj Porrosht shuu owa pork ehet yũhurash. Owa uje yesh akahachɨs par uje ẽr kɨmɨjɨ tɨkiyuwe ley o kɨmɨjɨ ye tɨkiyuwepe pork waa ley tata uje tyenɨj ahakõr uhu ɨtsorz per atɨm wɨr par uje oshuu pahwo. Waa ley tata uje wɨchɨ ich mĩ̵hnɨk.— 4 Erze uje oyehe Pablo ahɨr otatɨm otsɨɨ: —¿Je ye atɨlpe ese Ananías uu saserdote õr bahlut pisht heke athaka uhu ɨtsorz?— 5 Pablo tatɨm õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo, ye tɨkɨrahape uje wɨchɨ uu saserdote õr bahlut pisht. Ye ompe uje titɨm ɨreke pork Porrosht ahwoso tata ɨm: “Ye eshɨlo majamichɨhɨ ese õr bahlut uje tɨbey nahnapso.”— 6 Eseekite hn Pablo chɨraha uje yewo õr ɨluu iich otsɨɨ saduseo hn yewo õr ɨluu iich otsɨɨ fariseo heke Pablo tɨbichɨhɨ õr ehet ɨm:—Pɨhnapso watsaklo, pɨluu iich otsɨɨ fariseo hn papa wɨchɨ ɨtspo fariseoya. Ye tokotiispe uje deeych yet nehe hn oso õr ɨkpo. Yewo ode uje ye onahmũrpe uje tuu ɨtsorz heke ochishew yok hn otõhwa yok otseya yok lɨka olak ɨkɨch.— 7 Uje Pablo tatɨm õr shuu ɨtsorz hn erze saduseo hn erze fariseo ɨchii oshiyokosye. Otsehek ɨre. 8 Erze saduseo otsotiis uje topo õr ɨkpo hn õr ɨre otsotiis uje anjele ode hn otsotiis uje õr ɨchɨbiyo de per erze fariseo ye olotiispe uje nos de. 9 Nos wɨr õr ɨre ich õr yermĩ̵t data. Wɨr odechɨ toy erze hnakɨrbo uje oshiyokorãha oso waa ley waa je Moises chichewkite. Wɨr fariseo. Nohmɨramo oyehet hn oshiyokosye ich otsɨhnew lahwoso. Otatɨm erze yewo ich otsɨhnew otsɨɨ: —Ese hnakɨrbich ye niyokõr latɨk uje mĩ̵hnɨk. Kɨmɨjɨ õr ɨchɨbich tatɨm ɨre kuchẽrk o kɨmɨjɨ anjel tatɨm ɨre kuchẽrk ich om.— 10 Oshiyokosye nehech otɨbich ich jwertpa heke ese ohyerptoso õr bahlut sẽrza uje wɨr odalii Pablo meyko nehech odiyuhu. Tatɨm wɨr ohyerptoso par otsehek wɨr oso ochɨra õr dakɨrbo hn ochiyuhu Pablohochɨs õr ehet shuu ohnoy otseya wahacha ohyerpta. 11 Eseekite uje ich dɨhlak hn Jesús iyehe Pablo ɨkɨch. Tatɨm Pablo ɨm: —Pablo, ye atɨla. Tyenɨj atɨm wɨr Romano oso yok nehe uhu ɨlo uje atɨm wɨr Jerusalén osohna.— 12 Eseekite uje ich dechole hn erze israel oso nohmɨramo otɨtĩ̵r lawich par uje otakɨsho lahwosht. Ochɨbɨte lahwoso ich oshuu ũrpa uje ye otaakpe hn ye odoho latɨk nehech oshuu Pablo. 13 Oyuwe kwarenta erze hnakɨrbo uje otakɨsho lahwosht oshuu ɨtsorz. 14 Otĩ̵r erze saserdote õr bahluwo hn erze israel oso õr bahluwo uje otɨbey dɨt hn omo õr otsɨɨ: —Oyɨbɨte õryok ahwoso ich oyuhu ũru uje ehn yahpaa oyuhu Pablo ich ye oyaakpe. 15 Oyitɨm olak par uje uhulo wɨr otakɨsho lawich asa Junta Suprema hn apurlo komando par uje deychole hn tõhwa Pablo par uje iyehe olak ɨkɨch. Atɨmlo ese komando uje asa Junta Suprema sehe okẽytker Pablo par uje ochɨraha ma kuche uje Pablo shiyokõrni. Õryok oyiyemɨhɨ dehet pehet par oyuhu oyuhu toy uje ehn yahpaa taachĩ̵hɨ olak ahɨr.— 16 Pablo nanɨmicha ɨr ijɨt chunt uje sehe oduhu Pablo hn hno tĩ̵r ohyerpta hn tatɨm Pablo. 17 Uje Pablo chuntɨke hn tɨbii ese kapitan. Tatɨm ɨm: —Boy lɨka pɨkɨhnint eya wahacha komando pork ele tyenɨj tatɨm komando kuchẽrke.— 18 Ese kapitan hnoy seya wahacha komando ɨm: —Pablo uje de lɨka ohyerpta ehet tɨbii yokɨke hn sapur yok par uje tokõhwa lɨka pɨkɨhnint teya owa. Tyenɨj tatɨm owa kuchẽrke.— 19 Ese komando chishew ese pɨkɨhnint hmata hn hnoy seya wahacha par uje ye onuntpe uje keytker. Tatɨm ɨm: —¿Sehe atɨm yok latɨkpo?— 20 Hn ese pɨkɨhnint tatɨm komando ɨm: —Erze israel oso nohmɨramo otakɨsho lahwoshtɨkɨ. Sehe oduhu boy Pablo dechole eya wɨr Junta Suprema õr ɨkɨch pork sehe oduhu tatɨm õr ma kuche. 21 Ye ahakõr uje wɨr otatɨm owa. Wɨr ich oyuwe kwarenta erze hnakɨrbo uje yesh otsakɨs ɨrehe dehet pehet oyem Pablo par uje chɨkãhachɨs ich tyenɨj oshuu oshuu toy. Ochɨbɨte lahwoso ich oshuu ũru par uje ye otaakpe hn ye odoho latɨk nehech oshuu Pablo. Õr ɨre ochɨmɨt ɨre hn oyem par uje otẽr uje atɨm õr.— 22 Ese õr bahlut tatɨm ese pɨkɨhnint ɨm: —Bo eyhi. Ye atɨm latɨk erze uje atɨm yokɨke.— 23 Eseekite hn ese komando shuu otɨbii wɨr kapitan õr osiyer. Tatɨm õr ɨm: —Enshiilo wɨr ohyerptoso uhulo õr do syento par uje ohno odɨrkɨhɨ hnɨmich hn õr setenta uje oyãha kabyuhwo hn õr do syento uje otõhwa asõr. A las nueve dɨhlak hn wɨr tyenɨj ohno otĩ̵r Cesarea. 24 Bolilo kabyuhwo yewo par uje Pablo iyãha. Bolilo eylo wahacha gobernador Félix. Abeylo par uje ye latɨk duhu ɨre.— 25 Hn komando chichew hutɨta ɨm: 26 —Yok Claudio Lisias. Tichew ana hutɨta õryok bahlut gobernador Félix. Tokosɨm owa saludo. 27 Erze israel oso ochishew ese hnakɨrbichhna. Ɨchii sehe oduhu oduhu toy. Tukunt uje wɨchɨ romano os heke tɨtĩ̵r ɨre. Tokõhwa uu yok ohyerptoso hn tiyuhu wɨr õr hme. 28 Yok sehe tɨkɨraha keshɨ ɨnaapo uje erze israel oso otsɨtak ɨre heke takahi ɨre teya wɨr Junta Suprema ɨkɨchhna. 29 Uje õryok dechɨ hn tukunt uje wɨr otsɨtak pork ɨre ye ɨlo õrpe uje otata asa õr ley. Nĩhyok ye otata latɨk uje wɨchɨ shiyokõr par uje tyenɨj oshuu oshuu toy hni par uje tyenɨj oshiyeru. 30 Uje yok de wahacha ohyerpta ehet hn nohmet de uje tatɨm yok uje Pablo ɨmãho okeytkẽrye. Sehe onehnyẽr yok hn oduhu Pablo oduhu toy heke ich tuu Pablo hno tĩ̵r owa shɨchish. Titɨm erze uje sehe õr denunsya Pablo par uje tyenɨj ohno otĩ̵r ekɨch hn otatɨm owa keshɨ ɨnaapo uje sehe oduhu Pablo. Shɨ erze uje titɨm owa.— 31 Eseekite uje ich dɨhlak hn erze ohyerptoso oshiyokõr uje komando tatɨm õr. Ohnoy Pablo otseya wahacha dɨt Antípatris. 32 Uje ich dechole hn erze ohyerptoso uje odɨrkɨhɨ hnɨmichhna ocheeshpo otĩ̵r ohyerpta wahacha Jerusalén. Per erze uje oyãha kabyuhwo shɨ ohno ohnoy Pablo otseya Cesarea. 33 Uje otaachĩ̵hɨchɨs Cesarea hn oshɨm waa hutɨta ese gobernador hn oymɨhɨ Pablo par uje gobernador tɨbey. 34 Uje gobernador ler asa hutɨta hn tatɨm Pablo ɨm: —¿Ãr ɨraãpo?— Hn Pablo tatɨm ɨm: —Tokõra wahacha hnɨmich Cilicia.— 35 Hn ese gobernador tatɨm ɨm: —Uje otaachĩ̵hɨ lɨka erze uje õr denunsya owa nehe hn takĩ̵r owa.— Hn tatɨm wɨr ohyerptoso par uje shɨ otɨbey Pablo wahacha Herodes ihyuch.
1 Eseekite uje Pablo dechɨ Cesarea daalo sinko hn ese saserdote õr bahlut pisht taachĩ̵hɨchɨs. Wɨchɨ iich otsɨɨ Ananías. Wɨr õya ɨre erze õr bahluwo nohmɨramo uje otɨbey dɨt Jerusalén. Hn otõhwa hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Tértulo. Wɨchɨ chɨrahapa chiilehet. Õr ɨre otĩ̵r gobernador ɨkɨch par uje otatɨm uje Pablo shiyokõr uje ich mɨhnũwo. 2 Uje otõhwa Pablo hn Tértulo tatɨm Félix ɨm: —Ɨrhĩche Félix, ich oyɨnshɨp owa pork ich osdeyo uje shish õryok aho kɨɨs pork abeylshɨp õryok. Ich oyɨnshɨp owa uje ich eykdeyo heke ahakõr omɨhɨ wɨr pɨhnapso ele hnɨmich. 3 Ich oyɨnshɨp owa uje nos ahakõr wɨr kuche omoho lekɨtiyo uhu ɨtsorz. 4 Ye tahmũrpe uje pahwoso berzo hn patɨm owa per hap ẽr yok uhu pɨkaap. 5 Oyɨraha uje Pablo shish shuu israel oso õr aho duhlu uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo. Wɨchɨ wɨr õr bahluwa erze oso uje ye olotiis Jesuspe uu dɨt Nazaret osht. 6 Ye shɨ erzepe. Wɨchɨ hnoy dihipo kɨnãho seya õr templo patikɨt ehet. Õryok ley sɨtak uje shuu ɨtsorz. Heke oyishew ɨre ɨchii oyepyẽr pork õryok ley tata shuu ɨtsorz. 7 Per komando Lisias tɨrẽt hn shuu õryok hn chekshuhu Pablo õryok hme. 8 Tatɨm õryok ɨm: “Erze uje sehe õr denunsya Pablo tyenɨj ohno otĩ̵r gobernador ɨkɨch par otatɨm ɨre.” Ele ahle ich owa shɨ tyenɨj ekitkẽr Pablo par nos eraha erze uje oyitɨm owaka ich ũru.— 9 Hn erze uje õya Tértulo otatɨm gobernador otsɨɨ: —Ich ũru uje wɨchɨ tatɨm owaka.— 10 Ese gobernador chishĩ̵r Pablo chĩ̵ra namɨta par uje chilehet. Pablo tatɨm ese gobernador ɨm: —Tɨkɨraha uje owa ich ãyo kɨhniya uje owa jwe uje abey wɨr israel oso. Heke ich pehet kɨɨs uje yok de lɨka ekɨch. Ye tiyokõr uje mɨhnĩ̵kpe. 11 Ich daalo dose uje yok dechɨ Jerusalén. Kɨmɨjɨ atɨm yeẽk ich tatɨm owa uje ich ũru. Tɨtĩ̵r Jerusalenni par uje tɨkeeychãha Porrosht.— 12 Hn Pablo tatɨm ese gobernador ɨm: —Erze hnakɨrbo uje yesh õr denunsya yok ye onomo yokpe uje tiyokos yeekĩ̵hɨ wahacha templo patikɨt ehet. Ye onomo yokpope uje tiyokos yeekĩ̵hɨ wahacha sinagoga aho. Hn ye onomo yokpope uje tiyokos oso lekɨtiyo ese dɨt Jerusalén ehet. 13 Erze hnakɨrbo sehe oduhu dahwoso ũru uje otatɨm owa uje õr denunsya yok per ye õr pwelpe. 14 Ich ũru uje tɨkeeychãha uu õryok poruwo wɨshɨ õr Porrosht. Wɨchɨ Jesús uje tɨkeeychãha per wɨr otata uje ye jukur. Ye tokotiis latɨk erze uje Porrosht ahwoso tata uje Moisés hn erze profeta ochichewkite. 15 Porrosht ahwoso tata uje deeych yet nehe hn shuu wɨr õr ɨkpo erze uje ye olotiis ɨrpe hn shuu wɨr õr ɨkpo erze uje otsotiis ɨre. Ye tokotiispe uje wɨr õr ɨkpo nehe. Hn wɨr õr ɨtspo erze uje õr denunsya yok, ye olotiispe. 16 Heke shish sehe tiyokõr omɨhɨ Porrosht ɨle ɨkɨch hn erze oso õr ɨkɨch toy par uje ye tɨkɨpookpe.— 17 Hn Pablo tatɨm gobernador ɨm: —Ich ãyo kɨhniya uje yok de wahacha dukuhla. Takaashpohna tɨtĩ̵r Jerusalén. Tokõhwa hnote par uje tokosɨm wɨr losuhlaabo uje odechɨ Jerusalén hn tokõhwa hnote par tokoshɨ ofrenda templo ehet. 18 Tinshii yok hn takaha tɨtĩ̵r templo patikɨt ehet hn Israel oso nohmɨramo uje otãra Asia ochish yok. Ye oso onõya yokpe hn ye tuu õr aho duhlupe.— 19 Hn Pablo tatɨm gobernador ɨm: —Wɨr israel oso uje otãra Asia tyenɨj otaachĩ̵hɨ lɨka ekɨch nehe par uje õr denunsya yok kɨmɨjɨ odɨraha uje tiyokõr mĩ̵hnɨk. 20 Erze uje ode lɨka par õr denunsya yok tyenɨj otatɨm owa kɨmɨjɨ odish mĩ̵hnɨk o kɨmɨjɨ ye odishpe uje yok de Junta Suprema õr ɨkɨchhna pork wɨr odechɨ toy. 21 Shɨ õr pwele otatɨm owa uje tɨkɨbichɨhɨ Junta Suprema õr ɨkɨchhna titɨm õr too: “Ele deeych otõhwa yok otseya yok lɨka pork ye tokotiispe uje deeych yet nehe hn nos wɨr topo õr ɨkpo.”— 22 Gobernador Félix chɨrahapa õr ɨluu erze Porrosht aabo heke tatɨm õr uje ich yuwɨrke. Tatɨm Pablo ɨm: —Uje komando Lisias taachĩ̵hɨ lɨka hn tɨkitkẽr ɨre kɨmɨjɨ ahakõr mĩ̵hnɨk o kɨmɨjɨ ye ahakõrpe.— 23 Ese gobernador Félix tatɨm ese kapitan par shuu wɨr ohyerptoso otɨbey ese Pablo per oshɨm par uje shɨ dɨrkɨhɨchɨs ohyerpta ehet hn ye onontew erze ɨr ihyẽrepe uje otĩ̵r par uje otakashɨm ɨre oshɨm ɨre uje nihyokĩ̵hɨ ahɨr. 24 Deeych yet hn gobernador Félix taachĩ̵hɨchɨspo. Ich tõhwa nerãhta Drusila. Wate israel yãr. Félix shuu otɨbii Pablo. Hõr nerãhta otẽr uje tata uu Jesucristo hn otẽr uje tata uje tyenɨj ye olotiis ɨrpe. 25 Uje Pablo keytkẽr õr hn tatɨm õr ɨm: —Nos wɨr oso tyenɨj oshiyokõr uje om uje Porrosht sahmũr. Nos wɨr oso nohmɨr nohmɨr tyenɨj otɨbey ɨre par uje ye oniyokõr uje mĩ̵hnɨk. Deeych yet nehe hn Porrosht sepyẽr erze uje oshiyokõr mɨhnũwo.— Ese gobernador ich chishlabe. Tatɨm Pablo ɨm: —Ich da ya. Bo etĩ̵r ohyerptapo. Uje yok tyemptɨkɨsh nehe hn tɨkɨbi owapo.— 26 Ese gobernador shish shuu otɨbi Pablo par uje keytkẽr per shɨ iyem par uje Pablo ɨshɨm ɨre hnote par uje shuu tokolɨhɨchɨs ohyerpta ehet. 27 Nehech do ãyo gobernador Félix shish tɨbii Pablo par keytkẽr. Uje tokole uje ɨre gobernador hn wɨch masaha owich ese Porcio Festo. Ese Félix sehe duhu erze israel oso onahmũr ɨre heke iimɨhɨ Pablohochɨs ohyerpta ehet.
1 Eseekite hn Festo taachĩ̵hɨchɨs Cesarea par uje masaha wɨchɨ gobernador Félix owich. Uje ich daalo tre hn Festo tokolɨhɨchɨs Cesarea hno tĩ̵r Jerusalén. 2 Uje dechɨ Jerusalén hn erze saserdote õr bahluwo hn uu israel oso õr bahluwo uje otɨbey dɨt otaachĩ̵hɨ ɨr ɨkɨch hn õr denunsya Pablo. 3 Õr ɨre otsapur Festo par uje shuu otõhwa Pablo otseya Jerusalén pork õr ɨre ochɨmɨt ɨre par uje oyemɨhɨ dehet pehet par uje oshuu. 4 Festo tatɨm õr ɨm: —Pablo yesh de wahacha dɨt Cesarea ohyerpta. Je daalo arhaabo nehe hn takaha tɨtĩ̵r Cesarea. 5 Uje takaha tɨtĩ̵r wahacha ich olak bahluwo nohmɨramo tyenɨj õya yok par uje õr denunsya Pablo kɨmɨjɨ niyokõr uje mĩ̵hnɨk.— 6 Festo dechɨ Jerusalén shɨ daalo arhaabo kɨmɨjɨ daalo osho o kɨmɨjɨ daalo dye hn hno cheeshpo tĩ̵r Cesarea. Uje deychole hn hno tĩ̵r ɨr ofisina hn shuu otɨbi Pablo. 7 Uje otõhwa hn erze israel oso uje otãra wahacha Jerusalén ochɨpeẽsa ɨre hn õr denunsya. Otatɨm ese gobernador uje shiyokõr kuche kɨhniya uje ich mɨhnũwo pisho. Wɨr sehe oduhu lahwoso ũru per ye õr pwelpe. 8 Hn Pablo tatɨm ese gobernador ɨm: —Ye tiyokõr petɨkni erze uje israel oso õr ley sɨtak. Hn ye tiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨpe asa templo patikɨt ehet hn ye tiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨpe ese romano oso õr rey.— 9 Festo sehe duhu wɨr israel oso onahmũr ɨre heke tatɨm Pablo ɨm: —¿Je ahmũr etĩ̵r wahacha Jerusalén par uje etĩ̵r yok ofisina wahacha nehe hn tɨkitkẽr wɨr uje õr denunsya owa?— 10 Hn Pablo tatɨm ese Festo ɨm: —Owa jwe uje romano oso õr bahlut chɨbɨte owani. Ich om uje ẽr yok per ye ompe uje jwe kɨnẽhe tẽr yok. Eraha uje ye tiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨpe erze israel oso. 11 Kɨmɨjɨ tiyokõr uje mɨhnũwo uje ye ley nahmũrpe hn ley tata uje tyenɨj tɨkɨtɨ ich om. Per kɨmɨjɨ ye tiyokõrni erze mɨhnũwo uje erze israel oso otatɨm owaka ich ye ompe asɨm yok õr par uje oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ. Sehe tɨtĩ̵r wɨchɨ romano oso õr bahlut pisht ɨkɨch par uje wɨchɨ tẽr yok kɨmɨjɨ tiyokõrni uje mĩ̵hnɨk o ye tiyokõrpe.— 12 Gobernador Festo hõr wɨr nahĩ̵re okeytkẽrye. Uje yuwɨrke hn Festo tatɨm Pablo ɨm: —Ich apur yokɨke par uje etĩ̵r wɨchɨ romano oso or bahlut pisht ɨkɨch par uje tẽr uje ata hn tatɨm owa kɨmɨjɨ ahakõr mɨhnũwo o kɨmɨjɨ ye ahakõrpe heke tɨbɨte pahwoso par uje etĩ̵r wahacha ɨr ɨkɨch nehe.— 13 Eseekite uje ich daalo arhaabo hn rey Agripa hõr nẽrahta Berenice otaachĩ̵hɨchɨs Cesarea otekɨrɨhɨ Festo. 14 Uje odechɨ daalo kɨhniya hn Festo tatɨm rey ɨm: —Hnakɨrbich de lɨka uje iich otsɨɨ Pablo. Uje ese gobernador Félix tokolni hn iimɨhɨ lɨka ohyerpta ehet. 15 Uje tɨtĩ̵r Jerusalenni hn erze saserdote õr bahluwo hn erze õr bahluwo uje otɨbey dɨt õr denunsya ɨre. Otsapur yok par uje tuu oshuu oshuu toy. 16 Titɨm õr too: “Romano oso õr ɨluu ye nahmũrpe uje tukulo yeẽk uhulo toy uje ehn yahpaa tĩ̵r jwe ɨkɨch hn erze uje õr denunsya ɨre odechɨ toy par uje oshiyokosye kɨmɨjɨ ũru o kɨmɨjɨ ye ũrpe uje otata.”— 17 Festo tatɨm rey ɨm: —Wɨr õya yokni hn oyaachĩ̵hɨ lɨka. Dechole hn tɨtĩ̵r ofisina hn tuu otõhwa ese hnakɨrbich. 18 Erze uje õr denunsya Pablo oyehet hn ochiilehet per ye otata latɨk uje ich mɨhnũwo uje tuu peyuwo tɨsĩ̵r. 19 Uje õr denunsya Pablo ich shɨ otata uje teeychãha Porrosht yet hn õr ɨre shɨ oteeychãha yet. Wɨr otata hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Jesús toni per Pablo tata uje yesh ɨka.— 20 Hn Festo tatɨm rey ɨm: —Ye tɨkɨraha uje tyenɨj tiyokõr par tɨnshii heke tapur Pablo kɨmɨjɨ nahmũr do tĩ̵r Jerusalén par uje nɨshiihi wahacha. 21 Per Pablo sapur par uje tĩ̵r ese romano oso õr bahlut pisht ɨkɨch heke titɨm pahwoso par uje shɨ sakahachɨs ohyerpta ehet nehech yok pwele tuu ohnoy ɨre otseya wahacha nehe.— 22 Rey Agripa tatɨm Festo ɨm: —Sehe takĩ̵r ɨre.— Hn Festo tatɨm ɨm: —Ẽhe, dechole hn ẽr.— 23 Uje ich dechole hn rey Agripa hn asa Berenice otaachĩ̵hɨchɨs Festo ɨr ofisina. Ich õr ɨshuwo ɨhĩ̵rtso. Uu ohyerptoso õr bahluwo õya õr hn uu politiko yewo õya õr toy. Festo tatɨm wɨr ohyerptoso par uje otõhwa Pablo hn otõhwa. 24 Festo tatɨm õr ɨm: —Rey Agripa hn nos wɨr olak uje olak de lɨka, uje yok de wahacha Jerusalenni hn uu israel oso õr denunsya ese hnakɨrbich. Õr denunsya lɨka toy ele dɨt Cesarea, otɨbich otsɨɨ: “Ye ompe uje wɨch ɨka. Uhu oduhu oduhu toy.” 25 Tɨkitkẽr ɨre hn ye tishpe uje mĩ̵hnɨk uje wɨchɨ shiyokõr par uje tuu oshuu oshuu toy. Wɨchɨ sapur yok par uje hno tĩ̵r wahacha romano oso õr bahlut pisht ɨkɨch par uje wɨchɨ tẽr ɨre. Heke tɨbɨte par tuu wɨch hno tĩ̵r wahacha Roma nehe. 26 Nĩhyok uje mɨhnũwo uje Pablo shiyokõr par uje tichew tɨbɨte hutɨta par tokosɨm ese romano oso õr bahlut pisht. Tokõhwa teya olak ɨkɨch hn wɨchɨ ɨtspo rey Agripa par uje ẽrlo erze uje ɨre tata hn atɨmlo yok par uje tichew nehe. 27 Par yok ich ye ompe uje ohyerptoso ohnoy yeẽk otseya wahacha Roma hn ye titɨm õrpe erze mɨhnũwo uje shiyokõrni.—
1 Eseekite hn rey Agripa tatɨm Pablo ɨm: —Sehe tuu atɨm õryok uje ahakõrni.— Hn Pablo sem namɨta tatɨm õr ɨm: 2 —Rey Agripa, ich pehet kɨɨs uje yok de lɨka ekɨch par uje tuu eraha uje erze israel oso õr ahwoso uje õr denunsya yok ich ye ũrpe. 3 Tahmũrpa uje yok de lɨka ekɨch pork nos eraha wɨr israel oso õr ɨluu hn eraha toy erze uje oshuu wɨr otsɨtak hn oshuu wɨr oshiyokosye. Heke tapur owa par ẽr yok uje titɨm owa hn ye uhu patɨm owa. 4 Eseekite hn nos wɨr israel oso ochɨraha uje tiyokorĩ̵hɨ wahacha hnɨmich uje yok shurẽheni hn uje tiyokorĩ̵hɨ ele Jerusalen toy. 5 Osdeyo uje õr ɨre ochɨraha yok. Kɨmɨjɨ onahmũr ich otatɨm olak uje antni pɨluu iich otsɨɨ fariseo uje õr ley ich ma kɨhniya. Iyuwe erze fariseo yewo õr ɨluu. 6 Ele ahle ich yok de lɨka olak ɨkɨch shɨ pork ye tokotiispe ese uje Porrosht tatɨm uu õryok poruwo wɨshkite uje tyenɨj oshiyokorĩ̵hɨ Cristo. 7 Erze israel oso uje õr wee dose oyem uje Porrosht tatɨm õryok poruwo wɨshkite. Heke deeych hn dɨhlak shish oshiyokõr Porrosht ɨbiyo. Shish oyem uje Cristo taãcha nehe ɨtso uje Porrosht tatɨm õryok poruwo wɨshkite per õr denunsya yok pork shish tiita uje Porrosht shuu Cristo taãchni ɨtso uje tatɨm õryok poruwo wɨshkite. 8 ¿Ɨnaapo uhulo kɨnẽheshɨp uje Porrosht pwele shuu wɨr topo õr ɨkpo?— 9 Eseekite hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Antkite tuu peyuwo tɨsĩ̵r uje pɨbiyo shɨ par tɨhne wɨr Porrosht aabo uje ye olotiis Jesuspe uu dɨt Nazaret osht. 10 Heke tiyokorĩ̵hɨ wahachni Jerusalén tuu ɨtsorz. Erze saserdote õr bahluwo oshɨm yok par uje tish wɨr Porrosht aabo okɨhniya hn tuu ochɨmchaha õr karsel ehet. Uje oshuu õr oshuu otoy ich tahmũr. 11 Shish tɨtĩ̵r wɨr sinagoga aho par tuu otsepyẽr õr. Yok prowa tuu ochish majamichɨhɨ Porrosht. Ich tɨkɨtak pish õr nehech tɨtĩ̵r wɨr dihipo kɨnãho õr duwo hn tish õr.— 12 Eseekite hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Uje tɨtĩ̵r wɨr dihipo õr duwo ich tɨtĩ̵r ese dɨt uje iich otsɨɨ Damasco toy par uje tishew õr. Erze saserdote õr bahluwo wɨr uje oshɨm yok par uje tɨtĩ̵r wahacha. 13 Uje ich deeych pehet hn yok dechɨ dehet pehet. Tokomo luuta uje tãra poõrc ich jwertpa. Iyuwe wɨchɨ deeych uje chihit. Wate chihit yok hn nos wɨr pihyẽre uje õya yok. 14 Õryok kayɨhɨchɨs hnɨmich hn tukunt õr ahwoso uje seẽt hebreo õr ahwoso tatɨm yok ɨm: “Saulo, ¿ɨnaapo heke yesh ahakõr mɨhnɨkĩ̵hɨ yok? Erze uje ahakõr shish shuu owa dosdarak per shish ahakõr. Ehet kata. Shɨ owa ɨtso uu wey uje ochichew ich terĩ̵hɨ naner.” 15 Titɨm too: “Ɨrhĩche, ¿owa yeẽkpo?” Hn ese Ɨrhĩch tatɨm yok ɨm: “Yok Jesús uje yesh ahakõr mɨhnɨkĩ̵hɨ yok. 16 Alehet. Shɨ tɨkitokolɨhɨ ekɨch par uje tiihla owa par pɨbɨk par uje atɨm õr uje amo yok hn par uje atɨm õr uje tokowa owa nehe. 17 Tɨkɨbey owa par uje ye ahnapso oduhu owa hn erze dihipo kɨnãho õr ɨtspo. Erze dihipo kɨnãho wɨr uje tuu bo etĩ̵r õr 18 par uje atɨm õr pahwoso. Ye odɨraha. Ich shɨ õr ɨtso uje ode dɨhlelta ehet. Uje ochɨraha pahwoso ich shɨ ɨtso uje luu chihit õr. Kɨmɨjɨ onahmũr shɨ tyenɨj ye olotiis yok hn tokoshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Heke tiyuhu orĩ̵hɨ Satanás hme hn tɨbɨte õr Porrosht hme hn õr owich de ɨre ahɨr.” Erze uje Jesús tatɨm yokni.— 19 Hn Pablo tatɨm rey Agripa ɨm: —Tiyokõrni uje Jesús tatɨm yok uje sowa yok ɨre. 20 Titɨm orĩ̵hɨ Damasco wapni hn tɨtĩ̵r wahacha Jerusalén par uje titɨm õr. Tɨtĩ̵r lekɨtiyoho hnɨmich Judea hn titɨm õr hn tɨtĩ̵r erze dihipo kɨnãho õr hnɨmo hn titɨm õr toy. Titɨm õr par uje oshuu daho chuuna uje oshiyokõr mɨhnũwo uje ye Porrosht nahmũrpe. Titɨm õr uje tyenɨj oym wɨr deluu mɨhnũ hn ye olotiis Cristope. Wɨchɨ uje Porrosht sahmũr. Titɨm õr par uje oshiyokõr om par uje nos ochɨraha uje wɨr Porrosht aabo. 21 Shɨ pork tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tuu ɨtsorz hn erze israel oso ochish yokɨhɨchɨs templo patikɨt ehet ɨchii sehe oduhu yok. 22 Porrosht shish takashɨm yok heke ye oduhu yokpe nehech ele ahle. Tiyehe olak ɨkɨch hn titɨm olak toy uje shish titɨm uu ɨhĩ̵r deyo hn uu losuhlaabo. Shɨ titɨm õr uu Porrosht ahwoso uje Moises chichewkite uje tyenɨj tokole nehe hn titɨm õr uje erze profeta yewo wɨshɨ otatkite uje tyenɨj tokole nehe. Shɨ erze uje titɨm õr tuu ɨtsorz. Yelɨj titɨm õr tuu kɨnãho. 23 Erze profeta otata uje Cristo tyenɨj toy hn wɨchɨ uu webich os uje ɨkpo. Cristo shuu otsanɨmɨrãha lahwoso par uje otatɨm uu nahnapso hn uu dihipo kɨnãho. Ɨr ahwoso shɨ ɨtso luu uje chihit õr ich ochɨraha dehet.— 24 Eseekite uje Pablo tatɨm õr shuu ɨtsorz hn Festo tɨbich ɨm: —Pablo, owa totihla. Owa ler ma heke shuu owa totihla.— 25 Hn Pablo tatɨm ɨm: —Ɨrhĩche Festo, ye yok totihlpe. Erze uje titɨm olak ye kɨnãhape. Ich ũru. 26 Ese rey Agripa chɨraha uje titɨmke heke ye tɨkɨtɨlpe uje titɨm ɨre. Ye tokotiispe uje ese rey Agripa chɨraha uje oso oshiyokorĩ̵hɨ Jesús wahacha Jerusalenni. Ye olakɨspe uje oshiyokorĩ̵hɨ Jesús.— 27 Hn Pablo tatɨm rey Agripa ɨm: —Rey Agripa, ¿je ye otiispe erze uje profeta otatkite? Tɨkɨraha uje ye otiispe.— 28 Rey Agripa tatɨm Pablo ɨm: —Atɨm yok pɨkaapɨke. ¿Je uhu eyuwo tɨsĩ̵r uje sehe uhu tomsaha par Porrosht aap?— 29 Hn Pablo tatɨm ɨre ɨm: —Kɨmɨjɨ pahwoso arhaabo o kɨmɨjɨ kɨhniya per shɨ ɨtsye uje sehe tuu amsaha par Porrosht aap. Yok orar tapur Porrosht par uje ye shɨ owa nohmɨra uje amsaha par Porrosht aap per nos wɨr erze uje otẽr yokɨhɨ lɨka omasaha par Porrosht aabo toy. Sehe tuu nos olak ɨtso yok pork yok Porrosht aap. Shɨ ye tahmũrpe uje olak ɨtso yok uje yok de ohyerpta ehet hn ochĩ̵ra kenena pɨhmiko.— 30 Eseekite hn rey Agripa iyehet hn wɨch ɨtspo gobernador Festo hn Berenice. Uje erze yewo omo õr hn oyehet toy. 31 Otokolɨhɨchɨs pwert ehet hn nos okeytkẽrye otsɨɨ: —Ele hnakɨrbich ye niyokõr latɨk uje mĩ̵hnɨk par uje oshuu oshuu toy hn ye ompe uje ochɨmchaha karsel ehet.— 32 Hn rey Agripa tatɨm Festo ɨm: —Ele hnakɨrbich ye niyokõrpe uje mĩ̵hnɨk heke om uje tokolɨhɨ ohyerpta per ye pwel tokolpe pork sapur par uje tĩ̵r romano os õr bahlut pisht ɨkɨch heke tyenɨj uhu ohnoy otseya wahacha.—
1 Eseekite hn ese gobernador chɨbɨte uje Pablo tyenɨj hno tĩ̵r Italia heke wɨr õr ihyẽriyo yewo õya ɨre. Chɨbɨte õr kapitan hme uje iich otsɨɨ Julio par uje tɨbey õr. Ese kapitan hõr wɨr ohyerptoso weeta iich otsɨɨ otɨbey rey. 2 Pohorrza data dechɨ waa je tãra wahacha dɨt Adramitio. Ich de par uje tokole hno tĩ̵r wahacha duwo uje de Asia. Yok Lucas. Tokõya Pablo hn yewo õya toy. Oyii wate pohorrza ehet. Aristarco iya õryok. Tãr wahacha dɨt Tesalónica uje dechɨ hnɨmich Macedonia. Uje oyii ehetɨke hn pohorrza tokole. 3 Uje dechole hn oyaachĩ̵hɨchɨs ese dɨt Sidón. Kapitan Julio sosɨr Pablo. Ɨshɨm ɨre par uje hno tĩ̵r wahacha dɨt ehet tekɨrɨhɨ wɨr nahĩ̵re par uje oshɨmɨhɨ kuche uje nihyokĩ̵hɨ Pablo ahɨr. 4 Oyii pohorrza ehetɨhɨchɨspo ese dɨt Sidón hn oyitokole. Ich myent tɨbichu hn sontew õryok heke oyɨkãha hnɨmich Chipre wɨrc. 5 Oyɨkãha onoota bahluta erze hnɨmo ɨkɨch Cilicia hn Panfilia nehech oyaachĩ̵hɨ dɨt Mira uje dechɨ hnɨmich Licia. 6 Uje oyaachĩ̵hɨchɨs hn ese kapitan chish pohorrza yata waa je tãra dɨt Alejandría waa je tyenɨj hno tĩ̵r wahacha hnɨmich Italia. Shuu oyii ehet par oyuko. 7 Ich daalo kɨhniya uje asa pohorrza shɨ saraãshi ɨre pork myent data tɨbichu heke ich kwestpa par uje oyaachĩ̵hɨ dɨt Gnido ɨkɨch. Shish myent tɨbichu pohorrza ɨkɨch heke oyɨkãhachɨs hnɨmich Creta wɨrc nehech oyaachĩ̵hɨchɨs dɨt Salmón ɨkɨch. 8 Uje oyɨkãhachɨs onoota bahluta wɨrc ich myent tɨbichu jwertpa heke ich kwestpa uje oyɨkãhachɨs ese hnɨmich Creta nehech oyaachĩ̵hɨchɨs ese owich uje iich otsɨɨ Buenos Puertos. Wɨchɨ yẽrɨj dukuhlehechɨs ese dɨt Lasea. 9 Ich daalo kɨhniya par uje oyaachĩ̵hɨ wahacha heke ich yarhakpa uje oyukulpo pork ich terɨhɨ hmamo ɨshɨrĩt. Pablo sakɨt õr ɨm: 10 —Ɨrhĩche hõr watsaklo, ye ompe uje yukulo. Ich yarhakpa uje eyok pohorrza hmarta hn erze kushjãro uje de ehet yaka hn nos yɨtɨlo.— 11 Per ese uje chobɨrho pohorrza hn ese pohorrza yɨnsɨrc pisht tatɨm õr par pohorrza tokolpo. Ese ohyerptoso õr kapitan sahmũr uje otata hn ye nahmũrpe uje Pablo tata. 12 Ele owich uje õryok de hnɨmich Creta ɨkɨch ich ye ompe uje yiyakahalo par erze hmamo ɨshɨrĩt. Heke ich okɨhniya uje otsahmũr par uje ohno otĩ̵r wahacha dɨt Fenice par otsakahachɨs. Wɨchɨ dɨt chɨnkiya uje deeych yakaha heke om par yiyakahalo. Ese Fenice dechɨ hnɨmich Creta toy. 13 Eseekite ɨchii myent tɨbichu. Tãra sur per ye jwertpe heke wɨr õr eyuwo tɨsĩ̵r uje om par ohno otĩ̵r wahacha dɨt yet. Otsem pohorrza ankla hn ohno ochɨkãhachɨs hnɨmich Creta wɨrc. 14 Wɨsɨk wɨsɨk hn myent tɨbichu tãra norte ich jwertpa. Asa myentɨta shɨ tãra ese hnɨmich. 15 Tɨbichu wate pohorrza. Wap oshuu dɨjerpta chɨnkiya myentɨta per ye õr pwelpe heke oym. Shɨ myent hnoy. 16 Uje asa pohorrza chɨkãha hnɨmich ijaab nẽr uje iich otsɨɨ Cauda ich kasi ye õryok pwelpe oyihyeru ese kenuut uje shish dechɨ pohorrza atsɨkɨta. 17 Otsem ochɨbɨte pohorrza ehetɨke. Oshiyeru asa pohorrza iche ochĩ̵ra piyolt par uje ye kãrpe asa pohorrza bahluta. Banko dechɨ onoota ehet ich kɨhniya uje iiyo otsɨɨ Sirte. Ich otola par uje asa pohorrza chishew erze banko. Heke otãra ankla uje ɨtso kotsɨrbo par uje asa pohorrza shɨ hno saraãshi ɨre hn myentɨta hnoy. 18 Myent hn owɨt wokor shuu asa pohorrza telerrzpa. Uje ich dechole dɨhɨrbɨt shish tyempɨt mĩ̵hnɨk heke otãra ochɨbɨte awɨt erze kushjãro uje ohnoy par ochiwãha. 19 Uje ich dechole yet hn ochishew erze pohorrza ɨshujãro hn otãra ochɨbɨte awɨt toy. 20 Ich daalo kɨhniya uje ye oyum deeychpe uje tokole hn dɨhlak ich ɨtspo ye porrzeebĩ̵rsh pork shish ɨbɨk hn myent data. Õryok eyuwo tɨsĩ̵r uje tyenɨj nos oyɨtɨ. 21 Nos wɨr õr ɨre ich osdeyo uje ye otaakpe. Pablo iyehetɨhɨchɨs õr ehet hn tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbo watsaklo, kɨrẽhe shɨ ahakõrlo uje titɨm olakni ich shɨ iyakahalo wahacha Creta hn ich ye wɨr olak kushjãro pyertpe. 22 Per ele ahle ich ye uhu olak dosdarak pork ye olak latɨk toy. Shɨ asa pohorrza tyenɨj kara hn hmarta. 23 Yok Porrosht aap. Tiyokõr ɨr ɨbiyo. Uje ich dɨhlakhna hn Porrosht shuu ɨr anjel tokolɨhɨ pɨkɨch. 24 Tatɨm yok ɨm: “Pablo, ye atɨla. Tyenɨj etĩ̵r wɨchɨ romano oso õr bahlut pisht ɨkɨch. Shɨ pork owa orar apur Porroshthna par uje nos takashɨm erze uje odechɨ ahɨr asa pohorrza ehet heke ye nos otope.” Wɨr uje anjel tatɨm yokhna shuu ɨtsorz.— 25 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Hnakɨrbo watsaklo, ye atɨlɨlo. Ye tokotiispe uje Porrosht tyenɨj shiyokõr uje ese anjel tatɨm yokhna. 26 Shɨ asa pohorrza tyenɨj chish hnɨmich nehe.— 27 Eseekite ich daalo katorse hn shish myent data shuu wate pohorrza tĩ̵r lekɨtiyo asa onoota bahluta waa je iich otsɨɨ Mar Adriático. Uje ich dɨhlich pehet hn erze uje ochish obiyoho pohorrza ehet õr eyuwo tɨsĩ̵r uje ich hnɨmich yẽrɨj dukuhla ese õr ɨkɨch. 28 Heke otsɨteẽta ese awɨt kesh terɨhɨ latɨkpo hn ochish treynta y seys metro. Wɨsɨk wɨsɨk hn otsɨteẽtpo. Ich ochish beynti syete metro. 29 Otola uje asa myentɨta shuu wate pohorrza shiyeru kojano heke otãra ankla oshuu kwatro ochɨbɨte awɨt pohorrza atsɨkɨta par uje shɨ sontew asa pohorrza. Õr ɨre ich sehe oduhu dechole shɨchish. 30 Erze uje ochish obiyoho wate pohorrza ehet oshuu deyuwo tɨsĩ̵r uje sehe oyuhwo hn ɨchii ochɨrmas ese kenuut uje de pohorrza ehet par ochɨbɨte awɨt. Õr ɨre oshiyokõr wɨchɨ par uje erze yewo jelje otãra ankla odɨbɨte awɨt pohorrza dejerptapo. 31 Pablo chɨraha heke tatɨm ese kapitan hõr wɨr ɨr ohyerptoso ɨm: —Kɨmɨjɨ wɨr otokolɨhɨ ana pohorrza ehete nos wɨr olak tyenɨj atɨlo.— 32 Hn erze ohyerptoso ochekshehe ese kenuut atshũro hn ese kenuut kayɨhɨ awɨt. 33 Uje ich deych huta hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Ich daalo katorse uje ye aakɨlpe pork shish olak eyuwo tɨsĩ̵r uje atɨlo. 34 Aakɨlo par uje olak ukurbosh par uje olak pwele aachĩ̵hɨlo hnɨmich nehe. Ye atɨlope. Hni uu olak akĩ̵rt nohmɨramo ye tokolpe.— 35 Uje ich nos Pablo tatɨm õr shuu ɨtsorzɨke hn chishew pan hn orarɨhɨ wɨr õr ɨkɨch tatɨm Porrosht ɨm: —Hnechɨt dich.— Sehek ese pan ɨchii tew. 36 Nos wɨr õr ɨre otsahmũr uje Pablo tatɨm õr hn otew toy. 37 Nos wɨr eyok terɨhɨ dos syento setenta y seys uje eyok de lɨka pohorrza ehet. 38 Uje otaak ich nos otsatsoko hn otãra ochɨbɨte awɨt erze trigo uje de wate pohorrza bolekta par uje shɨ wate pohorrza hɨroj. 39 Eseekite uje ich deeych tokole hn erze uje ochish obiyoho wate pohorrza ehet ye odɨrehepe ese hnɨmich. Per omo asa ɨryashta ɨbɨta uje chepɨkaap. Sehe olo otĩ̵r wahacha par uje asa pohorrza iyeehechɨs hnɨmich. 40 Uje ohyo erze ankla ashtĩ̵ro hn oymɨhɨ awɨt uut hn yewo ochiyuhu erze lukweriyo uje oshiyeru wate timon par uje ochobɨrho asa pohorrza. Otsem asa beelta uje de wate pohorrza dejerpta ɨchii asa myentɨta hnoy. Ochobɨrho asa pohorrza otseya wahacha ese awɨt uje chepɨkaap. 41 Ye onom wɨchpe ese bankɨt uje de awɨt uut hn ochiyey. Chishew wate pohorrza ich ye tokolpe. Erze owɨt wokor deyo shuu wate pohorrza atsɨkɨta nehech shuu kara. 42 Erze ohyerptoso uje otɨbey wɨr õr ihyeriyo ich sehe oduhu õr oduhu otoy par uje ich ye oyuhwo onan narrza. 43 Per ese kapitan ye nahmũrpe uje oshuu wɨchɨ Pablo heke sontew õr. Nos tatɨm wɨr uje ochɨraha otsan narrza par uje shuu ohno otĩ̵r wahacha uje hnɨmich de. 44 Erze yewo uje ye odɨraha onan narrzpe tyenɨj ononãha tabla hn erze pohorrza ɨrpo nehech otaachĩ̵hɨ wahacha hnɨmich. Nos wɨr õr ɨre ye latɨk toy. Nos otaachĩ̵hɨ wahacha hnɨmich.
1 Eseekite uje ich nos oyaachĩ̵hɨchɨs hnɨmich hn ye õryok latɨk toy. Ich oyɨrahaka ya uje ese hnɨmich iich otsɨɨ Malta. 2 Erze uje odebuhu wahacha onɨshiishɨp õryok ochukuta jwekɨta pork ɨbɨk hn kɨɨs hn otseta õryok. 3 Pablo chish wɨrye piyo. Uje ehn yahpaa nɨmchaha jwekɨta hn echeẽt uje de erze piyo ehet chuuna uje duhlu hn tokole hn ches Pablo hmata. 4 Erze oso uje odebuhuchɨs shɨ oteychɨm ese echeẽt uje tĩ̵r hnɨmichɨhɨ Pablo hmata hn okeytkẽrye otsɨɨ: —Ich ũrpa ele hnakɨrbich uje oso õr yũwɨr. Ye tooho wahacha asa onoota bahluta ehetɨke heke ese echeẽt ches par uje toy.— 5 Pablo shuu nahmɨta telerrza hn ese echeẽt kayɨhɨ asa jwekɨta. Per ese echeẽt woso ye niyokõr latɨk. 6 Erze oso shɨ oyeem uje Pablo hmata koos o kɨmɨjɨ duhu toy hn kayɨhɨ hnɨmich. Ich oyeem osdeyoko hn ye latɨk tew heke omye otsɨɨ: —Lɨkɨ uu porrosht yet.— 7 Eseekite hn erze oso õr bahlut iich otsɨɨ Publio. Ɨr hnɨmo ich ye dukuhlehe oryõkpe. Chɨmchaha õryok dahuch par uje daalo tre oyiyakaha ehet. Ich nɨshiishɨp õryok. 8 Publio ɨr deych shɨ de darpich eeych permo. Shuu aat duhlu hn shuu tichɨ. Pablo hno tĩ̵r ɨre hn orar sapur Porrosht hn chɨbɨte nahme eeych hn chukuta. 9 Nos wɨr uje õr permo ochunt uje ɨtsorz. Otãra lekɨtiyo ese hnɨmich hn ohno otĩ̵r Pablo. Nos chukuta õr. 10 Wɨr onɨna õryok heke otõhwa erze kushjãro par oshɨmɨhɨ õryok. Uje ich oyɨnshii õryok par uje oyuko oyonãha pohorrza yata hn wɨr oshɨmɨhɨ õryok oposo par oyaakɨhɨ dehet pehet. 11 Eseekite hn pohorrza dechɨ waa je tãra dɨt Alejandría. Kojano po osiyer shɨ ɨtso oso tẽhi dɨjerpta ejwert. Erze kojano po iiyo otsɨɨ Cástor hn Pólux. Asa pohorrza shɨ iyehechɨs hnɨmich nehech erze hmamo ɨshɨrĩt sɨhna ɨre. Ich shekurko tre uje oyiyakaha ese hnɨmich. Oyii asa pohorrza ehet hn oyitokolɨhɨchɨs. 12 Uje oyaachĩ̵hɨchɨs dɨt Siracusa hn oyiyakaha oyuhu daalo tre. 13 Hn oyitokolɨhɨchɨs oyuko nehech oyaachĩ̵hɨ wahacha dɨt Regio. Uje dechole hn myent tɨbichu tãra sur heke oyitokolɨhɨchɨs. Deeych yet hn oyaachĩ̵hɨ wahacha dɨt Puteoli. 14 Oyihnɨmichɨhɨ pohorrza ehet hn oyish Porrosht aabohochɨs. Wɨr otsapur õryok par uje oyiyakaha õr ahɨr shɨ daalo syete heke oyiyakaha õr ahɨr. Depwe oyitokole oyɨrkɨhɨ hnɨmich oyɨtĩ̵r Roma. 15 Eseekite hn Porrosht aabo uje odebuhu Roma ochunt uje oyɨtĩ̵r õr heke otokolɨhɨchɨs Roma par uje oyishyehe dehet pehet. Yewo otĩ̵r ese dɨt uje iich otsɨɨ Tres Tabernas hn yewo oyuwe otĩ̵r ese dɨt uje iich otsɨɨ Foro de Apio. Uje Pablo teychɨm õr hn ɨshɨm Porrosht hnechɨt dich hn shuu duurapo. 16 Eseekite uje oyaachĩ̵hɨchɨs dɨt Roma hn ese ohyerptoso õr bahlut ɨshɨm Pablo par uje debuhu uje ɨre sahmũr. Shɨ ohyerptosht tyenɨj tɨbey ɨre. 17 Ich daalo tre uje Pablo dechɨ hn shuu otɨbi erze israel oso õr bahluwo uje odebuhuchɨs Roma. Uje otakɨsho lawich hn tatɨm õr ɨm: —Pɨhnapso watsaklo, ye tiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ petɨkni erze eyok ɨhnapso hn ɨtspo ye tiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ petɨkni erze eyok poruwo wɨshɨ õr ɨluu. Ochish yokɨhɨ wahacha dɨt Jerusalén hn oshɨm yok wɨr romano oso. 18 Ese romano oso õr bahlut sapur yokni par uje sehe dɨraha kɨmɨjɨ tiyokõr uje mĩ̵hnɨk. Ye dishpe uje tiyokõr uje mĩ̵hnɨk par uje oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ heke sehe diyuhu yokɨhɨ asa ohyerpta ehet. 19 Per erze israel oso ye onahmũrpe uje chiyuhu yok. Heke titɨm ɨre par uje tɨtĩ̵r wɨr romano oso õr bahlut pisht ɨkɨch. Erze pɨhnapso ye oniyokõr latɨk uje mɨhnɨkĩ̵hɨ yok par uje yok denunsya õr. 20 Heke tɨkɨbi olak par uje takachɨm olak hn tɨkitkẽr olak. Ye tokotiispe ese Cristo uje yesh pɨhnapso oyeem uje Porrosht chɨbɨte lahwoso par shuu tɨrẽt nehe heke oshiyeru pɨhmike ochĩ̵ra kenent.— 21 Otatɨm Pablo otsɨɨ: —Õryok ye hutɨrãk tãr wahach petɨkhna Judea par uje oyɨraha. Hn uu eyok ɨhnapso uje otãr wahacha õr ɨtspo ye odish latɨk uje ahakõrni. 22 Per sehe oyẽr ahwoso pork oyɨraha uje nos oso lekɨtiyo okeytkẽrye hn ich otsɨtak erze uje ye olotiis Jesuspe.— 23 Heke nos ochɨbɨte deeych nohmet par uje otakɨsho lawich hn otẽr ɨre. Eseekite uje terɨhɨ ese deeych hn okɨhniya otakɨsho lawichɨhɨ wahacha Pablo ihyuch. Dɨhɨrbɨt nehech yɨlkashɨp hn Pablo sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso shiyokorãha õr. Nos tatɨm õr uje Porrosht shiyokõr par uje tɨbey laabo. Wɨchɨ prowa shuu ochɨraha uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite par uje ye olotiis ɨre. Tatɨm õr uje Moises lɨshɨ chichewkite uje tata Jesús hn tatɨm õr toy uje erze profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite uje otata Jesus toy. 24 Yewo ye olotiispe uje Pablo tatɨm õr hn yewo otsotiis. 25 Oshiyokosye ɨchii otokolɨhɨ ese pwert ehet. Uje ehn yahpaa olope ɨchii Pablo tatɨm õr ɨm: —Ich ũru uje Porrosht Ɨchɨbich shuu wɨchɨ profeta Isaías tatɨm wɨr eyok poruwo wɨshkite ɨm: 26 “Porrosht sole: Bo atɨm erze oso on: Shish entlo per yelɨj erahalo uje tata. Shish amlo uje eychɨmlo per yelɨj erahalo.” 27 Hn Porrosht tatɨm ese profeta ɨm: “Atɨm õr uhu ɨlorz pork erze oso ich oshuu dehe kata. Oshiyeru nar hn õr ɨlɨ kututa pork ye onahmũrpe oteychɨm latɨk hn ye onahmũrpe otẽr latɨk. Ye onahmũr odɨrehepe pork kɨmɨjɨ odɨraha ich tyenɨj otĩ̵r yok hn tuu õr owich oomɨhɨ pahɨr shɨ ɨtso uje tukuta õr.” Wɨr uje profeta chichewkite.— 28 Hn Pablo tatɨm õr ɨm: —Sehe tuu erahalo uje Porrosht shuu titɨm wɨr dihipo kɨnãho par uje shuu õr owich omɨhɨ dahɨr. Heke erze dihipo kɨnãho otẽr Porrosht ahwoso uje olak ye ahmũrlo ẽrlope .— 29 Uje Pablo tatɨm õr shuu ɨtsorz hn erze israel oso ohno otokolɨhɨchɨs pwert ehet. Ɨchii oshiyokosye uje ohno. 30 Eseekite ich do ãyo uje Pablo dechɨ ese pwertɨt uje sahlni. Nos wɨr uje otekɨrɨhɨ ɨre ich shuu otsakɨr par uje okeytkẽrye. 31 Ye tola õrpe. Shish tatɨm õr uje Porrosht shiyokõr par tɨbey laabo. Nos tatɨm õr uu Jesucristo ɨr ɨluupo uje shiyokõrni. Ye latɨk nontew ɨre.
1 Yok Pablo uje tuu ochichew pahwoso ochɨbɨte ana hutɨta. Yok Jesucristo ɨr ɨbɨk. Porrosht chiihla yok hn chiyuhu yokɨhɨ laabo õr ehet par uje yok ɨr apóstol hn shuu tanɨmɨrãha lahwoso titɨm oso uje Jesucristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 2 Porrosht tatɨm erze israel oso uu õr profeta poruwo wɨshɨ par uje ochichew ɨr ahwoso. Tatɨm õrkite uje chɨbɨte lahwoso par uje tyenɨj Cristo taachĩ̵hɨ ĩ̵rmo nehe. 3 Shɨ Porrosht tata uje tyenɨj shuu Deyjɨt tãra erze israel oso õr porokkite rey David par uje shuu wɨchɨ tokole hnakɨrap. 4 Porrosht chɨbɨte orhõta uje Jesús wɨchɨ uu ɨr Ijɨt pisht uje shuu ɨkponi tokolɨhɨ erze topo õr ahɨr. Porrosht Ɨchɨbich yelɨj niyokõr mĩ̵hnɨk. Wɨchɨ uje ɨshɨm Porrosht Ijɨt ukurbo. Ɨr Ijɨt wɨchɨ Jesucristo uu eyok Ɨrhĩch. 5 Cristo wɨchɨ uje sosɨr yok par uje shuu tomsaha par ɨr apóstol hn tanɨmɨrãha ɨr ahwoso titɨm erze oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo par uje ye olotiis Jesucristope hn par uje oshuu Jesucristo dich. 6 Olak ɨtso õr, Porrosht chiihla olak par uje uhulo Jesucristo masaha par uje wɨchɨ uu olak Yɨnsɨrc. 7 Tuu ochichew pahwoso ochɨbɨte ana hutɨta par tokosɨm olak uje olak dechɨ dɨt Roma. Porrosht sahmũr olak. Chiihla olak par uje amsahalo par ɨr aabo. Sehe tuu Porrosht uu eyok Deych hn eyok Ɨrhĩch Jesucristo odosɨr olak hn oduhu olak aho kɨɨs. 8 Sehe titɨm olak kuche ich kɨhniya per wap tɨkɨnshɨp Porrosht tĩ̵ra eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr iich par nos wɨr olak pork oso uje ode lekɨtiyo otata uje olak uje ebuhulo dɨt Roma ich ye otiislo eyok Ɨrhĩch Jesucristope. 9 Ich tɨnaha yok uje tiyokõr Porrosht ɨr ɨbiyo pork tanɨmɨrãha ɨr ahwoso titɨm õr uje Jesucristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Porrosht wɨchɨ uje chɨraha uje shish yok orar tapur ɨre par olak. 10 Shish yok orar tapur Porrosht kɨmɨjɨ nahmũr ich shuu takaha tekɨrɨhɨ olak shɨchish. 11 Shish sehe takaha par uje tekɨrɨhɨ olak par uje tokosɨr olak. Shɨ sehe ma tuu olak duurapo, 12 hn yok ɨtspo, pork sehe tuu akashɨmlo yok par tukuurapo hn takashɨm olak par uje ma ye yotiislo eyok Ɨrhĩch. 13 Pɨshɨbo watsaklo, sehe tuu erahalo uje shish sehe takaha par uje tekɨrɨhɨ olak per shish kuchẽrk sontew yok heke ye yok pwele tɨtĩ̵r olakpe. Sehe tuu oso ma okɨhniya omasaha par Porrosht aabo par õya olak shɨ ɨtso uje tiyokorãha erze Porrosht aabo yewo uje õr dihipo kɨnãho. 14 Porrosht ɨshɨm yok lahwoso par uje tanɨmɨrãha heke titɨm erze griego yewo hn erze dihipo kɨnãho, hn titɨm erze uje õr eykdeyo hn erze uje ye õr eyuwĩ̵rsh, 15 heke sehe tɨtĩ̵r olakɨhɨ wahacha dɨt Roma shɨchish par uje titɨm olak hn erze oso yewo Porrosht ahwoso uje Jesús ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 16 Ye tɨkɨpookpe uje titɨm oso uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr, pork kɨmɨjɨ ye olotiis erze ahwoso uje ich ɨhĩ̵rtso ich Porrosht ɨr ukurbo shuu omasaha par ɨr aabo. Titɨm erze israel oso wap hn titɨm erze dihipo kɨnãho toy. 17 Uje Jesús tooho krus eeychkite par uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr ich shuu ɨmeheeych uje Porrosht shiyokõr uje ich om per shɨ ɨmeheeych par erze uje ye olotiis ɨrpe. Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Shɨ erze uje ye olotiis ɨrpe ich nĩhyok õr hnɨtew uje de Porrosht ahɨr heke õr owich de ɨre ahɨr.— 18 Titɨm olak uje nos wɨr oso uje ye onahmũr Porrosht hn oshiyokõr uje ich mɨhnũwo ich otsontew erze ahwoso uje ich ũru uje tãra Porrosht, heke oshuu Porrosht chesdelpa hn sɨtak õr. Tyenɨj shuu ochɨraha uje sepyẽr õr nehe ich shuu dospa. 19 Nos wɨr uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo ochɨraha uje Porrosht de pork Porrosht sowa õr. 20 Uje ĩ̵rmo tenitkite ɨchii Porrosht nos shiyokõr kuche heke nos oso ochɨraha uje ɨre shish de. Ye õr pwelpe uje onomo ɨre per ochɨraha uje ɨr ukurbo deyo de, heke ich nĩhyok uje yeẽk pwele sata ɨrehe Porrosht ɨle ɨkɨch. 21 Õr ɨre ochɨraha uje Porrosht de, per ye oduhu Porrosht dichpe, hn ye onɨna ɨrpe. Shɨ oshuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ erze kuche uje ye jukur heke õr eyuwo ich shɨ ɨtso dɨhlele. 22 Otata uje ich õr eykdeyo per wɨr shɨ oshuu ɨre ɨtso uje õr totihlo. 23 Porrosht ich hũre hn yelɨj nɨhna ɨre, per oym Porrosht hn oshiyokõr kojano po ochii wɨr ɨr porroshtɨhɨ. Erze kojano po oshiyokõr oshuu ɨtso oso hn shɨ ɨtso chɨpɨrme hn shɨ ɨtso loshɨpo hn shɨ ɨtso echĩ̵re. 24 Heke Porrosht iim õr par uje oshiyokõr erze kuche mɨhnũwo uje shɨ õr ɨre otsahmũr. Oshiyokorĩ̵hɨye erze uje shuu opook. 25 Porrosht ich ũru per wɨr okoswãha heke ohno oteeychãha erze uje ye Porroshtpe. Shɨ oteeychãha erze uje Porrosht shiyokõrkite hn oshiyokõr erze kuche ɨr ɨbiyo. Porrosht wɨchɨ uje nos shiyokõr erze kuche. Wɨchɨ uje tyenɨj onarim ɨre hn oteeychãha. Ich om uje oniyokõr oduhu ɨlorz. 26 Heke Porrosht iim õr par uje oshiyokõr erze kuche mɨhnũwo uje otsahmũrpa uje shuu oso opook. Tɨmcher oym dabiyo par uje õhyiyer ahɨr. 27 Hnakɨrbo õr ɨtspo oym nerẽhte par uje õhyiye ahɨr hn ye opookpe. Otsahmũrpa oshiyokõr erze mɨhnũwo per ich oshye leshĩ̵ro hn masaha õr aho. 28 Otata uje nĩhyok ye Porroshtɨkɨsh, heke Porrosht iim õr par uje shɨ oshiyokõr erze kuche mɨhnũwo uje shish oshuu deyuwo tɨsĩ̵r. 29 Shish õr eyuwo tɨsĩ̵r erze kuche mɨhnũwo uje ich kɨnãho kɨnãho hn ye shɨ erzepe, ich otsahmũr oshuu yewo doso. Ich otsahmũr uje ochukutɨrãha ɨre kuche, hn wɨr õr ɨljaabo. Shish opota kuche, hn oshuu yewo oshuu otoy. Otsahmũr uje oshiyokosye, hn otsehnyẽrye. Wɨr õr ehnito, hn ich otsahmũr uje otat lare. 30 Otsahmũr uje otatɨm yet lekushiĩ par uje oshuu sɨtak yet. Wɨr shɨ otsɨtak Porrosht, hn ye oduhu yewo õr jukur. Wɨr shɨ sehe oduhu ɨre ma deyo, hn otsahmũr uje otatɨm oso uje oshiyokõr erze kuche shɨ par uje onarim ɨre. Shish oshuu deyuwo tɨsĩ̵r erze kuche ahlo uje ich ma mɨhnũwo par uje oshiyokõr. Ye oniyokõrpe uje õr deych hn õr data otatɨm õr. 31 Wɨr shɨ oshuu deyuwo tɨsĩ̵r erze kuche uje ye jukur, hn shish oyehi lahwoso, ye oniyokõrpe. Yelɨj onuuna uje yewo õr losuhlaabo, per wɨr otsahmũr uje oshuu oso dospa. 32 Ochɨrahapa uje Porrosht chɨbɨte uje yeẽk shiyokõr erze mɨhnũwo shuu ɨtsorz ich tyenɨj tĩ̵r urhuta bahluta ehet per wɨr shish oshiyokõr. Hn ye shɨ erzepe, ich otsahmũr uje yewo oshiyokõr erze kuche mɨhnũwo ɨtso õr.
1 Heke titɨm olak uje olak israel oso. Uje olak yeẽk tata uje dihipo kɨnãho oshiyokõr uje ich mɨhnũwo ich chɨbɨte orhõta uje ɨr ɨluu ich mɨhnũ toy pork shiyokõr ɨtso õr heke ye pwelpe uje sata ɨre. 2 Yɨrahalo uje Porrosht shiyokõr om uje sepyẽr erze oso uje oshiyokõr erze mɨhnũwo uje titɨm olakɨke. 3 Uje olak yeẽk tata uje erze yewo oshiyokõr uje ich mɨhnũwo per ɨre shiyokõr toy ¿ɨnaapo heke chɨbɨte uje Porrosht ye depyẽr ɨre toy petɨk nehe? 4 Porrosht shish hneta wɨchɨ hn sosɨr heke chɨbɨte uje ye depyẽr ɨrpe per ye duhu deyuwo tɨsĩ̵rpe par uje chɨraha uje Porrosht sosɨr ɨre shɨ par uje shuu dehet chuuna uje shiyokõr uje ich mɨhnũwo hn iim hn shiyokõr uje Porrosht sahmũr. 5 Shish shuu dehet kata hn ye noympe uje shiyokõr erze uje ich mɨhnũwo par uje shiyokõr uje ich om uje Porrosht sahmũr. Shish shuu Porrosht chesdelo hn ich ehmũrc dich. Uje terɨhɨ ese ɨshɨrĩt uje sepyẽr oso nehe ich sepyẽr pishɨ wɨchɨ shuu dospa. Porrosht wɨchɨ jwe uje shish shiyokõr uje ich om. 6 Nos sepyẽr erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Ye duhu sowepe uje sepyẽr õr, hn ye noympe. 7 Per erze oso uje shish ohneta oso hn otsõsɨr õr, hn shish oshiyokõr uje ich om par uje oshuu Porrosht tatɨm õr uje õr ɨbiyo tokole om ich Porrosht tyenɨj ɨshɨm wɨr õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Wɨr uje shish oyem Porrosht par uje wɨchɨ narim õr, hn shish oyem ese ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. 8 Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt nehe ich Porrosht sowãha erze uje oshuu oso otsɨtakye. Chesdelpa uje sepyẽr õr uje ye onahmũr oniyokõrpe uje ich ũru uje Porrosht ahwoso tata. Shɨ sehe oniyokõr uje ich mɨhnũwo. 9 Nos wɨr erze oso uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo ich tyenɨj shuu kuche mɨhnũwo tĩ̵r õr. Wɨr tyenɨj ochuuna uje ich dospa. Wap shuu tĩ̵r erze israel oso hn par nos wɨr yewo uje ye õr israel osope. 10 Per nos wɨr uje oshiyokõr uje ich om Porrosht tyenɨj tatɨm õr uje oshiyokõr uje ich om, hn Porrosht narim õr hn shuu õr aho kɨɨs. Porrosht tyenɨj tatɨm erze israel oso shuu ɨtsorz wap hn shuu erze dihipo kɨnãho oyehe israel oso õr nẽr, 11 pork Porrosht ye duhu yet kɨnãhape hn duhu yet kɨnaha. Nos shuu õr ɨtsye. 12 Nos wɨr uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo uje ye Porrosht nahmũrpe hn erze ley uje Moisés chichewkite nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr ich Porrosht tyenɨj shuu otĩ̵r urhuta bahluta ehet, per ye tatɨm õr uje oyuwe erze leype. Per erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo uje ye Porrosht nahmũrpe hn asa ley waa je Moisés chichewkite de õr ahɨr ich Porrosht tyenɨj tatɨm õr uje oyuwe asa ley heke tyenɨj sepyẽr õr toy shuu ɨtsorz. 13 Erze uje ochunt asa ley per ye oniyokõrpe wɨr uje nĩhyok õr owich Porrosht ahɨr. Shɨ erze uje ye otsowepe asa ley hn oshiyokõr uje Porrosht sahmũr wɨr uje Porrosht tyenɨj shuu õr owich de dahɨr nehe. 14 Nos wɨr oso uje ye ley chɨhɨ õr ahɨrpe waa je Moisés chichewkite uje oshiyokõr uje asa ley tata ich shuu ɨmeheeych uje shɨ ɨtso uje asa ley de õr aho. 15 Oshuu ɨmeheeych shɨ ɨtso uje Porrosht chichew asa ley chɨbɨte õr aho pork ochuuna uje oshiyokõr uje mĩ̵hnɨk hn õr eyuwo shuu ochɨraha uje oshiyokõr uje ich mĩ̵hnɨk hn shuu ochɨraha toy uje oshiyokõr uje ich om. 16 Heke uje terɨhɨ ese ɨshɨrĩt nehe hn Porrosht shuu Deyjɨt sepyẽr oso uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo uje otsakɨs. Uje titɨm õr uje Jesucristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr ich titɨm õr toy uje wɨchɨ tyenɨj sepyẽr õr kɨmɨjɨ otsotiis ɨre. 17 Titɨm olak yeẽk uje ɨre israelya, hn chɨbɨte uje ɨr owich de Porrosht ahɨr heke tata uje ɨre israelya hn shiyokõr asa ley waa je Moisés chichewkite. Ich narim ɨre pork teeychãha Porrosht. 18 Tata uje chɨraha uje Porrosht sahmũr hn yeẽk shiyokorãha ɨrni erze ley uje Moisés chichewkite heke chɨraha uje ich ma om hn sahmũr. 19 Tata uje chɨrahapa Porrosht ɨr ɨluu heke takashɨm erze uje ye odɨrehepe pork õr ɨtso uje õr ɨle pata par uje oshuu ochɨraha toy. Tata uje ɨre ɨtso luu pork shiyokorãha erze uje õr ɨtso uje ode dɨhlelta. 20 Wɨchɨ tata uje pwele shiyokorãha erze uje ye odɨraha Porrosht ɨluupe, hn tata toy uje shiyokorãha pɨkɨhnino ijaabo pork erze ley uje Moisés chichewkite shuu chɨraha uje ich om hn uje ich ũru. 21 Owa uje ahakorãha yewo uhu ɨtsorz ¿ɨnaapo heke ye ahakorãha owape? Uje anɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich atɨm õr uje ye ompe par otohɨr. ¿Hap owa, je ohɨr? 22 Ata uje ye ompe par otorãha dabiyo hn nerẽhte. ¿Hap owa, je orãha erãhta? Ata uje ich etakpa erze kojano po uje oso ochii ɨr porroshtɨhɨ per ¿je amsaha wɨr õr templo aho par uje orha erze kojano po ɨr kushjãro uje oso oshɨmɨhɨ? 23 Ata uje ich ahmũr Porrosht ɨr ley. ¿Je uhu Porrosht disdelo uje aluwe asa ley? 24 Porrosht ahwoso tata uje dihipo kɨnãho ochinehnɨm Porrosht ɨr iich pork olak aho yuhurash. 25 Kɨmɨjɨ olak yeẽk ye sowe erze ley uje Moisés chichewkite ich asa sirkunsisyon uje de ɨre ich bale, per kɨmɨjɨ sowe asa ley ich ye jukur asa sirkunsisyon. 26 Heke kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ uje nĩhyok ɨr yarta waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon per shish shiyokõr uje asa ley tata ich shɨ ɨtso uje asa yarta de ɨre. 27 Uje etĩ̵rlo Porrosht ɨle ɨkɨch nehe kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ uje ye ɨr yarta chɨhɨpe waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon hn ye sowe asa ley ich wɨchɨ tyenɨj denunsya olakɨhɨ Porrosht ɨle ɨkɨch olak uje ley de olak ahɨr hn olak yar de uje iich otsɨɨ sirkunsisyon per shish aluwelo asa ley. 28 Erze uje õr israel oso õr eyuwo tɨsĩ̵r uje õr israel oso pork õr yar de per Porrosht tata uje wɨr ye israel oso pishope. Asa yarta wate ye yarta pishtpe shɨ pork ochiyuhu õr yũhurrza pɨkaabɨt. 29 Erze israel oso pisho wɨr uje õr aho kɨnãho pork asa yarta waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon de õr aho uje Porrosht Ɨchɨbich shiyokõr. Porrosht narim õr, ye hnakɨrbo onarim õrpe.
1 Heke titɨm olak. ¿Je om uje olak israel oso o je ye jukur? ¿Je om uje olak yarta de waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon o je ye jukur? 2 Ich om uje olak yarta de hn ich om uje olak israel oso. Wap titɨm olak uje ich om uje olak israel oso, pork Porrosht ɨshɨm olak lahwoso par uje abeylo. 3 Kɨmɨjɨ yeniyo olotiis Porrosht ¿je wɨr oduhu Porrosht sẽhi lahwoso? 4 Ye ũrpe pork Porrosht yelɨj sẽhi lahwoso. Nos wɨr uje ɨre tata shish ũru. Kɨmɨjɨ nos hnakɨrbo shɨ otata lekushiĩ per Porrosht ahwoso shish ũru pork ɨr ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Ich ɨmeheeych uje Porrosht ahwoso ich ũru. Uje oso otata uje ɨre tata dekushiĩ per shish serz õr.— 5 Kɨmɨjɨ yewo otata otsɨɨ: —Erze kuche mɨhnũwo uje yiyokõrlo chɨbɨte orhõta uje Porrosht shiyokõr uje ich om.— ¿Je om uje otata uje Porrosht shiyokõr uje ich mĩ̵hnɨk uje sepyẽr õr shuu ɨtsorz? Shɨ oyiita ɨtso uje hnakɨrbo otsẽrza, ye ɨlo Porroshtpe. 6 Ye Porrosht niyokõrpe uje ich mĩ̵hnɨk uje sepyẽr õr shuu ɨtsorz. Kɨmɨjɨ Porrosht ye depyẽr õr duhu ɨlorz ich ye pwele depyẽr erze oso uje ode nãhu ĩ̵rmo nehe. 7 Kɨmɨjɨ israel osht tata ɨm: —Uje pukushiĩ dɨbɨte orhõta uje Porrosht tata uje ich ũru hn tuu ɨre ma dich ¿ɨnaapo heke Porrosht sepyẽr yok shɨ ɨtso uje tiyokõr uje mĩ̵hnɨk? 8 ¿Ɨnaapo heke ye yiyokõrlo uje ich mɨhnũwo par uje erze om tĩ̵r eyok?— Oso ode uje otata oshuu ɨtsorz otsɨɨ: —Pablo shiyokõr erze kuche mɨhnũwo heke erze uje ich om tĩ̵r ɨre.— Ich om uje Porrosht sepyẽr erze oso uje otata lekushiĩ oshuu ɨtsorz. 9 Titɨm olak uje olak israel oso ¿je olak eyuwo tɨsĩ̵r latɨkpo? ¿Je eyok ma om je erze oso yewo? Ye eyok ma ompe je erze yewo. Tuu ɨmeheeych uje eyok israel oso hn nos wɨr oso yewo shɨ nos eyok ɨtsye. Nos yiyokõrlo uje ich mɨhnũwo pork eyok ɨluu mɨhnũ ich shɨ ɨtso eyok yɨnsɨro. 10 Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Nĩhyok uje yeẽk shiyokõr uje yok ley tata, nĩhyok hnii nohmɨra. 11 Nĩhyok yeẽk uje chɨraha Porrosht ɨr ɨluu. Nĩhyok yeẽk uje chukwi pork sehe dɨraha Porrosht. 12 Nos wɨr oso oshiyokõr uje kɨnaha, ye oniyokõrpe uje Porrosht sahmũr. Nos õr ɨtsye, oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Nĩhyok yeẽk uje shiyokõr uje ich om, hnii nohmɨra. 13 Õr ahwo ich shɨ ɨtso luke uje shɨ ɨsãha hn ɨr aat tokole pork shɨ otata lahwoso par uje otsehnyẽr oso, hn ich õr ahwo wosdeyo shɨ ɨtso echĩ̵re uje ich wosdeyo. 14 Shish õr ahwoso mɨhnũwo tokolɨhɨ õr ahwo hn otsajĩ̵rye ɨkiyo. 15 Shish ochɨmɨt ɨre par ooshɨ otsatsɨr yewo par uje oshuu õr oshuu otoy. 16 Nos wɨr õr ɨluu shɨ par shuu oso õr kushjãro taata hn shuu õr dosdarakpa. 17 Ye odɨrehepe uje oshuu oso õr aho kɨɨs. 18 Ye otola Porroshtpe.— Wɨr erze uje Porrosht ahwoso tata. 19 Yɨrahalo uje erze ley wɨr par erze israel oso pork wɨr uje Porrosht ley de õr ahɨr. Nos oyuwe erze ley. Nĩhyok yeẽk pwele sata shuu ɨtsorz heke Porrosht chɨbɨte nos wɨr oso uje ode nãhu ĩ̵rmo õr hnɨtew de ɨre ahɨr. 20 Nĩhyok yeẽk pwele shiyokõr uje erze ley tata. Shish oyuwe Porrosht ɨr ley heke õr hnɨtew de ɨre ahɨr. Ɨr ley shɨ shuu ochɨraha uje oshiyokõr erze kuche mɨhnũwo uje ye Porrosht nahmũrpe. 21 Per ele ahle Porrosht chɨbɨte orhõta latɨkpo uje tyenɨj oshiyokõr par uje õr owich de ɨre ahɨr. Wɨchɨ kɨnaha pork ye dɨbɨtpe uje tyenɨj oniyokõr uje asa ley tata par uje õr owich de Porrosht ahɨr. Erze uje Moisés chichewkite hn erze uje erze profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite tata uje deeych yet nehe hn yeẽk ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 22 Porrosht chɨbɨte uje nĩhyok õr hnɨtew nos wɨr erze uje ye olotiis Jesucristope, kɨmɨjɨ õr israel oso hn kɨmɨjɨ õr dihipo kɨnãho, 23 pork nos wɨr oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo nos oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Nĩhyok uje yeẽk shɨ shiyokõr uje ich om ɨtso uje Porrosht sahmũr. 24 Shɨ Porrosht sosɨr eyok hn shuu eyok owich de dahɨr. Ye duhu bahatɨkɨsh. Jesucristo wɨchɨ uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 25 Porrosht shuu Jesucristo tɨrẽt par uje ɨr armɨsta noshɨ hn ɨshɨ eyok hnɨtew, per shɨ erze uje ye olotiis Cristope wɨr uje õr owich de Porrosht ahɨr. Heke chɨbɨte orhõta uje Porrosht shiyokõr uje ich om pork uje ehn yahpaa Cristo taãchkite ich Porrosht shɨ chɨhmer erze oso õr hnɨtew uje ye olotiis ɨrpe. Uje Cristo taãcha hn toy ich ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr, 26 hn ele ahle ich shish ɨmeheeych uje Porrosht shiyokõr uje ich om pork shish shuu wɨr õr owich de dahɨr erze uje ye olotiis Jesuspe. 27 ¿Je oso õr pwele uje onarim ɨrehe Porrosht ɨle ɨkɨch? Nĩhyok ye õr pwelpe. ¿Ɨnaapo heke ye õr pwele onarim ɨre oduhu ɨlorz? ¿Je wɨr õr pwele oniyokõr uje asa ley tata par uje õr owich dechɨ poõrc? Ye õr owich chɨhɨpe. Shɨ õr owich de poõrc pork ye olotiis Cristope. 28 Yɨrahalo uje eyoklo owich de Porrosht ahɨr shɨ pork ye yotiislo Cristope, ye pork yiyokõr asa leype. 29 ¿Je ũru uje Porrosht wɨchɨ shɨ israel oso õr Porrosht? Ye ɨlorzpe, wɨchɨ nos dihipo õr Porrosht toy. 30 Porrosht shɨ nohmɨra de, heke erze israel oso õr owich de Porrosht ahɨr kɨmɨjɨ ye olotiis Cristope, hn nos wɨr dihipo õr owich de toy kɨmɨjɨ ye olotiis Cristope. 31 Uje yomsaha par eyok Porrosht aabo shɨ pork ye yotiis Cristope ¿je ye yuhu jukur asa ley waa je Moisés chichewkite? Ye ũrpe. Shɨ yuhu asa ley bale pork wate shuu yɨrahalo uje yiyokõrlo uje mɨhnũwo heke tyenɨj ye yotiislo Cristo.
1 Abraham wɨchɨ uu eyok porokkite uje eyok israel oso pork nos wɨr eyok poruwo wɨshɨ otãra ɨre. ¿Abraham niyokõr latɨkpo par uje ɨr owich de Porrosht ahɨr? 2 Ye Abraham niyokõrpe uje om par uje shuu ɨr owich de Porrosht ahɨr heke ye pwele narim ɨrehe Porrosht ɨle ɨkɨch. 3 Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Abraham ye lotiis Porrosht petɨkkite heke Porrosht ɨshɨ ɨr hnɨtewɨhɨ dahɨr hn shuu ɨr owich de dahɨr.— 4 Ele ahle ich erahalo uje yeẽk chishew obiyo hn serz hnote wɨr ye shɨ odosɨmɨhɨ ɨrpe. Oshɨm ɨre pork wɨr uje ɨre serz. 5 Per kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ uje ye lotiis Porrosht uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ dahɨr, ich Porrosht perdonar erze kuche mɨhnũwo uje shiyokõr shɨ pork ye lotiis ɨre heke shuu ɨr owich de dahɨr. Ye niyokõr uje ich om par uje serz ɨr owich Porrosht ahɨr. 6 Rey David lɨshɨ tata shuu ɨtsorz toy. Tata uje ich om par ese hnakɨrbich uje Porrosht ɨshɨ ɨr hnɨtewɨhɨ dahɨr pork ye lotiis ɨrpe, per ye doshɨ par ese uje shiyokõr kuchẽrk par uje serz dawich. 7 David tata shuu ɨtsorz ɨm: —Ich om par erze uje Porrosht perdonar õr kuche mɨhnũwo uje oshiyokõr hn chɨkey uje oshiyokõr. 8 Ich om par ese hnakɨrbich uje ye Ɨrhĩch duhu doshɨ ɨr hnɨtewɨhɨ dahɨrpe.— Wɨr uje David tata. 9 Ese om uje David tata ¿je Porrosht shɨ dosɨm erze uje õr yarta de waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon o je dosɨm toy erze uje nĩhyok ye õr yãrɨrash? Nos yiita uje Porrosht chɨbɨte Abraham ɨr owich dahɨr shɨ pork ye lotiis ɨrpe. 10 ¿Je Porrosht tatɨm Abraham uje ɨr owich de ɨre ahɨr uje ɨr yarta dekite waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon o je nĩhyok ye ɨr yãrɨrash? Uje ehn nĩhyok ye ɨr yãrɨrash ich Porrosht tatɨm ɨre 11 ɨm: —Ebɨte owa yarta par uje eraha uje owa owich de pahɨr pork ye otiis yokpe.— Heke Abraham wɨchɨ uu õr poorc nos wɨr erze uje ye olotiis Porroshtpe uje nĩhyok ye õr yãrɨrash waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Porrosht nos ɨshɨ õr hnɨtew uje de ɨre ahɨr. 12 Abraham wɨchɨ uu õr poorc toy nos wɨr erze israel oso uje ye olotiis Porroshtpe uje õr yar de waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon, per otseẽt Abraham toy uje ye olotiis Porrosht petɨkkite uje ehn nĩhyok ye ɨr yãrɨrash. 13 Eseekite hn Porrosht chɨbɨte lahwoso par uje ɨshɨmɨhɨ ĩ̵rmo Abraham hn erze uje otãra ɨre. Shɨ tatɨm ɨre pork wɨchɨ ye lotiis ɨrpe heke Porrosht chɨbɨte uje tyenɨj ɨshɨ ɨr hnɨtewɨhɨ dahɨr. Abraham ye niyokõr uje erze ley tata par shuu Porrosht tatɨm ɨre shuu ɨtsorz. 14 Porrosht shɨ ɨshɨm ĩ̵rmo erze uje ye olotiis ɨrpe. Ye dosɨm erze uje oshiyokõr uje erze ley tata. Wɨr shɨ sehe oduhu tokole uje ye jukur uje ye olotiis Porroshtpe, hn ye jukur erze ɨr ahwoso uje chɨbɨte, per ye õr pwelpe. 15 Uje ley de, ich shuu sepyẽr erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo, per kɨmɨjɨ nĩhyok ley ich ye õr pwele otsowepe. 16 Heke õr owich dechɨ Porrosht ahɨr per shɨ par erze uje ye olotiis ɨrpe. Erze uje Porrosht chɨbɨte lahwoso tatɨm Abraham wɨr shɨ pork Porrosht sehe dosɨr oso. Tyenɨj yakaha erze oso uje otãra Abraham. Ye shɨ par erze israel osope uje ye olotiis Porroshtpe hn asa ley de õr ahɨr waa je Moisés chichewkite. Erze uje Porrosht tatɨm ɨre wɨr par erze dihipo kɨnãho toy uje ye olotiis Porroshtpe shɨ õr ɨtso uje Abraham ye lotiis Porrosht petɨkkite. Wɨr shɨ õr ɨtso uje otãra Abraham lɨshɨ heke Abraham wɨchɨ nos eyok poorc. 17 Porrosht ahwoso tata uje Porrosht tatɨm Abraham ɨm: —Tuu dihipo okɨhniya ode nehe uje shɨ õr ɨtso uje otãra owa.— Heke Porrosht chɨbɨte shɨ ɨtso uje otãra Abraham. Wɨchɨ uu Porrosht pisht uje ye Abraham lotiispe. Wɨchɨ uje ɨshɨm topo õr ɨkɨrĩt, hn nos shiyokõr wɨr kuche uje wapkite ich nĩhyok. 18 Abraham ɨrãhta ich ebɨr heke ye õr ĩjɨrsh per Abraham shish ye lotiis Porroshtpe uje tatɨm ɨre uje dihipo okɨhniya otãra ɨre pork Porrosht tatɨm ɨrkite ɨm: —Tuu okɨhniya uje otãra owa nehe.— 19 Abraham shuu deyuwo tɨsĩ̵r uje ich yej terɨhɨ uje toy pork ich ta par terĩ̵hɨ syen ãyo per shish ye koswãha Porroshtpe. Shuu deyuwo tɨsĩ̵r uje Sara ich ɨlarpa hn ebɨr per shish ye koswãha Porroshtpe. 20 Ye lotiis Porrosht ahwospe uje chɨbɨte tatɨm ɨrkite hnii pɨkaap. Shɨ ma chɨbɨte uje Porrosht ahwoso tyenɨj yakaha, hn shish nɨna Porrosht. 21 Chɨrahapa uje Porrosht pwele shiyokõr uje tatɨm ɨrkite. 22 Uje ye lotiis Porroshtpe shuu ɨtsorz ich Porrosht chɨbɨte uje tyenɨj ɨshɨ ɨr hnɨtewɨhɨ dahɨr hn shuu ɨr owich de dahɨr. 23 Uje Porrosht shuu ochichew lahwoso uje tyenɨj ɨshɨ Abraham ɨr hnɨtewɨhɨ dahɨr ich ye duhu odichewpe shɨ par Abraham. 24 Shuu ochichew par eyok toy. Tyenɨj ɨshɨ par eyoklo toy uje ye yotiislo Porrosht uje shuu eyok Ɨrhĩch Jesús tokolɨhɨ erze topo õr ahɨrkite. 25 Wɨchɨ Jesús uje oshuu oshuu toy par uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr pork yiyokõrlo uje ich mɨhnũwo. Porrosht shuu ɨkpokite uje nos ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.
1 Titɨm olak uje eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr ich shuu Porrosht ehet kɨɨsɨhɨ eyoklo shɨ pork ye yotiis ɨrpe. 2 Heke Cristo shuu Porrosht kahnɨr eyoklo pork nĩhyok ye eyok hnɨtew chɨhɨ ɨre ahɨrpe shɨ pork ye yotiis ɨrpe. Ich eyok ayla uje yɨrahalo uje deeych yet nehe hn shuu eyok ɨluu ɨtso Porrosht ɨr ɨluuta hn yebuhulo ɨre ahɨr. 3 Ye shɨ eyok ayla yuhu ɨtsorz. Eyok ayla toy uje kuche mɨhnũwo tĩ̵r eyoklo pork yɨrahalo uje erze kuche mɨhnũwo shɨ tĩ̵r eyok par ma shuu eyok ukurbosh par uje ma eyok ewenta erze kuche. 4 Uje shish ma eyok ewenta ich shuu eyok ɨluu ma om ɨtso uje Porrosht sahmũr. Uje eyok ɨluu om ɨtsorz ich shuu yɨrahapa uje Porrosht ahwoso shish yakaha. 5 Yelɨj sẽhi lahwoso heke ye duhu yɨpooklope pork Porrosht chɨbɨte Dechɨbich eyok aho uje shuu yɨrahalo uje Porrosht sahmũr pishɨ eyok. 6 Antkite hn eyok hnɨtew de Porrosht ahɨr pork nĩhyok uje yeẽk pwele ɨshɨ. Uje terɨhɨ ese ɨshɨrĩtkite uje ich om hn Cristo toy par uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr pork nos oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. 7 Nĩhyok yeẽk uje ɨshɨmɨhɨ ɨre par uje oshuu oshuu toy par uje ye oduhu yet uje shish shiyokõr asa ley waa je Moisés chichewkite. Per kɨmɨjɨ sehe oduhu oduhu toy ese yet uje ɨluu om kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ uje sahmũr ɨre hn ɨshɨmɨhɨ ɨre par uje masaha owich shuu oshuu ɨre oshuu toy 8 per Porrosht sowa eyok uje ich sahmũr pishɨ eyok shuu ɨtsorz. Uje ehn yiyokõrlo kuche mɨhnũwo ich Porrosht shuu Cristo toy par uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ dahɨr. 9 Heke ele ahle ich ye eyok hnɨtew chɨhɨ Porrosht ahɨrpe pork Cristo tooho krus eeych. Ɨr armɨsta noshɨ par uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Ich ũrpa uje Cristo shish sosɨr eyok par uje ye Porrosht depyẽr eyok nehe hn nɨmchaha eyok urhuta bahluta ehet. 10 Ich ɨmeheeych uje ɨtsorz pork uje ehn eyok Porrosht ɨmãhoni ich shuu Deyjɨt tooho krus eeych par uje shuu Porrosht ehet kɨɨsɨhɨ eyok. Ele ahle ich Porrosht ehet kɨɨsɨhɨ eyok heke ich ũru uje eyok tyenɨj yebuhulo Porrosht ahɨr nehe pork Cristo ɨkponi hn takashɨm eyoklo. 11 Ye shɨ erzepe. Eyok ayla toy pork Porrosht wɨchɨ eyok Porrosht, pork eyok Ɨrhĩch Jesucristo shuu Porrosht ehet kɨɨsɨhɨ eyoklo. 12 Eseekite uje ĩ̵rmo tenit ich nĩhyok ye latɨk toy, per shɨ hnakɨrbich nohmɨra shuu erze kuch mɨhnũwo tĩ̵r ĩ̵rmo, heke nos oso tyenɨj otoy pork nos oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. 13 Ehn yahpaa Moisés dichew asa leykite ich shish erze kuche mɨhnũwo de nãhu ĩ̵rmo. Per kɨmɨjɨ nĩhyok ye ley chɨhɨpe ich ye õr pwelpe uje otata uje oyuwe ley pork nĩhyok. 14 Uje Adán lɨshɨ de nehech terɨhɨ uje Moisés lɨshɨ de ich shish otoy shɨ ɨtso uje oyuwe ley, per ye oniyokõrpe ese kuchɨt mɨ̃hnt uje Adán shiyokõr. Adán sohmɨra uje shiyokõr kuche dich hn Cristo sohmɨra uje shiyokõr kuche dich toy uje tɨrẽt iyehe Adán nẽr. 15 Per ese uje Cristo ɨshɨmɨhɨ oso ich kɨnaha hn ese uje Adán shuu tĩ̵r oso ich kɨnaha toy. Ese uje Adán shiyokõrkite shuu nos oso tyenɨj otoy, per ese uje Porrosht shiyokõrkite sosɨr oso okɨhniya pork ese hnakɨrbich uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr wɨchɨ Jesucristo hn ese uje shiyokõr ye bahatɨkɨsh. 16 Ese kuchɨt mĩ̵hnt uje ese hnakɨrbich shiyokõrkite wɨchɨ kɨnaha, hn ese uje ich ɨhĩ̵rt uje Porrosht ɨshɨmɨhɨ eyok wɨchɨ kɨnaha. Adán iyuwe uje Porrosht tata heke shuu Porrosht sepyẽr oso shuu otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe per Porrosht sehe dosɨr oso hn ye duhu bahatɨkɨsh. Oso oshiyokõr kuche mɨhnũwo ich kɨhniya per wɨchɨ ɨshɨ erze oso õr hnɨtew. 17 Shɨ ese kuchɨt mĩ̵hnt nohmɨra uje ese hnakɨrbich shiyokõrkite ɨchii shuu nos oso otoy, per ich ũrpa uje erze uje ye olotiis Porroshtpe ich Porrosht nos perdonar õr. Ye duhu bahatɨkɨsh pork Jesucristo wɨchɨ hnakɨrbich uje shiyokõr uje ich om heke shuu õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 18 Ese kuchɨt mĩ̵hnt uje Adán shiyokõr wɨchɨ uje shuu nos otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe, per ese uje ich ɨhĩ̵rt uje Jesucristo shiyokõr par uje sosɨr erze oso uje ye olotiis ɨre ich ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr hn shuu nos õr ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr. 19 Adán ye niyokõrpe uje Porrosht tatɨm ɨre heke shuu nos oso oshiyokõr uje mɨhnũwo, per Jesús wɨchɨ uje nos shiyokõr uje Porrosht tatɨm ɨre heke shuu oso okɨhniya uje nĩhyok õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 20 Asa ley waa je Moisés chichewkite shuu ɨmeheeych uje nos oshiyokõr uje ich mɨhnũwo pork nos oyuwe erze ley per Porrosht shɨ shuu ma ɨmeheeych uje sosɨr oso. 21 Erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokõr wɨr shuu otoy hn tyenɨj seya õr urhuta bahluta ehet nehe, per Porrosht ich sahmũr pishɨ oso heke eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ dahɨrkite par uje shuu õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre kɨmɨjɨ ye olotiis ɨrpe.
1 ¿Je yiyokõrlo latɨkpo? ¿Je ma om yesh yiyokõrlo uje mɨhnũwo par uje yuhu ma ɨmeheeych uje Porrosht dosɨr eyok? 2 Ye ompe uje yiyokõrlo yuhulo ɨtsorz. Eyok uje yomsahalo par eyok Porrosht aabo ich shɨ ɨtso uje yɨtɨlo pork ich ye yiyokõrlope erze uje ich mɨhnũwo. Uje eyok ɨtso erze topo ich ye ompe uje yiyokõrlo erze kuche mɨhnũwopo. 3 ¿Je ye erahalope nos wɨr erze uje oshuu otohɨrm ɨre pork wɨr ye olotiis Jesucristope wɨr shɨ õr ɨtso uje otoy hn õya Jesús uje tokite? 4 Uje otohɨrm eyok ich shɨ ɨtso uje yɨtɨlo hn ochihitsɨm eyok yukwĩya Cristo uje ochihitsɨm ɨre. Cristo ɨr Deych chĩ̵ra lakɨrbo shuu ɨkpo tokolɨhɨ erze topo õr ahɨr, hn uje otohɨrm eyok uje ochiyuhu eyok awɨt uut ich shɨ ɨtso uje eyok ɨkpo hn eyok ɨkɨrĩt ich ahle. 5 Kɨmɨjɨ shɨ ɨlo uje yɨtɨ hn ochihitsɨm eyok yukwĩya Cristo yuhu ɨtsorz heke ich shɨ ɨtso uje yukwĩya Cristo uje ɨkpo pork tyenɨj eyok ɨkpo nehe. 6 Yɨrahalo uje erze eyok ɨluu ɨler uje de eyok aho par uje shuu yiyokõrlo uje ich mɨhnũwo wɨr shɨ ɨtso uje ĩya Cristo uje tooho krus eeych par uje Cristo chiyuhu wɨr eyok aho. Heke ye erze kuche mɨhnũwo dii eyok delohope, 7 pork uje yeẽk toy ich ye erze kuche mɨhnũwo dii delakɨhɨpe. 8 Kɨmɨjɨ shɨ ɨlo uje yɨtɨ yukwĩya Cristo uje toni ich ye yotiis uje tyenɨj eyok ɨkpo nehe hn yebuhu Cristo ahɨr. 9 Yɨrahalo uje Porrosht shuu Cristo ɨkponi tokolɨhɨ erze topo õr ahɨr hn ich yelɨj toypo petɨk nehe pork ich nĩhyok uje yeẽk pwele shuu toypo. 10 Uje Cristo tokite ich nos ɨshɨ eyok hnɨtew pork yiyokõr uje ich mɨhnũwo per ich ye toypo petɨk nehe. Ele ahle ɨr ɨkɨrĩt de shɨ par shiyokõr uje Porrosht sahmũr. 11 Olak ɨtspo tyenɨj uhu olak ɨlo erze topo pork wɨr ich ye oniyokõrpe uje mĩ̵hnɨk, heke ele ahle ich olak ɨkɨrĩt de shɨ par uje ahakõrlo uje Porrosht sahmũr pork ye otiislo Jesucristope. 12 Heke ye ompe uje uhulo erze kuche mɨhnũwo yakaha olak uhulo ɨtso uje wɨr uu olak yɨnsɨro hn shuu olak eyuwo tɨsĩ̵r par ahakõrlo uje mɨhnũwo. 13 Ye asɨmlo olak ɨkiyo erze kuche mɨhnũwo par uje shiyokõr. Shɨ tyenɨj asɨmlo olak Porrosht uhu olak ɨlo yeẽk uje toy hn ɨkpo shɨ par uje shiyokõr uje Porrosht sahmũr. Asɨmlo olak ɨkiyo Porrosht par uje shiyokõr uje ɨre sahmũr. 14 Ye ompe uje eylo erze kuche mɨhnũwo olak yɨnsɨroho par uje chɨpa olak pork erze ley ye dii olak delohope. Shɨ Porrosht wɨchɨ uje sosɨr olak. 15 Titɨm olak. ¿Yiyokõrlo latɨkpo? ¿Je om uje yiyokõrlo erze kuche mɨhnũwo pork ye ley nontew eyokpe, hn shish Porrosht perdonar eyok? Ye ompe uje yiyokõrlo yuhulo ɨtsorz. 16 Ich erahalpa, kɨmɨjɨ asɨmlo olak yeẽk par uje wɨchɨ uu olak ɨrhĩch ich tokole uje olak ɨr yɨlo par uje ahakõrlo uje ɨre sahmũr. Heke uje ahakõrlo erze kuche mɨhnũwo ich olak erze kuche mɨhnũwo ɨr yɨlo hn erze kuche mɨhnũwo tyenɨj shuu atɨlo. Per kɨmɨjɨ asɨmlo olak Porrosht hn ahakõrlo uje ɨre sahmũr ich erze uje ich om uje ahakõrlo wɨr tyenɨj seya olak Porrosht ahɨr nehe. 17 Ich tɨkɨnshɨp Porrosht par olak pork uje wapni erze kuche mɨhnũwo wɨr uu olak yɨnsɨro, per ele ahle ich ahakõrlo uje ich om uje oshiyokorãha olakni hn ye uhu olak aho yũhɨrshpe. 18 Ele ahle ich ye erze kuche mɨhnũwo dii olak delohope per amsahalo par eey wɨchɨ olak ɨhɨrtĩ̵hɨ Porrosht hn olak ɨr yɨlo. 19 Uje tɨkitkẽr olak ich shɨ teẽt erze ahwoso uje olak erahalo. Kɨmɨjɨ tiita kɨnaha ich ye erahalope. Wapkite asɨmlo olak erze kuche mɨhnũwo par uje ahakõrlo hn shish ahakõrlo uje ich ma mɨhnũwo, per ele ahle ich asɨmlo olak par uje ahakõrlo uje ich om hn olak Porrosht ɨr yɨlo. 20 Wapkite shɨ olak erze kuche mɨhnũwo ɨr yɨlo. Erze uje ich om ich ye uhulo jukur par uje ahakõrlo. 21 Uje ahakõrlo erze kuche mɨhnũwo uje ich uhurc ¿je erzlo latɨkpo? Erze kuche mɨhnũwo uje ahakõrlo shɨ shuu apooklo nehech shuu atɨlo. 22 Ele ahle Jesucristo chiyuhu olak erze kuche mɨhnũwo par uje ye wɨr dii olak delohope hn shuu olak Porrosht ɨr yɨlo. Uje olak Porrosht ɨr yɨlo ich shuu ahakõrlo uje ɨre sahmũr. Uje uhurc nehe ich olak ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 23 Uje terɨhɨ ese deeych uje onɨshii erze uje shish oshiyokõr uje ich mɨhnũwo ich otserz ese bahat uje seya õr urhuta bahluta ehet, per ese uje Porrosht ɨshɨmɨhɨ eyok wɨchɨ ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre pork ye yotiis eyok Ɨrhĩch Jesucristope.
1 Pɨshɨbo watsaklo, shɨ titɨm olak uje olak israel oso uje erahalo erze ley uje Moisés chichewkite. Erahalo uje erze ley wɨr shɨ par erze uje ich yesh õr ɨka, ye par topope. 2 Shɨ tɨteẽta, kɨmɨjɨ tɨmcharrza abich chɨhɨ hn iim par ĩhi yet ahɨr ich iyuwe asa ley, per kɨmɨjɨ ɨr abich toy hn wate ĩhi yet ahɨr ich ye sowe asa leype. 3 Heke kɨmɨjɨ ye ɨr abich toy hn shɨ ĩhi yet ahɨr ich wate torãha dabich per kɨmɨjɨ wate abich toy ich pwele ĩhi yet ahɨr. Ich ye sowe asa leype pork ye torãha dabichpe. 4 Pɨshɨbo watsaklo, shɨ eyok ɨtso wate pork uje yapurlo Cristo par uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrni ich shɨ ɨtso uje yɨtɨlo, heke ye erze ley dii eyok delohope hn pwele yomsaha par yet ɨr yɨlo. Ele ahle ich eyok Cristo ɨr yɨlo. Wɨchɨ uje ɨkponi. Eyok ɨr yɨlo par uje yiyokõrlo uje Porrosht sahmũr, pork shɨ eyok ɨtso erze pohɨr uje ich om heke shish ɨr ee de uje ich om. 5 Uje ehn yahpaa yomsaha par uje eyok Porrosht aabo ich shish yahmũr uje mɨhnũwo. Uje yunt uje erze ley tata uje ye ompe uje yiyokõr kuche uje ich mɨhnũwo, ɨchii sehe eyok prowa par yiyokõr, hn erze kuch mɨhnũwo wɨr uje shuu oso otoy hn seya õr urhuta bahluta ehet. 6 Ele ahle ich shɨ ɨtso uje yɨtɨ heke ye erze ley dii eyok delohope. Ich eyok ɨkɨrĩt ahle de hn Porrosht Ɨchɨbich de eyok aho heke tyenɨj yiyokõr uje ɨre sahmũr, ye erze ley dii eyok delohope uje Moisés chichewkite. 7 Titɨm olak. ¿Yiita latɨkpo? ¿Je om uje yiitɨlo uje Porrosht ɨr ley ich mɨhnũ? Ye ompe uje yiitɨlo yuhulo ɨtsorz. Kɨmɨjɨ nĩhyok ley ich ye tɨkɨrehepe uje mɨhnũwo. Kɨmɨjɨ nĩhyok ley ich ye tɨkɨrehepe uje tobɨta kuche ich tiyokõr uje ich mĩ̵hnɨk pork Porrosht ley tata ɨm: —Ye abɨta kuche.— 8 Uje tukunt uje erze ley tata uje ye ompe opota kuche ɨchii tobɨta kuche ich kɨhniya. Kɨmɨjɨ nĩhyok ley erze kuche mɨhnũwo wɨr shɨ ɨtso topo pork nĩhyok yeẽk chɨraha uje ich mɨhnũwo. 9 Uje ehn yahpaa tɨkɨrehepe uje erze ley tata ich pɨkɨrĩt de, per uje tɨkɨrahani uje erze ley tata ich shuu ɨmeheeych uje yok tɨkiyuwe. Tɨkɨraha toy uje yok tyenɨj tɨkɨtɨ pork tiyokõr uje ich mɨhnũwo. 10 Erze ley tata uje tyenɨj tiyokõr par uje terz pɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre, per shɨ shuu ɨmeheeych uje tyenɨj tɨkɨtɨ. 11 Pɨluuta mɨhnũ. Wate uje sehnyẽr yok pork shuu tɨkiyuwe erze ley, heke tyenɨj tɨkɨtɨ. 12 Per nos wɨr Porrosht ɨr ley wɨr tãra ɨre. Kal nohmɨr uje Porrosht chɨbɨte wɨr shɨ tãra ɨre, hn shuu oso oshiyokõr uje ich om hn sepyẽr erze uje oyuwe. Kal ley uje Porrosht chɨbɨte wɨr ich om, 13 per erze uje ich om ¿je wɨr duhu tɨkɨtɨ? Ye duhu tɨkɨtɨpe. Shuu ɨmeheeych uje tiyokõr kuche mɨhnũwo. Shɨ erze kuche mɨhnũwo uje tiyokõr wɨr uje tyenɨj shuu tɨkɨtɨ. Erze ley ich om. Shuu ɨmeheeych uje tiyokõr uje ich mɨhnũwo pisho. 14 Yɨrahalo erze ley shɨ tãra Porrosht, per yok shɨ yok ĩ̵rmo os hn shɨ ɨtso uje yeẽk chiwãha yokɨhɨ erze kuche mɨhnũwo par uje tomsaha par uje erze kuche mɨhnũwo wɨr uu yok ɨrhĩch. 15 ¿Ɨnaapo heke shish tiyokõr erze uje ye tahmũrpe? Ye tiyokõrpe uje tahmũr per tiyokõr erze uje ye tahmũrpe. 16 Uje tiyokõr uje ye tahmũrpe ich tuu ɨmeheeych uje erze ley ich om pork ley tata toy uje ich mĩ̵hnɨk erze uje ye tahmũrpe, 17 heke ich ye yokpe uje tiyokõr erze mɨhnũwo. Shɨ erze kuche mɨhnũwo uje de pehet wɨr uje shuu tiyokõr, 18 per yok tɨkɨraha uje nĩhyok erze uje ich om uje de pɨluuta ɨlarrza ehet. Sehe tiyokõr uje ich om per ye yok pwelpe. 19 Ye tiyokõr erze uje ich om uje sehe tiyokõr. Shɨ tiyokõr erze kuche mɨhnũwo uje ye tahmũrpe par uje tiyokõr. 20 Kɨmɨjɨ tiyokõr erze uje ye tahmũrpe heke ich ye yokpe uje tiyokõr. Shɨ asa pɨluuta ɨlarrza wate uje shuu tiyokõr. 21 Heke tɨkɨraha uje kuchẽrk de pehet pork uje sehe tiyokõr uje ich om ich mɨhnũwo dechɨ. Wate pɨluuta ɨlarrza uje shuu tiyokõr mĩ̵hnɨk. 22 Yok pɨluuta ahle shuu tahmũr tiyokõr uje Porrosht sahmũr. 23 Tɨkɨraha uje kuche kɨnãho de yok pork sɨtak erze uje Porrosht sahmũr uje yok sehe tiyokõr. Erze kuche mɨhnũwo uje de yok wɨr chii yok delakɨhɨ. 24 Heke yok ɨtso hnakɨrbich uje ɨljaabɨkpa. ¿Yeẽkpo uje pwele chiyuhu yokɨhɨ asa pɨluuta mɨhnũta uje de yok uje chii yok delakɨhɨ? 25 Ich tɨkɨnshɨp Porrosht pork eyok Ɨrhĩch Jesucristo wɨchɨ uje chiyuhu yokɨhɨ asa pɨluuta ɨlarrza. Ele ahle tɨkɨraha uje yok Porrosht yɨlak shɨ par tiyokõr uje ɨre sahmũr. Uje tokoym tuu peyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ Porrosht ich tiyokõr tuu yok ɨtso oso yewo hn erze kuche mɨhnũwo uje de pɨluuta ɨlarrza wɨr uje chii yok delakɨhɨ.
1 Nos wɨr uje ye olotiis Jesucristope wɨr uje ye otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe. 2 Porrosht Ɨchɨbich ɨshɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre pork ye olotiis Jesucristope, hn chiyuhu õr par uje erze kuche mɨhnũwo ye dii õr delohope. Erze kuche mɨhnũwo seya oso urhuta bahluta ehet nehe. 3 Kɨmɨjɨ yiyokõr uje erze ley tata uje Moisés chichewkite ich eyok ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre per ye eyok pwele yiyokõrpe, heke Porrosht sosɨr eyok hn shuu Deyjɨt tɨrẽt par uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ dahɨr. Shuu Cristo shũrha per ye niyokõrpe uje mĩ̵hnɨk mahn oso oshiyokõr. Wɨchɨ chiyuhu eyokɨhɨ erze kuche mɨhnũwo par uje ye wɨr dii eyok delohope. 4 Erze ley uje Moisés chichewkite wɨr ich om. Uje yɨbɨte uje yuhu Porrosht Ɨchɨbich iyeebe hn yiyehe nẽr ich yiyokõr uje erze ley tata, per kɨmɨjɨ shɨ yiyokõr uje shɨ eyok yahmũr ich ye yiyokõrpe uje erze ley tata. 5 Nos wɨr oso uje shish oshuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ erze kuche uje de nãhu ĩ̵rmo ich shish oshiyokõr erze mɨhnũwo uje õr ɨre otsahmũr, per nos wɨr oso uje oshuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ uje Porrosht Ɨchɨbich sahmũr ich shɨ oshiyokõr uje ɨre sahmũr. 6 Uje shɨ oshuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ erze kuche uje de nãhu ĩ̵rmo ich erze mɨhnũwo uje de nãhu ĩ̵rmo tyenɨj seya õr urhuta bahluta ehet nehe, per erze uje shɨ oshuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ uje Porrosht Ɨchɨbich sahmũr ich õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre hn õr aho kɨɨs. 7 Nos wɨr uje shɨ oshuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ erze kuche uje de nãhu ĩ̵rmo wɨr Porrosht ɨr ɨmãho pork ye onahmũrpe oniyokõr uje Porrosht ɨr ley tata, hn kɨmɨjɨ õr prowa oniyokõr uje erze ley tata ich ye õr pwelpe. 8 Nos wɨr uje shish oshiyokõr erze kuche mɨhnũwo uje de nãhu ĩ̵rmo wɨr ye õr pwelpe oniyokõr uje Porrosht sahmũr. 9 Kɨmɨjɨ ũru uje Porrosht Ɨchɨbich chɨhɨ olak aho ich ye ahakõrlope erze olak ɨluu ɨler. Shɨ ahakõrlo uje Porrosht Ɨchɨbich sahmũr. Nos wɨr erze uje ye Porrosht Ɨchɨbich chɨhɨ õr ahope wɨr ye Porrosht aabope, 10 per uje Cristo de olak aho ich olak ɨchɨbiyo ɨkɨrĩt de pork Jesús ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Kuche mɨhnũwo de nãhu ĩ̵rmo heke Porrosht chɨbɨte uje nos oso tyenɨj otoy, heke eyok yũhurrza tyenɨj toy nehe. 11 Porrosht shuu Jesucristo ɨkponi chĩ̵ra Dechɨbich par uje tokolɨhɨ erze topo õr ahɨr. Kɨmɨjɨ Porrosht Ɨchɨbich chɨhɨ olak aho ich Porrosht tyenɨj shuu Dechɨbich shuu olak yũhurrza ɨkpo nehe ɨtso Cristo uje ɨkponi. 12 Pɨshɨbo watsaklo, heke titɨm olak. Ye uhu erze olak ɨluu ɨler dɨrok olak par uje ahakõrlo uje sahmũr. 13 Kɨmɨjɨ shish ahakõrlo uje olak ɨluu ɨler sahmũr ich tyenɨj atɨlo, per kɨmɨjɨ ahakõrlo uje Porrosht Ɨchɨbich sahmũr ich uhulo erze olak ɨluu ɨler shɨ ɨtso uje toy pork ye ahakõrlope uje sahmũr, heke olak ɨkɨrĩt de. 14 Nos wɨr erze uje oshuu Porrosht Ɨchɨbich iyeebe hn oyehe nẽr wɨr Porrosht aabo. 15 Porrosht ye duhu olak ɨlo uje olak shɨ yeẽk ɨr yɨlo uje ich atɨlɨlpa. Porrosht shuu amsahalo par olak ɨr aabo pork ich ũru uje eyok Porrosht aabo pisho. Yɨbiilo Porrosht yuhulo ɨtsorz ɨm: —Dii Porrosht,— 16 pork Porrosht Ɨchɨbich tatɨm eyok ɨchɨbiyo uje eyok Porrosht aabo. 17 Ich ũru uje eyok Porrosht aabo, heke erze Porrosht kushjãro uje de ɨre ahɨr wɨr par eyok toy shɨ ɨtso uje wɨr par Cristo toy pork shish eyok ewenta erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r eyok shɨ pork ye yotiis Cristope. Uje ich terɨhɨ uhurc nehe ich eyok owich ɨhĩ̵rtpa de Cristo ahɨr. 18 Heke titɨm olak uje erze kuche mɨhnũwo uje yesh tĩ̵r eyokɨhɨ nãhu ĩ̵rmo ye yɨteẽta erze uje ich ɨhĩ̵rtso uje de wahacha poõrc. Wɨr uje Porrosht tyenɨj sowa eyok nehe. 19 Heke nos wɨr uje Porrosht shiyokõrkite ich tarãha uje Porrosht chɨbɨte laabo õr orhõta nehe. 20 Porrosht sajɨr ĩ̵rmo ɨkiyokite heke ye ɨlope uu ĩ̵rmo tenit. Shiyokõr shuu ɨtsorz pork ɨre sehe niyokõr duhu ɨlorz. Ye niyokõrpe uje ich ma om par ĩ̵rmo per deeych yet nehe hn Porrosht nɨshiipo. 21 Nos wɨr kuche uje de nãhu ĩ̵rmo ich nos sɨhna ɨre, per deeych yet nehe hn Porrosht nɨshiipo par uje ich ye nɨhna ɨrpe. Shish tyenɨj de nehe shɨ ɨtso wɨr Porrosht aabo. 22 Yɨrahalo uje nos wɨr kuche shish sɨhna ɨre per wɨr shɨ ɨtso oso uje ɨhnakosh uje ewenta nehech ele ahle shɨ ɨtso asa tɨmcharrza ewenta uje ɨr ijɨt tabɨta nehech shũrha. 23 Eyok ɨtspo yiyem ese deeych pork Porrosht Ɨchɨbich de eyok aho. Wɨchɨ webich os uje ɨshɨmɨhɨ eyokni hn yehe kuche yewo de uje tyenɨj ɨshɨmɨhɨ eyok. Ich eyok aho ɨhnakosh uje ich yɨtɨrãha ese deeych uje Porrosht chɨbɨte eyok orhõta uje eyok ɨr aabo, hn shuu eyok yũhurrza ɨkpo hn shuu ahle. 24 Yɨraha uje eyok owich de Porrosht ahɨr heke shish yiyem par uje yɨtĩ̵r ɨre ahɨr. Uje yumo erze kuche ich ye yiyempe pork eyok dechɨ. Nĩhyok yeẽk uje shish iyem erze kuche uje de ɨre ahɨr, 25 per eyok yesh yiyem erze uje ye yumpe, hn shɨ yɨnta nehech terɨhɨ ese deeych nehe. 26 Uje yiyem yuhu ɨtsorz hn erze uje tĩ̵r eyok ich ye eyok pwele ewentpe hn ye yɨrahape latɨkpo uje ich ma om par uje eyok orar yapur Porrosht ich Porrosht Ɨchɨbich takashɨm eyok hn orar par eyok. Ɨr ahwoso ich shɨ ɨtso oso õr ɨhna heke nĩhyok yeẽk pwele tata uje Porrosht Ɨchɨbich tatɨm Porrosht. 27 Porrosht shish teychɨm oso õr aho kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ ye ompe. Wɨchɨ chɨraha Dechɨbich ɨr eyuwo pork uje Porrosht Ɨchɨbich sapur Porrosht par nos wɨr ɨr aabo ich shish sapur uje Porrosht sahmũr. 28 Titɨm olak. Yɨrahalo uje nos wɨr kuche uje tĩ̵r eyoklo uje yahmũrlo Porrosht ich Porrosht shish shuu tokole uje ich om par eyoklo nehe. Porrosht chiihla eyoklo par uje yiyokõrlo uje ɨre sahmũr. 29 Uje ehn yahpaa Porrosht niyokõr ɨrmõkite ɨchii chɨraha yeniipo uje tyenɨj omasaha par ɨr aabo nehe. Heke Porrosht chɨbɨtkite uje ich uhurc nehe hn ɨr aabo õr ɨluu tyenɨj tokole ɨtso Deyjɨt ɨr ɨluuta, heke ɨr Ijɨt wɨchɨ webich os hn deshɨbo hn nanɨme ode ich okɨhniya. 30 Erze uje Porrosht chɨbɨtkite uje õr ɨluu tokole ɨtso Cristo ɨr ɨluuta nehe wɨr uje Porrosht chiihla õr, hn erze uje chiihla õr wɨr uje shuu Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ dahɨr. Erze uje ɨshɨ õr hnɨtew wɨr uje shuu õr owich de dahɨr. 31 Erze uje titɨm olakɨke ich ɨhĩ̵rt pisho. Ye latɨk pwele sontew uje Porrosht sosɨr eyok, heke ye latɨk pwele uje sontew eyok par uje ye yɨtĩ̵r ɨre ahɨr nehe. 32 Porrosht ye narhak Deyjɨtpe. Ɨshɨm osokite par uje wɨchɨ nos ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr, heke tyenɨj nos ɨshɨmɨhɨ eyok erze kuche nehe shuu ɨtso uje ɨshɨm Deyjɨt toy. 33 Ye latɨk pwele denunsya erze uje Porrosht chiihla õr pork Porrosht wɨchɨ uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ dahɨr. 34 ¿Yeẽkpo uje pwele tata uje eyok tyenɨj yɨtĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe? Jesucristo ye tatpe duhu ɨlorz pork wɨchɨ uje tokite par uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ dahɨr. Porrosht chiyuhu Cristo erze topo õr ahɨr hn ele ahle sakaha Porrosht waãchta pork wɨchɨ ich dich. Wɨchɨ shish sapur Porrosht par eyok. 35 ¿Yeẽkpo uje pwele shuu Cristo iim uje sahmũr eyok? Kɨmɨjɨ mɨhnũwo tĩ̵r eyok, ¿je wɨchɨ noym eyok? Ye noym eyokpe. Kɨmɨjɨ kuchẽrk masaha eyok uje ich dospa, o kɨmɨjɨ oniyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ eyok pork ye yotiis ɨrpe, o kɨmɨjɨ sewɨt nẽhi eyok, o kɨmɨjɨ nĩhyok ye eyok ɨshuwĩ̵rsh, o kɨmɨjɨ kuchẽrk sehe dishew eyok uje ich yarhakpa, o kɨmɨjɨ yeẽk duhu eyok duhu yɨtɨ, ¿je wɨchɨ noym eyok? Wɨchɨ ye noym eyokpe uje sahmũr eyok. 36 Porrosht ahwoso tata uje yeẽk tatɨm Porrosht shuu ɨtsorz ɨm: —Shish ode uje sehe oduhu õryok oduhu oyɨtɨ pork ye oyotiis owape. Oshuu õryok ɨtso obeje uje ohnoy par uje sehe oduhu.— Wɨr uje Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz. 37 Uje nos wɨr kuche tĩ̵r eyok ich shish yerz pork Porrosht sahmũr eyok hn sosɨr eyok. 38 Tɨkɨraha uje ye latɨk pwele shuu Porrosht iim uje sahmũr eyok. Uje oshuu eyok oshuu yɨtɨ ich shish sahmũr eyok. Uje yesh eyok ɨka nĩhyok kuchẽrk uje pwele shuu Porrosht iim eyok, hnii erze ɨr anjele, hnii erze ɨchɨbiyo mɨhnũwo, hnii kuchẽrk uje de hn uje de nehe, hnii erze uje õr ukurbo deyo de, 39 hnii erze uje de porĩt, hnii erze uje de hnɨmich uut pisht, hnii nos wɨr kuche yewo uje Porrosht shiyokõr ye pwelpe uje shuu Porrosht iim uje sahmũr eyok. Ɨmeheeych uje Porrosht sahmũr eyok pork shuu eyok Ɨrhĩch Jesucristo toy hn ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ dahɨr.
1 Ye tokotiis Cristope heke erze uje titɨm olak ich ũru, ye tehnyẽr olakpe. Porrosht Ɨchɨbich shuu peyuwo chɨraha toy uje ich ũru 2 uje yok dosdarakpa. Deeych hn dɨhlak shish peyucha pɨhnapso ich tukuuna. 3 Sehe tuu nos pɨhnapso omasaha par Porrosht aabo heke par yok ich ma om kɨmɨjɨ tɨkitokolɨhɨ Cristo ɨr hme hn tɨtĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe kɨmɨjɨ uje tiyokõr tuu ɨtsorz ich tuu nos pɨshɨbo hn nos pɨnɨme omasaha par Porrosht aabo. Erze pɨshɨbo uje titɨm olak wɨr pɨhnapse uje sehe tuu omasaha par Porrosht aabo. 4 Wɨr israel oso. Wɨr uje Porrosht chiihla õr par ɨr aabo. Porrosht debuhu õr ahɨrkite, hn chɨbɨte lahwoso uje shish tyenɨj takashɨm õr nehe. Porrosht ɨshɨm õr erze ley uje Moisés chichewkite, hn Porrosht shuu oshuu loshɨpo par uje oteeychãha ɨre hn shish chɨbɨte lahwoso uje tyenɨj shuu Cristo tãra õr. 5 Erze israel oso otãra uu ɨr porokkite Jacob ɨr aabo, hn Cristo tãra õr ɨre. Wɨchɨ uje nos tɨbey erze kuchehe lekɨtiyo. Sehe tuu nos oteeychãha ɨre. Ich om uje oniyokõr oduhu ɨlorz. 6 Titɨm olak uje Porrosht ahwoso ye tata lekushiĩpe. Nos wɨr israel oso otãra ɨr porokkite Jacob uje iich yet otsɨɨ Israel, per Porrosht chɨbɨte shuu kɨnaha. Ɨre chɨbɨte uje shɨ nos wɨr uje ye olotiis ɨrpe wɨr israel oso pisho, 7 hn nos wɨr uje otãra uu õr porokkite Abraham, ye nos õr israel oso pishope pork yewo otsotiis ɨre. Porrosht tatɨm Abrahamkite ɨm: —Shɨ Isaac aabo wɨr uje tiihla õr.— 8 Heke ich ɨmeheeych, nos wɨr uje otãra Abraham wɨr ye nos Porrosht aabope. Shɨ erze uje ye olotiis Porroshtpe wɨr uje Porrosht chɨbɨte lahwoso par shuu omasaha par ɨr aabo. 9 Porrosht tatɨm Abraham lahwoskite shuu ɨtsorz ɨm: —Uje terɨhɨ ese ãyt yet nehe hn takaashpo hn tuu pahwoso yakaha heke Sara ijɨt shũrha.— 10 Ye shɨ erzepe uje Porrosht tata, per uje ehn eyok porokkite Isaac ɨrãhta Rebeca hmɨker ɨr aabo õr arãho 11 hn uje ehn yahpaa erze ɨr aabo oshũrha ich ɨr aabo ye oniyokõrpe uje om hn uje mĩ̵hnɨk, per Porrosht chiihla nohmet heke shuu ɨmeheeych uje shɨ chiihla uje sahmũr pork ye diihla ese uje shiyokõr kuchẽrk pork ye niyokõr latɨk. 12 Heke tatɨm Rebeca ɨm: —Ese eyjɨt webich osht tyenɨj shiyokõr ese eyjɨt shakaharc ɨr ɨbiyo nehe.— 13 Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Tahmũr Jacob per tɨkɨtak Esaú.— 14 ¿Je om uje yiita uje Porrosht shiyokõr uje mĩ̵hnɨk? Ye ompe uje yiita yuhu ɨtsorz 15 pork Porrosht tatɨm Moisés ɨm: —Tokosɨr erze uje sehe tokosɨr õr hn tukuuna uje ich õr losuhlaabo erze uje sehe tukuuna.— 16 Heke Porrosht sosɨr erze uje ɨre sehe dosĩ̵r õr, hn ye niyokõrpe uje oso sehe oduhu niyokõr o kɨmɨjɨ oniyokõr kuchẽrk par uje sehe oduhu shiyokõr. 17 Porrosht ahwoso tata uje tatɨm erze egipto oso õr rey ɨm: —Tɨbɨte owa par rey hn tiyokõr kucherkĩ̵hɨ owa par uje tɨbɨte orhõta uje pukurbo de par uje nos oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo odɨraha uje yok de hn otatehe yok lekɨtiyo.— 18 Heke ich ɨmeheeych uje Porrosht sosɨr erze uje sehe dosɨr õr hn shuu wɨr õr hu kata erze uje sehe duhu õr hu kata. 19 Heke atɨmlo yok on: —¿Ɨnaapo heke Porrosht sɨtak õryok pork nĩhyok yeẽk pwele sontew uje Porrosht sehe niyokõr?— 20 Owa yeẽkpo sham heke owãha Porrosht on: —¿Ɨnaapo heke ahakõr uhu ɨtsorz?— Je om uje kobɨt je pwele chiilehet tatɨm ese uje shiyokõr ɨre ɨm: —¿Ɨnaapo ahakõr yok uhu ɨtsorz?— 21 Ese uje shiyokõr ese kobɨt ɨre pwele shiyokõr uje ɨre sahmũr. Shiyehe wate katuta shiyokõr kobɨt uje ich ɨhĩ̵rtpa hn shiyokõr kobɨt yetpo par uje ochĩ̵ra obiyo. 22 Kɨmɨjɨ Porrosht nahmũr ich pwele chɨbɨte orhõta uje ɨr ukurbo de hn ich sɨtak erze uje oshiyokõr mɨhnũwo per shɨ ewenta õr hn hneta õr nehech otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe 23 pork sehe duhu daabo odɨrahapa uje ɨre ich dichpa hn chuuna uje õr losuhlaabo hn sosɨr õr hn nɨshii õr par uje otĩ̵r ɨre ahɨr nehe. 24 Erze Porrosht aabo wɨr eyoklo, per ye shɨ eyokpe uje eyok israel oso. Wɨr dihipo kɨnãho toy. 25 Porrosht ahwoso uje profeta Oseas lɨshɨ chichewkite tata shuu ɨtsorz ɨm: —Porrosht sole: “Tiihla erze oso nehe uje ye tiihla õr petɨkni, hn erze uje ye tahmũr õr petɨkni ich tahmũr õr nehe.” 26 Shiyehe erze oso uje Porrosht tatni ɨm: “Ye tiihla olakpe,” deeych yet nehe hn oso otata uje wɨr õr Porrosht aabo, Porrosht uje yelɨj nɨhna ɨre.— Wɨr uje Oseas chichewkite. 27 Profeta Isaías lɨshɨ eyucha erze israel osokite ɨm: —Erze israel oso tyenɨj okɨhniya nehe, shɨ õr ɨtso hnɨmich ukult uje de onoota bahluta wɨrc, per wɨr shɨ sohmɨramo uje tyenɨj otaachĩ̵hɨ Porrosht ahɨr nehe, 28 pork uje terɨhɨ ese deeych nehe uje Porrosht sepyẽr erze oso uje ode nãhu ĩ̵rmo shɨ ɨtso uje ɨr ahwoso tata hn nos tyenɨj ɨr ahwoso yakaha shɨchish.— 29 Profeta Isaías lɨshɨ tat toy uje Porrosht tyenɨj sepyẽr õr nehe ɨm: —Eyok Ɨrhĩch ich ukurbo deyo de. Kɨmɨjɨ ye noymɨhɨ eyok nohmɨramo par uje ye yɨtɨ ich shɨ eyok ɨtso erze duwo Sodoma hn Gomorra oso uje Porrosht ye noymɨhɨ õr latɨk.— 30 Heke titɨm olak. ¿Yuhu ɨnaapo uje ɨtsorz? Erze uje ye õr israel osope wɨr ye odukwi Porroshtpe. Ele ahle ich ye olotiispe uje Porrosht shiyokõr par õr ɨre par uje õr owich de ɨre ahɨr, 31 per erze israel oso ochukwi uje õr owich de Porrosht ahɨr heke õr prowa oshiyokõr erze ley uje Moisés chichewkite, per nĩhyok õr owich pork oyuwe erze ley. 32 ¿Ɨnaapo heke ye odishpe ese owich uje de Porrosht ahɨr? Shɨ otsotiis uje Jesucristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr, hn õr prowa oshiyokõr erze ley par uje sehe oduhu lawich chɨhɨ Porrosht ahɨr. Ye onahmũr Jesuspe, heke Jesús wɨchɨ shɨ ɨtso kojach uje shuu õr hnɨte hn shuu õr kay. 33 Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Tɨbɨte kojach wahacha dɨt Jerusalén uje iich yet otsɨɨ Sión par uje wɨchɨ shuu õr hnɨte hn shuu õr kay. Cristo wɨchɨ ese kojach. Uje ye olotiis ɨre ich ye opookpe uje otĩ̵r ɨre ahɨr nehe pork õr owich dechɨ.—
1 Pɨshɨbo watsaklo, ich tahmũrpa uje erze pɨhnapso israel oso omasaha par Porrosht aabo, heke shish yok orar tapur Porrosht par õr ɨre. 2 Titɨm olak uje õr ɨre ich ochiyuhu ɨre uje oteeychãha Porrosht per ochimehi pork ye odɨrehepe uje Porrosht sahmũr. 3 Ye odɨrehepe uje Porrosht shuu Cristo tɨrẽtkite par toy par ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr, heke õr prowa oshiyokõr erze ley par uje sehe oduhu Porrosht ehet kɨɨsɨhɨ õr ɨre. Ye Porrosht duhu õr owich chɨhɨ dahɨrpe pork otsotiis uje Jesús shiyokõrni par õr ɨre. 4 Asa ley shuu ochɨraha uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo par uje ye duhu olotiis Jesucristope par uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr, heke nos wɨr uje ye olotiis ɨre ich õr owich de Porrosht ahɨr. 5 Moisés chichewkite shuu ɨtsorz ɨm: —Yeẽk uje shiyokõr erze ley par uje shuu ɨr owich de Porrosht ahɨr ich ye ompe uje iyuwe erze ley.— 6 Per erze uje ye olotiis uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrni yelɨj oduhu deyuwo tɨsĩ̵r ɨl: —¿Yeẽkpo tyenɨj tĩ̵r poõrc?— Ochɨbɨte uje sehe oduhu yeẽk duhu Cristo sohnɨmich. 7 Hn ye oduhu deyuwo tɨsĩ̵r ɨl: —¿Yeẽkpo ihnɨmich tĩ̵r erze topo õr ɨchɨbiyo owich?— Ochɨbɨte uje sehe oduhu yeẽk diyuhu Cristo õr ahɨr. 8 ¿Õr ahwotiyoho uje shuu õr owich de Porrosht ahɨr? Erahalo erze ahwoso pork wɨr uje athɨlo hn uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r, pork wɨr erze ahwoso uje tanɨmɨrãha titɨm erze oso kɨmɨjɨ ye olotiis Cristo ich ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 9 Tanɨmɨrãha tuu ɨtsorz pork uje yeẽk tata uje Jesús wɨchɨ ɨr Ɨrhĩch hn ye lotiis uje Porrosht shuu Cristo tokolɨhɨ erze topo õr ahɨrni ich ɨr owich de Porrosht ahɨr. 10 Uje yeẽk ye lotiis uje Jesús ɨshɨ ɨr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr ich Jesús ɨshɨ ɨr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Uje tatɨm yewo shuu ɨtsorz ich ɨr owich de Porrosht ahɨr. 11 Porrosht ahwoso tata ɨm: —Ese uje ye lotiis Cristope, uje taachĩ̵hɨ Cristo ahɨr nehe ich ye pookpe pork ɨr owich de.— 12 Eyok Ɨrhĩch ye niyokõrpe kɨnaha par erze israel oso hn niyokõr kɨnaha par erze dihipo kɨnãho. Shuu nos õr ɨtsye pork wɨchɨ uu nos oso õr yɨnsɨrc. Nos sosɨr erze uje otsapur ɨre. 13 Porrosht ahwoso tata ɨm: —Nos wɨr uje otsapur eyok Ɨrhĩch par uje wɨchɨ perdonar õr ich wɨchɨ ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr.— 14 Kɨmɨjɨ oso olotiis ich ye õr pwelpe par uje otsapur Jesús par uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Uje yelɨj onunt uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtew ich shish otsotiis pork ye odɨrehepe. Ich ye õr pwele uje onunt kɨmɨjɨ nĩhyok yeẽk tatɨm õr uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtew. 15 Kɨmɨjɨ Porrosht ye duhu odo onanɨmɨrãha ɨr ahwoso ich ye õr pwel odope, per Porrosht shuu ohno pork ɨr ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Ich ɨhĩ̵rtpa erze uje ohno hn otsanɨmɨrãha pahwoso otatɨm oso uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ pahɨr par uje shuu pehet kɨɨsɨhɨ õr ɨre.— 16 Per israel oso ich okɨhniya ode uje ochunt hn otsotiis uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtew heke Isaías tatɨm Porroshtkite ɨm: —Ɨrhĩche, nos otsotiis erze ahwoso uje titɨm õr ɨre.— 17 Heke shɨ erze uje otẽr wɨr uje õr pwele ye olotiispe, hn wɨr shɨ õr pwele otẽr uje yeẽk sanɨmɨrãha tatɨm õr uje Cristo shiyokõr par õrkite. 18 Titɨm olak, ¿je israel oso onunt uje Cristo shiyokõr par õr ɨre? Ochunt pork Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Erze ɨr ahwoso ich nos chũr ĩ̵rmo lekɨtiyo.— 19 Titɨm olak, erze israel oso ¿je ye odɨrehepe? Titɨm olak wap uje Moisés tata uje Porrosht sole: —Tuu dihipo kɨnãho omasaha par paabo, heke olak israel oso abɨtɨlo õr. Tuu dihipo kɨnãho uje õr ɨluu mɨhnũ omasaha par paabo, heke olak israel oso tuu etaklo õr.— 20 Hn Isaías ye tola õrpe. Tatɨm õr ɨm: —Porrosht sole: “Erze uje ye odukwi yok petɨkni ele ahle ich ochish yok, erze uje ye olapur par uje sehe odɨraha yok petɨkni tuu ochɨraha yok .”— 21 Isaías tata ɨm: —Porrosht sole: “Shish tokohɨrmi olak uje olak israel oso per olak ye ahakõrlope uje yok tahmũr hn shish uhu olak hu kata.”—
1 Ele ahle ich titɨm olak. ¿Je Porrosht noym erze israel oso uje chiihla õrkite? Ye noym õrpe pork yok israelya. Abraham hn ɨr ahnɨmich Benjamín wɨr uu yok poruwo wɨshɨ. 2 Porrosht ye noym erze israel oso petɨkni. Uje ehn yahpaa niyokõr ɨrmõkite ɨchii chiihla õr. Olak erahalo uje Porrosht ahwoso tata uje profeta Elías tatɨm Porroshtkite uje sɨtak erze israel oso ɨm: 3 —Ɨrhĩche, erze israel oso oshuu uu profeta wɨshɨ oshuu otoy, hn otsehnɨmich erze altar uje oso oshuu loshɨpo hn otserũhu par uje oteeychãha owa. Shɨ yok nohmɨra uje yesh tɨkeeychãha owa hn sehe oduhu yok oduhu tɨkɨtɨ toy.— 4 Per Porrosht tatɨm Elías ɨm: —Ye shɨ owa sohmɨrape uje eeychãha yok. Hnakɨrbo ode õr syete mil uje tɨkɨbey õr. Ye olotsa lete nɨmohope erze kojano po uje iich otsɨɨ Baal par uje oteeychãha ochii ɨr porroshtɨhɨ.— 5 Heke nehech ele ahle shish ode uje ye olotiis Porroshtpe. Wɨr uje chiihla õrkite shɨ pork sehe diihla õr. 6 Uje Porrosht chiihla oso par uje ɨshɨmɨhɨ õr owich uje de ɨre ahɨr, ich ye latɨk pwele dish obiyo par uje serz owich Porrosht ahɨr, pork serz kɨnaha hn ɨshɨmɨhɨ kɨnaha, ye ɨlyepe. 7 ¿Latɨkpo uje tokolɨhɨ erze israel oso? Ye odish lawichɨhɨ Porrosht ahɨrpe pork onaha, per erze uje Porrosht chiihla õrkite wɨr uje ochiyey pork õr owich de Porrosht ahɨr. Erze yewo uje ye Porrosht diihla õrpe ye onahmũr oniyokõrpe uje Porrosht sahmũr heke Porrosht shuu õr hu kata. 8 Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Porrosht shuu ɨtso uje õhyok kuhĩ̵rt, heke uje oteychɨm ɨchii ye onomope, hn uje ochunt ich ye odɨrehepe. Nehech ele ahle ich shish ɨtsorz.— 9 Rey David lɨshɨ tatɨm Porroshtkite ɨm: —Sehe tuu uhu wɨr õr ahamich tokole shɨ ɨtso trampta uje chishew õr, hn uhu wɨr shɨ ɨtso trampta par uje shiyeru õr, hn uhu wɨr shɨ ɨtso kojach uje shuu õr hnɨte hn shuu õr kay par uje oshɨ labahat pork oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. 10 Uhu wɨr õr ɨlo olɨbo par uje ye õr pwele onomo asa trampta, hn shish uhu õr ɨbiyo nẽhi õr par uje õr narhak.— Wɨr uje rey David tatkite. 11 Heke titɨm olak. Erze israel oso wɨr shɨ ɨtso uje kojach shuu õr hnɨte hn shuu õr kay pork otsotiis Cristo. ¿Je ye õr pwele otsehetpe pork õr ɨre ochimehi? Wɨr õr pwele oyehet. Uje erze israel oso ochimehi ich erze dihipo kɨnãho omasaha par Porrosht aabo par uje oshuu erze israel oso opota õr ɨre. 12 Uje õr ɨre ochimehi ich oshuu dihipo kɨnãho õr ɨtso ɨhĩ̵r deyo pork õr owich de Porrosht ahɨr. Heke uje erze israel oso omasaha par Porrosht aabo nehe ich tyenɨj tokole ɨtso uje erze dihip kɨnãho ich ma õr ɨhĩ̵r deyo. 13 Kuchɨt de uje sehe titɨm olak uje olak dihipo kɨnãho. Porrosht chɨbɨte yok par yok apóstol par uje tɨtĩ̵r erze dihipo kɨnãho. Shish yok narim pɨbiyoho 14 erze pɨhnapso israel oso õr ɨle ɨkɨch par tuu opota erze dihipo kɨnãho par uje nohmɨramo omasaha par Porrosht aabo toy. 15 Uje erze israel oso ochimehi ich Porrosht iim õr, heke erze dihip kɨnãho omasaha par Porrosht aabo. Uje erze israel oso omasaha par Porrosht aabo nehe ich shɨ ɨtso uje õr ɨkpo. 16 Titɨm olak shɨ tɨteẽta. Erze trigo ee uje webich oso ich ochekushu hn oshiyokõr pan hn oshɨmɨhɨ Porrosht heke ich om hn shuu ese erint ɨr masta uje pan tãra ich om toy. Ese uje tɨteẽta wɨr shɨ ɨtso israel poruwo wɨshɨ uje õr webich oso uje Porrosht chiihla õrkite heke Porrosht chiihla erze israel oso uje otãra õr. Tɨteẽta erze israel oso toy. Kɨmɨjɨ odosɨmɨhɨ Porrosht erze pohɨr uro pork ich om heke erze ɨr uke ich om toy. 17 Erze israel oso nohmɨramo wɨr shɨ õr ɨtso erze pohɨr uke uje iich otsɨɨ olivo uje ich ɨhĩ̵r, hn olak uje olak dihipo kɨnãho shɨ olak ɨtso asa pohorrza uke uje ich otsɨɨ olivo uje de hmont ehet. Uje amsahalo par olak Porrosht aabo ich shɨ ɨtso uje yeẽk chobɨrho asa pohorrza uke sohmɨreme waa je ich om. Chekshehe asa pohorrza uke sohmɨreme uje de hmont ehet toy. Chichyẽr asa pohorrza uke asa pohorrza waa je ich om heke asa pohorrza ɨr isho masaha erze uke ahle. Asa pohorrza uke ahle wɨr olak pork amsahalo israel oso õr owich hn erze om uje Porrosht shiyokõr wɨr par olak. 18 Ye ompe uje olak narim olak pork amsahalo erze israel oso õr owich shɨ olak ɨtso pohorrza uke uje ochichyẽr. Kɨmɨjɨ olak narim olak ich tyenɨj olak eyucha uje erze isho ye tãra olakpe par uje ye duhu olak uro kakope. Erze isho shɨ tãra erze uro heke ye duhu olak kakope. 19 Kɨmɨjɨ atɨmlo yet on: —Ochekshehe erze uke par uje yomsaha owich.— 20 Ich ũru uje ochekshehe erze uke hn amsahalo owich. Ochekshehe erze uke pork ye ompe. Wɨr shɨ ɨtso erze israel oso uje otsotiis Cristo. Shɨ pork ye otiislo Cristope heke olak ɨtso erze uke uje ochichyẽr, heke ich ye ompe uje olak narim olak. Shɨ tyenɨj atɨlɨlo Porrosht. 21 Porrosht ye narhak erze ukepe pork wɨr shɨ ɨtso erze israel oso uje otsotiis Cristo. Kɨmɨjɨ otiislo ɨre ich olak ɨtso õr toy, Porrosht tyenɨj ye narhak olak petɨk nehe. 22 Hmeychɨmlo, ode uje shish Porrosht sosɨr õr hn ode toy uje tyenɨj sepyẽr õr nehe. Sepyẽr erze uje otsotiis ɨre per sosɨr olak kɨmɨjɨ shish ye otiislo ɨrpe. Per kɨmɨjɨ otiislo ɨre ich shɨ olak ɨtso pohɨr uke uje ochekshehe oshuu kay. 23 Kɨmɨjɨ erze israel oso onoym deluu hn ye olotiis Porrosht ich Porrosht shuu ocheeshpo omasaha ese ɨr uke owich. Porrosht ukurbo deyo de heke pwele shuu wate pohorrza uke masaha lawichpo. 24 Olak uje ye olak israel osope, shɨ olak ɨtso asa pohorrza uke uje iich otsɨɨ olivo uje de hmont ehet. Ich kwestpa par uje ochichyẽr asa pohorrza uke uje tãra hmont ehet hõr asa pohorrza waa je ich om. Uje shiyehe wate pohorrza uje ochichyẽr ich wantak pork shiyehe wate pohorrza uke. 25 Pɨshɨbo watsaklo, sehe tuu erahalpa par uje ye olak narim olak hn ebɨtlo uje olak ma om je erze yewo. Sehe tuu erahalo uje Porrosht sehe niyokõr par erze israel oso nehe uje ye oso yewo odɨrehepe. Porrosht shuu erze israel oso okɨhniya õr hu kata nehech terɨhɨ ese deeych nehe uje nos dihipo kɨnãho uje Porrosht chiihla õrkite omasaha par ɨr aabo. 26 Uje ich uhurc ich nos wɨr israel oso tyenɨj omasaha par Porrosht aabo toy pork Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Ese yet uje sosɨr erze israel oso tyenɨj tokolɨhɨ ese dɨt Sión hn chiyuhu erze uje ye onahmũr Porroshtpe. Wɨr israel oso pork otãra Jacob lɨshɨ.— 27 Hn profet yet tata uje Porrosht sole: —Tɨbɨte pahwoso titɨm õr uje tyenɨj yok perdonar erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokõr.— Wɨr erze uje Porrosht ahwoso tata. 28 Erze israel oso otsotiis uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr heke ochii Porrosht namãha, per olak uje olak dihipo kɨnãho ich tokole om par olak pork amsahalo par olak Porrosht aabo. Per Porrosht yesh sahmũr erze israel oso pork chiihla õr hn chɨbɨte lahwoso uje tatɨm uu õr poruwo wɨshkite. 29 Erze uje Porrosht ɨshɨm yelɨj nesĩ̵ra, hn erze uje Porrosht chiihla õr yelɨj noym õr. 30 Wapkite olak uje ye olak israel osope ich ye ahakõrlope uje Porrosht sahmũr, per ele ahle wɨchɨ sosɨr olak pork erze israel oso ye oniyokõrpe uje wɨchɨ sahmũr. 31 Ele ahle erze israel oso ye oniyokõrpe uje Porrosht sahmũr shɨ õr ɨtso olak uje wapkite hn ye ahakõrlope uje Porrosht sahmũr, heke Porrosht sosɨr olak par uje deeych yet nehe hn sosɨr õr toy. 32 Porrosht chɨbɨte orhõta uje nos oso oshiyokõr uje ich mɨhnũwo, heke sehe nos dosɨr õr pork shuu Cristo tooho õr. 33 Porrosht ich ma eykdeyo, hn nos chɨraha erze kuche. Nĩhyok uje yeẽk eyuwo ɨtso ɨre pork uje tata kuche ich nos chiyey, hn nĩhyok uje yeẽk nos chɨraha uje Porrosht shiyokõr. 34 ¿Yeẽkpo uje chɨraha eyok Ɨrhĩch eyuwo? Nĩhyok. ¿Yeẽkpo uje sakɨt ɨre? Nĩhyok. 35 ¿Yeẽkpo uje ɨshɨm Porrosht kuche heke shuu ɨr hnɨtew de ɨre? Nĩhyok. 36 Heke ich ɨmeheeych uje Porrosht ich dich pork Porrosht shiyokõr nos wɨr kuche uje de, hn nos tɨbey. Nos wɨr uje ɨre shiyokõrkite wɨr par shuu ɨre ich dich. Sehe tuu nos oso shish oteeychãha Porrosht. Uje oniyokõr oduhu ɨlorz ich ɨhĩ̵rtpa.
1 Pɨshɨbo watsaklo, heke titɨm olak. Porrosht sosɨr eyok shuu ɨtsorz heke tyenɨj asɨmɨhɨlo olak ɨre uje yesh olak ɨka. Enahalo olak par uje shɨ ahakõrlo uje ɨre sahmũr. Heke olak shɨ par ɨre par uje eeychãhalo ɨre. Porrosht sahmũr uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz. 2 Ye uhu olak ɨluu ɨlo erze uje ye odɨraha Porroshtpe. Enshii olak eyuwo par uje olak ɨluu tokole ich om. Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich ɨmeheeych uje Porrosht sehe duhu ahakõrlo, heke erahalo uje ich om hn erahalo uje Porrosht sahmũr. 3 Porrosht ɨshɨm yok pɨbich uje ich dich heke yok pwele titɨm olak yeẽk. Ye ompe uje ɨre narim ɨre hn duhu deyuwo tɨsĩ̵r uje ɨre ich ma dich hn iyuwe uje Porrosht chɨbɨte ɨre. Porrosht shuu dɨtɨk par shiyokõr debiyo pork ye lotiis ɨrpe. Shɨ tyenɨj shuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ debiyo heke ye duhu ɨre ma losuhlaap o kɨmɨjɨ duhu ɨre ma dich. 4 Kal eyok nohmɨra ɨr yũhurrza shɨ nohmɨra per ɨr ɨkiyo ich kɨhniya. Ye ɨr ɨkiyo ɨlyepe. 5 Shɨ eyok ɨtso Cristo ɨr yũhurrza hn ɨr ɨkiyo pork eyok ich eyok kɨhniya per shɨ eyok weeta nohmɨra ɨtso ɨr yũhurrza. 6 Porrosht nos ɨshɨm eyoklo ɨbiyo shuu kɨnãho kɨnãho, ye duhu ɨlyepe. Ɨshɨm eyok debiyo uje sehe duhu yiyokõr. Kɨmɨjɨ dosɨm eyok yeẽk par uje sanɨmɨrãha ɨr ahwoso ich ye sowe uje Porrosht ahwoso tata. 7 Kɨmɨjɨ Porrosht dɨbɨte yeẽk par diákono uje nɨshii iglesya ich nos shiyokõr debiyo shuu tokole om. Kɨmɨjɨ Porrosht dosɨm yeẽk par uje shiyokorãha õr ich tyenɨj shiyokorãha õr. 8 Kɨmɨjɨ Porrosht dosɨm yeẽk erze obiyo par uje duhu yewo oduurapo ich tyenɨj sakɨt õr. Kɨmɨjɨ Porrosht dosɨm yeẽk kuche par uje ɨshɨmɨhɨ yewo ich ye narhak, dosɨm õr. Kɨmɨjɨ Porrosht dosɨm yeẽk par uje tɨbey Porrosht aabo uje ochish obiyo o oteeychãha Porrosht ich tyenɨj chɨbɨte ɨre par uje takashɨm õr. Kɨmɨjɨ Porrosht dosɨm yeẽk erze obiyo par uje sosɨr erze uje õr permo, hn erze uje õr dosdarak hn erze uje õr losuhlaabo ich tyenɨj ɨre ayla uje takashɨm õr. 9 Titɨm olak. Ich uhulo ũrpa uje ahmũrloye, per etaklopa ahakõrlo erze mɨhnũwo, hn shish ahakõrlo erze uje ich om. 10 Ahmũrlo erze Porrosht aabo yewo pork wɨr olak leshɨbo, hn shish olak narim õr uhulo ɨlo uje ich õr deyo. 11 Ye uhulo patɨm olak. Ye uhulo olak towo, per shish emɨtlo olak par ahakõrlo eyok Ɨrhĩch ɨr ɨbiyo. 12 Shish tyenɨj olak ayla pork erahalo uje olak owich de Porrosht ahɨr, hn shish tyenɨj olak ewenta erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r olak. Shish tyenɨj olak orar apurlo Porrosht. 13 Akashɨmlo erze Porrosht aabo yewo uje kuche nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr. Kɨmɨjɨ Porrosht aap tãra dukuhla hn tekɨrɨhɨ olak yeẽk ich uhulo taakɨhɨ ahuch. Kɨmɨjɨ nĩhyok uje umuhu ich uhulo umuhu ahuch. 14 Eyuhulo olak ahwoso oomoho erze uje oloter olak, ye ajĩ̵rlo õr ɨkiyo. 15 Uje yeẽk ayla ich tyenɨj olak aylɨhɨ ɨre toy. Uje yeẽk yerh ich olak tyenɨj eyerhlo toy. 16 Nos olak uje olak Porrosht aabo ich tyenɨj uhulo olak eyuwo ɨlye, hn ye olak narim olak. Ye ebɨtlo uhu olak ma deyo je erze losuhlaabo pork nos olak ɨtsye, hn ye uhulo olak ɨlo uje olak ma dɨtuwo je erze yewo. 17 Uje yeẽk niyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak ich ye eyuhulo olak bahat. Shɨ ahakõrlo uje nos oso ochɨraha uje ich om. 18 Kɨmɨjɨ yeẽk dɨtak olak yeẽk ich tyenɨj uhulo ɨre ehet kɨɨs par uje olak aho kɨɨsɨhɨye. Kɨmɨjɨ wɨchɨ ye nahmũrpe ich shɨ ɨre. 19 Pɨshɨbo watsaklo, uje oniyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak ich ye eyuhulo olak bahat. Shɨ moymɨhɨlo Porrosht hme par uje ɨre nɨshii hn sepyẽr õr, pork ɨr ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Eyok Ɨrhĩch sole: “Uje yeẽk niyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak ich yok tyenɨj tiyuhu olak bahat.”— 20 Wɨr uje tyenɨj ahakõrlo. Kɨmɨjɨ sewɨt nẽhi olak ɨmehẽt asɨmlo kuchẽrk par tew hn uje iich nẽhi asɨmlo awɨt uhulo doho. Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich tyenɨj shuu wɨchɨ pook pork shɨ ahakõrlo omɨhɨ ɨre. 21 Ye eyuhulo olak bahat hn uhulo erze kuche mɨhnũwo derz olak. Shɨ tyenɨj ahakõrlo omɨhɨ erze uje oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak heke erzlo erze mɨhnũwo.
1 Nos wɨr oso tyenɨj oshiyokõr uje gobierno hn õr bahluwo otatɨm õr. Shɨ Porrosht wɨchɨ uje chɨbɨte par nos oso õr bahluwo ode hn chiihla yeniipo uje omasaha par õr bahluwo. 2 Heke erze uje otsɨtak uje õr bahluwo ode ich otsɨtak erze uje Porrosht chɨbɨte. Uje ye oniyokõrpe uje õr bahluwo otatɨm õr ich erze õr bahluwo tyenɨj otsepyẽr õr. 3 Erze õr bahluwo ye ochɨhɨpe par uje oshuu wɨr otola õr ɨre erze uje oshiyokõr uje ich om. Erze õr bahluwo ode shɨ par uje oshuu wɨr otola õr ɨre erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Kɨmɨjɨ ye ahmũrlo uje erze õr bahluwo otsepyẽr olak ich tyenɨj ahakõrlo uje ich om. Uje ahakõrlo uje ich om uhulo ɨtsorz ich erze õr bahluwo otsahmũr olak. 4 Porrosht chɨbɨte erze õr bahluwo par uje oshiyokorĩ̵hɨ olak uje ich om, per kɨmɨjɨ ahakõrlo uje ich mɨhnũwo ich tyenɨj atɨlɨlo õr. Õr ukurbo de pork Porrosht chɨbɨte õr par uje otsepyẽr erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. 5 Heke tyenɨj ahakõrlo uje olak bahluwo otatɨm olak par uje ye Porrosht duhu olepyẽr olak, hn par uje eenɨlo uje ahakõrlo uje mɨhnũwo. 6 Eshɨlo gobierno uje ley tata pork Porrosht chɨbɨte erze õr bahluwo par oshiyokõr erze obiyo uje titɨm olakɨke. 7 Erze uje õr ɨbiyo shɨ par õr kobra hnote par gobierno ich tyenɨj eshɨlo õr uje ley tata, hn uje eyuhu hute ich eshɨlo ɨre pork ley chɨbɨte shuu ɨtsorz. Tyenɨj atɨlɨlo erze õr bahluwo. 8 Ye ahakõrlo olak hnɨtewɨhɨ yeẽk. Ese uje shɨ ɨtso hnɨtewta uje de Porrosht aabo wɨchɨ uje tyenɨj otsahmũrye, pork yeẽk uje sahmũr yewo ich nos shiyokõr uje Porrosht ley tata. 9 Porrosht ahwoso tata uje ɨr ley tata shuu ɨtsorz ɨm: —Ye orãha erãhta, hn ye orãha abich, hn ye tuk yewo uhu otoy, hn ye ohɨr. Ye abɨta kuche.— Erze ley hn erze yẽr wɨr shɨ ɨtso erze ahwoso uje tata ɨm: —Ahmũr yewo uhu ɨtso owa uje ahmũr owa.— 10 Uje yeẽk sahmũr yet ich yelɨj shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ ɨre, heke shɨ ɨtso uje shiyokõr uje Porrosht ɨr ley tata. 11 Kuchɨt yet de uje tyenɨj ahakõrlo toy. Ich osdeyo uje yomsahaloni par eyok Porrosht aabo per ele ahle yej terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Cristo cheeshpo par hnoy eyok nehe. Ese deeych uje cheeshpo nehe ich yej terɨhɨ je uje yomsahaloni par eyok Porrosht aabo, heke ich ye ompe uje olak shɨ ɨtso uje amɨlo hn ye ahakõrlo ɨr ɨbiyope. Heke tyenɨj erĩ̵hɨlo par uje ahakõrlo ɨr ɨbiyo. 12 Ich yej terɨhɨ uje sɨhna ɨre ese ɨshɨrĩt uje oso oshiyokõr uje ich mɨhnũwo shɨ ɨtso uje yej dechole uje Cristo cheeshpo nehe, heke tyenɨj moymlo erze kuche mɨhnũwo uje ahakõrlo pork wɨr shɨ ɨtso uje dɨhlak. Ahakõrlo uje ich om uje Porrosht sahmũr pork uje ahakõrlo uje ich om ich olak shɨ ɨtso luu. Uhu olak ɨlo ohyerptosht uje chɨmɨt ɨre par uje oteye. 13 Olak shɨ olak ɨtso uje deeych heke tyenɨj ahakõrlo uje Porrosht sahmũr. Ye ompe uje etĩ̵rlo õr ahamich uje ich mĩ̵hnɨk, hnii uje uhulo yɨkɨch sẽhi olak, hnii ye ahakõrlo erze kuche mɨhnũwo uje hnakɨrbo hn tɨmcher oshiyokorĩ̵hɨye. Ye ompe uje ahakosloye, hn ye abɨtɨlo kuche. 14 Shɨ tyenɨj uhu olak ɨluu ɨlo eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr ɨluuta. Ye emɨtlo olak par uje ahakõrlo erze olak ɨluu ɨler uje moymloni.
1 Tyenɨj olak ayla uje yeẽk tekɨrɨhɨ olak uje Porrosht aap uje yẽrɨj dɨraha Porrosht ahwoso. Uje ɨre eyuwo tɨsĩ̵r kɨnaha, ye ɨlo uje olak eyuwo tɨsĩ̵r hn ye Porrosht ahwoso tata latɨk ich ye ahakoslo ɨre. 2 Shɨ tɨteẽta kɨmɨjɨ yeẽk dɨraha uje nos wɨr oposo ich om par otew, per yet de uje ye dɨrehepe heke shɨ tew jõro. 3 Ese uje nos tew erze kuche ye ompe uje chɨbɨte uje wɨchɨ ye jukur ese uje ye tepe, hn ese uje ye tew erze kuchepe ich ye ompe uje chish majamichɨhɨ ese uje tew. Ese uje tew erze ẽro hn ese uje ye tepe wɨr Porrosht aabo hn Porrosht sahmũr õr. 4 ¿Owa yeẽkpo par uje ata uje ich mĩ̵hnɨk ese yet ɨr ɨbich? Porrosht wɨchɨ uu ɨr Yɨnsɨrc, ye owape. Porrosht wɨchɨ uje tyenɨj tatɨm kɨmɨjɨ om uje shiyokõr o kɨmɨjɨ ye ompe, heke tyenɨj shiyokõr uje ich om pork eyok Ɨrhĩch ukurbo deyo de par uje takashɨm wɨchɨ. 5 De uje shuu deyuwo tɨsĩ̵r ese deeych nohmet hn shuu ma dich par teeychãha Porrosht je uu daalo yewo, hn yet de uje shuu erze daalo nos ɨtsye. Kal nohmɨr shɨ tyenɨj shuu deyuwo tɨsĩ̵r uje ich om par ɨre kɨmɨjɨ diihla deeych nohmet ich ma dich o kɨmɨjɨ nos diihla, hn ye ompe uje koswãha. 6 Wɨr õr ɨtsye, ochiihla uje õr ɨre otsahmũr par uje oteeychãha Porrosht, heke ich oshuu eyok Ɨrhĩch ich dich erze daalo. Ɨtso ese uje nos tew erze kuche pork shuu eyok Ɨrhĩch ich dich hn nɨna Porrosht. Ese yet uje ye tew ẽrope ich ye tepe heke shuu eyok Ɨrhĩch ich dich toy, hn nɨna Porrosht toy. 7 Heke ich nĩhyok eyok yeẽk uje pwele shiyokõr shuu ɨtso uje ɨre sahmũr pork uje ehn ɨka ich shish tyenɨj shuu Porrosht dich hn uje terɨhɨ ese deeych uje toy ich shish shuu Porrosht dich. 8 Uje yesh eyok ɨka hn uje yɨtɨ shish tyenɨj yiyokõrlo uje eyok Ɨrhĩch sahmũr. Heke shish yishew eyok Ɨrhĩch ɨr ɨbiyo uje yesh eyok ɨka hn uje yɨtɨ, 9 pork Cristo tokite hn ɨkpo par uje wɨchɨ masaha par uu topo õr Ɨrhĩch hn erze uje õr ɨka toy. 10 Heke titɨm olak yeẽk. ¿Ɨnaapo heke chish majamichɨhɨ Porrosht aap yet pork wɨchɨ leshap? Hn olak yet ɨtspo ¿ɨnaapo heke chɨbɨte uje wɨchɨ ye jukur pork wɨchɨ leshap toy? Deeych yet nehe hn nos yɨtĩ̵rlo Porrosht ɨle ɨkɨch ese owich uje teychɨm oso kɨmɨjɨ oniyokõr uje mĩ̵hnɨk o kɨmɨjɨ oniyokõr uje ich om. 11 Porrosht ahwoso tata uje eyok Ɨrhĩch sole: —Ich ũru uje shish yok ɨka hn ich ũru toy uje tyenɨj nos ocha dete hnɨmoho pɨkɨch hn nos oteeychãha yok nehe otata uje yok ich dich.— Wɨr uje Porrosht ahwoso tata, 12 heke kal eyok nohmɨr nohmɨr tyenɨj nos yitɨm Porrosht uje yiyokõrloni. 13 Tyenɨj yukwim uje yishlo majamichɨhɨye pork nos tyenɨj yitɨm Porrosht uje yiyokõrloni yuhu ɨlorz nehe. Ma om yɨbɨte uje ye yiyokõrlo kuchẽrk uje shuu eyok leshɨbich shiyokõr uje ich mĩ̵hnɨk. Uje yuhulo shiyokõr uje mĩ̵hnɨk ich shɨ ɨtso uje yɨbɨte kojach ɨjɨch par uje shuu hnɨte shuu kay. 14 Tɨkɨraha erze uje ye olotiis eyok Ɨrhĩch Jesuspe ich om par otew nos wɨr oposo. Wɨr om per par ɨre uje shuu deyuwo tɨsĩ̵r uje Porrosht ye nahmũr uje ɨr tew ich mɨhnũwo par ɨre tew. Shɨ shuu ɨtso uje Porrosht ahwoso ye jukur. 15 Uje eshɨbich shuu deyuwo tɨsĩ̵r uje Porrosht ye nahmũr uje tew erze kuche hn teychɨm owa uje ew heke tew toy ich shiyokõr uje mĩ̵hnɨk. Uhu eshɨbich tew heke ich ye ahmũr wɨchpe. Ye owa eshɨbich uje ew erze uje shuu ɨre shiyokõr uje mĩ̵hnɨk. Cristo tooho krus eeych par uje ɨshɨ eshɨbich ɨr hnɨtew toy. 16 Erze oposo uje eraha uje ich om per yewo oshuu deyuwo tɨsĩ̵r uje ich mɨhnũwo, ye ew par uje ye odish majamichɨhɨ owa. 17 Par Porrosht aabo ich om par otaak hn oho ye latɨkɨsh, per ich ma ɨhĩ̵rtpa par õr ɨre uje tyenɨj oshiyokõr uje ich om hn oshuu laho kɨɨs hn õr ayla pork Porrosht Ɨchɨbich de õr aho. 18 Erze uje oshiyokõr Cristo ɨr ɨbiyo oshuu ɨtsorz ich Porrosht sahmũr uje oshiyokõr hn nos wɨr oso otsahmũr toy, 19 heke tyenɨj yiyokorĩ̵hɨye erze uje shuu eyok aho kɨɨs hn yakashɨmloye yuhu eyok ɨluu ma ɨtso Cristo ɨr ɨluuta. 20 Ye ompe uje uhu Porrosht ɨbiyo tokole uje ye jukur shɨ pork sehe ew erze kuche. Ich ũru uje nos wɨr oposo ich om par uje otew, per kɨmɨjɨ ew erze uje shuu eshɨbich shiyokõr uje mĩ̵hnɨk ich ahakõr uje mĩ̵hnɨk. 21 Kɨmɨjɨ eshɨbich teychɨm owa uje ew erze kuche ẽro hn tew toy per ɨr eyuwo tɨsĩ̵r uje ye Porrosht nahmũrpe, ich uhu shiyokõr uje ich mĩ̵hnɨk. Ma om uje ye ew erze kuche ẽro hn ye ehe erze wino hn ye ahakõr kuche yewo uje shuu eshɨbich shiyokõr uje ich mĩ̵hnɨk. 22 Owa eraha erze kuche uje ich nos om par uje ahakõr hn par ew hn ehe. Porrosht chɨraha uje ye mɨhnĩ̵kpe par ahakõr, per ye uhu erze yewo oniyokõr pork wɨr ye odɨrehepe. Ese uje ye duhu leshɨbich niyokõrpe uje ich mĩ̵hnɨk shuu ɨtsorz ich ayla pork ehet chuuna uje ye niyokõrpe uje mĩ̵hnɨk. 23 Per ese uje koswãha pork ye dɨrehepe kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ ye ompe par uje tew erze kuche wɨchɨ shiyokõr uje mĩ̵hnɨk uje tew pork ɨr eyuwo tɨsĩ̵r uje shiyokõr uje ye Porrosht nahmũrpe, per shiyokõr. Nos wɨr kuche uje yeẽk shuu deyuwo tɨsĩ̵r uje Porrosht ye nahmũrpe, uje shiyokõr ich shiyokõr mĩ̵hnɨk.
1 Eyok uje yɨraha uje Porrosht ahwoso tata ich ye ompe uje shɨ yiyokõr uje yahmũr. Tyenɨj eyok ewenta erze uje yẽrɨj odɨrahapa Porrosht ahwoso heke õr koswãha hn ochimehi. 2 Tyenɨj yakashɨm erze uje yẽrɨj odɨraha Porrosht ahwoso par uje ma ye olotiis ɨre. Wɨchɨ ich om par õr ɨre. 3 Cristo ye niyokõrpe uje shɨ ɨre sahmũr per shish shiyokõr uje Porrosht sahmũr. Porrosht ahwoso tata uje Cristo tatɨm Porroshtkite shuu ɨtsorz ɨm: —Erze uje ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho owa ich ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho yok toy.— 4 Nos wɨr Porrosht ahwoso uje profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite wɨr par shiyokorãha eyok par uje yɨraha heke eyok ewenta erze kuch mɨhnũwo uje tĩ̵r eyok hn yɨraha uje eyok owich de Porrosht ahɨr. 5 Porrosht wɨchɨ uje shuu eyok ewenta erze kuche uje tĩ̵r eyok hn shuu eyok aho kɨɨs. Sehe tuu Porrosht duhu olak eyuwo ɨlye ɨlo Cristo uje hõr Deych õr eyuwo ɨtsye 6 par uje nos eeychãhalo Porrosht uu eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr Deych pork ich nos olak eyuwo ɨtsye. 7 Tyenɨj olak ayla uje wɨr õya olak erze Porrosht aabo uje yẽrɨj odɨraha Porrosht shɨ ɨtso uje Cristo ayla uje amsahalo par olak Porrosht aabo par uje uhulo Porrosht dich. 8 Titɨm olak uje Cristo tɨrẽtni par uje takashɨm erze israel oso par uje sowa õr uje Porrosht ahwoso ich ũru uje chɨbɨte tatɨm eyok poruwo wɨshkite pork Cristo shuu Porrosht ahwoso yakaha uje tatɨm õr. 9 Tɨrẽt toy par uje takashɨm erze dihipo kɨnãho par uje wɨr onɨna Porrosht uje sosɨr õrkite pork ɨr ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Cristo tatɨm Porrosht ɨm: “Tyenɨj tɨkeeychãha owa uje yok dechɨ dihipo kɨnãho õr ehet, hn tɨkeeychɨ teẽt imno par owa nehe.”— 10 Porrosht ahwoso tatpo tatɨm erze dihipo kɨnãhokite ɨm: —Uhu olak ayla hõr wɨr israel oso.— 11 Hn Porrosht ahwoso tatpo shuu ɨtsorz ɨm: —Olak uje olak dihipo kɨnãho, nos eeychãhalo olak Ɨrhĩch, hn sehe duhu nos oso oteeychãha ɨre.— 12 Profeta Isaías tatkite ɨm: —Cristo tyenɨj tɨrẽt nehe. Wɨchɨ tyenɨj tãra Isaí lɨshɨ uu rey David lɨshɨ ɨr deych. Ese Cristo tyenɨj tɨbey erze dihipo kɨnãho nehe, heke erze dihipo kɨnãho ochɨraha uje õr owich de Porrosht ahɨr pork ye olotiis Cristope.— Wɨr uje Porrosht ahwoso tata. 13 Porrosht wɨchɨ uje shuu erahalo uje olak owich de ɨre ahɨr. Sehe tuu Porrosht duhu nos olak ayla hn duhu olak aho kɨɨs pork ye otiislo ɨrpe. Uje Porrosht niyokõr duhu ɨlorz ich ɨr Ɨchɨbich shuu erahalo uje ich ũru uje olak owich de Porrosht ahɨr. 14 Pɨshɨbo watsaklo, ye tokotiispe uje olak ɨle om. Tɨbɨte uje nos erahalo ahakõrlo uje Porrosht sahmũr hn erahalo uje akɨtloye. 15 Erze ahwoso uje tuu ochichew ochɨbɨte asa hutɨta ich meytii doso uje titɨm olak hn par uje olak eyucha pork Porrosht chɨbɨte yok erze pɨbiyo par uje titɨm olak tuu ɨtsorz. 16 Yok Jesucristo ɨr ɨbɨk par uje titɨm erze dihipo kɨnãho ɨr ahwoso. Erze Porrosht ɨbiyo uje ɨshɨm yok par tiyokõr wɨr uje titɨm õr uje Jesucristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Heke yok shɨ ɨtso israel oso õr saserdote uje oshɨm Porrosht loshɨpo armɨstakite hn erze dihipo kɨnãho uje titɨm õr Cristo wɨr shɨ õr ɨtso erze loshɨpo uje tokosɨmɨhɨ Porrosht. Wɨchɨ uje Porrosht ich sahmũrpa uje tiyokorãha erze dihipo kɨnãho pork Porrosht Ɨchɨbich nɨshii õr. 17 Yok narim Jesucristo pork shuu pɨbiyo tokole ich om uje Porrosht ɨshɨm yok par uje tiyokõr. 18 Shɨ tiita uje Cristo shiyokõrni pork wɨchɨ uje shuu pɨbiyo tokole ich om. Uje titɨm erze dihipo kɨnãho tuu ɨtsorz hn uje omo uje tiyokõr ich ye olotiis ɨrpe hn oshiyokõr uje Porrosht ahwoso tata. 19 Porrosht Ɨchɨbich ich ukurbo deyo de. Wɨchɨ uje takashɨm yok par uje shuu tiyokõr erze kuche uje ye latɨk pwele shiyokõr par uje ye olotiis Cristope. Heke titɨm erze dɨt Jerusalén oso hn nos wɨr oso yewo uje ode lekɨtiyo nehech takaachĩ̵hɨ ese hnɨmich Iliria titɨm õr uje Jesucristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite, 20 pork tɨbɨte uje shɨ tɨtĩ̵r erze oso uje ye odɨraha uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Ye tɨtĩ̵r erze hnɨmope uje yewo otsanɨmɨrãha ɨr ahwosni pork wɨr ich ye pɨbiyope. 21 Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Erze uje ye odɨraha Cristope wɨr uje tyenɨj ochɨraha nehe. Erze uje yelɨj onunt uje Cristo shiyokõrkite par õr ɨre wɨr uje tyenɨj ochɨraha nehe.— 22 Heke titɨm olak. Nĩhyok ye yok tyempĩ̵rsh petɨkni par uje tekɨrɨhɨ olak, 23 per ele ahle ich nos tɨhna pɨbiyoho lɨka, hn ich osdeyo uje sehe takaha tekɨrɨhɨ olakni, 24 heke sehe tekɨrɨhɨ olak wap uje olak de dehet pehet uje takaha tɨtĩ̵r España nehe. Uje takaachĩ̵hɨ olak ahɨr nehe hn tiyakaha olak ahɨr tuu pɨkaap ich sehe tuu akashɨmlo yok uje tɨtĩ̵r ese hnɨmich España. 25 Wap sehe takaha tɨtĩ̵r Jerusalén. Takahii hnote par tokosɨm erze Porrosht aabo uje odechɨ, 26 pork erze Porrosht aabo uje ode erze hnɨmo Macedonia hn Acaya otakɨsho deyuwo hn ochɨbɨte hnote par otakashɨm erze Porrosht aabo uje õr losuhlaabo uje odechɨ dɨt Jerusalén. 27 Wɨr ich õr ayla uje otakashɨm erze Porrosht aabo uje õr losuhlaabo. Erze uje ich om uje Porrosht ɨshɨmɨhɨ erze israel oso uje shuu Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ dahɨr ich tĩ̵r erze dihipo kɨnãho toy, heke ich om uje erze dihipo kɨnãho oshuu cheeshɨ otakashɨm erze israel oso toy. 28 Uje tokosɨm erze hnote erze Porrosht aabo nehe uje Porrosht aabo yewo oshɨm õr ich sehe takaha tɨtĩ̵r España. Sehe tiyakaha olak ahɨr wap ese dehet pehet. 29 Tɨkɨraha uje tekɨrɨhɨ olak nehe ich Cristo shuu tokole uje ich ompa. 30 Pɨshɨbo watsaklo, shɨ pork Jesucristo wɨchɨ uu eyok Ɨrhĩch hn pork Porrosht Ɨchɨbich shuu yahmũrloye ich tapur olak par uje enaha olak par uje eyok orar yapurlo Porrosht par yok. 31 Yapurlo Porrosht par uje ye wɨr odishew yok hn oduhu yok oduhu tɨkɨtɨ erze israel oso uje odechɨ hnɨmich Judea uje otsotiis Cristo. Apurlo Porrosht toy par uje erze ɨr aabo uje ode Jerusalén ich onahmũr erze hnote uje tãra erze dihipo kɨnãho uje tokõhwa par tokosɨm õr, 32 heke kɨmɨjɨ Porrosht nahmũr uje takaachĩ̵hɨ olak ahɨr nehe ich yok aylpa hn tahmũrpa tekɨrɨhɨ olak. 33 Sehe tuu Porrosht uje shuu oso õr aho kɨɨs takashɨm olak. Ich ɨhĩ̵rtpa uje ɨtsorz.
1 Sehe tuu erahalo uje Febe wate eyok nanap. Wate Porrosht aap hn dyakɨnyarĩ̵hɨchɨs ese dɨt Cencrea. 2 Sehe tuu olak ayla uje wate taachĩ̵hɨ olak ahɨr nehe pork ich om uje nos akashɨmlo Porrosht aabo hn wate eyok Ɨrhĩch ɨr aap. Uje kuchẽrk nihyokĩ̵hɨ ahɨr ich akashɨmlo wate pork wate shish takashɨm Porrosht aabo hn takashɨm yok toy. 3 Tokosɨm Prisca hn Aquila õr saludo. Wɨr pihyẽro uje oshiyokõr Jesucristo ɨr ɨbiyo ɨtso yok. 4 Wɨr otakashɨm yokni par uje ye erze yewo oduhu yok oduhu tɨkɨtɨ nehech sehe oduhu õr toy. Ye shɨ yokpe uje tɨkɨna õr, nos wɨr Porrosht aabo uje otakɨsho lawichɨhɨ lekɨtiyo uje õr dihipo kɨnãho onɨna õr toy. 5 Tokosɨm saludo erze Porrosht aabo uje otakɨsho lawichɨhɨ Prisca hn Aquila õr ihyuch. Tokosɨm saludo Epeneto. Wɨchɨ ich tahmũr. Wɨchɨ webich os uje ye lotiis Cristope uje dechɨ hnɨmich Asia. 6 Tokosɨm María saludo. Wate shish shiyokõr Cristo ɨr ɨbiyoho olak ahɨr. 7 Tokosɨm saludo Andrónico hn Junias. Wɨr pɨhnapso uje ode pahɨr karsel ehetni. Wɨr apóstole uje oshiyokõr debiyo ich otsɨhnew. Uje ehn yahpaa tomsahani par yok Porrosht aap ɨchii õr ɨre omasaha par Porrosht aabo. 8 Tokosɨm saludo Ampliato toy. Tahmũr ɨre pork ye lotiis eyok Ɨrhĩchpe. 9 Tokosɨm saludo Urbano. Wɨchɨ ĩya yokni uje oyiyokõr Cristo ɨr ɨbiyo. Tokosɨm saludo Estaquis. Ich tahmũr ɨre. 10 Tokosɨm saludo Apeles toy. Ich ɨmeheeych uje ɨre ye lotiis Cristope. Tokosɨm saludo nos wɨr Aristóbulo ɨr iiso toy. 11 Tokosɨm ese pɨhnapsɨt Herodión saludo toy. Tokosɨm saludo toy nos wɨr Narciso ɨr iiso uje ye olotiis eyok Ɨrhĩchpe. 12 Tokosɨm saludo Trifena hn Trifosa. Wɨr ochish eyok Ɨrhĩch ɨr ɨbiyo. Tokosɨm saludo Pérsida. Wate shish chish eyok Ɨrhĩch ɨr ɨbiyo. Nos wɨr Porrosht aabo otsahmũr wate. 13 Tokosɨm saludo Rufo toy. Wɨchɨ ma ye lotiis eyok Ɨrhĩchpe. Tokosɨm waa ɨr lata saludo toy. Wate shɨ ɨtso uje yok patɨ. 14 Tokosɨm saludo Asíncrito, hn Flegonte hn Hermes hn Patrobas hn Hermas hn nos wɨr Porrosht aabo uje ode õr ahɨr. 15 Tokosɨm saludo Filólogo toy hn Julia hn Nereo hn waa nanɨmicha toy. Tokosɨm Olimpas saludo toy hn nos wɨr uje ye olotiis Cristo uje odechɨ õr ahɨr toy. 16 Nos tyenɨj etɨloye. Nos wɨr uje ye olotiis Cristope uje otakɨsho lawichɨhɨ lekɨtiyo oshɨm olak saludo. 17 Pɨshɨbo watsaklo, titɨm olak. Eychɨmlo erze oso uje shish sehe odehek olak hn sehe oduhu olak yewo oniyokõr uje ich kɨnaha, ye ɨlo erze ahwoso uje oshiyokorãha olakni. Moymlo wɨr, ye meylo õr 18 pork ye oniyokõr eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr ɨbiyope. Shɨ oshiyokõr uje õr ɨre otsahmũr. Otata lahwoso uje ich ɨhĩ̵rt pisho shɨ par otsehnyẽr erze uje ye odɨrehepe. 19 Nos oso ochɨraha uje olak dechɨ dɨt Roma shish ahakõrlo uje ich om uje Porrosht sahmũr heke ich uhulo yok aylpa, hn sehe tuu olak eykdeyo heke ahakõrlo uje ich om hn ye ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. 20 Kɨmɨjɨ olak eykdeyo ɨlorz ich Porrosht uje shuu oso õr aho kɨɨs ich shuu ɨtso uje arãhalo Satanás hnɨmich. Sehe tuu eyok Ɨrhĩch Jesucristo dosɨr olak. 21 Timoteo ɨshɨm olak saludo. Wɨchɨ ĩya yok uje oyiyokõr Cristo ɨr ɨbiyo. Lucio hn Jasón hn Sosípater oshɨm olak saludo toy. Wɨr yok pɨhnapso. 22 Yok Tercio uje tichew Pablo ahwoso tɨbɨte ana hutɨta. Tokosɨm olak saludo pork yok Porrosht aap toy. 23 Gayo ɨshɨm olak saludo toy. Yok Pablo. Gayo shuu tiyakaha dahuch. Wɨchɨ shish shuu nos Porrosht aabo otakɨsho lawichɨhɨ dahuch hn oteeychãha Porrosht. Erasto ɨshɨm olak saludo toy. Wɨchɨ tesorero uje tɨbey ese dɨt ɨr hnote. Cuarto ɨshɨm olak saludo toy. Wɨchɨ Porrosht aap toy. 24 Sehe tuu eyok Ɨrhĩch Jesucristo nos takashɨm olak. Ich ɨhĩ̵rtpa uje ɨtsorz. 25 Titɨm olak. Porrosht ukurbo deyo de par uje takashɨm olak. Tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso hn titɨm oso tuu ɨtsorz. Titɨm oso toy uje Jesucristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Wap Porrosht ye duhu odɨrehepe 26 per ele ahle ich shuu ochɨraha. Erze ahwoso uje profeta poruwo wɨshɨ ochichewkite wɨr uje Porrosht shuu nos erze dihipo kɨnãho ochɨraha uje Cristo shiyokõrkite par uje ye olotiis ɨre hn oshiyokõr uje ɨre tata. Porrosht yelɨj nɨhna ɨre. 27 Wɨchɨ shɨ sohmɨra hn ich eykdeyo. Sehe tuu nos ye olotiis uje Jesucristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite heke oshuu Porrosht ich dich. Ich ɨhĩ̵rtpa uje oniyokõr ɨr ahwoso oduhu ɨlorz.
1 Yok Pablo. Porrosht chiihla yok par tomsaha par yok Jesucristo ɨr apóstol shɨ pork sahmũr chiihla yok shuu ɨtsorz. Eyok leshɨbich de pahɨr iich otsɨɨ Sóstenes. 2 Tichew ana hutɨta par tokosɨm olak uje olak Porrosht aabo uje ebuhulo ese dɨt Corinto. Porrosht chiihla olak par ɨr aabo pork Jesucristo ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Chiihla olak par uje ye ahakõrlo uje ich mɨhnũwo ɨtso uje chiihla erze yewo uje ode lekɨtiyo uje ye olotiis eyok Ɨrhĩch Jesucristope. Wɨchɨ wɨr õr Ɨrhĩch hn eyok Ɨrhĩch toy. 3 Sehe tuu Porrosht uu eyok Deych hn eyok Ɨrhĩch Jesucristo odosɨr olak hn oduhu olak aho kɨɨs. 4 Sehe titɨm olak uje shish tɨkɨna Porrosht par olak pork Porrosht sosɨr olakni pork ye otiislo Jesucristope. 5 Porrosht shuu olak ɨkɨrĩt ɨhĩ̵rtpa uje olak de nãhu ĩ̵rmo pork wɨchɨ shuu olak dɨtuwo par anɨmɨrãhalo ɨr ahwoso hn shuu olak dɨtuwo par nos erahalo uje ich ũru 6 pork uje oyitɨm olak Cristoni ich ahmũrlo heke amsahalo par Porrosht aabo. Erze om uje yesh ahakõrlo ich shuu ɨmeheeych uje olak Porrosht aabo. 7 Porrosht nos shuu olak dɨtuwo par uje ahakõrlo ɨr ɨbiyo uje ehn yesh anemlo ese deeych uje eyok Ɨrhĩch Jesucristo cheeshpo nehe. 8 Eyok Ɨrhĩch Jesucristo wɨchɨ uje tɨbey olak nehech terɨhɨ uhurc, hn ese deeych uje etĩ̵rlo ɨre ahɨr nehe ich ye olak hnɨtew chɨhɨ Porrosht ahɨrpe. 9 Porrosht shish shuu yakaha uje ɨre tata. Wɨchɨ uje chiihla olak par uje wɨchɨ olak ihyẽrak ɨr ijɨt Jesucristo uu eyok Ɨrhĩch. 10 Pɨshɨbo watsaklo, titɨm olak. Eyok Ɨrhĩch sahmũr uje olak eyuwo ɨtsye pork ye ompe uje ahakosloye hn uhu olak kãra. Shɨ tyenɨj nos akɨshlo olak eyuwo par uje nos olak pwele ahakõrlo kuche. 11 Pɨshɨbo watsaklo, shɨ titɨm olak ahnũwo pork Cloé ɨr iiso otatɨm yok uje shish ahakosloye. 12 Titɨm olak uje ahakosloye pork olak yewo ode uje otata otsɨɨ: —Oyahmũr Pablo,— hn yewo otsɨɨ: —Oyahmũr Apolos,— hn yewo otsɨɨ: —Oyahmũr Pedro,— hn yewo otsɨɨ: —Oyahmũr Cristo.— 13 Eyok uje eyok Porrosht aabo ich eyok ɨtso Cristo ɨr yũhurrza. ¿Je olak yeẽk dehek Cristo ɨr yũhurrza duhu pɨkaabo? Ye odehekpe. ¿Je odowɨsh Pabloni odɨbɨte krus eeych par uje ɨshɨ olak hnɨtew? Ye odowɨshpe. ¿Je uhu otohɨrm olak onĩ̵ra Pablo iich? Ye onĩ̵rape. 14 Tɨkɨnshɨp Porrosht uje ye tokohɨrm olak yeẽk petɨkni. Shɨ tokohɨrm Crispo hn Gayo, 15 heke nĩhyok uje yeẽk tata uje otohɨrm olak yeẽk ochĩ̵ra piich. 16 Shɨ tokohɨrm Estéfanas hn nos wɨr ɨr iiso per ich tɨkey kɨmɨjɨ yewo ochɨhɨ uje tokohɨrm õrni. 17 Cristo ye duhu tɨkɨrẽt petɨkni par tokohɨrm oso. Shɨ shuu tɨkɨrẽt par tanɨmɨrãha ɨr ahwoso titɨm oso uje ɨre ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Titɨm õr tĩ̵ra ahwoso uje ochɨraha, ye tĩ̵ra ahwoso uje ye odɨrehepe. Kɨmɨjɨ titɨm õr tĩ̵ra ahwoso kɨnãho ich ye odɨrehepe uje Cristo tooho krus eeych heke tokole ɨtso uje ye Cristo ukũrbɨrsh par shuu omasaha par Porrosht aabo. 18 Sehe titɨm olak uje nos wɨr oso uje tyenɨj otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe otata erze ahwoso uje Cristo tooho krus eeychkite otsɨɨ: —Ye jukur.— Mahn par eyok uje eyok owich de Porrosht ahɨr ich bale uje Cristo tooho krus eeych hn Porrosht ukurbo shuu yomsaha par ɨr aabo. 19 Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Porrosht sole: “Erze oso uje ye õr paabope uje õr eykdeyo ich tuu õr eyuwo ye jukur, hn erze uje ich õr dɨtuwo tuu ye õr ɨbiyo jukur.”— 20 Erze uje ich õr eykdeyoho nãhu ĩ̵rmo ɨshujãro hn erze uje ochichew õr hute hn erze uje ochɨraha ochiilehet ¿latɨk tokolɨhɨ õr? Porrosht shuu õr eyuwo shɨ ɨtso uje õr totihlo. 21 Nos wɨr oso uje ich õr eykdeyo shɨ otsẽrza kuche uje de nãhu ĩ̵rmo per Porrosht ye duhu odɨraha ɨrpe. Porrosht ich eykdeyo. Shuu yanɨmɨrãha lahwoso yitɨm õr uje Cristo tooho krus eeych par ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr per ochɨbɨte uje ich ye jukur uje Cristo shiyokõr, per Porrosht shuu nos omasaha par ɨr aabo erze uje ye olotiis Cristope. 22 Nos wɨr israel oso otsapur yarta uje ye latɨk pwele niyokõr par uje oteychɨm par uje ye olotiis Cristope, hn erze griego sehe otẽr wɨr ahwoso uje õr eykdeyo otata par uje ye olotiis, 23 per õryok shɨ oyanɨmɨrãha uje Cristo tooho krus eeychkite par uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Erze israel oso otsotiis erze ahwoso heke õryok ahwoso ich shɨ ɨtso uje kojach shuu õr hnɨte hn shuu õr kay, hn erze oso uje ye õr israel yewope wɨr ochɨbɨte uje erze õryok ahwoso ich shɨ ɨtso totihlo õr ahwoso. 24 Per eyok uje Porrosht chiihla eyok kɨmɨjɨ eyok israel oso o kɨmɨjɨ eyok dihipo kɨnãho, par eyok erze uje Cristo shiyokõr ich shuu ɨmeheeych uje Porrosht ukurbo deyo de hn ich ɨr eykdeyo. 25 Oso ode uje otata uje Porrosht ye eyuwĩ̵rsh per ɨr eyuwo ich ma deyo je nos wɨr oso, hn ochɨbɨte uje ye ɨr ukũrbɨrsh per Porrosht ich ma ukurbo deyo de je nos wɨr oso. 26 Pɨshɨbo watsaklo, uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r uje Porrosht chiihla olak par olak ɨr aabo. Ye olak kɨhniyape uje oso otata hn ochɨbɨte uje olak eykdeyo, hn olak arhaabo uje õr bahluwoho ĩ̵rmo, hn olak arhaabo uje õr ɨhĩ̵r deyo õr aabo. 27 Erze uje ich õr eykdeyo ochɨbɨte uje ye jukur uje Cristo tooho krus eeych per Porrosht chiihla erze oso uje yewo otata uje ye õr eyuwĩ̵rsh par uje shuu wɨr opook erze uje õr eykdeyo, hn erze uje õr ukurbo deyo de otata uje Cristo tooho krus eeych pork ich ye ɨr ukũrbɨrsh per Porrosht chiihla oso uje ye õr ukũrbɨrsh par ɨr aabo par shuu wɨr opook erze uje õr ukurbo deyo de. 28 Erze oso uje yewo ochɨbɨte uje wɨr ye õr jukur wɨr uje Porrosht chiihla õr par ɨr aabo, hn erze oso uje yewo ye onahmũr õrpe wɨr uje Porrosht chiihla õr. Porrosht chiihla õr shuu ɨtsorz par uje shuu erze yewo õr eyuwo ye jukur, 29 heke ich nĩhyok yeẽk pwele narim ɨrehe Porrosht ɨle ɨkɨch. 30 Porrosht wɨchɨ uje ɨshɨm eyok ɨkɨrĩt pork ye yotiis Jesucristope. Shɨ Cristo wɨchɨ uje shuu eyok eykdeyo. Wɨchɨ uje shuu eyok Porrosht aabo, hn shish shuu eyok ɨluu ma om, hn ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr, 31 heke Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Uje sehe yeẽk narim ɨre o narim oso yewo ich ye ompe. Tyenɨj shɨ narim eyok Ɨrhĩch.—
1 Pɨshɨbo watsaklo, uje takaachĩ̵hɨ olak ahɨrni hn tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm olak uje Porrosht shuu Cristo shiyokõr par olak, ich teẽt ahwoso uje ɨmeheeych par erahalo hn ye titɨm olakpe uje tãra peyuwo uje ich kwestpa erahalo, 2 pork tɨbɨte uje shɨ sehe titɨm olak Jesucristo uje tooho krus eeychkite. 3 Uje takaha tekɨrɨhɨ olakni ich yok kasɨk uje tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm olak. Tɨkɨtɨla õr nehech pɨkiyo tãra. 4 Uje tiipuhut tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich tuu amsahalo par Porrosht aabo. Ye titɨm olak ahwoso uje ich ye ɨmeheeychpe ɨtso uje oso otata uje õr eykdeyo per Porrosht Ɨchɨbich hn Porrosht ɨr ukurbo wɨr uje shuu ɨmeheeych uje pahwoso ich ũru. 5 Heke olak ye otiislo Porroshtpe ye uje shɨ oso otatɨm olak. Ye otiislo pork erahalo uje Porrosht ukurbo de. Wɨchɨ shuu erahalo erze uje ich ũru. 6 Sehe titɨm olak uje õryok de Porrosht aabo õr ahɨr uje ma ochɨraha Porrosht ahwoso ich oyiyokorãha õr ɨr ahwoso uje ich ma kwestpa par ochɨraha. Erze ahwoso uje erze õr eykdeyo oshiyokorãha erze oso uje ode nãhu ĩ̵rmo uje ye odɨraha Porroshtpe ich ye oyiyokorãha olakpe oyuhu õryok ɨlo õr, hnii erze õr ahwoso uje õr bahluwo oshiyokorãha õr pork deeych yet nehe ich õr ahwoso tokole uje ye jukur. 7 Per õryok oyiita erze ahwoso uje antkite Porrosht ye duhu ɨmeheeychpe. Ye duhu oso odɨraha lahwospe. Porrosht ich eykdeyo. Uje ehn yahpaa niyokõr ɨrmõkite ɨchii chɨbɨte lahwoso uje oso tyenɨj ye olotiis Cristo par omasaha par ɨr aabo par uje otaachĩ̵hɨ ɨre ahɨr nehe. 8 Nos wɨr oso õr bahluwo ye odɨrehepe uje Cristo tyenɨj tooho õr. Kɨmɨjɨ odɨraha ich ye odowɨshɨhɨ eyok Ɨrhĩch uje tãra poõrc krus eeych 9 pork Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Porrosht shiyokõr kuche par erze uje otsahmũr ɨre per nĩhyok yeẽk uje umo erze kuche, hnii chunt latɨkpo erze kuche, hnii shuu deyuwo tɨsĩ̵r erze kuche.— 10 Per eyok uje eyok Porrosht aabo Porrosht shuu Dechɨbich shiyokorãha eyok erze kuche. Porrosht Ɨchɨbich nos chɨraha Porrosht ɨr ɨluu uje ich kwestpa par oso ochɨraha. 11 ¿Yeẽkpo uje nos chɨraha hnakɨrbich ɨr eyuwo? Shɨ ese hnakɨrbich ɨr ɨchɨbich uje de ɨre ehet wɨchɨ uje chɨraha. Shɨ ɨtspo nĩhyok yeẽk uje chɨraha Porrosht ɨr eyuwo. Shɨ ɨr Ɨchɨbich wɨchɨ uje nos chɨraha Porrosht ɨr eyuwo. 12 Porrosht ye dosɨm eyok erze ɨluu mɨhnũpe uje de nãhu ĩ̵rmo per ɨshɨm eyok Dechɨbich par uje shuu yɨraha erze kuche uje ɨshɨmɨhɨ eyok. 13 Wɨr uje oyiyokorãha olak. Ye oyiyokorãha olakpe erze uje tãra oso õr eyuwo. Shɨ oyiyokorãha olak erze uje tãra Porrosht Ɨchɨbich oyuhu ɨmeheeych par erze uje Porrosht Ɨchɨbich de õr aho. 14 Ese uje ye Porrosht Ɨchɨbich chɨhɨ ɨre ehetpe ich ye nahmũr erze kuche uje tãra Porrosht pork ɨre chɨbɨte uje erze kuche uje tãra Porrosht ich ye jukur. Ye ɨr pwelpe uje chɨraha pork shɨ pwele chɨraha uje Porrosht Ɨchɨbich shiyokorãha ɨre. 15 Ese uje Porrosht Ɨchɨbich de ɨre ehet hn shiyokõr uje tata ich shuu deyuwo tɨsĩ̵r nos wɨr kuche kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ mĩ̵hnɨk. Per ese uje ye dɨraha Porroshtpe ye dɨraha uje Porrosht aabo oshiyokõr heke ye pwele tata kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ mĩ̵hnɨk. 16 Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —¿Yeẽkpo chɨraha eyok Ɨrhĩch ɨr eyuwo par uje shiyokorãha ɨre?— Nĩhyok, per Cristo ɨr eyuwo de eyok.
1 Pɨshɨbo watsaklo, uje tɨkitkẽr Porrosht aabo yewo uje oshiyokõr uje ɨre sahmũr ich titɨm õr erze Porrosht ahwoso ɨr ɨluu uje ich kwestpa ochɨraha, per ye yok pwele tuu ɨtsorz uje tɨkitkẽr olak. Shɨ tɨkitkẽr olak tuu ɨtso erze Porrosht aabo uje otsahmũr nãhu ĩ̵rmo oso õr ɨluu. Shɨ tɨkitkẽr olak tuu ɨtso erze uje hnii omasaha par Porrosht aabo pork olak shɨ olak ɨtso pɨkɨhnino uje hnii oshũrha. 2 Wapni tiyokorãha olak Porrosht ahwoso uje ye kwestpe par erahalo. Wɨr shɨ ɨtso leshe uje pɨkɨhnint ɨhɨ ehn yahpaa pwele taakpe. Nehech ele ahle yesh olak ɨtso pɨkɨhnint uje ye õr pwele taakpe 3 pork yesh ahmũrlo olak ɨluu ɨler. Yesh de olak uje abɨtɨlo kuche hn ahakosloye heke ɨmeheeych uje yesh ahmũrlo olak ɨluu ɨler hn ahakõrlo uhu olak ɨtso erze uje ye odɨraha Porrosht ɨluutpe 4 pork olak ehet yeẽk de uje tata ɨm: —Tahmũr Pablo,— hn yet de uje tata ɨm: —Tahmũr Apolos.— Heke yesh ahakõrlo uhu olak ɨtso erze uje ye Porrosht aabope. 5 Erahalo Apolos ɨr ɨbiyo, hn erahalo Pablo ɨr ɨbiyo. Wɨr shɨ Porrosht ɨr ɨbiyo. Wɨr uje ye oduhu otiislo Porroshtpe. Nos wɨr eyok yiyokõrlo erze obiyo uje eyok Ɨrhĩch ɨshɨm eyok nohmɨr nohmɨr. 6 Shɨ yok ɨtso yeẽk uje chukwẽr jõro, hn Apolos wɨchɨ shɨ ɨtso yeẽk uje sɨta, per Porrosht wɨchɨ uje shuu erze jõro krese. 7 Heke shɨ Porrosht wɨchɨ uje bale pork shuu krese, ye esepe uje chukwẽr hn ye esepe uje sɨta. 8 Ese uje chukwẽr hn ese uje sɨta ich õr ɨbiyo ɨhĩ̵rtso shɨ ɨtsye. Porrosht wɨchɨ uje ɨshɨ õr uje otserz per shɨ par erze õr ɨbiyo uje ich om. 9 Õryok oyukwĩya Porrosht uje oyiyokõr ɨr ɨbiyo. Wɨchɨ uje takashɨm õryok shuu tokole om. Olak shɨ olak ɨtso Porrosht ɨr shakɨrrza. Uje oyitɨm olak Porrosht ahwoso ich ɨtso uje oyukwẽr jõro shakɨrrza ehet. Olak shɨ ɨtso Porrosht ɨr ihyuch toy. 10 Porrosht takashɨm yok uje ɨshɨm yok erze pɨbiyo shɨ ɨtso uje shuu tiyokõr pwertɨt tuu uhwɨrbe iyehet wap. Yet de uje shiyokõr ese pwertɨt per kal nohmɨra tyenɨj shiyokõr debiyo om par uje ye nimehĩ ese pwertɨt 11 pork ich ye õr pwelpe uje ochihitsɨm uhwɨrbe yẽr pork erze uhwɨrbe uje dechɨ shɨ ɨtso Jesucristo. Nĩhyok yet uje ɨshɨ eyok hnɨtew. 12 Ich kuche kɨhniya ochĩ̵ra uje oshiyokõr ese pwertɨt, ochĩ̵ra oro o kɨmɨjɨ plata o kɨmɨjɨ kojano po uje ich ɨhĩ̵rtso o kɨmɨjɨ tabla o kɨmɨjɨ onĩ̵ra ɨhnemyo o kɨmɨjɨ kuche yewo. 13 Erze obiyo uje õr ɨre oshiyokõr kal nohmɨra ich deeych yet nehe hn tyenɨj õr Yɨnsɨrc shuu ɨmeheeych kɨmɨjɨ tokole om o kɨmɨjɨ ye tokolpe pork õr Yɨnsɨrc tyenɨj chɨbɨte jwekɨta par teychɨm kɨmɨjɨ ewenta o kɨmɨjɨ ye ewentpe. 14 Nos Porrosht aabo oshiyokõr ese pwertɨt uje erze uhwɨrbe wɨr shɨ ɨtso Cristo. Kal nohmɨra kɨmɨjɨ ɨr ɨbiyo ewenta asa jwekɨta ich ɨre tyenɨj serz. 15 Per kɨmɨjɨ asa jwekɨta nos nɨhna erze ɨbiyo uje shiyokõr ich wɨchɨ pyert ɨr premyo per shish ɨr ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr. Wɨchɨ shɨ ɨtso hnakɨrbich uje de dahuch ehet hn ɨr ihyuch duhlu. Tokolɨhɨ dahuch per nos wɨr ɨr kushjãro sɨhna ɨre. 16 Erahalo uje olak Porrosht ɨr ihyuch hn ɨr Ɨchɨbich debuhu olak aho. 17 Kɨmɨjɨ yeẽk nɨhna Porrosht ihyuch ich Porrosht tyenɨj sɨhna wɨchɨ pork olak Porrosht ɨr ihyuch hn wɨchɨ uu olak Yɨnsɨrc. 18 Ye ompe uje shɨ yeẽk sehnyẽr ɨre. Kɨmɨjɨ olak yeẽk dɨbɨte uje ɨre eykdeyoho nãhu ĩ̵rmo ɨshujãro ich ye ompe, per kɨmɨjɨ duhu ɨre ɨlo yeẽk uje ye eyuwo tɨsĩ̵r nãhu ĩ̵rmo ɨshujãro ich Porrosht shuu ɨre eykdeyo. 19 Pork erze oso uje ode nãhu ĩ̵rmo ochɨbɨte uje ich ma õr eykdeyo per par Porrosht ich õr eyuwo ye jukur. Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Erze uje ich õr eykdeyo Porrosht shuu õr eyuwo ɨtso trampta uje sontew õr.— 20 Porrosht ahwoso tata toy shuu ɨtsorz ɨm: —Eyok Ɨrhĩch chɨraha uje erze uje õr eykdeyo õr eyuwo ye jukur.— 21 Heke ye ompe uje yeẽk narim oso pork nos wɨr kuche wɨr par eyok. 22 Pablo, Apolos, hn Pedro shɨ õryok ɨtso olak yɨlo par oyakashɨm olak. Hn ahnũwo ĩ̵rmo hn ese ɨkɨrĩt wɨr par olaklo. Kɨmɨjɨ Porrosht aabo yeẽk toy ich shɨ toy pork Porrosht sahmũr. Erze uje yesh tĩ̵r olak hn erze uje tyenɨj tĩ̵r olak nehe wɨr par takashɨm olak. 23 Cristo wɨchɨ olak yɨnsɨrc, hn Porrosht wɨchɨ Cristo ɨr yɨnsɨrc.
1 Olak tyenɨj uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r uje õryok shɨ Cristo ɨr ɨbiyo. Tyenɨj uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r uje Porrosht shuu oyanɨmɨrãha lahwoso oyitɨm oso uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr pork ye odɨrehepe. 2 Ye shɨ erzepe uje oyitɨm olak. Erze uje Porrosht shuu omasaha par ɨr aabo õr bahluwo tyenɨj shish oshiyokõr uje ɨre otata. 3 Par yok ich ye latɨkɨsh uje eychɨmlo pɨbiyo kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ ye ompe, o kɨmɨjɨ jwe teychɨm. Hn yok ɨtspo ye tiitape kɨmɨjɨ pɨbiyo om o kɨmɨjɨ mɨhnũwo. 4 Ye tukuunape kɨmɨjɨ timehĩ pork ye tɨkɨrehepe. Shɨ eyok Ɨrhĩch wɨchɨ uje chɨraha. Wɨchɨ uje tyenɨj tata kɨmɨjɨ timehĩ. 5 Moymlo uje uhulo ese yet ma ɨluu om je erze yewo. Tyenɨj shɨ anemlo nehech eyok Ɨrhĩch cheeshpo nehe pork wɨchɨ uje tyenɨj nos chɨbɨte kuche orhõta uje otsakɨs. Wɨchɨ uje tyenɨj shuu ɨmeheeych uje oso sehe oniyokõr. Uje taãcha nehe ich Porrosht tyenɨj teychɨm õr ɨbiyo hn tyenɨj narim kal nohmɨr nohmɨr kɨmɨjɨ oniyokõr om. 6 Pɨshɨbo watsaklo, erze uje titɨm olakɨke shɨ tɨteẽta yok hn Apolos uje oyiyokorãha olak oyuhu erahalo uje ye ompe aluwelo uje Porrosht ahwoso tata par uje nĩhyok olak yeẽk uje narim yet hn sepɨ yet. 7 ¿Yeẽkpo uje shuu owa ma dich je erze yewo? ¿Asujãnɨkɨhɨ uje Porrosht ye dosɨm owape? Kɨmɨjɨ shɨ dosɨmɨhɨ owa duhu ɨlorz ¿ich ɨnaapo heke owa narim owa ɨtso uje owa erz? 8 ¿Ɨnaapo heke ebɨtlo shɨ ɨtso uje olak de wahacha poõrc hn erze kuche nos de olak ahɨr hn uhu olak ɨtso ɨhĩ̵r deyo? Ebɨtlo shɨtso uje amsahalo uhu olak ɨtso reyɨhɨ wahacha poõrc hn ye õryok reyɨhɨ olak ahɨr toy. Ich tahmũr par amsahalo par rey heke ich õryok oyomsaha par reyɨhɨ wahacha olak ahɨr toy . 9 Tɨbɨte uje Porrosht shuu ɨtso uje õryok de ma uhurc pork õryok ɨr apóstole hn kuche mɨhnũwo shish tĩ̵r õryok. Chɨbɨte õryok ma uhurc. Wɨchɨ chɨbɨte õryok shuu õryok ɨtso erze hnakɨrbo uje tyenɨj oshuu õr oshuu otoy. Wɨchɨ chɨbɨte õryok shuu ɨtso par uje wɨr oteychɨm õryok erze uje ode ĩ̵rmo hn erze anjele toy hn erze oso. 10 Õryok oyɨbɨte uje shɨ õryok ɨtso totihlo pork oyanɨmɨrãha uje Jesucristo shiyokõr par oso, per olak ebɨtlo uje olak eykdeyo pork ye otiislo Jesucristope. Õryok ye õryok ukũrbɨrsh, per olak ebɨtlo uje olak ukurbosh. Ebɨtlo uje oso otola olak, per ich shɨ ɨtso uje ye otola oryõkpe. 11 Nehech ele ahle yesh õryok iyuwo sẽhi õryok hn õryok iilo sẽhi õryok. Ye õryok ishuwɨrsh uje om, hn oso ich otsepyẽr õryok, hn ye õryok ihyuwo pishĩ̵rsh. 12 Shish oyishew obiyo ich oyɨhnew. Uje ochinehnɨm õryok ich oyiyuhu õryok ahwoso omoho õr. Uje otsepyẽr õryok ich shish õryok ewenta. 13 Otatɨm yewo par uje oshuu otsɨtak õryok ich shish õryok prowa oyuhu õr aho kɨɨsɨhɨ õryok. Oshuu õryok ɨtso erze kuche uje waresh uje de nãhu ĩ̵rmo, hn oshuu õryok ɨtso pɨramo uhrĩ̵ye. 14 Ye tichew titɨm olakpe tuu ɨtsorz par uje tuu apooklo. Shɨ sehe takɨt olak pork olak ɨtso uje yok pijo uje ich tahmũr pishɨ õr. 15 Okɨhniya oshiyokorãha olak Jesucristo ɨr ɨluu per erze uje õr ɨtso olak deyo wɨr ye õr kɨhniyape. Shɨ yok nohmɨra uje ich yok ɨtso olak deych pork titɨm olak uje Jesucristo ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr par uje amsahalo par olak Porrosht aabo 16 heke titɨm olak par uje shish eẽtlo yok. 17 Tuu Timoteo tĩ̵r olak. Wɨchɨ shɨ ɨtso yok pijo uje ich tahmũrpa. Shish shiyokõr uje tahmũr pork yok uje titɨm ɨrni hn masaha par Porrosht aap. Wɨchɨ tyenɨj tatɨm olak par uje shuu olak eyucha uje tiyokõr shɨ ɨtso uje nos tiyokorãha Porrosht aabo uje otakasho lawichɨhɨ lekɨtiyo pork yok Cristo ɨr ɨbɨk. 18 Titɨm olak uje nohmɨramo ode olak ehet uje ochɨbɨte uje ich ye takaashpe par uje tekɨrɨhɨ olak nehe heke wɨr onarim ɨre 19 per kɨmɨjɨ eyok Ɨrhĩch nahmũr ich takaashpo shɨchish tekɨrɨhɨ olak. Heke tɨkɨraha kɨmɨjɨ Porrosht Ɨchɨbich chɨhɨ õr aho par uje shuu õr ukurbosh o kɨmɨjɨ shɨ odiilehet. 20 Kɨmɨjɨ Porrosht Ɨchɨbich iyeebe hn oyehe nẽr ich om pork Porrosht ukurbo de õr, per kɨmɨjɨ shɨ õr ɨre odiilehet ich shɨ õr ahwoso ye jukur. 21 Uje tekɨrɨhɨ olak nehe ¿ich ahmũrlo latɨkpo? ¿Je ahmũrlo uje tokõhwa phich par tepyẽr olak o kɨmɨjɨ ahmũrlo uje tɨkɨrẽt tɨtĩ̵r olak hn pehet kɨɨsɨhɨ olak pork tahmũr uje ahakõrlo?
1 Titɨm olak. Shish tukunt uje olak ehet yeẽk de uje shiyokõr mɨhnĩ̵kpa. Erze uje ye odɨraha Porroshtpe yelɨj oniyokõr oduhu ɨlorz. Wɨchɨ hnakɨrbich ĩhi latahacha ahɨr, 2 hn olak ich olak narim olak. Tyenɨj shuu olak dosdarak uje wɨchɨ shiyokorĩ̵hɨ olak ehetni. Ich tyenɨj eyuhulo olak ehet ese hnakɨrbich uje shiyokõr mĩ̵hnt. 3 Ye yok chɨhɨ olak ahɨrpe per tɨbɨte shɨ ɨtso uje pɨchɨbich de olak ahɨr, heke tɨbɨtni uje tyenɨj uhulo wɨchɨ tokolɨhɨ olak ahɨr 4 tĩ̵ra eyok Ɨrhĩch Jesús ɨr iich ese hnakɨrbich uje yesh shiyokõr ese mĩ̵hnt. Uje akɨshlo olak owich ich shɨ ɨtso uje pɨchɨbich de olak ahɨr hn eyok Ɨrhĩch Jesús ɨr ukurbo de olak ahɨr toy. 5 Heke tyenɨj uhulo tokolɨhɨ olak ahɨr ese hnakɨrbich hn ebɨtlo Satanás hme par uje wɨchɨ sepyẽr ɨre shuu iim deluu mɨhnũ. Heke uje terɨhɨ ese deeych uje eyok Ɨrhĩch Jesús cheeshpo nehe ich wɨchɨ hnakɨrbich de eyok ahɨr toy. 6 Ye ompe uje shish olak narim olak shɨ pork olak ewenta ese mĩ̵hnt uje ese hnakɨrbich shiyokõr. Erahalo uje shɨ pan eyhita pɨkaap ich shuu nos ese erint masta potɨta, hn erahalo uje erze kuche mɨhnũwo uje de olak ehet ich pɨkaap per wɨsɨk wɨsɨk ich chũr lekɨtiyo. 7 Heke tyenɨj uhulo tokolɨhɨ olak ahɨr ese hnakɨrbich uje shiyokõr mĩ̵hnɨk par uje olak shɨ olak ɨtso ese masta uje ahle ye eyhirãsh pork Cristo wɨchɨ uje tooho eyokkite. Cristo shɨ ɨtso erze obeje uje erze israel oso oshuu oshuu toy par õr ahamich uje iich otsɨɨ Pascua. 8 Heke tyenɨj yiyokõrlo eyok ahamich shɨ ɨtso erze israel oso uje oshiyokõr õr ahamich uje otew pan uje ye ɨr eyhirãsh. Asa pan eyhita sɨteẽta uu kuche mɨhnũwo per yiyokõr ese õr ahamich yuhulo ɨtso pan uje ye eyhirãsh. Erze pan uje ye eyhirãsh wɨr shɨ ɨtso erze ahwoso uje ich ũru. 9 Sehe titɨm olak uje tichew hutɨta yata par titɨm olak par uje ye meylo erze uje ye onõyhi pishye ahɨrpe, hn erze uje otorãhaye, hn erze uje otsahat loshɨpo, hn erze uje ma mɨhnũwo uje oshiyokorĩ̵hɨye. 10 Uje titɨm olak tuu ɨtsorz ich ye tokorzɨhɨ erze ĩ̵rmo oso uje oshiyokõr erze kuche mɨhnũwo oshuu ɨtsorz. Ye tokorzɨhɨ erze ĩ̵rmo oso uje sehe odukutɨrãha ɨre kuche hn erze uje otohɨr hn erze uje oteeychãha kojano po ochii ɨr porroshtɨhɨ. Kɨrẽhe ɨlorz ich tyenɨj atokolɨhɨlo ĩ̵rmo. 11 Shɨ titɨm olak hutɨta yata ɨr ahwoso par uje ye meylo erze Porrosht aabo uje oshiyokõr mɨhnuwõhoye hn erze uje otorãhaye hn erze uje ye onõyhi pishye ahɨrpe hn erze uje oshuu loshɨpo sahat ɨre hn erze uje otsahat loshɨpo hn nos wɨr kuche mɨhnũwo uje ɨtso hn erze uje sehe odukutɨrãha ɨre kuche hn erze uje oteeychãha kojano po ochii ɨr porroshtɨhɨ hn erze uje otatɨm oso yewo par uje oshuu otsɨtak yewo hn erze uje oshuu yɨkɨch sẽhi ɨre hn erze uje otohɨr. Ye meylo erze Porrosht aabo uje oshiyokõr erze mɨhnũwo oshuu ɨtsorz hnii uje aakɨhɨlo õr ahɨr. 12 Yok pɨbiyo ye par tepyẽr erze uje ye õr Porrosht aabope. Olak ɨbiyo wɨr par epiyerlo erze Porrosht aabo uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. 13 Porrosht wɨchɨ uje tyenɨj sepyẽr erze uje ye ɨr aabope. Uhulo tokolɨhɨ olak ahɨr ese hnakɨrbich uje shiyokõr mĩ̵hnɨk.
1 Sehe titɨm olak. Uje olak yeẽk dihokos deshɨbich yehe wɨchɨ Porrosht aap ¿ɨnaapo heke ye apooklope uje etĩ̵rlo jwe ɨkɨch uje ye Porrosht aappe? Tyenɨj apurlo erze Porrosht aabo par uje onɨshii. 2 ¿Olak je ye erahalope uje deeych yet nehe hn erze Porrosht aabo tyenɨj omasaha par õr jwe par oteychɨm erze ĩ̵rmo oso uje oshiyokõr kuche mɨhnũwo? Olak tyenɨj enshiilo erze kuche uje ich kwestpa nehe. ¿Ɨnaapo heke ye olak pwele enshiilope ese uje ye kwestpe? 3 ¿Olak je ye erahalope uje deeych yet nehe hn eyok jwe par yeychɨmlo erze anjele uje oshiyokõr mɨhnũwo? Heke tyenɨj enshiilo erze kuche uje tĩ̵r eyok uje eyok de nãhu ĩ̵rmo. Wɨr ye kwestpe par enshiilo. 4 Kɨmɨjɨ olak yeniyo odihokosye ¿ɨnaapo heke etĩ̵rlo jwe ɨkɨch uje ye Porrosht aappe? 5 Shɨ titɨm olak tuu ɨtsorz par uje tuu apooklo. ¿Je ye olak yeẽk chɨhɨ olak ehetpe uje ich eykdeyo par nɨshii erze kuche uje olak leshɨbo oshiyokosye? 6 Porrosht aap hnoy duhut Porrosht aap seya jwe ɨkɨch uje ye dɨraha Porroshtpe. 7 Uje Porrosht aabo oshiyokosye ich oshuu ɨmeheeych uje ye oniyokõrpe uje Porrosht Ɨchɨbich tata. Uje yeẽk niyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ owa ich ma om uje shɨ owa ewenta. Kɨmɨjɨ yeẽk torha olak kuchẽrk ich ma om shɨ moymlo, 8 per ahakõrlo mɨhnuwõho yewo hn ohɨrlo yewo õr kushjãro uje wɨr Porrosht aabo toy. 9 ¿Je ye erahalo erze oso uje ich õr ɨluu mɨhnũ wɨr nĩhyok õr owich Porrosht ahɨr? Ye ehnyẽrlo olak. Erze uje ye onõyhi pishye ahɨrpe nĩhyok õr owich Porrosht ahɨr, hnii par erze uje oteeychãha kojano po ochii ɨr porroshtɨhɨ, hnii par erze uje otorãhaye, hnii erze hnakɨrbo uje oshiyokõr mɨhnuwõhoye hn õhiye ahɨr. Wɨr ye õr owich chɨhɨ Porrosht ahɨrpe, 10 hnii erze uje õr echɨko, hnii erze uje otsahmũr ochukutɨrãha ɨre kuche, hnii erze uje otsahmũr oshuu yɨkɨch sẽhi ɨre, hn erze oso uje otĩ̵r oso yewo hn otatɨm õr par uje oshuu otsɨtak yewo, hnii erze uje oshuu oso par uje sehe otorha õr kushjãro. Wɨr ye õr owich chɨhɨ Porrosht ahɨrpe. 11 Olak yewo antni ahakõrlo uhulo ɨtsorz per Jesús chiyuhu erze kuche mɨhnuwõho olak ahoni shɨ ɨtso uje churhũ olak aho, hn amsahalo par Porrosht aabo pork eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Heke Porrosht Ɨchɨbich de olak aho hn nɨshii olak aho. 12 Sehe titɨm olak. Yok pwele nos tiyokõr uje shɨ yok tahmũr hn ye tɨkiyuwe leype per ye tahmũrpe pork ye nos wɨr kuche takashɨm yokpe par uje shuu tiyokõr uje ich om. Yok pwele nos tiyokõr uje shɨ yok tahmũr per ye tahmũrpe uje tiyokõr hn tuu erze kuche yakaha yok. 13 Oposo de par uje yahulo hn tĩ̵r eyok ɨjɨta hn eyok ɨjɨta de shɨ par erze oposo, per deeych yet nehe hn Porrosht tyenɨj sɨhna erze kuche osiyer, eyok ɨjɨta hn erze oposo. Eyok ɨkiyo de per ye par uje yiyokõrlo erze kuche mɨhnũwo uje tɨmcher hn hnakɨrbo oshiyokorĩ̵hɨye uje ye onõyhi pishye ahɨrpe. Eyok ɨkiyo shɨ par yiyokõrlo eyok Ɨrhĩch ɨr ɨbiyo hn eyok Ɨrhĩch wɨchɨ uje tɨbey eyok ɨkiyo. 14 Porrosht shuu eyok Ɨrhĩch ɨkpokite heke tyenɨj shuu eyoklo ɨkpo nehe chĩ̵ra lakɨrbo. 15 ¿Je ye erahalo uje Porrosht ɨr aabo wɨr Cristo ɨr ɨkiyo? Ye ompe uje tɨtĩ̵r tɨmcharrza waa je yɨtoro shɨ ɨtso uje tiyuhu Cristo ɨkiyo pɨkaabɨt par uje tuu chishew asa tɨmcharrza pork nos wɨr Porrosht aabo wɨr Cristo ɨkiyo. 16 ¿Je ye erahalo uje hnakɨrbich uje chishew asa tɨmcharrza waa je yɨtoro ich tokole shɨ õr sohmɨra? Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Erze uje õr osiyer otokole shɨ õr nohmɨra.— 17 Per uje yeẽk ɨshɨmɨhɨ ɨre eyok Ɨrhĩch ich ɨr ɨchɨbich ĩya eyok Ɨrhĩch hn õr ɨre wɨr shɨ õr sohmɨra. 18 Heke titɨm olak. Ahamlo par uje ye ahakõrlo erze kuche mɨhnũwo uje oso oshiyokõr uje ye onõyhi pishye ahɨrpe. Nos wɨr kuche mɨhnũwo uje yeẽk shiyokõr kɨmɨjɨ tohɨr o kɨmɨjɨ kuche yetpo ich shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ yet, per uje yeẽk shiyokõr erze uje ich mɨhnũwo uje hnakɨrbo hn tɨmcher oshiyokorĩ̵hɨye ich wɨchɨ shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ ɨre. 19 ¿Je ye erahalo uje olak ɨkiyo wɨr Porrosht Ɨchɨbich ɨr ihyuch? Porrosht ɨshɨm olak Dechɨbich par uje shuu debuhu olak aho. Olak yɨnsɨrc wɨchɨ Porrosht uje tɨbey olak 20 pork Jesús tooho krus eeych par tiya olak uje ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite, heke tyenɨj ahakõrlo uje Porrosht sahmũr par uje uhulo ɨre dich.
1 Sehe titɨm olak erze uje sehe erahalo uje atɨmlo yok asa olak hutɨta ɨr ahwoso uje asɨmlo yokni. Ich om uje hnakɨrbich ye diilekupe 2 per hnakɨrbo hn tɨmcher ich okɨhniya uje oshiyokõr mɨhnuwõhoye uje ye onõyhi pishye ahɨrpe hn tɨmcher oshiyokõr mɨhnuwõho yẽr hn hnakɨrbo oshiyokõr mɨhnuwõhoye, heke ich ma om uje hnakɨrbich ɨr ɨrãhta pishta de, hn ich ma om uje tɨmcharrza ɨr abich pisht de. 3 Hnakɨrbich tyenɨj umuhu nerãhta ahɨr hn tɨmcharrza tyenɨj umuhu dabich ahɨr. 4 Asa tɨmcharrza ɨr ɨkiyo ɨr abich. Wɨchɨ uu ɨr yɨnsɨrc hn ese hnakɨrbich ɨr ɨkiyo asa ɨr ɨrãhta. Wate ɨr yɨlahata. 5 Ye ompe uje hnakɨrbich iim uje umuhu nerãhta ahɨr hn tɨmcharrza ɨtspo ye ompe uje iim umuhu dabich ahɨr, per kɨmɨjɨ otakasho deyuwo hn oym pɨkaap par uje õr orar otsapur Porrosht ich om. Per uje terɨhɨ erze daalo uje õr ɨre ochɨbɨte par uje õr orar ich tyenɨj omuhuye ahɨrpo par uje Satanás ye nɨmchaha õr eyuwo uje mɨhnũwo hn ye õr pwele otɨbey ɨre hn otorãhaye. 6 Titɨm olak ahnũwo par uje erahalo. Porrosht ye dɨtakpe uje ochiileku hn ye dɨtakpe uje õr kiimo. 7 Tahmũr uje nos õr kiimo ɨtso yok, per Porrosht ɨshɨm kal nohmɨra ɨr ukurbo shuu kɨnãho kɨnãho par uje oshiyokõr uje Porrosht sahmũr pork ye nos õr ɨlo yokpe. 8 Sehe titɨm olak uje olak kiimo hn uje olak kiime hn erze uje õr poluuwo. Ich om uje ye odiilabey hn ich om uje ye ey olak eku ɨtso yok. 9 Per kɨmɨjɨ ye olak pwele par uje abeylo olak ich tyenɨj ey olak eku, pork ich ma om uje olak ɨrẽhte de o olak abiyo de je uje uhu olak eyuwo mɨhnũwo uje nĩhyok olak ɨrẽhte o kɨmɨjɨ nĩhyok olak abiyo. 10 Sehe titɨm erze uje õr abiyo de o kɨmɨjɨ õr ɨrẽhte de. Ahnũwo ahwoso ye tãra peyuwope. Shɨ tãra eyok Ɨrhĩch. Ye ompe uje tɨmcharrza iim dabich, 11 per kɨmɨjɨ wate noym dabich ich tyenɨj shish kiime, o tyenɨj cheeshpo par uje ĩhi ese dabich ahɨrpo. Ese hnakɨrbich ɨtspo, ye ompe uje iim nerãhta. 12 Erze uje tyenɨj titɨm olak yewo ye tãra eyok Ɨrhĩchpe shɨ tãra yok. Kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ uje Porrosht aap hn ɨr ɨrãhta ye Porrosht aappe hn wate yesh sehe dakaha ahɨr ich ye ompe uje iim wate. 13 Kɨmɨjɨ tɨmcharrza chɨhɨ waa je Porrosht aap hn ɨr abich ye Porrosht aappe per yesh sehe dakaha ahɨr ich ye ompe uje wate iim ɨre. 14 Hnakɨrbich uje ɨr ɨrãhta Porrosht aap per ɨre ye Porrosht aappe wɨchɨ par Porrosht ich shɨ ɨtso uje ɨre aap per ye Porrosht aappe. Hn tɨmcharrza waa je ye Porrosht aappe per ɨr abich Porrosht aap par Porrosht ich shɨ ɨtso uje ɨre aap per ye Porrosht aappe. Porrosht shiyokõr shuu ɨtsorz par uje ye õr aabo otokole ɨlo erze uje ye odɨraha Porroshtpe per ele ahle wɨr ye ɨlorzpe. 15 Sehe titɨm olak kuchɨt yetpo. Kɨmɨjɨ hnakɨrbich ye Porrosht aappe per ɨr ɨrãhta Porrosht aap hn sehe noym nerãhta ich ɨr ɨrãhta ye narhak ɨre. Hn tɨmcharrza ɨtspo kɨmɨjɨ ye dɨraha Porroshtpe hn sehe noym dabich uje wɨchɨ Porrosht aap ich ɨr abich ye narhak ɨre. Porrosht ye dɨbɨtpe uje erze ɨr aabo otsontew erze tɨmcher uje oym õr o kɨmɨjɨ hnakɨrbo uje oym õr ich shɨ ɨtspo. Porrosht sahmũr uje ɨr aabo õr aho kɨɨs. 16 Owa uje owa tɨmchar ye eraha kɨmɨjɨ deeych yet nehe hn akashɨm abich par uje uhu masaha toy par Porrosht aap, hn owa uje owa hnakɨrap ye eraha kɨmɨjɨ deech yet nehe hn akashɨm erãhta par uje uhu masaha toy par Porrosht aap. 17 Heke kal olak nohmɨr tyenɨj shish shiyokõr uje eyok Ɨrhĩch ɨshɨm ɨre pork Porrosht chiihla olak par olak ɨr aabo. Wɨr uje shish titɨm Porrosht aabo uje otakasho lawichɨhɨ lekɨtiyo. 18 Kɨmɨjɨ Porrosht diihla yeẽk par uje masaha par ɨr aap uje ɨr yarta de waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon ich ye ompe uje prowa diyuhu asa ɨr yarta. Kɨmɨjɨ ɨr yarta nihyokõho ɨre waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon hn masaha par Porrosht aap ich ye ompe uje ɨre chɨbɨte ɨr yarta. 19 Kɨmɨjɨ owa yarta chɨhɨ waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon o kɨmɨjɨ nĩhyok ich shɨ ɨtsye, ye latɨkɨsh. Shɨ uje ahakõrlo uje Porrosht ahwoso tata wɨchɨ uje ich om. 20 Heke kal olak nohmɨre uje masaha par Porrosht aap ich ye niyokõr kuche par shuu ɨre kɨnãha. Shɨ iyem uje Porrosht tatɨm ɨre. Shish tyenɨj ɨtso uje wapni de uje Porrosht chiihla ɨre par uje masaha par ɨr aap. 21 Heke kɨmɨjɨ owa õr yɨlak hn amsaha par Porrosht aap ye uhu eyuwo tɨsĩ̵r hn owa yuhwo. Kɨmɨjɨ owa pwele enshii uhu ensɨrc tãra owa ich atokole heke ye owa ɨr yɨlakpe. 22 Kɨmɨjɨ olak yeẽk chɨhɨ uje masaha par Porrosht aap per wɨchɨ õr yɨlak ich wɨchɨ ye eyok Ɨrhĩch ɨr yɨlakpe, per kɨmɨjɨ wɨchɨ ye oso õr yɨlakpe uje masaha par Porrosht aap ich wɨchɨ Cristo ɨr yɨlak. 23 Uje Cristo tooho krus eeychkite ich tiya olak par ɨr yɨlo pork ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr heke ye ompe uje asɨmɨhɨlo olak yeẽk par uje chii olak deloho. 24 Pɨshɨbo watsaklo, heke titɨm olakpo. Kal olak nohmɨre uje masaha par Porrosht aap ich ye niyokõr kuche par uje duhu ɨre kɨnãha. Shish tyenɨj ɨtso uje wapni de uje Porrosht chiihla ɨre par uje masaha par ɨr aap. 25 Sehe titɨm olak uje yahpaa ey olak ekupe o kɨmɨjɨ yahpaa ey olak abeype. Eyok Ɨrhĩch ye tatɨm yok latɨk uje tyenɨj titɨm olak per shɨ titɨm olak uje tãra yok peyuwo. Porrosht sosɨr yok heke erahalo uje ye tehnyẽr olakpe. 26 Ele ahle shish kuche mɨhũwo tĩ̵r eyoklo heke tɨbɨte uje kal olak nohmɨre ich ye niyokõr kuche par shuu ɨre kɨnãha. Shish tyenɨj shiyokõr erze obiyo uje yesh shiyokõr. 27 Kɨmɨjɨ ɨrãhta chɨhɨ ich ye moym, hn kɨmɨjɨ ye ɨrãhtɨrash ich ye eyãha. 28 Per kɨmɨjɨ ey eku ich ye mɨhnĩ̵kpe, hn kɨmɨjɨ apɨbitɨta diilabey ich ye niyokõrpe uje mĩ̵hnɨk. Per ich kuche mɨhnũwo ich kɨhniya heke erze uje ochiileku hn erze uje ochiilabey ich tyenɨj mĩ̵hnɨk tĩ̵r õr. Ye tahmũrpe uje erze kuche mɨhnũwo tĩ̵r olak heke titɨm olakɨke tuu ɨtsorz. 29 Pɨshɨbo watsaklo, titɨm olak ahnũwo pork ich yej Cristo cheeshpo nehe heke erze uje õr ɨrẽhte de tyenɨj ochiyuhu ɨre shɨ oshuu ɨre ɨtso uje ye õr ɨrẽhtɨrsh par uje oshiyokõr Cristo ɨr ɨbiyo. 30 Erze uje oyerh ye ompe uje oyerhpa oshuu daalo kɨhniya, hn erze uje ich õr ayla ye ompe uje oshuu õr ahmyo sontew uu õr ɨbiyo uje Porrosht ɨshɨm õr par uje oshiyokõr. Erze uje otiya kuche ye ompe uje shish oshuu deyuwo tɨsĩ̵r ɨr kushjãro. 31 Erze uje otiya kuche hn ochiwãha ye shɨ tyenɨj oduhu ɨlorz par uje oshiyokõr Cristo ɨr ɨbiyo toy. Erze kuche uje de nãhu ĩ̵rmo wɨr shɨ sɨhna ɨre shɨchish. 32 Ye tahmũrpe uje shish uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r kuche. Hnakɨrbich uje ye ɨrãhtɨrash shish shuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ eyok Ɨrhĩch ɨr ɨbiyo. Shɨ sehe duhu eyok Ɨrhĩch ehet kɨɨsɨhɨ ɨre. 33 Per hnakɨrbich uje ɨrãhtash ma shuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ erze kuche uje de nãhu ĩ̵rmo par uje shuu nerãhta ehet kɨɨsɨhɨ ɨre. 34 Heke shuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ Porrosht hn shuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ nerãhta toy. Tɨmcharrza waa je poluu hn tɨmcharrza waa je phar õr ɨtspo, shɨ oshuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ eyok Ɨrhĩch par uje oshuu ehet kɨɨsɨhɨ õr ɨre. Nos wɨr kuche uje oshuu deyuwo tɨsĩ̵r hn nos wɨr kuche uje oshiyokõr wɨr par eyok Ɨrhĩch, per tɨmcharrza waa je abichish shɨ shuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ erze kuche uje de nãhu ĩ̵rmo par uje shuu dabich ehet kɨɨsɨhɨ ɨre. 35 Titɨm olak ahnũwo pork sehe takashɨm olak, ye par uje tahɨrm olakpe. Sehe tuu ahakõrlo uje ich ma om, hn ahakõrlo eyok Ɨrhĩch ɨr ɨbiyo hn uhu olak eyuwo chɨhɨ lalerc. 36 Uje yeẽk ɨr ihyãta chɨhɨ hn shuu deyuwo tɨsĩ̵r uje ich sahmũrpa wate hn wate terɨhɨ leherc, hn sehe nõyhi wate ahɨr hn ye pwele seempe ich ma om uje õhiye ahɨr pork sehe niyokõr duhu ɨlorz. Ye mɨhnĩ̵kpe. 37 Per kɨmɨjɨ yeẽk duhu deyuwo tɨsĩ̵r uje yahpaa nahmũr diilekupe hn pwele iyem pork chɨraha tɨbey ɨre par uje ye niyokõr uje ich mĩ̵hnɨk wɨchɨ shiyokõr uje ich om. 38 Heke ese uje chiileku shiyokõr uje ich om hn ese uje yahpaa nahmũrpe uje diileku shiyokõr uje ich ma om. 39 Tɨmcharrza shish tyenɨj sakaha dabich ahɨr uje ehn ɨka. Kɨmɨjɨ ɨr abich toy ich hnii wate pwele chiilabey per shɨ tyenɨj ĩhi duhut Porrosht aap ahɨr. 40 Ich ma om uje shɨ wate poluu hn ehet kɨɨs. Ahnũwo uje titɨm watɨke tuu ɨtsorz pork Porrosht Ɨchɨbich takashɨm yok.
1 Sehe titɨm olak erze olak ahwoso uje atɨmlo yok uje kɨmɨjɨ om otew erze loshɨpo ẽro uje oshuu hn oshɨmɨhɨ kojano po uje ochii porroshtɨhɨ o kɨmɨjɨ ye ompe. Nos yɨrahalo kuche. Erze oso uje ochɨraha kuche õr pwele onarim ɨre, per ich ma om kɨmɨjɨ onahmũrye ich otakashɨmye. 2 Uje yeẽk tata uje nos chɨraha kuche wɨchɨ yẽrɨj dɨrahapa uje tyenɨj chɨraha. 3 Per uje yeẽk sahmũr Porrosht ich Porrosht chɨraha ɨre pork chiihla ɨre heke wɨchɨ ɨr aap. 4 Sehe titɨm olak kɨmɨjɨ om uje elɨlo erze kuche ẽro uje oshɨmɨhɨ kojano po uje ochii porroshtɨhɨ o kɨmɨjɨ ye ompe. Yɨrahalo erze kojano po wɨr ye latɨkɨsh, ye Porroshtpe, hn yɨrahalo uje shɨ Porrosht sohmɨra uje de. 5 Ode uje otata otsɨɨ: —Porrosht ich kɨhniya uje de poõrc hn uje de lɨka hnɨmich.— Heke par õr ɨre ich õr porrosht kɨhniya hn ich õr ɨrhẽ kɨhniya. 6 Per par eyok ich shɨ Porrosht sohmɨra, wɨchɨ uu eyok Deych. Wɨchɨ uje nos shiyokõr erze kuche uje de, hn eyok de shɨ par uje eyok narim ɨre. Shɨ eyok Ɨrhĩch sohmɨra de. Wɨchɨ Jesucristo uje nos shiyokõr kuche uje de. Ɨre uje shuu eyok Porrosht aabo. 7 Per ode uje õr eyuwo tɨsĩ̵r uje porrosht kɨnãho ode ich kɨhniya per nĩhyok. Porrosht aabo nohmɨramo ode uje antni oteeychãha erze kojano po. Õr eyuwo shish tɨsĩ̵r uje erze kojano po ich ũru uje oshɨmɨhɨ erze kuche ẽro heke uje otew ich shuu ochuuna uje oshiyokõr uje mĩ̵hnɨk. 8 Kɨmɨjɨ elɨlo erze kuche ẽro o kɨmɨjɨ ye elɨlope ich ye latɨkɨsh. Porrosht shish sahmũr olak. 9 Abeylshɨp olak par uje ye wɨr oneẽt olak erze uje yẽrɨj odɨraha pishɨ Porrosht hn uhulo oshiyokõr erze uje wɨr oshuu deyuwo tɨsĩ̵r uje Porrosht ye nahmũrpe per olak erahalo uje ye mɨhnĩ̵kpe. 10 Owa eraha erze kuche. Kɨmɨjɨ yeẽk teychɨm owa uje akaha erze kojano po ɨr ihyuch hn aak heke uhu seẽt owa hn tew toy erze uje oshuu hn oshɨmɨhɨ erze kojano po pork wɨr ye dɨrehepe erze uje eraha heke shuu deyuwo tɨsĩ̵r uje Porrosht ye nahmũr uje tew erze kuche ẽro heke ye ompe uje ɨre tew. 11 Uhu ese eshɨbich shiyokõr uje mĩ̵hnɨk shɨ pork ye dɨrehepe. Cristo tooho krus eeychkite par ese eshɨbich toy. 12 Heke uje uhu olak leshɨbo oshiyokõr uje ich mɨhnũwo ich ahakõrlo mɨhnɨkĩ̵hɨ õr. Uhulo ochuuna uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo pork ye odɨrehepe. Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich ahakõrlo mɨhnɨkĩ̵hɨ Cristo. 13 Heke kɨmɨjɨ taw erze kuche ẽro ich tuu ese pɨshɨbich shiyokõr uje ich mĩ̵hnɨk, ich ma om uje ye taw par uje ye tuu niyokõr uje ich mĩ̵hnɨk.
1 Sehe titɨm olak. Nĩhyok uje yeẽk pwele sontew yok par uje ye tiyokõr uje tɨkɨraha uje ich om. Yok apóstol. Tukumo eyok Ɨrhĩch Jesusni. Pɨbiyo shɨ uje tuu amsahaloni par Porrosht aabo. 2 Kɨmɨjɨ yewo ye odɨrehepe uje yok apóstol mahn olak erahalo uje yok apóstol pork tuu amsahaloni par olak Porrosht aabo. 3 Ahnũwo uje titɨm erze oso uje otsotiis uje yok apóstol. 4 Õryok ye õryok kɨnãhope hn erze apóstole yewo ye õr kɨnãhope. Õryok ɨtsye. Heke õryok pwele oyapur Porrosht aabo par uje oshɨm õryok uje par oyahu hn par uje oyoho. 5 Kɨmɨjɨ õryok ɨrẽhte chɨhɨ uje Porrosht eebe ich õryok pwele oyukwii õr ɨtso erze apóstole yewo uje ohnoy nerẽhte hn ɨtso uje erze eyok Ɨrhĩch Jesús ɨr leshɨbo ohnoy nerẽhte hn ɨtso uje Pedro hnoy toy. 6 Bernabé hn yok ye õryok kɨnãhope hn erze apóstole yewo ye õr kɨnãhope. ¿Ɨnaapo tyenɨj oyishew obiyo par uje oyiya õryok poso? 7 ¿Yeẽkpo uje masaha par ohyerptos hn tyenɨj tiya kuche uje nesita? Nĩhyok. ¿Yeẽkpo uje chukwẽr uva hn ye dohope? Nĩhyok. ¿Yeẽkpo uje tɨbey erze obejɨ hn ye doho ishope uje chiyuhu? Nĩhyok. 8 ¿Je shɨ titɨm olak uje tãra yok peyuwo? Ye titɨm olakpe tuu ɨtsorz. Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz 9 pork Porrosht ahwoso uje Moisés chichewkite tata shuu ɨtsorz ɨm: —Uje weyt tarãha trigo hnɨmich par shuu yuhur tokole ich ye aharu ahwo par uje pwele taak.— Porrosht ye duhu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ ese weytpe. 10 Shɨ shuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ eyok. Shuu ochichew erze lahwoskite par uje yɨraha uje erze uje ochishew obiyo tyenɨj oshɨ õr uje otserz. Ese uje chukwẽr jõro tyenɨj somtɨs hnɨmich wap hnii chukwẽr hn iyem erze jõro ee uje ɨr yɨnsɨrc tyenɨj ɨshɨm ɨre pɨkaabɨt. Ich shɨ ɨtso ese yet uje chekushu erze jõro ee. Wɨchɨ tyenɨj iyem par uje ɨshɨm ɨre pɨkaabɨt toy. 11 Heke uje oyitɨm olak Porrosht ahwoso ich shɨ ɨtso uje oyukwerĩ̵hɨ olak aho. Ich ye mɨhnĩ̵kpe uje asɨmɨhɨlo õryok olak kuche uje õryok nesita. 12 Yewo ochɨraha uje ich om uje otsapur olak par uje akashɨmlo õr per ich ma om uje õryok uje oyakashɨm olak oyapur olak per ye oyapur olakpe. Shɨ õryok ewenta uje kuche nihyokĩ̵hɨ õryok ahɨr par uje ye Cristo ɨr ɨbiyo sehepe uje oyitɨm õr uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 13 Erahalo erze uje ochishew obiyoho templo patikɨt ehet õr poso tãra erze uje oshɨmɨhɨ Porrosht, hn erze uje otɨbey ese altar uje otserũhu loshɨpo par oteeychãha Porrosht erze loshɨpo ẽro pɨkaabo wɨr par õr ɨre. 14 Ele ahle ich ɨtso uje antni pork eyok Ɨrhĩch tata erze uje otsanɨmɨrãha ɨr ahwoso otatɨm oso uje ɨre ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite hn erze uje õr nesita tãra erze uje oshɨmɨhɨ Porrosht. 15 Yok pwele tapur olak tuu ɨtsorz per yelɨj tapur olak. Ahnũwo uje tichew tɨbɨte ana hutɨta ye par uje tapur olak kuchepe par uje tuu asɨmlo yok. Ich ma om uje tɨkɨtɨ je uje tapur olak poso uje tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso pork kɨmɨjɨ tapur olak tuu ɨtsorz ich ye yok pwele titɨm oso uje nĩhyok pɨbahat uje tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. 16 Uje titɨm oso uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr ich ye ompe uje yok narim yok. Porrosht wɨchɨ uje tatɨm yok par tiyokõr erze ɨr ɨbiyo. Kɨmɨjɨ ye tiyokõr ich mɨhnĩ̵kpa par yok, 17 per kɨmɨjɨ tahmũr tiyokõr uje Porrosht tatɨm yok ich yok premit de. Kɨmɨjɨ ye tahmũr tiyokõr uje ɨre tatɨm yok hn shɨ tiyokõr ich nĩhyok ye yok premitɨkɨsh. 18 ¿Latɨkpo uje yok premyo? Yok premyo wɨchɨ uje tanɨmɨrãha titɨm oso uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite hn nĩhyok ye ɨr bahatɨkɨsh. Ye tapur olakpe par uje tuu eshɨlo yok uje titɨm olak tuu ɨtsorz. 19 Ye yok õr yɨlakpe per tɨbɨte tuu yok ɨtso uje oso õr yɨlak par uje tuu omasaha par Porrosht aabo ich ma okɨhniya. 20 Uje yok de israel oso õr ahɨr ich tiyokõr tuu yok ɨtso uje oshiyokõr par uje tuu omasaha par Porrosht aabo. Hn erze yewo uje oshiyokõr asa ley waa je Moisés chichewkite ich tiyokõr tuu yok ɨtso õr. Ich ye par yokpe asa ley per shɨ tiyokõr teẽt õr par uje tuu omasaha ich okɨhniya par Porrosht aabo. 21 Hn erze uje ye õr israel osope uje ye asa ley chɨhɨ õr ahɨrpe ich tiyokõr tuu yok ɨtso õr par uje tuu omasaha par Porrosht aabo. Shish tiyokõr erze ley uje tãra Porrosht uje Cristo chɨbɨte. 22 Uje yok de wɨr õr ahɨr erze uje ich õr kaso yahpaa odɨraha latɨk ich shɨ tɨkɨnta õr tiyokõr tuu yok ɨtso õr par uje takashɨm õr par uje tuu omasaha par Porrosht aabo. Heke teẽt oso õr ɨluu uje kɨnẽhe kɨnẽhe par uje tuu sohmɨramo omasaha par Porrosht aabo. 23 Tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso par uje tuu ochɨraha uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite hn uje omasaha par Porrosht aabo ich õr ayla heke ich shuu yok ayla toy. 24 Olak erahalo, erze uje sehe ochoshɨ ich nos ooshɨ per shɨ sohmɨra uje serz. Wɨchɨ uje oshɨm premyo. Olak shɨ olak ɨtso erze uje ooshɨ. Kɨmɨjɨ ahakõrlo Porrosht ɨbiyo uhulo tokole om ich erzlo erze premyo. 25 Nos wɨr uje sehe ochoshɨ tyenɨj otɨbey ɨre par uje õr pwele otserz. Hn ese uje serz ich oshiyokõr wolt ochĩ̵ra ɨraho ĩhyo par uje ochɨmchaha huta, per wɨr shɨ sɨhna ɨre shɨchish. Eyok premyo uje Porrosht ɨshɨm eyok wɨr uje yelɨj nɨhna ɨre. 26 Yok tɨbɨte uje shɨ tiyokõr pɨbiyo, ye tuu yok ɨlo yeẽk uje shɨ uushɨ dal lekɨtiyo, hnii ye yok ɨlope erze uje shɨ oshuu del ɨchɨbiyo. 27 Tɨkɨbey pishɨ yok par uje ye tiyokõr uje mĩ̵hnɨk, pork uje yuwɨr uje tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm oso ich yok premit de pork ye tiyokõrpe uje ich mĩ̵hnɨk.
1 Pɨshɨbo watsaklo, sehe titɨm olak uje tokolɨhɨ eyoklo poruwo wɨshkite. Nos oyehe asa ukuhurrza nẽr uje Porrosht shuu iyeebe, hn nos ochɨkãha asa onoota bahluta ehet waa je iich otsɨɨ Mar Rojo. 2 Nos wɨr õr ɨre shɨ ɨtso uje otohɨrm orĩ̵hɨ asa ukuhurrza ehet uje oyehe nẽr hn shɨ ɨtso uje otohɨrm orĩ̵hɨ asa onoota bahluta ehet par uje õya Moisés. 3 Nos wɨr õr ɨre otew erze oposo uje Porrosht ɨshɨm õr, 4 hn nos wɨr õr ɨre oho ese awɨt uje Porrosht ɨshɨm õr uje tãra ese kojach. Ese kojach shɨ ɨtso uje ĩya õr uje awɨt tãra uje ohno. Ese kojach wɨchɨ shɨ ɨtso Cristo. 5 Per ma okɨhniya oshiyokõr uje Porrosht ye nahmũrpe heke shuu otooho wahachkite hnɨmich uje ɨsa. 6 Erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r õr shuu yɨraha uje ye ompe yahmũr erze kuche mɨhnũwo yuhu eyok ɨtso õr, 7 heke olak ye ompe uje eeychãhalo kojano po uhu olak ɨtso õr. Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Erze oso otsakɨr par uje otaak hn oho hn oyehet par uje oshiyokõr weyla hn oshiyokõr mɨhnuwõhoye.— 8 Erze kuche shiyokorãha eyok uje ye ompe hnakɨrbo hn tɨmcher oshiyokorĩ̵hɨye uje mĩ̵hnɨk, hnii otorãhaye, hnii hnakɨrbo hnakɨrbo õhiye ahɨr, hnii tɨmcher tɨmcher õhi yẽr ahɨr, hnii nos wɨr kuche uje ɨtso wɨr. Erze israel oso õr poruwo wɨshɨ oshiyokõr oshuu ɨtsorzkite heke shiyehe wɨchɨ deeych hn beynti tre mil oso otoy. 9 Deeych yet hn yewo otsepɨ eyok Ɨrhĩch hn echĩ̵re ches õr shuu okɨhniya otoy. Ye epɨlo eyok Ɨrhĩch uhu olak ɨlo õr. 10 Ye eyehnɨmlo Porrosht uhu olak ɨlo erze uje ochinehnɨm Porroshtkite heke Porrosht ɨr anjel tĩ̵r õr hn shuu õr shuu otoy. 11 Nos wɨr erze kuche uje tokolɨhɨ erze eyok poruwo wɨshkite wɨr par shuu yɨrahalo uje ye ompe uje yiyokõrlo erze mɨhnũwo uje oshiyokõrkite oshuu ɨtsorz. Porrosht shuu ochichew lahwoskite par uje oshiyokorãha eyok uje yesh eyok ɨka uje yej terɨhɨ ĩ̵rmo uhurc. 12 Heke ese uje narim ɨre pork chɨbɨte uje yelɨj duhu ɨre ɨlo uu ɨr poruwo wɨshɨ oshiyokõrkite tyenɨj tɨbey ɨre par uje ye niyokõr duhu ɨre ɨlo õr. 13 Ye shɨ olakpe uje erze kuche tĩ̵r olak par uje shuu ahakõrlo uje ich mɨhnũwo pork erze uje tĩ̵r olak tĩ̵r oso yewo toy. Porrosht wɨchɨ uje shish tɨbey olak. Yelɨj duhu erze kuche mɨhnũwo tĩ̵r olak uje ich dospa nehech ye olak pwele par uje olak ewenta, per uje erze kuche mɨhnũwo tĩ̵r olak par uje sehe duhu ahakõrlo uje mĩ̵hnɨk ich wɨchɨ takashɨm olak par uje olak pwele atokolɨhɨlo erze uje ich mĩ̵hnɨk. Heke olak pwele ahamlo erze kuche mɨhnũwo hn ye ahakõrlo. 14 Pɨshɨbo watsaklo, heke titɨm olak par uje ahamlo erze kojano po uje oso oteeychãha par uje ye eeychãhalo toy. 15 Titɨm olak uje olak eykdeyo, uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r kɨmɨjɨ ũru erze uje titɨm olakɨke. 16 Uje yooholo ese uva otich uje de asa basta ehet ich yɨna Porrosht hn eyok eyucha uje Jesús tooho krus eeychkite hn ɨr armɨsta noshɨ par uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Uje yahu ese pan ich eyok eyucha Cristo ɨr ɨkiyo uje ich dospa uje tooho krus eeychkite. 17 Eyoklo kɨhniya uje yahulo ese pan uje shɨ sohmɨra, heke eyok ɨkiyo shɨ ɨtso uje sohmɨra, pork eyok Cristo ɨr ɨkiyo pork shiyehe wɨchɨ ese pan uje yahulo yakɨshlo. 18 Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r erze israel oso. Uje otew erze loshɨpo uje oshuu hn ochɨbɨte altar eeych par oshɨmɨhɨ Porrosht ich shɨ ɨtso uje otaakɨhɨ Porrosht ahɨr. 19 Uje titɨm olak tuu ɨtsorzni ich ye tɨbɨtpe uje erze kojano po wɨr Porrosht. Wɨr ye latɨkɨsh, hn erze loshɨpo ẽro uje oshuu hn oshɨmɨhɨ erze porrosht kɨnãho uje kojano po wɨr ye latɨkɨsh. 20 Uje titɨm olak uje wɨr ye latɨkɨsh ich shɨ sehe titɨm olak erze uje ye odɨraha Porroshtpe oshuu erze loshɨpo par uje oshɨmɨhɨ erze kojano po per ich shɨ oshɨmɨhɨ demonyo, ye odosɨmɨhɨ Porroshtpe. Heke ye meylo õr uje oteeychãha erze kojano po pork ye tahmũrpe uje meylo erze demonyo. 21 Ich om uje ehelo ese otich uje de asa basta ehet uje oshiyokõr Santa Cena per ye ompe etĩ̵rlo ese owich par ehelo ese otich uje oho par uje oteeychãha demonyo. Ich om uje elɨlo ese pan uje oshiyokõr Santa Cena per ich ye ompe uje etĩ̵rlo ese owich par elɨlo erze oposo uje oshiyokõr õr ahamich par demonyo. 22 ¿Je om uje yiyokõrlo yuhulo ɨtsorz hn yuhulo Porrosht chesdelo? ¿Je eyok ukurbo sowe ɨre? 23 Sehe titɨm olak. Nos eyok pwele yiyokõrlo uje shɨ eyok yahmũr hn ye yiyuwe leype per ye nos wɨr kuche takashɨm eyoklope. Eyok pwele yiyokõr uje shɨ eyok yahmũr per ye nos erze kuche duhu eyok ɨluu ompe ɨlo eyok Ɨrhĩch. 24 Ye ompe uje yeẽk shɨ shuu deyuwo tɨsĩ̵r uje ich om par ɨre. Tyenɨj shuu deyuwo tɨsĩ̵r uje ich om par yewo toy. 25 Etĩ̵rlo ese owich uje ochiwãha kuche ẽro par uje eylo hn elɨlo. Ye atɨmlo õr on: —¿Tãra ɨraãpo?— par uje ye uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r uje erze ẽro ich mɨhnũwo, 26 pork Porrosht wɨchɨ uu ĩ̵rmo yɨnsɨrc, hn nos wɨr kuche uje de ehet wɨchɨ shiyokõr. 27 Kɨmɨjɨ yeẽk uje ye Porrosht aappe tatɨm owa par uje aakɨhɨ ɨre ahɨr, kɨmɨjɨ ahmũr ich bo mẽya ɨre. Ew uje ɨre ɨshɨm owa. Ye atɨm ɨre je shɨ duhu tãra ɨraãpo erze loshɨpo ẽro kɨmɨjɨ wɨr uje oshɨmɨhɨ kojano po par uje ye uhu eyuwo tɨsĩ̵r uje wɨr mɨhnũwo. 28 Per kɨmɨjɨ yeẽk tatɨm owa ɨm: —Oshɨmɨhɨ erze loshɨpo ẽro kojano poko,— heke ye ompe uje ew pork wɨchɨ tatɨm owaka shuu ɨtsorz. Ye ompe par uje uhu ɨre shiyokõr mɨhnũwo pork wɨchɨ chɨbɨte uje Porrosht ye nahmũr uje tew. 29 Wɨchɨ shuu deyuwo tɨsĩ̵r uje wɨr ich mɨhnũwo ye owape uje uhu eyuwo tɨsĩ̵r, heke ye ompe uje ew erze kuche ẽro hn uhu ɨre shiyokõr uje ich mĩ̵hnɨk. ¿Ɨnaapo heke ye yok pwelpe par taw shɨ pork wɨchɨ shuu deyuwo tɨsĩ̵r uje wɨr ich mɨhnũwo? Par yok ich ye mɨhnũwope uje taw erze kuche ẽro. 30 Kɨmɨjɨ tɨkɨna Porrosht uje taw erze kuche ẽro ¿ɨnaapo uje yewo ochɨbɨte uje tiyokõr uje mĩ̵hnɨk? 31 Nos wɨr kuche ẽro uje elɨlo hn uje ehelo hn nos wɨr kuche yewo uje ahakõrlo ich shish tyenɨj olak narim Porrosht uhulo dich. 32 Ye uhulo erze israel oso oniyokõr uje ich mĩ̵hnɨk hnii erze dihipo kɨnãho hnii erze Porrosht aabo. 33 Shɨ tyenɨj ahakõrlo uhulo olak ɨlo yok. Nos tiyokõr wɨr kuche par uje tuu oso õr aho kɨɨsɨhɨ yok. Ye tiyokõrpe erze uje ich om shɨ par yok. Tiyokõr uje ich om par nos wɨr erze yewo toy par uje tuu omasaha par Porrosht aabo toy.
1 Eẽtlo yok pork yok teẽt Cristo. 2 Titɨm olak. Tahmũr uje shish olak eyucha yok hn ahakõrlo uje titɨm olakni. 3 Sehe tuu erahalo uje Cristo wɨchɨ uu hnakɨrbo õr yɨnsɨrc, hn kal tɨmcharrza uje ɨr abich de, wɨchɨ uu ɨr yɨnsɨrc, hn Cristo ɨr yɨnsɨrc wɨchɨ Porrosht. 4 Hnakɨrbich uje orar sapur Porrosht o kɨmɨjɨ nanɨmɨrãha Porrosht ahwoso uje sajuwe deheta ich wɨchɨ ye tola nensɨrc Cristope. 5 Per kɨmɨjɨ tɨmcharrza orar sapur Porrosht o kɨmɨjɨ nanɨmɨrãha Porrosht ahwoso hn ye lajuwe lehetape wate ye tola labichpe pork wɨchɨ uu ɨr ɨrhĩch. Uje ye lajuwe dehetape ich shiyokõr shɨ ɨtso uje tuhu deheta sɨnshɨp. 6 Kɨmɨjɨ wate ye nahmũr lajuwe leheta ich ma om uje tuhu deheta hn sɨnshɨp, per kɨmɨjɨ tuhu leheta ich shuu pook je ma om uje wate ye tuhu leheta per tyenɨj sajuwe leheta uje orar. 7 Ye ompe uje hnakɨrbich sajuwe leheta uje ɨre orar o kɨmɨjɨ nanɨmɨrãha Porrosht ahwoso pork wɨchɨ Porrosht shiyokõrkite shuu ɨtso ɨre. Porrosht ich dich hn shuu hnakɨrbo õr deyo toy. Per kɨmɨjɨ asa tɨmcharrza lajuwe leheta ich shuu ɨmeheeych uje ese hnakɨrbich ich dich. 8 Porrosht ye niyokõr hnakɨrbich petɨkkite nĩ̵ra tɨmcharrza arzɨbich. Shɨ shiyokõr tɨmcharrza chĩ̵ra hnakɨrbich arzɨbich. 9 Ye niyokõr hnakɨrbich petɨkkite par tɨmcharrza ɨr ihyẽrak. Shɨ shiyokõr asa tɨmcharrza par hnakɨrbich ihyẽra. 10 Heke ich om uje tɨmcharrza sajuwe deheta par chɨbɨte orhõta uje ɨr abich ich dich hn par nos wɨr anjele oteychɨm ɨre hn ochɨraha uje tola dabich. 11 Kɨmɨjɨ nĩhyok hnakɨrbo ich nĩhyok tɨmcher o kɨmɨjɨ nĩhyok tɨmcher ich nĩhyok hnakɨrbo pork nos õr nesitye. 12 Porrosht shiyokõr tɨmcharrzkite chĩ̵ra hnakɨrbich arzɨbich per ele ahle hnakɨrbo oshũrha otãra tɨmcher hn Porrosht nos shiyokõr erze kuche uje de poõrc hn de hnɨmichkite. 13 Sehe tuu uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r. ¿Je om uje tɨmcharrza orar sapur Porrosht hn ye lajuwe lehetape? Ye ompe. 14 Ich nos ochuuna uje ich mĩ̵hnɨk uje hnakɨrbich iimɨhɨ lakĩ̵rt, 15 per par tɨmcharrza ich om uje ɨr akĩ̵rt berzak pork ich ma ɨhĩ̵rt par ɨre. Porrosht ɨshɨm wate akĩ̵rt par sajuwe deheta. 16 Kɨmɨjɨ olak yeẽk ye nahmũr uje oyiyokorãha oso oyuhu ɨtsorz ich tyenɨj chɨraha uje nos wɨr Porrosht aabo hn õryok eyuwo ɨtsye. 17 Titɨm olak. Ye tahmũrpe erze uje ahakõrlo. Uje akɨshlo olak owich ich ye ahakõrlope uje ich om. Ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. 18 Wap sehe titɨm olak uje shish tukunt uje akɨshlo olak owich ich eheklo olak. Ye tokotiispe erze uje shish otatɨm yok. 19 Shɨ eheklo olak heke Porrosht shuu ɨmeheeych uje yeniipo olak ehet uje õr Porrosht aabo pisho. 20 Uje akɨshlo olak owich par uje ahakõrlo Santa Cena ich ye Santa Cenape ese uje ahakõrlo, 21 pork uje terɨhɨ orta par uje aaklo wap ich ekutɨrãha olak erze oposo par uje elɨlo. Ye anemlo erze yewope par uje otew toy. Uhulo iyehi õr. Shɨ õr iyuwo sẽhi õr, hn olak yet de uje shuu yɨkɨch sẽhi ɨre. 22 Olak ihyuwo de par uje aakɨhɨlo hn ehelo. Uhulo erze Porrosht aabo yewo shɨ ɨtso uje ye õr jukur, hn uhulo opook erze uje õr losuhlaabo. ¿Titɨm olak latɨkpo? Ye ompe uje titɨm olak uje ahakõrlo uje ich om. 23 Ich titɨm olakpo ahnũwo uje tãra eyok Ɨrhĩch uje titɨm olakni. Shɨyehe wɨchɨ dɨhlakkite uje ehn yahpaa Judas dosɨm eyok Ɨrhĩch Jesús erze oso uje otsɨtak ɨre hn Jesús chishew ese pan. 24 Nɨhna Porrosht hn sehek. Tatɨm õr ɨm: —Nãhu yok pẽro. Tokosɨm yok ahnũwo oso pork tyenɨj tɨkɨtɨhɨ olak. Ahakõrlo uhulo ɨtsorz par uje olak eyucha yok.— 25 Uje ich nos oteku hn Jesús chishew asa basta uje otich de ehet hn tatɨm õr ɨm: —Ele otich uje de ana basta ehet shɨ tɨteẽta ahnũwo ahwoso ahlo uje titɨm olak pork tyenɨj tɨkɨtɨ hn parmɨsta noshɨ. Uje ahakõrlo ich uhulo ɨtso ese uje tiyokõrke hn ehelo ese otich nehe ich tyenɨj olak eyucha yok.— 26 Uje elɨlo ese pan hn ehelo ese otich uje de asa basta ehet ich uhulo ɨmeheeych uje eyok Ɨrhĩch ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Shish ahakõrlo nehech eyok Ɨrhĩch cheeshpo nehe. 27 Uje yeẽk shiyokõr uje ich mɨhnũwo hn ye nɨshiipe hn tew ese pan hn ɨhɨ ese otich uje de asa basta ehet wɨchɨ shɨ shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ eyok Ɨrhĩch ɨr ɨkiyo hn ɨr armɨsta. 28 Heke uje ehn yahpaa odoho Santa Cena ich tyenɨj uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r wap kɨmɨjɨ ahakõrlo uje mĩ̵hnɨk o kɨmɨjɨ ye ahakõrlope. Kɨmɨjɨ ahakõrlo uje mĩ̵hnɨk hn ye enshiilope ich ye ompe uje ehelo asa Santa Cena. 29 Ese uje tew ese pan hn ɨhɨ ese otich uje de asa basta ehet hn ye duhu deyuwo tɨsĩ̵rpe uje Cristo tooho par ɨre, wɨchɨ tew ese pan hn ɨhɨ ese otich shuu ɨtsorz par uje shuu Porrosht sepyẽr ɨre. 30 Heke ich olak kɨhniya uje ye olak ukũrbɨrsh, hn yewo õr permo, hn olak nohmɨramo otoy. 31 Per kɨmɨjɨ yuhu eyok eyuwo tɨsĩ̵r wap kɨmɨjɨ yiyokõrlo uje mĩ̵hnɨk o kɨmɨjɨ ye yiyokõrlope par uje yɨnshiilo eyok ich ye eyok Ɨrhĩch lepyẽr eyokpe. 32 Deeych yet nehe hn eyok Ɨrhĩch teychɨm eyok kɨmɨjɨ yiyokõrlo uje om o kɨmɨjɨ yiyokõrlo uje mĩ̵hnɨk. Kɨmɨjɨ yiyokõrlo uje mĩ̵hnɨk ich wɨchɨ sepyẽr eyok par uje ye yukwĩya erze ĩ̵rmo oso uje otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe. 33 Pɨshɨbo watsaklo, heke titɨm olak. Uje akɨshlo olak owich par uje aaklo ich tyenɨj anemloye par uje nos aaklo. 34 Kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ olak ehet uje ɨr iyuwo sẽhi ich tyenɨj taakɨhɨ lahuch wap. Heke uje akɨshlo olak owich ich ye uhulo Porrosht depyẽr olak. Uje tekɨrɨhɨ olak nehe hn titɨm olak nos wɨr kuche yewo uje de asa olak hutɨta uje asɨmlo yokni par uje atɨmlo yok.
1 Pɨshɨbo watsaklo, ele ahle sehe titɨm olak uje Porrosht Ɨchɨbich ɨshɨmɨhɨ Porrosht aabo õr eyuwo o ɨshɨmɨhɨ õr ukurbo par uje oshiyokõr ɨr ɨbiyo. Ye tahmũrpe uje ye erahalope. 2 Erahalo uje ehn yahpaa olak Porrosht aabo petɨkni ich oso ode uje oshuu eeychãhalo erze kojano po uje ye dilehetpe. 3 Heke ele ahle sehe tuu erahalo uje Porrosht Ɨchɨbich yelɨj duhu yeẽk lajɨr Jesús ɨkiyo. Nĩhyok uje yeẽk pwele tatɨm yewo ɨm: —Jesús wɨchɨ uu yok Ɨrhĩch— uje ye Porrosht Ɨchɨbich duhu tata duhu ɨlorz. 4 Sehe titɨm olak. Porrosht nos ɨshɨmɨhɨ eyok eyuwo o eyok ukurbo shuu kɨnãho kɨnãho par shuu eyok dɨtuwo par uje yiyokõr ɨr ɨbiyo per nos wɨr erze eyuwo hn ukurbo shɨ tãra Porrosht Ɨchɨbich. 5 Porrosht Ɨchɨbich shuu eyok yewo omasaha par Porrosht aabo õr bahluwo per õr ɨbiyo kɨnãho kɨnãho, per shish wɨr eyok Ɨrhĩch ɨr ɨbiyo. 6 Obiyo ich kɨhniya uje ich kɨnãho kɨnãho uje sehe duhu yiyokõr per Porrosht shish sohmɨra. Chɨbɨte eyok aho uje sehe duhu nos yiyokõr. 7 Ich ɨmeheeych uje Porrosht Ɨchɨbich de eyok aho pork shuu eyok dɨtuwo par yakashɨmloye. 8 Porrosht Ɨchɨbich shuu Porrosht aap nohmɨra eykdeyo par chɨraha Porrosht ahwoso hn tatɨm õr, hn shuu yet chɨraha sanɨmɨrãha lahwoso, per shɨ Porrosht Ɨchɨbich wɨchɨ uje shuu õr dɨtuwo. 9 Ɨshɨm yet eyuwo par uje ma ye duhu lotiis Porrosht. Ese õr eyuwo shɨ tãra Porrosht Ɨchɨbich, hn ɨshɨm yet ukurbo par uje shuu chukuta erze uje õr permo per shɨ tãra Porrosht Ɨchɨbich. 10 Ɨshɨm yet ukurbo par uje shuu shiyokõr erze kuche uje ye latɨk pwele shiyokõr, hn ɨshɨm yet eyuwo par uje shuu dɨtɨk sanɨmɨrãha erze ahwoso uje Porrosht tatɨm ɨre, hn ɨshɨm yet eyuwo par uje shuu chɨraha kuche kɨmɨjɨ tãra Porrosht Ɨchɨbich o kɨmɨjɨ tãra ɨchɨbich kɨnẽhet. Porrosht Ɨchɨbich ɨshɨm yet eyuwo par uje seẽt ahwoso kɨnãho, hn ɨshɨm yet eyuwo par uje shuu chɨraha erze ahwoso kɨnãho uje yet seẽt hn shuu cheeshɨ tatɨm Porrosht aabo yewo. 11 Nos wɨr erze ukurbo shɨ tãra Porrosht Ɨchɨbich. Ɨshɨm oso kal nohmɨr nohmɨr uje ɨre sehe dosɨm õr. 12 Sehe titɨm olak. Hnakɨrbich shɨ sohmɨra per ɨkiyo ich kɨhniya per shish ɨre sohmɨra. Nos wɨr Porrosht aabo wɨr Cristo ɨr ɨkiyo uje shɨ sohmɨra. 13 Porrosht Ɨchɨbich shɨ sohmɨra. Wɨchɨ de eyok aho uje eyok Porrosht aabo hn shuu ɨtso uje nos tohɨrm eyok par uje shuu eyok Cristo ɨr ɨkiyo. Kɨmɨjɨ eyok israel oso o kɨmɨjɨ eyok dihipo kɨnãho, o kɨmɨjɨ eyok õr yɨlo o kɨmɨjɨ ye eyok õr yɨlope per Porrosht Ɨchɨbich nos de eyok aho uje eyok Porrosht aabo. 14 Eyok ɨkiyo ich kɨhniya, ye shɨ sohmɨrape. 15 Kɨmɨjɨ eyok yeẽk pota ese yet ɨr ɨbiyo ich shɨ ɨtso uje asa Cristo ɨr hnɨtɨta tata ɨm: —Ye yok Cristo hmatape heke ye yok Cristo ɨr ɨkiyope— per wɨchɨ shish Cristo ɨr ɨkiyo. 16 Kɨmɨjɨ Cristo ɨr ãrza tata ɨm: —Ye yok Cristo onta eyhitape heke ye yok Cristo ɨr ɨkiyope— per wɨchɨ shish ɨr ɨkiyo. 17 Kɨmɨjɨ Cristo ɨr ɨkiyo shɨ onta eyhita ¿ich duhu ɨnaapo par uje chunt kuche? Kɨmɨjɨ Cristo ɨr ɨkiyo shɨ ãrza ich ye ɨre pwele uje chowɨhɨr latɨk. 18 Porrosht wɨchɨ uje chɨbɨte eyok ɨkiyo erze po nohmɨr nohmɨr ɨr owich uje ɨre sahmũr. 19 Kɨmɨjɨ eyok shɨ ãrza sohmɨra ich nĩhyok eyok ɨkiyo yewo. 20 Ich ũru uje hnakɨrbich ɨr ɨkiyo ich kɨhniya per shɨ ɨre sohmɨra. 21 Tɨteẽta kuchɨt yet. Cristo ɨr onta eyhita ye pwelpe tatɨm Cristo ɨr hmata ɨm: —Ye yok nesit owape.— Cristo ɨr huta ɨtspo ye pwele uje tatɨm ɨr hnɨtɨta ɨm: —Ye yok nesit owape.— 22 Pork erze po uje de eyok ɨkiyo uje shɨ ɨtso uje ye ukũrbɨrsh per ich shish eyok nesita. 23 Eyok ɨkiyo uje yẽrɨj om ich yuhu ma om. Eyok ɨkiyo de uje ye ompe par oso omo ich yakɨs yonãha eyok ɨshuwo, 24 per eyok ɨkiyo uje oso omo ich ye yakɨspe. Porrosht wɨchɨ uje nos shiyokõr eyok ɨkiyo shuu yɨbey eyok ɨkiyo uje ye ompe yowa oso 25 par uje ye dehek ɨre per shish nos takashɨmye. 26 Kɨmɨjɨ eyok ɨkiyo sohmet doso ich nos yuuna uje doso, hn kɨmɨjɨ yeẽk diyuhu lahwoso omoho ekiyo pɨkaap ich nos wɨr ɨkiyo ich ayla. 27 Heke titɨm olak. Olak Cristo ɨr ɨkiyo hn olak nohmɨr nohmɨr akɨshlo ɨre. 28 Porrosht nos chiihla eyok par uje yiyokõr ɨr ɨbiyo per nos eyok ɨbiyo kɨnãho. Wap chiihla par ɨr apóstole. Wɨr uje otsanɨmɨrãha ɨr ahwoso otatɨm erze uje ye õr Porrosht aabope. Chiihla profeta toy. Wɨr uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso iglesya ehet. Hn chiihla yewo par uje oshiyokorãha õr Porrosht ahwoso. Chiihla yewo ma nẽr par uje oshiyokõr kuche uje ye latɨk pwele shiyokõr, hn chiihla yewo toy par uje ochukuta erze uje õr permo. Chiihla yewo par uje otakashɨm oso yewo, hn chiihla yewo par uje otakashɨm Porrosht aabo õr bahluwo õr ɨbiyo par uje nos tokole om, hn chiihla yewo par uje otseẽt ahwoso kɨnãho. 29 Shɨ chiihla nohmɨramo par ɨr apóstole, hn shɨ chiihla nohmɨramo par ɨr profeta, hn shɨ chiihla nohmɨramo par oshiyokorãha õr Porrosht ahwoso, hn shɨ chiihla nohmɨramo par oshiyokõr kuche uje ye latɨk pwele shiyokõr. 30 Shɨ chiihla nohmɨramo par ochukuta erze uje õr permo, hn shɨ chiihla nohmɨramo par uje otseẽt ahwoso kɨnãho, hn shɨ chiihla nohmɨramo par ochɨraha erze ahwoso kɨnãho par uje oshuu cheeshɨ otatɨm yewo. 31 Titɨm olak wapɨke erze obiyo uje ich ma ɨhĩ̵rtso uje sehe tuu olak ma ahmũrlo hn ahakõrlo, per de uje ich ma om uje tyenɨj titɨm olak nehe.
1 Titɨm olak. Kɨmɨjɨ teẽt ahwoso kɨnãho uje oso otseetĩ̵hɨ lekɨtiyo o kɨmɨjɨ teẽt anjele õr ahwoso per ye tahmũr yewo ich ye yok jukur. Ich shɨ yok ɨtso fyerɨt ihyokõrt uje yeẽk shuu, hn shɨ yok ɨtso pɨrete uje fyero uje oshuu ochĩ̵ra yẽr ich ihyokõrak dich. 2 Kɨmɨjɨ yok profetya uje tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso iglesya ehet, o kɨmɨjɨ nos tɨkɨraha erze kuche uje yewo ye odɨrehepe, o kɨmɨjɨ peyuwo deyo, nos tɨkɨraha kuche, o kɨmɨjɨ yelɨj tokotiis Porrosht heke yok pwele tuu ese kojach dich sɨhnok lalerc, per kɨmɨjɨ ye tahmũr oso yewo ich ye yok jukur. 3 Kɨmɨjɨ tokosɨmɨhɨ losuhlaabo nos wɨr pishujãro, o kɨmɨjɨ tokosɨm yok õr par uje otsẽru yok per kɨmɨjɨ ye tahmũr oso yewo ich ye terz latɨk. 4 Sehe titɨm olak. Kɨmɨjɨ ahmũr yewo ich enta õr hn uhu eluu oomɨhɨ õr hn ye abɨta õr kuche. Kɨmɨjɨ ahmũr yewo ich ye owa narim owa. 5 Uje ahmũr yewo ich ye uhu owa dich. Uje ahmũr yewo ich ye ahakõr uje shɨ owa ahmũr, hn ye aas elo shɨchish, hn ye ehmerɨhɨ ehet erze kuche mɨhnũwo uje yet shiyokõrni. 6 Kɨmɨjɨ ahmũr yewo ich ye uhu owa ayla uje kuche mɨhnũwo tĩ̵r õr. Shɨ tyenɨj owa ayla toy uje erze om tĩ̵r õr. 7 Kɨmɨjɨ ahmũr yewo per oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ owa ich ye eyuhu ahwoso mɨhnuwõho õr. Uje ahmũr yewo ich shish ye otiis õr uje otatɨm owa. Uje ahmũr yewo ich shish uhu eyuwo tɨsĩ̵r uje deeych yet nehe hn wɨr oshiyokõr uje ich om, hn shish nos owa ewenta erze kuche uje õr ɨre oshiyokõr. 8 Porrosht chɨbɨte uje shish tyenɨj ahmũr yewo. Ye uhurztɨkɨsh, per uje yeẽk sanɨmɨrãha Porrosht ahwosoho iglesya ehet, hn uje yeẽk seẽt ahwoso kɨnãho, hn uje yet shiyokorãha yewo wɨr tyenɨj uhurɨsh nehe. 9 Ele ahle yẽrɨj yɨraha, hn yẽrɨj yanɨmɨrãha ɨr ahwoso. 10 Uje terɨhɨ ese ɨshɨrĩt nehe uje nos yɨraha erze kuche ich nĩhyok kuche uje yẽrɨj odɨraha. 11 Uje ehn yok pɨkɨhninaapni uje tiipuhut hn uje tuu peyuwo tɨsĩ̵r ich shɨ yok ɨtso pɨkɨhnino yewo, per uje ich yok hnakɨrapni ich nos tokoym erze pɨkɨhnino õr ɨluu. 12 Ele ahle yẽrɨj yɨraha Porrosht ɨluu shɨ ɨtso uje yeychɨm eyok ɨchɨbichɨhɨ pejta ehet waa je waresh hn yẽrɨj yomo eyok ɨchɨbich. Per je deeych yet nehe ich yomlo pishye. Ele ahle yẽrɨj tɨkɨraha per je deeych yet nehe ich nos tɨkɨraha shɨ ɨtso uje Porrosht chɨraha yok. 13 Kuche de tre uje yelɨj nɨhna ɨre. Webich osht uje ye yotiislo Porrosht hn yet uje shish yiyemlo uje Porrosht tyenɨj ɨshɨm eyok uje de ɨre ahɨr hn yetpo uje shish yahmũrlo yewo per ese uje ich ma ɨhĩ̵rt wɨchɨ uje yahmũrloye.
1 Sehe titɨm olak par uje shish enaha olak par uje ahmũrloye, hn shish apurlo Porrosht par uje ɨshɨm olak erze eyuwo hn ukurbo uje tãra ɨre. Ese uje ich ma om wɨchɨ par sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. 2 Ese uje seẽt ahwoso kɨnãho ye keytkẽr osope, shɨ keytkẽr Porrosht heke nĩhyok uje yeẽk chɨraha uje wɨchɨ tata. Porrosht Ɨchɨbich shuu chiilehet tatɨm Porrosht erze kuche uje yewo ye odɨrehepe. 3 Per ese uje shiyokorãha õr Porrosht ahwoso ich shuu erze yewo ma ye olotiis Porrosht, hn shuu õr duurapo, hn shuu õr aho kɨɨs. 4 Ese uje seẽt ahwoso kɨnãho shɨ shuu ɨre ma ye lotiis Porrosht, per ese uje sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm erze ɨr aabo par uje shuu ma ye olotiis Porrosht. 5 Titɨm olak. Sehe tuu nos erahalo eẽtlo ahwoso kɨnãho per ma tahmũr uje anɨmɨrãhalo Porrosht ahwoso. Yeẽk uje sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich ma om je yeẽk uje seẽt ahwoso kɨnãho, per ich ompo kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ uje shuu erze ahwoso kɨnãho cheeshɨ tatɨm olak par uje shuu olak ma ye otiislo Porrosht. 6 Pɨshɨbo watsaklo, kɨmɨjɨ tekɨrɨhɨ olak hn shɨ teẽt ahwoso kɨnãho uje ye erahalope ich ye takashɨm olakpe. Per kɨmɨjɨ titɨm olak erze uje Porrosht shuu tɨkɨraha ich takashɨm olak, o kɨmɨjɨ titɨm olak uje yok tɨkɨraha ich takashɨm olak, o kɨmɨjɨ tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich takashɨm olak o kɨmɨjɨ tiyokorãha olak ich takashɨm olak. 7 Erze kuche uje oshuu hn otsobɨta par oteeychɨ kɨmɨjɨ flawta o kɨmɨjɨ arpa, kɨmɨjɨ ye ihyokõrt tokole om ich nĩhyok uje yeẽk chɨraha uje wɨchɨ shuu seẽt. 8 Kɨmɨjɨ ohyerptosht dobɨta kornetɨt hn ye dɨraha dobɨtape ich nĩhyok uje yewo ochɨraha heke ye onɨshii ɨrpe par uje oteye. 9 Shɨ ɨtso uje tokolɨhɨ olak. Kɨmɨjɨ eẽtlo ahwoso kɨnãha uje ye odɨraha uje tata ich shɨ ɨtso uje shɨ eylo olak uhut. 10 Oso õr ahwoso kɨnãho ich kɨhniya de nãhu ĩ̵rmo uje otseẽt hn ich ũru uje nos tata kuche par uje ochɨraha. 11 Per kɨmɨjɨ ye tɨkɨraha erze ahwoso uje tata, tɨbɨte uje wɨchɨ dihip kɨnãha hn ɨre chɨbɨte uje yok dihip kɨnãha. 12 Olak shɨ sehe eẽtlo ahwoso kɨnãho par uhulo ɨmeheeych uje Porrosht Ɨchɨbich de olak aho, per ich ma om enahalo olak par uje uhulo Porrosht aabo ma ye olotiis ɨrpe. 13 Heke yeẽk uje seẽt ahwoso kɨnãho ich tyenɨj orar sapur Porrosht par uje pwele shuu erze ahwoso cheeshɨ tatɨm õr. 14 Kɨmɨjɨ teẽt ahwoso kɨnãho uje yok orar ich pɨchɨbich wɨchɨ uje orar per ye tɨkɨraha uje tiita. 15 ¿Tiyokõr latɨkpo? Tyenɨj tuu pɨchɨbich orar seẽt ahwoso kɨnãho hn tyenɨj tuu peyuwo tɨsĩ̵r hn yok orar toy par uje nos ochɨraha uje tiita. Tyenɨj tuu pɨchɨbich teechɨ seẽt ahwoso kɨnãho hn tuu peyuwo tɨsĩ̵r hn teechɨ toy. 16 Kɨmɨjɨ olak yeẽk ye niyokõr ɨtso yok, per shɨ seẽt ahwoso kɨnãho hn teeychãha Porrosht hn yeẽk uje tekɨrɨhɨ iglesya ehet tẽr hn ye dɨraha uje tata. Heke ye ɨre pwelpe uje tata ɨm: —Yehe wɨchɨ— pork ye dɨraha uje tata. 17 Ich om uje seẽt ahwoso kɨnãho uje nɨna Porrosht per ye takashɨmpe ese yet uje de ahɨr. 18 Tɨkɨnshɨp Porrosht uje ma teẽt ahwoso kɨnãho je nos wɨr olak uje eẽtlo ahwoso kɨnãho, 19 per uje yok de asa iglesya ehet ich ma tahmũr tiyokorãha õr titɨm õr tuu pahwoso sinko uje ochɨraha je uje teẽt ahwoso kɨnãho dye mil uje ye odɨrehepe. 20 Pɨshɨbo watsaklo, moymlo uje uhu olak eyuwo ɨtso pɨkɨhnino. Shɨ tyenɨj uhu olak ɨlo pɨkɨhnino ijaabo uje ye odɨraha oniyokõr uje mɨhnĩ̵kpe hn uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r ɨlo hnakɨrbo. 21 Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Eyok Ɨrhĩch sole: “Tuu dihipo kɨnãho uje otseẽt lahwoso ohno otĩ̵r erze israel oso par otsepyẽr õr per shish ye onahmũr otẽr yokpe.”— 22 Heke ich ɨmeheeych uje erze ahwoso kɨnãho uje otseẽt wɨr par yara par erze uje otsotiis ɨre, ye par erzepe uje ye olotiis ɨrpe. Per erze uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso wɨr ye balpe par erze uje otsotiis Porrosht. Wɨr par yara par erze uje ye olotiis Porroshtpe pork otsahmũr. 23 Heke kɨmɨjɨ nos Porrosht aabo otakasho lawich hn oneẽt ahwoso kɨnãho kɨmɨjɨ yewo omasaha õr ehet uje ye Porrosht aabope hn yelɨj onõya õr ¿je otata uje õr totihlo? Ẽhe, otata uje õr totihlo. 24 Per kɨmɨjɨ nos anɨmɨrãhalo Porrosht ahwoso hn yeẽk masaha olak ehet uje ye Porrosht aappe uje yelɨj nõya olak hn chunt uje athɨlo Porrosht ahwoso ich chuuna uje ɨr ɨluu mɨhnũ. 25 Erze kuche mɨhnũwo uje shiyokõrni ich nos chɨbɨte orhõta heke icha dete hnɨmoho Porrosht ɨkɨch hn teeychãha Porrosht hn tatɨm õr uje ich ũrpa uje Porrosht de õr aho. 26 Pɨshɨbo watsaklo, sehe titɨm olak. Uje akɨshlo olak owich ich ode uje oteeychɨ otseẽt imno hn ode uje oshiyokorãha õr hn ode uje otata uje Porrosht shiyokõr omɨhɨ õr hn ode uje otseẽt ahwoso kɨnãho hn ode uje ochɨraha erze ahwoso kɨnãho hn oshuu cheeshɨ otatɨm õr. Nos wɨr erze uje otata kuche iglesya ehet wɨr shɨ par oshuu Porrosht aabo ma ye olotiis ɨre. 27 Uje sehe eẽtlo ahwoso kɨnãho ich shɨ uhu olak osiyer o kɨmɨjɨ olak tre hn ye aluwelo. Shɨ uhu olak nohmɨr nohmɨr uje eẽtlo per tyenɨj yet de uje chɨraha ahwoso kɨnãha hn shuu cheeshɨ tatɨm õr. 28 Per kɨmɨjɨ nĩhyok uje chɨraha shuu erze ahwoso kɨnãho cheeshɨ iglesya ehet hn tatɨm õr ich ye eẽtlo. Per kɨmɨjɨ sehe eẽt ich shɨ par owa hn Porrosht per ich eetĩ̵hɨ ahuch ehet, ye iglesya ehetpe. 29 Wɨr õr ɨtspo uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso, kɨmɨjɨ õr osiyer o kɨmɨjɨ õr tre uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso hn nos wɨr Porrosht aabo yewo tyenɨj oshuu deyuwo tɨsĩ̵r uje otẽr kɨmɨjɨ ũru o kɨmɨjɨ ye ũrpe. 30 Kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ iglesya ehet hn Porrosht tatɨm ɨre kuchẽrk hn ese yet uje sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tyenɨj ɨshɨm ɨre par uje chiilehet hn tẽr uje wɨchɨ tata. 31 Heke nos olak nohmɨr nohmɨr pwele uje anɨmɨrãhalo Porrosht ahwoso par uje uhulo Porrosht aabo ma odɨraha kuche hn oduurapo. 32 Uje yeẽk sehe nanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr uje Porrosht tatɨm ɨre ich tyenɨj iyem uje tok ɨre par uje chiilehet. 33 Porrosht ye nahmũrpe uje nos õr ahwoso chɨmɨrɨhɨ ye luke. Sahmũr uje nos õr aho kɨɨsɨhɨye. Titɨm olak. Ɨtso uje Porrosht aabo oshiyokorãha orĩ̵hɨ iglesya aho lekɨtiyo 34 ich tɨmcher tyenɨj ye odiilehetɨhɨ iglesya ehet pork tɨmcharrza tyenɨj shiyokõr uje ɨr abich tatɨm ɨre pork Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz. 35 Uje kuchẽrk chɨhɨ uje sehe dɨraha ich tyenɨj tatɨm dabich uje ode dahuch pork ye ompe uje tɨmcharrza chiilehetɨhɨ iglesya ehet. 36 ¿Je ye ahmũrlo uje titɨm olakɨke? Ye shɨ olak uje Porrosht ɨshɨm olak lahwosni, hn ye shɨ par olak erze Porrosht ahwoso. 37 Kɨmɨjɨ yeẽk dɨbɨte uje ɨre profeta uje sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso o kɨmɨjɨ dɨbɨte uje shish shiyokõr uje Porrosht Ɨchɨbich tata, wɨchɨ tyenɨj tata uje erze ahwoso uje tichew tãra eyok Ɨrhĩch. 38 Kɨmɨjɨ ye tata uje tãra Porrosht ich ye ẽrlo ɨre. 39 Pɨshɨbo watsaklo, heke titɨm olak. Tyenɨj ekwilo par uje anɨmɨrãhalo Porrosht ahwoso, hn ye ahɨrmlo õr uje otseẽt ahwoso kɨnãho. 40 Uje nos akɨshlo olak owichɨhɨ iglesya ehet ich tyenɨj ye uhu olak ahwoso nɨmɨrɨhɨ ye luke.
1 Pɨshɨbo watsaklo, titɨm olak. Sehe tuu olak eyucha erze ahwoso uje tiyokorãha olakni uje Jesús ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Uje entloni erze ahwoso ich ahmũrlo hn ye moymlo Porroshtpe. 2 Erze Porrosht ahwoso uje titɨm olakni wɨr uje shuu olak owich de Porrosht ahɨr per kɨmɨjɨ moymlo pork olak koswãha uje ebɨtɨloni uje ye otiislo Cristo heke ich ye jukur. 3 Titɨm olak wapni erze uje olak nesita entlo. Titɨm olak uje Cristo tatɨm yok uje tooho krus eeychkite par ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr shɨ ɨtso uje Porrosht ahwoso tata. 4 Ochihitsɨm Jesús per daalo tre hn Porrosht shuu ɨkpo shɨ ɨtso uje Porrosht ahwoso tata. 5 Wap tokolɨhɨ Pedro ɨkɨch depwe hn nos tokolɨhɨ wɨr apóstole yewo õr ɨkɨch toy. 6 Deeych yet hn Jesús tokolɨhɨ Porrosht aabo õr ɨkɨch toy uje oyuwe kinyento. Wɨr ich okɨhniya uje yesh õr ɨka hn ich nohmɨramo wɨshɨ otoy. 7 Deeych yet hn tokolɨhɨ Santiago ɨkɨch toy, hn deeych yet ich nos tokolɨhɨ erze ɨr apóstole õr ɨkɨch toy. 8 Ich uhurc ich tokolɨhɨ pɨkɨch heke shɨ yok ɨtso pɨkɨhnint uje iyuwe deshĩ̵ryo hn ye shurhãpe. 9 Per yok ye yok dichpe je erze apóstole yewo. Ich ye ompe uje otɨbii yok otsɨɨ apóstol pork tiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ Porrosht aaboni. 10 Porrosht wɨchɨ uje sosɨr yok hn shuu yok ɨr apóstol. Ye tokoym ɨr ɨbiyope per ich tɨnaha yok uje tiyokõr ɨr ɨbiyo je erze apóstole yewo. Ye shɨ yok uje tiyokõr erze obiyope per Porrosht wɨchɨ uje sosɨr yok hn takashɨm yok. 11 Ich ye latɨkɨsh par yok kɨmɨjɨ titɨm olak o kɨmɨjɨ erze apóstole yewo otatɨm olak. Per ich om uje oyiyokorãha olak Porrosht ahwoso hn ye otiislo. 12 Oyanɨmɨrãha oyitɨm olakni uje Cristo ɨkponi tokolɨhɨ erze topo õr ahɨr. ¿Ɨnaapo heke olak ehet yewo ode uje otata uje erze topo ye õr ɨkpope? 13 Kɨmɨjɨ erze topo ye õr ɨkpo nehe ich ye Cristo ɨkpo petɨkni, 14 hn kɨmɨjɨ ye wɨchɨ ɨkponi ich erze ahwoso uje oyiyokorãha olak ich ye jukur, hn ye jukur uje ye otiislo uje Cristo ɨshɨ olak hnɨtew. 15 Kɨmɨjɨ Cristo ye ɨkpo ɨlorzni ich shɨ oyiita õryok ukushiĩ, pork oyitɨm olak uje Porrosht shuu Cristo ɨkponi, per kɨmɨjɨ Porrosht ye duhu ɨkponi ich nĩhyok uje õr ɨkpo nehe. 16 Kɨmɨjɨ erze topo ye õr ɨkpo nehe ich Cristo ye ɨkpo petɨkni. 17 Kɨmɨjɨ ye Cristo ɨkponi ich ye jukur uje ye yotiislo ɨre heke yesh eyok hnɨtew de Porrosht ahɨr. 18 Kɨmɨjɨ ye Cristo ɨkponi ich nos wɨr erze uje ye olotiis Cristope uje otoni ich ode urhuta bahluta ehet. 19 Kɨmɨjɨ ye eyok ɨkpo nehe ich ye jukur uje yiyemlo erze uje ich om uje Porrosht tata. Heke ich eyok ma losuhlaabo je erze oso yewo per ich ye ũrpe. 20 Ich ũru uje Cristo ɨkponi hn tokolɨhɨ erze topo õr ahɨr. Wɨchɨ webich os uje ɨkponi hn erze yewo tyenɨj oyehe ner nehe uje otoni. 21 Hnakɨrbich nohmet uje iich otsɨɨ Adán nos shuu oso otoy. Per hnakɨrbich yet de uje shuu oso õr ɨkpo nehe. 22 Nos wɨr eyoklo yãrlo Adán heke tyenɨj nos yɨtɨlo, per nos wɨr uje ye olotiis Cristo ich omasaha par Porrosht aabo hn õr ɨkɨrĩt ahle de nehe. 23 Ye nos õr ɨkpe yehe wɨchɨ deeych nohmet per nos õr owɨlo de uje õr ɨkpo nehe. Cristo wɨchɨ uje wapni hn ɨkpo, hn uje cheeshpo nehe ich nos wɨr eyok uje Cristo wɨchɨ uu eyok Ɨrhĩch eyok ɨkpo. 24 Uje terɨhɨ ĩ̵rmo uhurc nehe ich Cristo nos sɨhna erze uje õr bahluwo hn nos wɨr erze uje õr ukurbosh. Ɨshɨm ɨr Deych Porrosht nos wɨr Porrosht aabo. 25 Cristo tyenɨj masaha par rey nehech nos serz namãho. 26 Ese ɨr ɨmehẽt uhurzosht uje Cristo tyenɨj sɨhna nehe wɨchɨ uje shuu oso otoy. 27 Porrosht nos chɨbɨte oso hn nos chɨbɨte kuche Cristo ɨr hme. Uje Porrosht tata uje nos chɨbɨte erze kuche Cristo ɨr hme ich ɨmeheeych uje ye dɨbɨte ɨre Cristo hmepe. 28 Ich uhurc hn Cristo nos serz wɨr kuche hn nos de ɨr hme hn wɨchɨ de Porrosht ɨr hme. Porrosht wɨchɨ uje nos chɨbɨte erze kuche Cristo ɨr hme. Heke ich uhurc hn Porrosht ich ma dich. 29 Kɨmɨjɨ ye erze topo õr ɨkpo nehe ¿ich ɨnaapo heke otohɨrm erze yewo par erze Porrosht aabo uje otoni hn ye otohɨrm õr petɨkni? Kɨmɨjɨ olotiis uje topo õr ɨkpo nehe ¿ɨnaapo heke otohɨrm yet uje yesh ɨka par ese uje toni? 30 Sehe titɨm olak kuchɨt yet. Kɨmɨjɨ ye topo õr ɨkpo nehe ich ye jukur uje oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso hn oyuhu yewo otsɨtak õryok nehech sehe oduhu õryok oduhu oyɨtɨ. 31 Pɨshɨbo watsaklo, erahalo uje ich ũru uje ma tahmũr uje ye otiislo eyok Ɨrhĩch Jesucristo. Ich ũru toy uje ode uje kal daalo sehe oduhu yok oduhu tɨkɨtɨ. 32 Uje yok dechɨ dɨt Efeso tanɨmɨrãha Porrosht ahwosni ich ɨtso uje takɨtsɨkɨr erze hnakɨrbo uje shɨ õr ɨtso erze loshɨpo uje ich ehnito. Kɨmɨjɨ ye erze topo õr ɨkpo nehe ¿ɨnaapo heke titɨm õr tuu ɨtsorz? Kɨmɨjɨ ye õr ɨkpo nehe ich ma om tiyokõr uje yewo otata otsɨɨ: —Oyuko oyaak hn oyoho pork deeych yet nehe hn oyɨtɨ.— 33 Ye uhulo onehnyẽr olak. Yet de uje tatni ɨm: —Kɨmɨjɨ yeẽk ɨr ɨluu om hn ĩya erze uje õr ɨluu mɨhnũ ich oshuu wɨchɨ ɨr ɨluu mɨhnũ toy.— 34 Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r erze uje ich om hn ye ahakõrlopo erze uje ich mɨhnũwo. Olak yewo ode uje ye odɨraha Porrosht ɨr ɨluupe. Titɨm olak tuu ɨtsorz par uje tuu apooklo uje ode olak ehet hn ye atɨmlo õr. 35 Sehe titɨm olak uje olak yewo sehe odɨraha uje ¿keshɨ oduhu ɨnaapo par topo õr ɨkpo nehe? ¿Keshɨ õr ɨkiyo ɨlo latɨkpo uje õr ɨkpo nehe? 36 Owa uje uhu eyuwo tɨsĩ̵r ɨtsorz ich owa totihla. ¿Ɨnaapo heke ye uhu eyuwo tɨsĩ̵rpe uje ekwẽr erze jõro eyhi ich shɨ ɨtso uje toy uje ahatsɨm hn erze jõro tokole? 37 Uje ekwẽr kuchẽrk ich shɨ ɨr eyhi wɨr uje ekwẽr kɨmɨjɨ trigo ɨr eyhi o kɨmɨjɨ jõro kɨnãho ɨr eyhi per jõro tokole. 38 Porrosht wɨchɨ uje shuu erze eyhi tokole shɨ yehe wate pohorrza uje ɨre sahmũr. Kal eyhi shɨ yehe wate pohorrza tokole ɨtso uje ɨre sahmũr. 39 Nos wɨr kuche ẽro ye ɨlyepe. Hnakɨrbich ɨr ẽro kɨnãho, hn loshɨpo ɨr ẽro kɨnãho, hn chɨpɨrme ɨr ẽro kɨnãho, hn loshiyo ɨr ẽro kɨnãho. 40 Shɨ ɨtso erze anjele wɨr õr ɨkiyo kɨnãho, ye ɨlo oso õr ɨkiyope. Erze kuche uje ich ɨhĩ̵rtso uje de wahacha poõrc ich kɨnãho hn erze kuche uje ich ɨhĩ̵rtso uje de nãhu ĩ̵rmo ich kɨnãho toy. 41 Uu deeych ɨr yokõrt wɨchɨ kɨnãha, ye ɨlo ese shekurko ɨr yokõrtpe. Wɨchɨ kɨnãha hn porrzeebe ɨr yokõrt kɨnãho toy. Nos wɨr porrzeebe ɨr yokõrt kɨnãha kɨnãha, ye ɨlyẽrpe. 42 Erze uje otoni uje õr ɨkpo nehe ich õr kɨnãho toy. Erze õr ɨkiyo uje ochihitsɨm ich nos taata hn uje õr ɨkpo nehe ich ye õr ɨkiyo taatpe. 43 Erze uje otoy ich tyenɨj ochihitsɨm õr pork õr ɨkiyo taata. Uje õr ɨkpo nehe ich õr ɨkiyo ɨhĩ̵rtso. Uje ochihitsɨm õr ich ye õr ukũrbɨrsh, per uje õr ɨkpo nehe ich õr ukurbo de. 44 Uje otoy hn ochihitsɨm õr ich shɨ õr ɨkiyo ɨtso ahnũwo oso uje ode nãhu ĩ̵rmo, per uje õr ɨkpo nehe ich ye õr ɨkiyo shɨ par ɨrmõpe. Õr ɨkiyo de uje sɨhna ɨre hn õr ɨkiyo de uje yelɨj nɨhna ɨr. 45 Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Adán wɨchɨ uu hnakɨrbich webich osht uje Porrosht shiyokõrkite hn ɨshɨm ɨr ɨkɨrĩt shɨ par nãhu ĩ̵rmo.— Hnakɨrbich yet de uje ɨtso Adán. Wɨchɨ ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Wɨchɨ Cristo. 46 Wap ye oso õr ɨkɨrĩt chɨhɨpe uje ich om par otĩ̵r poõrc. Shɨ oso õr ɨkɨrĩt de nãhu ĩ̵rmo. Õr ɨkɨrĩt uje ich om par tĩ̵r poõrc iyehe nẽr. 47 Ese hnakɨrbich webich osht wɨchɨ ĩ̵rmo os. Porrosht shiyokõrkite chĩ̵ra hnɨmich. Ese hnakɨrbich yet uje iyehe nẽr wɨchɨ tãra poõrc. 48 Kal oso ich õr ɨkiyo ɨtso Adán. Porrosht shiyokõrkite chĩ̵ra hnɨmich ukult, per Porrosht aabo tyenɨj otĩ̵r poõrc nehe. Je deeych yet nehe ich õr ɨkiyo ɨtso Cristo ɨr ɨkiyo uje tãra poõrc. 49 Ele ahle shɨ eyok ɨkiyo ɨtso Adán ɨr ɨkiyo uje Porrosht shiyokõrkite chĩ̵ra hnɨmich ukult. Je deeych yet nehe ich eyok ɨkiyo ɨtso Cristo ɨr ɨkiyo uje tãra poõrc. 50 Pɨshɨbo watsaklo, sehe titɨm olak. Eyok uje eyok de nãhu ĩ̵rmo eyok ẽro hn eyok armɨsta ye pwelpe uje tĩ̵r Porrosht ahɨr wahacha poõrc. Eyok ɨkiyo tyenɨj taata nehe heke erze ɨkiyo ye pwelpe tĩ̵r poõrc par uje serz erze uje yelɨj taata. 51 Titɨm olak kuchɨt yet uje ye oso odɨrehepe. Ye nos yɨtɨlo petɨk nehe per Porrosht tyenɨj nos shuu eyok ɨkiyo kɨnãho. 52 Uje yunt Porrosht ɨr trompeta uje yeẽk sobɨta uje shuu iyehe uje sobɨta ich nos shuu eyok kɨnãho shɨchish shuu ɨtsorz. Shɨ ɨtso uje eyok ɨle ẽperak shɨchish ich Porrosht shuu laabo õr ɨkpo shɨchish uje otoni hn ich ye otopope, shɨ Porrosht shuu eyok ɨkiyo ahlo toy. 53 Eyok ɨkiyo sɨhna ɨre saraãshi per deeych yet nehe hn Porrosht ɨshɨm eyok ɨkiyo ahlo uje ye nɨhna ɨrpe, heke ye yɨtpe. Shish tyenɨj eyok ɨka. 54 Uje eyok ɨkiyo tokole uje ye taatpe hn eyok ɨkɨrĩt tokole uje ye tope ɨtsorz ich Porrosht ɨr ahwoso yakaha uje ɨr aabo otata otsɨɨ: —Eyok yerz pork ich ye yɨtpe. 55 Ese uje shuu oso otoy ye derzpe, hn nĩhyok ɨr ukurbo par uje shuu otoypo ɨtso uje ich ye wosĩ̵rsh.— 56 Ese uje ich wos deyo uje shuu otoy wɨchɨ uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Ɨr ukurbo wɨchɨ Porrosht ɨr ley pork shuu yɨraha uje yiyokõr uje ich mɨhnũwo par uje sepyẽr eyok. 57 Tɨkɨnshɨp Porrosht pork eyok Ɨrhĩch Jesucristo wɨchɨ uje ɨshɨ eyok hnɨtewkite heke shuu yerz. 58 Pɨshɨbo watsaklo, heke titɨm olak. Ye uhu olak koswãha eyok Ɨrhĩch. Shish ahakõrlo ɨr ɨbiyo pork erahalo uje erze eyok Ɨrhĩch ɨr ɨbiyo uje ahakõrlo wɨr shish tokole uje bale.
1 Sehe titɨm olak par uje eeshɨlo hnote yẽr par asɨmlo eyok leshɨbo uje õr nesita. Titɨm olak par uje ahakõrlo uhulo olak ɨtso uje titɨm erze Porrosht aaboni uje ode hnɨmich Galacia par uje oshiyokõr. 2 Uje kal terɨhɨ domingo ich eeshɨlo hnote yẽr par uje ehmerlo. Uje olak yewo otserz hnote kɨhniya ich om oshɨm kɨhniya per erze uje otserz arheebe ich om oshɨm pɨkaap. Heke uje takaachĩ̵hɨ olak ahɨr nehe ich ye nesit eeshɨlo yẽrpe. 3 Uje takaachĩ̵hɨ olak ahɨr nehe ich aahlɨlo hnakɨrbo par uje ohnoy erze hnote uje eeshɨlo yẽr par oshɨm erze Porrosht aabo uje ode Jerusalén. Erze hnakɨrbo uje ohnoy erze hnote uje eeshɨlo yẽrhna par oshɨm õr ich tichew hute hn tokosɨm õr par uje ochɨraha yeniipo õr. 4 Kɨmɨjɨ om uje takaha tɨtĩ̵r Jerusalén ich wɨr õya yok. 5 Sehe titɨm olak uje wap sehe tekɨrɨhɨ erze Porrosht aabo uje odechɨ hnɨmich Macedonia nehech takaachĩ̵hɨ olak ahɨr. 6 Yɨbe kɨmɨjɨ tiyakaha olak ahɨr tuu daalo arhaabo o kɨmɨjɨ tiyakaha olak ahɨr nehech hmamo ɨshɨrĩt uhurc. Heke olak pwele akashɨmlo yok uje takaha keshɨ ɨraãpo uje tyenɨj tɨtĩ̵r. 7 Ye tahmũrpe uje tekɨrɨhɨ olak hn tɨkitokolɨhɨ olak ahɨr shɨchish per sehe tiyakaha olak ahɨr tuu daalo kɨhniya kɨmɨjɨ eyok Ɨrhĩch nahmũr. 8 Sehe tiyakaha dɨt Efeso nehech terɨhɨ ese õr ahamich uje iich otsɨɨ Pentecostés. 9 Porrosht shuu oso okɨhniya uje otsahmũr tiyokorãha õr Porrosht ahwoso, per ich okɨhniya uje otsɨtak hn sehe onontew. 10 Uje Timoteo taachĩ̵hɨ olak ahɨr nehe ich tyenɨj uhulo wɨchɨ ehet kɨɨs pork wɨchɨ chishew eyok Ɨrhĩch ɨr ɨbiyo shɨ ɨtso yok. 11 Ye ompe uje olak yeẽk sɨtak wɨchɨ. Uje tokolɨhɨ olak ahɨr ich akashɨmlo ɨre hn uhulo ehet kɨɨs par uje tɨrẽt tĩ̵r yok pork yok hn Porrosht aabo yewo yesh oyiyem ɨre. 12 Shish titɨm eyok leshɨbich Apolos par uje tuu ĩya erze Porrosht aabo yewo uje sehe odo otĩ̵r olak per ele ahle ye nahmũr dope. Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt uje ich om par hno tekɨrɨhɨ olak ich hno. 13 Titɨm olak par uje abeylshɨp olak par uje nĩhyok yeẽk sehnyẽr olak. Ye uhu olak koswãha Cristo. Shish ye otiislo ɨre hn ye atɨlɨlo latɨk. 14 Nos wɨr kuche uje ahakõrlo ich ahakõrlo pork ahmũrloye. 15 Pɨshɨbo watsaklo, olak erahalo uje Estéfanas hn nos wɨr ɨr iiso wɨr uje omasaha wapni par Porrosht aabo wahacha hnɨmich Acaya. Wɨr ochɨbɨte ɨre par uje otakashɨm Porrosht aabo yewo. 16 Titɨm olak par uje ahakõrlo uje erze oso otatɨm olak uje õr ɨtso Estéfanas hõr hn nos wɨr erze yewo uje otakashɨm erze Porrosht aabo hn erze yewo uje ochishew ɨr ɨbiyo. 17 Sehe titɨm olak uje ich yok ayla uje Estéfanas hn Fortunato hn Acaico otaachĩ̵hɨ pahɨr. Wɨr uje otakashɨm yok pork olak ich olak dukuhla hn ye olak pwele akashɨmlo yokpe. 18 Õr ɨre ich oshuu tukuurapo heke ich oshuu olak duurapo. Oso uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz ich tyenɨj enɨlo õr. 19 Nos wɨr Porrosht aabo uje ode ese hnɨmich Asia kal õr wee ich oshɨm olak saludo. Aquila hn Prisca hn nos wɨr Porrosht aabo uje otakasho lawichɨhɨ ɨr ihyuch oshɨm olak saludo pork ye otiislo eyok Ɨrhĩchpe. 20 Nos wɨr eyok leshɨbo uje ode lɨka pahɨr oshɨm olak saludo. Olak tyenɨj shish etɨloye. 21 Yok Pablo. Tichew tɨbɨte ana hutɨta uhurc uje tokosɨm olak saludo. 22 Uje yeẽk chɨhɨ hn ye nahmũr eyok Ɨrhĩchpe ich Porrosht tyenɨj sajɨr wɨchɨ ɨkiyo. Sehe tuu eyok Ɨrhĩch deeshpo shɨchish. 23 Sehe tuu eyok Ɨrhĩch Jesús dosĩ̵r olak. 24 Nos wɨr olak ich tahmũr pishɨ olak pork erahalo Jesucristo.
1 Yok Pablo. Porrosht chiihla yok shuu tomsaha par Jesucristo ɨr apóstol. Eyok leshɨbich Timoteo de pahɨr. Oyichew ana hutɨta par oyosɨm erze Porrosht aabo uje otakɨsho lawichɨhɨ wahacha dɨt Corinto uje dechɨ hnɨmich Acaya hn par nos wɨr Porrosht aabo yewo uje ode lekɨtiyo wahacha hnɨmich Acaya. 2 Sehe tuu eyok Deych Porrosht hn eyok Ɨrhĩch Jesucristo odosɨr olak hn oduhu olak aho kɨɨs. 3 Titɨm olak uje oyeeychãha Porrosht uu eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr Deych. Ɨr Deych wɨchɨ uje chuuna uje oso õr losuhlaabo hn takashɨm õr hn shuu õr aho kɨɨs. 4 Uje nos wɨr kuche mɨhnũwo tĩ̵r õryok ich Porrosht shuu õryok aho kɨɨs par uje õryok pwele oyuhu wɨr õr aho kɨɨs toy erze uje kuche mɨhnũwo tĩ̵r õr. Heke õryok pwele oyuhu õr aho kɨɨs shɨ ɨtso uje Porrosht shuu õryok aho kɨɨs. 5 Uje kuche mɨhnũwo kɨhniya tĩ̵r õryok shɨ ɨtso uje tĩ̵r Cristoni ich Cristo shuu õryok aho kɨɨs pork ye oyotiis ɨrpe. 6 Uje kuche mɨhnũwo tĩ̵r õryok ich shɨ tĩ̵r õryok pork oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso oyitɨm olak, heke oyuhu amsahalo par ɨr aabo hn oyuhu olak aho kɨɨs. Uje Porrosht shuu õryok aho kɨɨs ich shuu olak aho kɨɨs toy par uje olak ewenta erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r olak shɨ ɨtso uje tĩ̵r õryok. 7 Oyɨraha uje erze kuche mɨhnũwo sehe duhu moymlo Cristo per ye moymlope pork oyɨraha uje erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r olak wɨr shish tĩ̵r õryok toy heke Porrosht tyenɨj shuu olak aho kɨɨs shɨ ɨtso uje shuu õryok aho kɨɨs. 8 Pɨshɨbo watsaklo, tahmũr uje erahalo erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r oryõkni uje õryok dechɨ hnɨmich Asia. Erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokorĩ̵hɨ õryok ich dospa nehech ye õryok pwele õryok ewentpe. Shuu õryok eyuwo tɨsĩ̵r uje tyenɨj oyɨtɨ. 9 Oyuuna shɨ ɨtso uje jwe tatɨm õryok par uje shuu oshuu õryok oshuu oyɨtɨ. Erze mɨhnũwo tĩ̵r õryok par uje oyɨraha uje ye õryok ukũrbɨrsh par uje oyitokolɨhɨ erze kuche mɨhnũwo. Shɨ tyenɨj oyiyem Porrosht par uje wɨchɨ takashɨm õryok pork wɨchɨ ɨr ukurbo de. Wɨchɨ uje shuu topo õr ɨkpo. 10 Porrosht chiyuhu oryokĩ̵hɨ erze uje ich mɨhnũwo pisho uje sehe duhu õryok duhu oyɨtɨni, heke oyɨraha uje wɨchɨ tyenɨj chiyuhu oryokĩ̵hɨ erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r õryok toy nehe. 11 Olak tyenɨj olak orar apurlo Porrosht par uje takashɨm õryok. Heke okɨhniya tyenɨj onɨna Porrosht nehe uje takashɨm õryok pork olak orar toy ɨtso õr uje õr orar otsapur Porrosht par õryok. 12 Sehe titɨm olak uje õryok aho kɨɨs pork ye oyiyokõr mɨhnuwõho osope, hn yelɨj oyehnyẽr olak. Shɨ oyiyokõr uje Porrosht sahmũr. Ye õryok aho yũhɨrshpe uje oyakashɨm olak hn ye shɨ tãra õryok eyuwope ɨlo uu ĩ̵rmo oso uje otsakɨt yewo. Porrosht wɨchɨ uje takashɨm õryok. 13 Nos wɨr hute uje oyichew hn oyosɨm olak wɨr par uje olak ler hn erahalo uje tata. Sehe tuu nos erahalpa uje titɨm olak 14 pork olak yẽrɨj erahalo. Heke uje eyok Ɨrhĩch Jesús cheeshpo nehe ich olak aylpa hn ahmũrlo uje oyitɨm olakni ɨtso uje õryok aylpa uje olak dechɨ eyok Ɨrhĩch Jesús ahɨr toy. 15 Tɨkɨraha uje ahmũrlo yok ɨtsorz heke sehe takaha tekɨrɨhɨ olak tuu do bese. 16 Tuu peyuwo tɨsĩ̵r uje sehe tekɨrɨhɨ olak wap uje takaha tɨtĩ̵r hnɨmich Macedonia hn sehe tɨtĩ̵r olakpo uje tɨkɨtokolɨhɨ Macedonia. Uje tɨkɨtokolɨhɨ olak ahɨr nehe ich sehe tuu akashɨmlo yok uje tɨtĩ̵r hnɨmich Judea. 17 ¿Je yok kushĩyak uje sehe tiyokõr tuu ɨlorz? ¿Je olak eyuwo tɨsĩ̵r uje yok ɨtso erze ĩ̵rmo oso uje otata otsɨɨ: —Ẽhe— per ye oniyokõrpe uje otata? 18 Ich ũru uje Porrosht shish shuu lahwoso yakaha hn ich ũru toy uje erze ahwoso uje oyitɨm olak ye oyuhu ɨlorzpe: —Ẽhe— hn oyehnyẽr olak. 19 Yok hn Silvano hn Timoteo oyitɨm olak Jesucristo uu Porrosht Ijɨt. Oyitɨm olak uje ich ũru heke tyenɨj yakaha. Ye oyehnyẽr olakpe. Shish yakaha uje Jesús tata. 20 Nos wɨr ahwoso uje Porrosht chɨbɨtkite ich Jesús shuu yakaha. Heke ich oyahmũr uje Cristo shiyokõr hn oyiita uje yehe wɨchɨ. Uje oyiita oyuhu ɨtsorz ich oyuhu Porrosht ich dich. 21 Porrosht wɨchɨ uje takashɨm õryok hn takashɨm olak par uje ma ye yotiislo Cristo. Porrosht wɨchɨ uje chiihla õryok par uje oyiyokõr ɨr ɨbiyo. 22 Wɨchɨ chɨbɨte eyok yarta pork wɨchɨ uu eyok yɨnsɨrc. Ɨr yarta wɨchɨ uu ɨr Ɨchɨbich uje chɨbɨte eyok aho, heke ich ũru uje eyok owich de Porrosht ahɨr. 23 Porrosht chɨraha uje ye tɨtĩ̵r olakɨhɨ wahacha Corinto petɨkni shɨ pork ye tahmũrpe uje tyenɨj titɨm olak pahwoso uje ich ɨhne. 24 Ye oyɨrok olakpe oyuhu ye otiislo Cristo. Shɨ sehe oyakashɨm olak oyuhu olak ma ayla hn ye olak koswãha eyok Ɨrhĩch.
1 Tɨbɨte uje tekɨrɨhɨ olakpo ich ye tahmũrpe uje tuu olak dosdarak. 2 Kɨmɨjɨ tuu olak dosdarak ¿ich yeniipo uje oshuu yok ayla? Shɨ olak per kɨmɨjɨ tuu olak dosdarak ich ye olak pwele uje uhulo yok ayla. 3 Heke tichew asa hutɨtani hn tokosɨm olak par uje tekɨrɨhɨ olak nehe hn ye uhulo yok dosdarak pork shɨ olak uje uhulo yok ayla heke ich nos olak ayla shɨ olak ɨtso yok. 4 Uje tichew asa hutɨtani hn tokosɨm olak ich yok dosdarakpa. Tukuuna nehech tɨkiyerh pork ye tahmũr petɨkni uje tichew titɨm olak par uje tuu olak dosdarak. Tichew asa hutɨta par uje tuu erahalo uje ich tahmũr pɨshɨ olak. 5 Titɨm olak. Kɨmɨjɨ yeẽk duhu yewo õr dosdarakni ich shuu yok dosdarak, hn nos wɨr olak toy. 6 Olak kɨhniya uje eyuhulo ese hnakɨrbich iglesya ehet pork shiyokõr uje ich mɨhnĩ̵kni. Ele ahle ich iim erze mɨhnũwo heke uhulo olak aho kɨɨsɨhɨ ɨrpo. 7 Ele ahle ich tyenɨj olak perdonar hn akashɨmlo ɨre par uje ye wɨchɨ dosdarakpa. 8 Heke titɨm olak par uje uhulo ɨmeheeych uje ahmũrlo ɨre. 9 Heke tichew asa hutɨtani hn tokosɨm olak par uje tɨkɨraha kɨmɨjɨ nos ahakõrlo uje titɨm olak. 10 Uje olak perdonar yeẽk ich yok perdonar ɨre toy. Kɨmɨjɨ yok perdonar yeẽkni ich yok perdonar ɨre hn Cristo chɨraha uje ich ũru uje yok perdonar wɨchɨ par uje tuu olak aho kɨɨs. 11 Yok perdonar ɨre par uje ye Satanás derz eyok yeẽk. Nos yɨraha wɨr kuche uje Satanás shiyokõr pork sehe nehnyẽr eyok. 12 Sehe titɨm olak. Uje takaachĩ̵hɨ ese dɨt Troasni ich tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm õr uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Eyok Ɨrhĩch takashɨm yok heke ich okɨhniya uje sehe otẽr ɨr ahwoso 13 per ye pehet kɨɨspe pork ye tish pɨshɨbich Titope. Heke tokoym uje takɨt õr hn titɨm õr uje ich takaha hn tɨtĩ̵r hnɨmich Macedonia. 14 Titɨm olak uje ich tɨkɨnshɨp Porrosht pork shish shuu Cristo serz Satanás hn eyok yukwiĩya Cristo. Porrosht ɨshɨm eyok par uje yanɨmɨrãha ɨr ahwoso yitɨm erze oso uje ode lekɨtiyo uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Erze ahwoso ich shɨ ɨtso uje aat tokole chish lekɨtiyo. 15 Par Porrosht ich erze ahwoso uje yitɨm õr Cristo ich shɨ ɨtso aat ehmuuj. Erze uje sehe omasaha par Porrosht aabo hn erze uje omasahani ochunt ese aat. Erze uje otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe ochunt toy. 16 Par erze uje otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe ese aat ich shɨ ɨtso topo õr aat, per par erze uje õr ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr ese aat ich aat ehmuuj. ¿Yeẽk pwele shiyokõr erze obiyo par otatɨm õr Cristo? Shɨ ese uje Porrosht takashɨm ɨre. 17 Õryok uje oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich ye õryok ɨlo erze yewope uje otsanɨmɨrãha shɨ par uje otserz hnote. Porrosht ɨshɨm õryok erze obiyo par uje oyanɨmɨrãha ɨr ahwoso. Ich ye õryok aho yũhɨrshpe. Oyitɨm õr Cristo Porrosht ɨle ɨkɨch.
1 Uje oyitɨm olak õryok ɨbiyo oyuhu ɨtsorzɨke ¿je yesh õryok narim oryõk? Ye õryok narim oryõkpe. Ye nesitpe uje oyosɨm olak hutɨta uje tata yeniipo õryok hn õryok ɨbiyo latɨkpo uje oyiyokõr shɨ ɨtso uje yewo oshɨm olak. Ye nesitpe oyapur olak par uje atsɨlo asa hutɨta uje tata yeniipo õryok par uje oyosɨm yewo. 2 Olak ɨluu ich ahle pork amsahaloni par uje olak Porrosht aabo. Erze olak ɨluu ahle ich shɨ ɨtso hutɨta uje tata yeniipo õryok pork olak ɨluu ahle chɨbɨte orhõta yeniipo õryok. Nos ochɨraha olak uje olak ɨluu kɨnẽhe. 3 Ich ɨmeheeych uje ye otiislo Cristope. Erze olak ɨluu uje ich ahle ich shɨ ɨtso hutɨta uje Cristo chichew hn ɨshɨm õryok par uje nos ochɨraha yeniipo õryok. Wɨchɨ ye dichew dɨbɨte hutɨtape. Porrosht wɨchɨ ɨka hn chɨbɨte Dechɨbich olak aho shɨ ɨtso uje chichew hn chɨbɨte olak aho. Ye dichew dɨbɨte duhu ɨlo uje chichew chɨbɨte ese kojach uje ɨshɨm Moiseskite. 4 Oyɨraha uje Porrosht chiihla õryok par oyiyokõr ɨr ɨbiyo pork Cristo takashɨm õryok. 5 Ye oryõkpe uje oyuhu olak ɨluu ahle par uje õryok narim õryok. Shɨ Porrosht wɨchɨ uje takashɨm õryok par uje shuu olak ɨluu ahle. 6 Wɨchɨ takashɨm õryok par uje oyanɨmɨrãha ɨr ahwoso ahlo uje chɨbɨtni. Wɨr ye ɨlo asa ɨr ley uje chichewkite chɨbɨte kojano po per chɨbɨte Dechɨbich olak aho shɨ ɨtso uje chichew chɨbɨte olak aho. Asa ɨr ley shuu ɨmeheeych uje oso oshiyokõr uje ich mɨhnũwo heke tyenɨj shuu otoy per ɨr Ɨchɨbich ɨshɨm olak ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. 7 Uje Porrosht chichew asa leykite chɨbɨte erze kojano po hn ɨshɨm Moisés par erze israel oso ich shuu Moisés ɨle hũre heke ye wɨr õr pwele uje oteychɨm Moisespe pork ich ɨr ɨle hũrpa shuu õr ɨle pata, per shɨ sɨhna ɨre saraãshi nehech ye ɨr ɨle hũrpe. 8 Ich ma ɨhĩ̵rtpa ese Porrosht Ɨchɨbich ɨr ɨbiyo ahlo je uje ɨshɨm Moiseskite. 9 Ich om uje chɨbɨte erze ley uje shuu oso otoy per ich ma om ese uje shuu õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 10 Asa ley waa je Porrosht ɨshɨm Moiseskite ich om per Cristo ɨr ahwoso ich ma om heke shuu asa ley tokole shɨ ɨtso uje ye latɨkɨsh. 11 Uje Moisés tõhwa erze ley ich ɨr ɨle hũrpa per shɨ daalo arhaabo hn erze uje hũre ich sɨhna ɨrpo, per uje Porrosht shuu Dechɨbich masaha eyok aho ich ma om pork shish eyok ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr. 12 Yɨrahalo uje eyok ɨkɨrĩt shish de Porrosht ahɨr heke ye yɨtɨlape uje yanɨmɨrãha ɨr ahwoso. 13 Eyok ɨbiyo shish bale. Ye yakɨslope uje yiyokõrlo yuhu eyok ɨlo Moisés uje shiyeru delekite chĩ̵ra shekɨpɨt par uje ye erze israel oso oteychɨm ɨle uje ich hũrpa nehech sɨhna ɨrehe ɨle. 14 Õr ɨre ye onahmũrpe uje otẽr Moisés par uje ochɨraha. Ele ahle ich shish israel oso õr ɨtsye. Uje õr ler Porrosht ahwoso ich ye odɨrehepe uje tata. Shɨ ɨtso ese shekɨpɨt uje Moisés shiyeru delekite wɨchɨ sentii õr ɨle, heke ye odɨrehepe. Ye õr pwele odɨrehepe per uje ye olotiis Cristo ich ochɨraha. Wɨchɨ shɨ ɨtso uje chiyuhu ese shekɨpɨt uje sentii õr ɨle. 15 Nehech ele ahle uje õr ler erze hute uje Moisés chichewkite ich shɨ ɨtso uje ese shekɨpɨt shiyeru õr ɨle par uje ye odɨrehepe. 16 Per uje yeẽk ye lotiis eyok Ɨrhĩch ich shɨ ɨtso uje chiyuhu ese shekɨpɨt uje sentii ɨr ɨle. 17 Eyok Ɨrhĩch wɨchɨ shɨ ɨchɨbich heke kɨmɨjɨ eyok Ɨrhĩch ɨr Ɨchɨbich chɨhɨ yeẽk ehet ich ye erze ley uje Moisés chichewkite tɨbey ɨrpe. 18 Nos wɨr eyok uje eyok Porrosht aabo ich ye ese uje ɨtso shekɨpɨt nentii eyok ɨlepe. Eyok shɨ eyok ɨtso pejta uje shuu oso oteychɨm Cristo ɨr ɨluu. Uje yeẽk teychɨm eyok ɨluu ich chɨraha eyok Ɨrhĩch ɨr ɨluu pork eyok ɨluu ɨler tokole saraãshi ɨre hn ele ahle masaha uje ich shɨ ɨtso Cristo ɨr ɨluu. Eyok Ɨrhĩch wɨchɨ uje shuu eyok ɨluu kɨnẽhe pork wɨchɨ shɨ ɨchɨbich.
1 Heke titɨm olak uje Porrosht sosɨr õryok hn ɨshɨm õryok erze obiyo par uje oyanɨmɨrãha ɨr ahwosni shɨ pork sahmũr ɨshɨm õryok. Ye oyuhu patɨm oryõkpe uje oyiyokõr ɨr ɨbiyo. 2 Oyɨbɨte par uje ye oyiyokõr erze mɨhnũwo uje oso oshiyokõr uje shuu oso opook hn otsakɨs, hn oyɨbɨte par uje ye oyehnyẽr yeẽk hn ye oyuhu Porrosht ahwoso poshɨkpe. Uje oyiyokorãha õr ich shɨ oyiyokorãha õr uje ich ũru hn oyuhu ɨmeheeych. Heke erze uje otẽr ochɨraha uje shɨ oyiita uje ich ũru Porrosht ɨle ɨkɨch. 3 Oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso oyitɨm õr uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Kɨmɨjɨ ye ɨmeheeychpe ich shɨ par erze uje otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe. 4 Satanás wɨchɨ uu ĩ̵rmo oso õr porrosht. Wɨchɨ ye duhu õr eyuwo dishpe heke otsotiis Cristo. Ye duhu odɨraha uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Cristo wɨchɨ ɨtsshɨp ɨr Deych. 5 Uje oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich ye õryok narim oryõkpe. Shɨ oyanɨmɨrãha oyitɨm õr uje Jesucristo wɨchɨ uu õryok Ɨrhĩch. Oyitɨm õr uje õryok olak yɨlo pork õryok de shɨ par uje oyakashɨm olak pork õryok Jesús ɨr ɨbiyo. 6 Shɨ Porrosht wɨchɨ uje chiilehetkite ɨm: —Tuu luu tokole hn dihit asa dɨhlelta.— Wɨchɨ shɨ ɨtso uje chihit eyok aho toy par uje shuu yɨraha erze uje ich om uje shiyokõr par eyok uje shuu Cristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ dahɨrkite. 7 Ese uje Cristo shiyokõr par eyok ich om. Nos wɨr eyok ye eyok ukurbope uje yuhu oso omasaha par Porrosht aabo. Shɨ eyok ɨtso jarta hn erze ɨr ahwoso wɨr de eyok aho par uje oyuhu oso ochɨraha uje ɨre ukurbo deyo de par shuu oso omasaha par ɨr aabo heke ye shɨ tãra eyokpe erze ukurbo par shuu oso omasaha par Porrosht aabo. 8 Shish kuche mɨhnũwo ich kɨhniya tĩ̵r õryok per wɨr ye nɨhna oryõkpe. Uje erze mɨhnũwo tĩ̵r õryok ich ye oyɨraha uje oyiyokõr per ye oyukwim Porrosht ɨbiyope. 9 Oshiyokorĩ̵hɨ õryok uje ich mɨhnũwo per Porrosht yelɨj noym õryok. Oshiyokõr shɨ ɨtso uje wɨr oshuu õryok kay per ye õr pwele uje oduhu õryok oduhu oyɨtpe. 10 Shish oloter õryok shɨ ɨtso uje oloter Jesusni. Sehe oduhu õryok oduhu oyɨtɨ per Jesús takashɨm õryok heke shuu ɨmeheeych uje ɨre yesh ɨka. 11 Uje yesh õryok ɨka shish sehe oduhu õryok oduhu oyɨtɨ pork ye oyotiis Jesuspe. Ɨmeheeych uje Jesús yesh ɨka pork shish takashɨm õryok. 12 Uje oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich shish sehe oduhu õryok oduhu oyɨtɨ, per erze Porrosht ɨbiyo uje oyiyokõr shuu olak ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 13 Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Yeẽk de uje tatɨm Porrosht ɨm: “Ye tokotiis owape heke titɨm oso.”— Õryok ɨtspo ye oyotiis Porroshtpe heke oyitɨm oso 14 pork oyɨraha uje Porrosht shuu eyok Ɨrhĩch Jesús ɨkponi. Heke oyɨraha uje wɨchɨ tyenɨj shuu eyok ɨkpo nehe pork ye oyotiis Jesuspe hn olak tyenɨj meylo õryok uje Jesús nos hnoy eyok seya eyok dahɨr nehe. 15 Nos wɨr erze kuche mɨhnũwo tɨr õryok pork oyitɨm olak Cristo heke uje oso ma okɨhniya ochunt Porrosht ahwoso ich ma okɨhniya ode uje onɨna Porrosht hn oshuu ɨre dich. 16 Heke ye oyuhu õryok dosdarakpe hn oyukwim Porrosht ɨr ɨbiyo. Eyok ukurbo saraãshi ɨre uje sɨhna ɨre uje yɨtĩ̵r par eyok ɨlaro per eyok aho kal deeych shɨ ɨtso uje ich ɨchɨrãha 17 pork uje yuhu eyok eyuwo chishew erze uje ich ɨhĩ̵rtso uje yelɨj nɨhna ɨre uje de Porrosht ahɨr ich ye yuunape erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r eyok uje ehn eyok de nãhu ĩ̵rmo. 18 Heke ye yuhu eyok eyuwo tɨsĩ̵r erze uje de nãhu ĩ̵rmo. Wɨr tyenɨj sɨhna ɨre. Shɨ yuhu eyok eyuwo tɨsĩ̵r erze uje yahpaa yomope uje de poõrc. Wɨr yelɨj nɨhna ɨre.
1 Yɨrahalo uje ehn eyok ɨkaha nãhu ĩ̵rmo eyok yũhur shɨ ɨtso pwertɨt uje yebuhulo, hn uje yɨtɨlo ich sɨhna ɨre. Mahn eyok yũhur ahle depo shɨ ɨtso ihyuwo uje de poõrc uje Porrosht shiyokõr, ye oso oniyokõrpe. Wɨr yelɨj nɨhna ɨre. 2 Uje eyok de nãhu ĩ̵rmo ich eyok ɨtso uje eyok ɨhnakosh pork sehe yuhu eyok yũhur ahle masaha eyok shɨchish par yebuhu poõrc nehe. 3 Yahmũr uje eyok yũhur ahle masaha eyok shɨ ɨtso uje yonãha eyok ɨshuwo pork uje yɨtɨ ich eyok yũhur ɨler tokole heke eyok ɨchɨbiyo ich shɨ ɨtso uje ɨmehshɨp eeych. 4 Uje ehn eyok yũhur ɨler de nãhu ĩ̵rmo ich ɨhnakosh hn yɨtɨrãha, sehe yuhu eyok yũhur ahle shɨchish. Ye yahmũrpe uje eyok yũhur ɨler sɨhna ɨre shuu eyok ɨtso uje yɨmehe eeych per sehe yuhu eyok yũhur ahle. Eyok yũhur ich shish ma ɨler nehech sɨhna ɨre per eyok yũhur ahle de uje yelɨj nɨhna ɨre. 5 Porrosht wɨchɨ uje nos nɨshii eyokni par uje erze eyok yũhur ahle masaha eyok. Sehe duhu yɨraha uje ich ũru ɨtsorz heke ɨshɨm eyok Dechɨbichni. 6 Heke ye eyok koswãhape pork yɨraha uje ehn eyok ɨkaha nãhu ĩ̵rmo ich eyok dukuhlehe poõrc uje eyok Ɨrhĩch de. 7 Ele ahle ye yomo Porroshtpe per wɨchɨ tɨbey eyok. Yɨrahalo uje tɨbey eyok pork ye yotiislo ɨrpe. 8 Shish ye eyok koswãhape. Yahmũrlo yukwim erze eyok yũhur uje de nãhu ĩ̵rmo par yɨtĩ̵rlo eyok Ɨrhĩch ahɨr. 9 Kɨmɨjɨ ehn eyok ɨka o kɨmɨjɨ yɨtɨ shish tyenɨj yɨbɨte par uje yiyokõr uje eyok Ɨrhĩch sahmũr, 10 pork nos wɨr eyok tyenɨj yiyehelo Cristo ɨr ɨle ɨkɨch nehe hn ɨshɨm eyok erze uje yerz kɨmɨjɨ yiyokõrlo uje ich om o kɨmɨjɨ yiyokõrlo uje ich mɨhnũwo uje ehn eyok de nãhu ĩ̵rmo. 11 Heke titɨm olak. Oyɨraha eyok Ɨrhĩch hn shish oyɨtɨla ɨre heke oyitɨm oso oyuhu ɨmeheeych uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Porrosht chɨraha õryok aho. Chɨraha erze uje oyitɨm olak ich ũru, hn tahmũr uje olak erahalo toy. 12 Ye õryok narim oryokĩ̵hɨ olak ɨkɨchpe. Shɨ oyitɨm olakpo par uje olak aylɨhɨ õryok, pork ode uje oshuu yeẽk dich hn onarim ɨre hn ye oduhu deyuwo tɨsĩ̵r kɨmɨjɨ ɨre ehet yũhurash. Erze uje titɨm olakɨke shuu erahalo uje tyenɨj atɨmlo õr. 13 Kɨmɨjɨ eylo õryok totiloho ich ye latɨkɨsh pork shɨ oyiyokõr uje Porrosht sahmũr. Kɨmɨjɨ ye eylo õryok totilohope ich shɨ oyiyokõr par oyakashɨm olak. 14 Yɨraha uje Cristo sahmũr eyok heke yiyokõr uje ɨre sahmũr pork yɨraha uje wɨchɨ tooho nos wɨr oso heke par Porrosht ich shɨ ɨtso uje nos yɨtɨ hn yoshɨ eyok hnɨtew pork Jesús ɨshɨkite. 15 Cristo tooho nos wɨr oso par uje erze uje ye olotiis ɨrpe uje ehn õr ɨka ich ye oniyokõr uje shɨ õr ɨre otsahmũr. Uje ehn õr ɨka shɨ tyenɨj oniyokõr uje Cristo sahmũr, pork wɨchɨ uje nos tooho eyokkite hn ɨkpo. 16 Heke oyitɨm olak. Antni ich eyok eyuwo shɨ ɨtso ĩ̵rmo oso õr eyuwo per ele ahle ich ye eyok eyuwo ɨlorzpe. Antni uje eyok eyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ Cristo ich eyok eyuwo shɨ ɨtso ĩ̵rmo oso õr eyuwo per ele ahle ich ye eyok eyuwo ɨlorzpe, 17 heke yeẽk uje ye lotiis Cristo ich ɨre kɨnaha. Ɨr ɨluu ich ahle. Wɨchɨ ye ɨlo uje wapni pork ɨr ɨluu ɨler ich nĩhyok. 18 Nos wɨr erze ɨr ɨluu ahle shɨ tãra Porrosht. Wɨchɨ uje shuu Cristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ dahɨrkite par uje Porrosht ehet kɨɨsɨhɨ eyok, hn wɨchɨ uje ɨshɨm õryok erze obiyo uje oyiyokõr par uje oyitɨm õr par oyuhu Porrosht ehet kɨɨsɨhɨ õr toy. 19 Oyanɨmɨrãha ɨr ahwoso oyitɨm oso uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite par uje shuu Porrosht ehet kɨɨsɨhɨ õr. Heke ele ahle hn Porrosht ye eyucha õr hnɨtewpe pork Cristo nos ɨshɨkite. Wɨchɨ uje ɨshɨm õryok erze obiyo par uje oyanɨmɨrãha ɨr ahwoso oyitɨm oso. 20 Heke õryok Cristo ɨr ɨbiyo uje otsɨɨ embajador par uje oyitɨm oso ɨr ahwoso. Shɨ Porrosht wɨchɨ uje shuu oyitɨm oso, heke oyitɨm õr shɨ ɨtso uje Cristo tatɨm õr par uje oshuu Porrosht ehet kɨɨsɨhɨ õr ɨre. 21 Cristo ye niyokõr latɨk uje mĩ̵hnɨk per Porrosht sehe dosɨr eyok heke shuu Cristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ dahɨr. Heke uje ye yotiislo ɨre ich nĩhyok ye eyok hnɨtew chɨhɨ Porrosht ahɨr shɨ ɨtso uje yelɨj yiyokõrlo uje mɨhnũwo uje Porrosht ye nahmũrpe.
1 Õryok Porrosht ɨr ɨbiyo. Wɨchɨ takashɨm õryok, heke oyitɨm olak par uje ye uhulo olak ɨbiyo uje Porrosht ɨshɨm olak tokole uje ye jukur. 2 Pork Porrosht tatɨm õrni ɨm: —Uje terɨhɨ uu deeych uje ich om hn takĩ̵r owa. Uje terɨhɨ ese deeych par uje amsaha par uje owa yok pijo ich takashɨm owa.— Ẽrlo õryok. Ele ahle ich terɨhɨ ese deeych uje ich om uje Porrosht tata. Ele ahle ich terɨhɨ ese deeych par uje yeẽk masaha par Porrosht aap. 3 Ye oyiyokõr latɨk par uje oyontew yeẽk uje sehe masaha par Porrosht aap par uje nĩhyok uje yeẽk chiinehnɨm õryok ɨbiyo. 4 Shish oyuhu ɨmeheeych uje õryok Porrosht ɨr ɨbiyo. Ich ɨmeheeych pork shish oyɨnta oso, hn õryok ewenta kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r õryok, hn õryok ewenta uje kuche nihyokĩ̵hɨ õryok ahɨr, hn oshiyokõr mɨhnuwõho õryok. 5 Otsepyẽr õryok ochĩ̵ra õryok shɨkote o kɨmɨjɨ phich, hn ochɨmchaha õryok karsel ehet, hn erze uje otsɨtak õryok oshuu dɨt oso otakɨsho lawich par sehe odishew õryok, hn õryok ɨbiyo ich dospa. Dɨhlak ich ye õryok pwele uje oyumope, hn õryok iyuwo sẽhi õryok. 6 Ɨmeheeych uje õryok Porrosht ɨbiyo pork shish oyiyokõr uje ich om, hn oyɨraha Porrosht ɨr ɨluu, hn õryok ewenta erze kuche mɨhnũwo uje oso oshiyokorĩ̵hɨ õryok. Shish oyakashɨm yewo, hn Porrosht Ɨchɨbich de õryok aho, hn shish oyahmũr pɨsh yewo. 7 Shish oyiita uje ich ũru, hn Porrosht takashɨm õryok chĩ̵ra lakɨrbo. Shish oyiyokõr uje ich om heke shɨ ɨtso uje kuche de õryok hme waãchta hn waachjãrrza par uje oyatsɨkɨr õryok ɨmãho. 8 Ode uje onarim õryok, hn ode uje ye oduhu õryok jukur, hn ode uje ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho õryok, hn ode uje ochiyuhu lahwoso omoho õryok. Ode uje otata uje õryok shɨ oyehnyẽr oso per shish oyiita uje ich ũru. 9 Erze oso uje ode nãhu ĩ̵rmo ye odɨraha õryok ɨluupe per Porrosht chɨraha. Shish sehe oduhu õryok oduhu oyɨtɨ per shish õryok ɨka. Oshiyokõr kuchehe õryok uje ich dospa per ye oyɨtpe. 10 Sehe oduhu õryok dosdarak heke oshiyokõr kuche mɨhnuwõho õryok per shish õryok ayla. Õryok losuhlaabo per oyuhu oso okɨhniya ɨhĩ̵r deyo pork oyuhu õr owich de Porrosht ahɨr. Shɨ ɨtso uje ye õryok kushjãrɨrsh per nos kuche de par õryok. 11 Olak uje olak dechɨ dɨt Corinto ich nos oyitɨm olak Porrosht ahwoso oyuhu ɨmeheeychni. Ich oyahmũr pɨshɨ olak. 12 Ye oryõkpe uje oyontew olak. Shɨ olak uje ontewlo olak pork yẽrɨj ahmũrlo pɨshɨ õryok. 13 Shɨ titɨm olak tuu olak ɨtso uje yok pijo. Sehe tuu ma ahmũrlo õryok ɨtso uje oyahmũr olak. 14 Titɨm olak par uje ye etĩ̵rlo erze uje ye Porrosht aabope par eyãhalo olak ɨrẽhte hnii par eyãhalo olak abĩ̵rk pork ye olak ɨlo õrpe hnii uje akɨshlo olak kuche. Ye õr ɨlyepe erze uje otsahmũr oshiyokõr uje ich om hn erze uje otsahmũr oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Shɨ ɨtso luu hn dɨhlelta, ye pwele uje iĩyepe. 15 Cristo hn Satanás ¿je õr eyuwo ɨlye? Ye õr eyuwo ɨlyepe. Hn Porrosht aabo hn erze uje ye Porrosht aabope ¿je õr eyuwo ɨlye? Ye õr eyuwo ɨlyepe. 16 Porrosht ɨr aabo wɨr ɨr ihyuch. Wɨchɨ shish ɨka. Ye eyok ɨlope erze oso uje oteeychãha kojano po ochii ɨr porroshtɨhɨ. Ich ɨmeheeych uje eyok Porrosht ihyuch pork Porrosht ɨm: —Tyenɨj takabuhu olak aho nehe hn shish yok de olak ahɨr. Tyenɨj yok uu olak Porrosht hn olak yok paabo nehe.— 17 Heke eyok Ɨrhĩch tatɨm õr ɨm: —Ye ahakõrlo erze mɨhnũwo uje õr ɨre oshiyokõr. Atokolɨhɨlo õr ahɨr hn eylo õr ɨsa, hn pehet kɨɨsɨhɨ olak 18 hn yok uu olak Deych hn olak yok pijo hn olak yok pije.— Wɨr uje eyok Ɨrhĩch tata. Wɨchɨ ich ɨr ukurbo deyo de.
1 Pɨshɨbo watsaklo, Porrosht chɨbɨte lahwoso par debuhu eyok aho, heke tyenɨj yukwimlo erze kuche mɨhnũwo hn ye niyokõrlo pork erze kuche mɨhnũwo uje yiyokõrlo ich shuu eyok aho mɨhnũwo hn shuu eyok ɨchɨbiyo mɨhnũwo. Tyenɨj yɨtɨlɨlo Porrosht hn shish yiyokõrlo uje ɨre sahmũr. 2 Sehe titɨm olak par uje ahmũrlo õryok uhulo ɨlo uje oyahmũr pɨsh olak. Ye oyiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ yeẽkpe, hn ye oyuhu yeẽk niyokõr mɨhnĩ̵kpe, hn ye oyehnyẽr yeẽkpe. 3 Uje titɨm olak tuu ɨtsorz ich ye peyuwo tɨsĩ̵r uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz. Titɨm olakɨke uje ich oyahmũr pɨshɨ olak. Kɨmɨjɨ yehe eyok ɨka hn kɨmɨjɨ yɨtɨlo ich shish oyahmũr olak. 4 Tɨkɨraha uje shish ahakõrlo uje tahmũr. Ich tahmũr uje ahakõrlo. Ich uhulo yok tukuurapo. Shish kuche mɨhnũwo kɨhniya tĩ̵r õryok per uhulo yok aylpa. 5 Pork uje oyaachĩ̵hɨ hnɨmich Macedoniani ich oyɨrmtsɨr per ye oyiyarpe. Uje oyɨtĩ̵r lekɨtiyo ich shish oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ õryok. Shish sehe oso oduhu õryok, hn shish oyuhu õryok eyuwo tɨsĩ̵r erze uje omasaha par Porrosht aabo kɨmɨjɨ õr owich om o kɨmɨjɨ ye õr owich ompe. 6 Per Porrosht wɨchɨ uje shuu wɨr õr duura erze uje õr dosdarak heke shuu oyuurapo uje shuu Tito taachĩ̵hɨ õryok ahɨr. 7 Ye shɨ uje taachĩ̵hɨ õryok ahɨrpe uje shuu oyuura, mahn shuu oyuurapo uje tõhwa erze olak ahwoso hn tatɨm õryok uje olak uje ebuhulo dɨt Corinto uhulo ɨre duuraponi. Wɨchɨ tatɨm õryok uje olak sehe eychɨmlo õryok toy, hn tatɨm õryok uje entɨlo uje uhulo yok dosdarakni hn eyerhlo. Tito tatɨm õryok uje shish olak eyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ yok. Heke ich ma shuu yok aylpa. 8 Uje tichew asa hutɨta tokosɨm olakni ich tuu olak dosdarak. Wap ich yok dosdarak uje tokosɨm olak asa yok hutɨta per ele ahle ich ye yok dosdarakpe. Tɨkɨraha uje asa hutɨta waa je tichew hn tokosɨm olak ich shuu olak dosdarak per shɨ par daalo arhaabo. 9 Ye yok aylpe uje tuu olak dosdarak, per ele ahle ich yok ayla pork Porrosht shuu olak dosdarak par uje shuu olak eeshlopo ahakõrlo uje ɨre sahmũr. Heke ye oryõkpe uje oyiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak. 10 Uje Porrosht shuu yeẽk dosdarak ich shɨ sehe duhu noym shiyokõr uje ich mɨhnũwo par uje shiyokõr uje ɨre sahmũr. Uje shiyokõr uje Porrosht sahmũr ich ye dosdarakpe, per uje erze ĩ̵rmo oso õr dosdarak ye latɨk nɨshii õr ɨluupe. Ich uhurc shɨ shuu otoy. 11 Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r asa hutɨta waa je tichewni hn tokosɨm olak. Uje olak ler ich Porrosht shuu olak dosdarak heke olak kemɨhɨ ese mĩ̵hnt uje yet shiyokorĩ̵hɨ olak ehet. Porrosht shuu enshiilo ese kuch mĩ̵hnt uje de olak ehet. Porrosht shuu etakloni ese kuch mĩ̵hnt uje de olak ehet. Wɨchɨ shuu olak kemɨhɨ ese kuch mĩ̵hnt uje de olak ehet. Wɨchɨ shuu olak eyuwo tɨsĩ̵rni uje sehe uhulo takaha tɨtĩ̵r olak par uje takashɨm olak. Sehe enshiilo shɨchish ese kuch mĩ̵hnt uje de olak ehet. Shuu eyuhulo wɨchɨ olak ehet ese hnakɨrbich uje shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak ehet. Wɨchɨ shuu nos ahakõrlo uhulo ɨtsorz par uje ebɨtlo orhõta uje enshiilo ese kuch mĩ̵hnt uje de olak ehet. 12 Heke uje tichew asa hutɨtani hn tokosɨm olak ich ye tokorzɨhɨ ese hnakɨrbich uje shiyokõr mĩ̵hnɨk hn ye tokorzɨhɨ ese hnakɨrbich yetpe uje ese yet shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ ɨre. Shɨ tichew asa hutɨta tokosɨm olak par uje tuu ɨmeheeych Porrosht ɨle ɨkɨch uje olak sehe ahakõrlo uje õryok oyahmũr. 13 Heke uhulo õryok duuraponi. Ye shɨ esepe per ich õryok aylpo uje Tito taachĩ̵hɨ õryok ahɨr hn ich ayla toy pork nos uhulo ɨre ehet kɨɨs. 14 Uje ehn yahpaa tuu Tito do tĩ̵r olakni ich yok narim olak titɨm Tito uje ahakõrlo om. Uje Tito taachĩ̵hɨ olak ahɨrni ich ɨmeheeych uje nos ũru erze uje titɨm ɨrni, heke ye tɨkɨpookpe. 15 Ɨre ma sahmũr olak uje eyucha uje nos ahakõrlo uje oyitɨm olakni pork ich ahmũrlo uje Tito tekɨrɨhɨ olak hn atɨlɨlo ɨre. 16 Yok ayla pork tɨkɨraha uje ahakõrlo uje tahmũr.
1 Pɨshɨbo watsaklo, sehe oyuhu erahalo uje Porrosht shiyokõr par erze ɨr aabo uje otakɨsho lawichɨhɨ lekɨtiyo hnɨmich Macedonia. 2 Kuche mɨhnũwo ich kɨhniya tĩ̵r õr, per uje ochunt uje sewɨt sẽhi erze Porrosht aabo uje ode dɨt Jerusalén ich sehe otakashɨm õr hn õr ayla. Ahni wɨr õr losuhlaabo pisho per oshɨm õr ich kɨhniya. 3 Tɨkɨraha uje oshɨm õr uje õr pwele hn oshuu iyuwe. Nĩhyok uje yeẽk chɨrok õrni. 4 Shɨ õr ɨre otsapur pish õryok par uje sehe otakashɨm erze Porrosht aabo uje ode dɨt Jerusalén. 5 Õryok eyuwo tɨsĩ̵r uje wɨr shɨ oshɨmɨhɨ õr pɨkaap per ich oshuu iyuwe. Wap ich oshɨmɨhɨ ɨre eyok Ɨrhĩch par uje sehe oniyokõr ɨr ɨbiyo hn oshɨmɨhɨ ɨre õryok toy par uje otakashɨm õryok. Erze uje oshiyokõr wɨr uje Porrosht sahmũr. 6 Heke oyitɨm Tito par uje sehe oyuhu nɨmɨt erze obiyo uje shiyokorĩ̵hɨ olak ahɨrni uje eeshɨlo hnote yẽr par erze Porrosht aabo uje õr losuhlaaboho wahacha Jerusalén. 7 Shɨ olak ɨluu par enahalo olak uje ahakõrlo kuche. Shish enahalo olak uje ye otiislo Cristope hn enahalo olak uje anɨmɨrãhalo Porrosht ahwoso hn enahalo olak toy par erahalo pɨshɨ Porrosht ahwoso. Shish emɨtlo olak par uje ahakõrlo Porrosht ɨbiyo. Hn ahmũrlo pɨshɨ õryok. Shish enaha olak uhulo ɨtsorz heke titɨm olak par uje enahalo olak par akashɨmlo erze Porrosht aaboho wahacha dɨt Jerusalén toy. 8 Uje titɨm olak tuu ɨtsorz ich ye tɨrok olakpe. Shɨ titɨm olak uje erze yewo otsahmũr otakashɨm erze Porrosht aabo uje kuche nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr. Heke tuu ɨmeheeych uje olak ahmũrlo õr toy hn sehe akashɨmlo õr. 9 Erahalo uje eyok Ɨrhĩch Jesucristo ich sahmũr pɨshɨ eyoklo. Wɨchɨ ich ɨrhĩch dich per shuu ɨre losuhlaap par uje takashɨm olak shuu olak ɨhĩ̵r deyo uje shuu olak Porrosht aabo. 10 Heke takɨt olak par uje emɨtlo erze obiyo. Ãyt yetni ɨchii ebɨtlo olak ahwoso par eeshɨlo hnote yẽr hn ɨchii eeshɨlo yẽr. 11 Ahmũrlo eeshɨlo erze hnote yẽr heke sehe tuu eeshɨlo yẽr shɨchish par emɨtlo. Ich om uje ebɨtɨlkite erze hnote uje olak pwele uje de olak ahɨr. 12 Porrosht ayla uje yeẽk sahmũr ɨshɨm ɨre kuchɨt per shɨ uje de ɨre ahɨr, ye uje nihyokĩ̵hɨ ɨre ahɨrpe. 13 Ye titɨm olak par uje akashɨmlo erze yewo uhulo õr kuche kɨhniya hn shɨ uhu olak losuhlaabo. 14 Uje kuche chɨhɨ olak ahɨr hn erze yewo kuche nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr ich akashɨmlo õr, hn uje kuche de õr ahɨr hn nihyokĩ̵hɨ olak ahɨr ich tyenɨj wɨr otakashɨm olak. Heke nos olak ɨtsye pork akashɨmloye. 15 Porrosht ahwoso tata ɨm: —Erze israel oso uje otsamɨta manakite kɨmɨjɨ onamɨta kɨhniya ich ye oduhu sowe, hn kɨmɨjɨ onamɨta oduhu pɨkaap ich ye oduhu sehi pork otakashɨmye oshuu ɨtsshɨpye.— 16 Titɨm olak uje ich tɨkɨnshɨp Porrosht uje shuu Tito sahmũr pɨshɨ olak shɨ ɨtso yok uje ich tahmũr pɨsh olak. 17 Titɨm Tito par uje hno tekɨrɨhɨ olak hn ɨre sahmũrpa uje tĩ̵r olak heke tĩ̵r olak pork sehe do. 18 Eyok leshɨbich yet tyenɨj hno ĩya Tito. Nos wɨr Porrosht aabo uje ode lekɨtiyo ochɨraha ɨre pork chɨrahapa sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 19 Ye shɨ erzepe per Porrosht aabo õr wee nohmɨramo ochiihla wɨchɨ par uje shish ĩya õryok hn takashɨm õryok uje oyiyokõr erze obiyo par oyakashɨm erze Porrosht aabo uje õr losuhlaabo. Uje oyiyokõr oyuhu ɨtsorz ich oyuhu eyok Ɨrhĩch ich dich hn oyuhu ɨmeheeych toy uje sehe nos oyosɨr oso 20 par uje ye latɨk ninehnɨm õryok uje oyiish erze hnote yẽr uje ich kɨhniya par oyosɨm erze Porrosht aabo uje õr losuhlaabo 21 heke sehe oyiyokõr uje ich om. Eyok Ɨrhĩch chɨraha hn sehe oyuhu oso odɨraha toy uje oyiyokõr om. 22 Oyuhu eyok leshɨbich yet ĩya Tito hõr toy. Wɨchɨ shish oyosɨm ɨr ɨbiyoni par oyeychɨm hn shish shiyokõr uje ich om. Wɨchɨ sehe nõya õr par uje hno tĩ̵r olak pork chɨraha uje shish ahakõrlo uje ich om. 23 Kɨmɨjɨ olak yeẽk ye dɨraha Tito ich wɨchɨ uu yok pihyẽrak uje takashɨm olak. Erze eyok leshɨbo uje õya Tito wɨr otãra erze Porrosht aabo uje otakasho lawichɨhɨ lekɨtiyo. Wɨr uje oshuu otɨrẽt. Uje oshiyokõr ese obich ich onarim Cristo. 24 Uje ahakõrlo oomɨhɨ Tito hn erze uje õya ɨre ich nos wɨr Porrosht aabo ochɨraha uje ahmũrlo õr hn uhulo ɨmeheeych uje ahakõrlo om ɨtso uje titɨm õrni.
1 Ye nesitpe uje tichew tɨbɨte ana hutɨta titɨm olakpo erze hnote uje eeshɨlo yẽrni par uje akashɨmlo erze Porrosht aabo pork ich erahalo. 2 Tɨkɨraha uje sehe akashɨmlo õr heke titɨm Porrosht aabo uje ode lɨka hnɨmich Macedonia too: —Ich ãyt nohmɨra uje erze Porrosht aabo uje ode hnɨmich Acaya sehe otakashɨm erze Porrosht aabo uje ode Jerusalén par oshɨmɨhɨ õr hnote.— Uje Macedonia oso ochunt uje sehe akashɨmlo erze Porrosht aabo ich sehe otakashɨm õr toy. 3 Titɨm erze Porrosht aabo uje eeshɨlo hnote yẽrni. Ye tahmũrpe uje yok kushĩyak heke tuu eyok leshɨbo ohno otĩ̵r olak par oteychɨm kɨmɨjɨ nos emɨtlo hnote owich ɨtso uje titɨm õrni 4 pork kɨmɨjɨ Macedonia oso onõya yok uje takaha tɨtĩ̵r olak hn olak ye emɨtlo hnote owɨlope ich uhulo oyɨpook hn ich shuu apooklo toy pork titɨm õrni uje olak ich nos emɨtlo. 5 Heke ma om tuu eyok leshɨbo ohno wap otĩ̵r olak par onɨshii erze hnote owich uje atɨmlo yokni par uje ebɨtlo. Heke uje takaachĩ̵hɨ olak ahɨr nehe ich nos de. Ye oyɨrok olakpe par uje ebɨtlo erze hnote. Shɨ ahmũrlo heke ebɨtlo. 6 Ahnũwo uje titɨm olakɨke shɨ tɨteẽta. Kɨmɨjɨ akashɨmlo erze losuhlaabo pɨkaap ich shɨ ɨtso ese uje chukwẽr pɨkaap heke chekushu pɨkaap per ese uje chukwẽr kɨhniya ich chekushu kɨhniya pork Porrosht ma takashɨm erze uje ma otsõsɨr yewo. 7 Kal nohmɨr nohmɨr shuu deyuwo tɨsĩ̵r par ɨshɨmɨhɨ. Ye ompe uje yeẽk ɨshɨm uje ye nahmũr dosɨmpe, hn ye ompe ɨshɨm shɨ pork yeẽk chɨrok ɨre. Porrosht sahmũr erze uje ich õr ayla uje oshɨm 8 hn ɨre nos pwele ɨshɨmɨhɨ olak kuche uje olak nesita hn shuu iyuwe par uje shish de olak ahɨr uje olak nesita hn par uje olak pwele akashɨmlo yewo hn uhulo sowe pork nos wɨr erze obiyo ich om. 9 Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Uje yeẽk sahmũr yok ich ye narhak ɨr kushjãro par ɨshɨmɨhɨ erze losuhlaabo hn wɨr ye olɨkey uje ɨshɨmɨhɨ õr erze uje ich om hnii Porrosht ye dɨkeype uje wɨchɨ shiyokõr.— 10 Porrosht wɨchɨ uje ɨshɨm oso jõro eyhi par uje ochukwẽr hn ɨshɨm õr poso par uje otew. Tyenɨj nos ɨshɨm olak uje olak nesita par uje olak pwele akashɨmlo erze yewo hn shish de olak ahɨr ma kɨhniya. 11 Porrosht tyenɨj takashɨm pɨshɨ olak par uje olak pwele akashɨmlo pɨshɨ erze yewo toy hn erze hnote uje asɨmɨhɨlo õryok par uje oyosɨmɨhɨ õr ich shuu onɨna Porrosht. 12 Uje asɨmɨhɨlo erze Porrosht aabo erze hnote ich akashɨmlo õr hn ich uhulo wɨr onɨna Porrosht toy. 13 Uje akashɨmlo õr uhulo ɨtsorz ich uhulo ɨmeheeych uje olak ye otiislope uje Cristo ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite hn uhulo oso onarim Porrosht uje akashɨmlo õr hn akashɨmlo yewo toy. 14 Heke wɨr õr eyucha olak hn õr orar otsapur Porrosht par takashɨm olak pork Porrosht wɨchɨ uje shuu akashɨmlo pɨsh õr. 15 Tɨkɨnshɨp Porrosht pork shuu Cristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ dahɨrkite. Ich ɨhĩ̵rtpa uje ɨtsorz.
1 Yok Pablo. Sehe titɨm olak kuchẽrk. Erahalo uje Cristo ɨle om heke shish shiyokõr uje ich om. Ode uje otata uje yok de olak ahɨr ich tɨkɨtɨloho uje titɨm olak per uje yok de dukuhla ich tobɨter olak. 2 Uje takaha tɨtĩ̵r olak nehe ich ye ahakõrlo mɨhnũwo uhulo tobɨter olak. Tɨkɨraha uje olak yewo ode. Otata uje tiyokõr ɨtso erze ĩ̵rmo oso oshiyokõr. Wɨr uje tyenɨj tobɨter õr nehe. 3 Ich ũru uje yebuhulo nãhu ĩ̵rmo per eyok ɨmãho kɨnãho, ye ɨlo erze ĩ̵rmo oso õr ɨmãhope. 4 Erze kuche uje ĩ̵rmo oso ochĩ̵rye par oteye wɨr ye jukur par eyok. Shɨ Porrosht ukurbo de par uje yĩ̵rlo eyok ɨmãho heke pwele yɨhna erze uje sehe onontew Porrosht ahwoso. 5 Uje yitɨm oso Porrosht ahwoso hn oshiyokos eyok ich yɨnta õr yɨkitkẽr õr nehech õr aho kɨɨs hn ye yuhu jukur erze õr ahwoso uje otata uje sontew õr ye duhu odɨraha Porroshtpe, hn yuhu õr eyuwo tɨsĩ̵r erze uje ich om par uje oshiyokõr uje Cristo sahmũr. 6 Uje nos ahakõrlo uje Cristo sahmũr ich oyɨmɨt õryok par uje oyobɨter erze Porrosht aabo yewo uje ode olak ahɨr uje yesh oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. 7 Olak shɨ eychɨmlo oso õr eeyo hn ebɨtlo uje õr ɨluu ich om. Kɨmɨjɨ yeẽk dɨbɨte uje ich ũru uje ye lotiis Cristope ich tyenɨj chɨraha uje õryok ɨtspo, ye oyotiispe ɨtso ɨre. 8 Eyok Ɨrhĩch ɨshɨm õryok ukurbo par uje oyakashɨm olak oyuhu olak ɨluu ma ɨtso Cristo ɨr ɨluu. Ye dosɨm õryok ukurbo par uje oyiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olakpe. Kɨmɨjɨ yok narim yok tuu iyuwe pɨkaap ich ye tiyokõr mɨhnĩ̵kpe pork ɨshɨm õryok erze ukurbo. Nĩhyok yeẽk pwele tata uje tehnyẽr olak hn shuu tɨkɨpook. 9 Uje tichew erze hute hn tokosɨm olak ich ye tahmũrpe uje tuu as olak ɨbe 10 pork yewo otata otsɨɨ: —Pablo ɨr ahwoso ich ɨhnpa uje chichew chɨbɨte hute mahn uje wɨchɨ de olak ahɨr ich ɨr ahwoso ye ɨhnpe. Uje chiilehet ich shɨ ɨtso uje ye ɨr ukũrbɨrsh.— 11 Erze uje otata oshuu ɨtsorz ich sehe tuu odɨraha erze pahwoso uje tichew tɨbɨte erze hute ich shɨ ɨtso uje yok de olak ahɨr hn titɨm olak. 12 Õryok ye õryok narim oryõkpe oyuhu ɨlo erze yewo uje shɨ onarim ɨre pork uje wɨr oteychɨm yewo õr ɨbiyo par uje ochɨraha kɨmɨjɨ õr ɨbiyo ich ma om je erze yewo õr ɨbiyo ich oshiyokõr ɨtso uje ye õr eyuwĩ̵rsh. Kɨmɨjɨ oteychɨm yewo par ochɨraha kɨmɨjɨ õr ɨluu ich ma om je erze yewo õr ɨluu ich oshiyokõr ɨtso uje ye õr eyuwĩ̵rsh. 13 Mahn õryok ye õryok narim oryõkpe oyuhu sowe erze uje Porrosht chɨbɨte par uje oyiyokõr ɨr ɨbiyo. Porrosht ɨshɨm õryok par uje oyanɨmɨrãha ɨr ahwoso nehech oyaachĩ̵hɨ ese dɨt Corinto uje olak de. 14 Heke ye oyiyuwepe uje Porrosht ɨshɨm õryok par oyiyokõr uje oyaachĩ̵hɨ olak ahɨrni. Õryok webich oso uje oyãra dukuhla nehech oyaachĩ̵hɨ olak ahɨr par oyitɨm olak uje Cristo ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 15 Ye õryok narim oryõkpe erze obiyo uje yewo oshiyokõr pork wɨr ye õryok ɨbiyope, per shish sehe oyuhu olak ma ye otiislo Cristo par uje õryok pwele oyuko oyɨtĩ̵r ma dukuhla. 16 Sehe oyɨtĩ̵r erze hnɨmo uje de olak pɨt hn oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso oyitɨm oso uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite hn ye õryok narim oryõkpe erze obiyo uje yewo oshiyokõrni. 17 Uje yeẽk sehe narim ɨre ich ma om tyenɨj narim eyok Ɨrhĩch. 18 Kɨmɨjɨ hnakɨrbich narim ɨre ich ye jukur per kɨmɨjɨ eyok Ɨrhĩch narim wɨchɨ ich om.
1 Sehe tuu hap enthɨlo yok uje titɨm olak. Shɨ yok ɨtso totihlo uje titɨm olak. Hap enthɨlo yok. 2 Ich yok ajɨrmɨk pork tarhãk olak, hn uje yok ajɨrmɨk shɨ tãra Porrosht. Yok tuu amsahaloni par Porrosht aabo heke shɨ olak ɨtso tɨmcharrza phãrrza pork ye ahakõrlope uje mĩ̵hnɨk hn tokosɨm olak hnakɨrbich nohmet shɨ ɨtso olak abich. Wɨchɨ hnakɨrbich Cristo. 3 Ese echeẽt uje sehnyẽr Evakite ich eykdeyo. Tɨkɨtɨla uje shɨ ɨtso uje ɨre sehnyẽr Evakite ich yeẽk sehnyẽr olak nehe shuu olak eyuwo kɨnãho par uje ye eeychãhalo pɨshɨ Cristo. 4 Kɨmɨjɨ yeẽk taachĩ̵hɨ olak ahɨr hn sanɨmɨrãha Jesús tatɨm olak per shuu kɨnaha ye ɨlo uje oyitɨm olak petɨkni, o kɨmɨjɨ nanɨmɨrãha tatɨm olak ɨchɨbich kɨnaha ye ɨlo uu Porrosht Ɨchɨbichpe uje masaha olak ahoni ich ahmũrlo õr ahwoso, o kɨmɨjɨ tatɨm olak kuchẽrk uje kɨnaha uje ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr ye ɨlope uje oyitɨm olak uje Cristo ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite heke ich ahmũrlo õr. 5 Erze uje otsehnyẽr olak ich ochii ɨr apostolehe hn ochɨbɨte uje õr ma dɨtuwo je yok. Per ye tɨbɨtpe uje õr ɨre ma dɨtuwo je yok. 6 Kɨmɨjɨ ye tɨkɨrahapa uje tiipuhut per ich ma tɨkɨraha Porrosht ahwoso. Ich nos oyuhu ɨmeheeychɨhɨ olak ɨkɨch uje oyɨraha Porrosht ɨr ɨluu. 7 Tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm olak uje Jesús ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite heke amsahaloni par olak Porrosht aabo. Ye tapur olak kuchepe par uje tuu asɨmlo yok. Shɨ tishew obiyo par uje tɨkiya uje nihyokĩ̵hɨ pahɨr. ¿Je tiyokõr mĩ̵hnɨk uje tishew obiyo tuu ɨtsorz? 8 Erze Porrosht aabo yewo uje oshɨm yok ɨr hnote par tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm olak ich shɨ ɨtso uje tokorha õr hnote per ye tokorhape. 9 Uje yok de olak ahɨrni hn yok nesita kuche ich ye tɨrok olakpe par uje tuu akashɨmlo yok. Shɨ Porrosht aabo uje otãra wahacha hnɨmich Macedonia otekɨrɨhɨ yok wɨr uje oshɨm yok uje yok nesita. Heke ye tɨrok olak petɨkni par uje tuu asɨmlo yok kuche uje nihyokĩ̵hɨ pahɨr hnii ele ahle ich ye tapur olak par asɨmlo yok uje yok nesita hnii pɨkaap. 10 Tɨkɨraha uje Cristo ɨr ahwoso ich ũru uje tanɨmɨrãha, hn ich ũru toy uje ye latɨk pwele sontew yok par uje ye titɨm orĩ̵hɨ wahacha hnɨmich Acaya uje olak de uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 11 ¿Ɨnaapo heke tiipuhut tuu ɨtsorz? ¿Je tiipuhut tuu ɨtsorz pork ye tahmũr olakpe? Porrosht chɨraha uje tahmũr olak. 12 Shish tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso hn ye tokoympe. Shish tanɨmɨrãha par uje tuu ɨmeheeych uje shɨ õr ukushiĩ uje onarim ɨre hn otata uje õr ɨbiyo ɨtso pɨbiyo. 13 Erze hnakɨrbo wɨr ye õr apostolpe. Shɨ sehe onehnyẽr oso odii ɨr Cristo apostolehe per ye Cristo ɨr apostolpe. 14 Heke ye as olak ɨbe pork wɨr oshiyokõr oshuu ɨre ɨtso Satanás pork Satanás chii ɨre Porrosht anjelehe. 15 Heke ye erahaklo. Erze uje õr Satanás ɨbiyo oshiyokõr ɨtso ɨre hn ochii ɨr Porrosht ɨbiyoho. Õr ɨbiyo ich mɨhnũwo heke tyenɨj mĩ̵hnɨk tĩ̵r õr nehe. 16 Titɨm olakpo. Ye ompe uje yeẽk chɨbɨte uje yok totihla. Per kɨmɨjɨ eylo yok totihlaha ich shɨ titɨm olak par uje enthɨlo yok uje yok narim yok pɨkaap. 17 Erze uje tyenɨj titɨm olak ye Porrosht tatɨm yokpe. Uje titɨm olak ich shɨ yok narim yok ɨtso uje yok totihla. 18 Ich okɨhniya uje onarim ɨre otata uje oshiyokorĩ̵hɨ kuche nãhu ĩ̵rmo heke yok narim yok toy. 19 Olak ebɨtlo uje ich olak eykdeyo per ahmũrlo ẽrlo wɨr õr ahwoso erze uje õr totihlo uje õr ahwoso ye ompe. 20 Ich uhu olak ɨtso totihlo pork uje wɨr ochii olak deloho, o kɨmɨjɨ ohnoy olak kuche, o kɨmɨjɨ onehnyẽr olak, o kɨmɨjɨ onarim ɨre, o kɨmɨjɨ oniyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak ich shish olak ewenta heke uhu olak ɨtso totihlo toy. 21 Kɨmɨjɨ tiyokõr tuu yok ɨlo erze uje shɨ otsehnyẽr olak ich tɨkɨpookpa. Ich shɨ ɨtso uje ye õryok ukũrbɨrsh par oyiyokõr oyuhu õryok ɨtso õr. Per erze uje otsehnyẽr olak ich otsahmũr uje onarim ɨre heke yok narim yok toy. Uje yok narim yok ich shɨ yok ɨtso totihla. 22 Erze uje otsehnyẽr olak ¿je wɨr hebreo yewo? Ich yok ɨtspo. ¿Je wɨr israel yewo? Yok ɨtspo. ¿Je wɨr otãra ɨr porokkite Abraham? Yok ɨtspo. 23 ¿Je wɨr Cristo ɨbiyo? Yok Cristo ɨr ɨbɨk uje tiyokõr ma obiyo je õr ɨre. Uje titɨm olak tuu ɨtsorz ich shɨ ɨtso uje yok totihla. Yok ma tiyokõr obiyo je õr ɨre, hn ma ochɨmchaha yok karsel ehet je õr ɨre, hn ich ma otsepyẽr yok je õr ɨre, hn shish kuche mɨhnũwo tĩ̵r yok par uje sehe duhu tɨkɨtɨ per ye tɨkɨtpe. 24 Ich sinko bese uje israel oso ochishew yok hn oshuu yok ochĩ̵ra yok shɨkote oshuu otɨskẽr nehech treynta y nueve bese, 25 hn tre bese uje ochishew yok oshuu yok ochĩ̵ra yok phich, hn deeych yet oshuu yok ochĩ̵ra yok kojano po par uje oshuu tɨkɨtɨ, hn ich pohɨr tre uje tokonãha hn kara hn yaka. Dɨhlich sohmɨra hn deeych sohmɨra uje yok dechɨ onoota bahluta ehet pork pohorrza yaka. 26 Shish takaha tɨtĩ̵r lekɨtiyo, hn ich yarhak uje tɨkãha onoota waa je uushɨ, hn ich yarhak uje echɨko ochishew yokɨhɨ dehet pehet, hn ich yarhak pork sehe pɨhnapso israel oso oduhu yok, hn ich yarhak toy uje sehe dihipo kɨnãho oduhu yok, hn ich yarhak uje yeẽk shuu yokɨhɨ dɨt pehet, hn ich yarhak uje yeẽk shuu yokɨhɨ hnɨmich uje ɨsa, hn ich yarhak toy uje yok hmartɨhɨ onoota bahluta ehet, hn ich yarhak uje erze uje ochii ɨr Porrosht aaboho sehe oduhu yok. 27 Shish tishew obiyo ich kɨhniya nehech tɨrmtsɨr, hn ich dɨhle kɨhniya uje ye yok pwele tukumpe, hn daalo de uje piyuwo sẽhi yok hn piich sẽhi yok toy pork nĩhyok ye pobɨsĩ̵rsh, hn hmemɨt sẽhi yok toy, hn nĩhyok pɨshuwo uje ich om. 28 Kuche mɨhnũwo yewo tĩ̵r yok toy. Ye shɨ erzepe per kal deeych ich nos wɨr kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r Porrosht aabo lekɨtiyo ich tukuuna toy. 29 Uje kuche mɨhnũwo tĩ̵r Porrosht aabo yeẽk hn chuuna uje ye pwele ewentpe ich yok ɨtspo tukuuna uje mɨhnũwo tĩ̵r ɨre. Kɨmɨjɨ yeẽk duhu yet niyokõr uje mĩ̵hnɨk ich tiis puulo par ese uje shuu eyok leshɨbich shiyokõr uje mĩ̵hnɨk. 30 Erze uje otsehnyẽr olak ich oshuu yok narim yok heke tyenɨj titɨm olak kuche par tuu ɨmeheeych uje yok ye pukũrbɨrsh. 31 Porrosht uu eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr Deych wɨchɨ uje shish nos yeeychãhalo. Wɨchɨ chɨraha uje ye tiita pukushiĩpe. 32 Uje yok dechɨ dɨt Damasconi hn ese rey Aretas ɨr gobernador uje dechɨ shuu ohyerptoso oyehe ese moraylt uhur uje de lekɨtiyo uje chɨpeẽsa dɨt par uje ochishew yok, 33 per ode uje ochɨmchaha yok kanasta ehet hn oshuu tɨkãha mɨntanta waa je de moraylt hn ochɨrmas yokɨhɨchɨs pɨt heke tɨkɨtokolɨhɨ wɨchɨ gobernador hme.
1 Ye jukur par yok uje titɨm olak erze kuche uje tĩ̵r yokni hn yok narim yok tuu ɨtsorz. Heke titɨm olak erze uje eyok Ɨrhĩch chowa yok hn erze uje tatɨm yok. 2 Tɨkɨraha hnakɨrbich uje ye lotiis Cristope. Porrosht hnoy ɨre seya poõrc uje ɨre de par chowa kuchẽrk hn shuu cheeshpo. Ich terɨhɨ katorse ãyo hnii titɨm olak. Ye tɨkɨraha kɨmɨjɨ doy ɨr yũhurrza o kɨmɨjɨ shɨ doy ɨr ɨchɨbich. Porrosht wɨchɨ uje chɨraha. 3 Tɨkɨraha uje Porrosht hnoy ese hnakɨrbich seya paraíso. Kɨmɨjɨ doy ɨr yũhurrza o kɨmɨjɨ doy ɨr ɨchɨbich, yok ye tɨkɨraha. Porrosht wɨchɨ uje chɨraha. 4 Ese hnakɨrbich chunt ahwoso uje Porrosht ye nahmũr uje tatpe, hnii uje tatɨm yewo. 5 Shɨ yok narim ese hnakɨrbich per ye yok narim yokpe. Shɨ yok narim yok uje titɨm olak erze uje shuu ɨmeheeych uje ye pukũrbɨrsh. 6 Kɨmɨjɨ sehe yok narim yok ich ye tuu yok ɨlo totihlope pork shish tiita uje ich ũru. Per ye tahmũrpe uje yok narim yok par uje ye latɨk tata uje yok dichpa. Shɨ uje oteychɨm yok hn ochunt yok ich ochɨraha kɨmɨjɨ yok dich o kɨmɨjɨ ye yok dichpe. 7 Porrosht shuu tɨkɨraha kuche ich kɨhniya per ye nahmũr uje tuu peyuwo tɨsĩ̵r uje yok ma dich je erze yewo. Heke ɨshɨm yok ese uje shɨ ɨtso wontɨ par uje chichew yok. Ese uje ɨtso wontɨ wɨchɨ Satanás ɨbɨk uje shuu tĩ̵r yok par shiyokos yok. Heke ye tuu peyuwo tɨsĩ̵rpe uje yok ma dich je erze yewo. 8 Ich tre bese uje yok orar tapur eyok Ɨrhĩch par uje chiyuhu yokɨhɨ ese uje ich dospa 9 per Porrosht tatɨm yok ɨm: —Tokosɨr owa par uje owa ewenta pork wɨchɨ uje ɨtso wontɨ de owa par shuu ɨmeheeych uje pukurbo de.— Heke yok ayla hn yok narim yok pork ese uje ɨtso wontɨ de yok par uje ye duhu pukũrbɨrsh per shuu ɨmeheeych uje Cristo ɨr ukurbo de hn shish takashɨm yok. 10 Erze kuche mɨhnũwo uje ɨmehe yok shuu Cristo ich dich heke shish pehet kɨɨs uje ye pukũrbɨrsh. Kɨmɨjɨ oso otata uje ye yok jukur per shish pehet kɨɨs. Kɨmɨjɨ kuche nihyokĩ̵hɨ pahɨr ich shish pehet kɨɨs. Kɨmɨjɨ oniyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ yok ich shish pehet kɨɨs, hn kɨmɨjɨ kuche tĩ̵r yok par uje sehe duhu yok dosdarak ich shish pehet kɨɨs. Uje ye yok pwele tiyokõr kuche ich Cristo ɨshɨm yok pukurbo par uje tiyokõr. 11 Titɨm olak. Tuu yok ɨtso totihlo pork olak uhulo yok narim yok. Olak tyenɨj olak narim yok, ye yokpe. Ich ye yok dichpe hn erze uje otsehnyẽr olak ochii ɨr apostolehe ye õr ma deyope je yok. 12 Uje yok de olak ahɨrni ich tɨkɨnta olak uje tiyokõr erze kuche uje ye latɨk pwele niyokõr uje shuu as olak ɨbe. Erze uje tiyokõr chɨbɨte orhõta uje ich ũru uje yok Porrosht ɨr apóstol. 13 ¿Latɨkpo erze uje tiyokõrni par erze Porrosht aabo uje otakasho lawichɨhɨ lekɨtiyo hn ye tiyokõr petɨkni par olak? Ese uje ye tiyokorĩ̵hɨ olak wɨchɨ uje ye tɨrok olakpe par uje tuu akashɨmlo yok. Kɨmɨjɨ mĩ̵hnɨk uje ye tapur olak par uje akashɨmlo yok ich sehe tuu olak perdonar yok. 14 Do bese uje tekɨrɨhɨ olakni hn ele ahle ich tinshii yok par uje takaha tekɨrɨhɨ olakpo per ye tapur olak kushjãrope. Shɨ tukwi olak par uje tuu ahakõrlo uje Porrosht sahmũr. Olak erahalo uje pɨkɨhnino ye õr pwele odishew obiyope par uje otiya uje õr deych hn õr data õr nesita. Shɨ õr deych hn õr data ochishew obiyo par uje otiya uje õr aabo nesita. 15 Shɨ yok ɨtso olak deych heke tahmũr tokosɨmɨhɨ yok olak par uje takashɨm olak hn tɨnaha yok par uje takashɨm olak par uje ma ahakõrlo uje Porrosht sahmũr. Uje shish ma tahmũr olak, ¿je om uje etaklo yok nehech yẽrɨj ahmũrlo yok? 16 Ode uje otata uje shish tehnyẽr oso per ye tapur olak kushjãro petɨkni par tuu asɨmlo yok. ¿Je tiyokõr tuu ɨlorz par uje tehnyẽr olak? 17 ¿Je tuu erze hnakɨrbo odo otĩ̵r olak par uje otsehnyẽr olak? Ye tiyokõr tuu ɨlorzpe. 18 Tuu Tito hno tekɨrɨhɨ olak hn tuu eyok leshɨbich ĩya ɨre toy. ¿Je Tito nehnyẽr olak? Ye nehnyẽr olakpe pork Tito hn yok õryok eyuwo ɨtsye. Wɨchɨ shiyokõr ɨtso yok. 19 ¿Je shish uhu olak eyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ õryok uje oyehnyẽr olak hn sehe oyata? Ye oyiyokõr oyuhu ɨlorzpe. Õryok Cristo ɨr ɨbiyo heke nos oyitɨmɨhɨ olak Porrosht ɨle ɨkɨch erze kuche uje oyiyokõr. Pɨshɨbo watsaklo, oyahmũr olak heke oyitɨm olak par uje ma ahakõrlo uje Porrosht sahmũr. 20 Titɨm olak tuu ɨtsorz pork tɨkɨtɨloho uje ye ahakõrlo uje tahmũr heke uje tekɨrɨhɨ olak nehe kɨmɨjɨ tish olak uje ye ahakõrlo uje Porrosht sahmũr ich tyenɨj tatsɨrãha pahwoso uje titɨm olak hn ye ahmũrlo uje ɨtsorz. Tuu peyuwo tɨsĩ̵r kɨmɨjɨ ahakosloye, o kɨmɨjɨ abɨtɨloye kuche, o kɨmɨjɨ etakloye, o kɨmɨjɨ ekutɨrãha olak kuche, o kɨmɨjɨ eyehnɨmloye, o kɨmɨjɨ athɨlo lare, o kɨmɨjɨ olak narim olak, o kɨmɨjɨ ye akɨshlo olak eyuwope. 21 Tɨkɨtɨloho uje tekɨrɨhɨ olak nehe hn Porrosht shuu tɨkɨpookɨhɨ olak ɨkɨch uje olak kɨhniya uje ahakõrlo erze kuche mɨhnũwo hn ye moymlope. Heke uhulo tɨkiyerh kɨmɨjɨ ode olak ehet uje oshiyokõr erze kuche mɨhnũwo uje ye onõyhi pɨshye ahɨrpe hn shɨ omuhuye ahɨr, o kɨmɨjɨ hnakɨrbo ode uje oshiyokõr mɨhnuwõhoye par uje omuhuye ahɨr, o kɨmɨjɨ tɨmcher ode uje õhiyer ahɨrpo, o kɨmɨjɨ hnakɨrbo ode uje otsahat loshɨpo o kɨmɨjɨ tɨmcher õr ɨtspo, o kɨmɨjɨ pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine oshiyokõr erze kuche mɨhnũwo oshuu ɨre ɨtso õr toy.
1 Ich do bese uje tekɨrɨhɨ olakni hn ele ahle ich takaha tekɨrɨhɨ olakpo. Kɨmɨjɨ yeẽk tata uje eyok leshtɨk shiyokõr uje mĩ̵hnɨk ich ye eraha kɨmɨjɨ ũru, per kɨmɨjɨ õr osiyer otata o kɨmɨjɨ õr tre ich bale. 2 Uje yok de olak ahɨrni ich titɨm erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo par uje oym oshiyokõr hn titɨm erze yewo par uje ye oniyokõr erze mɨhnũwo toy. Ele ahle ich yok de dukuhla per titɨm õrpo par uje oym. Uje takaha tekɨrɨhɨ olak nehe kɨmɨjɨ ye onoym ich ye tɨkɨntha õrpe. 3 Olak sehe uhulo tuu ɨmeheeych uje ich ũru uje titɨm olak Cristo ɨr ahwoso. Cristo ɨr ukurbo de par uje nɨshii olak ɨluu heke tyenɨj shuu ɨmeheeych uje ɨr ukurbo de. 4 Ich ũru uje tooho krus eeychkite shɨ ɨtso uje ye ukũrbɨrsh per Porrosht shuu wɨchɨ ɨkpo chĩ̵ra lakɨrbo. Õryok ye õryok ukũrbɨrsh. Shɨ õryok ɨtso ɨre uje wapni shiyokõr shɨ ɨtso uje ye ukũrbɨrsh, per Porrosht tyenɨj ɨshɨm õryok ukurbo par uje õryok pwele oyakashɨm olak. 5 Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r kɨmɨjɨ olak Porrosht aabo pisho o kɨmɨjɨ ye olak ɨr aabope. Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r. Olak uje olak Porrosht aabo ¿je ye erahalope uje Jesucristo de olak aho? Per kɨmɨjɨ ye olak Porrosht aabope ich Cristo ye chɨhɨ olak ahope. 6 Ich tahmũr uje erahalo uje olak Porrosht aabo heke ye timehĩ pɨbiyope. 7 Õryok orar oyapur Porrosht par olak par uje ye ahakõrlo uje ich mɨhnũwo, per ye par uje õryok narim oryõkpe. Shɨ oyahmũr uje ahakõrlo uje ich om. Kɨmɨjɨ oso otata uje oyimehiĩ ich ye latɨkɨsh. 8 Ye õryok pwelpe oyiyokõr latɨk par uje oyontew erze uje ich ũru. Shɨ oyanɨmɨrãha uje ich ũru uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 9 Uje ahakõrlo uje om ich olak ukurbosh pork olak ewenta erze mɨhnũwo. Ich uhulo õryok aylpa pork tokole ɨtso uje ye õryok ukũrbɨrsh pork ye nesit oyatsɨrãha õryok ahwoso olakpe. Õryok orar oyapur Porrosht par uje shish ma ahakõrlo uje ich om uje ɨre sahmũr. 10 Uje ehn yahpaa takaha tɨtĩ̵r olak ich tichew ana hutɨta par uje tokosɨm olak. Heke uje tish olak nehe ich ye nesitpe uje tatsɨrãha pahwosoho olak. Eyok Ɨrhĩch ɨshɨm yok pukurbo par uje takashɨm olak ye par uje tiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olakpe. 11 Pɨshɨbo watsaklo, ich pahwoso uhurc uje tichew tɨbɨte ana hutɨta. Uhu olak ayla. Moymlo uje ahakõrlo uje ich mɨhnũwo hn ahakõrlo uje ich om. Ahakõrlo uje titɨm olakɨke uje de ana hutɨta ehet. Shish uhu olak eyuwo ɨlye hn uhu olak aho kɨɨsɨhɨye. Porrosht sahmũr oso. Wɨchɨ uje shuu õr aho kɨɨs. Wɨchɨ uje tyenɨj takashɨm olak. 12 Shish tyenɨj etɨloye. 13 Nos wɨr Porrosht aabo uje ode lɨka oshɨm olak saludo. 14 Sehe tuu eyok Ɨrhĩch Jesucristo dosɨr olak. Porrosht ich sahmũr olak, hn ɨr Ɨchɨbich de olak aho hn shish shuu olak eyuwo ɨtsye.
1 Yok Pablo. Yok apóstol. Ye oso odɨbɨte yok petɨkni par apóstol hn nĩhyok ye yeẽk tĩ̵r yok par uje tatɨm yok par uje yok apóstol. Shɨ Jesucristo hn ɨr Deych Porrosht wɨr uje ochɨbɨte yok par apóstol. Ɨr Deych Porrosht wɨchɨ uje shuu Jesús ɨkponi. 2 Yok hn nos wɨr Porrosht aabo uje ode lɨka pahɨr oyichew ana hutɨta oyosɨm nos wɨr olak uje olak dechɨ erze iglesya kɨhniya uje de wahacha ese hnɨmich Galacia. 3 Sehe tuu eyok Deych Porrosht hn eyok Ɨrhĩch Jesucristo odosɨr olak hn oduhu olak aho kɨɨs. 4 Jesucristo ɨshɨm ɨre osokite par uje oshuu oshuu toy par uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr, par uje ye yukwiĩya erze oso uje Porrosht sepyẽr õr nehe pork nos oso õr ɨluu mɨhnũ. Eyok Deych Porrosht sahmũr uje Jesús shiyokõr par eyokkite shuu ɨtsorz. 5 Sehe shish tuu oso oteeychãha Porrosht. Uje oniyokõr oduhu ɨlorz ich ɨhĩ̵rtpa. 6 Ich uhulo tish pɨbe uje sehe moymlo Porrosht shɨchish. Wɨchɨ uje chiihla olakni par uje ye otiislo Cristo hn shuu amsahalo par olak ɨr aabo. Ele ahle sehe moymlo Porrosht ahwoso hn ɨchii ye otiislo erze oso õr ahwoso kɨnãho hn olak ebɨtɨlo uje amsahalo par olak Porrosht aabo uhulo ɨtsorz. 7 Nĩhyok ahwoso kɨnãho uje shuu omasaha par Porrosht aabo, shɨ Jesucristo nohmɨra. Per ode uje oshiyokos olak, sehe oduhu Jesucristo ɨr ahwoso poshɨk. 8 Titɨm olakni uje shɨ tyenɨj ye otiislo Jesucristo par uje amsahalo par olak Porrosht aabo. Kɨmɨjɨ õryok oyitɨm olak ahwoso uje kɨnãho, o kɨmɨjɨ anjel uje tãra poõrc tatɨm olak ahwoso uje kɨnãho, ich sehe tuu Porrosht lajɨr õr ɨkiyo. 9 Titɨm olakɨke ich titɨm olakpo. Kɨmɨjɨ yeẽk nanɨmɨrãha ahwoso kɨnãho tatɨm olak dehet yet par uje amsahalo par olak Porrosht aabo ye ɨlo uje titɨm olakni ich sehe tuu Porrosht lajɨr ɨr ɨkiyo. 10 Ye titɨm osope tuu ɨtsorz shɨ par uje tuu otsahmũr yok. Shɨ titɨm õr uje ɨtsorz pork Porrosht sahmũr uje ɨtsorz. Ye titɨm osope par uje tuu õr aho kɨɨsɨhɨ yok. Kɨmɨjɨ titɨm õr shɨ par uje tuu õr aho kɨɨsɨhɨ yok ich ye yok Cristo ɨr ɨbɨkpe. 11 Pɨshɨbo watsaklo, sehe tuu erahalo uje ahnũwo ahwoso uje titɨm olakni uje Jesús ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr, ahnũwo ahwoso ye tãra oso õr eyuwope. 12 Ye oniyokorãha yokpe hn ye otatɨm yokpe uje Jesús ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Shɨ Jesucristo wɨchɨ uje tatɨm yok par uje titɨm erze oso. 13 Olak ich entloni uje wapkite tɨkeeychãha Porrosht tuu yok ɨtso pɨhnapso israel oso uje oteeychãha Porrosht. Porrosht aabo õr eyuwo kɨnãho, ye ɨlo oryõkpe, heke tɨnaha yok uje tiyokõr mɨhnuwõho õr pork sehe tɨhna õr. 14 Yok ich ma tɨkeeychãha Porrosht je erze pɨhnapso uje õr ãyo ɨtso yok. Ich tahmũrpa uu õryok poruwo wɨshɨ õr ahwoso. 15 Uje ehn yahpaa yok shurhãpe ich Porrosht chiihla yok shɨ pork sahmũr yok 16 par uje shuu tɨkɨraha Deyjɨt heke tokoym yok poruwo wɨshɨ õr ɨluu hn tomsaha par yok Porrosht aap hn shuu tanɨmɨrãha lahwoso titɨm erze dihipo kɨnãho uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Ich ye tapur yeẽk par uje tuu shiyokorãha yok. 17 Ye tɨtĩ̵r dɨt Jerusalén petɨkni par tekɨrɨhɨ erze uje wap ɨchii õr apóstole par uje tuu oshiyokorãha yok. Shɨ tɨtĩ̵r wahacha hnɨmich Arabia, hn uje tɨkitokolɨhɨchɨs Arabia ich takaashpo tɨtĩ̵r dɨt Damasco. 18 Uje ich terɨhɨ tre ãyo hn tɨkitolɨhɨ dɨt Damasco hn tɨtĩ̵r dɨt Jerusalén par uje tekɨrɨhɨ Pedro. Tiyakaha wɨchɨ ahɨr nehech daalo kinse 19 per ye tokomo apóstole yewope. Shɨ tokomo Santiago uu eyok Ɨrhĩch Jesucristo leshɨbich. 20 Ahnũwo ahwoso uje tichew tɨbɨte ana hutɨta tokosɨm olak ich ũru. Titɨm olakɨhɨ Porrosht ɨle ɨkɨch uje ye titɨm olak pukushiĩpe. 21 Uje tɨkitokolɨhɨ ese dɨt Jerusalén ich tɨtĩ̵r hnɨmich Siria hn hnɨmich Cilicia. 22 Porrosht aabo uje ode lekɨtiyo ese hnɨmich Judea ye onomo yokpe. 23 Shɨ ochunt uje antni tiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ Porrosht aabo. Sehe tɨhna erze uje ye olotiis Jesucristope, per ochunt uje ele ahle ich tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm õr par uje ye olotiis Jesucristo. 24 Heke onɨna Porrosht uje ochunt uje yesh tanɨmɨrãha ɨr ahwoso.
1 Uje ich terɨhɨ katorse ãyo hn takaashpo tɨtĩ̵r Jerusalén. Bernabé hn Tito õya yok. 2 Tɨtĩ̵r wahacha pork Porrosht shuu tɨkɨraha uje sehe duhu tɨtĩ̵r wahacha. Uje oyaachĩ̵hɨ Jerusalén hn õryok hn erze Porrosht aabo õr bahluwo uje otɨbey Porrosht aabo oyakɨsho õryok owich. Shɨ õryok uje oyakɨsho õryok owich, ye Porrosht aabo yewope. Titɨm õr erze Porrosht ahwoso shiyehe wɨr uje tanɨmɨrãha titɨm erze dihipo kɨnãho pork sehe tɨkɨraha kɨmɨjɨ erze õr bahluwo onahmũr par uje ye tokole uje ye jukur erze pɨbiyo uje tiyokõrni hn yesh tiyokõr. 3 Uje titɨm õr tuu ɨtsorz ich ɨmeheeych uje ye Porrosht aabo õr nesitpe asa yarta waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon par uje ochɨbɨte õr pork Tito de pahɨr uje oyakɨsho õryok owich ɨtsorz. Wɨchɨ griyegoya per ye odɨrok ɨrpe par uje oshuu ochɨbɨte asa yarta waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. 4 Somɨramo õya Porrosht aabo uje ochɨbɨte uje õr ɨre Porrosht aabo per ye õr Porrosht aabope. Shɨ sehe odɨraha Porrosht aabo õr eyuwo kɨmɨjɨ oniyokõr asa ley waa je Moisés chichewkite o kɨmɨjɨ ye oniyokõrpe par shuu omasaha par Porrosht aabo o shɨ pork ye otsotiis Jesucristope ich omasaha par Porrosht aabo. Sehe odɨbɨte par uje Porrosht aabo oshiyokõr asa ley uje Moisés chichewkite. 5 Ye yuhu odiilehet ma pork erze õr ahwoso ich ye ũrpe, hn ye oyosɨm õr hnii pɨkaap par uje oshuu Jesucristo ɨr ahwoso poshɨk pork sehe oyuhu Jesús ɨr ahwoso shish ũru par olak. 6 Porrosht aabo õr bahluwo ye onɨshii pahwosope pork erze uje tanɨmɨrãha ich ye poshɨkpe, ich ũru. Par yok ich ye latɨkɨsh kɨmɨjɨ õr ɨre õr bahluwo o kɨmɨjɨ ye õr bahluwope pork par Porrosht ich nos õr ɨtsye. Ye duhu õr kɨnãhope. 7 Per ochɨraha uje Porrosht chiihla yok par uje tanɨmɨrãha ɨr ahwoso titɨm erze dihipo kɨnãho uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite shɨ ɨtso uje Porrosht ɨshɨm Pedroni par uje sanɨmɨrãha ɨr ahwoso tatɨm erze israel oso. 8 Ɨmeheeych uje Porrosht chiihla Pedro hn yok par apostole pork shuu Pedro ɨbiyo tokole om erze israel oso õr ahɨr hn shuu pɨbiyo tokole om toy uje yok dechɨ dihipo kɨnãho õr ahɨr. 9 Santiago, Pedro hn Juan wɨr uje Porrosht aabo ochɨbɨte uje ich õr deyo. Uje Santiago hõr ochɨraha uje Porrosht takashɨm yok uje tiyokõr erze pɨbiyo ich oyeychye hme hn oteycha Bernabé hmata toy par yar, par uje shish oyɨtĩ̵r erze dihipo kɨnãho õr hnɨmo hn oyanɨmɨrãha Porrosht ɨr ahwoso, hn wɨr shish otsanɨmɨrãha Porrosht ahwosoho israel oso õr hnɨmich. 10 Otsapur õryok par uje õryok eyucha erze losuhlaabo. Wɨr uje shish sehe takashɨm õr. 11 Uje Pedro hno tĩ̵r dɨt Antioquiani ich titɨmɨhɨ ɨre erze oso õr ɨkɨch pork chimehĩ uje shiyokõr. 12 Antni Santiago shuu nahĩ̵re otĩ̵r Antioquía. Uje ehn yahpaa otaachĩ̵hɨ Pedro ahɨr ich Pedro shish taakɨhɨ erze dihipo kɨnãho õr ahɨr. Uje erze oso otaãcha hn Pedro tokolɨhɨ erze dihipo kɨnãho õr ahɨr. Ye nõya õrpe pork tola wɨr nahnapso israel oso, 13 hn erze Porrosht aabo yewo uje wɨr israel oso otseẽt uje Pedro shiyokõr nehech Bernabé seẽt õr toy uje õr ɨre oshiyokõr. Wɨr õr aho yũhɨrsh. 14 Uje takachɨm uje ye oniyokõrpe uje Porrosht ahwoso tata uje ich ũru ich titɨm Pedroho erze oso õr ɨkɨch too: —Owa israel os per ahakõr shɨ uhu owa ɨtso dihipo kɨnãho hn ye ahakõrpe uje erze israel oso oshiyokõr. ¿Ɨnaapo heke sehe uhu erze dihipo kɨnãho oniyokõr shɨ oduhu ɨre ɨlo uu israel oso õr ɨluuta?— 15 Uje õryok shũrha ɨchii õryok israel oso. Ye õryok dihipo kɨnãhope uje oshiyokõr kuche mɨhnũwo. 16 Yɨraha uje nĩhyok ye latɨk pwele ɨshɨ ɨr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr shɨ pork shiyokõr erze ley uje Moisés chichewkite. Shɨ uje ye olotiis Jesucristo ich ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr, heke eyok ye yotiis Jesucristope hn ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Jesús ye doshɨ õryok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr pork oyiyokõr asa ley waa je Moisés chichewkite. Nĩhyok ye latɨk pwele ɨshɨ ɨr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr shɨ pork shiyokõr asa ley waa je Moisés chichewkite. 17 Ye yotiis Jesuspe heke ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Ele ahle kɨmɨjɨ yiyokõr uje mɨhnũwo ¿je Jesucristo wɨchɨ uje duhu yiyokõr mɨhnũwo? Ye duhu yiyokõrpe. 18 Antni tɨbɨte uje yok Porrosht aap pork tiyokõr uje erze ley tata per ye yok Porrosht aappe. Shɨ uje ye tokotiis Cristo ich tomsaha par yok Porrosht aap. Kɨmɨjɨ takaashpo par uje tiyokõr erze leypo par shuu yok Porrosht aap ich tuu ɨmeheeych uje tiyokõr mĩ̵hnɨk. 19 Erze ley uje Moisés chichewkite shuu tɨkɨraha uje shish timehĩ pork tɨkiyuwe Porrosht ɨr ley tuu ɨtsorz heke tokoym erze ley shɨ ɨtso uje tɨkɨtɨ hn ye tokotiis Jesús par uje ɨshɨ yok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr par uje tiyokõr uje ɨre sahmũr. Shish pɨkɨrĩt dechɨ Porrosht ahɨr. 20 Uje Jesucristo tooho krus eeych ich shɨ ɨtso uje tɨkɨtɨ tokõya ɨre pork tokoympa tiyokõr mɨhnũwo hn ele ahle uje yesh yok ɨka ye par uje tiyokõrpe uje shɨ yok tahmũr. Shɨ yok ɨka par tiyokõr uje Jesucristo sahmũr, hn ye tokotiis Porrosht Ijɨtpe shɨ pork wɨchɨ sahmũr yok heke ɨshɨm ɨre oso par uje oshuu oshuu toy par sosɨr yok. 21 Porrosht shuu deyjɨt tɨrẽt par uje ɨshɨ yok hnɨtewɨhɨ dahɨr. Kɨmɨjɨ yeẽk niyokõr uje erze ley tata par uje ɨshɨ ɨr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr ich shuu tokole uje ye jukur uje Cristo toy. Ye tiyokõrpe tuu ɨtsorz.
1 Olak uje ebuhulo ese hnɨmich Gálatas ¿je olak totihlo? ¿Yeẽkpo sehnyẽr olak hn shuu otiislo uje ich ũru? Uje oyanɨmɨrãha Porrosht ahwosni ich oyuhu ɨmeheeych uje Jesucristo tooho krus eeych par ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 2 Sehe tuu atɨmlo yok ahnũwo uje tyenɨj titɨm olake. Porrosht ɨshɨm olak Dechɨbichni. ¿Je dosɨm olak Dechɨbichni shɨ pork ahakõrlo erze ley uje Moisés chichewkite, o dosɨm olak shɨ pork ye otiislo Jesucristope? 3 ¿Je olak totihlo? Uje amsahalo par olak Porrosht aabo hn ɨshɨm olak Dechɨbich uje takashɨm olak, per ele ahle ich olak koswãha. Sehe uhu olak ɨluu om ẽra olak ukurbo, ye ẽrlo Porrosht Ɨchɨbichpe. 4 ¿Kɨmɨjɨ moymlo Porrosht nehe ich tokole uje ye jukur erze uje olak ewentni. Nos olak ewentni erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r olak pork olak Porrosht aabo. Tokotiis uje moymlo uhulo ɨtsorz. 5 Porrosht ɨshɨm olak Dechɨbich uje shiyokõr kuche olak ahɨr uje nĩhyok ye latɨk pwele niyokõr. ¿Duhu ɨnaapo uje shiyokõr shuu ɨtsorz? Ye niyokõrpe duhu ɨlorz shɨ pork ahakõrlo asa ley waa je Moisés chichewkite per shɨ shiyokõr pork ye otiislo Jesucristope. 6 Tɨteẽta Abraham. Shɨ pork ye lotiis Porroshtpe heke Porrosht ɨshɨ ɨr hnɨtew hn shuu ɨre owich de ahɨr. 7 Ich ɨmeheeych par eyok uje nos wɨr erze uje ye olotiis Porroshtpe wɨr shɨ õr ɨtso Abraham aabo. 8 Porrosht ahwoso shuu ɨmeheeych uje deeych yet nehe hn ɨshɨ õr hnɨtew erze oso uje ye õr israel yewope per shɨ kɨmɨjɨ ye olotiis ɨrpe heke Porrosht tatɨm Abrahamkite uje Cristo tyenɨj shiyokõr uje tatɨm ɨre ɨm: —Shɨ pork ye otiis yokpe heke nos tokosɨr wɨr dihip kɨnãho.— 9 Heke ɨmeheeych uje nos wɨr erze uje ye olotiis Porrosht ich Porrosht sosɨr õr shɨ ɨtso uje sosɨr Abrahamkite pork wɨchɨ ye lotiis ɨrpe. 10 Nos wɨr erze uje ochɨbɨte uje shɨ tyenɨj oshiyokõr asa ley waa je Moisés chichewkite par uje shuu õr owich de Porrosht ahɨr, wɨr uje Porrosht sajɨr õr ɨkiyo pork ɨr ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Nos sajĩ̵r wɨr õr ɨkiyo erze uje oyuwe hn ye nos oniyokõrpe erze ley uje Moisés chichewkite.— 11 Ich ɨmeheeych uje nĩhyok ye latɨk pwele ɨshɨ ɨr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr shɨ pork shiyokõr erze ley uje Moisés chichewkite pork Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Shɨ erze uje ye olotiis ɨrpe ich nĩhyok õr hnɨtew uje de Porrosht ahɨr heke õr owich de ɨre ahɨr.— 12 Kɨmɨjɨ olotiis o kɨmɨjɨ ye olotiispe ich shɨ ɨtsye par erze ley uje Moisés chichewkite, pork Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: —Kɨmɨjɨ yeẽk nos niyokõr erze ley uje Moisés chichewkite hn ye sowe ich ɨr ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr.— 13 Nĩhyok yeẽk pwele shiyokõr shuu ɨtsorz heke Cristo chiyuhu eyok par uje ye lajɨr eyok ɨkiyope shuu ɨtsorz. Porrosht ahwoso tata toy uje tyenɨj sajĩ̵r yeẽk ɨkiyo uje oso ochowɨsh ochɨbɨte pohorrza eeych heke õr ahwoso uje otsajĩ̵r eyok ɨkiyo ich nos noshãha Cristo. 14 Heke Jesucristo shiyokõr shuu ɨtsorz par uje erze ahwoso omo uje Porrosht chɨbɨte tatɨm Abraham masaha dihipo kɨnãho toy shɨ pork ye yotiis ɨrpe heke Porrosht ɨshɨm eyok ese Dechɨbich toy uje tatɨm Abraham par uje ɨshɨm ɨre. 15 Pɨshɨbo watsaklo, sehe tɨteẽta titɨm olak kuche. Uje oso ochɨbɨte lahwoso par uje sehe oniyokõr kuche hn ochichew ochɨbɨte hutɨta hn ochɨbɨte deeych uut par uje shuu ũru ich ye pwelpe uje shuu erze ɨr hute tokole uje ye jukur hn ye pwelpe uje chɨbɨte ma pork ochichew ochɨbɨte deeych uut. 16 Erze uje tɨteẽta tata shuu ɨtsorz. Porrosht chɨbɨte lahwoskite uje tatɨm Abraham hn ese uje tãra ɨre. Porrosht ahwoso ye tatpe ɨm: —erze,— duhu kɨhniya. Shɨ tata ɨm: —ese— uje sohmɨra. Wɨchɨ Cristo. 17 Porrosht chɨbɨte lahwoskite uje tatɨm Abraham shuu ɨtsorz. Uje terɨhɨ kwatro syento treynta ãyokite hn ɨshɨm Moisés erze ley par uje sanɨmɨrãha tatɨm erze israel oso. Erze ley ye pwelpe uje duhu erze Porrosht ahwoso ye jukur uje tatɨm Abrahamkite. 18 Ye eyok owich chɨhɨ Porrosht ahɨrpe shɨ pork yiyokõr erze ley uje Moisés chichewkite. Kɨmɨjɨ yomsaha yuhu ɨtsorz ich erze ahwoso uje Porrosht chɨbɨte tatɨm Abraham ich ye jukur, per Porrosht chɨbɨte lahwoskite uje shɨ ɨshɨmɨhɨ Abraham ɨr owich uje de ɨre ahɨr. 19 ¿Ɨnaapo heke Porrosht shuu Moisés chichew asa leykite? Shɨ shuu shiyokõr par uje oso ochɨraha uje nos oyuwe asa ley hn oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Asa ley ɨchii dekite nehech Cristo taãcha, pork Porrosht tatɨm Abrahamkite uje tyenɨj Cristo tãra ɨre. Porrosht tatɨm anjele par uje otatɨm Moisés erze ley par uje sanɨmɨrãha tatɨm erze israel oso. 20 Shɨ Porrosht sohmɨra uje chɨbɨte lahwoskite tatɨm Abraham, per par uje Porrosht ɨshɨm erze oso asa ley wɨchɨ ye shɨ tatɨm õrpe. Tatɨm anjele par uje otatɨm Moisés par uje sanɨmɨrãha tatɨm oso, heke erze ahwoso uje chɨbɨte par Abraham ich ma dich pork Porrosht uje keytkẽr. 21 ¿Je asa ley pwele sontew erze Porrosht ahwoso uje chɨbɨte tatɨm Abrahamkite? Ye pwele nontpe. Kɨmɨjɨ asa ley pwele shuu oso õr ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr uje yelɨj nɨhna ɨre ich õr pwele oshiyokõr asa ley par uje shuu õr ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr, per ye õr pwelpe oshiyokõr oshuu ɨtsorz. 22 Per Porrosht ahwoso tata uje nos oso oshiyokõr uje mɨhnũwo, heke shɨ erze uje ye olotiis Jesucristo ich Porrosht chɨbɨte lahwoso par shuu õr owich de dahɨr. 23 Uje ehn yahpaa Cristo taãcha petɨkni ɨchii ley sontew eyok uje yiyokõr erze mɨhnũwo hn tɨbey eyok par uje terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Cristo taãcha hn ye yotiislo ɨre. 24 Uje ehn yahpaa Cristo taãcha hn asa ley tɨbey eyok par uje shuu ye yotiislo Cristope par uje wɨchɨ ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 25 Cristo taãchni heke ye yotiislo ɨrpe hn asa ley ye tɨbey eyokpe. 26 Jesucristo nos shuu olak Porrosht aabo pork ye otiislo ɨrpe. 27 Nos wɨr olak uje otohɨrm olakni uje ye otiislo Cristope ich uhulo olak ɨluu shɨ ɨtso Jesucristo ɨr ɨluu. 28 Ye latɨkɨsh kɨmɨjɨ owa israelya, o kɨmɨjɨ owa dihip kɨnaha, hn ye latɨkɨsh kɨmɨjɨ owa õr yɨlak o kɨmɨjɨ ye õr yɨlakpe. Kɨmɨjɨ owa hnakɨrap o kɨmɨjɨ owa tɨmchar ye latɨkɨsh pork nos olak ɨtsye uje akashɨlo Jesucristo. 29 Uje Cristo wɨchɨ olak yɨnsɨrc ich tokole shɨ ɨtso uje olak ãrlo Abraham, heke ahnũwo ahwoso uje Porrosht chɨbɨte tatɨm Abrahamkite ich nos wɨr par
1 Ahnũwo uje tɨteẽta titɨm olakɨke tata shuu ɨtsorz. Uje ehn pɨkɨhnint ijaap hn ɨr deych toy ich nos wɨr ɨr kushjãro wɨr par ɨre per ye pwele tɨbeype erze ɨr kushjãro pork yesh ijaap. Heke tyenɨj shuu yet tɨbey ɨr kushjãro nehech terɨhɨ leherc. Wɨchɨ shɨ ɨtso uje õr yɨlak per wɨchɨ uu kushjãro yɨnsɨrc. 2 Hnakɨrbo ode uje otɨbey wɨchɨ kushjãro hn otɨbey wɨchɨ toy pɨkɨhnint nehech terɨhɨ ɨshɨrĩt uje ɨr deych chɨbɨtni par uje erze hnakɨrbo oshɨm wɨchɨ ɨr kushjãro. 3 Tɨteẽta erze kuche uje tokolɨhɨ ese pɨkɨhnintni wɨr shɨ ɨtso uje tokolɨhɨ eyokloni. Shɨ eyok ɨtso ese pɨkɨhnint. Uje ehn wɨchɨ ijaap shɨ otɨbey nehech dich, hn erze ley uje anjele oshɨm Moisés wɨr shɨ ɨtso uje tɨbey eyok, 4 per uje terɨhɨ ɨshɨrĩtkite hn Porrosht shuu Deyjɨt tɨrẽt. Shuu tãra asa tɨmcharrza. Erze ley shish dekite par uje ɨre shiyokõr 5 par uje ɨshɨ õr hnɨtew erze uje shɨ õr prowa oshiyokõr erze ley par uje shuu omasaha par Porrosht aabo. 6 Ele ahle ich olak Porrosht aabo heke Porrosht shuu Deyjɨt Ɨchɨbich masaha olak aho. Porrosht Ɨchɨbich tata shuu ɨtsorz ɨm: —Dii Porrosht— heke olak tyenɨj atɨmlo Porrosht uhulo ɨtsorz toy: —Dii Porrosht.— 7 Porrosht shuu amsahalo par olak ɨr aabo heke ele ahle ich ye olak ɨlo uje õr yɨlope shɨ pork olak prowani uje ahakõrlo asa ley par eshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Ele ahle ich olak Porrosht aabo, heke erze Porrosht ɨr kushjãro uje de ɨre ahɨr wɨr par olak toy. 8 Uje ehn yahpaa erahalo Porrosht petɨkni ich shɨ ahakõrlo wɨr õr ɨbiyo erze porrosht kɨnãho uje ye Porroshtpe. 9 Ele ahle ich erahalo Porrosht. Ma om uje titɨm olak uje Porrosht chɨraha olak. ¿Ɨnaapo heke sehe eeshlopo ahakõrlo erze ley uje anjele oshɨm Moisés? Wɨr ye ukurbĩ̵rsh hn nĩhyok ɨr kushjãro. ¿Ɨnaapo heke sehe amsahalo uhulo olak ɨtso uje õr yɨlopo? 10 Ich olak narim uje terɨhɨ erze daalo hn shekurko hn ɨshĩ̵ryo hn ãyo ɨtso uje olak ɨr yɨlopo. 11 Ich shuu peyuwo tɨsĩ̵r erze pɨbiyo uje tiyokorãha olak uje yok de olak ahɨrni, kɨmɨjɨ moymlo ich ye jukur. 12 Pɨshɨbo watsaklo, sehe tuu olak ɨlo yok. Shɨ ye tokotiis Cristo par tomsaha par yok Porrosht aap. Shɨ yok ɨtso olak pork antni asa ley uje Moisés chichewkite ich nihyokĩ̵hɨ olak ahɨr hn ele ahle ich yok ɨtspo, ich ye yok ɨr yɨlakpe. Ye ahakorĩ̵hɨlo yok kuche petɨkni uje mɨhnũwo. 13 Erahalo uje wapni shɨ pork yok permo heke tɨtĩ̵r olak hn tiyakaha olak ahɨr. Uje yok dechɨ ich tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm olak uje Jesucristo ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 14 Ese permɨt uje chishew yok ich olak ewenta hn ye etaklo yokpe. Shish ahmũrlo yok shɨ uhulo yok ɨtso uje yok Porrosht ɨr anjel. Ahmũrlo yok shɨ uhulo yok ɨtso Jesucristo. 15 Wap uje yok dechɨ ich shish olak aylpa per ele ahle ¿ɨnaapo heke ye olak aylɨhɨ yokpe? Tɨkɨraha uje sehe akashɨmlo yokni nehech sehe eyuhu olak ɨle eyhi par asɨmlo yok par tɨmchaha pɨle per ye olak pwele osɨrlo yok uhulo ɨtsorz. 16 ¿Ele ahle je eeylo yok olak ɨmãha shɨ pork titɨm olak uje ich ũruni? 17 Erze oso oshiyokõr oshuu ɨtso uje otsahmũr pishɨ olak per õr eyuwo kɨnãho. Ye ũrpe. Shɨ sehe oduhu moymlo õryok hn ahmũrlo õr. 18 Ich om uje otsahmũr olak per ye ompe uje shɨ oshuu daho yũhɨrsh. Ich tyenɨj oshuu ũru uje otsahmũr olak ɨtso yok uje tahmũr olak. Shish tahmũr olak ye shɨ uje yok de olak ahɨrpe. 19 Pɨshɨbo watsaklo, shɨ olak ɨtso pijo. Ele ahle ich uhulo yok dosopo. Shɨ uhulo yok ɨtso uje tɨmcharrza ijɨt tabɨta pork terɨhɨ ɨshɨrĩt uje ijɨt shũrha. Shish tukuuna uje ich dospa uje tiyem uje olak ɨluu tokole shɨ ɨtso Jesucristo ɨr ɨluuta. 20 Sehe tuu yok chɨhɨ olak ahɨrpo hn tɨkitkẽr olak titɨm olak uje ma om. Shish tuu peyuwo tɨsĩ̵r olak. 21 Olak uje sehe ahakõrlo asa ley waa je Moisés chichewkite sehe tuu atɨmlo yok. ¿Je erahalo ɨnaapo heke Porrosht chɨbɨte asa ley? 22 Porrosht ahwoso tata uje Abraham ɨr aabo odekite õr osiyer. Uu ɨr ijɨt yet shɨ tãra õr yɨlta hn uu ɨr ijɨt yet tãra waa ɨrãhta pishta. 23 Ese ɨr ijɨt yet uje tãra waa je õr yɨla shɨ shũrha ɨtso erze pɨkɨhnino yewo uje nos õr shũrha, per ese ɨr ijɨt yet uje shũrha tãra asa ɨr ɨrãhta pishta. Shũrha par uje shuu Porrosht ahwoso yakaha uje chɨbɨte tatɨm Abrahamkite uje ɨshɨm õr ijɨt. 24 Erze tɨmcher uje õr otiyer wɨr shɨ õr ɨtso erze ahwoso osiyer uje Porrosht chɨbɨtkite. Asa õr yɨlta wate shɨ ɨtso erze ley uje Porrosht tatɨmɨhɨ Moisés wahacha kojach Sinaikite. Wate iich otsɨɨ Agar. Uu ɨr ijɨt wɨchɨ shɨ õr yɨlak. 25 Shɨ Porrosht sɨteẽta asa Agar ese kojach Sinaí uje dechɨ hnɨmich Arabia. Ese kojach wɨchɨ owich uje Porrosht ɨshɨm Moisés erze leykite. Hn sɨteẽtpo uje asa Agar wate shɨ ɨtso ese dɨt Jerusalén, hn erze oso uje odechɨ shɨ õr ɨtso yɨlo pork shish sehe oniyokõr erze ley par uje omasaha par Porrosht aabo. 26 Waa Jerusalén ahlta waa je de poõrc wate shɨ ɨtso uje Porrosht aabo õr latɨ. Ich nĩhyok uje õr yɨlo odechɨ 27 pork Porrosht ahwoso tatɨm asa tɨmcharrza ɨm: —Owa uje owa ebɨr ye eyjĩ̵rsh ich tyenɨj owa aylpa hn ebich. Ye eenape erze uje ich doso uje aabosh, per ele ahle tyenɨj owa aylpa pork ma tokosɨm owa aabo je asa waa je shɨ ɨr abich shuu aabosh.— 28 Pɨshɨbo watsaklo, Porrosht chɨbɨte lahwoskite uje tyenɨj Isaac shũrha hn chɨbɨte lahwoso toy par uje shuu eyok shurhãpo heke eyok shurhãpo ɨtso Isaac, 29 per Agar ye ebɨrpe, heke ɨr ijɨt shurhãkite shɨ ɨtso duhu pɨkɨhnino yewo uje oshũrha, hn ɨr ijɨt shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ Sara ɨr ijɨt uje shũrha pork Porrosht chɨbɨte lahwoso par uje shũrha. Ele ahle ich oso oshiyokõr shɨ ɨtso õr. Erze uje ye odɨraha Porroshtpe oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ Porrosht aabo. 30 Porrosht ahwoso tata uje Porrosht tatɨm Abraham ɨm: —Eyuhu wate ejwert asa elta hn ɨr ijɨt. Ich ye ompe uje otsehek erze kushjãro hn oshɨm pɨt yet asa elta ɨr ijɨt hn oshɨm pɨt yet asa erãhta pishta ɨr ijɨt.— 31 Pɨshɨbo watsaklo, ich ũru uje titɨm olak. Ich ye eyok ɨlope asa õr yɨlta ɨr ijɨt. Shɨ eyok ɨtso asa ɨrãhta pishta ɨr ijɨt.
1 Cristo chiyuhu eyokɨhɨ erze ley par uje ye erze ley dii eyok deloho, heke ye ompe uje eeshlopo ahakõrlo erze ley uhulo olak ɨtso uje ɨr yɨlopo. 2 Yok Pablo. Sehe tuu ẽrlo yok uje titɨm olak. Kɨmɨjɨ ahakõrlo asa yarta waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon par eeshɨlo olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr, ich shɨ ebɨtɨlo uje Cristo ye jukur par ɨshɨ olak hnɨtew. 3 Sehe titɨm olak. Nos wɨr hnakɨrbo uje oshuu oshiyokõr ɨr yarta ich tyenɨj nos oshiyokõr erze ley uje Moisés chichewkite. 4 Olak shɨ ebɨtɨlo uje erze ley ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Kɨmɨjɨ ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich shɨ moymlo Cristo, hn shɨ moymlo toy erze uje Porrosht chɨbɨtkite uje shɨ ye otiislo Cristo par uje olak owich de Porrosht ahɨr. 5 Eyok ye yotiis Cristope heke Porrosht Ɨchɨbich takashɨm eyok uje yiyem par yɨtĩ̵r Porrosht ahɨr nehe. 6 Eyok uje ye yotiis Jesucristo kɨmɨjɨ eyok yarta de waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon o kɨmɨjɨ nĩhyok ich shɨ ɨtsye, ye latɨkɨsh. Shɨ uje ye yotiis Jesucristo hn yahmũr yewo, wɨchɨ uje om. 7 Wap shish ahmũrlo uje ich ũru hn ahakõrlo. ¿Yeẽkpo duhu moymlo uje ich ũru? 8 Erze ahwoso uje shuu moymlo uje ich ũru ye tãra Porroshtpe uje chiihla olak wap par uje amsahalo par olak ɨr aabo. 9 Ese uje sehnyẽr olak ɨr ahwoso ich shɨ ɨtso pan eyhita. Pan eyhita pɨkaap shuu ese erint tĩ̵r poõrc, hn ɨr ahwoso pɨkaap ich uhurc shuu olak moymlo uje ich ũru. 10 Yok ye tokotiis uje eyok Ɨrhĩch tyenɨj takashɨm olak par uje shuu olak eyuwo tɨsĩ̵r uje om ɨtso yok. Deeych yet nehe hn Porrosht sepyẽr pishɨ ese uje shɨ sehnyẽr olak. 11 Pɨshɨbo watsaklo, kɨmɨjɨ tanɨmɨrãha titɨm oso par uje ochɨbɨte õr yar waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon ich ye wɨr israel oso oniyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ yokpe, hn ye olɨtak uje shɨ Jesús nohmɨra uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr uje tooho krus eeychni, per oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ yok pork ye tiyokorãha osope par uje ochɨbɨte õr yar. 12 Erze uje shish sehe odihokos olak wɨr uje sehe tuu odiyuhu õr itɨ shɨ ɨtso uje oshiyokĩ̵hɨ wõjo ochiyuhu itɨ. 13 Pɨshɨbo watsaklo, Porrosht chiihla olak par uje ye erze ley dii olak delohope. Ye ompe uje ebɨtɨlo uje Porrosht chiyuhu olak shuu ɨtsorz shɨ par uje ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. Ich ma om uje ahmũrloye hn akashɨmloye. 14 Pork Porrosht ahwoso tata ɨm: --Ahmũr yewo ich shɨ uhu ɨtso uje ahmũr owa.-- Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich ye aluwelo erze ley uje Moisés chichewkite. 15 Per uje etakloye hn ahakosloye ich shɨ ɨtso uje elɨloye. Abeylshɨp olak par uje ye ehnɨloye. 16 Ma om uje ahakõrlo uje Porrosht Ɨchɨbich tatɨm olak hn ye ahakõrlo erze uje ich mɨhnũwo uje ahmũrloni, 17 pork erze kuche mɨhnũwo uje de oso õr aho ye nahmũrpe erze uje Porrosht Ɨchɨbich sahmũr, hn Porrosht Ɨchɨbich ɨtspo ye nahmũrpe erze kuche mɨhnũwo uje de oso õr aho uje otsahmũr oshiyokõr. Erze osiyer ode olak aho hn shish odaliiye, heke ye olak pwelpe ahakõrlo uje ahmũrlo. 18 Per kɨmɨjɨ asɨmlo Porrosht Ɨchɨbich par uje iyeebe hn ekãhalo ɨr ɨjɨch ich erze ley ye dii olak delohope. 19 Ich ɨmeheeych uje erze kuche uje de oso õr aho ich mɨhnũwo. Ich om uje hnakɨrbich umuhu nerãhta ahɨr hn ich om toy uje tɨmcharrza umuhu dabich ahɨr per ich mĩ̵hnɨk uje ye onõyhi pɨshye ahɨrpe, shɨ omuhuye ahɨr. Ich mĩ̵hnɨk uje otorãhaye. Ich mĩ̵hnɨk uje tɨmcher tɨmcher oyhĩ yẽr ahɨr, hn ich mĩ̵hnɨk uje hnakɨrbo hnakɨrbo õyhiye ahɨr. Ich mĩ̵hnɨk uje yeẽk sahat loshɨpɨt, hn ich mĩ̵hnɨk uje yanak ɨshɨm ɨre loshɨpɨt par shuu sahat ɨre. Ich mɨhnĩ̵k toy uje pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine oshiyokorĩ̵hɨye oshuu ɨtsorz. Ich mĩ̵hnɨk uje shɨ oshuu deyuwo tɨsĩ̵r shɨ par uje omuhu tɨmcher õr ahɨr, hn tɨmcher õr ɨtspo, ich mĩ̵hnɨk uje shɨ oshuu deyuwo tɨsĩ̵r par uje omuhu hnakɨrbo õr ahɨr. 20 Ich mĩ̵hnɨk uje oteeychãha kojano po ochii ɨr porroshtɨhɨ, hn ich mĩ̵hnɨk uje oshiyokõr oshuu ɨre ɨtso meriko hn oteeychãha topo hn demonyo ochii ɨr porroshtɨhɨ. Ich mĩ̵hnɨk uje shish otsɨtakye, hn ich mĩ̵hnɨk uje oshiyokosye. Ich mĩ̵hnɨk uje otsahmũrpa opota kuche. Ich mĩ̵hnɨk uje ochesdelo shɨchish, hn ich mĩ̵hnɨk uje onarim ɨre sehe oduhu ɨre ma deyo. Ich mĩ̵hnɨk uje oshuu oso otsehek ɨre, hn ich mĩ̵hnɨk uje oshiyokorãha oso õr ahwoso uje ich ye ũrpe par oshuu õya ɨre par oshiyokõr weeta yata. 21 Ich mĩ̵hnɨk uje opota yewo õr kushjãro hn ich mĩ̵hnɨk uje oshuu yɨkɨch sẽhi ɨre. Ich mĩ̵hnɨk uje oshiyokõr õr ahmiyo par oteeychãha kojano po ochii ɨr porroshtɨhɨ hn ich mĩ̵hnɨk nos wɨr kuche yewo uje ɨtso erze. Titɨm olakni hn ele ahle ich titɨm olakpo. Nos wɨr erze uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz ich nĩhyok õr owich Porrosht ahɨr. 22 Porrosht Ɨchɨbich ye duhu ahakõrlope erze mɨhnũwo duhu ɨlorz. Wɨchɨ shuu ahmũrloye, hn shuu olak aho kɨɨs, hn shuu olak aho kɨɨsɨhɨ Porrosht. Wɨchɨ shuu entɨloye, hn shish shuu olak ɨle om. Wɨchɨ shuu ahakõrlo omɨhɨ oso yewo, hn shuu nos ahakõrlo uje athɨlo. 23 Wɨchɨ ye duhu olak ehnitope, hn shuu erahalo abeylo olak par uje ye ahakõrlope uje ich mĩ̵hnɨk. Nĩhyok ye leyɨrãsh par uje sontew erze uje Porrosht Ɨchɨbich shiyokorĩ̵hɨ eyok aho. 24 Erze uje ye olotiis Jesucristope wɨr shɨ õr ɨtso uje otoy oyehe krus eeych pork oym deluu uje mɨhnũ. 25 Uje yɨbɨtɨlo uje Porrosht Ɨchɨbich iyeebe hn yiyehelo ɨr nẽr, heke tyenɨj yiyokõrlo uje Porrosht Ɨchɨbich tatɨm eyok. 26 Ye eyok narim eyok hn ye yuhu yewo onarim eyok hn ye yobɨta erze uje õr deyo õr ɨbiyo.
1 Pɨshɨbo watsaklo, uje eyok leshtɨk yeẽk ye ewenta erze kuche mɨhnũwo hn shiyokõr, ich olak uje ahakõrlo uje Porrosht Ɨchɨbich sahmũr tyenɨj akɨtlo ɨre per ye atsɨrãhalo olak ahwoso uje akɨtlo ɨre hn uhulo niyokõr uje Porrosht sahmũr. Kal olak nohmɨr tyenɨj tɨbey ɨre par uje ye niyokõr uje mɨhnĩ̵k toy. 2 Akashɨmloye. Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich ahakõrlo erze ley uje Cristo chɨbɨtkite. 3 Kɨmɨjɨ yeẽk narim ɨre chɨbɨte ɨre uje ich dich per wɨchɨ ye dichpe ich shɨ sehnyẽr ɨre. 4 Kal olak nohmɨr tyenɨj teychɨm debiyo kɨmɨjɨ tokole om o kɨmɨjɨ ye tokolpe, heke ich olak aho kɨɨsɨhɨ olak ɨbiyo hn ye atha uje ebiyo ma tokole om je ese yet. 5 Kal olak nohmɨr tyenɨj tɨbey uje shiyokõr par uje tokole om. 6 Nos wɨr erze uje ochunt Porrosht ahwoso tyenɨj otakashɨm ese uje shiyokorãha õr oshɨm ɨre uje ich om. 7 Ye ehnyẽrlo olak. Nĩhyok uje yeẽk pwele sehnyẽr Porrosht. Erze uje ochukwẽr tyenɨj ochekushu nehe. 8 Heke uje yeẽk shiyokõr uje mɨhnũwo ich shɨ ɨtso uje chukwẽr jõro uje mɨhnũwo. Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt nehe par uje chekushu ich shɨ chekushu ɨr jõro ee uje ich mɨhnũwo. Shiyokõr uje mĩ̵hnɨk heke erze mɨhnũwo tyenɨj seya ɨre waa urhuta bahluta ehet nehe. Uje yeẽk shiyokõr uje Porrosht Ɨchɨbich sahmũr ich shɨ ɨtso uje chukwẽr ɨr jõro uje ich om heke tyenɨj chekushu ɨr ee uje ich om. Wɨchɨ ese ɨr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. 9 Ye yuhu patɨm eyok uje yiyokõrlo uje ich om pork uje terɨhɨ ɨshɨrĩt nehe ich eyok premyo de kɨmɨjɨ ye yukwimpe. 10 Par uje eyok premyo de, uje eyok pwele ich shish nos tyenɨj yakashɨmlo oso, per ma tyenɨj yiyokõrlo om par erze Porrosht aabo yewo. 11 Ich hutɨta uhurc heke tichew tĩ̵ra pɨhmta. Eychɨmlo ehni piche ich deyo heke erahalo uje ana hutɨta tãra yok. 12 Wɨr erze uje onarim ɨre sehe oduhu oniyokõr olak yarta waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Sehe oniyokõr oduhu ɨlorz shɨ par uje erze oso ye oniyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ õrpe uje otsanɨmɨrãha otatɨm oso uje Jesús tooho krus eeych par uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 13 Erze uje sehe oniyokõr õr yar hn erze uje õr yarta de tyenɨj oshiyokõr asa ley waa je Moisés chichewkite, per ye oniyokõrpe. Shɨ sehe odɨbɨte olak yarta par uje õr pwele otata uje ochɨbɨte olak yar hn onarim ɨre oshuu ɨtsorz. 14 Par yok ich ye tahmũrpe uje yok narim yok. Shɨ tahmũr uje yok narim eyok Ɨrhĩch Jesucristo uje tooho krus eeychkite. Ich shɨ ɨtso uje erze kuche mɨhnũwo uje de nãhu ĩ̵rmo tooho ese krus eeych toy heke ich shɨ ɨtso uje tɨkɨtɨ tokõya Cristo krus eeych pork tokoym erze kuche mɨhnũwo uje de nãhu ĩ̵rmo. 15 Ich ye latɨkɨsh kɨmɨjɨ asa yarta de waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon o kɨmɨjɨ nĩhyok. Ese uje nos oso õr nesita wɨchɨ uje Porrosht shuu õr ɨluu kɨnẽhe ich shuu õr ahlo. 16 Sehe tuu Porrosht duhu nos wɨr õr aho kɨɨs erze uje shɨ ye olotiis Cristope hn ye odɨbɨte õr yarta ɨtso uje tichew tɨbɨte ana hutɨta. Sehe tuu Porrosht nuuna uje õr losuhlaabo hn dosɨr õr toy. Erze Porrosht ɨr aabo wɨr uje Porrosht chiihla õr. 17 Ich ye tahmũrpe uje oshiyokos yokpo nehe shɨ pork sehe odɨbɨte erze Porrosht aabo õr yar. Ahnũwo pobɨlo de piyũhurrza pork oso otsepyẽr yok. Erze pobɨlo shuu ɨmeheeych uje tanɨmɨrãha titɨm oso Jesús per ye titɨm oso uje tyenɨj ochɨbɨte asa yartape waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon heke ich otsɨtak yok hn otsepyẽr yok oshuu ɨtsorz. 18 Pɨshɨbo watsaklo, sehe tuu eyok Ɨrhĩch Jesucristo dosɨr olak. Shɨ ahnũwo uje titɨm olak.
1 Yok Pablo. Porrosht chiihla yok par yok Jesucristo ɨr apóstol. Tichew ana hutɨta par tokosɨm olak uje olak Porrosht aabo uje ye otiislo eyok Ɨrhĩch Jesucristope, uje olak dechɨ dɨt Efeso. 2 Sehe tuu eyok Deych Porrosht hn eyok Ɨrhĩch Jesucristo odosɨr olak hn oduhu olak aho kɨɨs. 3 Pɨshɨbo watsaklo, oyeeychãha eyok Deych Porrosht, uu eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr Deych. Wɨchɨ uje sosɨr eyok pork ye yotiis Cristope. Sosɨr eyok uje nos ɨshɨm eyok erze kuche om uje tãra ɨre. 4 Uje ehn yahpaa Porrosht niyokõr nãhu ɨrmõkite ɨchii chiihla eyok par uje ye yotiis eyok Ɨrhĩch Jesucristope heke eyok ɨr aabo. Ele ahle nĩhyok ye eyok hnɨtew chɨhɨ Porrosht ahɨrpe heke ye latɨk pwele tatehe Porrosht ɨle ɨkɨch uje eyok hnɨtew dechɨ. 5 Porrosht ich sahmũr pishɨ eyok. Uje ehn yahpaa niyokõr nãhu ɨrmõkite ɨchii chɨbɨte uje eyok tyenɨj yomsaha par ɨr aabo pork Jesucristo tyenɨj ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Porrosht chɨbɨtkite shuu ɨtsorz shɨ pork wɨchɨ sahmũr shiyokõr shuu ɨtsorz. 6 Heke nos yeeychãhalo Porrosht pork shuu yomsaha par eyok ɨr aaboni. Nĩhyok ye duhu bahatɨkɨsh uje sosɨr eyoklo pork ye yotiis ɨr Ijɨtpe uje ich sahmũrpa. 7 Shɨ Cristo wɨchɨ uje tooho eyok hn ɨr armɨsta noshɨhɨ krus eeych par uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Heke Porrosht perdonar eyok erze kuche mɨhnũwo uje yiyokõrlo shɨ pork sahmũr sosɨr eyok. 8 Porrosht sosɨr pishɨ eyok, 9 pork shuu eyok eykdeyo hn shuu yɨraha uje ɨre sahmũr, hn shuu yɨraha uje Cristo tɨrẽtni par ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Shɨ tyenɨj ye yotiis ɨre par uje yomsaha par eyok ɨr aabo, per erze yewo ye odɨrehepe uje Porrosht shiyokorĩ̵hɨ eyokloni. 10 Uje terĩ̵hɨ ese ɨshɨrĩt nehe ich Porrosht nos nɨshii kuche uje de poõrc hn uje de hnɨmich par uje Cristo masaha par õr bahluwa hn nos tɨbey õr. 11 Porrosht chiihla eyok wapkite pork chɨraha uje deeych yet nehe hn ye yotiis Cristo heke nos shuu tokole shɨ ɨtso uje ɨre chɨbɨte wapkite 12 par uje õryok webich oso uje ye oyotiis Cristope ich Porrosht ɨshɨmɨhɨ õryok ɨkɨrĩt shɨ par uje oyeeychãha ɨre hn oyuhu ɨre dich. 13 Olak ɨtspo, entloni erze ahwoso uje ich ũru uje Cristo ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite, hn ye otiislo Cristope, heke Porrosht ɨshɨm olak Dechɨbich uje chɨbɨte wapkite par uje ɨshɨm eyok. Ese Porrosht Ɨchɨbich uje de eyok aho wɨchɨ yarta 14 uje shuu ɨmeheeych uje eyok owich dechɨ Porrosht ahɨr. Deech yet nehe uje yaachĩ̵hɨlo wahacha Porrosht ahɨr ich yomsaha eyok owich, heke shish yeeychãhalo ɨre hn yuhu ɨre dich. 15 Pɨshɨbo watsaklo, tukunt uje olak ye otiislo eyok Ɨrhĩch Jesuspe hn tukunt uje ahmũrlo erze Porrosht aabo yewo toy, 16 heke shish tɨkɨnshɨp Porrosht par olak, hn shish yok orar tapur Porrosht par olak. 17 Shish tapur eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr Porrosht. Wɨchɨ uu ɨr Deych. Sehe tuu duhu olak eykdeyo hn duhu ma erahalo pishɨ ɨre. Ich om uje oso oshuu Porrosht dich. 18 Shish tapur Porrosht par uje sehe tuu duhu ma erahalo ɨr ɨluu. Sehe tuu erahalo uje Porrosht chiihla olak par ɨshɨm olak kuche uje ich om nehe. Wɨr ich ɨhĩ̵rt pisho erze uje yesh Porrosht tɨbey par ɨshɨm daabo nehe. 19 Hn shish tapur Porrosht par uje sehe tuu duhu erahalo lakɨrbo uje ich deyo. Nĩhyok ye uhurztɨkɨsh. Chĩ̵ra erze lakɨrbo uje sosɨr eyok uje eyok ɨr aabo. 20 Chĩ̵ra erze lakɨrbo uje shuu Cristo ɨkponi hn tokolɨhɨ erze topo õr ahɨr hn shuu sakaha naãchta pork wɨchɨ ich dich toy. 21 Porrosht shuu Cristo ma dich je nos wɨr erze uje õr ukurbo de ele ahle hn uje de nehe. 22 Porrosht nos chɨbɨte erze kuche Cristo ɨr hnɨte uut pork nos serz heke nos de ɨr hme hn chɨbɨte toy uje Cristo wɨchɨ bahlut uje nos tɨbey Porrosht aabo shɨ ɨtso uje ɨre õr huta, 23 hn Porrosht aabo wɨr shɨ õr ɨtso Cristo yũhurrza. Cristo nos de ĩ̵rmo lekɨtiyo hn poõrc.
1 Titɨm olak. Wap shɨ olak ɨtso topo pork ye erahalo Porroshtpe. Shɨ tyenɨj etĩ̵rlo urhuta bahluta ehet nehe pork shish ahakõrlo uje ich mɨhnũwo heke olak hnɨtew de Porrosht ahɨr. 2 Shɨ olak ɨtso erze oso yewo uje ode nãhu ĩ̵rmo uje shish oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Shish olak de Satanás ɨr hme uje dechɨ poõrc pehet hn shuu oso oshiyokõr uje ɨre sahmũr, erze uje ye oniyokõrpe uje Porrosht sahmũr. 3 Antni nos yiyokõr shɨ ɨtso õr ɨre. Shish yiyokõr erze kuche mɨhnũwo uje yahmũr. Yuhu eyok eyuwo tɨsĩ̵rni par uje yiyokõr. Uje eyok shũrha ɨchii ɨtsorz heke Porrosht tyenɨj sepyẽr eyok. Shɨ eyok ɨtso erze oso yewo uje ode nãhu ĩ̵rmo, 4 per Porrosht chuuna uje eyok losuhlaabo hn sahmũrpa eyok 5 heke uje ehn yiyokõr uje ich mɨhnũwo uje tyenɨj shuu Porrosht sepyẽr eyok nehe ɨchii ye yotiis Cristope heke Porrosht ɨshɨm eyok ese ɨkɨrĩt uje de ɨre ahɨr. Shɨ ɨshɨmɨhɨ eyok pork sahmũr eyok. 6 Porrosht tyenɨj shuu eyok ɨkpo nehe shuu ɨtso uje shuu Cristo ɨkponi hn tyenɨj shuu yiyakaha Cristo ahɨr wahacha poõrc nehe, 7 par uje shuu yɨraha nehe uje ɨre ich sahmũr pishɨ eyok shɨ pork ye yotiis Jesucristope. 8 Porrosht sahmũr pishɨ olak toy heke ɨshɨm olak ese owich uje de ɨre ahɨr shɨ pork ye otiislo ɨrpe. Ye olak pwele uje ahakõrlo kuche par uje uhulo Porrosht ɨshɨm olak ese ɨkɨrĩt. 9 Shɨ Porrosht wɨchɨ uje ɨshɨmɨhɨ olak heke nĩhyok yeẽk uje narim ɨrehe wahacha poõrc shuu ɨtsorz. 10 Shɨ Porrosht shiyokõr eyok shuu eyok kɨnãho shɨ pork ye yotiis Jesucristope par uje yiyokõrlo erze uje ich om uje Porrosht chɨbɨte wapkite par uje shish yiyokõrlo. 11 Olak uje ye olak israel osope ye ekeylo uje olak dihipo kɨnãho. Erze israel oso otata uje olak kɨnãho pork nĩhyok ye olak yarta chɨhɨpe waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Erze uje õr yarta de wɨr israel oso. Ochɨbɨte õr asa yarta pork Porrosht chiihla õr per shɨ hnakɨrbo wɨr uje ochɨbɨte duhu hnakɨrbo õr yarta. 12 Ye ekeylo uje antni ye erahalo Cristope, hn ye meylo erze israel osope heke erze ahwoso uje Porrosht chɨbɨtkite wɨr ye par olakpe, shɨ par israel oso. Olak uje olak de nãhu ĩ̵rmo ye anemlo Porroshtpe par uje etĩ̵rlo ahɨr nehe, hn ye eeychãhalo Porroshtpe. Shɨ eeychãhalo porrosht kɨnãho. 13 Antni olak dukuhlehe Porrosht per ele ahle ich ye olak dukuhlehepe shɨ pork ye otiislo uje Jesucristo tooho krus eeych hn ɨr armɨsta noshɨ. Wɨchɨ uje ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr heke olak owich de ɨre ahɨr. 14 Cristo wɨchɨ uje nos shuu eyok aho kɨɨsɨhɨye pork shuu ɨtso erze israel oso hn erze dihipo kɨnãho uje ode lekɨtiyo. Wɨr otsɨtakye shɨ ɨtso uje moraylt de õr ehet per ɨre shuu õr aho kɨɨsɨhɨye heke chiyuhu ese uje ɨtso moraylt. 15 Uje Cristo tooho krus eeychkite ich chɨbɨte uje asa ley waa je Moisés chichewkite ich ye jukur. Antni israel oso wɨr õr weeta nohmɨra hn nos wɨr dihipo kɨnãho wɨr õr weeta kɨnaha. Cristo nos shuu otakasho lawich par uje shɨ õr weeta nohmɨra de, shɨ erze uje ye olotiis ɨrpe. Heke shuu erze israel oso hn erze dihipo kɨnãho õr aho kɨɨsɨhɨye. 16 Uje Cristo tooho krus eeychkite ich nos ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Cristo shuu õr weeta nohmɨra erze dihipo kɨnãho hn erze israel oso par uje ye odɨtakyepe. 17 Cristo taãchkite par ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr hn shuu oyanɨmɨrãha lahwoso oyitɨm olak uje olak dukuhlehe Porrosht hn oyitɨm erze israel oso uje ye odukuhlehepe par uje oyuhu erze israel oso hn erze dihipo kɨnãho õr aho kɨɨsɨhɨye hn oyuhu õr aho kɨɨsɨhɨ Porrosht toy. 18 Olak uje olak dukuhlehe Porroshtni hn õryok uje ye õryok dukuhlehe Porroshtpe ele ahle ich eyok ye yotiis Cristope heke Porrosht Ɨchɨbich nohmɨra de eyok aho. Wɨchɨ takashɨm eyok uje eyok orar yapur Porrosht ich shɨ ɨtso uje yɨtĩ̵r ɨre. 19 Heke olak ich ye olak ɨlo erze dihipo kɨnãhope uje shɨ otĩ̵r hnɨmich yet otekɨrɨhɨ hn deeych yet ich ocheeshpo. Ele ahle ich olak kɨnãho pork olak owich de Porrosht ahɨr pork olak ɨr iiso ɨtso erze ɨr iiso yewo pork ich olak Porrosht aabo. 20 Shɨ õryok ɨtso puertɨt uje oshiyokõr pork ye oyotiis erze apóstole hn erze profeta poruwo wɨshɨ õr ahwospe heke wɨr õr ɨtso uhwɨrbe uje ochihĩtsɨm hn shɨ õryok ɨtso puert ujuwo. Jesucristo wɨchɨ ɨtso ese kutich 21 uje sontew ese puertɨt par uje ye kaype. Heke shɨ õryok Porrosht ɨr templo uje yesh oshiyokõr. 22 Olak owich de toy ese Porrosht ihyuch pork Porrosht Ɨchɨbich de eyok aho.
1 Yok Pablo. Yok de karsel ehet shɨ pork tanɨmɨrãha Jesucristo ɨr ahwosni uje ɨre tooho krus eeych hn ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr hn titɨm olak uje olak dihipo kɨnãho, heke oshiyeru yok. Par yok ich shɨ Jesucristo wɨchɨ uje shiyeru yok, ye osope. 2 Tɨbɨte uje ich erahalo uje Porrosht ɨshɨm yok ahnũwo pɨbiyo uje ich ɨhĩ̵rt pisho par uje tiyokorãha olak. 3 Porrosht tatɨm yok lahwoso par uje tiyokorãha oso. Tichew tɨbɨte ana hutɨta ehet tuu ahwoso arhaabo. Antni ye oso odɨrehepe erze uje Porrosht tatɨm yok. 4 Uje olak ler ana hutɨta ich erahalo erze uje Porrosht tatɨm yokni, erze uje Cristo shiyokõr par eyoklo. 5 Porrosht ye tatɨm õryok poruwo wɨshɨ petɨkni hnii olak poruwo wɨshɨ par uje ochɨraha, per ele ahle shuu Dechɨbich tatɨm erze ɨr apóstole hn profeta. 6 Porrosht tatɨm yok shuu ɨtsorz. Erze uje ye õr israel osope kɨmɨjɨ ye olotiis Jesucristo ich õr owich de Porrosht ahɨr shɨ õr ɨtso erze israel oso. Erze ahwoso uje Porrosht chɨbɨte par israel oso wɨr par erze dihipo kɨnãho toy. Erze israel oso hn erze dihipo kɨnãho wɨr õr weeta nohmɨra shɨ pork ye olotiis uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite, heke ich õr owich de Porrosht ahɨr. 7 Ele ahle ich Porrosht ɨshɨm yok erze obiyo shɨ pork sahmũr shuu tanɨmɨrãha titɨm oso uje Jesucristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite hn wɨchɨ takashɨm yok chĩ̵ra dakɨrbo. 8 Erze Porrosht aabo wɨr ma õr ɨluu om je yok pork antni tiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ õr, per Porrosht ɨshɨm yok erze obiyo par uje tanɨmɨrãha ɨr ahwoso titɨm erze dihipo kɨnãho uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Erze uje Cristo shiyokõr par eyok ich nĩhyok ye latɨk pwele chɨbɨte ɨr bahat pork ich dichpa. 9 Sehe nos titɨm oso erze uje Porrosht shiyokõr par eyok, erze uje õryok poruwo wɨshɨ ye odɨrehepe hnii olak poruwo wɨshɨ ye odɨrehepe. Porrosht wɨchɨ uje nos shiyokõr erze kuche uje de. 10 Porrosht chɨbɨte uje ɨr aabo oshuu ɨmeheeych uje ɨre ukurbo deyo de hn eykdeyo heke erze uje ode poõrc omo õr hn ochɨraha toy. 11 Uje ehn yahpaa Porrosht niyokõr nãhu ɨrmõkite ɨchii chɨbɨte uje tyenɨj tokole ɨtsorz heke eyok Ɨrhĩch Jesucristo shuu tokole ɨtsorz. 12 Ele ahle uje nos eyok orar ich eyok dechɨ Porrosht ɨle ɨkɨch. Ye yɨpookpe pork ye yotiis Jesucristope. 13 Uje yok de lɨka karsel ehet shɨ pork tanɨmɨrãha erze ahwoso oomo titɨm olakni ich ye uhu olak dosdarakɨhɨ yok pork erze uje tĩ̵r yok ich narim olak. 14 Porrosht shiyokõr kuchɨt uje ich ɨhĩ̵rtpa par eyok heke ich shuu tokotsa pɨte hnɨmichɨhɨ eyok Deych Porrosht ɨle ɨkɨch. 15 Nos wɨr Porrosht aabo uje ode poõrc hn uje ode lɨka hnɨmich ich nos õr iiyo tãra uu õr Deych Porrosht. 16 Yok orar tapur Porrosht par uje shuu Dechɨbich uje de olak aho ɨshɨm olak ukurbo uje tãra Porrosht. Ɨr ukurbo ich deyo. 17 Sehe tuu Cristo debuhu olak aho shɨ pork ye otiislo ɨrpe heke ahmũrlopa Jesucristo hn ye olak koswãha ɨrpe. 18 Heke olak pwele erahalo uje Cristo sahmũr pishɨ olak ɨtso erze Porrosht aabo yewo ochɨraha uje Jesucristo sahmũr pishɨ õr. Wɨchɨ ich ye uhurtɨkɨsh uje sahmũr õr, shɨ ɨtso uje ich ehet dich hn shɨ ɨtso uje berzakpa hn shɨ ɨtso uje porĩt hn shɨ ɨtso uje ich yaka. 19 Sehe tuu erahalo uje Cristo sahmũr pishɨ olak shuu ɨtsorz. Nĩhyok yeẽk pwele tɨskẽr pork ich ye uhurtɨkɨsh uje sahmũr olak. Uje erahalo ɨre ɨtsorz ich olak ɨluu ɨtso uu Porrosht ɨr ɨluu. 20 Porrosht ɨr ukurbo de eyok aho par uje nɨshii eyok ɨluu. Chĩ̵ra lakɨrbo uje de eyok aho ich ɨre pwele shiyokõr shuu iyuwe erze uje yapur ɨre hn shuu iyuwe toy erze uje yuhu eyok eyuwo tɨsĩ̵r. 21 Sehe tuu nos wɨr Porrosht aabo shish oduhu Porrosht ich dich. Wɨr uje ye olotiis Jesucristope. Uje oniyokõr oduhu ɨlorz ich ɨhĩ̵rtpa.
1 Yok de karsel ehet shɨ pork tiyokõr eyok Ɨrhĩch ɨr ɨbiyo. Porrosht chiihla olak par olak ɨr aabo heke shish tyenɨj ahakõrlo uje ich om pork ye ompe erze uje Porrosht chiihla õr oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. 2 Ye olak narim olak, hn ye uhu olak ɨljaabo. Tyenɨj enthɨlo pishɨ olak leshɨbo, hn tyenɨj olak ewenta õr hn ahmũrloye pork 3 Porrosht Ɨchɨbich sehe duhu olak aho kɨɨsɨhɨye. Enaha olak par uje ye ontɨlo Porrosht Ɨchɨbich. Akashɨlo olak eyuwo par uje ye etakloye uhulo olak kara. 4 Porrosht ɨr aabo shɨ õr weeta sohmɨra. Porrosht Ɨchɨbich de õr aho. Wɨchɨ shɨ sohmɨra. Uje omasaha par Porrosht aabo, ich shuu ochɨraha uje õr owich de Porrosht ahɨr. Nĩhyok ye owich kɨnehẽtɨkɨsh. 5 Eyok Ɨrhĩch shɨ sohmɨra. Shɨ tyenɨj ye yotiis ɨre, nĩhyok ye ɨluu kɨnaharãsh uje shuu yomsaha par Porrosht aabo. Otohɨrm oso shɨ par shuu ɨmeheeych uje wɨr Porrosht aabo pork ye olotiis Cristope. Nĩhyok ye ɨluu kɨnaharãsh par uje otohɨrm õr. 6 Shɨ Porrosht sohmɨra de, wɨchɨ uu nos eyok Deych hn uu eyok bahlut pisht. Wɨchɨ uje shuu nos oshiyokõr debiyo, hn Porrosht Ɨchɨbich de eyok aho. 7 Per Cristo nos ɨshɨm eyok kal nohmɨra lakɨrbo par uje yakashɨmloye. Cristo ɨshɨm eyok uje ɨre sahmũr, 8 pork Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz ɨm: --Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Cristo hno tĩ̵r poõrc ich hnoy erze oso ich okɨhniya uje ode ese owich uje ye õr pwele otokolpe seya õr poõrc hn ɨshɨm yewo lakɨrbo uje ode lɨka ĩ̵rmo par otakashɨmye.-- 9 ¿Duhu ɨnaapo uje tata uje hno tĩ̵r poõrc? Shuu ɨmeheeych uje tyenɨj ihnɨmich wap, hn hno tĩ̵r uje topo õr ɨchɨbiyo ode ese owich uje de hnɨmich uut pisht. 10 Ese Cristo uje ihnɨmichni shiyehe wɨchɨ ɨre uje ich hno tĩ̵r ma porĩt par uje nos tɨbey lekɨtiyo. 11 Heke Cristo ɨshɨm lakɨrbo kal nohmɨra par uje omasaha par apóstole, hn yewo omasaha par profeta, hn yewo omasaha par odɨrkii ɨr ahwoso otsanɨmɨrãha oshuu oso omasaha par Porrosht aabo, hn yewo par õr bahluwo par otɨbey Porrosht aabo, hn yewo par uje oshiyokorãha Porrosht aabo. 12 Heke Cristo ɨshɨm erze Porrosht aabo lakɨrbo par uje oshiyokõr ɨr ɨbiyo, hn par uje ma shuu õr ɨluu om 13 nehech terĩ̵hɨ uhurc nehe ich nos eyok eyuwo ɨtsye uje ye yotiis Cristope, hn ich nos yɨrahalopa Porrosht ɨr Ijɨt. Uje yomsaha par eyok Porrosht aabo ich shɨ eyok eyuwo ɨtso pɨkɨhnint per uje yɨraha eyok eyuwo ich shɨ eyok ɨtso hnakɨrbo nehech eyok ɨluu ɨtso Cristo ɨr ɨluu 14 par uje ich ye eyok ɨlo erze pɨkɨhninope uje nos ochɨbɨte uje erze oso õr ahwoso ich ũru, heke õya yewo hn deeych yet õya yetpo. Erze oso ochɨbɨte ɨre uje ich õr eykdeyo per shɨ par uje otsehnyẽr oso. 15 Ye ompe uje yiyokõrlo yuhu eyok ɨtso õr. Ma om uje shish yiita uje ich ũru hn yahmũrloye. Uje yiita yuhu ɨtsorz ich ma shish eyok ɨluu ɨtso Cristo ɨr ɨluu. Wɨchɨ uu Porrosht aabo õr Yɨnsɨrc. Cristo wɨchɨ uu õr huta 16 hn ɨr aabo wɨr õr ɨtso ɨr yũhurrza. Shɨ ɨtso uje õr ɨtɨso tehĩye par uje ochishew obiyo hn nos tokole om pork nos õr ɨkiyo om, heke nos otakasho lawich hn otsahmũrye heke õr ɨluu tokole ma om. 17 Eyok Ɨrhĩch sehe duhu titɨm olak uje ye ahakõrlo uhulo olak ɨlo erze uje ye odɨraha Porroshtpe. Wɨr shɨ oshiyokõr erze kuche mɨhnũwo uje oshuu deyuwo tɨsĩ̵r. 18 Shɨ õr eyuwo ɨtso uje ode dɨhlelta. Nĩhyok õr ɨkɨrĩt Porrosht ahɨr pork ye odɨraha ɨrpe. Shɨ oshuu dehe kata. 19 Ye onuuna Porrosht ahwospe hn otsɨnãha ɨre par uje oshiyokõr erze kuche mɨhnũwo uje ich ma otsahmũr. 20 Cristo ɨr ahwoso ye duhu ahakõrlope erze kuch mɨhnũwo uhulo olak ɨlo õr. 21 Tɨbɨte uje erahalo Cristo ɨr ahwoso pork Cristo shiyokorãha olak, hn Cristo ɨr ahwoso ich ũru. 22 Olak tyenɨj moymlo erze olak ɨluu ɨler uje antni shɨ ahakõrlo pork ich ahmũrlo ahakõrlo erze mɨhnũwo. Wɨr shuu olak ɨluu ma mɨhnũ. 23 Ele ahle ich tyenɨj enshiilo olak eyuwo pork olak ɨluu ich ahle 24 uhu ɨlo uje anaha olak ɨshuwo ahlo pork Porrosht shuu olak ɨluu ahle shɨ ɨtso ɨr ɨluuta. Ich ɨmeheeych uje olak ɨluuta ich ahle pork ahakõrlo uje ich om, hn ye ahakõrlope uje ich mɨhnũwo, 25 heke tyenɨj moymlo uje athɨlo olak ukushiĩ par olak leshɨbo. Shish tyenɨj athɨlo uje ich ũru pork nos eyok shɨ ɨtso Cristo ɨr yũhurrza. 26 Uje aas olak uulo ich ye ahakõrlo uje ich mĩ̵hnɨk. Ye ompe uje aas olak uulo nehech uhulo deeych yaka 27 par uje ye asɨmlo Satanás olak par uje sehnyẽr olak. 28 Porrosht aap uje ich echɨkɨ tyenɨj iim uje tohɨr. Ich ma om uje tyenɨj chish obiyo, hn shiyokõr erze obiyo uje ich om par uje pwele serz kuchɨt hn takashɨm erze uje losuhlaabo uje kuche nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr. 29 Ye eyuhulo olak ahwosoho uje ich mɨhnũwo olak ahwo. Shɨ tyenɨj eyuhulo olak ahwoso uje ich om par õr ɨre otẽr heke akashɨmlo õr uhulo ɨtsorz. 30 Ye uhulo Porrosht Ɨchɨbich dosdarak. Wɨchɨ yarta uje Porrosht chɨbɨte olak aho nehech terɨhɨ ese deeych uje Porrosht hnoy daabo nehe. 31 Moymlo uje uhulo olak ehnito hn atsɨrãha olak ahwoso olak leshɨbo, hn ye ompe uje moymɨhɨlo olak ehemuro olak aho. Ye etaklo yewo. Moymlo uje aas olak uulo hn ebichlo, hn ye eyuhulo olak ahwoso mɨhnũwo. Ye eyuhulo olak ahwoso uje ye ompe uje shuu olak yewo opook. Moymlo uje sehe tuklo yewo uhulo dospa. 32 Tyenɨj akashɨmloye. Tyenɨj eenɨlo uje olak leshɨbo õr losuhlaabo, hn olak perdonarye ɨtso Porrosht uje perdonar olak pork Cristo ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite.
1 Heke tyenɨj eẽtlo olak Deych Porrosht pork olak ɨr aabo. Ich sahmũr olak. 2 Tyenɨj shish ahmũrloye uhulo ɨtso Cristo uje sahmũr eyok, heke ɨshɨm ɨre oso par uje oshuu oshuu toy par uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Wɨchɨ shɨ ɨtso kuche uje aat ehmuuj uje oshɨmɨhɨ Porrosht uje ɨre sahmũr. 3 Olak uje olak Porrosht aabo ye ompe uje uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r erze mɨhnũwo uje erze hnakɨrbo hn tɨmcher oshiyokorĩ̵hɨye uje ye ohnõyhi pishye ahɨrpe. Ye ompe uje uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r erze mɨhnũwo uje tɨmcher oshiyokĩ̵hɨ yẽr uje õhyi yẽr ahɨr, hn hnakɨrbo õr ɨtspo uje oshiyokorĩ̵hɨye hn õhyiye ahɨr, hn uje yeẽk sahat loshɨpɨt, hn uje yanak shuu loshɨpɨt sahat ɨre. Ye ompe uje pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine oshiyokorĩ̵hɨye toy oshuu ɨtso õr. Ye ompe uje ekuturãha olak kuche pork olak Porrosht aabo. 4 Ye ompe uje ekitkẽrlo tɨmcher hn shɨ uhu olak eyuwo mɨhnũwo hn tɨmcher olak ɨtspo ye ompe ekitkẽrlo hnakɨrbo hn uhu olak eyuwo mɨhnũwo. Ye uhu olak ɨlo totihlo uje shɨ ochiyuhu lahwoso uje ye jukur. Ye ompe uje athɨlo kuche mɨhnũwo par uhu oso oyana, pork ye ompe uje Porrosht aabo oshuu ɨtsorz. Ma om uje yɨnshɨp Porrosht. 5 Tyenɨj erahalo uje ich ũrpa uje õr owich nihyokĩ̵hɨ Porrosht ahɨr erze hnakɨrbo hn tɨmcher uje oshiyokorĩ̵hɨye uje ye ohnõyhi pishye ahɨrpe, hn erze tɨmcher uje oshiyokorĩ̵hɨ yẽr hn õhyi yẽr ahɨr, hn erze hnakɨrbo õr ɨtspo erze uje oshiyokorĩ̵hɨye hn õhyiye ahɨr, hn erze uje otsahat loshɨpo, hn erze uje shuu loshɨpo sahat ɨre. Erze uje shish ochukutɨrãha ɨre kuche wɨr shɨ ɨtso uje oteychãha kuche ochii ɨr porroshtɨhɨ, nĩhyok õr owich Cristo ahɨr, hnii Porrosht ahɨr. 6 Ye ompe uje asɨmlo olak oso par uje otsehnyẽr olak ochĩ̵ra lahwoso uje ye ũrpe pork erze mɨhnũwo uje oshiyokorĩ̵hɨye hn oshiyokorĩ̵hɨ yẽr ich shuu Porrosht sɨtak pishɨ õr, heke tyenɨj sepyẽr õr ich shuu dospa. Wɨr erze uje ye oniyokõrpe uje Porrosht sahmũr 7 heke ich ye meylo õr par uje ye ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. 8 Wapni shɨ olak ɨtso õr pork olak de dɨhlelta toy, per ele ahle ich ye otiislo eyok Ɨrhĩ̵chpe. Erahalo uje ich ũru heke shɨ olak ɨtso luu uje chihit yewo pork uhulo ochɨraha uje ich ũru. Ahakõrlo uje ich om pork Porrosht shɨ ɨtso luu hn olak ɨr aabo 9 pork erze uje shɨ ɨtso luu de olak aho heke shuu ahakõrlo hn athɨlo uje ich om, hn shuu ahakõrlo hn athɨlo uje Porrosht sahmũr, hn shuu ahakõrlo hn athɨlo uje ich ũru. 10 Enaha olak par uje ma erahalo uje eyok Ɨrhĩch sahmũr. 11 Erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo wɨr shɨ õr ɨtso uje ode dɨhlelta ehet. Ich ye meylo õr par ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. Tyenɨj ebɨtlo orhõta par uje nos ochɨraha erze mɨhnũwo uje oshiyokõr hn otsakɨs. 12 Erze mɨhnũwo uje oshiyokõr hn otsakɨs ɨre ich shuu apooklo uje atɨmlo õr per shish tyenɨj ebɨtlo orhõta. 13 Nos wɨr erze uje ochɨbɨte orhõta ich shɨ ɨtso uje luu chihit hn shuu nos ochɨraha. 14 Heke otatɨm ese uje ye dɨraha Porroshtpe otsɨɨ: --Owa uje shɨ ɨtso uje amo ich erĩ̵hɨ. Atokolɨhɨ wɨr õr ahɨr erze uje tyenɨj otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe, hn Cristo ɨr yokõrt chihit owa shuu eraha uje ich ũru.-- 15 Abeylshɨp olak par uje ye ahakõrlo uje wɨr oshiyokõr erze uje ye odɨraha Porroshtpe. Shɨ tyenɨj ahakõrlo uje ich om pork erahalo uje Porrosht sahmũr. 16 Uhulo nahnye uje ahakõrlo om pork daalo ich sahnye hn ich oshiyokõr mɨhnũwo ich kɨhniya, 17 heke ye ahakõrlo uhulo olak ɨlo erze uje õr totihlo. Shɨ tyenɨj enaha olak par uje ma erahalo uje eyok Ɨrhĩch sahmũr hn ahakõrlo uhulo ɨtsorz. 18 Ye ompe uje ehelo yɨkɨch nehech sẽhi olak pork wɨchɨ shuu ahakõrlo uje ich mĩ̵hnɨk. Ma om ahakõrlo uje Porrosht Ɨchɨbich sahmũr uhulo ɨlo uje ehelo Porrosht Ɨchɨbich hn ɨre shuu ahakõrlo uje ich om. 19 Uje ekitkẽrloye ich ekitkẽrlo yeehe Porrosht ahwoso uje iich otsɨɨ salmo hn erze imno hn korito. Enaha olak uje eẽtlo erze par eeychãhalo eyok Ɨrhĩch uhulo ɨtsorz. 20 Tyenɨj shish enɨlo eyok Deych Porrosht par nos wɨr kuche hn ẽrlo eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr iich. 21 Tyenɨj akashɨmloye pork Cristo ich dich hn tyenɨj atɨlɨlo ɨre. 22 Titɨm erze tɨmcher uje õr abiyo de ich tyenɨj oshiyokõr uje õr abiyo otatɨm õr shɨ ɨtso uje oshiyokõr uje eyok Ɨrhĩch tatɨm õr. 23 Kal hnakɨrbich tyenɨj tɨbey nerãhta shɨ ɨtso Cristo wɨchɨ uu Porrosht aabo õr bahlut pork wɨchɨ uu õr huta hn ɨr aabo shɨ ɨtso ɨr yũhurrza. Wɨchɨ uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 24 Porrosht aabo tyenɨj oshiyokõr uje Cristo tata shɨ ɨtso erze tɨmcher tyenɨj nos oshiyokõr uje õr abich tatɨm õr. 25 Olak hnakɨrbo uje olak ɨrẽhte de ich tyenɨj ahmũrlo õr uhulo olak ɨtso Cristo uje sahmũr Porrosht aabo, heke ɨshɨm ɨre osokite par uje oshuu oshuu toy par tooho õr ɨre 26 par uje Cristo churhũ õr aho hn perdonar õr hn otohɨrm õr, hn tatɨm õr uje Porrosht sahmũr uje oshiyokõr. 27 Deeych yet nehe hn hnoy Porrosht aabo shuu odebuhu dahɨr. Erze Porrosht aabo shɨ õr ɨtso tɨmcharrza uje sarz ɨre hn ɨhĩ̵rpa hn ɨr ihyẽt hnoy pork Porrosht aabo õr ɨluu ich om. Nĩhyok mɨhnũwo õr aho shɨ ɨtso uje ye õr wãrɨrɨsh hnii uje õr kako ɨtso uje õr ɨlaro hnii kuche yewo uje de õr per wɨr ich shɨ par Porrosht. Nĩhyok ye õr hnɨtew chɨhɨ Porrosht ahɨrpe. 28 Shɨ ɨtso uje Cristo sahmũr Porrosht aabo ich hnakɨrbo tyenɨj otsahmũr pishɨ nerẽhte oshuu ɨtso õr ɨre uje otsahmũr ɨre. Erze uje otsahmũr nerẽhte ich otsahmũr ɨre toy. 29 pork nĩhyok yeẽk uje sɨtak neyũhurrza pork shiyehe wate ɨre. Shish shuu taak hn tɨbey neyũhurrza shɨ ɨtso Cristo uje tɨbey Porrosht aabo 30 pork shɨ eyok ɨtso Cristo yũhurrza. 31 Porrosht ahwoso tata ɨm: --Heke hnakɨrbich tyenɨj iim deych hn iim data par uje hõr nerãhta õhiye ahɨr, hn õr osiyer otokole shɨ nohmɨra.-- 32 Ahnũwo ahwoso uje titɨm olak ich ye nos odɨrehepe. Kwestpa par uje ochɨraha. Erze uje titɨm olakɨke shɨ tɨteẽta uje Cristo sahmũr Porrosht aabo hn tɨbey õr, 33 per kal olak nohmɨra tyenɨj sahmũr nerãhta shɨ ɨtso uje sahmũr ɨre, hn kal tɨmcharrza tyenɨj tola labich.
1 Titɨm olak uje olak pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine. Tyenɨj ahakõrlo uje olak deych hn olak lata otatɨm olak pork ahmũrlo eyok Ɨrhĩch. Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich om. 2 Atɨlɨlo olak deyo hn olak latɨ. Wate Porrosht ɨr ley webich otɨta uje ahwoso oomo ĩya par takashɨm erze uje ye otsowepe 3 pork Porrosht ɨm: --par uje õr aho kɨɨs hn õr ɨkɨrĩt berzakɨhɨ nãhu ĩ̵rmo.-- 4 Hn titɨm olak hnakɨrbo hn tɨmcher uje olak aabo ode. Uje oniyokõr uje mĩ̵hnɨk ich hnii epiyerlo õr per ye uhulo sowe hn uhulo ochesdelpa. Ahakorãhalo õr eyok Ɨrhĩch ɨr ahwoso. 5 Titɨm olak uje olak õr yɨlo uje olak yɨnsɨro ode nãhu ĩ̵rmo ich tyenɨj atɨlɨlo õr hn ahakõrlo uje otatɨm olak, hn ye uhu olak aho yũhɨrsh. Uje ahakõrlo õr ɨbiyo ich ahakõrlo uhulo ɨtso uje ahakõrlo Cristo ɨr ɨbiyo. 6 Ye ahakõrlo shɨ uje olak yɨnsɨrc teychɨm olak ich hnii eyuhu olak. Tyenɨj ahakõrlo ɨr ɨbiyo shɨ ɨtso uje ahakõrlo Cristo ɨr ɨbiyo. Tyenɨj ahmũrlo ahakõrlo ɨr ɨbiyo shɨ ɨtso uje ahmũrlo ahakõrlo uje Porrosht sahmũr. 7 Hn enaha olak uje ahakõrlo ɨr ɨbiyo shɨ ɨtso uje ahakõrlo Cristo ɨr ɨbiyo, ye shɨ hnakɨrbo õr ɨbiyope. 8 Kɨmɨjɨ olak õr yɨlo o kɨmɨjɨ ye olak õr yɨlope, shish ahakõrlo uje ich om pork erahalo uje eyok Ɨrhĩch tyenɨj shuu cheeshpo erze uje ich om ɨshɨm olak shuu ɨtsorz. 9 Titɨm olak uje olak yɨlo ode, ahakõrlo oomɨhɨ õr shɨ ɨtso uje wɨr tyenɨj oshiyokõr oomɨhɨ olak. Ye ey olak apha õr. Erahalo uje wɨr õr yɨnsɨrc de poõrc hn olak ɨtspo, hn wɨchɨ ye duhu yet kɨnãhape hn duhu yet kɨnaha. Shuu nos õr ɨtsye. 10 Ich terɨhɨ uhurc ahnũwo ahwoso uje tyenɨj titɨm olak. Uhu olak ukurbosh ẽrlo erze ukurbo uje tãra eyok Ɨrhĩch pork wɨchɨ ich ɨr ukurbo deyo de. 11 Porrosht ɨshɨm olak kuche ich kɨhniya par uje tɨbey olak. Tyenɨj nos anãhalo uhulo ɨtso uje ohyerptosht iyãha fyerɨt shuu sentii derjorrza par uje abeylo olak par uje ye dyablo nehnyẽr olak, 12 pork ye yatsɨrlo osope. Shɨ yatsĩ̵r erze demonyo uje õr ukurbo deyo de, hn erze demonyo uje õr ukurbo arhaabo, hn erze demonyo uje otɨbey erze oso uje ye odɨraha Porroshtpe. Wɨr shɨ õr ɨtso uje ode dɨhlelta ehet. Erze demonyo ich okɨhniya uje ode poõrc pehet, 13 heke tyenɨj nos anãhalo erze uje Porrosht ɨshɨm olak par uje tɨbey olak shɨ ɨtso ohyerptosht uje iyãha fyerɨt shuu sentii derjorrza par uje tɨbey ɨre. Ahakõrlo uhulo ɨtsorz hn ese deeych uje kuche mɨhnũwo uje tãra demonyo tĩ̵r olak ich olak pwele ewenta. Uje anãhalo uje Porrosht ɨshɨm olak par uje tɨbey olak ich ye õr pwele oderz olak hn oshuu olak koswãha Porrosht. 14 Olak pwele ewenta pork ese uje ɨtso ohyerptosht ɨr ɨhɨrosht uje Porrosht ɨshɨm olak par uje tɨbey olak wɨr Porrosht ahwoso uje ich ũru. Hn uhu olak ɨlo ohyerptosht uje iyãha fyerɨt shuu sentii derjorrza par uje tɨbey ɨre. Wɨchɨ fyerɨt uje Porrosht sɨteẽta uje olak ɨluu ich om. 15 Ahakõrlo uhu olak ɨlo ohyerptosht uje terɨhɨ deriho. Erze uje ɨtso ɨr erihyo uje Porrosht sɨteẽta wɨchɨ uje etĩ̵rlo lekɨtiyo par uje anɨmɨrãhalo atɨmlo oso uje Jesucristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite par uje shuu õr aho kɨɨsɨhɨ Porrosht. 16 Ye shɨ erze uje ohyerptosht tɨbey ɨrpe. Tõhwa kuchẽrk uje iich otsɨɨ eskudo par uje sentii ɨre. Wɨchɨ shɨ ɨtso uje ye otiislo Cristope, heke olak pwele ontɨlo erze uje dyablo sehe niyokorĩ̵hɨ olak. Ich yarhak uje ɨre sehe niyokorĩ̵hɨ olak shɨ ɨtso opɨne uje jwekɨta de wasɨt uje serzɨm chĩ̵ra olak. 17 Ese uje anãhalo shɨ ɨtso ohyerptosht ɨr wolt wɨchɨ shɨ ɨtso uje Jesús ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Hn aharu olak ɨhɨrrza Porrosht Ɨchɨbich ɨr espada. Wɨchɨ Porrosht ahwoso. 18 Shish tyenɨj olak orar apurlo Porrosht. Apurlo Porrosht Ɨchɨbich par uje shiyokorãha olak uje olak orar. Enahalo olak uje olak orar. Uje olak orar uhulo ɨtsorz ich tyenɨj emɨt olak hn ye moymlo uje olak orar. Tyenɨj olak orar toy apurlo Porrosht par uje nos sosɨr erze daabo yewo. 19 Titɨm olak par uje olak orar toy apurlo Porrosht par yok par uje Porrosht dosɨm yok erze ahwoso uje ich om par uje titɨm õr, hn par uje ich ye tɨkɨtɨla õrpe par uje tuu ochɨraha uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite pork nos õr ɨre ye odɨrehepe. 20 Porrosht shuu takaha par uje titɨm oso ɨr ahwoso, hn shɨ pork tanɨmɨrãha ɨr ahwoso heke oshiyeru pɨhmikɨt ochĩ̵ra kenena hn ochɨmchaha yok karsel ehet. Sehe tuu olak orar apurlo Porrosht par uje yok pwele titɨm õr erze ɨr ahwoso hn ich ye tɨkɨtɨla latɨk. 21 Titɨm olak uje Tíquico wɨchɨ Porrosht aap toy hn tahmũr pishɨ ɨre. Yelɨj sehi lahwoso. Wɨchɨ eyok Ɨrhĩch ɨbɨk toy. Tyenɨj nos tatɨm olak erze kuche uje oshiyokorĩ̵hɨ yok, hn erze pɨbiyo uje yesh tiyokõr, 22 heke tuu hno tĩ̵r olak par uje shuu erahalo uje tokolɨhɨ õryok hn par uje shuu olak aho kɨɨs. 23 Sehe tuu eyok Deych Porrosht hn eyok Ɨrhĩch Jesucristo oduhu eyok leshɨbo õr aho kɨɨs hn onahmũrye pork ye olotiis Porroshtpe. 24 Sehe tuu Porrosht dosɨr nos wɨr erze uje shish otsahmũr eyok Ɨrhĩch Jesucristo.
1 Yok Pablo. Timoteo de lɨka pahɨr. Õryok Jesucristo ɨr ɨbiyo. Oyichew ana hutɨta oyosɨm olak uje olak Porrosht aabo uje olak dechɨ dɨt Filipos hn oyosɨm toy par erze uje otɨbey olak uje olak Porrosht aabo hn par erze diácono toy. 2 Sehe oyuhu eyok Deych Porrosht hn eyok Ɨrhĩch Jesucristo odosɨr olak hn oduhu olak aho kɨɨs. 3 Uje peyucha olak ich shish tɨkɨnshɨp Porrosht par olak 4 hn shish yok ayla uje yok orar tapur Porrosht par olak 5 pork akashɨmlo yok uje tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm õr uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Uje amsahaloni par olak Porrosht aabo ɨchii akashɨmlo yok uje tanɨmɨrãha ɨr ahwoso nehech ele ahle. 6 Tɨkɨraha uje amsahaloni par Porrosht aabo ɨchii Porrosht nɨshii saraãshi olak ɨluu heke tɨkɨraha toy uje Jesucristo cheeshpo nehe ɨchii Porrosht chɨmɨt erze obiyo uje nɨshii olak aho hn shuu olak ɨluu ɨtso Jesucristo ɨr ɨluu. 7 Ich om uje peyuwo tɨsĩ̵r tuu ɨtsorz pork tahmũr olak pork akashɨmlo yok uje tiyokõr erze obiyo uje ich ompa pork wɨr uje Porrosht ɨshɨm eyoklo par uje yiyokõrlo. Kɨmɨjɨ yok dechɨ karsel ehet o kɨmɨjɨ tɨtĩ̵r lekɨtiyo shish tiyokõr erze obiyo par uje tuu ɨmeheeych uje Jesús ahwoso ich ũru uje shɨ tyenɨj ye olotiis Jesucristo par uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Ich shish akashɨmlo yok. 8 Porrosht chɨraha uje tahmũr olak shɨ ɨtso uje Jesucristo sahmũr olak. 9 Shish yok orar tapur Porrosht par uje ma ahmũrloye hn yok orar par uje Porrosht shuu erahalo uje ich ũru par uje ɨmeheeych erze õr ukushiĩ uje otata. 10 Shish yok orar tapur Porrosht par uje ahmũrlo erze uje ich ũru, heke shish olak ɨluu om. Nĩhyok ye latɨk chɨhɨ uje tata uje ahakõrlo uje mĩ̵hnɨk nehech terɨhɨ ese deeych uje Jesucristo cheeshpo nehe. 11 Shish ahakõrlo uje ich om pork ye otiislo Jesucristope par uje oso oteeychãha Porrosht hn oshuu dich. 12 Pɨshɨbo watsaklo, sehe tuu erahalo uje ochɨmchaha yok karsel ehet ich shuu Porrosht ahwoso chũr lekɨtiyo uje tata uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 13 Heke nos wɨr ohyerptoso uje otɨbey karsel hn nos wɨr oso yewo toy ochɨraha uje yok dechɨ karsel ehet shɨ pork ye tokotiis Cristope. 14 Porrosht aabo ochunt uje yok dechɨ karsel ehet heke ich okɨhniya oduurapo hn ma ye olotiis eyok Ɨrhĩchpe, heke otsanɨmɨrãha ɨr ahwoso, hn ye otola erze oso yewope. 15 Ode uje opota erze oso uje otsahmũr yok heke otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso par uje sehe oduhu oso onahmũr ɨre toy. Ode toy uje shɨ sehe onanɨmɨrãha Porrosht ahwoso par uje onarim ɨre, per yewo ode uje ich õr ɨluu om, 16 heke otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso shɨ pork otsahmũr yok. Ochɨraha uje yok dechɨ karsel ehet par uje tuu ɨmeheeych uje Jesús ahwoso ich ũru uje tata uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 17 Per yewo ode uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso shɨ par uje sehe onarim ɨre. Wɨr õr aho yuhurĩ̵sh. Shɨ pork yok de karsel ehet heke otsanɨmɨrãha oshuu ɨtsorz par uje oshuu yok ma dosdarak, 18 per par yok ich ye latɨkɨsh kɨmɨjɨ wɨr õr aho yuhurĩ̵sh o kɨmɨjɨ õr ɨluu om. Shɨ uje otsanɨmɨrãha Cristo ɨr ahwoso ich shuu yok aylpa. 19 Tyenɨj yok aylpo pork tɨkɨraha uje olak orar apurlo Porrosht par yok hn tɨkɨrahapo uje Jesucristo ɨr Ɨchɨbich takashɨm yok heke tyenɨj tɨkitokolɨhɨ karsel ehet nehe. 20 Kɨmɨjɨ oduhu yok oduhu tɨkɨtɨ o kɨmɨjɨ ye oduhu yokpe ich shish sehe ye tɨkɨtɨla õrpe hn ye tɨkɨpookpe per shish tiyokõr uje Cristo sahmũr hn shish yok narim ɨre. 21 Pork uje ehn yok ɨka shish tiyokõr Cristo ɨr ɨbiyo per uje tɨkɨtɨ shɨ ɨtso uje terz pork powich de Cristo ahɨr. 22 Kɨmɨjɨ onoymɨhɨ yok ich shish tyenɨj tiyokõr erze Cristo ɨr ɨbiyo uje bale. Ye tɨkɨraha uje ich om par tiihla. 23 Sehe takashɨm olak per sehe tɨtĩ̵r Cristo ahɨr hn ye yok pwelpe tiyokõr erze uje osiyer. Ma om par yok uje tɨkɨtɨ hn tɨtĩ̵r Cristo ahɨr, 24 per par olak ich ma om uje ehn yok ɨka. 25 Tɨkɨraha uje tyenɨj yesh yok ɨka par uje ma takashɨm olak ye otiislo Jesucristo heke olak aylpa. 26 Uje tekɨrɨhɨ olakpo nehe ich tyenɨj olak narim Jesucristo pork takashɨm yok shuu ɨtsorz. 27 Sehe tuu ahakõrlo uje ich om pork nos Porrosht aabo tyenɨj oshiyokõr uje Cristo ɨr ahwoso tata. Wɨchɨ uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Heke kɨmɨjɨ tekɨrɨhɨ olak nehe o kɨmɨjɨ ye yok pwele par uje tekɨrɨhɨ olak ich shish tukunt olak uje ye olak koswãha Cristope hn uhu olak eyuwo ɨlye uje anɨmɨrãhalo Porrosht ahwoso ich atɨmlo õr uje tyenɨj ye olotiis uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite par uje omasaha par Porrosht aabo. 28 Ye as olak ɨbe hn atɨlɨlo erze uje ye onahmũr Porroshtpe uje sehe onontew olak uje ahakõrlo erze obiyo. Uje ye atɨlɨlo õr ich Porrosht shuu ɨmeheeych uje nĩhyok õr owich Porrosht ahɨr heke tyenɨj otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe, mahn olak owich de Porrosht ahɨr. 29 Porrosht chɨbɨte uje ye otiislo Cristope hn chɨbɨte toy uje tyenɨj olak ewenta erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r olak shɨ pork ye otiislo Cristope. 30 Amloni erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r yok. Ich entlo uje yesh tĩ̵r yok ma. Wɨr uje tĩ̵r olak toy pork ode uje sehe onontew Porrosht ɨr ɨbiyo.
1 Titɨm olak par uje tɨkɨraha. ¿Je Cristo ɨr ahwoso duhu olak duurapo? ¿Je erahalo uje Cristo sahmũr olak? ¿Je duhu olak aho kɨɨs? ¿Je Porrosht Ɨchɨbich duhu ahmũrloye? ¿Je olak aho nuuna uje olak yeẽk chɨhɨ uje losuhlaap? ¿Je akashɨmloye? 2 Kɨmɨjɨ nos wɨr uje titɨm olakɨke chɨhɨ olak ɨtsorz ich uhulo yok ayla uje nos uhulo olak eyuwo ɨlye hn ahmũrloye hn akashɨlo olak eyuwo. 3 Ye ahakõrlo kuche shɨ par uje shuu olak deyo hn ye olak narim olak. Kal olak nohmɨra tyenɨj shuu deyuwo tɨsĩ̵r uje erze yewo ma õr deyo je olak. 4 Ye shɨ uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r olak ɨbiyo uje ahakõrlo shɨ par olak, per tyenɨj akashɨmlo yewo toy. 5 Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r ɨtso Cristo. 6 Cristo wɨchɨ Porrosht. Par ɨre ich ye latɨkɨsh 7 uje iim lakɨrbo par uje shuu ɨre ɨtso uje õr ɨbɨk, hn wɨchɨ shũrha hnakɨrap. 8 Uje ɨre hnakɨrap ich yelɨj narim ɨre. Shɨ shiyokõr uje Porrosht sahmũr, heke tooho kruskite uje ich dospa. 9 Heke Porrosht shuu wɨchɨ ma dich hn chɨbɨte ɨr iich ma dich je nos wɨr yewo. 10 Jesús ɨr iich ich dichpa heke nos wɨr erze uje ode poõrc hn uje ode nãhu ĩ̵rmo hn erze uje ode hnɨmich uut tyenɨj nos ocha dete hnɨmoho ɨkɨch, 11 hn tyenɨj nos oso otata uje Jesucristo wɨchɨ uu Ɨrhĩch. Uje oshuu ɨtsorz ich oshuu Porrosht uu eyok Deych ich dich. 12 Pɨshɨbo watsaklo, uje ehn yok de olak ahɨrni ich shish ahakõrlo uje titɨm olak. Ele ahle ich ye yok chɨhɨ olak ahɨrpe per sehe shish tuu ahakõrlo uje ma om par uje olak ɨluu ɨlo Jesucristo ɨr ɨluu. Shish tyenɨj atɨlɨlo erze kuche mɨhnũwo nehech olak ɨkiyo tãra hn ye ahakõrlo. Enaha olak par uje ma ahakõrlo uje Cristo sahmũr 13 pork Porrosht chish obiyoho olak aho par uje shuu olak ɨluu ɨtso ɨre pork sahmũr uje olak ɨluu ɨtso ɨre. 14 Nos wɨr erze uje tyenɨj ahakõrlo ich ye ekũna ejerpta hn ye ahakosɨlye 15 par uje ye latɨk chɨhɨ uje pwele tata uje ahakõrlo uje mĩ̵hnɨk hn shish olak ɨluu ich om, heke ɨmeheeych uje olak Porrosht aabo uje ye ahakõrlo uje mĩ̵hnɨk uje ebuhulo erze oso õr ehet uje õr kushĩyo hn õr ɨluu mɨhnũ. Heke shɨ olak ɨtso luu uje chihit nãhu ĩ̵rmo oso uje shɨ õr ɨtso dɨhlele pork wɨr ich õr ɨluu mɨhnũ, 16 hn olak shish tyenɨj anɨmɨrãhalo Porrosht ahwoso atɨmlo õr par uje omasaha par Porrosht aabo par uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Heke uje Cristo cheeshpo nehe ich yok ayla pork pɨbiyo ich tokole om olak ahɨr. 17 Kɨmɨjɨ tɨkɨtɨ nehe shɨ pork tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm olak heke ye otiislo Jesuspe, par yok ich ye latɨkɨsh kɨmɨjɨ tɨkɨtɨ ɨtsorz. Shɨ yok ayla heke olak ayla toy. 18 Hn tyenɨj olak ayla heke yok ayla toy. 19 Kɨmɨjɨ eyok Ɨrhĩch nahmũr, ich daalo arhaabo hn tuu Timoteo do tĩ̵r olak par uje teychɨm olak. Uje deeshpo nehe hn tatɨm yok uje yesh olak owich om ich tyenɨj shuu pehet kɨɨs. 20 Nĩhyok ye tish yeẽkpe uje ɨtso ɨre uje wɨchɨ sehe takashɨm olak. 21 Nos wɨr yewo uje ode lɨka shɨ oshuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ erze kuche shɨ par õr ɨre. Ye oduhu deyuwo tɨsĩ̵rpe erze Jesucristo ɨr ɨbiyo. 22 Olak erahalo uje Timoteo ɨr ɨluuta ich om. Takashɨm yok uje tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso shɨ ɨtso uje pɨkɨhnint takashɨm deych. 23 Wap sehe tɨkɨraha uje gobierno shiyokorĩ̵hɨ yok nehe hnii tuu Timoteo hno par tĩ̵r olak, 24 hn kɨmɨjɨ eyok Ɨrhĩch nahmũr, ich tekɨrɨhɨ olakpo shɨchish. 25 Sehe tuu Apafrodito do deeshɨ tĩ̵r olakpo. Wɨchɨ yok pɨshap hn pihyẽrak pork wɨchɨ Porrosht aap. Uhulo tĩ̵r yokni par takashɨm yok. 26 Sehe tuu do tĩ̵r olak pork ɨre eyucha olak hn ich dosdarak uje entloni uje permo. 27 Ich ũru uje ɨre permoni, sehe toy. Per Porrosht chuuna uje wɨchɨ losuhlaap hn sosɨr ɨre, hn uje sosɨr ɨre ich sosɨr yok toy par uje ye duhu yok ma dosdarak, pork yesh yok dosdarakɨhɨ lɨka karsel ehet. 28 Heke sehe tuu do tĩ̵r olak shɨchish par uje olak ayla uje amlo ɨrpo hn par uje ye yok ma dosdarak. 29 Asɨmlo eyok Ɨrhĩch hnechɨt uje Apafrodito taachĩ̵hɨ olak ahɨrpo. Tyenɨj olak narim erze uje õr ɨtso ɨre 30 pork uje wɨchɨ shiyokõr erze Cristo ɨbiyoni ich kasi toy. Kasi ɨr ɨkɨrĩt sɨhna ɨre uje uhulo takashɨm yok pork ye olak chɨhɨ pahɨr petɨkni par akashɨmlo yok.
1 Pɨshɨbo watsaklo, uje ehn yahpaa terɨhɨ uhurc ana hutɨta uje tichew tokosɨm olak sehe titɨm olak ahnũwo. Shish tyenɨj olak ayla pork Jesucristo wɨchɨ uu eyok Ɨrhĩch. Ye tɨrmtsɨrpe uje tichew titɨm olakpo par uje olak ma erahalo hn ye eymehilo. 2 Abeylshɨp olak par uje ye wɨr onehnyẽr olak erze hnakɨrbo uje õr ɨbiyo mɨhnũwo. Wɨr shɨ õr ɨtso erze poyto uje mɨhnũwo. Sehe odiyuhu olak yũhurrza pɨkaabɨt par uje olak yar de uje iich otsɨɨ sirkunsisyon par amsahalo par Porrosht aabo per õr ahwoso ich ye ũrpe. 3 Shɨ eyok uje yeeychãha pishɨ Porrosht pork ɨr Ɨchɨbich de eyok aho hn ich eyok ayla uje Jesucristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrni hn yelɨj eyok eyuwo tɨsĩ̵r par uje yiyokõr kuchẽrk kɨnaha par yomsaha par Porrosht aabo, shɨ eyok Porrosht aabo. Wɨr uu yar pishɨ par Porrosht aabo, ye asa waa je iich otsɨɨ sirkunsisyonpe. 4 Kɨmɨjɨ yeẽk duhu deyuwo tɨsĩ̵r par uje sehe masaha par Porrosht aap chĩ̵ra lakɨrbo ich yok ma pwele par tomsaha par Porrosht aap tuu ɨtsorz per ye jukur. 5 Ich daalo osho uje yok shũrha hn oshiyokõr yok yarta waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Yok israelya. Uu yok porokkite iich otsɨɨ Benjamín. Yok hebreoya, ye yok dihip kɨnãhape. Pɨluuta iich otsɨɨ fariseo. Ma tahmũr Porrosht ɨr ley, 6 hn tɨnaha yok par uje tiyokõr uje mɨhnɨkĩ̵hɨ erze Porrosht aabo. Nĩhyok uje yeẽk tata uje tɨkiyuwe asa Porrosht ɨr ley. 7 Yok tuu peyuwo tɨsĩ̵rni uje nos bale erze kuche par uje tiyokõr per ye jukur. Shɨ uje ye tokotiis Jesucristope wɨchɨ uje bale. 8 Nos wɨr erze kuche uje tiyokõrni ich ye jukur par uje tɨkɨraha yok Ɨrhĩch Jesucristo. Tɨkɨraha ɨre ich ma bale je nos wɨr erze kuche yewo, heke ele ahle erze kuche par yok ich ye jukur shɨ ɨtso uje nos tɨbɨte basurt. Shɨ bale uje ye tokotiis Cristope. 9 Yok de Jesucristo. Ye jukur tiyokõr erze leype uje Moisés chichewkite par uje tokoshɨ yok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Shɨ uje ye tokotiis Cristope par uje wɨchɨ ɨshɨ yok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr hn Porrosht perdonar yok. 10 Sehe tɨkɨrahapa Jesucristo hn sehe tɨkɨrahapa erze Porrosht ɨr ukurbo. Wɨchɨ uje shuu Cristo ɨkponi. Sehe shish tiyokõr erze Cristo ɨr ɨbiyo, hn kɨmɨjɨ kuche mɨhnũwo tĩ̵r yok shɨ pork tiyokõr Jesucristo ɨr ɨbiyo o kɨmɨjɨ ye tĩ̵r yokpe ich ɨtsye. Ye latɨkɨsh par yok. Sehe tokoym tiyokõr mɨhnũwo nehech yok ɨlo erze topo uje yelɨj oniyokõr uje mĩ̵hnɨk heke tokole ɨtso uje tokõya Cristo uje toni. 11 Uje Porrosht aabo õr ɨkpo nehe ich sehe tuu yok chɨhɨ õr ahɨr toy. 12 Uje hnii titɨm olakɨke tuu ɨtsorz ich ye titɨm olakpe uje yelɨj timehĩ kuche pork shish tɨkɨnãha pɨkaap. Hn yahpaa pɨluu ɨlo Cristo ɨr ɨluupe, per shish sehe tiyokõr erze uje shuu pɨluu ma om. Jesucristo wɨchɨ masahani par yok Ɨrhĩch par uje shuu pɨluu ɨtso ɨr ɨluu. 13 Pɨshɨbo watsaklo, ye titɨm olakpe uje pɨluuta ɨtso Jesucristo ɨr ɨluuta, per shish tiyokõr tuu ɨtsorz. Ye tuu peyuwo tɨsĩ̵rpe erze kuche uje tiyokõrni. Shɨ tɨnaha yok par uje tuu pɨluuta ma om ɨtso Jesucristo ɨr ɨluuta. 14 Shɨ yok ɨtso yeẽk uje uushɨ par serz ɨr premit. Heke tiyuhu yok par terz ese premit. Wɨchɨ uje yesh Porrosht tɨbeyɨhɨ wahacha poõrc par ɨshɨm yok pork ye tokotiis Jesucristope. 15 Nos wɨr olak uje ye olak koswãha eyok Ɨrhĩch ich tyenɨj nos uhulo olak eyuwo ɨlo yok. Kɨmɨjɨ olak yeẽk eyuwo tɨsĩ̵r kɨnaha, ye ɨlo uje titɨm olakɨke ich Porrosht tyenɨj shuu erahalo uje pahwoso ich ũru. 16 Nos wɨr uje Porrosht shuu yɨrahalo ich tyenɨj yiyokõrlo hn ye yukwimlo. 17 Pɨshɨbo watsaklo, sehe tuu eẽtlo yok, hn eychɨmlo olak ehet yeniipo uje otseẽt yok par uje olak yewo otseẽt õr. 18 Shish titɨm olakni nehech ele ahle ich titɨm olakpo uje ich okɨhniya uje otsotiis Jesús uje tooho krus eeych par uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Shɨ pork tahmũr olak ich titɨm olak nehech uhulo tɨkiyer. 19 Uje terɨhɨ õr uhurc nehe ich otĩ̵r urhuta bahluta ehet. Wɨr shɨ oshuu deyuwo tɨsĩ̵r oposo, hn erze mɨhnũwo uje shish oshiyokõr tyenɨj shuu opook per ye opookpe. Shɨ onarim ɨre pork oshiyokõr oshuu ɨtsorz. Shɨ oshuu deyuwo tɨsĩ̵r erze kuche uje de nãhu ĩ̵rmo, 20 per eyok kɨnãho. Eyoklo owich de wahacha poõrc. Shɨ yiyemlo eyok Ɨrhĩch Jesucristo uje cheeshpo nehe tãra poõrc uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrni. 21 Ɨre tyenɨj shuu eyok yũhurrza kɨnaha, shuu ɨtso neyũhurrza chĩ̵ra lakɨrbo. Ɨr ukurbo deyo de heke deeych yet nehe hn nos shuu oshiyokõr uje ɨre sahmũr.
1 Pɨshɨbo watsaklo, tahmũr olak hn sehe tekɨrɨhɨ olak. Olak uje uhulo yok ayla. Uje amsahalo par olak Porrosht aaboni ich uhulo pɨbiyo tokole ich ompa. Sehe tuu ye otiislo eyoklo Ɨrhĩch hn ye olak koswãha ɨre. 2 Evodia hn Síntique, sehe tuu olak eyuwo ɨlyẽr pork olak Porrosht eebe. 3 Owa sham uje abey Porrosht aaboho wahacha, shish yakɨsho eyok ɨbiyo. Sehe tuu akashɨm Evodia hn Síntique uhu õr eyuwo ɨlyẽr. Erze tɨmcher otakashɨm yokni uje tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Shɨ õr ɨtso Clemente uje takashɨm yokpo hn erze yewo uje ode lɨka pahɨr. Wɨr õr iiyo de asa hutɨta uje de poõrc uje nos wɨr oso õr iiyo de uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 4 Titɨm olak. Shish tyenɨj uhu olak ayla pork Jesús wɨchɨ uu eyok Ɨrhĩch, hn titɨm olakpo. Uhu olak ayla. 5 Nos akashɨmlo oso par uje ochɨraha uje olak ɨle om. Eyok Ɨrhĩch yej taãchpo. 6 Ye atɨlɨlo latɨk, per shish olak orar apurlo Porrosht hn asɨmlo ɨre hnechɨt par erze uje apurlo. 7 Heke Porrosht shuu olak aho kɨɨs. Erze yewo ye odɨrehepe ɨnaapo heke olak aho kɨɨs shuu ɨtsorz. Uje olak aho kɨɨs ich ye eenɨlo kuchepe par uje atɨlɨlo, hn ye olak eyuwo tɨsĩ̵rpe pork olak de Jesucristo. 8 Pɨshɨbo watsaklo, ich yej terɨhɨ ana hutɨta uhurc per sehe titɨm olak erze kuche ma. Sehe tuu olak eyuwo tɨsĩ̵r erze uje ich ũru hn erze uje shuu oso õr ɨluu om, hn erze uje oshiyokõr om uje Porrosht sahmũr, hn nos wɨr kuche uje shuu oso otsahmũrye, hn nos wɨr kuche uje oso ochɨraha uje ich om, hn nos wɨr kuche uje shuu oso õr eyuwo omɨhɨye, hn nos wɨr kuche uje shuu oso onɨna Porrosht. Wɨr tyenɨj yuhu eyok eyuwo tɨsĩ̵r, hn ye yuhu eyok eyuwo tɨsĩ̵r erze kuche mɨhnũwo uje hnakɨrbo hn tɨmcher oshiyokorĩ̵hɨye. 9 Nos ahakõrlo erze uje tiyokorãha olakni, hn ahakõrlo erze uje titɨm olakni, hn ahakõrlo uje entlo uje tãra yok, hn erze uje amlo uje tiyokõr. Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich olak aho kɨɨs pork Porrosht de olak. 10 Ich yok ayla hn tɨkeeychãha eyoklo Ɨrhĩch uje akashɨmlo yokpo. Ye titɨm olakpe uje ekeylo yok pork tɨkɨraha uje sehe akashɨmlo yok per ye olak pwelpe. 11 Yelɨj tipuuhnɨm yeẽk uje kuche nihyokĩ̵hɨ pahɨr, pork ele ahle ich tɨkɨraha kɨmɨjɨ kuche kɨhniya chɨhɨ pahɨr o kɨmɨjɨ nihyokĩ̵hɨ pahɨr ich shish tuu pehet kɨɨs. 12 Tɨkɨraha tuu pehet kɨɨs uje kuche nihyokĩ̵hɨ pahɨr hn tɨkɨraha tuu pehet kɨɨspo uje kuche kɨhniya de pahɨr. Kɨmɨjɨ mĩ̵hnɨk tĩ̵r yok o kɨmɨjɨ om ich shish tuu pehet kɨɨs. Kɨmɨjɨ oposo nihyokĩ̵hɨ pahɨr o kɨmɨjɨ chɨhɨ pahɨr hn uje kuche kɨhniya de pahɨr o kɨmɨjɨ nihyokĩ̵hɨ pahɨr ich shish tuu pehet kɨɨs. Ich kwestpa uje oso ochɨraha erze ɨluu par shish shuu õr aho kɨɨs. 13 Nos yok pwele tiyokõr tuu ɨtsorz pork Jesucristo takashɨm yok chĩ̵ra lakɨrbo. 14 Ich ompa uje akashɨmlo yok uje ehn erze kuche mɨhnũwo tĩ̵r yok. 15 Olak uje ebuhulo ese dɨt Filipos uje dechɨ hnɨmich Macedonia, uje titɨm olak Porrosht ahwoso wapni hn tɨkɨtokolɨhɨchɨs olak ahɨr par uje tɨtĩ̵r hnɨmich yet, ich erahalo uje nĩhyok iglesya uje takashɨm yok, shɨ olak. 16 Uje yok dechɨs ese dɨt Tesalonicani ich shish uhulo otõhwa hnote oshɨm yok par uje akashɨmlo yok. 17 Ye tuu peyuwo tɨsĩ̵rpe par uje tuu asɨmlo yok kuche. Ich tahmũr uje Porrosht ɨshɨmɨhɨ olakpo ich ma kɨhniya je uje asɨmlo yok. 18 Epafrodito nos ɨshɨm yok erze uje uhulo tõhwa par uje ɨshɨm yok. Erze uje asɨmɨhɨlo yok ich iyuwe uje yok nesita. Wɨr shɨ ɨtso erze kuche uje aat ehmuuj uje oshɨmɨhɨ Porrosht uje ɨre sahmũr. 19 Porrosht ich ɨrhĩch dich, heke ich nos ɨshɨm olak erze kuche uje olak nesita pork olak de Jesucristo. 20 Sehe tuu shish nos yeeychãhalo uu eyok Deych. Uje yuhulo ɨtsorz ich ɨhĩ̵rtpa. 21 Nos tokosɨm olak saludo uje ye otiislo Jesucristope. Eyok leshɨbo uje ode lɨka pahɨr oshɨm olak saludo toy. 22 Nos wɨr Porrosht aabo yewo uje ode lɨka dɨt oshɨm olak saludo, hn erze uje ode wahacha rey Cesar ihyuch otatɨm yok par uje oshɨm olak saludo toy. 23 Sehe tuu eyok Ɨrhĩch Jesucristo dosɨr olak.
1 Yok Pablo. Yok Jesucristo ɨr apóstol pork Porrosht sahmũr uje tiyokorãha oso ɨr ahwoso. Timoteo de lɨka pahɨr. 2 Oyuhu yet chichew ana hutɨta par tokosɨm olak uje olak Porrosht aabo uje olak dechɨ dɨt Colosas uje ye otiislo Cristope. Sehe tuu Porrosht uu eyok Deych dosɨr olak hn duhu olak aho kɨɨs. 3 Shish õryok orar par olak hn oyɨna Porrosht uu eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr Deych, 4 pork oyunt uje olak ye otiislo Jesucristope, hn nos ahmũrlo Porrosht aabo yewo 5 pork olak erahalo erze premyo uje ich ɨhĩ̵rtso uje Porrosht yesh tɨbeyɨhɨ wahacha poõrc par olak. Uje entloni erze uje ich ũru uje Jesús tokite hn ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr ich entlo toy erze uje dechɨ poõrc wɨr par olak. 6 Yeẽk de uje shiyokorãha olakni shuu ɨtsorz hn otatehe ĩ̵rmo lekɨtiyo toy. Oso ich okɨhniya lekɨtiyo uje ye olotiispe erze ahwoso heke oshiyokõr uje ich om hn shish ma okɨhniya uje ye olotiispe shɨ ɨtso uje tokolɨhɨ olak uje entloni hn erahalo uje ich ũru uje Porrosht sahmũr olak. 7 Epafras wɨchɨ shiyokorãha olakni. Wɨchɨ õryok leshap toy uje oyahmũrpa. Shiyokõr Porrosht ɨbiyo ɨtso õryok hn yelɨj sehi lahwoso uje tata. Uje tatɨm olak Cristoni ich takashɨm õryok oyiyokõr Cristo ɨr ɨbiyo. 8 Wɨchɨ tatɨm õryok uje Porrosht Ɨchɨbich shuu ahmũrloye. 9 Ese deeych uje tatɨm õryok shuu ɨtsorz nehech ele ahle shish õryok orar par olak par uje Porrosht Ɨchɨbich shuu olak eykdeyo par uje erahalo uje Porrosht sahmũr. 10 Oyapur Porrosht par uje ahakõrlo uje ich om pork olak ɨr aabo hn ɨr aabo tyenɨj oshiyokõr uje eyok Ɨrhĩch sahmũr. Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich shish ahakõrlo uje ich om hn shish ma erahalo Porrosht ɨr ɨluu. 11 Oyapur Porrosht toy par uje ɨshɨm olak ukurbo par uje olak ewenta nos wɨr erze kuche uje tĩ̵r olak. Ɨr ukurbo deyo de uje ɨre pwele ɨshɨm olak par uje shish entɨloye hn shish olak ayla. 12 Heke shish enɨlo eyok Deych Porrosht pork wɨchɨ nɨshii olak par uje etĩ̵rlo ɨre ahɨr nehe hn ɨshɨm olak erze uje ich ɨhĩ̵rtso uje tyenɨj ɨshɨm daabo nehe wahacha Porrosht ahɨr uje luu chihit orĩ̵hɨ. 13 Porrosht chiyuhu eyokɨhɨ Satanás hme uje shɨ ɨtso uje eyok de dɨhlelta hn chɨbɨte eyok Deyjɨt hme. Ich sahmũrpa Deyjɨt. 14 Wɨchɨ uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr hn Porrosht perdonar eyok erze kuche mɨhnũwo uje yiyokõrlo. 15 Cristo wɨchɨ seẽtshɨp ɨr Deych Porrosht. Nĩhyok ye latɨk nomo ɨr Deych. Cristo ich ma dich je nos wɨr kuche uje Porrosht shiyokõrkite. 16 Cristo nos shiyokõr kuche uje de poõrc hn uje de lɨka hnɨmich, erze uje eyok pwele yomo hn erze uje ye eyok pwele yomope, ɨtso erze anjele uje ye eyok pwele yomo õrpe, erze anjele uje õr ukurbo deyo hn erze uje õr ukurbo yerɨj deyo hn erze uje õr ukurbo arhaabo hn erze uje ma õr ukurbo pɨkaap. Nos wɨr õr ɨre wɨr uje Porrosht shuu Cristo shiyokõrkite par uje wɨr oshuu Cristo dich. 17 Cristo ɨchii dekite ehn yahpaa nos kuche chɨhɨpe. Porrosht shuu wɨchɨ nos tɨbey erze kuche par uje ye nɨhna ɨrpe. 18 Cristo wɨchɨ shɨ ɨtso Porrosht aabo õr huta hn Porrosht aabo wɨr shɨ õr ɨtso Cristo ɨr yũhurrza. Wɨchɨ webich osht uje tokolɨhɨ erze topo õr ahɨrkite hn ich ye toypo par uje wɨchɨ ich ma dich je nos wɨr kuche hn ich ma dich je nos wɨr oso toy, 19 pork Porrosht sahmũr uje Cristo ɨr ɨluu shɨ ɨtso ɨr ɨluuta. 20 Porrosht chiihla Jesuskite par uje shuu oso õr aho kɨɨsɨhɨ ɨre, erze uje de lɨka hnɨmich hn erze uje de wahacha poõrc. Shɨ uje tooho krus eeychkite hn ɨr armɨsta noshɨ ich shuu nos õr aho kɨɨsɨhɨ Porrosht. 21 Titɨm olak uje antkite ich olak dukuhlehe Porrosht hn olak eyuwo mɨhnũwo heke shuu ey olak ɨmãha Porrosht pork shish ahakõrlo uje ich mɨhnũwo, 22 per ele ahle ich olak aho kɨɨsɨhɨ Porrosht shɨ pork Cristo ɨshɨm ɨre oso hn oshuu oshuu toy par uje hnoy olak seya olak Porrosht ahɨr nehe. Ese deeych uje hnoy olak shuu ɨtsorz ich olak ɨluu ɨtso Cristo ɨr ɨluu. Nĩhyok ye latɨk pwele tata uje olak hnɨtew dechɨ 23 kɨmɨjɨ ye otiislo Cristope hn ye olak koswãha. Shɨ olak ɨtso uhwɨrbe uje ochihitsɨm hn oshiyeru hn ich etan. Ye ompe uje moymlo uje anemlo par etĩ̵rlo olak owich uje de Porrosht ahɨr pork Jesús ɨshɨ olak hnɨtewni. Wɨr erze ahwoso uje entloni, hn wɨr erze uje otsanɨmɨrãha otatɨm erze oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo. Yok Pablo uje tomsaha par uje tanɨmɨrãha erze ahwoso toy. 24 Titɨm olak uje ich pehet kɨɨs uje oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ yok par olak. Erze mɨhnũwo uje tĩ̵r yok wɨr shɨ ɨtso uje Cristo tatni uje tyenɨj tokolɨhɨ yok par uje takashɨm erze Porrosht aabo yewo. Porrosht aabo wɨr shɨ õr ɨtso Cristo ɨr yũhurrza. 25 Porrosht chiihla yok par ɨr ɨbɨk par uje tokosɨr olak hn nos tiyokorãha olak erze ɨr ahwoso. 26 Antni Porrosht ye duhu oso odɨrehepe uje dihipo kɨnãho tyenɨj omasaha par ɨr aabo, per ele ahle ich shuu laabo ochɨraha. 27 Porrosht sehe duhu odɨraha erze uje ye oso odɨraha petɨkni. Erze ahwoso uje shuu ochɨraha tata shuu ɨtsorz ɨm: --Cristo tyenɨj de olak aho uje olak dihipo kɨnãho par uje erahalo uje olak owich de Porrosht ahɨr hn shɨ anemlo uje etĩ̵rlo poõrc nehe.-- 28 Heke nos oyitɨm õr uje Cristo tooho krus eeychni par õr. Uje tiyokorãha õr ich tiyokorãha õrpa par uje ochɨraha hn ye otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe. Shish oyakɨt õr par uje deeych yet nehe hn oyukwi õr oyeya õr Porrosht ɨkɨch. Ich õr ɨluu ɨhɨr pishɨ ɨtso Cristo ɨr ɨluu. 29 Uje tiyokõr ahnũwo obiyo tuu ɨtsorz, ich tɨnaha yok hn Cristo takashɨm yok chĩ̵ra lakɨrbo.
1 Sehe tuu erahalo uje tɨnaha yok par uje tokosɨr olak, hn par erze Porrosht aabo yewo uje ode wahacha dɨt Laodicea, hn par nos wɨr Porrosht aabo yewo uje yelɨj onomo yok. 2 Shish tiyokõr tuu ɨtsorz par uje tuu olak duurapo hn par uje tuu erze Porrosht aabo yewo oduurapo par uje shish otsahmũrye. Heke erahalpa erze uje Porrosht ye duhu yewo odɨrehepe. Wɨr erze Cristo ɨr ɨluu. 3 Cristo nos chɨraha kuche hn ɨre pwele shuu erahalo toy. 4 Ahnũwo uje titɨm olakɨke wɨr par uje erahalo par uje nĩhyok ye latɨk pwele sehnyẽr olak. Wɨr ochɨrahapa ochiilehet par otsehnyẽr oso. 5 Yok Pablo. Ye yok chɨhɨ olak ahɨrpe, per tɨbɨte shɨ ɨtso uje pɨchɨbich de olak ahɨr. Ich pehet kɨɨs uje olak aho kɨɨsɨhɨye hn yelɨj olak koswãha Cristo. 6 Shɨ ye otiislo eyok Ɨrhĩch Jesucristo petɨkni heke amsahalo par olak Porrosht aabo. Ele ahle shɨ tyenɨj ma ye otiislo ɨre par uje ahakõrlo uje ɨre sahmũr. 7 Heke olak ɨtso erze pohɨr uje ich uro yaka hn ye kaype. Ye otiislo Cristo hn shish ma ye otiislo ɨre shɨ ɨtso uje oshiyokorãha olakni, hn shish tyenɨj enɨlo Porrosht. 8 Titɨm olak par uje abeylshɨp olak par uje nĩhyok ye latɨk pwele sehnyẽr olak chĩ̵ra deyuwo uje ye ũrpe. Erze õr ahwoso ich ye jukur pork õr ahwoso ye ɨlope uje Cristo shiyokorãha oso. Wɨr shɨ otata uje õr poruwo wɨshɨ otata. Erze õr ahwoso shɨ tãra demonyo, ye tãra Cristope. 9 Nos wɨr Porrosht ukurbo hn ɨr eyuwo nos de Cristo, 10 hn Cristo nos de olak aho heke Porrosht ukurbo hn ɨr eyuwo de olak toy. Cristo ich ma dich je nos wɨr erze uje õr ukurbo deyo de. 11 Olak de Cristo heke ich shɨ ɨtso uje Cristo chɨbɨte olak asa yarta waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon, per ye waa yarta yatape waa je hnakɨrbo ochɨbɨte õr uje ochiyuhu õr yũhurrza pɨkaabɨt. Asa yarta waa je Cristo chɨbɨte olak wɨchɨ uje chiyuhu olak ɨluu mɨhnũ. 12 Uje otohɨrm olak ich shɨ ɨtso uje ochihitsɨm olak hnɨmich uut, hn uje ochiyuju olak hnɨmich uut, hn uje ochiyuhu olak awɨt uut ich shɨ ɨtso uje olak ɨkpo hn mẽylo Cristo uje ɨkpo pork ye otiislope uje Porrosht shuu Cristo ɨkponi hn tokolɨhɨ erze topo õr ahɨr. 13 Antni ahakõrlo kuche mɨhnũwo heke shɨ olak ɨtso topo. Nĩhyok ye yarta chɨhɨ olak ahope waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon. Olak ɨluu shish mɨhnũ pork ye Porrosht diyuhupe, per ele ahle ich olak Porrosht aabo heke ɨshɨm olak ese ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre pork ye otiislo Cristope hn ɨre perdonar olak nos wɨr kuche mɨhnũwo uje ahakõrlo. 14 Yiyokõrlo uje ich mɨhnũwoni. Yiyuwe Porrosht ɨr ley per Cristo nos ɨshɨ eyok hnɨtew uje de Porrosht ahɨr shɨ ɨtso uje nos chichew erze mɨhnũwo uje yiyokõrlo chɨbɨte hutɨta hn chɨbɨte asa hutɨta krus eeych hn chiwa klabo pork wɨr uje Cristo ɨshɨ uje tooho krus eeychkite. 15 Cristo nos serz erze demonyo uje õr ukurbo deyo de hn erze yewo, hn chɨbɨte orhõta uje serz õr. Uje Cristo tooho krus eeych ich nos serz õr. 16 Heke titɨm olak par uje ye uhu onehnyẽr olak erze uje otata uje ahakõrlo mɨhnũwo. Sehe onarim olak erze oposo uje elɨlo hn erze uje ehelo, hn sehe oduhu ahakõrlo õr ahmiyo uje õr ɨre otsahmũr o sehe oduhu ahakõrlo uje otsahmũr uje shekurko toy o kɨmɨjɨ sabta. 17 Nos wɨr erze ahwoso uje otatɨm olak wɨr shɨ Porrosht sɨteẽta Cristo uje shiyokor uje taachĩ̵hɨ nãhu ɨrmõkite. Jesucristo wɨchɨ ich ũrpa, per erze israel oso õr ahmyo uje oshiyokõr wɨr shɨ Porrosht sɨteẽta Cristo hn tyenɨj oym erze õr ahmyo uje sɨteẽta ɨre pork Cristo taãchkite. 18 Ye eẽtlo erze uje sehe onehnyẽr olak. Shɨ sehe oduhu enaha olak premit heke sehe oduhu eeychãhalo anjele. Wɨr otata uje õr ukurbo de shɨ pork omo hn ochɨkẽra anjele. Shɨ onarim ɨre, per shɨ tãra õr eyuwo uje oshuu tɨsĩ̵r erze mɨhnũwo. 19 Oym erze ahwoso uje ich ũru uje tãra Cristo. Wɨchɨ shɨ ɨtso uu Porrosht aabo õr huta, hn Porrosht aabo wɨr shɨ õr ɨtso Cristo ɨr yũhurrza. Oso otɨbey neyũhurrza heke otaak par uje õr ukurbosh, hn õr ɨtɨso tehĩye par uje ochishew obiyo hn nos tokole om pork õr ɨkiyo om heke ich õr kresa. Shɨ ɨtso oso õr huta uje tɨbey õr yũhurrza ich shɨ ɨtso uje Cristo nos tɨbey Porrosht aabo hn shish ma shuu õr ɨluu ɨtso deluu. Wɨchɨ uje Porrosht sahmũr. 20 Moymlo uje ahakõrlo erze kuche mɨhnũwo shɨ uhulo ɨtso uje atɨlo mẽylo Cristo uje toni. Erze mɨhnũwo tãra demonyo uje tɨbey oso uje ye odɨraha Porroshtpe uje ode nãhu ĩ̵rmo per Cristo chiyuhu olakɨhɨ demonyo õr hme. ¿Ɨnaapo heke sehe eeshlopo ahakõrlo erze kuche mɨhnũwo shɨ ɨtso uje olak de õr hmepo? ¿Ɨnaapo ahakõrlo erze õr ley uje oshɨm olak? 21 Otatɨm olak otsɨɨ: --Ye asɨlo, hn ye elɨlo, hn ye akahɨrlo.-- 22 Per nos wɨr kuche Porrosht chɨbɨte par sosɨr oso hn erze kuche shɨ sɨhna ɨre shɨchish. Erze õr ley uje otatɨm olak shɨ tãra oso õr eyuwo 23 hn shuu oso õr eyuwo tɨsĩ̵r uje erze ley ich om hn shuu oso oteeychãha Porrosht, hn erze ley ye duhu onarim ɨrpe hnii shuu oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ neyũhurrza, per erze ley ye jukur par uje sontew erze õr ɨluu mɨhnũ.
1 Titɨm olak uje moymlo olak ɨluu mɨhnũni ich shɨ ɨtso uje atɨlo hn mẽylo Cristo uje toy hn mẽylo ɨre uje ɨkpo pork olak ɨluu ich ahle, heke tyenɨj ahmũrlo erze kuche uje de poõrc. Cristo dechɨ, hn yesh sakaha Porrosht ɨr waãchta pork wɨchɨ ich dich toy. 2 Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r erze kuche uje de Porrosht ahɨr, hn ye shɨ uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r erze kuche uje de nãhu ĩ̵rmo. 3 Olak ich moymloni erze kuche mɨhnũwo uje ahakõrlo shɨ ɨtso uje atɨloni, hn Cristo tɨbey olak ɨkɨritĩ̵hɨ Porrosht ahɨr. 4 Cristo wɨchɨ uje ɨshɨm eyok ese ɨkɨrĩt. Uje cheeshpo tĩ̵r hnɨmich nehe ich olak mẽylo ɨre, hn ɨre ich hũrpa. 5 Heke titɨm olak, moymlo erze kuche mɨhnũwo uje de nãhu ĩ̵rmo shɨ ɨtso uje atɨlo. Erze mɨhnũwo uje oso oshiyokorĩ̵hɨye wɨr tata shuu ɨtsorz. Ich mĩ̵hnɨk uje hnakɨrbich hn tɨmcharrza ye onõyhi pishye ahɨrpe hn shɨ omuhuye ahɨr. Ich mĩ̵hnɨk uje tɨmcher tɨmcher õhyiyer ahɨr, hn ich mĩ̵hnɨk uje hnakɨrbo hnakɨrbo õhyiye ahɨr. Ich mĩ̵hnɨk uje yeẽk sahat loshɨpɨt, hn ich mĩ̵hnɨk uje yanak shuu loshɨpɨt sahat ɨre. Ich mĩ̵hnɨk uje pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine oshiyokorĩ̵hɨye oshuu ɨtsorz. Ye ompe uje sehe ahakõrlo uhulo ɨtsorz, hn ich ye ompe uje uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r erze kuche mɨhnũwo. Ye ompe uje ekutɨrãha olak kuche pork uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich shɨ ɨtso uje eeychãhalo erze olak kuche eylo olak porroshtɨhɨ. 6 Nos wɨr erze kuche mɨhnũwo uje titɨm olakɨke uje oso oshiyokõr oshuu ɨtsorz ich tyenɨj shuu Porrosht chesdelpa nehech sepyẽr õr. 7 Antni olak ɨluu ɨtso õr heke ahakõrlo uhulo ɨtsorz, 8 per ele ahle ich tyenɨj nos moymlo ahakõrlo erze mɨhnũwo. Moymlo uje aas olak uulo shɨchish, hn moymlo uje ehmerlo olak ehemurc olak aho. Ye uhu olak ɨljaabo, hn moymlo uje athɨlo olak ukushiĩhi oso par uje uhu otsɨtak yet. Ye eyuhu olak ahwoso mɨhnuwõho olak ahwo, 9 hn ye ata olak ukushiĩhiye, pork moymlo erze olak ɨluu ɨler uje ich mɨhnũ uje wapni shish ahakõrlo. 10 Uhu olak ɨluu ahle uje yesh Porrosht nɨshii par uje ich uhurc nehe hn olak ɨluu ɨtso Porrosht ɨr ɨluu. Wɨchɨ uje shuu olak ɨluu ahle. 11 Ye latɨkɨsh kɨmɨjɨ olak griego yewo o kɨmɨjɨ olak israel yewo. Kɨmɨjɨ olak yarta de waa je iich otsɨɨ sirkunsisyon, o kɨmɨjɨ nĩhyok ich ye latɨkɨsh. Hn ye latɨkɨsh kɨmɨjɨ olak dihipo kɨnãho uje ye odɨraha latɨk o kɨmɨjɨ olak dihipo kɨnãho uje ma ye odɨraha latɨk. Ye latɨkɨsh kɨmɨjɨ olak õr yɨlo o kɨmɨjɨ ye õr yɨlope. Shɨ uje yɨrahalopa Cristo wɨchɨ uje ma om. 12 Titɨm olak uje Porrosht chiihla olak par olak ɨr aabo pork sahmũr olak hn sehe duhu olak ɨluu ɨlo deluu, heke tyenɨj eenɨlo erze uje õr losuhlaabo hn osɨrlo õr. Shish tyenɨj osɨrlo yewo, hn ye olak narim olak. Ye owãhaloye per tyenɨj eenthɨloye. 13 Tyenɨj olak ewenta olak leshɨbo hn uje olak yeẽk niyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ leshɨbich ich tyenɨj duhu dehet kɨɨsɨhɨ ɨre hn dɨkey uje shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ ɨre shɨ ɨtso uje eyok Ɨrhĩch perdonar eyok. 14 Per kɨmɨjɨ ahmũrloye ich ma om par olak je nos wɨr erze ahwoso yewo uje titɨm olakɨke pork uje ahmũrloye ich nos olak aho kɨɨsɨhɨye hn ye etakloyepe. 15 Cristo wɨchɨ uje shuu olak aho kɨɨs pork shuu erahalo uje ich om par ahakõrlo, heke shɨ ahakõrlo uje shuu olak aho kɨɨs. Porrosht chiihla olak par uje shɨ olak weeta nohmɨra shɨ ɨtso Cristo ɨr yũhurrza, hn shish tyenɨj enɨlo Porrosht. 16 Enaha olak par uje erahalopa Cristo ɨr ahwoso. Ahakorãhaloye hn akɨtloye hn uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r uje ich om par atɨmloye. Ye uhulo olak koswãha uje eeychɨlo eẽtlo salmo hn eẽtlo imno hn korito hn enɨlo Porrosht. 17 Nos wɨr erze uje ahakõrlo hn nos wɨr erze uje athɨlo wɨr uje tyenɨj uhulo tokole om pork Jesús wɨchɨ uu eyok Ɨrhĩch hn ahakõrlo par ɨre, hn tyenɨj enɨlo Porrosht uu eyok Deych hn ẽrlo eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr iich. 18 Titɨm olak tɨmcher, tyenɨj ahakõrlo uje olak abich tatɨm olak pork eyok Ɨrhĩch sahmũr uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz. 19 Hn titɨm olak hnakɨrbo, olak tyenɨj ahmũrlo olak ɨrẽhte hn ye abɨterlo õr. 20 Hn titɨm olak pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine, nos tyenɨj ahakõrlo uje olak deych hn olak data otatɨm olak pork eyok Ɨrhĩch sahmũr uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz. 21 Hn titɨm olak hnakɨrbo uje olak aabo ode, ye ahakoslo õr nehech uhulo ochesdelo. Kɨmɨjɨ uhulo õr dosdarak ich ye uhulo duurape. 22 Hn titɨm olak uje olak õr yɨlo, tyenɨj nos ahakõrlo uje olak yɨnsɨro otatɨm olak. Ye shɨ uje oteychɨm olak ich hnii eyuhulo olak. Ye uhu olak aho yũhɨrsh. Tyenɨj ahakõrlo uje titɨm olakɨke pork atɨlɨlo eyok Ɨrhĩch Jesucristo. 23 Nos wɨr erze uje ahakõrlo ich tyenɨj enaha olak par uje ahakõrlo shɨ ɨtso uje ahakõrlo par eyok Ɨrhĩch, ye shɨ par hnakɨrbope. 24 Uje aachĩ̵hɨlo eyok Ɨrhĩch ahɨr nehe ich erahalo kɨmɨjɨ ahakõrlo uje om uje olak de nãhu ĩ̵rmo, ich ɨshɨm olak erze kuche uje de ɨre ahɨr wahacha poõrc, pork uje ahakõrlo olak ɨbiyo ich ahakõrlo Cristo ɨr ɨbiyo. Wɨchɨ uu olak Ɨrhĩch pisht. 25 Yeẽk uje shiyokõr uje ich mɨhnũwo, Porrosht tyenɨj shuu erze kuche mɨhnũwo cheeshpo tĩ̵r ɨre nehe. Ye olak kɨnãhope pork Porrosht ye duhu yewo õr kɨnãhope hn duhu yewo õr kɨnãho. Shuu nos õr ɨtsye.
1 Titɨm olak uje olak yɨlo hn olak yɨle ode, tyenɨj enshiilo õr. Erahalo uje olak Ɨrhĩch de toy, wɨchɨ uje de poõrc. 2 Nos titɨm olak par uje shish olak orar apurlo Porrosht. Uje olak orar ich enɨlo Porrosht hn ye uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r kɨnãha. 3 Olak orar toy apurlo Porrosht par õryok par uje Porrosht duhu tokole uje õryok pwele oyanɨmɨrãha ɨr ahwoso oyitɨm erze oso uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Ye nos odɨrehepe uje Cristo shiyokorĩ̵hɨ õrni shuu ɨtsorz. Shɨ pork tanɨmɨrãha ɨr ahwoso heke ochɨmchaha yok karsel ehet. 4 Olak orar apurlo Porrosht par uje tuu ɨmeheeych uje titɨm õr Cristo, pork tyenɨj tiyokõr tuu ɨtsorz par uje ochɨraha. 5 Ahakorĩ̵hɨlo om õr ɨle ɨkɨch erze uje ye õr Porrosht aabope par uje kɨmɨjɨ onahmũr ich olak pwele atɨmlo õr Cristo. Ye moymlo õr per ahakorãhalo õr. 6 Shish uhu olak ahwoso om shɨ ɨtso sal uje ich om par oposo par uje erahalo erze ahwoso uje ich om par atɨmlo õr erze uje sehe odɨraha, hn ye ehnewlo olak ahwoso uje atɨmlo õr. 7 Titɨm olak uje Tíquico wɨchɨ eyok leshap uje tahmũrpa. Yelɨj sehi lahwoso uje tata. Wɨchɨ takashɨm yok uje tiyokõr eyok Ɨrhĩch ɨr ɨbiyo. Tyenɨj tatɨm olak nos wɨr kuche uje tokolɨhɨ yok, 8 heke tuu hno tĩ̵r olak par uje shuu erahalo erze uje tokolɨhɨ yok hn par uje shuu olak duurapo. 9 Tuu Onésimo hno ĩya ɨre. Wɨchɨ eyoklo leshap toy uje tahmũrpa. Yelɨj sehi lahwoso, shish shiyokõr. Wɨchɨ olak ɨhnapsa. Wɨr tyenɨj nos otatɨm olak erze kuche uje tokolɨhɨ õryok. 10 Aristarco ɨshɨm olak saludo. Wɨchɨ pihyẽrak. Oshiyeru toy ochɨbɨte pahɨr ele karsel ehet. Marcos ɨshɨm olak saludo toy. Wɨchɨ Bernabé ɨr primo. Kɨmɨjɨ Marcos taachĩ̵hɨ olak ahɨr nehe ich enshiilo ɨre shɨ ɨtso uje asa hutɨta yata tata uje tokosɨm olakni. 11 Jesús ɨshɨm olak saludo toy. Wɨchɨ iich yet otsɨɨ Justo. Marcos hn Justo wɨr pɨhnapso israel yewo uje õya erze pihyẽre yewo uje otakashɨm yok tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso par uje oyuhu oso omasaha par Porrosht aabo. Marcos hn Justo oshuu pehet kɨɨs. 12 Epafras ɨshɨm olak saludo toy. Wɨchɨ olak ɨhnapsa, hn wɨchɨ Jesucristo ɨr ɨbɨk. Shish sɨnaha ɨre par uje ɨre orar sapur Porrosht par olak par uje ye olak koswãha ɨre, hn par uje erahalo nos wɨr erze uje Porrosht sahmũr uje ahakõrlo. 13 Tɨkɨraha uje Epafras shish shuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ olak hn ɨre orar par olak hn erze Porrosht aabo yewo toy uje odechɨ dɨt Laodicea hn par erze uje odechɨ dɨt Hierápolis. 14 Lucas ɨshɨm olak saludo toy. Wɨchɨ lotor, hn tahmũrpa ɨre. Demas ɨshɨm olak saludo toy. 15 Atɨmlo erze Porrosht aabo uje ode wahacha dɨt Laodicea uje tokosɨm õr saludo toy. Atɨmlo asa Ninfa toy hn nos wɨr Porrosht aabo uje shish otakasho lahwichɨhɨ ɨr ihyuch uje tokosɨm õr saludo toy. 16 Uje nos olak ler asa hutɨta nehe ich sehe tuu asɨmlo erze Porrosht aabo uje odechɨ dɨt Laodicea par uje õr ler toy, hn tyenɨj olak ler toy asa hutɨta uje tichewni hn tokosɨm erze Porrosht aabo uje odechɨ dɨt Laodicea. 17 Sehe tuu atɨmlo Arquipo par uje niyokõr erze obiyo uje eyok Ɨrhĩch ɨshɨm ɨre par uje shiyokõr. 18 Yok Pablo. Tuu ochichew ana hutɨta per ana hutɨta uhurc ich yok tichew par uje erahalo uje tãra yok. Tokosɨm olak saludo. Sehe tuu shish olak orar apurlo Porrosht par yok pork yesh yok de karsel ehet. Sehe tuu Porrosht dosɨr olak.
1 Yok Pablo. Silvano hn Timoteo ode pahɨr. Oyichew ana hutɨta par uje oyosɨm olak uje olak Porrosht aabo uje ebuhulɨchɨ dɨt Tesalónica. Porrosht wɨchɨ uu olak Deych. Hn Jesucristo wɨchɨ olak Ɨrhĩch. Sehe oyuhu Porrosht dosɨr olak hn duhu olak aho kɨɨs. 2 Shish oyɨna Porrosht par nos wɨr olak. Shish õryok eyucha olak uje õryok orar oyapur Porrosht. 3 Shish oyitɨm Porrosht uje ahakõrlo pork ye otiislo eyok Deych Porrosht. Õryok eyucha uje ahmũrlo yewo hn akashɨmlo õr. Õryok eyucha uje shish olak ewenta erze uje prowa olak shɨ pork erahalo uje eyok owich de Porrosht ahɨr pork eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 4 Pɨshɨbo watsaklo, Porrosht sahmũr olak. Oyɨraha uje ɨre chiihla olakkite 5 pork uje oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso oyitɨm olakni ich erahalo uje ye shɨ õryok ahwospe. Porrosht ukurbo ĩya toy hn ɨr Ɨchɨbich chish obiyoho olak aho toy. Wɨchɨ shuu erahalo lahwoso uje oyitɨm olak ich ũru. Erahalo õryok uje oyebuhu olak ahɨr ich oyiyokõr uje om. 6 Olak eẽtlo uje oyiyokõrni, hn eẽtlo eyok Ɨrhĩchpo. Uje entlo Porrosht ahwoso wapni ich yewo oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak oshuu olak dospa per Porrosht Ɨchɨbich shuu olak aylpa. 7 Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorzni ich erze Porrosht aabo uje odebuhu wahacha hnɨmich Macedonia hn hnɨmich Acaya ochunt uje ahakõrlo hn oshiyokõr otseẽt olak. 8 Erze eyok Ɨrhĩch ahwoso uje tãra olak hn oso otatɨmye ye shɨ hnɨmich Macedonia hn hnɨmich Acayape. Nos chũr lekɨtiyo. Nos oso lekɨtiyo ochɨraha olak uje ye otiislo Porroshtpe. Heke uje oyɨtĩ̵r wahachni ich ye nesit latɨk uje oyitɨm erze oso uje ode lekɨtiyo pork nos oso ochɨraha. 9 Otatɨmyeehe lekɨtiyo uje oyaachĩ̵hɨchɨs olak dɨt wapni ich ahmũrlo õryok. Otatɨmye uje erze kojano po uje ehn eeychãhaloni eeylo olak porroshtɨhɨ ich moymloni par uje ahakõrlo erze ɨr ɨbiyo ese Porrosht pisht uje ich ũru hn ɨka. 10 Erze oso shish otatɨmye uje olak shish anemlo Porrosht Ijɨt pisht uje tyenɨj cheeshpo nehe tãra poõrc. Wɨchɨ Jesús uje Porrosht shuu ɨkponi. Wɨchɨ Jesús uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite par uje ye yɨtĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe.
1 Pɨshɨbo watsaklo, erahalo uje ehn oyekɨrɨhɨ olakni hn oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich tokole om pork ye otiislope. 2 Uje ehn yahpaa oyɨtĩ̵r olak ich oyɨtĩ̵r ese dɨt Filipos wap. Oso uje ode wahacha oloter õryok hn ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho oryõkpo. Erahalo uje ɨtsorz. Per Porrosht takashɨm õryok, heke uje oyɨtĩ̵r olakni ich ye oyitɨlpe uje oyitɨm olak uje Jesús ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Wɨr odechɨ olak dɨt uje sehe onontew õryok per ye õr pwelpe 3 pork ye oyanɨmɨrãha õryok ukushiĩpe. Uje oyanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich ye oyiyokõr oyuhu ɨtsorz par uje oyishew tɨmcher, hn ye par uje oyehnyẽr olak. 4 Porrosht chiihla õryok par uje oyitɨm oso ɨr ahwoso. Oyitɨm oso uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Ye oyiyokõrpe par uje oyuhu oso otsahmũr õryok. Shɨ oyiyokõr pork Porrosht sahmũr uje oyiyokorãha õr oyuhu ɨtsorz. Porrosht wɨchɨ uje prowa kɨmɨjɨ dish uje õryok aho mɨhnũwo. 5 Erahalo uje yelɨj oyiita õryok ahwoso uje ich ɨhĩ̵rts pisho shɨ par uje oyuhu asɨmlo õryok olak kuche. Yelɨj õryok aho yũhɨrsh par uje oyuhu asɨmlo õryok olak hnote. Porrosht chɨraha erze õryok ahwoso uje oyitɨm olak ich ũru. 6 Yelɨj oyiyokõr kuche shɨ par uje oyuhu oso otata uje õryok ɨluu ich om hnii par uje ebɨtɨlo uje õryok ɨluu om, hnii par uje erze oso yewo ochɨbɨte uje ɨtsorz. 7 Õryok Cristo ɨr apóstole, kɨrẽhe oyahmũr ich oyuhu akashɨmlo õryok kuche per ye oyapur olakpe. Shish oyɨnte olak. Shɨ oyuhu õryok ɨtso tɨmcharrza uje tɨbey deyjɨt. 8 Uje õryok de olak ahɨrni ich oyahmũr pishɨ olak. Shɨ oyitɨm olak uje Jesucristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite, hn oyosɨm õryok olak par uje oyakashɨm olak. Oyiyokõr oyuhu ɨtsorz shɨ pork oyahmũr olak. 9 Pɨshɨbo watsaklo, olak eyucha uje ehn oyiyokorãha Porrosht ahwoso oyitɨm olakni uje Jesucristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite ich oyishew obiyo toy ich oyiyuhu õryok par oyerz hnote par uje oyiya õryok poso. Oyishew obiyo deeych hn dɨhlak par uje ye oyapur olak posope. 10 Olak uje ye otiislo Jesuspe uje õryok de olak ahɨrni ich amlo uje oyiyokõr hn Porrosht ɨtspo umponi. Shɨ oyiyokõr uje Porrosht sahmũr hn oyiyokõr uje ich om. Oso ye õr pwele õr denunsya õryok pork ye oyiyokõrpe uje mĩ̵hnɨk. 11 Erahalo uje shish oyakɨt olak nohmɨr nohmɨr shɨ ɨtso hnakɨrbich uje sakɨt deyjɨt. 12 Shish oyakɨt olak par uje shish ma ahmũrlo Porrosht hn oyitɨm olak par uje ahakõrlo uje ɨre sahmũr. Olak Porrosht aabo heke om uje ahakõrlo uje Porrosht aabo oshiyokõr. Porrosht chiihla olak hn shuu amsahalo par ɨre aabo hn tyenɨj ɨshɨm olak erze kuche uje de ɨre ahɨr nehe. 13 Shish oyɨna Porrosht pork ahmũrlo uje oyitɨm olak. Erahalo erze õr ahwoso wɨr ye tãra hnakɨrbope. Shɨ tãra Porrosht heke shish shuu olak ɨluu ma om pork ye otiislo Jesuspe. 14 Pɨshɨbo watsaklo, shɨ pork ye otiislo Porroshtpe heke olak ɨhnapso oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak shɨ ɨtso uu Porrosht aabo uje ode wahacha hnɨmich Judea, õr ɨhnapso oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ õrni. Wɨr israel oso. 15 Wɨr uje oshuu eyok Ɨrhĩch Jesuskite hn uu õr poruwo wɨshɨ oshuu uu profeta poruwo wɨshɨ. Wɨr israel oso uje otsahna õryok. Wɨr uje ye oniyokõrpe uje Porrosht sahmũr. Ich otsɨtak nos wɨr dihipo. 16 Heke shish sehe onontew õryok par uje ye oyitɨm erze dihipo kɨnãho õr Porrosht ahwoso uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite par uje omasaha par Porrosht aabo. Shish oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Terɨhɨ uhurc heke ele ahle ich Porrosht sepyẽr õr ich shuu dospa. 17 Pɨshɨbo watsaklo, uje oso oshuu oyitokolɨhɨ olak ahɨrni ich shish sehe oyeeshɨ shɨchish. Ye õryok pwele oyumo olakpe per shish õryok eyucha olak. Shish sehe oyeeshɨ par uje oyeychɨm olak per ich ye õryok pwelpe. 18 Õryok sehe oyuko oyɨtĩ̵r olak. Yok Pablo. Shish sehe takaha par uje tɨtĩ̵r olak per Satanás sontew õryok. 19 Uje eyok Ɨrhĩch Jesucristo cheeshpo nehe ich eyok dechɨ ɨr ɨkɨch. Õryok aylehe wahacha pork ye otiislo erze Porrosht ahwoso uje oyitɨm olakni, heke oyitɨm Cristo nehe uje olak ye otiislo ɨr ahwoso uje oyitɨm olakni. 20 Uje olak dechɨ nehe ich shuu õryok aylpa.
1 Shish õryok eyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ olak nehech ye õryok ewentpe uje ye oyɨraha kɨmɨjɨ shish ye otiislo Jesuspe. Heke oyɨbɨte par uje oyiyakahachɨs ese dɨt Atenas 2 hn oyuhu Timoteo hno tĩ̵r olak. Wɨchɨ eyoklo leshap pork wɨchɨ Porrosht aap hn ɨr ɨbɨk toy. Ɨre sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm õr uje Cristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Oyuhu Timoteo hno par uje sakɨt olak par uje ma ye duhu otiislo Porrosht ahwoso hn par uje duhu ahakõrlo uje Porrosht sahmũr 3 par uje deeych yet nehe uje mɨhnũwo tĩ̵r olak hnii olak nohmɨra ye moymlo erze Porrosht ahwoso. Ich erahalo erze kuche mɨhnũwo tyenɨj oshiyokorĩ̵hɨ eyoklo. 4 Uje ehn õryok dechɨ olak ahɨrni ich shish oyitɨm olak uje tyenɨj oshiyokõr kuche mɨhnuwõho olak hn tokole ɨtsorz. Ich erahalo uje ɨtsorz. 5 Uje ehn õryok eyuwo tɨsĩ̵r uje ye oyunt latɨkɨhɨ olakpe ich oyuhu õryok ihyẽt yet hno par uje tĩ̵r olak. Sehe oyɨraha kɨmɨjɨ shish ye otiislo Porroshtpe. Oyɨraha uje Satanás sehe niyokõr kuchẽrk par uje shuu moymlo erze ahwoso uje oyitɨm olak hn shuu moymlo Jesucristo. Kɨmɨjɨ wɨchɨ derz ich tyenɨj tokole uje õryok ɨbiyo ye jukur. 6 Per ele ahle hn Timoteo ich taachĩ̵hɨ lɨka õryok ahɨr. Tãra wahacha Tesalónica uje olak de. Tatɨm õryok erze ahwoso ɨhĩ̵rtso uje ye otiislo Porroshtpe. Shish ahmũrlo Porrosht. Tatɨm õryok uje shish olak eyucha õryok hn shish sehe eychɨmlo õryok. Õryok ɨtspo, sehe oyeychɨm olak. 7 Pɨshɨbo watsaklo, kuche mɨhnũwo shish de ĩ̵rmo hn oso oshiyokõr mɨhnuwõho oryõk toy per uje oyunt uje Timoteo tatɨm õryok uje yesh ye otiislo Jesuspe ich shuu õryok aylpa. 8 Ele ahle ich õryok aho kɨɨspa pork olak shish ye otiislo eyok Ɨrhĩchpe. 9 Oyɨna Porrosht uje olak ɨtsorz pork shish uhulo õryok ayla. Porrosht umo uje ɨtsorz. 10 Deeych hn dɨhlak shish õryok orar oyapur Porrosht par uje õryok pwele oyekɨrɨhɨ olakpo nehe par uje oyiyokorãha olak erze uje ye erahalo par uje ma ye otiislo Porrosht. 11 Oyapur Porrosht uu eyok Deych hn oyapur uu eyok Ɨrhĩch Jesús par uje takashɨm õryok par uje õryok pwele oyuko oyɨtĩ̵r olak. 12 Oyapur eyok Ɨrhĩch par uje ma duhu ahmũrloye hn ahmũrlo erze yewo toy uhu ɨlo uje oyahmũr olak 13 par uje Porrosht takashɨm olak hn ye olak koswãha ɨre hn ahakõrlo uje ɨre sahmũr. Deeych yet nehe uje eyok Ɨrhĩch Jesús cheeshpo hn nos wɨr Porrosht aabo uje otoni õya ɨre. Olak dechɨ toy Porrosht ɨle ɨkɨch. Nĩhyok kuche mɨhnũwo olak aho. Shɨ olak ɨluu om eyok Deych Porrosht ɨle ɨkɨch.
1 Pɨshɨbo watsaklo, ẽrlo õryok. Oyiyokorãha olakni erze uje tyenɨj ahakõrlo uje Porrosht sahmũr hn shish ahakõrlo uhulo ɨlorz. Ele ahle eyok Ɨrhĩch Jesús shuu oyitɨm olak par uje ma ahakõrlo uhulo ɨtsorz. 2 Erahalo erze eyok Ɨrhĩch Jesús ɨr ahwoso uje ɨre shuu oyiyokorãha olakni. 3 Porrosht ye nahmũrpe uje yiyokõrlo uje mĩ̵hnɨk. Ich om uje hnakɨrbich umuhu nerãhta ahɨr hn ich ompo uje tɨmcharrza umuhu dabich ahɨr per ich mĩ̵hnɨk uje ye ohnoyhi pishye ahɨrpe hn shɨ omuhuye ahɨr. Ich mĩ̵hnɨk uje otorãhaye. Ich mĩ̵hnɨk uje tɨmcher tɨmcher õhyi yẽr ahɨr. Ich mĩ̵hnɨk uje hnakɨrbo hnakɨrbo õhyiye ahɨr. Ich mĩ̵hnɨk uje yeẽk sahat loshɨpɨt. Ich mĩ̵hnɨk uje yanak shuu loshɨpɨt sahat ɨre. Ich mɨhnĩ̵k uje pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine oshiyokorĩ̵hɨye oshuu ɨtsorz toy. 4 Oyitɨm olak oyuhu ɨtsorz pork kal olak nohmɨra tyenɨj chɨraha uje ich om par teyãha nerãhta pishta hn shiyokõr shuu ɨtsorz. Ye ompe shɨ hnoy wate hn ye tatɨm iisope. Ich shiyokõr uje mĩ̵hnɨk. 5 Ye ompe shɨ teychɨm tɨmcharrza hn duhu deyuwo mɨhnũwo hn hnoy wate par ɨr ɨrãhto ɨtso erze oso uje ye odɨraha Porroshtpe oshiyokõr oshuu ɨtsorz. 6 Ye ompe Porrosht aabo uje yeẽk iyuwe erze Porrosht ahwoso hn shɨ sehnyẽr Porrosht aabo yewo hn torãha nerãhta o torãha dabich pork eyok Ɨrhĩch tyenɨj nos sepyẽr erze oso uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz. Wɨr erze Porrosht ahwoso uje shish oyitɨm olakni. 7 Porrosht ye diihla eyokloni par uje yiyokõrlo uje mɨhnũwo. Chiihla eyokloni par uje yiyokõrlo uje ich om. 8 Heke kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ uje ye nahmũr uje oyiyokorãha olak ich sɨtak õryok. Per ye dɨtak oryõkpe, wɨchɨ sɨtak Porrosht pork erze õr ahwoso uje oyiita shɨ tãra Porrosht. Wɨchɨ uje ɨshɨm eyok Dechɨbich uje yelɨj niyokõr mĩ̵hnɨk. 9 Oyitɨm olak uje Porrosht aabo tyenɨj otsahmũrye, per ye nesita par uje oyitɨm ma oyuhu ɨtsorz pork oyɨraha uje Porrosht shiyokorãha olak par uje ahmũrloye. 10 Ich ɨmeheeych ɨtsorz pork shish nos ahmũrlo erze Porrosht aabo yewo uje ode wahacha Macedonia. Pɨshɨbo watsaklo, oyitɨm olak par uje shish ma ahmũrlo õr. 11 Shish uhulo olak aho kɨɨs, hn ahakõrlo olak ɨbiyo, hn ye alɨlo olak deshɨbo õr ɨbiyo ɨkiyo. Wɨr uje oyitɨm olakni 12 par uje uhulo erze uje ye õr Porrosht aabope ochɨraha uje olak ɨluu ich om hn par uje olak pwele eylo uje olak nesita par uje ye etĩ̵rlo erze uje ye õr Porrosht aabope hn apurlo õr poso. 13 Pɨshɨbo watsaklo, ich ye ompe uje ye erahalo uje Porrosht shiyokõr nehe par daabo uje otoni. Ye ompe uje eyerhlopa ahlɨlo õr hn uhu olak dosdarak ɨtso erze uje ye odɨraha Porroshtpe. Wɨr losuhlaabo pork nĩhyok õr owich wahacha Porrosht ahɨr. 14 Yɨrahalo uje Jesús toni hn Porrosht shuu ɨkpo heke yɨrahalo uje Porrosht tyenɨj shuu erze uje otoni uje ye olotiis ɨrpe õya Jesús uje ɨre cheeshpo nehe. 15 Erze uje oyitɨm olak wɨr uje eyok Ɨrhĩch tatni. Eyok uje yesh eyok ɨkaha nãhu ĩ̵rmo uje eyok Ɨrhĩch cheeshpo nehe ye yiyeebepe hn wɨr otsehe eyok nẽr erze Porrosht aabo uje otoni. 16 Deeych yet nehe hn eyok Ɨrhĩch tokolɨhɨ wahacha poõrc par uje ihnɨmich hn tɨbich jwertpa hn ese anjele õr bahlut wɨchɨ tɨbich toy hn yeẽk sobɨta Porrosht ɨr trompeta. Wap erze topo uje ye olotiis Cristope tyenɨj õr ɨkpo. 17 Porrosht tyenɨj seem eyok uje yesh eyok ɨka hn erze ɨr aabo uje õr ɨkpo hn hnoy eyoklo seya eyok Ɨrhĩch ahɨr poõrc pehet wahacha ukuhurrza eeych hn par uje shish yiyakahalo ahɨr. 18 Atɨmlo õr erze ahwoso uje oyitɨm olakɨke par uje uhulo õr aho kɨɨs erze uje ohye topo.
1 Pɨshɨbo watsaklo, ye nesit latɨk par uje oyitɨm olak par uje erahalo latɨk nehe hn Jesús cheeshpo. 2 Ese deeych uje eyok Ɨrhĩch cheeshpo nehe ich shɨ ɨtso echɨkɨt uje taachĩ̵hɨ dɨhlak. Ye erahalo ortpe. 3 Uje oso otata uje ye latɨk teye hn ich nos õr aho kɨɨspa ich tyenɨj mĩ̵hnɨk tĩ̵r õr shɨchish shɨ ɨtso uje tɨmcharrza chuuna ɨre uje ich ta par ijɨt shũrha. Ich dospa per ye pwele duhu erze ɨr dosĩ̵ryo sehepe. Erze mɨhnũwo tyenɨj tĩ̵r erze oso nehe shuu ɨtsorz. 4 Pɨshɨbo watsaklo, olak ye olak ɨlo õrpe. Wɨr ye odɨraha Porroshtpe. Shɨ õr ɨtso uje odɨrkɨhɨ dɨhlak. Olak Porrosht aabo. Erahalo ɨshɨrĩt uje Cristo cheeshpo nehe, heke ye tarãha olak hnɨmichpe shuu as olak ɨbe shɨ ɨtso uje echɨkɨt taãcha. Per ye erahalo deeychtɨkɨhɨ uje Cristo taãcha. 5 Nos erahalo Jesús ɨr ɨluu shɨ ɨtso uje luu chihit olak hn shɨ ɨtso uje deeych chihit olak. Ye eyok ɨlo erze uje ye odɨraha Porroshtpe. Wɨr shɨ õr ɨtso uje odɨrkɨhɨ dɨhlelta. 6 Heke ye ompe yiyokõrlo yuhulo ɨtso erze uje ye odɨraha Porroshtpe. Wɨr shɨ õr ɨtso uje omo mahn eyok shɨ eyok ɨtso uje yɨrĩ̵hɨlo. Kɨmɨjɨ yiyokõrlo uje mĩ̵hnɨk ich shɨ ɨtso uje yumulo hn ɨtso uje yɨkɨch seyhi eyok. 7 Erze uje ye odɨraha Porroshtpe shɨ õr ɨtso uje omo dɨhlak hn shɨ õr ɨtso uje dɨhlak hn yɨkɨch seyhi õr. 8 Per eyok uje yɨraha Porrosht ich shɨ ɨtso uje deeych chihit eyok heke ye ompe uje yuhu eyok ɨtso uje yɨkɨch seyhi eyok ɨtso õr. Uje ye yotiislo Porroshtpe hn yahmũrloye hn yahmũrlo yewo ich eyok ɨtso ohyerptosht uje chɨbɨte fyerɨt derjorrza par tɨbey ɨre. Hn uje yelɨj yɨkeylo uje eyoklo owich de Porrosht ahɨr ich shɨ eyoklo ɨtso ohyerptosht uje iyãha dolt par uje tɨbey ɨre. 9 Porrosht ye dɨbɨtpe par uje yɨtĩ̵rlo urhuta bahluta ehet nehe. Chɨbɨte par uje tyenɨj yaachĩ̵hɨlo ɨr ahɨr nehe shɨ pork ye yotiislo eyok Ɨrhĩch Jesucristope. 10 Ɨre tooho eyokkite heke kɨmɨjɨ yɨtɨlo nehe o kɨmɨjɨ ye yɨtɨlope per je deeych yet nehe ich yebuhulo Cristo ahɨr. 11 Erze uje oyitɨm olakɨke ich tyenɨj atɨmlo erze Porrosht aabo yewo toy par uje uhulo õr aho kɨɨs. Atɨmlo õr par uje ma ye olotiis Porrosht uhulo ɨtso uje yesh ahakõrlo. 12 Pɨshɨbo watsaklo, oyitɨm olak par uje atɨlɨlo erze olak bahluwo uje Porrosht chɨbɨte õr par uje otɨbey olak pork olak Porrosht aabo. Wɨr uje tyenɨj otsakɨt olak. 13 Ahakõrlo uje otata hn ahmũrlo õr. Erze obiyo uje wɨr oshiyokõr ich ɨhĩ̵rtso pisho. Nos uhulo olak aho kɨɨsɨhɨye. 14 Pɨshɨbo watsaklo, oyitɨm olak par uje akɨtlo erze uje ye onahmũr odishew obiyope par uje odishew obiyo. Atɨmlo erze uje õr dosdarak par uje uhulo õr aho kɨɨs. Akashɨmlo erze uje hnii omasaha par Porrosht aabo par uje ma ye olotiis ɨre, hn shish enthɨlo oso. 15 Abeylshɨp olak. Uje yeẽk shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ leshɨbich ich ye diyuhu labahat. Shish ahakõrlo omɨhɨye hn ahakõrlo om par nos wɨr oso toy. 16 Shish uhu olak aho kɨɨs, 17 hn shish olak orar apurlo Porrosht. 18 Shish asɨmlo Porrosht hnechɨt par nos wɨr kuche pork Porrosht sahmũr uje ɨtsorz pork olak ye otiislo Jesucristope. 19 Ye ontɨlo Porrosht Ɨchɨbich ɨr ɨbiyo uhulo ɨtso uje yeẽk sẽhi jwekɨta. 20 Ye athɨlo uje ye jukur erze profeta ɨr ahwoso. 21 Nos uhulo olak eyuwo tɨsĩ̵r kɨmɨjɨ ich ũru erze uje otata o kɨmɨjɨ ye ũrpe. Erze uje ich ũru wɨr par olak. 22 Nos ahamlo wɨr kuche mɨhnũwo. 23 Porrosht wɨchɨ uje shuu oso õr aho kɨɨs. Sehe oyuhu nos diyuhu erze mɨhnũwo uje de olak aho. Sehe oyuhu ɨre nuhrũ erze olak ɨluu mɨhnũ uje de olak aho. Sehe oyuhu Porrosht tɨbey olak ɨchɨbiyo hn olak eyuwo hn olak yũhur. Uje tɨbey olak ɨtsorz hn uje eyok Ɨrhĩch Jesucristo cheeshpo nehe ich nĩhyok uje mĩ̵hnɨk de olak. 24 Porrosht wɨchɨ uje chiihla olak par uje amsahalo par ɨr aabo. Wɨchɨ shish shiyokõr uje ɨre tata heke tɨbey olak aho par uje shuu om. 25 Pɨshɨbo watsaklo, sehe oyuhu olak orar apurlo Porrosht par uje takashɨm õryok. 26 Nos asɨmlo Porrosht aabo yewo õr saludo hn ekulo õr ũr uhulo ɨtso uje etɨloye. 27 Eyok Ɨrhĩch shuu titɨm olak par uje olak ler ana hutɨta par uje nos wɨr Porrosht aabo otẽr. 28 Sehe oyuhu eyok Ɨrhĩch Jesucristo dosɨr olak.
1 Yok Pablo. Silvano hn Timoteo ode lɨka pahɨr. Oyichew ana hutɨta par oyosɨm olak uje olak Porrosht aabo uje olak dechɨ dɨt Tesalónica. Porrosht wɨchɨ uu olak Deych, hn Jesucristo wɨchɨ olak Ɨrhĩch. 2 Sehe oyuhu Porrosht uu eyok Deych hn eyok Ɨrhĩch Jesucristo odosɨr olak hn oduhu olak aho kɨɨs. 3 Pɨshɨbo watsaklo, oyɨraha uje amsahalo par Porrosht aabo tenitni ich shɨ ye otiislo ɨrpe per ele ahle ich ma ye otiislo ɨrpe hn ma ahmũrloye heke shish oyɨna Porrosht par olak. 4 Hn õryok aho kɨɨs uje oyitɨm Porrosht aabo yewo uje ode lekɨtiyo uje ye otiislo Porrosht hn ye moymlo ɨrpe uje oso oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak. Shɨ olak ewenta 5 heke ich ɨmeheeych uje Porrosht shiyokõr om uje chiihla olakni. Par Porrosht ich om uje etĩ̵rlo wahacha ɨr ahɨr nehe pork olak ewenta erze mɨhnũwo uje oso oshiyokorĩ̵hɨ olak. 6 Wɨchɨ ɨr ɨluuta om heke tyenɨj shuu oshɨ labahat nehe erze uje oshiyokõr mɨhnuwõho olak. 7 Uje eyok Ɨrhĩch Jesús cheeshpo nehe hn Porrosht ye duhu mɨhnũwo tĩ̵r olak hn ye duhu tĩ̵r oryõkpe. Ich sontew erze mɨhnũwo shuu ɨtsorz. Uje wɨchɨ tãra poõrc nehe ich jwekɨta data ĩya ɨre hn Porrosht ɨr anjele õya ɨre toy uje õr ukurbo deyo de. 8 Porrosht tyenɨj sepyẽr erze uje ye odɨraha ɨrpe hn otsotiis eyok Ɨrhĩch Jesús ɨr ahwoso uje tata uje ɨre ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 9 Par sepyẽr õr ich tyenɨj shuu omasaha asa urhuta bahluta ehet uje ich dospa. Shish odechɨ hn yelɨj onɨhna ɨre. Wɨr shish odechɨ odukulehe eyok Ɨrhĩch. Ich ye onomope erze uje ich ɨhĩ̵rtso pisho uje Porrosht shiyokõr chĩ̵ra dakɨrbo. 10 Uje terɨhɨ ese deeych uje eyok Ɨrhĩch cheeshpo nehe ich ɨhĩ̵rtpa par ɨre pork nos wɨr Porrosht aabo odechɨ ɨr ahɨr. Nĩhyok kuche mɨhnũwo õr aho. Tyenɨj omo ɨre hn oteychɨm hn ich oteeychãha. Wɨr uje ye olotiis ɨrpe. Olak ye otiislope erze ahwoso uje oyitɨm olakni, heke olak dechɨ õr ahɨr toy. 11 Hn shish õryok orar oyapur Porrosht par olak par uje Porrosht nɨshii erze olak ɨluu pork wɨchɨ uje chiihla olak par shuu olak ɨluu ich om. Oyapur Porrosht par uje takashɨm olak chĩ̵ra dakɨrbo par uje tokole om erze uje sehe ahakõrlo shɨ pork ye otiislo ɨrpe. 12 Oyapur Porrosht oyuhu ɨtsorz par erze uje ahakõrlo shuu oso ochɨraha uje eyok Ɨrhĩch Jesús ich dich. Kɨmɨjɨ erze olak ɨbiyo tokole ɨtsorz hn Porrosht tyenɨj shuu olak deyo toy. Tyenɨj tokole ɨtsorz pork Porrosht takashɨm olak hn eyok Ɨrhĩ'ch Jesucristo ɨtspo takashɨm olak.
1 Pɨshɨbo watsaklo, ele ahle sehe oyitɨm olak erze uje tyenɨj tokole wap nehe uje eyok Ɨrhĩch Jesucristo cheeshpo hn shuu yakɨshlo eyoklo owichɨhɨ lahɨr. Titɨm olak par uje erahalo 2 uje yeẽk taãcha hn tata uje Cristo taãchhna ich ye as olak ɨbe hn ye uhu olak eyuwo kɨnãho. Kɨmɨjɨ yeẽk tata uje Porrosht Ɨchɨbich tatɨm ɨre uje eyok Ɨrhĩch taãchhna, o kɨmɨjɨ shɨ otatɨm olak o kɨmɨjɨ otõhwa hutɨta kɨnaha uje ochichew oshuu tãra yok uje otata otsɨɨ: —Uu Ɨrhĩch taãchhna— 3 per ye uhulo onehnyẽr olak. Uje ehn yahpaa Cristo taãcha ich oso okɨhniya tyenɨj oym Porrosht nehe, hn hnakɨrbich nohmet uje ye nahmũr Porrosht ɨr ley tyenɨj de nehe. Wɨchɨ uje Porrosht chɨbɨte lahwoso par uje deeych yet nehe hn chɨbɨte urhuta bahluta ehet. 4 Wɨchɨ hnakɨrbich sehe nontew erze uje oteeychãha Porrosht hn sehe nontew erze uje oteeychãha kojano po ochii ɨr porroshtɨhɨ. Sehe duhu ɨre ma dich je Porrosht hn sehe duhu ɨre ma dich je nos wɨr yewo uje oso oteeychãha ochii ɨr porroshtɨhɨ. Tyenɨj masaha erze israel oso õr templo ehet nehe hn sakaha hn tatɨm oso ɨm: —Yok uu Porrosht.— 5 Uje ehn yok de olak ahɨrni hn titɨm olak ese hnakɨrbich. ¿Je ekeylo? 6 Olak yesh erahalo ese uje sontew ɨre par uje ye tokolpe. Ye tokolpe nehech terɨhɨ ese ɨshɨrĩt nehe par uje ɨre tokole. 7 Erze obiyo uje mɨhnũwo yesh oshiyokõr per shɨ otsakɨs ɨre. Ich ye ɨmeheeychpe pork ese uje sontew ɨre shish dechɨ. Ese uje sontew ɨre tyenɨj tokole nehe 8 hnii ese hnakɨrbich tokole uje ɨluuta mɨhnũ. Uje eyok Ɨrhĩch Jesús cheeshpo nehe ich tyenɨj shuu ese hnakɨrbich chĩ̵ra dehyerc. Jesús tyenɨj hũrpa uje cheeshpo nehe hn uu ɨr yokõrt tyenɨj sɨhna ese hnakɨrbich. 9 Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt ɨchii ese hnakɨrbich uje ɨluuta mɨhnũ tokole pork Satanás takashɨm ɨre. Ɨshɨm ukurbo ich kɨhniya par uje pwele shiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr. Shiyokõr par shuu oso õr eyuwo tɨsĩ̵r uje ɨr ukurbo de hn par shuu oso ochishlabe. 10 Nos shiyokõr kuche kɨhniya uje ich mɨhnũwo shɨ par sehnyẽr oso uje tyenɨj otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe pork ye onahmũrpe Porrosht ahwoso uje ich ũru uje tata uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr par uje õr owich dechɨ Porrosht ahɨr. 11 Erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ ye onahmũr Porroshtpe heke Porrosht tyenɨj shiyokõr kuche par shuu õr eyuwo tɨsĩ̵r uje ese hnakɨrbich tata uje ich ũru per shɨ tata lekushiĩ. 12 Porrosht shiyokõr shuu ɨtsorz pork chɨbɨte lahwosni uje nos wɨr oso uje ye onahmũrpe ɨr ahwospe uje ich ũru wɨr tyenɨj otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe. Shɨ otsahmũr mɨhnũwo. 13 Pɨshɨbo watsaklo, eyoklo Ɨrhĩch sahmũr pishɨ olak. Shish oyɨna Porrosht par olak, pork Porrosht chiihla olak uje ehn yahpaa niyokõr ɨrmõkite. Shɨ pork ye otiislo Porrosht ahwospe uje ich ũru hn Porrosht Ɨchɨbich churhũ erze mɨhnũwo uje de olak aho heke olak owich de Porrosht ahɨr. 14 Shɨ pork oyitɨm olak uje Jesús ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite hn ye otiislo heke Porrosht chiihla olak par uje ɨshɨm olak erze om uje de eyok Ɨrhĩch Jesucristo ahɨr. 15 Pɨshɨbo watsaklo, ye ekeylo hn ye moymlo erze ahwoso uje tãra Porrosht uje oyiyokorãha olakni kɨmɨjɨ oyitɨm olak o kɨmɨjɨ oyichew oyɨbɨte hute. 16 Sehe oyuhu eyok Ɨrhĩch Jesucristo hn eyok Deych Porrosht otakashɨm olak. Wɨr uje otsahmũr pishɨ eyoklo heke otsõsɨr eyoklo uje shish oshuu eyoklo aho kɨɨs. Wɨr oshuu yɨrahalo uje eyoklo owich de õr ahɨr. 17 Sehe oyuhu eyok Ɨrhĩch Jesucristo hn eyok Deych Porrosht oduhu olak aho kɨɨs hn oduhu olak duurapo par uje nos wɨr kuche uje ahakõrlo tokole om, hn par uje nos wɨr olak ahwoso uje atɨmlo yewo ich tokole om.
1 Pɨshɨbo watsaklo, ich uhurc uje oyichew oyɨbɨte ana hutɨta par olak. Sehe oyuhu olak orar apurlo Porrosht par õryok par uje erze eyok Ɨrhĩch ɨr ahwoso nũr lekɨtiyo shɨchish hn ye olotiis shɨ ɨtso olak uje ahmũrloni. 2 Apurlo ɨre par uje ye wɨr hnakɨrbo uje õr ɨluu mɨhnũ odishew õryok, pork shish ode uje ye onahmũr Porrosht ahwospe. 3 Eyok Ɨrhĩch ɨr ahwoso shish yakaha, heke shuu olak duurapo hn tɨbey olak par uje ye Satanás niyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak. 4 Ye oyotiis uje shish Porrosht takashɨm olak par uje shish ahakõrlo erze uje oyitɨm olak. 5 Sehe oyuhu eyoklo Ɨrhĩch Jesucristo duhu erahalo ma uje Porrosht sahmũr olak hn duhu olak ewenta erze mɨhnũwo shɨ ɨtso uje Cristo ewenta erze uje oso oshiyokorĩ̵hɨ ɨrni. 6 Pɨshɨbo watsaklo, eyoklo Ɨrhĩch Jesucristo sehe duhu oyitɨm olak par uje moymlo ese olak leshɨbich uje ich tok hn ye niyokõrpe uje oyitɨm olak. Erze Porrosht ahwoso wɨr uje oyitɨm olakni. 7 Uje ehn õryok de olak ahɨrni erahalo uje shish oyishew obiyo par oyiya õryok poso par uje eychɨmlo uje oyiyokõr hn ahakõrlo uhulo ɨtso õryok. 8 Shish oyiya oposo par uje oyahu. Deeych hn dɨhlak õryok shish oyishew obiyo par uje ye oyuhu asɨmlo õryok kuche. 9 Kɨrẽhe oyahmũr ich oyapur olak par uje akashɨmlo õryok per ye oyapur olakpe. Õryok shish oyishew obiyo par uje eychɨmlo hn ahakõrlo uhulo ɨtso õryok. 10 Uje ehn õryok dechɨ olak ahɨrni hn oyitɨm olak oyuhu ɨtsorz: —Kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ uje ye nahmũr dishew obiyope ich ye ompe par uje taak.— 11 Oyitɨm olak oyuhu ɨtsorz pork oyunt uje olak yewo ye onahmũr odishew obiyope. Shɨ olale leshɨbo õr ɨbiyo ɨkiyo. 12 Eyoklo Ɨrhĩch Jesucristo shuu oyitɨm erze oso uje ye onahmũr odishew obiyope par uje odishew obiyo hn oduhu daho kɨɨs. Uje odishew obiyo oduhu ɨlorz hn õr pwele otiya dabɨso uje otew. 13 Pɨshɨbo watsaklo, ye ermtsɨrlo uje akashɨmlo yewo pork om uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz. 14 Uje yeẽk chɨhɨ olak ehet uje ye nahmũr niyokõr uje ana hutɨta tata uhulo nos odɨraha hn ye mẽylo par uje uhulo pook. 15 Ye eylo olak ɨmãha. Shɨ tyenɨj akɨtlo ɨre pork wɨchɨ Porrosht aap toy. 16 Eyoklo Ɨrhĩch wɨchɨ uje shuu oso õr aho kɨɨs. Sehe tuu ɨre shish duhu olak aho kɨɨs toy. Uje kuche mɨhnũwo tĩ̵r olak sehe ɨre shish duhu olak aho kɨɨs. Sehe oyuhu eyok Ɨrhĩch shish nõya olak. 17 Yok Pablo. Tichew tɨbɨte ana hutɨta uhurc par uje erahalo uje asa hutɨta tãra yok. Erze yok piche uje tɨbɨte asa hutɨta shuu ɨmeheeych uje yok. Shish nos tɨbɨte hute uhurc tuu ɨtsorz. Tokosɨm olak saludo. 18 Sehe tuu eyok Ɨrhĩch Jesucristo shish nos takashɨm olak.
1 Yok Pablo. Porrosht shuu tomsaha par Jesucristo ɨr apóstol. Porrosht shuu Jesucristo tɨrẽt par ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr par uje eyok owich dechɨ ɨre ahɨr. Jesucristo sahmũr toy uje tomsaha par yok ɨr apóstol. 2 Timoteo, tuu ochichew ana hutɨta tokosɨm owa. Owa shɨ owa ɨtso uje pijo pork titɨm owa erze Porrosht ahwosni hn amsaha par ɨr aap. Sehe tuu eyok Deych Porrosht hn eyok Ɨrhĩch Jesucristo odosɨr owa. Sehe tuu onuuna uje owa losuhlaap hn otakashɨm owa hn oduhu ehet kɨɨs. 3 Uje ehn yahpaa tɨtĩ̵r hnɨmich Macedonia petɨkni hn titɨm owa par uje shɨ akahachɨ dɨt Efeso. Sohmɨramo odechɨ uje otsanɨmɨrãha dekushiĩ par uje otsehnyẽr erze oso. Tyenɨj atɨm õr par uje onoym wɨr dekushiĩ. 4 Atɨm õr par uje ye shɨ oduhu deyuwo tɨsĩ̵r monɨhne, hn ye oduhu deyuwo tɨsĩ̵r erze eyok poruwo wɨshɨ. Erze monɨhne hn erze eyok poruwo wɨshɨ õr ahwoso shɨ shuu oso õr koswãha Porrosht hn ye takashɨm osope par uje ma ochɨraha Porrosht ahwoso par uje ma ye olotiis ɨrpe. 5 Nos wɨr Porrosht ahwoso uje oyanɨmɨrãha wɨr par nos shuu oso otsahmũrye. Uje oduhu daho yũhursh ich ye õr pwele onahmũryepe. Tyenɨj oduhu deyuwo tɨsĩ̵r par uje õr aho kɨɨsɨhɨye, hn oduhu Porrosht ahwoso yakaha par uje shish ye olotiis ɨrpe. 6 Ode uje shɨ oym erze ahwoso uje ich ũru hn shɨ okeytkeryẽhe erze ahwoso uje ye jukur par õr ɨre. 7 Sehe oniyokorãha oso waa ley waa je Porrosht ɨshɨm Moiseskite, per õr ɨre yerɨj odɨrahapa uje oshiyokorãha oso. Uje oshiyokorãha õr ich oshuu ɨre ɨtso uje ochɨraha. 8 Oyɨraha uje asa ley ich ɨhĩ̵r. Porrosht chɨbɨte asa ley par erze obiyo uje ich ɨhĩ̵rtso, per ye ompe uje wɨr ochɨbɨte par obiyo kɨnãho. 9 Yɨrahalo uje ye dɨbɨte leype par erze oso uje yelɨj oniyokõr uje mɨhnũwo. Chɨbɨte ley par sontew erze uje ye oniyokõrpe asa uje ley tata. Chɨbɨte asa ley par sontew erze uje ye onahmũr oshiyokõr uje yewo otata, hn par erze uje ye onahmũr Porroshtpe, hn par erze uje shish oshiyokõr uje mɨhnũwo, hn par erze uje ye otola Porroshtpe, hn par erze uje ye onahmũr oteeychãha Porrosht, hn chɨbɨte par erze uje oshuu deyo oshuu otoy, hn par erze uje oshuu date oshuu otoy, hn par erze uje oshuu oso oshuu otoy. 10 Chɨbɨte ley par sontew erze uje ye onõyhi pishye ahɨrpe. Shɨ omuhuye ahɨr, hn erze uje shɨ otorãhaye, hn chɨbɨte par sontew erze hnakɨrbo uje õyhiye ahɨr, hn par sontew erze uje otorha oso par õr yɨlo, hn par erze uje õr kushĩyo, hn sontew erze uje shɨ otata lekushiĩ otatɨm jwe par oshuu jwe shiyokõr uje mɨhnɨkĩ̵hɨ yet. Chɨbɨte ley par nos wɨr kuche yewo uje oshiyokõr wɨr uje oyuwe Porrosht ahwoso. 11 Ahnũwo Porrosht ahwoso ich om hn ich om uje oso oteeychãha ɨre. Ɨshɨm yok par uje tanɨmɨrãha titɨm oso uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite par uje õr owich dechɨ ɨre ahɨr. 12 Tɨkɨnshɨp eyok Ɨrhĩch Jesucristo uje ɨshɨm yok pukurbo par tanɨmɨrãha ɨr ahwoso. Wɨchɨ chɨraha wapni uje tyenɨj tiyokõr om erze ɨr ɨbiyo heke ɨshɨm yok par uje tiyokõr. 13 Uje ehn yahpaa tomsaha par Porrosht aap ich tiyuhu pahwoso mɨhnuwõho Cristo, hn shish tiyokõr mɨhnuwõho ɨre pork tiyokõr mɨhnuwõho Porrosht aabo. Pɨluuta ich mɨhnũpa. Per Porrosht chuuna uje yok losuhlaap hn sosɨr yok pork ye tɨkɨraha uje tiyokõr hn tokotiis uje Jesús wɨchɨ uu Porrosht Ijɨt. 14 Eyok Ɨrhĩch Jesucristo takashɨm pishɨ yok hn ye duhu tokotiis ɨrpe hn shuu tahmũr oso pork tomsaha par yok Porrosht aap. 15 Sehe titɨm owa uje ich ũru. Ich ma om uje nos oso ye olotiis erze õr ahwoso uje sehe titɨm owa. Uje ehn oso shish oshiyokõr mɨhnũwo ɨrmõni hn Jesucristo tɨrẽt tĩ̵r nãhu ĩ̵rmo hn ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Uje ehn yahpaa tomsaha par Porrosht aapni ich tiyokõr ma mɨhnũwo je erze oso yewo. 16 Porrosht chuuna uje yok losuhlaap hn sosɨr yok par uje shuu ochɨraha uje Jesucristo pwele ewenta erze uje oshiyokõr mɨhnũwo. Shɨ iyem õr nehech terɨhɨ ɨshɨrĩt nehe uje ye olotiis ɨrpe hn ɨshɨm õr ese ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. 17 Sehe tuu shish oduhu Porrosht dich hn shish tyenɨj otola ɨre. Porrosht wɨchɨ uu rey uje yelɨj nɨhna ɨre. Shish ɨka. Yelɨj onomo. Wɨchɨ shɨ sohmɨra. Nĩhyok Porrosht yet. Ahnũwo ahwoso ich om par oso ochɨraha. 18 Timoteo, shɨ owa ɨtso uje pijo. Ele ahle titɨm owa uje tyenɨj ahakõr nehe. Erze uje titɨm owaka wɨr shɨ ɨtso uje Porrosht aabo otatɨm owani par uje ahakõr. Kɨmɨjɨ ahakõr uje titɨm owa ich tyenɨj tokole om erze Porrosht ɨbiyo uje ɨshɨm owa par uje ahakõr. 19 Ahakõr uhu ɨlorz hn ye otiis Porrosht hn ye uhu ehet yũhurash. Ode uje ye onahmũr onuuna uje oshiyokõr mĩ̵hnɨk nehech uhurc ich otsotiis Cristo. 20 Himeneo hn Alejandro oshiyokõr oshuu ɨtso õr heke tokosɨm õr Satanás par uje sepyẽr õr par uje tuu ochɨraha uje ye ompe ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Porrosht.
1 Sehe tuu atɨm Porrosht aabo uje õr orar olapur Porrosht par erze uje oso yewo õr nesita hn tyenɨj onɨna Porrosht par takashɨm õr. 2 Hn tyenɨj olak orar toy par erze õr bahluwo uje õr deyo hn par erze wɨmshɨro toy par uje ye odihokos eyok heke shish eyok aho kɨɨs hn eyoklo pwele yeeychãhalo Porrosht hn yiyokõrlo uje om. 3 Uje eyok orar yuhulo ɨtsorz ich ɨhĩ̵rt. Porrosht sahmũr uje yiyokõr yuhulo ɨtsorz. Wɨchɨ uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ dahɨrkite. 4 Wɨchɨ sahmũr uje nos oso omasaha par ɨr aabo, hn sahmũr uje nos ochɨraha ɨr ahwoso uje ich ũru. 5 Shɨ Porrosht nohmɨra de. Nĩhyok ye Porrosht kɨnehẽtɨkɨsh. Shɨ ese hnakɨrbich Jesucristo wɨchɨ uje shuu Porrosht ehet kɨɨsɨhɨ oso. 6 Ɨshɨm õr ɨre par toy par nos ɨshɨ õr hnɨtew. Osdeyo uje shiyokõr shuu ɨtsorz heke nos otatɨm oso ɨr ahwoso uje Cristo ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 7 Heke Porrosht chiihla yok par yok ɨr apóstol hn par tanɨmɨrãha ɨr ahwoso. Erze ahwoso uje titɨm owa ich ũru. Ye tehnyẽr owape. Porrosht ɨshɨm yok erze obiyo par uje tiyokorãha erze oso uje ye õr israelpe par uje ye olotiis Porroshtpe hn par uje ochɨraha uje ich ũru. 8 Sehe tuu nos hnakɨrbo uje ode lekɨtiyo Porrosht aabo õr ehet õr orar olapur Porrosht. Wɨr uje ye oniyokõr mɨhnũwo hn ye onowãhaye hn ye odihokosye par uje sehe oteye. Ich onem nahme uje õr orar pork shɨ õr ɨluu. 9 Sehe tuu erahalo uje ich om uje tɨmcher uje õr Porrosht eebe otsarz ɨre oyãha lasuwo uje ich om par õr ɨre, per ye ompe uje oyãha lasuwo uje ich om shɨ par uje shuu hnakɨrbo otsahmũr ɨre. Hn om uje tɨmcher otsarz dehe per ye ompe uje otsarz oshuu ɨre ɨhĩ̵r pishɨ shɨ par uje shuu hnakɨrbo otsahmũr ɨre. Ich om toy uje ochɨbɨte oro, kɨmɨjɨ otuuhna o kɨmɨjɨ odiyuwa nar o kɨmɨjɨ kuche yewo per ye ompe uje ochɨbɨte oshuu ɨtsorz shɨ par uje shuu hnakɨrbo otsahmũr ɨre. Hn om toy uje oyãha erze õr ɨshuwo uje ich debichpa per ye ompe uje oyãha shɨ par uje shuu hnakɨrbo otsahmũr ɨre. 10 Erze tɨmcher uje otata uje õr Porrosht eebe tyenɨj oshiyokõr obiyo uje ich om par oshuu ɨmeheeych uje õr ɨluu om. 11 Erze tɨmcher tyenɨj otẽr uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso hn ye odiilehet. Tyenɨj otola Porrosht aabo õr bahluwo. 12 Ye ompe uje tɨmcharrza shiyokorãha hnakɨrbo, hn ye ompe uje masaha par õr bahluwa hn chɨpa hnakɨrbo. Shɨ tyenɨj ye diilehet 13 pork wapkite hn Porrosht shiyokõr Adán. Uje chɨmɨtkite hn shiyokõr Eva. 14 Satanás ye nehnyẽr Adankite. Shɨ sehnyẽr asa tɨmcharrza Eva hn shuu shiyokõr uje ich mɨhnũwo. 15 Heke Porrosht sepyẽr tɨmcher hn shuu õr dospa uje õr aabosh, per shish tyenɨj õr aabosh, hn õr owich de Porrosht ahɨr kɨmɨjɨ ye olotiis Jesús, hn kɨmɨjɨ otsahmũr oso yewo, hn kɨmɨjɨ otsahmũr Porrosht hn kɨmɨjɨ otɨbey ɨre par uje ye oniyokõr uje mɨhnũwo.
1 Ahnũwo uje sehe titɨm owa ich ũru. Uje yeẽk sehe masaha par Porrosht aabo õr bahluwa, wɨchɨ sehe dishew erze obiyo uje ich ɨhĩ̵rtso. 2 Heke hnakɨrbich uje masaha par Porrosht aabo õr bahluwa tyenɨj ɨr ɨluuta om par uje nĩhyok yet pwele tata uje wɨchɨ shiyokõr uje mĩ̵hnɨk. Wɨchɨ shɨ shuu nerãhta nohmɨra, hn shish kemɨhɨ kuche. Shuu deyuwo tɨsɨr wap par uje ɨr ɨbiyo tokole om. Ich nos ochɨraha uje wɨchɨ ɨluuta om heke otola ɨre. Shish tyenɨj sahmũr oso uje otekɨrɨhɨ ɨre, hn tyenɨj chɨraha uje sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. 3 Ye duhu yɨkɨch nẽhi ɨre, hn ye disdelo per shish tyenɨj duhu dehet kɨɨs. Yelɨj dihokos oso hn ye pota hnote. 4 Shish tɨbey deyso uje ode ihyuch par uje ye oniyokõr uje mĩ̵hnɨk, hn tɨbey daabo par uje ye oniyokõr uje mɨhnũwo, hn ɨr aabo otola ɨre hn oshiyokõr uje tatɨm õr. 5 Kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ uje ye dɨraha tɨbey nerãhta hn daabo hn deyso uje odebuhu ihyuch, ¿ich duhu ɨnaapo par uje tɨbey Porrosht aabo? 6 Uje yeẽk hnii masaha par Porrosht aap ich ye ompe uje ochɨbɨte ɨre par õr bahluwa. Uje ochɨbɨte shɨchish kɨmɨjɨ ich narim ɨre hn shiyokõr erze uje ich mɨhnũwo shuu ɨtso uje dyablo shiyokõrkite. 7 Ese uje Porrosht aabo õr bahluwa tyenɨj ɨr ɨluuta om heke erze uje ye õr Porrosht aabope otola ɨre. Kɨmɨjɨ ye ɨr ɨluuta om ich shiyokõr uje mĩ̵hnɨk hn nos ochɨraha hn ochinehnɨm erze Porrosht aabo pork dyablo sehnyẽr ɨre. 8 Porrosht aabo õr bahluwo yewo uje õr iiyo otsɨɨ diácono wɨr hnakɨrbo uje õr ɨluu om toy, heke oso otola õr. Yelɨj otsehi lahwoso, hn ye oduhu yɨkɨch nẽhi ɨre. Ye ompe uje opota hnote. 9 Ye nos oso odɨraha Porrosht ahwospe per wɨr ochɨraha hn ye olotiispe. Uje oshiyokõr uje mɨhnũwo ich ochuuna heke onɨshii shɨchish. 10 Wap tyenɨj oteychɨm erze uje sehe omasaha par diácono kɨmɨjɨ õr ɨluu om o kɨmɨjɨ ye õr ɨluu ompe. Kɨmɨjɨ õr ɨluu om ich om par uje omasaha par diácono. 11 Wɨr õr ɨtspo erze tɨmcher. Tyenɨj õr ɨluu om par uje oso otola õr. Ye ompe uje otata lare, hn ye ompe uje oshuu yɨkɨch sẽhi ɨre. Tyenɨj ye otsehi lahwoso. 12 Ese hnakɨrbich uje sehe masaha par diácono shɨ tyenɨj shuu nerãhta nohmɨra, hn tɨbey daabo par uje shish oshiyokõr uje om. Hn tɨbey toy erze uje odebuhu ɨr ihyuch 13 pork erze diácono uje oshiyokõr debiyo hn tokole om ich nos otola õr. Ye otola osope par uje otatɨm õr Jesucristo ɨr ahwoso. 14 Sehe tɨtĩ̵r owa shɨchish par uje tekɨrɨhɨ owa. Tichew ana hutɨta wap par owa. 15 Kɨmɨjɨ ye yok pwele tɨtĩ̵r owa shɨchish ich eraha uje uhu erze Porrosht aabo oshiyokõr pork wɨr Porrosht ɨr ihyuch. Porrosht wɨchɨ ɨka hn ɨr ihyuch ye pwertpe. Wɨr ɨr aabo wɨchɨ ɨr ihyuch. Porrosht aabo tyenɨj oshuu Porrosht ahwoso ɨmeheeych uje otsanɨmɨrãha otatɨm oso. Porrosht ahwoso ich ũru hn wɨr tyenɨj otɨbey. 16 Ich ɨmeheeych par eyok erze uje Porrosht shiyokõr par eyok per ye ɨmeheeychpe par erze yewo. Ich ɨhĩ̵rtpa uje shiyokõrkite par shuu yomsaha par eyok ɨr aabo. Shuu Cristo taachĩ̵hɨ ele ɨrmõkite hn shuu ɨre shũrha. Porrosht Ɨchɨbich shuu ɨmeheeych uje wɨchɨ uu Cristo, hn Porrosht ɨr anjele oteychɨm ɨre. Porrosht aabo otsanɨmɨrãha ɨrmõho lekɨtiyo uje wɨchɨ uu Cristo. Oso lekɨtiyo ye olotiispe, hn Porrosht hnoy ɨre seya poõrc.
1 Esee hn Porrosht Ɨchɨbich tata shuu ɨmeheeych uje ich yej terɨhɨ uje Porrosht sɨhne nãhu ĩ̵rmo nehe hn ode uje oym Porrosht hn otsahmũr erze ɨchɨbiyo mɨhnũwo uje sehnyẽr õr. Erze õr ahwoso uje otsanɨmɨrãha otatɨm õr wɨr shɨ tãra demonyo. 2 Shɨ oshiyokorãha õr uje tãra erze hnakɨrbo uje õr aho yũhɨrsh hn õr kushĩyo. Ich õr ukushiĩ yakaha õr, hn ye onuuna uje oshiyokõr. 3 Erze hnakɨrbo sehe onontew uje õhyiye ahɨr. Oposo depo uje wɨr sehe onontew par uje ye otew. Per Porrosht shiyokõr erze oposo par uje erze uje ye olotiis ɨre hn ochɨraha erze ɨr ahwoso uje ich ũru onɨna ɨre hn otew. 4 Nos wɨr kuche uje Porrosht shiyokõrkite wɨr ich om. Nĩhyok oposo uje mɨhnũwo. Nos om per tyenɨj yɨna Porrosht hn yahu erze oposo, 5 pork uje eyok ler Porrosht ahwoso hn uje eyok orar shuu oposo om. 6 Titɨm owa. Uje ahakorãha erze Porrosht aabo uje tichew titɨm owa ich ahakõr om. Tyenɨj tokole ompa erze obiyo uje Jesucristo ɨshɨm owa par uje ahakõr. Tyenɨj tokole ɨmeheeych uje eraha Porrosht ahwoso, hn ye otiis ɨrpe, hn shish ahakõr uje Porrosht ahwoso tata. 7 Ye ẽr wɨr monɨhne pork ye jukur. Wɨr mɨhnũwo. Ye ũrpe. Uhu eluuta om par uje owa ɨtso Porrosht ɨr ɨluuta. 8 Ich om uje yeẽk shiyokõr nenɨmiyo par shuu dekiyo koota per ich ma om uje shiyokõr uje Porrosht sahmũr. Kɨmɨjɨ shiyokõr uje Porrosht sahmũr ich om par ɨre uje yesh de nãhu ĩ̵rmo, hn ich ompo par wahacha poõrc nehe. 9 Ahnũwo uje tichew titɨm owa ich ũru. Ma om kɨmɨjɨ oso ye olotiis. 10 Heke yishew obiyo ich yiyuhu eyoklo, pork ye yotiislo Porrosht uje ɨka uje tata uje eyok owich de ɨre ahɨr. Cristo wɨchɨ uje nos ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr per shɨ erze uje ye olotiis ɨre wɨr uje otĩ̵r ɨre ahɨr nehe. 11 Atɨm õr erze ahwoso uje titɨm owa hn ahakorãha õr par uje odɨraha. 12 Ye ahakõr kuche uje shuu oso otata uje shɨ owa hnakɨrbitak hn ye eraha latɨk. Ma om uje uhu Porrosht aabo oneẽt owa. Shish ata ahwoso uje ich om, hn ahakõr uje ich om. Ahmũr oso yewo, hn ye otiis Porrosht ahwoso, hn shish tyenɨj uhu eluuta om par uje Porrosht aabo oteychɨm owa hn oneẽt owa. 13 Uje ehn anem yok par uje tekɨrɨhɨ owa ich shish owa ler erze Porrosht ahwoso erze oso õr ɨkɨch par uje otẽr, hn anɨmɨrãha Porrosht ahwoso atɨm õr, hn ahakorãha õr. 14 Anciano ochɨbɨte nahme eheta eeychni par uje otsapur Porrosht par uje ɨshɨm owa akɨrbo par erze obiyo. Ye moym erze akɨrbo. 15 Eyuhu owa par uje ahakõr erze obiyo par uje uhu oteychɨm owa uje shish ma ahakõr uje om. 16 Abeyshɨp owa par uje ye moym Porrosht hn otiis ɨre. Abeyshɨp owapo par uje ahakorãha õr uje ich ũru. Shish ahakorãha õr. Kɨmɨjɨ ye moym Jesucristo hn ye moym uje ahakorãha õr uje ich ũru ich owa owich de Porrosht ahɨr hn wɨr õr owich de toy.
1 Titɨm owa par uje ye atsɨrãha ahwoso erze hnakɨrbo ɨlaro. Tyenɨj akɨt õr uhu ɨtso uje wɨchɨ eych hn akɨtpo erze hnakɨrbite uhu õr ɨlo uje eshɨbo. 2 Tyenɨj akɨt erze tɨmcher ɨler toy uhu õr ɨtso ata, hn erze pɨkɨhnin apɨbite tyenɨj akɨt õr uhu õr ɨtso uje anɨme hn shɨ ahakõr uje om par uje ye wɨr oso õr eyuwo dishew uje sehe ahakõr uje mĩ̵hnɨk. 3 Erze poluu uje ye õr iisĩ̵rsh ich tyenɨj Porrosht aabo otakashɨm õr 4 per poluuta uje ɨr aabo ode o kɨmɨjɨ ɨr ahnɨmo ode wɨr tyenɨj ochɨraha uje Porrosht ahwoso tata uje tyenɨj otɨbey ɨre heke otɨbey ɨre pork wate takashɨm õrni. Porrosht sahmũr uje otakashɨm deyso oshuu ɨtsorz. 5 Porrosht aabo tyenɨj otakashɨm asa poluuta uje nĩhyok ye latɨk chɨhɨ par uje takashɨm ɨre. Wate shish iyem Porrosht par uje takashɨm ɨre. Deeych hn dɨhlak wate shish orar sapur Porrosht. 6 Per poluuta uje sahmũr õr ahmyo hn sahmũr hnakɨrbo yewo wate par Porrosht ich shɨ ɨtso uje toy. Nĩhyok ɨr ɨkɨrĩt Porrosht ahɨr. 7 Atɨm Porrosht aabo par uje otɨbey erze poluu uje nĩhyok ye õr iisĩ̵rsh uhu ɨtsorz par uje nĩhyok yeẽk pwele tata uje õr ɨre oshiyokõr uje mɨhnũwo. 8 Uje yeẽk chɨhɨ hn ye takashɨm deeysope uje ye odebuhu ahɨrpe ich ye niyokõrpe uje Porrosht ahwoso tata hn ich shiyokõr uje mĩ̵hnɨk. Kɨmɨjɨ ye tɨbey deeysope uje odebuhu ɨr ihyuch wɨchɨ shiyokõr uje ma mĩ̵hnɨk pork shish dechɨ õr ahɨr. Oshuu ɨmeheeych uje õr ɨre otsotiis Porrosht. Wɨr oshiyokõr ma mɨhnũwo je erze yewo uje ye odɨraha Porroshtpe. 9 Ochichew erze poluu õr iiyo uje oyuwe sesenta ãyo per kal sohmɨra shɨ shuu dabiitɨ sohmɨra. 10 Nos ochɨraha uje wate shish shiyokõrni uje om, hn nɨshiishɨp daabo, hn sahmũr uje oso otekɨrɨhɨ ɨre. Shish takashɨm Porrosht aabo, hn shish takashɨm erze uje mɨhnũwo tĩ̵r õrni, hn shish sɨnaha ɨre par uje nos shiyokõr kuche uje om. 11 Ye atsew ebɨte hutɨta erze poluu õr iiyo uje yahpaa oterɨhɨ sesenta ãyope. Wap wɨr ochɨbɨte lahwoso uje tyenɨj oshiyokõr Cristo ɨbiyo. Mahn oshuu deyuwo tɨsĩ̵r uje sehe odiilabe. 12 Heke oym erze Cristo ɨr ɨbiyo uje ochɨbɨte lahwosni uje tyenɨj oshiyokõr. 13 Ye shɨ erze uje oshiyokõr. Ich uhurc otokole uje ich õr towɨ hn shish otekɨrɨhɨ õr ihyuwo hn otata lare. Otokole toy uje ich otsahmũr uje odale kuche ɨkiyo, hn otata erze uje ye ompe per õr ɨre otata. 14 Heke sehe tuu akɨt erze poluu uje yesh õr apɨbite par uje odii labeypo hn uje yesh õr aabo otãra õr, hn wɨr otɨbeyshɨp dahuwo. Kɨmɨjɨ wɨr oshiyokõr oshuu ɨtsorz ich erze uje ye odɨraha Porroshtpe ich ye õr pwelpe otata uje Porrosht aabo oshiyokõr uje mɨhnũwo. 15 Poluu ode uje oym Porrosht hn oshiyokõr uje Satanás sahmũr. 16 Uje yanak chɨhɨ uje wate Porrosht aap o kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ uje ɨre Porrosht aap hn ɨr iitɨta poluu ich tyenɨj tɨbey hn ye duhu Porrosht aabo otɨbey. Heke Porrosht aabo õr pwele otakashɨm erze poluu uje nĩhyok õr iiso. 17 Erze Porrosht aabo õr bahluwo õr iiyo otsɨɨ anciano. Uje otɨbey byen Porrosht aabo ich wɨr tyenɨj oshɨm õr kuche ma kɨhniya je erze bahluwo yewo. Erze uje õr ɨbiyo shɨ par uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm õr hn oshiyokorãha õr, kɨmɨjɨ oshiyokõr debiyo om, heke ɨshɨm õr ma kɨhniya. 18 Porrosht ahwoso tata ɨm: —Uje wey chish obiyo par shuu trigo yũhɨr tokole ich ye emchaha bosalt wey ahwo par uje pwele taak.— Hn tatpo ɨm: —Hnakɨrbich uje chishew obiyo tyenɨj ɨr yɨnsɨrc ɨshɨ uje serz.— 19 Titɨm owa par uje ye ẽr uje yeẽk tata ɨm: —Ese Porrosht aabo õr bahlut uje iich otsɨɨ anciano shiyokõr uje mĩ̵hnɨk,— per kɨmɨjɨ õr osiyer o kɨmɨjɨ õr tre uje otata oshuu ɨtsorz ich om par ẽr. 20 Uje Porrosht aabo uu õr bahlut nohmet shish shiyokõr uje mĩ̵hnɨk ich tyenɨj atɨmɨhɨ erze Porrosht aabo õr ɨkɨch par uje iim uje shiyokõr uje mĩ̵hnɨk par uje erze yewo otola hn ye oniyokõr uje mɨhnĩ̵k toy. 21 Ana hutɨta uje tichew titɨm owa wate Porrosht sahmũr, hn Jesucristo sahmũr, hn erze ɨr anjele uje Porrosht chiihla õrni otsahmũr toy. Ahakõr uje de asa hutɨta uje tichew. Uje uhu Porrosht aabo oshiyokõr uje tichew tɨbɨte ana hutɨta ich ye ahakõr uhu kɨnaha par yet hn kɨnaha par ese yet. Nos uhu õr ɨlye. 22 Ye ebɨte ahme õr hu eeyo shɨchish par uje uhu omasaha par Porrosht aabo õr bahluwo. Tyenɨj uhu eyuwo tɨsĩ̵r wap kɨmɨjɨ oniyokõr uje mĩ̵hnɨk o kɨmɨjɨ ye oniyokõrpe par uje ye erze mɨhnũwo deeshɨ hn tĩ̵r owa. Abeyshɨp owa par uje ye ahakõr uje mĩ̵hnɨk. 23 Ye shɨ ehe awɨt. Tyenɨj ehe wint pɨkaabɨtpo par emɨsht pork ehet doso hn shish owa permo. 24 Ode uje oshiyokõr mɨhnũwo ich nos oso ochɨraha hn ochɨraha uje deeych yet nehe hn tyenɨj oshɨ dabahat. Per ode uje oshiyokõr uje mɨhnũwo hn otsakɨs ɨre ich ye ɨmeheeych nehech uhurc ich ochɨraha. 25 Shɨ ɨtso erze uje oshiyokõr uje om, nos ochɨraha. Per ode uje yelɨj onomo õr uje oshiyokõr uje om heke je deeych yet nehe hn ochɨraha.
1 Titɨm owa. Erze Porrosht aabo uje õr yɨlo tyenɨj otola nensɨro par uje ye wɨr oso oninehnɨm Porrosht hn par uje ye oninehnɨm erze ahwoso uje yiyokorãha õr. 2 Uje õr yɨnsɨro ode uje wɨr Porrosht aabo toy ye ompe uje ye otola õr shɨ pork wɨr Porrosht aabo toy. Tyenɨj otola õr ma. Ich ma om uje oshiyokõr õr ɨbiyo ich oshuu ɨhĩ̵rtso pork wɨr õr leshɨbo. Porrosht sahmũr õr toy. Ahnũwo pahwoso uje tichew titɨm owaka wɨr uje tyenɨj ahakorãha õr hn uhu oshiyokõr. 3 Titɨm owa uje yeẽk chɨhɨ uje sanɨmɨrãha ahwoso uje ye ũrpe, hn ye nahmũrpe erze ahwoso uje eyok Ɨrhĩch Jesucristo shiyokorãha oso uje shuu oso oshiyokõr uje Porrosht sahmũr. 4 Wɨchɨ shɨ sehe duhu ɨre ma dich je erze leshɨbo. Ye dɨraha latɨk. Wɨchɨ shɨ sahmũr uje shiyokos oso. Ɨr ahwoso shɨ shuu oso opota ɨre, hn shish shuu oso oshiyokosye, hn ochinehnɨmye, hn shuu õr pyensa uje erze yewo oshiyokõr uje mɨhnũwo. 5 Erze hnakɨrbo uje otsanɨmɨrãha ahwoso uje ye ũrpe hn erze hnakɨrbo uje õr eyuwo mɨhnũwo shish oteye hn ochɨkey uje Porrosht ahwoso ich ũru. Wɨr õr eyuwo pyensa uje oteeychãha Porrosht shɨ par uje otserz hnote. 6 Ich ũru. Erze uje oteeychãha Porrosht hn ich õr aho kɨɨs ich ma om par õr ɨre. 7 Uje eyok shurẽhe nãhu ɨrmõni ɨchii ye kuche chɨhɨ eyok ahɨrpe, hn uje yɨtɨ ich ye eyok pwele yukwii eyok kushjãrope. 8 Kɨmɨjɨ eyok poso de uje yahu hn eyok ɨshuwo de uje par yonãha ich om. Yuhu eyok aho kɨɨs. 9 Erze uje sehe oduhu ɨre ɨhĩ̵r deyo ich shish kuche kɨhniya tĩ̵r õr par uje sehe duhu oniyokõr uje mɨhnũwo. Wɨr õr eyuwo shɨ ɨtso trampta uje dechɨ par chishew õr. Shuu oshiyokõr ɨtso uje ye õr eyuwĩ̵rsh. Shuu oshiyokõr erze uje ye ompe par õr ɨre. Ye duhu õr kushjãro jukur nehech uhurc erze mɨhnũwo uje oshiyokõr ich sɨhna õr ɨre. 10 Shɨ otsɨhna ɨre pork nos wɨr oso uje opota hnote ich ochɨbɨte ɨre par uje oshiyokõr nos wɨr kuche mɨhnũwo. Oso ode uje opota hnote oshuu ɨtsorz nehech uhurc ich oym Porrosht hn ich õr dosdarakpa. 11 Timoteo, owa shish eeychãha Porrosht. Aham nos wɨr kuche uje ich mɨhnũwo hn ahakõr uje Porrosht sahmũr. Eeychãha ɨre hn shish ye otiis ɨre. Ahmũr Porrosht aabo toy. Owa ewenta erze mɨhnũwo uje oso oshiyokorĩ̵hɨ owa. Ye uhu ehet duhlu. 12 Uhu owa duurapo par ahakõr erze obiyo uje Porrosht ɨshɨm owa pork owa ye otiis Jesucristope. Porrosht chiihla owa par uje ɨshɨm owa ese ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Abeyshɨp owa par uje ye moym ese ɨkɨrĩt. Uje atɨm erze oso erze ahwoso om uhu ɨtsorzni on: —Ye tokotiis Jesuspe,— heke ɨmeheeych uje Porrosht chiihla owani par uje ɨshɨm owa ese ɨkɨrĩt. 13 Porrosht sahmũr uje titɨm owa uje wɨchɨ uje nos ɨshɨm kuche ɨkɨrĩt hn Jesucristo sahmũr toy uje titɨm owa. Wɨchɨ uje tata lahwoso omoho Poncio Pilato ɨle ɨkɨch. Titɨm owa par uje 14 ahakõr erze uje tichew hn ye eymehiĩ par uje nĩhyok yet pwele tata uje ahakõr mĩ̵hnɨk nehech terɨhɨ uje eyok Ɨrhĩch Jesucristo cheeshpo nehe. 15 Porrosht chɨbɨte Cristo ɨshɨrĩt par uje cheeshpo nehe. Porrosht wɨchɨ uje yeeychãhalo hn nĩhyok uje ɨtso ɨre. Wɨchɨ uje shuu õr aho kɨɨs. Wɨchɨ uu rey õr bahlut pisht hn wɨchɨ uu ɨrhẽ õr bahlut pisht. 16 Wɨchɨ shɨ sohmɨra uje shish ɨka hn debuhu luu ehet. Nĩhyok yeẽk pwele tĩ̵r asa luu pork yokõrt jwertpa. Ye latɨk chɨhɨ uje umo ɨrni, hn ye latɨk pwele nomo ɨre. Sehe shish tuu oso otola ɨre hn oduhu ɨre dich. Ich om oshuu ɨtsorz. 17 Titɨm owa par uje atɨm erze Porrosht aabo uje ode lɨka hnɨmich uje õr ɨhĩ̵r deyo par uje ye onarim ɨre. Hn ye ompe uje erze ɨhĩ̵r deyo õr aho otsɨɨ: —Õryok hnote de ich kɨhniya. Oyiyokõr uje oyahmũr. Ye nesit yeẽk takashɨm õryok.— Ye ompe uje onarim ɨre shɨ pork õr hnote de. Erze õr hnote ich pwele sɨhna ɨre shɨchish. Atɨm erze ɨhĩ̵r deyo uje ich ma om uje shɨ ye olotiis Porrosht. Wɨchɨ nos ɨshɨm eyok kuche ich kɨhniya par uje shuu eyok aho kɨɨs. 18 Atɨm õr par uje shish oniyokõr uje om. Shish tyenɨj oniyokõr debiyo ich kɨhniya uje om par erze yewo. Ye ompe uje otsarhak lasujãro. Shish tyenɨj ochɨmɨt ɨre par uje otakashɨm õr uje kuche nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr. 19 Uje oniyokõr oduhu ɨlorz ich ɨtso uje ochɨhmer õr kushjãro wahacha Porrosht ahɨr ich kɨhniya par ese õr ɨkɨrĩt uje de Porrosht ahɨr uje ich ɨhĩ̵rtpa. 20 Timoteo, tyenɨj ahakõr uhu om erze obiyo uje Porrosht ɨshɨm owa. Ye ẽr erze õr ahwoso uje ye jukur. Ye tãra Porroshtpe. Hn ye ẽr erze uje otsotiis Porrosht ahwoso hn otata oshuu kɨnaha. Wɨr ochɨbɨte uje ochɨrahapa uje ich ũru per ye odɨrehepe. 21 Ode uje ye olotiis Porroshtpe per uje otẽr erze õr ahwoso kɨnãho ich otsahmũr, heke ich uhurc ich otsotiis Porrosht. Sehe tuu Porrosht dosɨr olak.
1 Yok Pablo. Yok Jesucristo ɨr apóstol. Porrosht chiihla yok par uje tomsaha erze obiyo par tanɨmɨrãha ɨr ahwoso. Chɨbɨte lahwoskite uje tyenɨj ɨshɨm õr ese ɨkɨrĩt uje de ɨre ahɨr uje ye olotiis Jesucristo. 2 Timoteo, tichew ana hutɨta par tokosɨm owa. Ich tahmũr pishɨ owa. Shɨ owa ɨtso uje pijo. Sehe tuu eyok Deych Porrosht hn eyok Ɨrhĩch Jesucristo odosɨr owa hn onuuna uje owa losuhlaap hn otakashɨm owa hn oduhu ehet kɨɨs. 3 Deeych hn dɨhlak shish yok orar tapur Porrosht hn peyucha owa. Tɨkɨna Porrosht par owa. Tiyokõr Porrosht ɨbiyo hn peyuwo om shɨ yok ɨtso uu yok poruwo wɨshɨ oshiyokõr Porrosht ɨbiyoni. 4 Tukuucha uje tɨkitolɨhɨ ahɨrni hn eyerh. Sehe takachɨm owapo par uje pehet kɨɨs. 5 Peyucha owa uje owa ye ehet yuhurãshpe uje ye otiis Cristope. Ekɨta wap Loida ye lotiis Jesús petɨkni, hn ata ɨtspo Eunice hn owa ɨtspo ye otiis toy. 6 Heke titɨm owa par uje akucha uje tɨbɨte pɨhme eheta eeychni hn tapur Porrosht hn ɨshɨm owa akɨrbo par uje ahakõr erze ɨr ɨbiyo. Per ele ahle erze akɨrbo uje de owa shɨ ɨtso jwekɨta ich hũre pɨkaap. Sehe toy. Tyenɨj erhũ par uje uhu hũrepo 7 pork Porrosht ɨshɨm eyok Dechɨbichni par uje ye yɨtɨla oso. Ɨshɨm eyok Dechɨbichni par uje shuu eyok ukurbo de, hn par shuu yahmũr oso hn par takashɨm eyok par uje ye yiyokõr uje ich mɨhnũwo. 8 Abey owa par uje ye apook hn ye moym uje anɨmɨrãha eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr ahwoso, hn ye apookpe uje oshiyeru yokɨhɨ ohyerpta shɨ pork tanɨmɨrãha eyok Ɨrhĩch ɨr ahwoso. Anɨmɨrãha Porrosht ahwoso hn kɨmɨjɨ kuche mɨhnũwo tĩ̵r owa uje ahakõr uhu ɨtsorz ich yukwiĩye pork kuche mɨhnũwo tĩ̵r eyok shɨ pork yanɨmɨrãha Porrosht ahwoso yitɨm õr uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Porrosht ukurbo deyo de hn takashɨm eyok. 9 Wɨchɨ shuu Jesús ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ dahɨr, hn wɨchɨ chiihla eyok par uje shish yiyokõr uje ɨre sahmũr. Ye diihla eyokpe pork yiyokõr uje om. Shɨ chiihla eyok pork sehe diihla. Takashɨm eyok shɨ pork sehe takashɨm pork ye yotiispe uje Cristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrni. Uje ehn yahpaa niyokõr nãhu ĩ̵rmo petɨkkite ɨchii Porrosht sahmũr eyok. 10 Ele ahle Porrosht shuu ɨmeheeych uje sahmũr eyok pork shuu Jesucristo tɨrẽtni par uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Jesús ye duhu yarhakpe uje oso otoy uje ye olotiis ɨre pork shuu ɨmeheeych uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 11 Porrosht chiihla yok par uje tanɨmɨrãha ɨr ahwoso titɨm õr uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ ɨre ahɨrkite, hn shuu tɨtĩ̵r lekɨtiyo par uje titɨm õr pork yok ɨr apóstol par tiyokorãha õr ɨr ahwoso. 12 Ye onahmũrpe uje tiyokorãha õr tuu ɨtsorz heke oshiyeru yokɨhɨ ohyerpta. Per ye tɨkɨpookpe uje yok dechɨ pork tɨkɨraha uje ye tokotiis Jesucristope, hn pehet kɨɨs uje tokosɨm ɨre pɨkɨrĩt par uje tɨbey pork tɨkɨraha uje terɨhɨ ese deeych uje taãcha nehe hn erze uje Jesús tata ich yakaha. 13 Ye ekey erze Porrosht ahwoso uje titɨm oso. Eẽt yok par uje owa pwele anɨmɨrãha atɨm oso yewo. Ye otiis Jesucristope hn ahmũr erze oso yewopo. 14 Abeyshɨp erze Porrosht ahwoso uje titɨm owani par uje anɨmɨrãha atɨm oso. Porrosht Ɨchɨbich de eyok aho heke wɨchɨ takashɨm owa uje abey erze ɨr ahwoso. 15 Eraha uje erze hnakɨrbo uje otãra wahacha hnɨmich Asia uje õya yokni ich nos oym yok nehech Figelo hn Hermójenes oym yok toy. 16 Sehe tuu eyok Ɨrhĩch dosɨr ese Onesíforo hn nos wɨr ɨr iiso. Wɨchɨ shish takashɨm yok hn shuu tukuurapo. Wɨchɨ ye poym yokpe uje kenena de pɨhmike, 17 per uje tĩ̵r Roma ich wɨchɨ shish chukwi yokɨhɨ wahacha nehech chish yok. 18 Ese deeych uje eyok Ɨrhĩch cheeshpo nehe hn sehe tuu eyok Ɨrhĩch dosɨr ɨre. Erahapa uje ehn yok de wahacha dɨt Efesoni hn wɨchɨ shish takashɨm yok.
1 Timoteo, owa shɨ owa ɨtso uje pijo. Tyenɨj eyuhu owa ẽra erze akɨrbo uje Jesucristo ɨshɨm owa. 2 Tyenɨj owa eyucha pahwoso uje ẽntni uje titɨm oso okɨhniya. Wɨr ochɨraha uje erze ahwoso ich ũru. Owa tyenɨj ahakorãha erze ahwoso atɨm hnakɨrbo uje ye olotiis Porroshtpe par uje wɨr oshiyokorãha oso yewo toy. 3 Titɨm owa par uje owa ewenta erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r owa pork owa Cristo ɨbɨk. Tyenɨj uhu owa ɨtso uje ohyerptosht shiyokõr uje ɨr ɨluu om. 4 Ese uje masaha par ohyerptosht ye ɨchii niyokõr obiyope duhu kɨnãho. Shɨ tyenɨj shiyokõr uje ɨr bahlut tatɨm ɨre pork sehe duhu ɨr bahlut ehet kɨɨsɨhɨ ɨre. 5 Shɨ ɨtspo ese uje loter pɨlota. Kɨmɨjɨ ye niyokõr uje refle tatɨm ɨre ich ye derzpe. Ye dosɨm ɨre asa koptape. 6 Hn shɨ ɨtso ese uje chish obiyoho ɨr shakɨrrza ehet. Ich chiyuhu ɨre heke wɨchɨ webich osht uje tyenɨj hnoy erze ɨr jõro ee uje chekushu. 7 Tyenɨj uhu eyuwo tɨsĩ̵r ahnũwo uje titɨm owaka, hn eyok Ɨrhĩch nos shuu eraha keshɨ duhu ɨnaapo ahnũwo pahwoso. 8 Owa eyucha Jesucristo. Wɨchɨ ɨkponi, hn ɨr porokkite wɨchɨ uu rey David lɨshɨ. Ahnũwo ɨr ahwoso uje tanɨmɨrãha titɨm oso uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 9 heke wɨr oshiyeru yok. Oshiyeru kenena pɨhmiko oshuu yok ɨtso uje tiyokõr uje mĩ̵hnɨk, per ye õr pwele onontew erze Porrosht ahwospe. Shish ochuntɨhɨ lekɨtiyo, 10 heke yok ewenta erze mɨhnũwo uje tĩ̵r yok par uje erze oso uje Porrosht chiihla õr pwele omasaha par Porrosht aabo toy nehe uje ye olotiis Jesucristope, hn õr ɨkɨrĩt de uje ich ɨhĩ̵rtpa uje yelɨj nɨhna ɨre. 11 Titɨm owa ahnũwo ahwoso uje ich ũru. Cristo tooho eyok. Kɨmɨjɨ ye yotiis ɨrpe ich shɨ ɨtso uje yukwiĩya ɨre hn yutɨ toy. Hn Cristo ɨkpo, heke eyok tyenɨj eyok ɨkpo hn yebuhu ɨre ahɨr nehe. 12 Uje kuche mɨhnũwo tĩ̵r eyok ich tyenɨj shish eyok ewenta. Kɨmɨjɨ eyok ewenta ɨtsorz hn tyenɨj eyok ɨr wɨmshɨro hn yukwiĩya ɨre. Uje yiita uje yukwim ɨre ich ɨre tyenɨj iim eyok toy. 13 Kɨmɨjɨ yotiis, per ɨre shish ye sehi lahwospe pork ɨre ye pwelpe sata uje ɨre ye Cristope. 14 Tyenɨj shish uhu Porrosht aabo õr eyucha ahnũwo pahwoso uje titɨm owaka. Porrosht sehe duhu atɨm õr par uje oym oshiyokosyeehe erze õr ahwoso uje ye jukur. Wɨr shɨ chimehĩ oso õr eyuwo uje otẽr. 15 Uhu owa duurapo par ahakõr Porrosht ɨbiyo ich uhu ɨhĩ̵rts pisho. Heke uje terɨhɨ ese deeych uje aachĩ̵hɨ Porrosht ɨle ɨkɨch nehe ich sahmũr pork uje anɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich ye eymehiĩpe. Ye ompe uje ahakõr uhu kɨnaha, heke ich uhurc ich apook. 16 Aham erze uje otakɨsho lawich hn shɨ otata lahwoso mɨhnũwo. Erze uje ye onaham õr shɨ õya õr heke oshuu õr ɨluu mɨhnũ nehech õr ɨluu mɨhnũpa ɨtso õr. 17 Erze õr ahwoso uje oshiyokorãha õr wɨr ahwoso mɨhnũwo uje chũr lekɨtiyo shɨ ɨtso permo oshye. Wɨr erze uje tĩ̵r Himeneo hn Fileto 18 hn shuu õr eyuwo mɨhnũwo heke oym erze Porrosht ahwoso uje ich ũru. Otata uje topo õr ɨkponi hn oshuu erze Porrosht aabo nohmɨramo otsotiis Porrosht. 19 Per Porrosht chɨbɨte lahwoso ich tyenɨj yakaha. Ɨr ahwoso uje shuu eyok aho kɨɨs tata ɨm: —Eyok Ɨrhĩch chɨraha laabo.— Hn tata toy ɨm: —Nos wɨr erze uje otata otsɨɨ: “Cristo wɨchɨ uu õryok Ɨrhĩch,” wɨr uje tyenɨj oym erze mɨhnũwo uje oshiyokõr.— 20 Tɨteẽta kuchɨt titɨm owa. Pwert dich ehet kuche de uje oro, hn kuche de uje plata, hn kuche de uje tabla, hn kuche de uje katuu. Erze uje ich ɨhĩ̵rtso wɨr oro hn plata. Okahnĩ̵r par õr ahmiyo. Erze uje ich tabla hn katuu wɨr uje ochĩ̵ra obiyo kal deeych. 21 Uje yeẽk iim shiyokõr uje mɨhnũwo par uje ɨre ɨtso erze oro hn plata ich chɨmɨt ɨre par uje shiyokõr Porrosht ɨbiyo. Wɨchɨ shuu deluuta om. Heke ɨr yɨnsɨrc sahmũr pork chɨmɨt ɨre par nos shiyokõr wɨr obiyo uje ich ɨhĩ̵rtso. 22 Aham erze mɨhnũwo uje hnakɨrbite hn apɨbite shish oshiyokõr. Shish emɨt owa par uje ahakõr uje ich om, hn emɨt owa par uje ma ye otiis eyok Ɨrhĩch ɨr ahwoso, hn ahmũr oso yewo, hn uhu ehet kɨɨs. Tyenɨj meya erze Porrosht aabo yewo uje õr ɨluu om hn shish õr orar otsapur eyok Ɨrhĩch. 23 Aham erze uje oshiyokosyeehe erze kuche uje ye jukur pork eraha uje wɨr shɨ oshuu oso ochɨnkẽrk delo. 24 Ich ye ompe uje eyok Ɨrhĩch ɨr ɨbich satsɨrãha lahwoso. Shɨ tyenɨj nos keytkẽr oso hn hneta lahwoso. Tyenɨj chɨraha shiyokorãha oso Porrosht ahwoso, hn tyenɨj shish hneta oso. 25 Erze uje ye onahmũr eyok Ɨrhĩch ɨr ɨbich ɨr ahwoso ich tyenɨj saraãshi uje shiyokorãha õr, hn shɨ iyem uje Porrosht shuu õr eyuwo tɨsĩ̵r nehech ochɨraha uje erze ahwoso ich ũru. 26 Ich uhurc hn ochɨraha uje ich ũru, hn ochɨraha uje Satanás sehnyẽr õr. Wɨr shɨ õr ɨtso uje otokolɨhɨ Satanás trampta ehet. Uje ehn wɨr ode asa trampta ehet ich oshiyokõr uje Satanás sahmũr.
1 Sehe tuu erahapa uje ich yej terɨhɨ uje ĩ̵rmo sɨhna ɨre hn ich yarhakpa par oso. 2 Oso ode ich okɨhniya nehe uje shɨ otsahmũr ɨre. Ode uje opota hnote hn ode uje ich onarim pishɨ ɨre. Ode uje otata uje ma ochɨraha kuche je yewo hn ode uje ochinehnɨm Porrosht hn ochinehnɨm nos wɨr oso toy. Ode uje ye otola deyo hn datɨpe hn ode uje yelɨj onɨna uje oshɨm õr kuche. Ode uje ye otola Porroshtpe. 3 Ode uje ye onahmũr nerẽtpe hn daabo hn tɨmcher õr ɨtspo, ye onahmũr dabiyope hn ye onahmũr daabope. Ode uje yelɨj õr perdonar oso yewo. Ode uje otatɨm dekushiĩ oso par uje oshuu oso otsɨtak yewo. Ode uje ye õr pwelpe uje otɨbey ɨre heke shish oshiyokõr uje mɨhnũwo. Ode uje õr ehnito. Ode uje ye onahmũrpe uje ich om. 4 Ode uje otatɨm oso õr ɨmãho par uje oshuu ochishew õr, hn ode uje oshiyokõr kuche shɨchish hn yelɨj õr pyensa kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ mĩ̵hnɨk. Ode uje sehe oduhu deyuwo ma deyo je erze yewo, hn ode uje ma otsahmũr uje olota je uje oteeychãha Porrosht. 5 Wɨr oshuu oso oteychɨm ɨre par uje oshuu õr pyensa uje wɨr Porrosht aabo per ye oduhu Porrosht Ɨchɨbich nuhrũ dahope. Aham erze oso uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz. 6 Hnakɨrbo ode erze oso õr ehet uje otĩ̵r erze tɨmcher õr ihyuwo hn otsehnyẽr õr. Erze tɨmcher ye oduhu deyuwo tɨsĩ̵rpe. Wɨr shish oshiyokõr uje mĩ̵hnɨk. Shish otẽr erze uje otsehnyẽr õr. 7 Shish oso oshiyokorãha erze tɨmcher per yelɨj odɨraha uje ich ũru. 8 Erze hnakɨrbo uje otsehnyẽr erze tɨmcher wɨr shɨ õr ɨtso ese Janes hn Jambres uje sehe onontew Moiseskite. Sehe onontew erze ahwoso uje ich ũru. Shɨ oshuu deyuwo tɨsĩ̵r erze kuche uje ich mɨhnũwo. Otata uje õr Porrosht aabo per otsotiis Jesús. 9 Shɨ oshiyokorãha oso pɨkaap hn nos oso okemɨhɨ õr shɨ ɨtso erze uje õr osiyer sehe onontew Moiseskite. 10 Owa ye owa ɨlo õrpe. Eraha erze ahwoso uje tiyokorãha oso, hn eraha yok pɨluu, hn eraha erze uje sehe tiyokõr. Eraha uje ye tokotiis Jesuspe, hn erahapo uje tɨkɨnta pishɨ oso. Eraha uje tahmũr oso, hn nos eraha uje yok ewenta wɨr kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r yok. 11 Eraha erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokorĩ̵hɨ yok, hn eraha erze yok dosĩ̵ryo uje chish yokɨhɨ dehet paho. Eraha toy nos wɨr erze mɨhnũwo uje masaha yokɨhɨ wahacha dɨt Antioquía hn Iconio hn wahacha dɨt Listra. Eraha erze mɨhnũwo uje yok ewenta uje oso oshiyokorĩ̵hɨ yok, per eyok Ɨrhĩch takashɨm yok heke ye wɨr oduhu yokpe oduhu tɨkɨtɨ. 12 Ich ũru uje nos wɨr erze uje sehe oniyokõr uje Jesucristo sahmũr ich shish oso oshiyokõr mɨhnuwõho õr. 13 Per erze hnakɨrbo uje õr ɨluu mɨhnũ hn erze yewo uje otsehnyẽr oso shish oshiyokõr uje ma mɨhnũwo hn shish ma otsehnyẽr oso hn yewo odepo uje otsehnyẽr wɨr. 14 Per owa ye owa ɨlo õr heke shish ahakõr erze uje oshiyokorãha owani pork eraha uje ich ũru hn eraha erze uje oshiyokorãha owa. 15 Uje ehn owa pɨkɨhninaapni ɨchii eraha nehech ele ahle yesh eraha erze Porrosht ahwoso. Porrosht ahwoso shuu eraha uje ye otiis eyok Ɨrhĩch Jesucristope hn shuu amsaha par owa Porrosht aap. 16 Nos wɨr Porrosht ahwoso tãra ɨre pork shuu oso ochichew lawhoso. Porrosht ahwoso ich om par uje oshiyokorãha õr, hn sahɨrm õr uje oshiyokõr uje mĩ̵hnɨk. Ich om par nɨshii erze uje ochimehi kuche, hn ich om par oshiyokorãha õr oshuu oshiyokõr uje Porrosht sahmũr. 17 Uje õr ler Porrosht ahwoso hn uje otẽr ich nɨshii õr eyuwo erze uje otsahmũr ɨre par oshiyokõr nos wɨr obiyo uje ich ɨhĩ̵rtso.
1 Porrosht hn Jesucristo sehe oduhu titɨm owa uje nos wɨr erze uje yesh õr ɨka hn erze uje otoni tyenɨj otĩ̵r Jesús ɨle ɨkɨch nehe. Wɨchɨ jwe uje tyenɨj teychɨm erze mɨhnũwo uje oshiyokõrni. Titɨm owa pork Cristo tyenɨj cheeshpo nehe hn masaha par rey. Sehe tuu 2 shish anɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Emɨt owa par uje anɨmɨrãha Porrosht ahwoso uje owa tyempɨt de, hn uje ye owa tyemptɨkɨsh. Enshii erze uje ochimehi kuche, hn ahɨrm erze uje oshiyokõr uje mɨhnũwo par uje oshiyokõr uje ich om. Uhu oduurapo par uje oshiyokõr uje ich om. Tyenɨj eentha pishɨ õr uje ahakorãha õr 3 pork uje terɨhɨ ɨshɨrĩt nehe ich ye oso onahmũrpe uje otẽr erze ahwoso uje ich ũru. Erze oso tyenɨj ochiihla hnakɨrbo ich okɨhniya par uje oshuu oshiyokorãha õr ahwoso uje otsahmũr otẽr. 4 Porrosht ahwoso ich ũru per ye onahmũrpe par uje otẽr. Shɨ otsahmũr otẽr erze monɨhne. 5 Per owa shish tyenɨj abeyshɨp owa. Tyenɨj owa ewenta erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r owa, hn tyenɨj shish ahakorãha oso par uje uhu omasaha par Porrosht aabo. Nos ahakõr erze obiyo uje Porrosht ɨshɨm owa. 6 Yok shɨ yok ɨtso erze kuche uje oshɨm Porrosht par uje oteeychãha ɨre, pork yej terɨhɨ ese pɨshɨrĩt uje par oshuu yok. 7 Ich tɨmɨtɨke erze obiyo uje Porrosht ɨshɨm yok par uje tiyokõr heke shɨ ɨtso uje oteye hn terz. Shɨ yok ɨtspo ese uje uushɨ hn serz. Yelɨj tokotiis Jesucristo 8 heke yok premit yesh dechɨ poõrc. Wɨchɨ yok premit uje yok Ɨrhĩch tyenɨj shuu pɨluuta ompa. Yok Ɨrhĩch ich jwe uje yelɨj niyokõr uje mĩ̵hnɨk. Uje terɨhɨ ese deeych nehe ich ɨshɨm yok uje terz, hn ye duhu yok sohmɨrape. Nos ɨshɨm wɨr toy uje otsahmũr uje ɨre tɨrẽt. 9 Sehe tuu erẽt shɨchish etĩ̵r yok. 10 Demas ich sahmũr pishɨ ĩ̵rmo ɨshujãro heke iim yokni. Hno tĩ̵r wahacha dɨt Tesalónica. Shɨ Crescente hno tĩ̵r wahacha hnɨmich Galacia, hn Tito hno tĩ̵r wahacha hnɨmich Dalmacia. 11 Shɨ Lucas nohmɨra sakaha pahɨr. Timoteo, sehe tuu bo bey Marcos par tɨrẽt nõya owa tĩ̵r yok pork wɨchɨ shish takashɨm yok pɨbiyo. 12 Tuu Tíquico hno tĩ̵r dɨt Efesoni. 13 Timoteo, uje erẽt nehe hn õhwa asa piyẽrpta waa je tĩ̵ra hmemɨt uje tokoymɨhɨ wahacha dɨt Troasni. De ese hnakɨrbich ihyuch uje iich otsɨɨ Carpo. Õhwa yok hute toy, hn ye moym erze hute uje oshiyokõr ochĩ̵ra obejɨ yũhɨr. 14 Alejandro ɨr ɨbiyo ich shɨ shiyokõr fyero, wɨchɨ shiyokõr kuche mɨhnuwõho yokni ich kɨhniya. Eyok Ɨrhĩch tyenɨj shuu ɨshɨ dabahat erze mɨhnũwo uje shiyokorĩ̵hɨ yokni. 15 Abeyshɨp owa par uje ye wɨchɨ niyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ owa toy pork wɨchɨ sɨtakpa erze Porrosht ahwoso uje yiyokorãha õr. 16 Uje otseya yok jwe ɨkɨch wapni ich nĩhyok ye latɨk takashɨm yok. Nos oym yok. Sehe tuu Porrosht ye nowãha õrpe hn ye depyẽr õr. 17 Eyok Ɨrhĩch takashɨm yok hn ɨshɨm yok pukurbo par uje yok pwele nos tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso hn tuu nos dihipo ochɨraha. Eyok Ɨrhĩch takashɨm yok heke ye oduhu yok oduhu tɨkɨtɨ shɨ ɨtso uje chiyuhu yokɨhɨ ɨlpiyot ahwo. 18 Eyok Ɨrhĩch tyenɨj takashɨm yok par uje yok ewenta erze mɨhnũwo uje oso oshiyokorĩ̵hɨ yok par uje takaachĩ̵hɨ wahacha ɨr ahɨr poõrc nehe. Sehe tuu Porrosht dich. Tahmũr uje ɨtsorz. 19 Tokosɨm saludo Prisca hn Aquila hn nos wɨr Onesíforo ɨr iiso. 20 Erasto sakaha ese dɨt Corinto, hn tokoymɨhɨ Trófimo wahacha dɨt Mileto pork wɨchɨ permoni. 21 Timoteo, emɨt owa hn erẽt shɨchish etĩ̵r yok pork yej terɨhɨ hmamo ɨshɨrĩt. Eubulo ɨshɨm owa saludo. Pudente hn Lino hn Claudia oshɨm owa saludo toy, hn nos wɨr Porrosht aabo uje ode lɨka. 22 Sehe tuu eyok Ɨrhĩch Jesucristo shish nõya owa, hn sehe tuu Porrosht shish nos dosɨr olak.
1 Yok Pablo. Yok Porrosht ɨbɨk hn Jesucristo ɨr apóstol. Shuu takaha par uje titɨm erze uje Porrosht chiihla õrkite par uje ye olotiis Jesús. Shuu takaha par tuu ochɨraha Porrosht ahwoso. Ɨr ahwoso ich ũru. Shuu oym erze deluu mɨhnũ hn shuu oshiyokõr uje ɨre sahmũr. 2 Titɨm õr par uje oyem ese ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre uje Porrosht tyenɨj ɨshɨm daabo. Porrosht yelɨj nehnyẽr oso. Uje ehn yahpaa niyokõr nãhu ɨrmõkite ɨchii chɨbɨte lahwoso uje tyenɨj ɨshɨm daabo ese ɨkɨrĩt, 3 hn chɨbɨte toy ese ɨshɨrĩtkite par uje shuu oso ochɨraha ese ɨkɨrĩt uje de. Uje terɨhɨ ese ɨshɨrĩtkite hn Porrosht shuu tanɨmɨrãha lahwoso. Wɨchɨ uje shuu Cristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ dahɨr. 4 Tichew ana hutɨta, Tito, par uje owa ler. Owa ɨtso pijɨt pisht pork uje titɨm owa Porrosht ahwosni ich ye otiispe ɨtso uje ye tokotiispe heke amsaha par Porrosht aap. Ele ahle ich Porrosht wɨchɨ uu eyok Deych hn Jesucristo wɨchɨ uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Sehe tuu Jesucristo hn ɨr Deych odosɨr owa hn oduhu ehet kɨɨs. 5 Uje eyok dechɨ ese hnɨmich uje iich otsɨɨ Cretani ich tuu akahachɨs par uje ahakõr erze obiyo uje yahpaa yɨmɨtpe, hn enshii uje ye ũrpe. Kal dɨt ich tyenɨj aahla hnakɨrbo par uje otɨbey Porrosht aabo uje odechɨ. Ekẽra õr iyo on anciano. Titɨm owa erze obiyoni par uje ahakõr. 6 Wap eychɨm erze uje ye oniyokõr mɨhnĩ̵kpe par uje aahla õr par otɨbey Porrosht aabo. Kɨmɨjɨ oniyokõr uje mɨhnũwo heke oso ochinehnɨm õr ɨre. Kal anciano shɨ duhu nerãhta nohmɨra hn õr aabo ye odotiis Jesús. Kɨmɨjɨ oniyokõr uje mɨhnũwo heke oso ochinehnɨm ese anciano pork ɨr aabo oshiyokõr uje mɨhnũwo heke tyenɨj ɨr aabo shish oshiyokõr uje õr deych hn data otatɨm õr. 7 Erze uje omasaha par anciano ich omasaha par otɨbey Porrosht aabo heke ye ompe yeẽk uje shiyokõr mĩ̵hnɨk masaha erze obiyo hnii ese uje shɨ shiyokõr uje ɨre sahmũr. Hn ye ompe yeẽk uje chesdelo shɨchish. Ye ompe ese uje yɨkɨch sẽhi, hn ye ompe ese uje satsɨr yewo. Ye ompe ese uje sehe torha hnote. 8 Om uje yeẽk masaha erze obiyo ich tyenɨj sahmũr uje oso otekɨrɨhɨ ɨre. Sahmũr takashɨm yewo. Shish shuu deyuwo tɨsĩ̵r erze obiyo uje shiyokõr kɨmɨjɨ om o kɨmɨjɨ ye ompe hn shiyokõr erze om uje Porrosht sahmũr. Tɨbey ɨre par uje ye niyokõr uje mĩ̵hnɨk. Shish shiyokõr uje Porrosht ahwoso tata hn ye niyokõr erze mɨhnũwo uje yewo sehe oduhu niyokõr. 9 Ye noym Porrosht ahwoso uje yewo oshiyokorãha ɨre par uje ɨre pwele shiyokorãha yewo erze uje ich ũru hn par uje ɨre pwele sontew õr ahwoso erze uje õr eyuwo kɨnãho. 10 Ich okɨhniya erze uje ye onahmũrpe erze Porrosht ahwoso uje yiyokorãha oso. Ich ochɨrahapa ochiilehet per ye õr ahwoso jukur. Shɨ otsehnyẽr oso. Ma okɨhniya wɨr israel oso uje otsehnyẽr oso oshuu ɨtsorz. 11 Tyenɨj ahɨrm õr par uje ye odiilehet pork otĩ̵r oso õr ihyuwo hn oshuu wɨr õr eyuwo mɨhnũwo hn oshuu otsotiis Porrosht. Oshiyokorãha õr erze uje ye ũrpe shɨ par uje otserz hnote. 12 Sohmet deni uje creta oso ochɨbɨte par õr profeta. Wɨchɨ tata shuu ɨtsorz: —Erze creta oso wɨr shɨ õr kushĩyo. Wɨr shɨ õr ɨtso erze loshɨpo uje shɨ dɨrkɨhɨ lekɨtiyo par uje tohɨr. Wɨr õr towo hn õr jar.— 13 Ese profeta tatni shuu ɨtsorz hn ich ũru heke atɨm erze creta oso ich ehnew par uje ye oduhu ɨlorz par uje uhu ye olotiis Porrosht ahwoso pork wɨr ich ũru. 14 Uje odɨraha nehe uje Porrosht ahwoso ich ũru ich tyenɨj ye odɨbɨte uje ich ũru erze monɨhne uje erze israel oso otata. Tyenɨj ye otẽr erze oso õr ahwoso uje otsotiis Porrosht ahwoso. Erze õr ahwoso shɨ tãra õr. 15 Erze oso uje õr ɨluu om uje oteychɨm kuchɨt ich ochɨbɨte uje om, per erze uje õr ɨluu mɨhnũ hn otsotiis Porrosht par õr ɨre ich nĩhyok uje ich om. Yakaha õr eyuwo par uje sehe oshiyokõr uje ich mĩ̵hnɨk hn uje oshiyokõr uje ich mĩ̵hnɨk ich ye opookpe. 16 Otata uje õr ɨre ochɨraha Porrosht per erze uje õr ɨre oshiyokõr chɨbɨte orhõta uje õr ɨre ye odɨrehepe. Wɨr õr ɨluu mɨhnũ. Ye onahmũr oniyokõr uje Porrosht sahmũr. Ye õr pwele oniyokõr uje ich ompe.
1 Per owa ye owa ɨlo erze uje õr ɨluu mɨhnũ. Shish ahakorãha õr uje ich ũru uje Porrosht ahwoso tata. 2 Atɨm erze hnakɨrbo ɨlaraabo par uje ye oduhu yɨkɨch nẽhi ɨre. Tyenɨj oshiyokõr om par uje oso otola õr. Shɨ tyenɨj oshuu deyuwo tɨsĩ̵r par uje ye oniyokõr uje mĩ̵hnɨk. Tyenɨj ye olotiis Porrosht ahwoso hn oniyokõr uje tata. Tyenɨj otsahmũr Porrosht hn otsahmũr erze Porrosht aabo toy. Tyenɨj õr ewenta uje oso oshiyokõr kuche mɨhnuwõho õr pork wɨr shish otsɨtak Porrosht aabo. 3 Ɨtso uje ahakorãha erze hnakɨrbo ɨlaraabo ich tyenɨj ahakorãha erze tɨmcher ɨler par uje oshiyokõr oshuu ɨtso uje Porrosht sahmũr. Ye ompe uje otata lare. Ye ompe uje oshuu yɨkɨch sẽhi ɨre. Tyenɨj oshiyokorãha yẽr uje ich om. 4 Uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz hn õr pwele otsakɨt erze apɨbite par uje otsahmũr dabiyo hn otsahmũr daabo toy. 5 Tyenɨj oshiyokorãha erze apɨbite par uje oshuu õr eyuwo tɨsĩ̵r par uje oshiyokõr uje ich om hn shɨ oshuu dabich nohmɨra hn par uje ye otorãha dabich. Tyenɨj oshiyokorãha õr par otɨbey dahuch hn otakashɨm wɨr yewo. Tyenɨj oshiyokorãha õr par oshiyokõr uje õr abiyo otatɨm õr par uje ye oduhu oso odish majamichɨhɨ Porrosht ahwoso. 6 Tito, owa tyenɨj ahakorãha erze pɨkɨhnino hnakɨrbito toy. Atɨm õr par uje oshuu deyuwo tɨsĩ̵r uje õr ɨre oshiyokõr. 7 Nos wɨr kuche uje ahakõr tyenɨj ahakõr om par uje wɨr oteychɨm owa uje ahakõr hn ochɨraha uje Porrosht sahmũr. Uje ahakorãha oso uu Porrosht ahwoso tyenɨj atɨm õr uje ich ũru. Ye ahakorãha õr shɨ par uje wɨr õr ayla. 8 Tyenɨj ahakorãha õr uje ich ũru par uje ye wɨr oso otata otsɨɨ: —Wɨchɨ ɨr ahwoso ich ye jukur.— Ahakorãha oso uhu ɨtsorz hn erze uje otsɨtak owa wɨr opook pork ye odishpe uje mĩ̵hnɨk par uje oninehnɨm eyok. 9 Tyenɨj ahakorãha erze Porrosht aabo par uje ochishew obiyo par oshiyokõr uje õr yɨnsɨro otatɨm õr. Tyenɨj oshuu nensɨro õr aylpa hn otola õr. 10 Ye ompe uje otorha nensɨro õr kushjãro. Tyenɨj Porrosht aabo oshiyokõr uje õr yɨnsɨro otatɨm õr par uje nos omo uje oshiyokõr uje ich om, heke ochɨraha uje erze ahwoso uje yiyokorãha õr ich ɨhĩ̵rts pisho. Otsahmũr uje yitɨm õr Porrosht ahwosni hn Jesucristo uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 11 Porrosht sehe dosĩ̵r oso heke ɨre ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ dahɨrni hn kɨmɨjɨ onahmũr ich nos õr pwele ochɨraha hn omasaha par ɨr aabo. 12 Uje Porrosht ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ dahɨrni ich shuu yukwim mɨhnũwo hn yaham erze kuche mɨhnũwo uje oso otsahmũr oshiyokõr. Uje ehn eyok de nãhu ĩ̵rmo hn wɨchɨ shuu eyok eyuwo tɨsĩ̵r par uje yiyokõr uje ich om uje Porrosht sahmũr 13 uje yiyem ese deeych uje ich ɨhĩ̵rtpa uje Jesucristo cheeshpo nehe. Uje taãcha ich hũre. Wɨchɨ uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrni. 14 Wɨchɨ ɨshɨm ɨre oso par uje oshuu oshuu toni par uje chiyuhu eyok Satanás hme hn par uje shuu ye yiyokõr erze uje Porrosht ye nahmũrpe hn par uje shuu eyok ɨluu om pork wɨchɨ uu eyok yɨnsɨrc. Shuu yahmũrpa yiyokõr uje ich om. 15 Erze uje tichew tokosɨm owaka wɨr uje tyenɨj ahakorãha oso. Uhu otsahmũr oshiyokõr uje ich om, hn ekushuhu õr uje oshiyokõr uje mɨhnũwo pork Porrosht wɨchɨ uje shuu ahakõr uje ɨtsorz. Ontew erze uje otata otsɨɨ: —Ye eraha latɨk.—
1 Uhu erze Porrosht aabo õr eyucha uje tyenɨj oshiyokõr uje gobierno tatɨm õr hn shish ochɨmɨt ɨre par oshiyokõr uje om. 2 Atɨm õr par uje ye oninehnɨm oso hn ye odihokosye nehech otsɨtakye hn ohneta oso hn uhu nos ye odɨkey uje otsetye. 3 Antni eyok ye yɨraha Porroshtpe. Ich eyok ɨtso õr. Ye yiyokõrpe uje Porrosht sahmũr. Shɨ yiyokõrni uje yewo otatɨm eyok. Erze kuche mɨhnũwo uje yahmũrpa yiyokõr shish yiyokõr nehech uhurc ich yakaha eyok. Wɨr shɨ ɨtso eyok yɨnsɨrc uje chɨpa eyok pork eyok ɨr yɨlo. Ich yahmũrpa erze õr ahmyoni hn shish yahmũr yiyokõr erze mɨhnũwo. Yɨtak yewo pork yobɨta õr kushjãro. Hn uje otsɨtak eyok hn eyok ɨtspo yɨtak õr. 4 Per uje terɨhɨ ɨshɨrĩt par uje Porrosht shuu oso ochɨraha uje wɨchɨ sahmũr pishɨ õr hn sehe dosĩ̵r õr heke ɨshɨm õr Deyjɨt par uje oshuu oshuu toy par uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 5 Uje shuu yɨraha ɨtsorz ich shuu yomsaha par eyok ɨr aabo. Ye yiyokõrpe uje om par uje shuu yomsaha par ɨr aabo. Shɨ chuuna uje eyok losuhlaabo heke sosɨr eyok. Shuu Dechɨbich masaha eyok aho hn churhũ eyok kuche mɨhnũwo uje Porrosht ye nahmũrpe uje de eyok aho hn shuu eyok shurhãpo hn shuu eyok aho kɨnãho par uje yiyokõr uje om. 6 Ɨshɨm eyok Dechɨbich par uje ɨr ukurbo kɨhniya de eyok aho pork Jesucristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrni. 7 Sosɨr eyok heke ye eyok hnɨtew chɨhɨ ɨr ahɨrpe. Ɨshɨm eyok Dechɨbich par uje yomsaha par eyok ɨr aabo. Ele ahle yiyem ese ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. 8 Ahnũwo ahwoso uje ticheku ich ũru. Sehe tuu ahakorãha pishɨ erze uje ye olotiis Porroshtpe par uje ochɨrahapa par uje shish oshiyokõr uje om. Ahnũwo ɨr ahwoso ich ɨhĩ̵rts pisho hn om par nos wɨr oso ochɨraha. 9 Per ye ekitkẽr erze uje shɨ ochiilehet hn õr ahwoso ich ye jukur. Ye ekitkẽr erze uje shɨ õr eyucha õr poruwo wɨshɨ õr ahwoso. Par Porrosht ich wɨr õr ahwoso ye jukurpe. Ye etĩ̵r erze uje oshiyokosye hn oshuu ma kɨhniya asa uje Moisés ley tata. Wɨr õr ahwoso ye jukurpe. 10 Uje yeẽk duhu Porrosht aabo otsehek ɨre ich tyenɨj atɨm ɨre par uje ye duhu ɨlorz. Kɨmɨjɨ niyokõrpo duhu ɨlorz ich tyenɨj atɨmpo. Kɨmɨjɨ niyokõrpo ich uhu tokolɨhɨchɨs Porrosht aabo õr ehet. 11 Eraha uje wɨchɨ iim uje Porrosht sahmũr, par uje shiyokõr uje mĩ̵hnɨk. Shiyokõr mɨhnũwo heke ɨre shuu Porrosht aabo ochiyuhu ɨrehe õr ehet. 12 Sehe tuu Artemas do tĩ̵r owa o kɨmɨjɨ Tíquico. Uje taachĩ̵hɨ ahɨr hn owa tyenɨj etĩ̵r yokɨhɨ wahacha dɨt Nicópolis pork tɨbɨte tɨtĩ̵r wahacha nehe par tiyakaha par ese hmamo ɨshɨrĩt. 13 Akashɨm Apolos hn Zenas. Asɨm õr uje õr nesita par uje ye kuchẽrk nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr dehet pehet. Ese Zenas wɨchɨ politikya uje chɨrahapa gobierno ɨr ley. 14 Nos Porrosht aabo tyenɨj oshuu chish leheta par uje shish oshiyokõr uje ich om hn otakashɨm deyso hn erze Porrosht aabo yewo uje kuche nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr. Kɨmɨjɨ ye otakashɨm õr ich ye oniyokõrpe uje Porrosht sahmũr. 15 Tito, nos wɨr Porrosht aabo uje ode lɨka pahɨr nos oshɨm owa saludo. Atɨm erze Porrosht aabo yewo uje ode ahɨr uje otsahmũr yok uje tokosɨm õr saludo. Sehe tuu Porrosht nos dosɨr olak.
1 Yok Pablo. Yok de karsel ehet pork ye tokotiis Jesucristope. Par yok ich shɨ ɨtso uje Jesucristo shuu oshiyeru yok. Yok hn eyok leshɨbich Timoteo oyichew ana hutɨta oyosɨm owa, Filemón. Owa ebiyo shɨ ɨtso õryok ɨbiyo. Ich oyahmũr pish owa. 2 Oyichew ana hutɨta par nos wɨr Porrosht aabo toy uje otakɨsho lawichɨhɨchɨs ahuch, hn par asa eyok nanɨmicha Apia toy. Arquipo dechɨ toy. Wɨchɨ ɨbiyo shɨ ɨtso õryok. 3 Sehe tuu eyok Deych Porrosht hn eyok Ɨrhĩch Jesucristo dosɨr olak hn oduhu olak aho kɨɨs. 4 Filemón, uje yok orar hn peyucha owa ich shish tɨkɨna Porrosht par owa, 5 pork tukunt uje nos ahmũr wɨr Porrosht aabo hn ahmũr eyok Ɨrhĩch Jesús toy hn ye otiis ɨrpe. 6 Tapur Porrosht par owa uje anɨmɨrãha ɨr ahwoso atɨm yewo par uje ye olotiis ɨrpe par uje nos odɨraha erze uje ich om uje tãra Cristo pork wɨchɨ uje takashɨm eyok. 7 Pɨshɨbiche Filemón, uje tukunt uje ahmũr Porrosht hn ahmũr ɨr aabo toy ich shuu yok aylpa hn pehet kɨɨs. Tukunt uje akashɨm Porrosht aabo yewo uhu ma õr aho kɨɨs. 8 Titɨm owa uje Cristo wɨchɨ uje ɨshɨm yok pɨbich uje ich dich, heke yok pwele titɨm owa par uje ahakõr kuche 9 per ye tahmũr tɨrok owape. Shɨ titɨm owa pork tahmũr owa. Yok Pablo. Ich yok ɨlaro. Yok de karsel ehet shɨ pork ye tokotiis Jesucristope. 10 Tapur owa par uje akashɨm Onésimo. Uje yok de lɨka karsel ehet ich tuu Onésimo masaha par Porrosht aap, heke wɨchɨ shɨ ɨtso uje yok pijo. 11 Onésimo wɨchɨ owa elak. Antni ich ye jukur per ele ahle ich wɨchɨ bale. Bale par owa hn bale par yok toy. 12 Tuu Onésimo hno tĩ̵r owapo. Tahmũr ɨre heke ich tukuuna uje tuu hno cheeshpo tĩ̵r owa. 13 Par yok ich ma om kɨmɨjɨ Onésimo shɨ lakaha pahɨr pork sehe tuu wɨchɨ masaha owa owich par uje takashɨm yok uje yok de lɨka karsel ehet shɨ pork tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm oso uje Jesucristo ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite 14 per ye tahmũrpe uje tuu Onésimo sakaha pahɨr uje ehn yahpaa tɨkɨraha ahwotɨk par uje ye tɨrok owa hn tuu akashɨm yok. Sehe tuu akashɨm yok kɨmɨjɨ ahmũr. 15 Par yok ich shɨ ɨtso uje Onésimo yuwoho ahɨr par uje shuu daalo arhaabo hn cheeshpo par uje shish sakaha ahɨr nehe, 16 per ye shɨ wɨchɨ chɨhɨ ahɨrpe ɨlo erze õr yɨlo. Onésimo ma bale je õr yɨlo. Wɨchɨ pɨshap uje tahmũr, hn owa eshap toy heke ahmũr ɨre toy ye shɨ pork wɨchɨ elak. Ahmũr ɨre pork wɨchɨ Porrosht aap. 17 Kɨmɨjɨ ebɨte uje yok owa ahĩ̵rakpa ich ahakõr oomɨhɨ Onésimo uhu wɨchɨ ɨlo yok. 18 Kɨmɨjɨ niyokõr kucherkĩ̵hɨ owa o kɨmɨjɨ ɨr hnɨtew chɨhɨ owa ich ebɨte yok hnɨtewta. 19 Yok Pablo uje tichew ana hutɨta. Tɨbɨte uje tyenɨj tokoshɨ ɨr hnɨtewta. Titɨm owani par uje amsaha par Porrosht aap heke ich shɨ ɨtso uje owa hnɨtewta de pahɨr per ye tɨrok owape. 20 Pɨshɨbiche, sehe tuu akashɨm yok pork ye yotiis eyok Ɨrhĩchpe. Uhu pehet kɨɨs pork eyok yahmũr Cristo. 21 Tichew ana hutɨta tokosɨm owa pork tɨkɨraha erze uje tapur owa ich ahakõr hn uhu iyuwe uje tapur owa. 22 Uje akashɨm Onésimo uhu ɨtsorz ich sehe tuu enshii owich yet toy par yok. Tɨkɨraha uje shish olak orar apurlo Porrosht par yok, heke kɨmɨjɨ Porrosht nahmũr ich takaha tekɨrɨhɨ olak toy. 23 Epafras ɨshɨm owa saludo. Wɨchɨ pihyẽrak uje de karsel ehet shɨ pork ye oyotiis Jesucristope. 24 Marcos ɨshɨm owa saludo toy hn Aristarco hn Demas. Lucas ɨshɨm owa toy. Wɨr uje otakashɨm yok pɨbiyo. 25 Sehe tuu eyok Ɨrhĩch Jesucristo dosɨr olak.
1 Antkite hn Porrosht tatɨm lahwoso erze profeta poruwo wɨshɨ par uje shuu otatɨm eyok poruwo wɨshɨ. Wɨchɨ shish tatɨm erze profeta poruwo wɨshɨ hn shuu oshiyokõr kuche ich kɨhniya par uje sɨteẽta kuche par uje sehe duhu eyok poruwo wɨshɨ odɨraha. 2 Per ele ahle Porrosht shuu Deyjɨt tatɨm eyok lahwoso par uje shuu yɨraha. Porrosht wɨchɨ uje shuu Deyjɨt shiyokõr ɨrmõkite, hn chiihla ɨre hn nos ɨshɨm ɨre wɨr kuche. 3 Uje oso oteychɨm Cristo ich ochɨraha Porrosht ɨr ɨluu pork ɨr ɨluu shɨ ɨtso Cristo ɨr ɨluu. Cristo ɨtsshɨp ɨr Deych. Cristo wɨchɨ uje nos tɨbey kuche chĩ̵ra lahwoso hn chĩ̵ra lakɨrbo. Uje Cristo ɨshɨ eyok hnɨtewkite ich sakaha Porrosht waãchta wahacha poõrc pork wɨchɨ ich dich. 4 Porrosht Ijɨt ma ukurbo deyo de je erze ɨr anjele hn ɨr ɨbiyo ich ma deyo je erze ɨr anjele õr ɨbiyo. 5 Porrosht yelɨj tatɨm erze anjele yeẽk ɨl: —Owa yok pijo. Ele ahle tuu owa shũrha.— Hn yelɨj tatɨm erze anjele yeẽk duhu ɨlorz: —Yok uu eych hn owa uu pijɨt.— 6 Uje shuu Deyjɨt webich osht shurẽhe nãhu ɨrmõkite hn Porrosht tata ɨm: —Sehe tuu nos wɨr yok anjele oteeychãha ese Pijɨt.— 7 Porrosht tata uje shuu erze ɨr anjele ochisãha ɨre myentɨta. Erze Porrosht anjele wɨr ɨr ɨbiyo. Shuu ochisãha ɨre jwekɨta. 8 Per Porrosht tatɨm Deyjɨt ɨm: —Owa Porrosht hn owa rey uje shish de. Owa uje abey paabo hn shish ahakõr uje ich om. 9 Ahmũr uje oso oshiyokõr uje ich om, per etak erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Yok uu owa Porrosht. Ahmũr uje ich om heke tuu owa ma ayla je owa ahĩ̵ro.— 10 Hn tatɨm Deyjɨt ɨm: —Owa uu nos oso hn nos wɨr kuche ɨr yɨnsɨrc. Tenitkite hn ahakõr ĩ̵rmo hn ahakõr nos wɨr kuche uje de poõrc ẽra ahme. 11 Deeych yet nehe hn nos sɨhna ɨre per owa shish owa de. Ese hnɨmich hn poõrc wɨr shɨ ɨtso õr ɨshuwo uje saraãshi ɨre ɨlaro nehech sɨhna ɨre nehe. 12 Wɨr shɨ ɨtso uje yeẽk iim lasuwo ɨlaro hn iyãha lasuwo ahlo per owa ye kɨnãhape, shish ɨtsye. Yelɨj ehna owa.— 13 Porrosht yelɨj tatɨm erze ɨr anjele yeẽk ɨl: —Akaha paãchta nehech nos terz owa amãho hn tɨbɨte õr ahme— per tatɨm Cristo shuu ɨtsorz. 14 Nos wɨr Porrosht ɨr anjele wɨr shɨ õr ɨchɨbiyo. Porrosht shuu oshiyokõr debiyo otakashɨm erze uje otĩ̵r poõrc nehe.
1 Heke titɨm olak. Tyenɨj yẽrlopa hn yiyokõrlo uje Cristo tata par uje ye yukwimlo erze ahwoso uje ich ũru. 2 Porrosht tatɨm ɨr anjele par shuu otaiɨm Moisés lahwoskite par tatɨm oso. Erze ahwoso ich ũru heke erze oso uje ye onahmũr oniyokõr erze Porrosht ahwoso uje anjele otatɨm õr ich oshɨ labahat pork oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. 3 Kɨmɨjɨ yotiis uje Jesús tata uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite ¿yuhu ɨnaapo par uje eyok yuhwoho Porrosht ɨr hme par ye depyẽr eyok? Wap eyok Ɨrhĩch tatɨm oso shuu ɨtsorz hn erze uje otẽr ɨre otatɨm õryok. 4 Porrosht shuu oshiyokõr kuche uje ye latɨk pwele shiyokõr uje shuu oso ochishlabe par shuu ochɨraha uje õr ahwoso ich ũru. Ich shuu ɨmeheeych toy uje õr ahwoso ich ũru pork Porrosht Ɨchɨbich ɨshɨm Porrosht aabo õr eyuwo kɨnãho kɨnãho par uje sehe duhu oniyokõr ɨr ɨbiyo kɨnãho kɨnãho. 5 Porrosht ye dɨbɨte erze anjele õr hmepe ese ĩ̵rmo uje tyenɨj shiyokõr nehe uje oyitɨm olakɨke hn nos wɨr kushjãro par uje otɨbey. 6 Porrosht ahwoso tata uje yeẽk tatɨm Porrosht ɨm: —¿Ɨnaapo heke shish uhu eyuwo tɨsĩ̵r oso? ¿Ɨnaapo heke sehe akashɨm õr? 7 Owa uhu erze anjele ma õr ukurbosh je ese hnakɨrbich uje iich otsɨɨ Adán per uhu ɨre dich 8 pork nos ebɨte erze kuche Adán ɨr hme.— Uje Porrosht nos chɨbɨte erze kuche ɨr hme shuu ɨtsorz ich chɨbɨte ɨre par nos tɨbey erze kuche, per ele ahle ich ɨmeheeych uje ye oso otɨbey erze kuchepe. 9 Per eyok eyucha Jesús. Porrosht nos sahmũr oso heke shuu Jesús ɨr ukurbo ɨtso oso õr ukurbo, ye ɨlo erze anjele õr ukurbope. Uje oso oshuu ɨre oshuu toy ich shuu Jesús dichpa pork wɨchɨ tooho osokite. 10 Nos wɨr kuche uje Porrosht shiyokõrkite wɨr par ɨre. Ich om uje shuu Cristo ewenta erze uje oso oshiyokorĩ̵hɨ ɨre nehech oshuu oshuu toy par ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Heke ich ompa uje Cristo shuu okɨhniya omasaha par Porrosht aabo. 11 Cristo wɨchɨ uje shuu eyok Porrosht aabo. Cristo ɨr Deych wɨchɨ Porrosht hn wɨchɨ eyok Deych toy, heke Cristo ye poym eyok uje chii eyok leshɨboho. 12 Porrosht ahwoso tata uje Cristo tatɨm Deych ɨm: —Titɨm pɨshɨbo owa eluu. Uje otakɨsho lawich par oteychãha owa ich yok de õr ahɨr toy hn tɨkeeychɨ teẽt imno tɨkeeychãha owa.— 13 Porrosht ahwoso tatpo ɨm: —Cristo tatɨm Deych ɨm: “Ye tokotiis owape.”— Hn Porrosht ahwoso tata ɨm: —Cristo tatɨm Deych ɨm: “Yok de lɨka hõr wɨr aabo uje asɨm yokni.”— 14 Eyok ẽro de hn eyok armɨsta de heke Cristo ɨr ẽro de hn ɨr armɨsta de toy par uje pwele tooho krus eeych. Uje tokite ich sɨhna ese dyablo ɨr ukurbo uje shuu oso otoy. 15 Nos wɨr oso shish otola uje otoy per Cristo tooho õrkite par uje ye juhu otolape uje otoy. 16 Ich ũru uje ye tɨrẽt petɨkni par sosɨr erze anjele. Shɨ tɨrẽt par uje sosɨr erze uje otãra Abraham, hn erze uje ye olotiis Porrosht shɨ õr ɨtso Abraham uje ye lotiispe 17 heke shuu Cristo hnakɨrappa ɨtso erze uje otãra Abraham par uje chuuna uje oso õr losuhlaabo. Heke ɨre masaha par Porrosht ɨbɨk uje iich otsɨɨ saserdote uje sosɨr oso hn shish shiyokõr Porrosht ɨbiyo par uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 18 Cristo ewenta uje oso sehe oduhu niyokõr uje mɨhnũwo heke ele ahle pwele takashɨm erze uje yewo sehe oduhu oniyokõr uje mɨhnũwo.
1 Pɨshɨbo watsaklo, olak uje olak Porrosht aabo, wɨchɨ chiihla olak par ahakõrlo uje ɨre sahmũr. Sehe tuu olak eyucha Jesús. Porrosht shuu tɨrẽtkite hn shuu wɨchɨ saserdote par uje shish takashɨm eyok uje ye yotiislo ɨrpe. 2 Porrosht chiihla Moiseskite hn wɨchɨ nos shiyokõr erze obiyo uje ɨshɨm ɨre uje de erze israel oso õr ahɨr. Erze israel oso wɨr shɨ ɨtso Porrosht ihyuch. Porrosht chiihla Jesús toy hn wɨchɨ nos shiyokõr ɨr ɨbiyo shɨ ɨtso Moisés. 3 Per Jesús wɨchɨ ma dich je Moisés shɨ ɨtso ese hnakɨrbich uje shiyokõr pwertɨt wɨchɨ ma bale je ese pwertɨt. 4 Nos wɨr pwerto uje de shish yeẽk de uje shiyokõr, per Porrosht wɨchɨ uje nos shiyokõr erze kuche. 5 Moisés shish shiyokõr uje Porrosht tatɨm ɨre. Shiyokorãha erze israel oso uje õr ɨtso Porrosht ihyuch. Moisés wɨchɨ Porrosht ɨbɨk uje tatɨm oso erze kuche uje Porrosht tatɨm ɨre uje tyenɨj shuu tokole nehe. 6 Cristo shish shiyokõr uje Porrosht tatɨm ɨre toy. Shiyokorãha erze oso toy uje õr ɨtso Porrosht ihyuch, per wɨchɨ uu Porrosht Ijɨt pisht, ye ɨlo Moisespe uje shɨ Porrosht ɨbɨk. Eyok Porrosht ɨr ihyuch uje ye yotiislo Cristo hn yitɨm oso uje eyok owich de Porrosht ahɨr. 7 Titɨm olak uje Porrosht ahwoso tata uje ɨr Ɨchɨbich tatɨm oso ɨm: —Ele ahle uje ẽntlo uje Porrosht tata 8 ye uhu olak hu kata ɨlo erze israel oso uje ye onahmũr otẽr uje Porrosht tatɨm õrkite. Wɨr otsepɨ Porrosht uje odechɨ ese hnɨmich uje ɨsa.— 9 Hn Porrosht tata ɨm: —Olak poruwo wɨshɨ omo erze kuche uje tiyokõr nehech kwarenta ãyo uje ode wahacha ese hnɨmich uje ɨsakite per shish otsepɨ yok. 10 Heke erze israel oso oshuu tiispulo. Tiita uje erze oso ich shish õr hu kata. Shɨ sehe oniyokõr uje õr ɨre otsahmũr. Ye odɨraha pɨluupe. 11 Heke towãha õr par uje ye tokosɨm õr ese hnɨmich par otsakaha uje tɨbɨte pahwoskite par tokosɨm erze uje otãra Abraham.— 12 Pɨshɨbo watsaklo, abeylshɨp olak par uje ye olak yeẽk duhu deyuwo mɨhnũwo hn lotiis uje Porrosht tata hn iim Porrosht uje ɨka. 13 Per kal deeych shish tyenɨj akɨtloye nehech terɨhɨ uhurc par uje nĩhyok olak yeẽk shuu erze kuche mɨhnũwo yakaha ɨre. 14 Kɨmɨjɨ ye yotiislo Cristo nehech terɨhɨ uhurc ich eyok owich de Porrosht ahɨr. 15 Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz: —Ele ahle uje ẽrlo uje Porrosht tata ye uhu olak hu kata ɨlo erze israel oso uje oshuu dehe katakite.— 16 Olak eyucha erze uje ochunt Porrosht ahwoskite hn oshuu dehe kata. Nos wɨr israel oso uje Moisés chiyuhu orĩ̵hɨ erze egipto oso õr hnɨmichkite wɨr uje oshuu dehe kata. 17 Olak eyucha erze uje Porrosht sowãha õrkite nehech terɨhɨ kwarenta ãyo. Wɨr shɨ erze israel oso uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Wɨr otooho ese hnɨmichkite uje ɨsa. 18 Olak eyucha erze uje Porrosht chɨbɨte lahwoso par uje ye dosɨm õrpe ese hnɨmich par olebuhu. Wɨr shɨ erze uje ye oniyokõrpe uje ɨre sahmũr. 19 Ich ɨmeheeych uje ye õr pwele omasaha ese hnɨmichpe pork otsotiis Porroshtkite.
1 Heke titɨm olak erze Porrosht ahwoso uje chɨbɨtkite par uje otsakaha ɨtso uje ɨre sakaha pork yahpaa dihyerupe. Abeylshɨp olak. Heke uje terɨhɨ ese uhurc nehe ich nĩhyok ye olak yeẽk nihyokĩ̵hɨ ese owichpe. 2 Otatɨm eyok erze ahwoso uje ich om shɨ ɨtso uje otatɨm eyok poruwo wɨshkite per par õr ɨre ich ye jukur pork otsotiis. 3 Per eyok uje ye yotiispe uje otatɨm eyok ich eyok owich de Porrosht ahɨr uje ɨre sakaha. Porrosht ahwoso tata uje ɨre chɨbɨte lahwoso ɨm: —Towãha õr heke tɨbɨte pahwoso par uje ye tuu omasahape ese owich uje yok tiyakaha.— Uje Porrosht chɨmɨt uje shiyokõr ɨrmõkite ich chɨmɨt toy ese owich par uje otsakaha. 4 Porrosht ahwoso tata ɨm: —Uje terɨhɨ deeych syetekite ich Porrosht sakɨr pork nos chɨmɨt debiyo.— Heke ich ɨmeheeych uje owich de par uje otsakɨr. 5 Hn Porrosht ahwoso tata toy ɨm: —Ye tuu wɨr omasahape ese owich uje yok tiyakaha.— 6 Erze oso webich oso uje ochunt erze ahwoso uje ich om ich ye omasahape pork ye oniyokõrpe uje Porrosht sahmũr heke shish owich dechɨ par yewo omasaha. 7 Porrosht chɨbɨte uje deeych yet nehe hn yewo omasaha ese owich pork osdeyo uje ye omasaha petɨkkite heke shuu David chichew lahwoso ɨm: —Ele ahle uje ẽntlo uje Porrosht tata ich ye uhu olak hu kata.— Ese deeych yet nehe uje tatni wɨchɨ ele ahle. 8 Josué hnoy erze israel oso seya õr Canaankite. Canaan ye wɨchɨ owichpe uje Porrosht sakaha heke tatɨm David uje deeych yet nehe hn omasaha ese owich uje ɨre sakaha. 9 Heke shish owich de par erze uje ye olotiis Porroshtpe par uje otsakaha 10 pork uje yeẽk masaha ese owich uje Porrosht sakaha ich iim debiyo shɨ ɨtso Porrosht uje iim debiyo. 11 Heke tyenɨj yiyuhulo eyok par uje yomsahalo ese owich hn yiyakahalo par uje nĩhyok eyok yeẽk ɨlo erze uje ye oniyokõrpe uje Porrosht tata heke ye omasahape. 12 Porrosht ahwoso ɨkɨrĩt de hn chish obiyoho õr aho. Wɨchɨ shɨ ɨtso kɨskɨrehet uje ich watakpa. Ma watak je espada uje otsata pɨt hn pɨt yet heke wɨchɨ nos chɨbɨte õr ɨluu orhõta hn chɨbɨte orhõta toy erze uje de õr eyuwo shɨ ɨtso uje sehek yeẽk ehet hn shuu ɨr ɨkɨrĩt tĩ̵r pɨt hn ɨr ɨchɨbich tĩ̵r pɨt yet, hn sehek lebiyo par uje ye duhu lakaha lalerzpe, hn sehekpo ese uje de lebiyo ehet. Heke chɨbɨte eyok eyuwo hn ɨluu orhõta. 13 Porrosht nos shiyokõr wɨr kuche heke ich nĩhyok ye latɨk pwele uje sakɨs ɨre. Nos ɨmeheeychɨhɨ Porrosht ɨle ɨkɨch. Deeych yet nehe hn nos tyenɨj yɨtĩ̵r Porrosht ɨle ɨkɨch hn yitɨm ɨre uje yiyokõrlo. 14 Titɨm olak uje eyok saserdote de uje ich dichpa. Hno tĩ̵r poõrzkite. Wɨchɨ Jesús uu Porrosht Ijɨt pisht. Heke shish tyenɨj ye yotiislo ɨre hn yitɨmlo oso yewo toy. 15 Eyok saserdote chuuna uje ye eyok ukũrbɨrsh hn takashɨm eyok pork uje ehn wɨchɨ de ɨrmõkite ich sehe oduhu niyokõr uje mɨhnũwo shɨ ɨtso uje sehe oduhu yiyokõrlo uje mɨhnũwo toy per wɨchɨ yelɨj niyokõr uje mĩ̵hnɨk. 16 Heke ye yɨtɨla uje yapur Porrosht erze kuche uje eyok nesita. Tyenɨj yiyokõr yuhu ɨtso uje yɨtĩ̵r Porrosht ɨle ɨkɨch uje sakaha debɨta eeych. Wɨchɨ chuuna uje eyok losuhlaabo heke uje eyok nesita kuche ich takashɨm eyok.
1 Porrosht chiihla erze israel oso nohmɨr nohmɨr uje õr hnakɨrbo par omasaha par ɨr ɨbiyo uje iich otsɨɨ saserdote bahlut pisht. Wɨchɨ uje hnoy erze kuche uje oso oshɨmɨhɨ Porrosht, hn ɨshɨm Porrosht erze loshɨpo uje oshuu par erze kuche mɨhnũwo uje õr ɨre oshiyokõr par uje Porrosht perdonar õr. 2 Ye ɨr ukũrbɨrsh pork shɨ hnakɨrap ɨtso erze oso yewo hn shiyokõr mɨhnũwo ɨtso õr heke pwele hneta erze uje ye odɨraha uje mĩ̵hnɨk hn shɨ oshiyokõr hn erze uje onãha. 3 Ese uje ɨr ɨbiyo iich otsɨɨ saserdote shɨ hnakɨrap heke tyenɨj shuu loshɨpɨt toy par ɨshɨm Porrosht par erze kuche mɨhnũwo uje shiyokõr par Porrosht perdonar ɨre shɨ ɨtso uje ɨshɨm Porrosht par erze oso yewo toy. 4 Ye latɨk dɨbɨte ɨre par masaha hn shiyokõr erze obiyo uje iich otsɨɨ saserdote. Shɨ Porrosht wɨchɨ uje pwele chiihla yeẽk par saserdote shɨ ɨtso uje chiihla Aaronkite. 5 Cristo ɨtspo, ye dɨbɨte ɨrpe par saserdote uje ich dichpa. Shɨ Porrosht wɨchɨ uje chiihla ɨre hn tatɨm ɨm: —Owa uu yok Pijɨt. Ele ahle tuu amsaha par ahakõr pɨbiyo heke tuu owa shũrha.— 6 Porrosht ahwoso tatehe owich yetpo shuu ɨtsorz: —Porrosht ɨm: “Owa saserdote uje yelɨj ehna owa. Shɨ owa saserdote ɨtso Melquisedec.”— 7 Uje ehn Cristo de nãhu ɨrmõkite ich orar sapur Porrosht ich sɨhnew. Ich yerh uje sapur Porrosht pork chɨraha uje wɨchɨ ukurbo de par takashɨm ɨre kɨmɨjɨ nahmũr par uje ye tope. Wɨchɨ tola Porrosht heke Porrosht tẽr ɨre. 8 Jesús wɨchɨ Porrosht Ijɨt pisht per uje oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ ɨre ich ewenta hn shish shiyokõr uje Porrosht sahmũr 9 hn yelɨj niyokõr uje mĩ̵hnɨk heke shɨ ɨre nohmɨra uje ɨshɨm ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre erze uje oshiyokõr uje ɨre tata. 10 Porrosht chiihla wɨchɨ par saserdote uje ich dichpa shɨ ɨtso Melquisedec. 11 Kuche de ich kɨhniya uje sehe oyitɨm olak uje Cristo wɨchɨ saserdote shɨ ɨtso Melquisedec per olak shɨ olak ɨtso armo heke ye õryok pwele oyuhu erahalope. 12 Ich osdeyo uje olak Porrosht aabo heke tyenɨj ahakorãhalo yewo per olak nesita uje yeẽk shiyokorãha olakpo erze uje oyiyokorãha olak wapni. Shɨ olak ɨtso pɨkɨhnino ijaabo uje yesh ochuku pork yahpaa õr pwele uje otaakpe. 13 Erze uje shɨ õr ɨtso pɨkɨhnino ijaabo uje yesh ochuku wɨr uje yẽrɨj odɨraha Porrosht ahwoso. 14 Per erze uje ich õr deyo otew erze oposo pisho. Erze uje oyɨteẽtaka shuu ɨmeheeych uje erze uje sehe oyitɨm olak wɨr shɨ par erze uje õr eyuwosh pork shish õr prowa nehech ochɨraha uje ich om hn ye onahmũr uje ich mɨhnũwo.
1 Titɨm olak. Oyiyokorãha olak Cristo oyuhu erahalo pɨkaapni per ele ahle sehe oyuhu erahalo ma nehech olak eyuwo ɨtso hnakɨrbo. Ye nesita oyiyokorãha olakpo erze uje oyiyokorãha olakni par uje moymlo kuche mɨhnũwo hn ye otiislo Porrosht. 2 Oyiyokorãha olakni uje otohɨrm oso, hn ochɨbɨte nahme olak hu eeyo. Oyiyokorãha olak toy uje topo tyenɨj õr ɨkpo nehe, hn oyiyokorãha olak uje Porrosht tyenɨj chɨbɨte wɨr õr urhuta bahluta ehet nehe erze uje otsotiis ɨre hn shish odechɨ. 3 Kɨmɨjɨ Porrosht nahmũr ich oyiyokorãha olak kuche ahlo 4 pork ye eyok pwele yuhu yewo ocheeshɨ oteeychãha Porrosht erze uje ochuntni uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite, hn otsahmũr erze uje Porrosht shiyokõr par daabo, hn ochɨraha erze uje Porrosht Ɨchɨbich ɨshɨm daabo. 5 Wɨr ochɨraha uje Porrosht ahwoso ich om hn ochɨraha uje Porrosht tyenɨj shiyokõr nehe chĩ̵ra lakɨrbo, 6 per kɨmɨjɨ wɨr onoympa Porrosht hn otatɨm oso ɨtsorz ich ye pwelpe uje shuu ocheeshpo pork wɨr oshiyokõr shɨ ɨtso uje ochowɨshɨhɨ Porrosht Ijɨt krus eeychpo hn oshuu oso ochish majamichɨhɨ Cristo. 7 Nos wɨr Porrosht aabo shɨ õr ɨtso ese hnɨmich uje iin yuwebo ɨlote hn shuu jõro tokole par erze uje ochukwẽr, hn erze jõro ee de. Nos wɨr erze uje om tãra Porrosht. 8 Per kɨmɨjɨ ese hnɨmich shɨ wontɨ tokolɨhɨ hn shɨ pohɨr wontɨ tokolɨhɨ ich ye jukur. Ich yarhak uje hnɨmich yɨnsɨrc sajĩ̵r ese hnɨmich ɨkiyo hn sẽru. Ese hnɨmich ich shɨ ɨtso erze oso uje oym Porrosht. 9 Pɨshɨbo watsaklo, oyitɨm olak oyuhu ɨtsorzɨke per oyotiis uje olak ɨtso ese hnɨmich uje shɨ wontɨ tokolɨhɨ per erze om uje tãra Porrosht tyenɨj tĩ̵r olak pork ye otiislo ɨrpe. 10 Porrosht shish shiyokõr uje ich om heke ye dɨkeype ɨr ɨbiyo uje ahakõrloni hn ye dɨkeype uje ahmũrlo Porrosht aabo yewo hn akashɨmlo õr, hn shish ahakõrlo. 11 Oyahmũr uje kal olak nohmɨr nohmɨr shish shiyokõr uje Porrosht sahmũr nehech terɨhɨ uhurc nehe hn Porrosht ɨshɨm olak ese uje chɨbɨtkite. 12 Heke ye oyahmũrpe uje olak yeẽk shuu ɨre tok per sehe oyuhu eẽtlo erze uje ye olotiis Porroshtpe hn ye atarãhalo nehech Porrosht ɨshɨm olak erze uje chɨbɨtkite. 13 Uje Porrosht chɨbɨte lahwoskite tatɨm Abraham ich nĩhyok uje yeẽk ma dich je Porrosht par shuu ɨmeheeych uje ɨr ahwoso ich ũru heke Porrosht shɨ eyucha ɨre uje tatɨm Abraham 14 ɨm: —Ich yok uje titɨm owa uje tiyuhu pahwoso omoho owa hn tuu oso okɨhniya uje otãra owa nehe.— 15 Heke Abraham ye tarãhape ese uje Porrosht chɨbɨte lahwoskite par ɨshɨm ɨre nehe nehech terɨhɨ ɨshɨrĩt hn ɨshɨm ɨre. 16 Uje oso ochɨbɨte lahwoso par uje sehe oniyokõr kuchɨt ich ochiyuhu yet ɨr iich uje ich ma dich je õr par uje oshuu ɨmeheeych uje õr ahwoso ich ũru. Uje ochiyuhu yet ɨr iich oshuu ɨtsorz ich oym uje oshiyokosye. 17 Porrosht sehe duhu ma ɨmeheeych uje ich ũru erze uje chɨbɨte lahwoskite par ɨshɨm õr heke Porrosht eyucha ɨre uje tatɨm õr. 18 Erze kuche osiyer uje ye duhu kɨnãhape wɨchɨ ɨre hn ɨr ahwoso heke ich ɨmeheeych uje ye Porrosht nehnyẽr õrpe. Eyok uje ye yotiis Porrosht ich yɨrahalo uje eyok owich de ɨre ahɨr. Eyok aho kɨɨs pork tatɨm eyok erze kuche uje osiyer par shuu yɨrahalo uje eyok owich de ɨre ahɨr. 19 Yɨrahalo erze uje Porrosht tata ich ũru. Eyok ye yotiispe erze ahwoso uje Porrosht tata heke ye eyok koswãhape per eyok ɨtso pohorrza uje ankla sontew par uje ye tĩ̵r lekɨtiyope. Ese uje ɨtso eyok ankla tẽhi wahacha poõrc templo ehet bortɨsht pɨt uje iich otsɨɨ kortina uje Porrosht de. 20 Wapkite Jesús iyebe tĩ̵r wahacha par sɨtsẽr ese dehet uje tĩ̵r Porrosht par uje shuu eyok owich de Porrosht ahɨr pork wɨchɨ masaha par saserdote uje ich dichpa hn yelɨj nɨhna ɨre. Wɨchɨ saserdote shɨ ɨtso Melquisedec.
1 Ese Melquisedec wɨchɨ reyɨhɨchɨs dɨt Salem. Wɨchɨ saserdote uje teeychãha Porrosht uje ich ma dich. Abraham hõr ohno otatskĩ̵rkite erze reye uje ich okɨhniya hõr ohyerptoso hn otserz õr. Uje Abraham cheeshpo hn chishɨhɨ Melquisedec dehet pehet hn Melquisedec chiyuhu lahwoso omoho ɨre. 2 Abraham nos sehek erze kushjãro uje serz shuu po dye hn ɨshɨm Melquisedec nohmet. Ese pɨt nohmet uje ɨshɨm ɨre iich otsɨɨ dyesmo. Ese Melquisedec ɨr iich tata uje ɨre rey uje shish shiyokõr uje ich om. Wɨchɨ reyɨhɨchɨs dɨt Salem hn Salem tata uje õr aho kɨɨs heke wɨchɨ rey uje shuu õr aho kɨɨs. 3 Wɨchɨ nĩhyok ɨr deych hn nĩhyok ɨr data hn ye ɨr poruwĩ̵rsh. Shish ɨr ɨkɨrĩt de. Nĩhyok webich osht hn nĩhyok uhurzosht per wɨchɨ shɨ ɨtso Porrosht Ijɨt. Wɨchɨ shish saserdote. Yelɨj nɨhna ɨre. 4 Uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r uje ese Melquisedec wɨchɨ dichpa. Eyok porokkite Abraham sehek erze kuche uje serzkite shuu po dye hn chishew ese nohmet uje iich otsɨɨ dyesmo hn ɨshɨm Melquisedec. 5 Shɨ israel oso uje otãra Leví wɨr uje omasaha par Porrosht ɨbiyo uje iich otsɨɨ saserdote. Erze ley uje Moisés chichewkite tata uje oso tyenɨj otsehek erze uje otserz hn oshɨm nohmet erze Porrosht ɨbiyo uje õr iich otsɨɨ saserdote hn wɨr õr ɨhnapsoye. Nos otãra Abraham 6 per Melquisedec ye tãra Levipe per Abraham sehek erze uje serz hn ɨshɨm ɨre nohmet uje iich otsɨɨ dyesmo. Porrosht chɨbɨte lahwoskite uje tyenɨj ɨshɨm Abraham kuchẽrk per Melquisedec ma dich je Abraham hn Melquisedec chiyuhu lawhoso omoho Abraham. 7 Ich ɨmeheeych uje shɨ ese uje ich ma dich pwele chiyuhu lahwoso omoho ese yet. 8 Erze oso uje otserz kuche oshɨm dyesmo erze uje otãra Leví, hn erze uje otãra Leví shish otoy ɨtso eyok. Per Abraham ɨshɨm dyesmo ese Melquisedec. Otata uje Melquisedec shish ɨka. 9 Erze israel oso oshɨm ɨr dyesmo erze uje otãra Leví. Uje Abraham ɨshɨm Melquisedec dyesmo ich eyok pwele yẽrza uje Leví ɨshɨm toy 10 pork uje Abraham chishɨhɨ Melquisedec dehet pehet ich ehn yahpaa Leví tãra Abraham petɨkkite. 11 Porrosht shuu oshiyokõr debiyo erze uje otãra Leví. Erze ɨbiyo iich otsɨɨ saserdote heke nos ɨshɨm israel oso erze ley uje Moisés chichewkite. Kɨmɨjɨ erze saserdote hn erze ley doshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr ¿ich ɨnaapo heke Porrosht shuu Cristo tɨrẽtkite par masaha saserdote ɨtso Melquisedec? Ese Melquisedec ye tãra Leví hn Aaronpe. 12 Kɨmɨjɨ Porrosht nos nontew erze saserdote õr ɨbiyo hn dɨbɨte saserdote yet uje ɨr ɨbiyo kɨnãho ich Porrosht tyenɨj shuu erze ɨr ley kɨnehe toy. 13 Nos wɨr saserdote otãra Leví per Cristo ye tãra ɨrpe. Asa weeta uje Cristo tãra ye saserdõtɨrsh uje ochish obiyoho altar. 14 Ich ɨmeheeych uje eyok Ɨrhĩch tãra Judá. Moisés ye tatɨm erze israel oso uje erze saserdote otãra Judá. 15 Ich ɨmeheeych uje erze saserdote õr kɨnãho pork saserdote ahlt de uje ich shɨ ɨtso Melquisedec. 16 Cristo masaha par saserdote per ye ley dɨbɨte ɨrpe. Wɨchɨ masaha par saserdote pork yelɨj nɨhna ɨre heke ɨr ukurbo de. 17 Porrosht ahwoso tata uje Porrosht tatɨm Cristo ɨm: —Tuu amsaha par saserdote uje yelɨj nɨhna ɨre. Owa saserdote shɨ ɨtso Melquisedec.— 18 Uje Porrosht tata shuu ɨtsorz ich iim erze ley uje ɨler pork ye ɨr ukũrbɨrsh hn ye jukur 19 pork erze ley uje Moisés chichewkite ye doshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrpe. Per Porrosht shuu Cristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ dahɨr hn shuu eyok owich de. Heke eyok pwele yɨtĩ̵r Porrosht ahɨr. 20 Porrosht tata shuu ũrpa uje chɨbɨte Cristo par saserdote. 21 Nos wɨr oso uje omasaha par saserdote shɨ ley wate uje chɨbɨte õr, per Cristo masaha par saserdote pork Porrosht tata shuu ũrpa uje chɨbɨte lahwoso tatɨm Cristo ɨm: —Yok Porrosht. Tɨbɨte pahwoso hn ye tuu peyuwo tɨsĩ̵r kɨnaha nehe. Owa saserdote uje yelɨj ehna owa.— 22 Heke Jesús shuu yakaha erze uje Porrosht tata uje eyok owich de ɨre ahɨr per erze saserdote yewo ye õr pwele oniyokõr oduhu ɨlorzpe. 23 Nos wɨr saserdote uje otãra Leví tyenɨj okɨhniya pork wɨr shɨ hnakɨrbo heke shɨ otoy hn yet tyenɨj masaha owich. 24 Per Jesús yelɨj toy heke ye nesitpe uje saserdote yet masaha owich. 25 Heke Cristo pwele tɨbey erze uje ye olotiis ɨrpe par uje shuu õr owich shish de Porrosht ahɨr pork ɨre shish ɨkɨrĩt de par sapur Porrosht par õr ɨre. 26 Ich om uje Jesús wɨchɨ eyok saserdote uje ich dichpa. Ɨre yelɨj niyokõr uje mɨhnũwo, hn yelɨj duhu yeẽk niyokõr uje mɨhnũwo, hn ye kuche mɨhnũwo chɨhɨ ɨre ehetpe. Wɨchɨ de Porrosht ahɨr dukuhlehe erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Wɨchɨ ma dich je nos wɨr kuche uje de Porrosht ahɨr wahacha poõrc. 27 Antni erze saserdote õr bahluwo shish oshuu loshɨpo par õr ɨre wap pork oshiyokõr uje ich mɨhnũwo hn oshuu loshɨpo toy par erze oso uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Per Cristo yelɨj duhu loshɨpo par ɨre pork yelɨj niyokõr uje mɨhnũwo. Wɨchɨ ɨshɨmɨhɨ ɨre par ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr hn ich ye niyokõrpo petɨk nehe. 28 Erze oso uje omasaha par saserdote õr bahluwo shɨ omasaha pork ley tata. Wɨr oshiyokõr uje mɨhnũwo ɨtso erze oso yewo. Ich osdeyo uje asa ley de hn Porrosht chɨbɨte lahwoso shuu ũrpa uje ɨr Ijɨt masaha par saserdote. Wɨchɨ yelɨj niyokõr kuche mɨhnũwo hn yelɨj nɨhna ɨre.
1 Nos wɨr erze uje oyitɨm olakɨke shɨ oyitɨm olak uje eyok Ɨrhĩch ich dichpa heke sakaha wahacha poõrc Porrosht waãchta. Ɨr ɨbiyo iich otsɨɨ saserdote. 2 Wɨchɨ chish obiyoho ese tabernakulo pisht uje de poõrc. Eyok Ɨrhĩch shiyokõr ese tabernakulo uje de poõrc, ye hnakɨrbo oniyokõrpe. 3 Erze saserdote õr bahluwo õr ɨbiyo wɨr par oshɨmɨhɨ Porrosht erze kuche uje oso otõhwa hn õr ɨbiyo toy wɨr par oshuu loshɨpo par erze õr kuche mɨhnũwo bahat uje oshiyokõr. Jesucristo wɨchɨ saserdote heke tyenɨj ɨshɨm Porrosht kuchẽrk toy. 4 Kɨmɨjɨ Jesús ehn chɨhɨ ele hnɨmich ich ye wɨchɨ saserdotepe pork saserdote ode lɨka hnɨmich. Wɨr par oshɨmɨhɨ Porrosht erze kuche uje oso otõhwa shɨ ɨtso uje erze ley tata uje Moisés chichewkite. 5 Erze saserdote shɨ ochishew obiyoho ese tabernakulo ehet uje shɨ ɨtso ese tabernakulo pisht uje de wahacha poõrc. Yɨraha uje ɨtsorz pork ese tabernakulo uje de lɨka hnɨmich shɨ oshiyokõr oshuu ɨtso ese uje de poõrc pork uje Moisés sehe duhu oniyokõr ese tabernakulo hn Porrosht tatɨm ɨre ɨm: —Uhu oniyokõr oduhu ɨlshɨp ese uje tokowa owa wahacha kojach eeychhna.— 6 Titɨm olak. Cristo ɨr ɨbiyo uje shiyokorĩ̵hɨ wahacha poõrc ich ma ukurbosh, ye ɨlo erze saserdote õr ɨbiyo uje oshiyokorĩ̵hɨ ele hnɨmich. Nos wɨr Porrosht ahwoso ich ũru per erze ahwoso ahlo uje chɨbɨte par shuu Porrosht ehet kɨɨsɨhɨ eyok wɨr ich ma ɨhĩ̵rtso, ye ɨlo erze ahwoso uje chɨbɨte par erze israel oso wapkite. 7 Porrosht chɨbɨte lahwoso uje ich om per ye oso õr pwele oniyokõr uje tata heke chɨbɨte ahwoso ahlo. 8 Porrosht umo uje shish oso onãha ɨr ahwoso uje ɨre chɨbɨtkite heke Porrosht ahwoso tata ɨm: —Eyok Ɨrhĩch sole: “Deeych yet nehe hn tɨbɨte pahwoso ahlo par erze israel oso hn erze judea oso. Erze israel oso otsehek ɨrni hn yewo ode norte heke ochɨkẽra iich otsɨɨ israel oso hn erze yewo ode sur heke õr iich otsɨɨ judea oso.” 9 Eyok Ɨrhĩch sole: “Erze pahwoso ahlo uje tyenɨj titɨm õr ye ɨlo erze pahwoso uje titɨm õr poruwo wɨshkite. Titɨm õr uje ehn tiyuhu orĩ̵hɨchɨs egipto oso õr hnɨmich shɨ ɨtso uje tishew õr hme hn takahi õr. Ich tɨbɨte pahwoso õrkite per õr ɨre ye oniyokõrpe uje titɨm õr heke tokoym õrni.” 10 Hn eyok Ɨrhĩch sole: “Tɨbɨte pahwoso titɨm erze israel oso tuu ɨtsorz nehe. Tɨbɨte yok ley õr hu tuu ochɨraha hn tuu ɨtso uje tichew tɨbɨte õr aho. Tuu ochii yok ɨr Porroshtɨhɨ hn wɨr piiso. 11 Deeych yet nehe hn tyenɨj nos ochɨraha yok heke nĩhyok yeẽk uje shiyokorãha yewo hnii uje oshiyokorãha leshɨbo par uje shuu ochɨraha yok. Tuu pɨkɨhnino ochɨraha yok hn tuu erze uje ich õr deyo ochɨraha yok toy. 12 Yok perdonar õr erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokõr hn ich ye peyuchape.”— 13 Uje Porrosht chiilehet hn chɨbɨte lahwoso ahlo ich shiyokõr shuu ɨtso uje ye jukur erze ɨr ahwoso uje tata wapkite. Ich ɨmeheeych uje wɨr ɨlaro heke ɨhɨrle ich sɨhna ɨre.
1 Oyitɨm olak. Uje Porrosht chɨbɨte lahwoso wapkite ich chɨbɨte ɨr ley uje tyenɨj oshiyokõr par uje oteeychãha ɨre hn shuu oshiyokõr ɨr tabernakulo toy par uje oteeychãha ɨre. 2 Ese tabernakulo oshiyokõr ochĩ̵ra karpɨt oshuu aho osiyer. Ese ehet webich osht kuchɨt de shɨ par uje ochɨbɨte nampyon eeych hn nemest dechɨ toy uje ochɨbɨte pan uje oshɨmɨhɨ Porrosht. Ese owich iich otsɨɨ Santo. 3 Bortɨsht de ese ehet uje shuu aho osiyer hn ese bortɨsht pɨt iich otsɨɨ Santísimo. 4 Kejunt uje ich berzak dechɨ uje iich otsɨɨ altar. Ese altar ochɨbɨte oro eeyo shɨ ɨtso uje ochũshur. Wɨchɨ par uje otserũhu kuche uje aat ehmuuj. Kejunt yet dechɨ toy uje iich otsɨɨ owich par Porrosht ahwoso. Wɨchɨ kejunt oro de eeyo ɨtso uje ochũshur, hn jarta dechɨ ese kejunt ehet uje oshiyokõr ochĩ̵ra oro. Maná de asa jarta ehet. Aarón ɨr ɨtɨlta uje pohnakite hn eesh dechɨ ese kejunt ehet toy. Erze kojano po uje ɨtso tabla dechɨ ehet toy. Porrosht chichew chɨbɨte ɨr ley erze kojano po eeyokite. 5 Ese kejunt ɨr uhurrza shɨ oro hn oshiyokõr kuchẽrk uje iich otsɨɨ kerubines ochĩ̵ra oro uje iyehetɨhɨ asa uhurrza eeych. Õr ĩhyo terɨhɨye. Wɨr Porrosht ɨr kerubines, hn asa uhurrza wɨchɨ owich uje sosɨr oso ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Ele ahle ich ye õryok pwelpe par oyiita ma erze kuche. 6 Uje erze israel oso ochɨmɨt ese tabernakulo uje oshiyokõr ich aho osiyer de ehet. Erze saserdote shish omasaha ese ehet webich osht par oshiyokõr debiyo, 7 per shɨ erze saserdote õr bahlut pisht pwele masaha ese ehet yet uje dechɨ pɨt. Shɨ deeych nohmɨra kal ãyt ich masaha wahacha hn shɨ uje tõhwa kuche armɨsta par ɨshɨ erze ɨr kuche mɨhnũwo ɨr bahat uje shiyokõr hn par ɨshɨ erze israel oso õr bahat uje ye odɨrehepe kɨmɨjɨ mĩ̵hnɨk per oshiyokõr. 8 Heke Porrosht Ɨchɨbich shuu ɨmeheeych uje nĩhyok ye oso õr pwele otaachĩ̵hɨ Porrosht ahɨr pork bortɨsht shuu ese tabernakulo aho osiyer hn sontew õr. 9 Nos wɨr erze uje titɨm olakɨke wɨr shɨ tɨteẽta ele ahle uje Porrosht chɨbɨte lahwoso ahlo. Antni erze kuche uje oshɨmɨhɨ Porrosht par oteeychãha ɨre hn erze loshɨpo uje oshuu par õr kuche mɨhnũwo bahat uje oshiyokõr wɨr ye pwele churhũ õr ahope pork shish ochuuna uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. 10 Wɨr shɨ ley uje tata erze poso uje oso õr pwele otew hn erze uje õr pwele oho hn tatɨm õr par uje otɨsoho awɨt. Wɨr shɨ ley uje Porrosht shuu oso oshiyokõr nehech terɨhɨ ɨshɨrĩt uje chɨbɨte lahwoso ahlo. 11 Cristo tɨrẽtkite heke ele ahle wɨchɨ saserdote uje ich dichpa wahacha poõrc par ɨshɨm Porrosht aabo erze uje ich om. Wɨchɨ chish obiyoho ese tabernakulo uje de poõrc uje ich ma om uje ye oso oniyokõrpe. Ese tabernakulo ye ĩ̵rmo ospe. 12 Cristo masaha ese tabernakulo ehet per ye dosɨm Porrosht kabɨrt armɨsta hn ye dosɨm wõjɨt armɨstape. Shɨ ɨshɨm narmɨsta hn yelɨj deeshpo masaha par shiyokõrpo. Wɨchɨ ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite heke eyok ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 13 Erze wõjo itokohlo ɨr armɨtsɨ hn erze kabɨr ɨr armɨtsɨ uje saserdote otsɨta oso ochĩ̵ra, hn asa wõjɨta uje otsẽru uu ɨr piitsɨt ochɨmchaha awɨt hn otsɨta oso ich shuu õr owich om par uje õr pwele omasaha templo patikɨt ehet. 14 Mahn Cristo yelɨj niyokõr uje mĩ̵hnɨk. Porrosht Ɨchɨbich de ɨre ehet hn shuu ɨshɨmɨhɨ ɨre par uje oshuu oshuu toy par ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Ɨr armɨsta ich ma ukurbosh je nos wɨr loshɨpo ɨr armɨtsɨ par uje ɨshɨ erze kuche mɨhnũwo ɨr bahat uje yiyokõrlo par uje yiyokõr uje Porrosht sahmũr. Porrosht wɨchɨ shish ɨka. 15 Heke Jesús shuu Porrosht ehet kɨɨsɨhɨ eyok pork shuu yakaha erze ɨr ahwoso ahlo uje Porrosht chɨbɨtkite. Heke erze oso uje Porrosht chiihla õrkite ich õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre pork uje Jesús toy ich ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Wɨr oshiyokõrni uje ich mɨhnũwo pork ye oniyokõrpe erze ley uje Moisés chichewkite. 16 Uje yeẽk shiyokõr ɨr hutɨta chɨbɨte lahwoso uje tata uje toy nehe hn ese yet hnoy ɨr kushjãro per ye pwele doype erze kushjãro nehech nos ochɨraha uje wɨchɨ toy. 17 Asa hutɨta uje chichew par uje ɨshɨm yet ɨr kushjãro ich ye jukur uje ehn ɨr ɨka, per uje toy ich wɨchɨ pwele hnoy ɨr kushjãro uje ɨshɨmni. 18 Heke erze ahwoso uje Porrosht chɨbɨte wapkite shɨ uje oshuu loshɨpo oshuu toy hn ɨr armɨtsɨ noshɨ ich ɨr ahwoso ukurbosh. 19 Uje Moisés nos tatɨm erze israel oso erze ley ich shuu wõjo hn kabɨr hn shuu ɨr armɨtsɨ ĩya yẽr hn shuu awɨt ĩya hn chɨpeẽsa obeje wesho ese phich uje iich otsɨɨ hisopo hn sakehe asa armɨsta ehet hn sɨta pɨkaap asa hutɨta waa je ley de hn nos sɨta wɨr oso shuu pɨkaap. 20 Moisés tatɨm erze israel oso ɨm: —Ana armɨsta shuu olak owich om par ahakõrlo uje Porrosht tatɨm olak.— 21 Moisés sɨta pɨkaap ese tabernakulo chĩ̵ra armɨsta toy hn nos sɨta erze kuche uje ochĩ̵ra par oteeychãha Porrosht. 22 Erze ley uje Moisés chichewkite tata uje nos wɨr kuche uje ochĩ̵ra hn oteeychãha Porrosht wɨr uje sɨta chĩ̵ra armɨsta, shɨ sohmɨramo de uje ye dɨtape. Kɨmɨjɨ nĩhyok kuche uje oshuu oshuu toy hn ɨr armɨsta noshɨ par ɨshɨ bahat ich ye perdontɨkɨsh par erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokõr. 23 Titɨm olak. Ese tabernakulo hn erze kuche uje de ehet wɨr shɨ ɨtso uje de poõrc heke tyenɨj sɨta chĩ̵ra armɨsta par uje oteeychãha Porrosht. Per ese tabernakulo pisht hn erze kuche uje de ehet de wahacha poõrc heke nesita kuchɨt armɨsta uje ich ma om je loshɨpo armɨsta. 24 Cristo ye masahape ese tabernakulo uje oso oshiyokõr. Wɨchɨ shɨ ɨtso ese tabernakulo pisht uje de wahacha poõrc. Cristo masaha poõrc hn tĩ̵r Porrosht ahɨr par uje takashɨm eyok. 25 Uje kal terɨhɨ ãyt ich ese saserdote õr bahlut pisht uje de lɨka ĩ̵rmo hnoy armɨsta seya tabernakulo ehet. Asa armɨsta ye saserdote ɨr armɨtsape, per Cristo hnoy narmɨsta seya tabernakulo pisht ehet shɨ shuu owich nohmɨra. Ye doype kal ãyt duhu ɨre ɨlo ese saserdote õr bahlut pisht. 26 Kɨmɨjɨ kal ãyt Cristo doy narmɨsta deya tabernakulo ehet ɨtso õr uje oshiyokõr ich shish Cristo tyenɨj toy kal ãyt shiyehe uje shiyokõr ɨrmõkite nehech ele ahle per ɨre ye niyokõr duhu ɨlorzpe. Per uje terɨhɨ ɨshɨrĩtkite ich Cristo tɨrẽt shɨ shuu owich nohmɨra hn ɨshɨmɨhɨ ɨre par uje oshuu oshuu toy hn ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 27 Porrosht chɨbɨte uje nos wɨr oso shɨ owich nohmɨra uje otoy hn otĩ̵r Porrosht ɨle ɨkɨch nehe hn wɨchɨ teychɨm õr kɨmɨjɨ oniyokõr uje mɨhnũwo o kɨmɨjɨ ye oniyokõrpe. 28 Heke Cristo ɨshɨm ɨre par uje oshuu oshuu toykite shɨ owich nohmɨra par uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr ich okɨhniya. Wɨchɨ tyenɨj cheeshpo nehe per ye par uje ɨshɨ õr hnɨtewpe. Shɨ tyenɨj cheeshpo nehe par uje hnoy erze uje oyem ɨre.
1 Erze uje asa ley tata waa je Moisés chichewkite wɨr shɨ sɨteẽta per erze uje ich ũru iyehe erze ley nẽr. Erze uje iyehe nẽr wɨr uje ich ɨhĩ̵rts pisho uje Cristo shiyokõr. Kal ãyt ich erze ley shuu oshuu loshɨpo par uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr per yelɨj doshɨ õr hnɨtew erze uje sehe odɨtĩ̵r ɨre Porrosht. 2 Kɨmɨjɨ loshɨpo armɨtsɨ doshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr ich ye nesitpe uje erze israel oso õr saserdote shish oshuu loshɨpo kal ãyt par õr. Kɨmɨjɨ erze loshɨpo ɨr armɨtsɨ doshɨ õr hnɨtew ich ye onuunape uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo, 3 per kal ãyt shish shuu loshɨpo heke shɨ shuu õr eyucha erze mɨhnũwo uje oshiyokõrni 4 pork erze wõjo itokohlo ɨr armɨtsɨ hn kabɨr ɨr armɨtsɨ wɨr ye pwele doshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrpe. 5 Heke uje Cristo tĩ̵r ɨrmõkite hn tatɨm Porrosht ɨm: —Ye ahmũrpe uje oshuu loshɨpo par oteeychãha owa hnii uje oshɨmɨhɨ owa kuche, per asɨm yok piyũhurrzani uhu ɨtso oso par uje tokoshɨ õr hnɨtewɨhɨ ahɨr. 6 Ye ahmũrpe erze loshɨpo uje otsẽru par oteeychãha owa, hnii erze loshɨpo uje oshuu par oshɨ õr hnɨtewɨhɨ ahɨr.— 7 Heke Cristo tatɨm Porrosht ɨm: —Dii Porrosht hmeychɨm, tɨkɨrẽt tɨtĩ̵r ĩ̵rmo par tiyokõr uje ahmũr. Uhu ochichew ahwosni hn tata uje tyenɨj tiyokõr tuu ɨtsorz.— 8 Uje Porrosht ahwoso tata uje ye Porrosht nahmũrpe erze loshɨpo uje oshuu par oteeychãha ɨre hnii erze kuche yewo uje oshɨmɨhɨ ɨre hnii erze loshɨpo uje otsẽru par oteeychãha ɨre hnii erze loshɨpo uje oshuu par oshɨ õr hnɨtewɨhɨ ɨre ahɨr, per wɨr shɨ oshiyokõr pork ley tata, 9 heke Cristo tata ɨm: —Hmeychɨm, tɨkɨrẽtni par tiyokõr uje ahmũr.— Uje tata shuu ɨtsorz ich shuu ye jukur erze ɨluu ɨler par uje ɨluu ahle masaha owich. 10 Jesucristo shiyokõr uje Porrosht sahmũr heke shuu eyok yomsaha par Porrosht aabo pork wɨchɨ ɨshɨmɨhɨ ɨre oso par uje oshuu oshuu toy hn ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite shɨ owich nohmɨra. 11 Nos wɨr israel oso õr saserdote shish oyehetɨhɨ wahacha templo patikɨt ehet par oshuu loshɨpo par uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr per erze loshɨpo uje oshuu ye doshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrpe. 12 Per shɨ owich nohmɨrshɨp Cristo ɨshɨmɨhɨ ɨre erze oso par uje oshuu oshuu toy hn ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Uje ɨshɨkite ich sɨhna debiyo hn hno sakaha Porrosht waãchta pork wɨchɨ ich dich toy. 13 Ele ahle Cristo shɨ iyem uje Porrosht chɨbɨte erze ɨr ɨmãho ɨr hme nehe shɨ ɨtso uje shuu Cristo chɨbɨte der õr eeyo. 14 Shɨ owich nohmɨrshɨp uje ɨshɨmɨhɨ ɨre oso par uje oshuu oshuu toy hn ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Uje yomsaha par eyok Porrosht aabo ɨchii wɨchɨ nɨshii eyok ɨluu saraãshi nehech uhurc ich eyok ɨluu shɨ ɨtso ɨr ɨluu. 15 Porrosht Ɨchɨbich shuu yɨraha toy uje eyok Porrosht aabo pork wɨchɨ shuu profet yet tata ɨm: 16 —Eyok Ɨrhĩch sole: “Deeych yet nehe hn tɨbɨte pahwoso tuu ɨtsorz. Tɨbɨte yok ley õr aho hn tuu ochɨraha yok ley shɨ ɨtso uje tichew tɨbɨte õr eyuwo.” 17 Hn Ɨrhĩch tata ɨm: “Ich ye peyuchpe erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokõrni.”— 18 Uje Porrosht perdonar olak uje ahakõrlo erze kuche mɨhnũwo ich ye nesitpe uje yeẽk ɨshɨpo. 19 Pɨshɨbo watsaklo, titɨm olak. Porrosht perdonar olak heke ele ahle ich ye yɨtɨlape uje yɨtĩ̵r wahacha tabernakulo pisht ehet uje Porrosht de pork Jesús tooho krus eeychkite hn ɨr armɨsta noshɨ par ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 20 Jesús wɨchɨ ɨtso dehet ahlt uje tĩ̵r Porrosht. Ese uje ɨtso dehet ɨlarc wɨchɨ erze ley uje Moisés chichewkite. Ese dehet ahlt shuu eyok ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Ese bortɨsht uje dechɨ Porrosht ihyuch ehetkite sentii uu pɨt yet par uje ye oso õr pwele otĩ̵r Porroshtpe, per ese bortɨsht shɨ ɨtso Cristo ɨr yũhurrza. Uje wɨchɨ tokite ich shɨ ɨtso uje chiyuhu ese bortɨsht par uje oso õr pwele otĩ̵r Porrosht. 21 Jesús wɨchɨ eyok saserdote pisht uje tɨbey Porrosht ihyuch 22 heke yuko yɨtĩ̵r Porrosht pork ye eyok aho yuhurĩ̵shpe, hn ye yotiis Cristope pork wɨchɨ uje churhũ eyok aho hn yapur perdon par erze kuche mɨhnũwo uje yiyokõrlo shɨ ɨtso uje yɨsoho awɨt uje ich ɨhĩ̵rt. 23 Yiitani uje eyok owich de Porrosht ahɨr. Ye yukwim hn ye yuhu eyok koswãha Cristo pork Porrosht shish shuu lahwoso yakaha uje chɨbɨtkite par uje ɨshɨm eyok. 24 Tyenɨj yuhu eyok eyuwo tɨsĩ̵r yiyokõr latɨkpo par uje ma yahmũrloye hn par uje ma yiyokõrlo uje ich om. 25 Ye yukwimlo uje yakɨshlo eyok owich par yeeychãhalo Porrosht. Ode uje oshuu yakaha ɨre uje ye otakɨsho lawich nehech oym. Ye ahakõrlo uhulo ɨlorz. Ich ma om uje akashɨmloye par uje olak duurapo pork ich ɨmeheeych uje yej terɨhɨ ese deeych uje eyok Ɨrhĩch cheeshpo nehe heke ich tyenɨj ma uhu olak duurapo. 26 Per kɨmɨjɨ eyok yeẽk dɨraha erze uje ich ũru per shish shuu erze kuche mɨhnũwo yakaha ɨre ich nĩhyok yet par ɨshɨ ɨr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 27 Shɨ tyenɨj iyem par uje tĩ̵r Porrosht ɨle ɨkɨch nehe hn sepyẽr ɨre. Wɨchɨ ich yarhakpa. Tyenɨj tĩ̵r asa urhuta bahluta ehet nehe uje Porrosht chɨmchaha namãho. 28 Kɨmɨjɨ hnakɨrbich sowe asa ley waa je Moisés chichewkite hn kɨmɨjɨ õr osiyer o õr tre uje otata uje wɨchɨ iyuwe asa ley ich tyenɨj oshuu oshuu toy, hn ye latɨk nuuna uje wɨchɨ losuhlaap. 29 Per kɨmɨjɨ hnakɨrbich dɨtak Porrosht Ijɨt Jesús ich ma mĩ̵hnɨk uje tyenɨj tĩ̵r ɨre pork wɨchɨ chɨbɨte uje ye jukur uje Cristo tooho krus eeychkite hn ɨr armɨsta noshɨ par ɨshɨ ɨr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Wɨchɨ chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Porrosht Ɨchɨbich uje takashɨm oso par oshiyokõr uje Porrosht sahmũr. 30 Yɨrahalo uje eyok Ɨrhĩch shish shiyokõr uje tata. Wɨchɨ tata ɨm: —Uje yeẽk niyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak ich ye eẽtlo ɨre. Yok tyenɨj tiyuhu olak bahat.— Hn Porrosht ahwoso tata toy ɨm: —Eyok Ɨrhĩch teychɨm laabo kɨmɨjɨ oniyokõr mɨhnũwo o kɨmɨjɨ ye oniyokõrpe hn sepyẽr yeẽk uje shiyokõr uje ich mɨhnũwo.— 31 Ich yarhakpa par erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo uje otĩ̵r Porrosht ɨle ɨkɨch nehe pork wɨchɨ ɨka hn tyenɨj sepyẽr õr. 32 Olak eyucha uje wapni hn ẽntlo Porrosht ahwoso hn amsahalo par olak ɨr aabo. Kuche mɨhnũwo ich kɨhniya tĩ̵r olak per shish olak ewenta. 33 Deeych yetni hn ode uje oshuu dɨt oso otakɨsho lawich par uje oshuu wɨr oloter olak nohmɨramo. Deeych yetni hn olak de wɨr õr ahɨr erze Porrosht aabo yewo uje wɨr oloter õr. 34 Olak ich eenɨloni uje wɨr õr losuhlaabo erze uje ode karsel ehet, hn uje oso ohnoy olak kushjãro ich shish olak ayla pork erahalo uje olak kushjãro de wahacha poõrc uje ich ma ɨhĩ̵rts pisho hn ye taatpe. Wɨr ye latɨk pwele uje diyuhu olak ahɨr. 35 Heke ye otiislo uje Porrosht tyenɨj ɨshɨm olak erze premyo uje ich deyo nehe. Kɨmɨjɨ otiislo ich moymlo erze olak premyo hn pyerte. 36 Olak tyenɨj nos olak ewenta erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r olak par uje olak pwele ahakõrlo uje Porrosht sahmũr hn Porrosht tyenɨj ɨshɨm olak nehe erze uje chɨbɨte lahwosni par ɨshɨm olak. 37 Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz: —Ich yej terɨhɨ uje Cristo tyenɨj cheeshpo nehe hn ye duhu yɨlkamɨhɨ ɨrpe 38 per ese uje ɨr owich de pahɨr, ɨr ɨkɨrĩt de pork ye lotiis yokpe. Kɨmɨjɨ deeshpo dotiis yok ich ye yok aylɨhɨ ɨrpe.— 39 Per eyok ye eyok ɨlo erze uje ochunt per ocheeshpo otsotiis Porrosht. Wɨr tyenɨj otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe. Eyok ich eyok ɨtso erze uje ye olotiis Porroshtpe heke eyok ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre.
1 Uje ye yotiislo Porroshtpe ich yɨrahalo uje ich ũru erze uje chɨbɨte lahwoskite par ɨshɨm eyok nehe. Wɨr yelɨj yomo per yɨrahalo uje deeych yet nehe hn ɨshɨm eyok. 2 Eyok poruwo wɨshɨ ye olotiispe uje Porrosht tatɨm õrkite heke Porrosht tata uje oshiyokõr uje ich om. 3 Ye yotiis Porroshtpe heke yɨrahalo uje shiyokõr nãhu ɨrmõkite shɨ chĩ̵ra lahwoso. Erze kuche uje yesh yeychɨmlo wɨchɨ shiyokõr chĩ̵ra kuche uje ye eyok pwele yomope. 4 Abel ye lotiis Porrosht petɨkkite heke ɨshɨm Porrosht kuche uje ich ma om je uje Caín ɨshɨm Porrosht heke Porrosht tata uje Abel shiyokõr uje ich om hn ɨm: —Ɨr owich de pahɨr.— Heke ich ɨmeheeych uje Porrosht sahmũr ese uje Abel ɨshɨm ɨre. Abel tokite per shish oso ochunt uje ye lotiis Porroshtpe. 5 Enoc ye lotiis Porrosht petɨkkite hn Porrosht hnoy ɨre seya poõrc par uje ye tope. Ochukwi per ye latɨk dish ɨre pork Porrosht hnoy. Uje ehn yahpaa Porrosht doy Enockite ich otata uje Enoc shiyokõr uje Porrosht sahmũr. 6 Kɨmɨjɨ yeẽk dotiis Porrosht ich yelɨj duhu Porrosht aylɨhɨ ɨre. Uje sehe yeẽk dɨtĩ̵r ɨre Porrosht ich tyenɨj ye lotiis uje ɨre de hn tyenɨj ye lotiis uje Porrosht ɨshɨm premyo erze uje ochukwi ɨre. 7 Uje Porrosht tatɨm Noé uje tyenɨj kɨrsyent bahlut tɨrẽt ich wɨchɨ ye lotiis ɨrpe. Yelɨj oso onomo erze uje tyenɨj tɨrẽt tĩ̵r õr. Noé shiyokõr asa pohorrza par uje õr ɨre ye otope. Shɨ uje Noé ye lotiis Porroshtpe ich chɨbɨte orhõta uje erze oso uje ode nãhu ĩ̵rmo õr ɨluu mɨhnũ hn tyenɨj otoy. Ɨr owich de Porrosht ahɨr shɨ pork ye lotiis ɨrpe. 8 Titɨm olak uje Porrosht tatɨm Abraham par shuu iim ese dawich uje ɨre de par ɨshɨm ese owich yet nehe ich ye lotiis Porrosht petɨkkite. Uje tokolɨhɨchɨs ich ye dɨraha uje hno tĩ̵r. 9 Ye lotiis Porroshtpe heke debuhu wahacha ese hnɨmich uje Porrosht chɨbɨte lahwoskite par ɨshɨm ɨre. Abraham wɨchɨ dihip kɨnaha wahacha hn shɨ debuhu karpɨt uut. Ɨr ijɨt Isaac hn ɨr ahnɨmich Jacob odebuhu karpa uulo toy. Porrosht tatɨm õr toy uje tyenɨj ɨshɨm õr ese hnɨmich nehe. 10 Abraham shish iyem ese dɨt uje Porrosht shiyokõr. Porrosht shuu ese dɨt sakaha kojano eeyo ye ɨlo karpɨt uje shɨ ohnoy. 11 Sara ɨtspo ye lotiis Porrosht petɨkkite heke Porrosht ɨshɨm ɨr ukurbo par ɨr ijɨtɨsh. Uje ɨr ijɨt shũrha ich wate ɨlarpa. Iyuwe erze ɨshĩ̵ryo uje tɨmcher õr aabosh per wate ye lotiis uje Porrosht shuu lahwoso yakaha uje tatɨm ɨre. 12 Abraham ich ɨlarpa per aabosh hn oso otãra ɨre ich okɨhniya. Ye latɨk pwele tɨskẽr õr. Wɨr shɨ õr ɨtso porrzeebe uje de poõrc hn shɨ õr ɨtso hnɨmich ukult uje de onoot bahlut wɨrc. 13 Abraham hõr otokite per shish ye olotiispe uje Porrosht tyenɨj ɨshɨm õr ese hnɨmich uje chɨbɨte lahwoso par ɨshɨm õr nehe. Nos wɨr õr ɨre ye olotiispe shɨ ɨtso uje omo uje Porrosht ɨshɨm õr hn õr ayla. Õr ɨre otata uje õr dihipo kɨnãho uje ode nãhu ĩ̵rmo pork õr owich de poõrc. 14 Uje otata oshuu ɨtsorz ich ochɨbɨte orhõta uje õr eyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ õr owich pisht uje odebuhu nehe. 15 Kɨmɨjɨ oduhu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ ese hnɨmich uje otokolɨhɨni ich õr pwele ocheeshpo. 16 Per wɨr oyeem ese owich uje ich ma om je ese owich yet uje otãrni. Wɨr oyeem ese õr owich uje de poõrc heke Porrosht ye pookpe uje wɨr otata uje ɨre uu õr Porrosht. Wɨchɨ shiyokõr dɨtni par õr ɨre. 17 Porrosht sehe duhu Abraham duhu ɨmeheeych uje ye lotiis ɨrpe heke tatɨm Abraham par ɨshɨmɨhɨ Isaac ɨre shɨ ɨtso uje oshuu loshɨpɨt hn otsẽru. Abraham de par shuu ese deyjɨt nohmɨramɨt uje Porrosht chɨbɨte lahwosni 18 tatɨm ɨre uje oso okɨhniya tyenɨj otãra Isaac. 19 Abraham chɨraha uje Porrosht ukurbo deyo de hn pwele shuu topo õr ɨkpo heke shɨ ɨtso uje shuu Abraham ijɨt Isaac ɨkponi. 20 Isaac ye lotiis Porrosht petɨkkite heke chiyuhu lahwoso omoho deyjo Jacob hn Esaú. 21 Jacob ye lotiis Porrosht petɨkkite, heke uje terɨhɨ par uje toy hn chiyuhu lahwoso omoho José aabo. Jacob tɨtɨla detɨlta hn teeychãha Porrosht. 22 José ye lotiis Porrosht petɨkkite, heke uje ich terɨhɨ par toy hn tatɨm erze deeyso israel oso par uje ohnoy erze ɨr debiyo nehe uje otokolɨhɨ erze egipto oso õr hnɨmich par ochihitsɨmɨhɨ wahacha hnɨmich uje otĩ̵r par odebuhu. 23 Moisés ɨr deych hn ɨr data ye olotiis Porroshtpe, heke uje Moisés shurhãkite ich otsakɨs nehech shekurko tre pork õr ɨre oteychɨm ese pɨkɨhnint ich ɨhĩ̵rtpa hn ye otola ese reype uje chɨbɨte ley par uje shuu oshuu pɨkɨhnino. 24 Moisés ye lotiis Porroshtpe heke uje ich terɨhɨ leherzkite ich ye nahmũrpe uje otata otsɨɨ rey faraón ijɨta ɨr ijo. 25 Ma sahmũr uje ĩya erze oso uje Porrosht chiihla õr uje oso yewo oloter õr hn ye nahmũr nõyape erze uje ich õr ayla uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Wɨr shɨ õr ayla par daalo arhaabo ich õr dosdarakpo. 26 Moisés chibɨte uje ich ma om ĩya erze uje ye olotiis Cristo hn ewenta erze kuche mɨhnũwo uje yewo oshiyokorĩ̵hɨ õr. Wɨchɨ shuu deyuwo tɨsĩ̵r kɨmɨjɨ ɨre ewenta erze mɨhnũwo uje tĩ̵r ɨre ich ma om je erze hnote uje de egipto oso õr hnɨmich pork wɨchɨ eyuwo tɨsĩ̵r erze premyo uje Porrosht tyenɨj ɨshɨm erze uje ye olotiis ɨre nehe. 27 Moisés ye lotiis Porroshtpe heke tokolɨhɨ ese egipto oso õr hnɨmichkite. Ese rey ich sɨtak ɨre per Moisés ye tola ɨrpe. Wɨchɨ shɨ ewenta erze uje tĩ̵r ɨre pork ye lotiis Porroshtpe shɨ ɨtso uje umo Porrosht per ye latɨk pwele nomo ɨre. 28 Ye lotiis Porroshtpe heke shiyokõr ese õr ahamich webich osht uje iich otsɨɨ Pascua. Shuu oshuu obeje hn otormĩ̵hɨ armɨsta pwert uhur ujuwo uje otsɨɨ marko par uje ese anjel uje shuu õr aabo webich oso ye duhu wɨr õr aabope. 29 Erze israel oso ye olotiis Porrosht petɨkkite heke uje ochɨkãha asa onoota bahluta waa je iich otsɨɨ Mar Rojo ich ochɨkãha hnɨmich uje kako. Per erze egipto oso õr ohyerptoso õr prowa ochɨkãha õr ɨjɨch toy hn nos õr hmarta. 30 Erze israel oso ye olotiis Porroshtpe heke shish ochɨpeẽsa ese dɨt Jericó daalo syete hn ese moraylt kay uje chɨpeẽsa ese dɨt. 31 Rahab wate tɨmcharrza yɨtoro. Ye lotiis Porroshtpe hn takashɨm erze israel oso õr pahnekite heke ye wate toy petɨkni nõya erze nanapso uje ye oniyokõrpe uje Porrosht sahmũr. 32 Ye tahmũrpe uje titɨm olak ma pork ye yok tyempɨrsh uje titɨm olak uje Gedeón shiyokõr, hnii uje Barac shiyokõr, hnii uje Sansón shiyokõr, hnii uje Jefté shiyokõr, hnii uje David shiyokõr, hnii uje Samuel shiyokõr, hnii uje erze profeta oshiyokõr toy. 33 Shɨ pork wɨr ye olotiis Porroshtpe heke oteye hõr wɨr dihipo kɨnãho hn otserz õr. Ode uje ye olotiis Porroshtpe hn shuu omasaha par õr jwe uje oshiyokõr uje ich om. Ye olotiis Porroshtpe heke ɨshɨm õr erze uje chɨbɨte lahwosni par ɨshɨm õr. Ye olotiis Porroshtpe heke sontew erze ɨlpiyo par uje ye tew õrpe. 34 Ode uje ye olotiis Porroshtpe hn otsẽhi jwekɨta waa je ich data, hn erze uje oyuhwo par uje ye ohyerptoso oduhu õrpe onĩ̵ra õr espada, hn erze uje ye õr ukũrbɨrsh ich Porrosht shuu õr ukurbo deyo de par uje oteye ochĩ̵ra namãho. Porrosht ɨshɨm erze uje ye olotiis ɨre õr ukurbo par oshuu erze dihipo kɨnãho õr ohyerptoso otola õr hn oyuhwo. 35 Profet yewo odekite uje oshuu topo õr ɨkpo hn oshɨm õr datɨ. Yewo ode uje oso oloter õr. Sehe oduhu onoym Porrosht par uje oym uje oloter õr per ye onoym Porroshtpe heke oloter õr nehech oshuu õr oshuu otoy pork sehe õr ɨkpo nehe hn otĩ̵r Porrosht ahɨr. 36 Ode uje ye olotiis Porroshtpe heke yewo ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho õr hn otsepyẽr nohmɨramo hn oshiyeru nohmɨramo ochĩ̵ra õr kenena hn ochɨmchaha nohmɨramo õr karsel ehet. 37 Hn ode uje oshuu õr ochɨ̃ra õr kojano po nehech otoy, hn ode uje ochekshehe õr ochɨ̃ra õr serusho nehech otoy, hn ode uje oshuu ochɨ̃ra õr espada oshuu otoy, hn ode uje oshuu otokolɨhɨ dɨt heke ochũr lekɨtiyo. Shɨ oshiyokõr lasuwo ochɨ̃ra obeje yũhur hn kabɨr yũhur. Wɨr ich õr losuhlaabo. Kuche mɨhnũwo tɨ̃r õr hn oso oshiyokõr mɨhnuwõho õr. 38 Erze oso uje ode nãhu ĩ̵rmo opoym õr ɨluu uje om heke oshuu otokolɨhɨ lahɨr. Shɨ ochinshẽhe ɨre hnɨmoho lekɨtiyo uje ɨsa hn ese hnɨmich uje shɨ kojano deyo. Odebuhu kojano ɨle. 39 Erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r õr chɨbɨte orhõta uje nos wɨr õr ɨre ye olotiis Porroshtpe per Porrosht ye dosɨm õr shɨchishpe erze uje chɨbɨte lahwoskite par ɨshɨm õr 40 pork Porrosht sehe duhu nos yukwiĩyaloye par uje nos ɨshɨm eyok nehe erze uje tatkite. Tyenɨj shuu eyok ɨluu ɨtso Cristo ɨr ɨluu wap.
1 Titɨm olakɨke uje erze oso okɨhniya oshiyokõrkite pork ye olotiis Porroshtpe, heke tyenɨj yeẽtlo õr hn yukwimlo uje yiyokõrlo erze kuche mɨhnũwo uje shish sontew eyoklo par uje eyok pwele yiyokõrlo erze obiyo uje Porrosht ɨshɨm eyok shɨ ɨtso yeẽk uje shish iim erze kuche par uje uushɨ hn serz ese premyo. 2 Tyenɨj olak eyucha uje Jesús shiyokõrkite. Wɨchɨ ye lotiis Porroshtpe heke eyok tyenɨj yeẽtlo ɨre. Uje Jesús shuu deyuwo tɨsĩ̵r uje deeych yet nehe ich aylpa pork ɨshɨ oso õr hnɨtew heke shɨ ewenta erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r ɨrehe krus eeych, hn shɨ ewenta uje ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho ɨre par uje sehe oduhu pook. Ele ahle wɨchɨ sakaha Porrosht waãchta. 3 Heke uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r Cristo. Uje erze oso uje õr ɨluu mɨhnũ oshiyokõr mɨhnuwõho ɨrkite ich shish ewenta, heke ye ermtsɨrlo hn ye uhu patɨm olak. 4 Uje kuche tĩ̵r olak par sehe duhu ahakõrlo mɨhnũwo ich ye olak ewentpe pork ye olak ɨlo Cristope uje ewentkite hn ɨr armɨsta noshɨ per shish ewenta. 5 ¿Je ekeylo uje Porrosht sakɨt olak pork olak ɨr aabo? Porrosht tata ɨm: —Pijɨte, ye ompe ebɨte uje ye latɨkɨsh uje owa Ɨrhĩch sepyẽr owa. Ye ompe uje moym ɨre uje sepyẽr owa shuu ɨtsorz 6 pork olak Ɨrhĩch sahmũr olak heke sepyẽr olak. Kal nohmɨr uje masaha par Porrosht aap ich shish sepyẽr ɨre uje shiyokõr uje ich mɨhnũwo.— Wɨr uje Porrosht tata. 7 Uje Porrosht sepyẽr olak ich tyenɨj olak ewenta pork olak ɨr aabo hn sehe duhu ahakõrlo uje ich om. ¿Je pɨkɨhnint chɨhɨ uje ɨr deych ye depyẽrpe uje shiyokõr mɨhnũwo? Tyenɨj ɨr deych sepyẽr. 8 Kɨmɨjɨ Porrosht ye depyẽr olak ich ye olak ɨr aabope pork shɨ olak ɨtso pɨkɨhnino uje ye deych pishtɨkɨsh pork nos wɨr pɨkɨhnino tyenɨj õr deyo otsepyẽr õr. 9 Eyok deyo uje ode nãhu ĩ̵rmo otsepyẽr eyok hn yɨtɨlɨlo õr, heke tyenɨj ma yɨtɨlɨlo eyok Deych Porrosht. Wɨchɨ nos õr ɨchɨbiyo Deych pork nos shiyokõr õr. Wɨchɨ ɨshɨm eyok ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. 10 Eyok deyo ode ĩ̵rmo hn uje ehn eyok ijaabo otsepyẽr eyok par uje yiyokõrlo uje õr ɨre otsahmũr, per Porrosht sepyẽr eyok par uje yuhu eyok ɨluu ɨtso ɨr ɨluu uje yelɨj niyokõr uje ich mɨhnũwo. 11 Uje ehn sepyẽr eyok ich dospa per shiyokorãha eyok par yiyokõrlo uje ich om hn shuu eyok aho kɨɨs. 12 Heke titɨm olak uje shɨ olak ɨtso yeẽk uje ɨr hme hn ɨr ɨtero ich chɨrmtsɨrpa. Uhu olak duurapo. 13 Moymlo erze olak ɨluu mɨhnũ hn uhu olak ɨlo yeẽk uje nɨshii dehet par chɨkãha pork ode olak ehet uje meytii õr koswãha. Wɨr shɨ õr ɨtso yeẽk uje ɨr hnɨtɨta doso hn nesita dehet om par chɨkãha uje ye duhu ma doso par uje pwele owich ompo. 14 Eyuhu olak par uje uhu olak aho kɨɨsɨhɨ nos wɨr oso, hn shish ahakõrlo uje ich om uje Porrosht sahmũr. Uje yeẽk ye niyokõr uje Porrosht sahmũr ich ye pwele nomo eyok Ɨrhĩch petɨk nehe. 15 Kɨmɨjɨ olak yeẽk ye Porrosht aappe ich ye pwele tĩ̵r Porrosht petɨk nehe. Eyuhu olak par akashɨmlo ɨre par uje masaha par Porrosht aap toy. Kɨmɨjɨ Porrosht aap yeẽk chɨhɨ olak ehet uje shish shiyokõr uje ich mɨhnũwo ye uhulo ɨre ɨlo erze Porrosht aabo yewo pork wɨchɨ shɨ ɨtso pohorrza uro waa je mɨhnũ uje shuu eebe tãra. Deeych yet nehe hn shuu yewo otseẽt ɨre oshiyokõr mɨhnũwo toy. 16 Ich om uje hnakɨrbich umuhu nerãhta ahɨr hn ich ompo uje tɨmcharrza umuhu dabich ahɨr per ich mĩ̵hnɨk uje ye onõyhi pɨshye ahɨrpe, shɨ omuhuye ahɨr. Ich mĩ̵hnɨk uje otorãhaye. Ich mĩ̵hnɨk uje tɨmcher tɨmcher õhyi yẽr ahɨr, hn ich mĩ̵hnɨk uje hnakɨrbo hnakɨrbo õyhiye ahɨr. Ich mĩ̵hnɨk uje yeẽk sahat loshɨpɨt, hn ich mĩ̵hnɨk uje yanak ɨshɨm ɨre loshɨpɨt par shuu sahat ɨre. Ich mɨhnĩ̵kpo uje pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine oshiyokorĩ̵hɨye oshuu ɨtsorz. Ye uhu olak ɨlo yeẽk uje ma sahmũr nãhu ĩ̵rmo oso õr ɨluu heke ye nahmũr Porroshtpe. Wɨchɨ shɨ shiyokõr ɨtso uje Esaú shiyokõrkite pork par ɨre ich ye latɨkɨsh kɨmɨjɨ deych diyuhu lahwoso omoho ɨre o kɨmɨjɨ diyuhu lahwoso omoho ese deyjɨt shakaharc. Heke chibehe erze ahwoso oomo oposht shuu pretilt nohmɨra. 17 Olak erahalo uje deeych yet hn sehe duhu ɨr deych diyuhu lahwoso omoho ɨre per ɨr deych tatɨm uje ich nĩhyok par ɨre. Esaú ich yerh per ye pwele duhu ɨr deych ahwoso oomo deeshpe. 18 Olak ye nesita uje etĩ̵rlo olak ese kojach Sinaí uje olak poruwo wɨshɨ otsɨtĩ̵r ɨrkite. Wɨr ye õr pwele uje otsakɨhɨr ese kojach petɨkkite, hn jwekɨta data dechɨ ɨr eeych hn dɨhlel data hn ukuhur hn myent data 19 hn yeẽk sobɨta trompeta wahacha kojach eeych, hn Porrosht chiilehet. Uje ochunt ɨre ich otatɨm Moisés par uje ye duhu Porrosht keytkẽr õr ɨre. 20 Porrosht tatɨm erze oso par uje ye olakɨhɨr ese kojach uje ɨre de. Kɨmɨjɨ yeẽk lakahɨr o kɨmɨjɨ loshɨpɨt lakahɨr ich tyenɨj oshuu ɨre ochĩ̵ra kojano po o kɨmɨjɨ odichew ɨre onĩ̵ra asõrza par uje oshuu toy. Otata uje ich ɨhnpa asa ley heke ye õr pwele õr ewentpe. 21 Ich yarhakpa par oteychɨm ese kojach uje Porrosht dechɨ nehech Moisés tata uje ɨr ɨkiyo tãra pork ich tolpa. 22 Per par olak ich kɨnãho ye ɨtso erze uje otsɨtĩ̵r ɨre kojach Sinaikite. Ich shɨ ɨtso uje aachĩ̵hɨlo Porrosht ahɨr wahacha kojach uje iich otsɨɨ Sión uje de poõrc. Aachĩ̵hɨlo Porrosht ɨr dɨt Jerusalén uje dechɨ toy. Porrosht wɨchɨ ɨka. Anjele odechɨ toy. Otakasho lawich ich okɨhniya hn ich õr aylpa uje oteeychãha Porrosht. 23 Nos wɨr Porrosht aabo õr iiyo de poõrc toy. Wɨr õr bahluwo ɨtso yeẽk ijɨt webich osht. Wɨr otakasho lawichɨhɨchɨs Porrosht ahɨr toy pork wɨchɨ jwe uje tyenɨj nos teychɨm erze oso. Nos wɨr ɨr aabo uje otoni õr ɨchɨbiyo dechɨ toy. Porrosht nos shuu õr ɨluu ɨtso Cristo ɨr ɨluu. 24 Aachĩ̵hɨlo Jesús ahɨr. Wɨchɨ uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite par shuu Porrosht ehet kɨɨsɨhɨ eyok. Jesús ɨr armɨsta ma om je Abel ɨr armɨsta. Jesús ɨr armɨsta shuu Porrosht perdonar eyok per Abel ɨr armɨsta shɨ sapur Porrosht par uje sehe diyuhu labahat. 25 Abeylshɨp olak par uje ye otiislo Porrosht ahwoso uje tatɨm olak. Nos wɨr erze uje ye onahmũr otẽr uje Porrosht shuu profeta otatɨm õrkite, ich Porrosht sepyẽr õr hn nĩhyok yeẽk uje yuhwoho ɨr hme. Cristo ma dich je erze profeta uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso pork erze profeta wɨr shɨ hnɨmich oso per Cristo tãra poõrc. Kɨmɨjɨ ye yahmũrlo yẽr uje Cristo tatɨm eyok ich ma ũru uje ye eyok pwele eyok yuhwoho ɨr hmepe. 26 Antkite uje Porrosht chiilehet ich shuu hnɨmich telerrza. Porrosht chɨbɨt lahwospo ɨm: —Deeych yet nehe hn tuu hnɨmich telerrza hn poõrc ɨtspo hn ich ye tiyokõr petɨk nehe tuu ɨlorz.— 27 Uje tata ɨm: —Ich ye tuu telerrzpope— ich chɨbɨte orhõta uje ich tyenɨj yuwɨr erze uje pwele telerrza hn wɨr shɨ sakaha erze uje ye pwele telerrzpe. 28 Heke tyenɨj yɨnshɨp Porrosht uje ɨshɨm eyok ese owich uje ye pwele telerrzpe hn tyenɨj yɨtɨlɨlo Porrosht hn yeeychãhalo ɨre 29 pork eyok Deych Porrosht wɨchɨ shɨ ɨtso jwekɨta pork sepyẽr erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo.
1 Shish tyenɨj ahmũrloye pork nos olak leshɨbye pork ye otiislo Cristope. 2 Ye ekeylo uje akashɨmlo Porrosht aabo yewo uje ye erahalo õrpe uhulo otsakaha olak ihyuwo. Porrosht aabo ode uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz ich otakashɨm anjele per ye odɨraha uje wɨr anjelepe. 3 Olak eyucha erze Porrosht aabo yewo uje ode karsel ehet hn eenɨlo shɨ ɨtso uje meylo orĩ̵hɨ karsel ehet. Olak eyucha erze Porrosht aabo uje yewo oloter õr hn eenɨlo shɨ ɨtso uje oloter olak toy. 4 Porrosht wɨchɨ uje shuu oso õyhiye ahɨr heke ye ompe uje uhulo ye jukur. Porrosht tyenɨj sepyẽr erze hnakɨrbo hn tɨmcher uje ye onõyhi pɨshye ahɨrpe, shɨ omuhuye ahɨr. Tyenɨj sepyẽr erze uje otorãhaye hn erze tɨmcher uje õyhi yẽr ahɨr, hn erze uje hnakɨrbo uje õyhiye ahɨr hn erze uje otsahat loshɨpo, hn erze uje oshuu loshɨpo sahat ɨre. 5 Ye ompe uje ahmũrlo hnote. Uhu olak aho kɨɨs erze kuche uje de olak ahɨr pork eyok Ɨrhĩch tata ɨm: —Shish takashɨm olak. Ye tokoym olakpe.— 6 Heke ye eyok koswãhape uje yiita ɨtso uje profet yet tata shuu ɨtsorz ɨm: —Pɨnsɨrc takashɨm yok heke ye tɨkɨtɨla latɨk uje oso õr pwele oshiyokorĩ̵hɨ yok.— 7 Titɨm olak par uje olak eyucha erze olak bahluwo uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso otatɨm olak hn olak eyucha uje oshiyokõr pork wɨr ye olotiis Porroshtpe. Tyenɨj eẽtlo õr. 8 Jesucristo ɨr ɨluu shish ɨtsye uje wapni nehech ele ahle hn shish ɨtsye nehe. 9 Ye uhulo yeẽk nehnyẽr olak hn niyokorãha olak ahwoso kɨnãho. Erze uje elɨlo ye duhu olak ɨluu ompe. Shɨ uje ye otiislo Porroshtpe. Wɨchɨ uje shuu olak ɨluu ma om. Erze uje ochɨbɨte uje ye otew erze kuche ẽrope oshuu deyuwo tɨsĩ̵r uje wɨr takashɨm õr per ye duhu õr ɨluu ompe. 10 Erze uje oshuu loshɨpo hn ochɨbɨte altar eeych par uje sehe oduhu doshɨ ɨr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr wɨr otsotiis Cristo heke ye doshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrpe per ɨshɨ eyok hnɨtew pork ye yotiislo ɨrpe. 11 Erze israel oso õr saserdote bahlut pisht shuu loshɨpo hn hnoy armɨsta seya ese tabernakulo ehet par uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Hnakɨrbo ohnoy erze loshɨpo otseya dɨt nẽr hn otserũhuchɨs. 12 Jesús ɨtspo, ochiyuhu ɨre ese dɨt ehetkite hn oshuuhu wahacha oshuu toy dɨt nẽr. Ɨr armɨsta noshɨ par ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 13 Heke tyenɨj yiyokõrlo shɨ ɨtso uje yukwim ese dɨt uje ɨluu ɨler de hn yiyakahalo Cristo ahɨr wahacha ejwert. Uje oso oshiyokorĩ̵hɨ eyok uje mɨhnũwo ich shish tyenɨj eyok ewenta shɨ ɨtso uje Cristo ewentkite. 14 Ye shish eyok owich chɨhɨpe ahnũwo duwo uje de ĩ̵rmo. Shɨ yiyem ese dɨt uje tãra poõrc nehe, 15 heke shish tyenɨj eyok narim Porrosht pork shish yiita uje ye yotiislo Cristope. 16 Ye ekeylo ahakõrlo uje om hn akashɨmlo yewo uje kuche nihyokĩ̵hɨ õr ahɨr pork Porrosht sahmũr uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz pork ich shɨ ɨtso uje asɨmɨhɨlo Porrosht. 17 Ahakõrlo uje olak bahluwo uje ode iglesya ehet otatɨm olak pork õr ɨre shish otɨbey olak. Deeych yet nehe hn olak bahluwo tyenɨj otatɨm Porrosht debiyo uje oshiyokõr. Uhulo õr ayla uje oshiyokõr erze obiyo, ye uhulo õr dosdarak. Uje uhulo õr dosdarak ich ye ompe par olak. 18 Sehe tuu olak orar par õryok pork oyɨraha uje ye oyiyokõr uje ich mɨhnũwope. Sehe shish oyiyokõr uje ich om. 19 Sehe tuu enaha olak uje olak orar apurlo Porrosht par yok toy par uje yok pwele takaashpo shɨchish tekɨrɨhɨ olak nehe. 20 Porrosht wɨchɨ uje shuu oso õr aho kɨɨs. Wɨchɨ uje shuu eyok Ɨrhĩch Jesús ɨkpokite. Jesús wɨchɨ eyok bahlut pisht. Wɨchɨ ɨtso pastor uje tɨbey ɨr obeje hn eyok uje eyok Porrosht aabo shɨ eyok ɨtso obeje. Wɨchɨ tɨbey eyok pork sõrhɨr narmɨstakite hn ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr shuu ɨtso uje Porrosht chɨbɨte lahwoso par uje Cristo shiyokõr hn yelɨj duhu kɨnaha. 21 Sehe tuu Porrosht dosɨm olak nos wɨr kuche uje olak nesita uje om par uje olak pwele ahakõrlo uje ɨre sahmũr. Jesucristo ɨshɨ olak hnɨtewkite heke Porrosht takashɨm olak shuu ahakõrlo uje ɨre sahmũr. Tyenɨj shish olak narim Cristo. Ich ɨhĩ̵rtpa kɨmɨjɨ ahakõrlo uhulo ɨlorz. 22 Pɨshɨbo watsaklo, sehe tuu ahakõrlo ahnũwo pahwoso uje tichew tɨbɨte ana hutɨta. Ye pahwoso berzope. 23 Sehe tuu erahalo uje eyok leshɨbich Timoteo ochiyuhu karsel ehetni. Kɨmɨjɨ taachĩ̵hɨ pahɨr shɨchish nehe hn oyuko oyukwĩyaye oyekɨrɨhɨ olak. 24 Tokosɨm saludo nos wɨr Porrosht aabo õr bahluwo hn nos wɨr Porrosht aabo toy. Nos wɨr Porrosht aabo uje odebuhu hnɨmich Italia oshɨm olak saludo toy. 25 Sehe tuu Porrosht dosɨr olak. Shɨ erze uje tichew tɨbɨte ana hutɨta.
1 Yok Santiago. Yok Porrosht ɨr yɨlak hn eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr yɨlakpo. Tokosɨm saludo erze israel oso õr wee dose uje okarẽhe lekɨtiyoni hn odebuhu erze dihipo kɨnãho õr hnɨmo. 2 Pɨshɨbo watsaklo, olak Porrosht aabo. Uje nos wɨr kuche tĩ̵r olak par uje prowa olak ich tyenɨj olak aylpa pork 3 erahalo uje shɨ tĩ̵r olak par prowa kɨmɨjɨ otiislo Cristo o kɨmɨjɨ ye otiislope. Uje ewenta ich shuu olak ma ye otiislope. 4 Shish tyenɨj olak ewenta erze uje tĩ̵r olak nehech uhurc ich ma olak pwele ewenta. Heke ich ũrpa uje ye otiislo Porroshtpe hn ye olak koswãhape. 5 Olak yeẽk uje sehe dɨraha kuchɨt shɨ tyenɨj sapur Porrosht hn Porrosht takashɨm ɨre par uje shuu chɨraha, hn Porrosht ye diyuhu lahwospe par uje shuu pook pork erze uje otsapur ɨre wɨchɨ shish shuu ochɨraha. 6 Shɨ tyenɨj sapur hn ye dotiis hn ɨshɨmɨhɨ ɨre. Ye duhu ɨre koswãha, pork uje yeẽk sapur hn koswãha wɨchɨ shɨ ɨtso onoota bahluta wokor. Uje myent tɨbichu ich shuu tĩ̵r pɨt yet. Wɨsɨk wɨsɨk ich shuu tĩ̵r pɨt yet. 7 Ese uje koswãha ye ompe chɨbɨte uje eyok Ɨrhĩch takashɨm ɨre uje sapur. 8 Hnakɨrbich uje koswãha ich yelɨj eyuwo chɨhɨ lalerc. 9 Porrosht aap uje ich losuhlaap ich tyenɨj aylpa pork ɨr owich de Porrosht ahɨr. 10 Porrosht aap uje ich ɨrhĩch dich, kɨmɨjɨ pyert ɨr kushjãro ich shish tyenɨj aylpa pork ɨr owich de Porrosht ahɨr. Erze ɨr kushjãro tyenɨj sɨhna ɨre shɨchish shɨ ɨtso erze floro uje de aach. 11 Deeych tokole ich duhlpa. Chihit asa pohorrza hn shuu erze floro nos kako hn kayɨhɨ hnɨmich. Erze floro ich ɨhĩ̵rts pisho per shɨ sɨhna ɨre. Ese ɨrhĩch dich shɨ ɨtso. Uje yesh chishew obiyo hn ɨr kushjãro sɨhna ɨre shɨchish. 12 Titɨm olak. Ich om par ese hnakɨrbich uje ewenta erze uje tĩ̵r ɨre. Uje ewenta nehech uhurc ich premit ompa de par ɨre. Ese ɨr premit wɨchɨ uu ɨr ɨkɨrĩt uje de Porrosht ahɨr. Porrosht chɨbɨte lahwoskite par uje tyenɨj ɨshɨm erze uje otsahmũr ɨre ese ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. 13 Uje yeẽk sehe duhu olak yet niyokõr uje mĩ̵hnɨk ich ye ompe uje wɨchɨ tata ɨm: —Porrosht sehe duhu tiyokõr uje mĩ̵hnɨk.— Ye õr pwelpe oshuu Porrosht shiyokõr uje mɨhnũwo, hn ɨre yelɨj duhu oso oniyokõr uje mĩ̵hnɨk. 14 Kal nohmɨra shɨ ɨre uje sehnyẽr ɨre par uje shiyokõr uje mĩ̵hnɨk. Wap shɨ shuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ erze kuch mɨhnũwo hn uje ich uhurc hn sahmũr erze mɨhnũwo 15 hn shiyokõr. Uje ich yakaha shiyokõr erze mɨhnũwo shuu ɨtsorz hn erze mɨhnũwo shuu toy. 16 Pɨshɨbo watsaklo, ye ehnyẽrlo olak. 17 Nos wɨr kuche uje ich ɨhĩ̵rtso, ye mɨhnũwo chɨhɨ ehetpe wɨr tãra poõrc. Tãra Porrosht uje de poõrc. Wɨchɨ uje shiyokõr deeych hn shiyokõr shekurko hn shiyokõr porrzeebe. Wɨr uje nos chihit nãhu ĩ̵rmo hn shish sɨhnak laleryo, heke shish shuu ɨr puuruwo sɨhnak laleryo per Porrosht yelɨj duhu ɨre kɨnaha. 18 Shɨ pork wɨchɨ sahmũr eyok pork ye yotiis ɨr ahwospe uje ich ũru hn shuu eyok shurhãpo par uje yomsaha par eyok ɨr aabo. Wɨchɨ nos shiyokõr erze uje de ĩ̵rmo per eyok uje yomsaha wap par Porrosht aabo shɨ eyok ɨtso jõro webich oso uje ochekushu. 19 Pɨshɨbo watsaklo, shɨ tyenɨj nos ẽrlo uje oso otata hn ye ey olak uhut shɨchish, hn ye aas olak uulo shɨchish, 20 pork yeẽk uje chesdelo ye niyokõrpe erze om uje Porrosht sahmũr. 21 Heke tyenɨj nos moymlo erze olak ɨluu mɨhnũ hn moymlopo erze kuche mɨhnũwo uje oso oshiyokorĩ̵hɨye. Ye olak narim olak. Ahakõrlo uje Porrosht ahwoso tata uje erahalo. Ɨr ahwoso wɨr shɨ ɨtso jõro eyhi uje Porrosht chukwerĩ̵hɨ olak aho. Ɨr ahwoso pwele shuu etĩ̵rlo Porrosht ahɨr nehe. 22 Tyenɨj ahakõrlo uje ɨr ahwoso tata hn ye shɨ ẽrlo pork kɨmɨjɨ shɨ ẽrlo hn ye ahakõrlo hn shɨ olak pyens uje ich om ɨtsorz ich shɨ ehnyẽrlo olak uhulo ɨtsorz. 23 Uje yeẽk chunt Porrosht ahwoso hn ye niyokõrpe wɨchɨ shɨ ɨtso ese hnakɨrbich uje teychɨm dechɨbich pejta ehet. Umo ɨr dechɨbich 24 per uje tokole ich chɨkey ɨre shɨchish. 25 Porrosht ahwoso wate ley uje shuu Porrosht aabo oshiyokõr uje Porrosht sahmũr, hn Porrosht aabo otsahmũr oshiyokõr oshuu ɨtsorz hn yelɨj onoym. Uje yeẽk tẽr Porrosht ahwoso hn ye dɨkeype pork sehe dɨraha par uje shiyokõr uje tata, Porrosht takashɨm ɨre. 26 Uje yeẽk chɨbɨte uje ɨre Porrosht aap hn ye tɨbey lahwope wɨchɨ shɨ sehnyẽr ɨre hn uje teeychãha Porrosht ich ye jukur. 27 Porrosht uu eyok Deych sahmũr erze uje oteeychãha ɨre hn oshiyokõr uje ɨre sahmũr. Sehe duhu otakashɨm erze kuhnẽre hn poluu uje õr nesita kuche, per ye oniyokõr erze mɨhnũwo uje oso oshiyokorĩ̵hɨ ahnũwo ĩ̵rmo.
1 Pɨshɨbo watsaklo, eyok ye yotiislo eyok Ɨrhĩch Jesucristo. Wɨchɨ ich dichpa. Olak Porrosht aabo toy, heke ye ompe uje ahakõrlo uhulo kɨnaha par yet hn kɨnaha par yet. Tyenɨj nos uhulo õr ɨlye. 2 Shɨ tɨteẽta tuu ɨtsorz. Kɨmɨjɨ akashɨlo olak owich hn hnakɨrbich taãcha uje ich ɨrhĩch dich. Ɨr hmarte oro hn ɨr ɨshuwo ich ɨhĩ̵rts pisho, hn hnakɨrbich losuhlaap taãcha toy uje ɨr ɨshuwo ɨlaraabo. 3 Kɨmɨjɨ eychɨmlo ese ɨrhĩch dich uje ɨr ɨshuwo ɨhĩ̵rtso hn atɨmlo par uje sakaha ese owich uje ich ɨhĩ̵rtpa, hn atɨmlo ese losuhlaap on: —Shɨ alehe wahacha— o kɨmɨjɨ atɨmlo on: —Akahachɨs hnɨmich pɨbɨta ahɨr.— 4 Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich ahakõrlo kɨnaha par yet hn kɨnaha par yet. Ich uhulo olak ɨtso jwe uje õr ɨluu mɨhnũ pork ye ahakõrlo uhulo õr ɨlyepe. 5 Pɨshɨbo watsaklo, ẽrlo ahnũwo pahwoso uje titɨm olak. Porrosht chiihla erze uje oso ochii õr losuhlaaboho par uje ye olotiis ɨrpe pork chɨbɨte lahwoso par ɨshɨm wɨr õr owich erze uje otsahmũr ɨre. 6 Per olak uhulo opook erze uje õr losuhlaabo pork ye uhulo õr ɨlo erze ɨhĩ̵r deyope. Ye oniyokõr uje mɨhnɨkĩ̵hɨ olak per erze ɨhĩ̵r deyo wɨr uje oloter olak hn oshuu ohnoy olak otseya olak jwe ɨkɨch. 7 Wɨr uje shɨ oloter Cristo ɨr iich toy. Cristo wɨchɨ uu olak yɨnsɨrc. 8 Kɨmɨjɨ yelɨj aluwelo asa ley waa je ich ɨhĩ̵rpa uje de Porrosht ahwoso ehet ich ahakõrlo uje ich ompa. Asa ley tata shuu ɨtsorz: —Tyenɨj ahmũr eshɨbo uhu ɨtso owa uje ahmũr owa.— 9 Per kɨmɨjɨ ahakõrlo uhulo kɨnaha par yet hn kɨnaha par yet ich ahakõrlo uje ich mĩ̵hnɨk pork aluwelo uje Porrosht ley tata. 10 Kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ uje nos shiyokõr uje Porrosht ley tata per shɨ iyuwe Porrosht ley sohmɨra ich nos iyuwe Porrosht ɨr ley, 11 pork Porrosht chɨbɨte lahwoso ɨm: —Ye orãha,— hn tata toy ɨm: —Ye tuk yet uhu toy.— Kɨmɨjɨ ye orãhape per tuk yet uhu toy ich aluwe Porrosht ley. 12 Erahalo uje Porrosht wɨchɨ jwe uje teychɨm eyok nehe kɨmɨjɨ yiyuwe erze ley uje Cristo chɨbɨte uje ich ɨhĩ̵r pishɨ o kɨmɨjɨ ye yiyuwepe heke ye ompe uje yiyuwe. Ye aluwelo uje athɨlo kuche hn ye aluwelo uje ahakõrlo kuche. 13 Uje yeẽk chɨhɨ hn ye nuunape uje yet losuhlaap par takashɨm ich Porrosht wɨchɨ jwe. Tyenɨj teychɨm ese uje ye takashɨm leshɨbichpe kɨmɨjɨ niyokõr uje mĩ̵hnɨk o ye niyokõrpe hn ye Porrosht nuunape uje wɨchɨ losuhlaap par uje takashɨm. Erze uje ochuuna uje õr leshɨbo losuhlaabo hn otakashɨm õr wɨr uje Porrosht chuuna uje õr losuhlaabo hn takashɨm õr uje otĩ̵r ɨre ahɨr nehe par uje teychɨm õr kɨmɨjɨ oniyokõr mɨhnũwo o ye oniyokõrpe. 14 Pɨshɨbo watsaklo, ese uje tata uje ye lotiis Jesuspe per ye niyokõrpe uje Jesús sahmũr ich ye ɨr ahwoso jukur. ¿Je wɨchɨ Porrosht aap uje shɨ tata uje ye lotiis Jesuspe? 15 Shɨ tɨteẽta kuchɨt. Kɨmɨjɨ Porrosht aap hnakɨrap o kɨmɨjɨ tɨmchar ɨr ɨshuwo nĩhyok o kɨmɨjɨ ɨr poso nĩhyok par ese deeych, 16 kɨmɨjɨ olak yeẽk tatɨm ɨre shuu ɨtsorz ɨm: —Sehe tuu bu eyhi hn ehet kɨɨs. Sehe ye tuu hmemɨt nẽhi owape hn ew uje shɨ owa ahmũr.— Ye jukur uje wɨchɨ shuu ɨtsorz uje ye dosɨm uje ɨre nesita. 17 Heke ese uje tata uje ye lotiis Jesuspe ich tyenɨj shiyokõr uje om par uje shuu ɨmeheeych uje ɨre Porrosht aap. Kɨmɨjɨ ye niyokõrpe uje om ich ye jukur erze ɨr ahwoso. 18 Kɨmɨjɨ yeẽk tatɨm olak yet ɨm: —Atɨm yokɨke uje owa Porrosht aap pork ye otiis Jesuspe per yok tiyokõr uje Porrosht sahmũr.— Owa yok uje ye otiis Jesuspe per ye ahakõr uje Porrosht sahmũr hn yok ɨtspo, tokowa owa uje ye tokotiis Jesuspe pork tiyokõr uje Porrosht sahmũr. 19 Ye otiispe uje shɨ Porrosht nohmɨra uje de. Ich om uje ata uhu ɨtsorz. Demonyo ɨtspo, wɨr ye olotiispe oshuu ɨtsorz heke otolpa nehech õr ɨkiyo tãra. 20 Athaka uje ye otiis Jesuspe per ye ahakõr uje wɨchɨ sahmũr, heke owa shɨ ɨtso uje owa totihla. Shɨ ata uje ye otiis Jesuspe hn ye ahakõr uje sahmũr, heke tyenɨj tuu ɨmeheeych uje ahwoso ye jukur. 21 Tyenɨj owa eyucha uu eyok porokkite Abraham lɨshɨ. Uu ɨr ijɨt iich otsɨɨ Isaac. Shiyokõr altar hn chɨbɨte Isaac eeychkite par uje shuu hn ɨshɨm Porrosht shuu ɨtso uje Porrosht tatɨm ɨre heke Porrosht chɨbɨte uje Abraham ɨr ɨluu om hn ɨr owich de Porrosht ahɨr. 22 Ɨmeheeych uje Abraham ye lotiis Porroshtpe pork shiyokõr uje ɨre tata. Uje shiyokõr shuu ɨtsorz ich shuu ɨmeheeych uje ich ũrpa uje ye lotiis Porroshtpe. 23 Heke Porrosht ahwoso ich yakaha uje tata uje Abraham ye lotiis Porrosht petɨkkite heke Porrosht ɨshɨ ɨr hnɨtew hn shuu owich de dahɨr. Oso otata uje Abraham wɨchɨ Porrosht ihyẽrak 24 heke ich ɨmeheeych uje Jesús ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr shɨ uje oshiyokõr uje ɨre sahmũr pork ye olotiis ɨrpe. Ye doshɨpe par erze uje shɨ otata uje ye olotiis ɨrpe. 25 Shɨ ɨtspo asa tɨmcharrza waa je iich otsɨɨ Rahab. Wate yɨtoro. Porrosht perdonar watkite pork takashɨm erze hnakɨrbo uje wɨr israel oso õr pahne, hn shuu oyuhwo ochɨkãha dehet yet. 26 Shɨ tɨteẽta. Kɨmɨjɨ oso õr ɨchɨbiyo tokole ich otoy. Shɨ ɨtspo erze oso uje otata uje ye olotiis Jesuspe hn ye oniyokõr uje Porrosht sahmũr, ich õr ahwoso ye jukur.
1 Pɨshɨbo watsaklo, ye uhu olak kɨhniya uje amsahalo par ahakorãhalo õr Porrosht ahwoso. Uje Porrosht teychɨm daabo nehe kɨmɨjɨ oniyokõr uje om o kɨmɨjɨ ye oniyokõrpe ich erahalo uje õryok uje oyiyokorãha oso ich ma chukwi õryok ɨluu je erze yewo. 2 Nos yɨnãhalo kuche ich kɨhniya. Kɨmɨjɨ yeẽk chɨhɨ Porrosht aabo õr ehet uje yelɨj nimehĩ uje tata ich ɨr ɨluu om pishɨ. Chɨraha uje tɨbey ɨre par uje ye niyokõrpe uje mĩ̵hnɨk. 3 Shɨ tɨteẽta uje yɨmchahalo kabyuhwo freno ahwo par yonãhalo ich yuhulo shiyokõr uje eyok yahmũrlo. Eyok pwele yomtɨs ɨre. 4 Hn tɨteẽta kuchɨt yet. Pohɨr wɨr ich deyo. Uje myent data tɨbichu ich chukus, per ɨr yɨnsɨro ochishew asa timon waa je ijaap hn ochobɨrho erze pohɨr oshuu tĩ̵r uje õr ɨre otsahmũr. 5 Eyok ahãrc ich ɨtspo. Wɨchɨ ijaap per pwele tata kuche ich shuu dichpa par shuu eyok narim eyok. Erahalo uje jwekɨta waa je ijaap ich pwele sẽru hmonte uje ich dich hn shuu nos duhlu. 6 Oso õr ahãrc ich ɨtso asa jwekɨta. Kuche mɨhnũwo ich kɨhniya tãra oso õr ahãrc. Wɨchɨ uje shuu õr ɨluu mɨhnũ hn shuu oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Õr ahãrc shɨ ɨtso jwekɨta uje tãra Satanás. 7 Hnakɨrbo nos oshuu doshɨpo kɨnãho kɨnãho masaabo. Chɨpɨrme ɨtspo hn echĩ̵re hn erze uje de onoot bahluta ehet nos oshuu masaabo. 8 Per shɨ õr ahãrc nohmɨra uje ye õr pwelpe par uje otsontew. Wɨchɨ shɨ ɨtso echeẽt uje ich wos deyo uje ye õr pwele oduhu masaappe pork õr ahãrc shish tata uje ich mɨhnũwo. 9 Shɨ pork eyok ahãrc de ich yiitɨlo uje Porrosht uu eyok Deych ich dich. Hn ɨtspo eyok ahãrc yii eyok uhut hn yiyuhulo eyok ahwoso mɨhnũwo par eyok leshɨbo uje Porrosht shiyokõr õrni shuu õr ɨtso ɨre. 10 Pɨshɨbo watsaklo, yiyuhu eyok ahwoso uje ich om hn yiyuhu eyok ahwoso uje ich mɨhnũwo hn nos tãra eyok ahwo. Ye ompe uje yiyokõrlo yuhulo ɨtsorz. 11 Shɨ tɨteẽta jotsɨt uje sohmɨra. Ye õr pwelpe ochiyuhu awɨt uje ɨhĩ̵rt hn uje chiyok. Eyok ahwo ɨtspo, ye ompe uje ahwoso om hn ahwoso mɨhnũwo tãra eyok ahwo. 12 Pɨshɨbo watsaklo, shɨ tɨteẽta kuchɨt yet. ¿Je õr pwele ochekushu naraje hn ɨr ee mango? ¿Je ompo uje ochekushu limon hn ɨr ee porosuwo? Ye ɨr ee tokolpe ɨtsorz. Ɨtso jotsɨt nohmet. Ye õr pwelpe ochiyuhu awɨt uje chiyok hn uje ich ɨhĩ̵rt. 13 Titɨm olak. Ese uje ma eykdeyo olak ehet tyenɨj shuu ɨmeheeych uje eykdeyo pork ɨr ɨluu om hn shiyokõr uje om. Tyenɨj ye narim ɨre par uje shuu ochɨraha uje ɨre eykdeyo. 14 Per kɨmɨjɨ abɨtlo pishɨ olak leshɨbo õr kushjãro hn kɨmɨjɨ sehe uhu olak no ma uje olak ma deyo hn atɨmlo yewo uje ɨtsorz ich ahakõrlo mĩ̵hnɨk. Porrosht ahwoso tata uje wɨr mɨhnũwo. Erze uje onarim ɨre otsata uje ich ũru. 15 Erze õr eyuwo uje ɨtsorz ye tãra poõrzpe. Shɨ tãra erze oso uje ode nãhu ĩ̵rmo. Tãra erze uje õr ɨluu mɨhnũ. Tãra dyablo. 16 Uje oso opota pishɨ yet kuche hn sehe oduhu ɨre ma deyo shish tokole uje yelɨj onahmũrye hn nos oshiyokõr kuche kɨhniya uje ich mɨhnũwo. 17 Erze oso uje Porrosht shuu õr eykdeyo wɨr ich õr ɨluu ɨhĩ̵r pishɨ hn õr aho kɨɨs. Õr ɨle om hn oshiyokõr erze uje õr bahluwo otatɨm õr. Erze uje Porrosht shuu õr eykdeyo shish ochuuna uje oso õr losuhlaabo hn otakashɨm õr. Shish oshiyokõr uje ich om hn yelɨj oniyokõr kɨnaha par yet hn kɨnaha par yet hn yelɨj õr aho yũhursh. 18 Oso uje oshuu oso yewo õr aho kɨɨs ich oshuu õr ɨluu om. Wɨr shɨ õr ɨtso uje ochukwẽr jõro ehi hn ich uhurc ich ochekushu uje ich om.
1 Titɨm olak kɨmɨjɨ erahalo ¿ɨnaapo heke shish atsɨlye hn ahakosloye? Ahakõrlo ɨtsorz pork olak aho pota kuche hn erahalo uje ich ye ompe heke olak aho chiilehet. 2 Sehe uhulo kuche chɨhɨ olak ahɨr per ye odosɨm olakpe. Heke ich tukulo yet hn abɨtlo yet ɨr kuche per ye olak pwelpe eshlo ese uje ich ahmũrlo. Heke ich ahakosloye hn atsɨlye per ye eshɨlpe pork ye apurlo Porroshtpe par uje ɨshɨm olak uje ahmũrlo. 3 Uje apurlo Porrosht ich ye dosɨm olakpe pork shɨ sehe apurlo par olak no ma shɨ par uje ahakõrlo uje ahmũrlo. 4 Olak athɨlo uje ahmũrlo Porrosht per ma ahmũrlo ĩ̵rmo ɨshujãro ɨtso tɨmcharrza uje torãha dabich. ¿Je ye erahalope erze uje ma otsahmũr ĩ̵rmo ɨshujãro ochii Porrosht namãha? Uje yeẽk chɨhɨ hn chɨbɨte uje erze ĩ̵rmo ɨshujãro ich ɨhĩ̵rtso par ɨre ich chii Porrosht namãha. 5 ¿Je olak eyuwo tɨsɨr uje ye jukur uje Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz: —Porrosht Ɨchɨbich uje de eyok aho ich ajɨrmɨk pork sarhak eyok?— 6 Porrosht takashɨm eyok pork ɨr ahwoso tata shuu ɨtsorz: —Porrosht sontew erze uje onarim ɨre per takashɨm erze uje yelɨj onarim ɨre.— 7 Asɨmlo olak Porrosht par uje ahakõrlo uje ɨre sahmũr. Hn atɨmlo dyablo uje ye ahakõrlope uje ɨre sahmũr, hn wɨchɨ tokolɨhɨ olak ahɨr. 8 Uhu olak eyuwo dishew par uje eeychãhalo Porrosht hn ɨre ɨtspo shuu deyuwo chish olak. Moymlo erze kuche mɨhnũwo uje ahakõrlo shɨ ɨtso uje erhũlo olak hme, hn olak tyenɨj enshiilo olak aho pork ye ompe uje olak aho yũhursh. 9 Uje ahakõrlo kuche mɨhnũwo ich shish olak aylpa. Ye ompe uje ɨtsorz. Tyenɨj eenɨlo uje ahakõrlo mɨhnũwo heke olak dosdarak hn eyerhlopa. 10 Ye olak narim olakɨhɨ eyok Ɨrhĩch ɨle ɨkɨch heke wɨchɨ takashɨm olak. 11 Pɨshɨbo watsaklo, ye eyehnɨmlo olak leshɨbich. Uje eyehnɨmlo ɨre ich shɨ eyehnɨmlo Porrosht ɨr ley. Hn uje uhulo olak ɨtso jwe hn ebɨtɨlo shɨ ɨtso uje ich ye ompe Porrosht ɨr ley. Uje ebɨtɨlo olak uhulo ɨtsorz ich ye ahakõrlope uje asa ley tata. Shɨ uhulo olak ma deyo je Porrosht ɨr ley. 12 Shɨ Porrosht wɨchɨ uje de uje chɨbɨte asa ley. Wɨchɨ uje yesh jwe. Pwele shuu oso õr owich de dahɨr hn pwele shuu otĩ̵r urhuta bahluta ehet. ¿Per owa yeẽkpo uje ebɨte owa par jwe par uje ata uje owa eshɨbich shiyokõr uje mĩ̵hnɨk? 13 Ẽrlo uje titɨm olak, olak uje uhulo ɨtsorz on: —Ele ahle o kɨmɨjɨ dechole hn oyɨtĩ̵r ese dɨt o kɨmɨjɨ ese dɨt yet. Oyiyakahachɨs nehech ãyt nohmɨra par uje oyiyokõr õryok ɨbiyo hn oyerz hnote.— 14 Per ye erahalope latɨkpo tokole dechole. ¿Eyok ɨkɨrĩt latɨkpo? Shɨ ɨtso ɨsɨhɨlt uje ihnɨmich, per wɨsɨk wɨsɨk ich nĩhyok. 15 Ma om uje athɨlo on: —Kɨmɨjɨ eyok Ɨrhĩch nahmũr, dechole ich ehn õryok ɨka hn oyiyokõr wɨchɨ o kɨmɨjɨ oyiyokõr yet.— 16 Per yelɨj athɨlo uhulo ɨtsorz. Shɨ olak narim olak uje ekitkẽrloye par uje ahakõrlo kuche. Uje olak narim olak uhulo ɨtsorz ich ahakõrlo uje mɨhnũwo. 17 Ese uje chɨraha uje ich om par uje shiyokõr hn ye niyokõrpe ich shiyokõr uje ich mĩ̵hnɨk uje Porrosht ye nahmũrpe.
1 Ẽrlo pahwoso uje titɨm olak uje olak ɨhĩ̵r deyo uje ahakõrlo mɨhnũwo. Tyenɨj eyerhlo hn ebichlo pork erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r olak nehe ich dospa. 2 Uu olak ɨshujãro ich nos taata, hn uu olak ɨshuwo ich nos ɨhnẽro tew. 3 Olak oro hn olak plata ich ye jukur. Wɨr shɨ ɨtso uje fyerɨt taata hn ɨr ukult tokole. Erze ɨr ukulo shuu ɨmeheeych uje ye akashɨmlo yewo heke ahakõrlo mĩ̵hnɨk, hn erze ɨr ukulo tyenɨj shuu otsepyẽr olak shɨ ɨtso uje jwekɨta tew olak. Shɨ etiyẽrlo olak kuche uje ich ɨhĩ̵rtso ich kɨhniya ele hnɨmich nehech ele ahle. 4 Ẽrlo pahwoso. Ehnyẽrlo erze uje ochish obiyoho olak shakɨrrza ehet ochekushu jõro, hn ye eshlo õrpe. Wɨr otɨbich hn eyok Ɨrhĩch uje ukurbo deyo de chunt õr. 5 Uje olak de nãhu ĩ̵rmo ich olak ɨhĩ̵r deyo hn olak kushjãro kɨhniya ich ɨhĩ̵rtso hn shish eylo kuche uje ahmũrlo. Shɨ olak ɨtso wõjo uje ochĩ̵ra par uje oshuu sohlo. Erze wõjo sahmũr erze labɨso uje tew nehech terɨhɨ ese deeych uje oshuu. 6 Olak denunsya erze uje ye oniyokõrpe uje mɨhnĩ̵kni hn tukulo õr uhulo otoy. Ye onontew olakpe. 7 Pɨshɨbo watsaklo, tyenɨj olak ewenta erze uje prowa olak uje ehn yahpaa eyok Ɨrhĩch taãcha nehe. Shɨ olak ɨtso ese uje chukwẽr jõro ɨr shakɨrrza ehet hn iyem par uu jõro ee. Shɨ iyem ɨshɨrĩt uje ɨbɨk par chukwẽr jõro. Iyem toy ɨshɨrĩt par chekushu jõro. 8 Olak ɨtspo shish tyenɨj olak ewenta erze uje prowa olak hn ye uhu olak koswãha pork eyok Ɨrhĩch tyenɨj taãcha shɨchish. 9 Pɨshɨbo watsaklo, ye eshlo majamichɨhɨye pork kɨmɨjɨ eyehnɨmlo olak leshɨbo ich Porrosht wɨchɨ jwe uje tyenɨj sepyẽr olak. Wɨchɨ de par sepyẽr olak shɨchish shɨ ɨtso uje dechɨ pwert ebich par masaha ehet. 10 Pɨshɨbo watsaklo, uhulo olak ɨlo uu profeta poruwo wɨshɨ uje otatɨm õr eyok Ɨrhĩch ɨr ahwoso. Uje kuche prowa õr ich shish õr ewenta. 11 Erahalo uje nos otata uje ich õr aylpa erze uje õr ɨre ewenta erze kuche uje prowa õr. Ich nos entloni uje Job ewenta erze kuche uje prowa ɨre, hn erahalo uje ich uhurzkite hn eyok Ɨrhĩch takashɨm ɨre. Heke ɨmeheeych uje eyok Ɨrhĩch shish chuuna uje kuche mɨhnũwo tĩ̵r eyok hn takashɨm eyok. 12 Pɨshɨbo watsaklo, titɨm olak erze uje ma tyenɨj ahakõrlo. Uje sehe athɨlo ẽhe ich shɨ on: —Ẽhe.— Hn uje sehe athɨlo uje nĩhyok ich shɨ athɨlo nĩhyok, hn ye ata ahwoso ma par uje uhu ɨmeheeych uje olak ahwoso ich ũru. Ye ebiilo kuche uje de poõrc hn ye ebiilo kuche uje de hnɨmich par uje shuu ɨmeheeych uje olak ahwoso ich ũru. Ye ebiilo kuche kɨnãho. Kɨmɨjɨ ebiilo yewo uhulo ɨtsorz ich Porrosht tyenɨj sepyẽr olak. 13 Kɨmɨjɨ olak yeẽk uje kuche mĩ̵hntɨk tĩ̵r ɨre ich tyenɨj ɨre orar. Hn kɨmɨjɨ olak yeẽk ehet kɨɨs ich tyenɨj teechɨ seẽt imno uje shuu Porrosht ich dich. 14 Kɨmɨjɨ olak yeẽk permo ich shuu otɨbii erze anciano uje otɨbey Porrosht aabo par uje wɨr õr orar otsapur Porrosht par ɨre. Shɨ otsapur eyok Ɨrhĩch ɨr iich hn otormĩ̵hɨ wɨchɨ aseyte. 15 Uje erze anciano ye olotiis Porroshtpe hn otsapur par ese uje permo ich eyok Ɨrhĩch chukuta ɨre. Kɨmɨjɨ shiyokõr kuche mɨhnũwo ich Porrosht perdonar ɨre. 16 Heke uje olak yeẽk shiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ deshɨbich ich tyenɨj tĩ̵r ɨre par uje sapur perdon, hn shish olak orarye. Uje ahakõrlo uhulo ɨtsorz hn Porrosht chukuta olak. Porrosht aap uje ɨr ɨluut om uje orar ich ɨr ukurbo deyo de pork Porrosht tẽr ɨre hn shiyokõr uje sapur. 17 Uu profeta Elías lɨshɨ hnakɨrap shɨ ɨtso eyok. Uje orar ich sɨnaha ɨre par uje ye ɨbɨkpe hn ye ɨbɨkpe nehech tre ãyo hn pehet ĩya. 18 Uje orarponi par uje ɨbɨk hn ɨbɨk. Heke erze pohɨr nos pohna. Uje terɨhɨ ɨshɨrĩt hn ɨr ee de. 19 Pɨshɨbo watsaklo, uje olak yeẽk saham uje ich ũru hn yet shuu cheeshpo par uje shiyokõr uje Porrosht ahwoso tata, 20 ich erahalo uje yeẽk shuu iim erze mɨhnũwo uje shish shiyokõr ich takashɨm wɨchɨ par uje ye tope hn shuu Porrosht perdonar erze kuche mɨhnũwo uje wɨchɨ shiyokõr ich kɨhniya.
1 Yok Pedro. Yok Jesucristo ɨr apóstol. Tichew ana hutɨta par olak israel oso uje olak Porrosht aabo uje olak dihipo kɨnãho pork ebuhulo erze hnɨmo uje iiyo otsɨɨ Ponto, Galacia, Capadocia, Asia, hn Bitinia. Olak owich de poõrc per yesh olak de nãhu ĩ̵rmo. 2 Porrosht uu eyok Deych chiihla olakkite pork chɨraha wapni uje tyenɨj ye otiislo Jesus nehe, heke Porrosht Ɨchɨbich churhũ olak aho par uje ahakõrlo uje Jesucristo sahmũr. Uje Jesucristo tooho kruskite ɨr armɨsta noshɨ hn ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Sehe tuu Porrosht shish dosɨr olak hn shish duhu olak aho kɨɨs. 3 Oyeeychãha Porrosht uu eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr Deych pork chuuna uje eyok losuhlaabo hn sosɨr eyok hn shuu eyok shurhãpo heke shuu yɨraha uje tyenɨj eyok ɨkpo hn yɨtĩ̵r eyok owich uje de Porrosht ahɨr nehe pork Jesucristo ɨkponi. 4 Kuche de wahacha poõrc uje Porrosht tɨbey par uje ɨshɨmɨhɨ olak nehe. Wɨr yelɨj nɨhna ɨre. Nĩhyok uje waresh, hn nĩhyok uje ɨr kolor noshɨ. 5 Uje ye otiislo Porroshtpe ich wɨchɨ tɨbey olak chĩ̵ra dakɨrbo nehech aachĩ̵hɨlo ahɨr nehe. Olak owich dechɨ. Uje terɨhɨ ĩ̵rmo uhurc nehe ich Porrosht shuu eychɨmlo olak owɨlo uje de ɨre ahɨr. 6 Uje ehn olak de nãhu ĩ̵rmo ich shish olak aylpa pork olak owɨlo de wahacha poõrc, hn uje mɨhnũwo tĩ̵r olak ich shɨ prowa olak ich kɨhniya uje kɨnãho kɨnãho, per shish tyenɨj olak aylpa. 7 Wɨr shuu ɨmeheeych kɨmɨjɨ ũru uje ye otiislo Jesuspe o kɨmɨjɨ ye ũrpe shɨ ɨtso uje ochɨbɨte ese oro jwekɨta ehet par uje oshuu ɨmeheeych kɨmɨjɨ wɨchɨ oro pisht o kɨmɨjɨ ye wɨchpe. Ye otiislo Jesús ich ma bale je oro. Erze oro pwele sɨhna ɨre. Uje Jesucristo cheeshpo nehe ich tatɨm olak uje ich om uje ye otiislo ɨrpe hn shuu olak aylpa hn shuu olak deyo. 8 Ye amlo Jesucristo petɨkni per shish ahmũrlo ɨre. Ele ahle ye amlo otɨk per ye otiislo ɨrpe heke olak aylpa nehech ye erahalo uje athɨlo. 9 Shɨ pork ye otiislo Cristope heke olak owich de Porrosht ahɨr. 10 Titɨm olak uje erze profeta poruwo wɨshɨ otatkite uje Porrosht takashɨm olak par uje shuu olak owich de dahɨr. Wɨr oshuu deyuwo tɨsĩ̵rkite. Sehe odɨraha ¿je shɨ Porrosht duhu ɨnaapo par uje shuu õr owich de dahɨr? 11 Cristo Ɨchɨbich de erze profeta õr aho hn shuu otatɨm erze oso je deeych yet nehe hn oso oloter Cristo hn Cristo Ɨchɨbich shuu otatɨm õr erze kuche ɨhĩ̵rtso uje tyenɨj tokole nehe. Erze profeta sehe odɨraha yeẽkpo ese Cristo hn latɨk nehe hn taãcha. 12 Porrosht shuu erze profeta ochɨraha erze uje otatɨm oso wɨr ye par õr ɨrpe. Erze ɨr ahwoso wɨr par olak. Porrosht shuu Dechɨbich ihnɨmich, hn ele ahle Porrosht Ɨchɨbich shuu oso otatɨm olak uje Jesús ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite hn ye otiislo õr. Erze ahwoso uje otatɨm olak Porrosht ɨr anjele sehe odɨraha toy. 13 Titɨm olak. Shish uhu dish olak eyuwo par uje ahakõrlo uje Porrosht sahmũr. Shɨ anemlo erze uje ich om uje Porrosht ɨshɨmɨhɨ olak uje Jesucristo cheeshpo nehe. 14 Shɨ ɨtso uje pɨkɨhnint shiyokõr uje deych hn data otatɨm ɨre ich ahakõrlo uje Porrosht sahmũr, hn ye eeshlopo ahakõrlo erze olak ɨluu mɨhnũ uje antni ahakõrlo uje ehn yahpaa erahalo Porrosht petɨkni. 15 Ich nos wɨr erze uje ahakõrlo ich ye ahakõrlo uje mĩ̵hnɨk pork ese uje chiihla olak par amsahalo par olak ɨr aabo yelɨj niyokõr uje mĩ̵hnɨk. 16 Porrosht ɨr ahwoso tata ɨm: —Ye ahakõrlo uje mĩ̵hnɨk pork yok yelɨj tiyokõr uje mĩ̵hnɨk.— 17 Olak uje ebiilo Porrosht on: —Dii Porrosht,— titɨm olak uje wɨchɨ jwe uje teychɨm oso kɨmɨjɨ oniyokõr uje mĩ̵hnɨk o kɨmɨjɨ ye oniyokõrpe. Yelɨj duhu oso õr kɨnãho hn duhu yewo õr kɨnãho. Shish shuu nos õr ɨtsye. Heke uje ehn yesh olak de nãhu ĩ̵rmo ich olak dihip kɨnãho pork olak owich pisht de Porrosht ahɨr, heke shish ahakõrlo uje ich om hn atɨlɨlo Porrosht. 18 Erahalo uje Porrosht shuu moymlo uje ahakõrlo erze olak ɨluu mɨhnũ uje tãra uu olak poruwo wɨshɨ. Õr ɨluu ye jukur. Par chiyuhu olak shuu ɨtsorz ich ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ dahɨrkite. Wɨchɨ bahat ye ɨlo erze orope hn plata. Wɨr shɨ taata shɨchish. 19 Shɨ uje Cristo tooho krus eeychkite hn ɨr armɨsta noshɨ wɨchɨ uu bahat par ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Nĩhyok yeẽk pwele chɨbɨte ɨr armɨsta bahat. Ɨre shɨ ɨtso obejɨt uje ye wopɨkpe hn ye yarĩ̵rsh uje oshuu par uje oteeychãha Porrosht. 20 Uje ehn yahpaa Porrosht niyokõr ɨrmõkite ɨchii chiihla Jesús par uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ dahɨr nehe. Ele ahle ich yej terɨhɨ ĩ̵rmo uhurc heke Porrosht shuu ɨmeheeych uje Cristo ɨshɨ olak hnɨtew par uje sosɨr olak. 21 Shɨ uje ye otiislo Cristo heke ye otiislo Porroshtpe. Wɨchɨ shuu Cristo ɨkponi hn chɨbɨte ma dich. Heke ye otiislo Porrosht hn shɨ anemlo uje ɨshɨmɨhɨ olak owich uje de ɨre ahɨr. 22 Porrosht ahwoso ich ũru. Uje ahakõrlo uje tata ich erhũlo olak aho par uje ahmũrlo olak leshɨbo hn par uje ye uhulo olak aho yũhɨrsh. Tyenɨj enahalo olak par uje ahmũrlo pishye 23 pork olak ich olak shurhãpo. Ye olak lata hn olak deychpe uje oshuu olak shurhãpo. Wɨr terɨhɨ õr ɨshĩ̵ryo ich otoy. Porrosht ahwoso shuu olak shurhãpo. Wɨr yelɨj nɨhna ɨre. Shish yakaha. 24 Ɨr ahwoso tata shuu ɨtsorz: —Nos wɨr oso shɨ õr ɨtso ɨhnemyo. Nos wɨr kuche uje oso otsahmũr wɨr shɨ ɨtso ɨhnemyo uje pohna. Shɨ pohna hn kako hn kay, 25 per eyok Ɨrhĩch ɨr ahwoso shish yakaha. Yelɨj nɨhna ɨre.— Erze Porrosht ahwoso wɨr uje otatɨm olakni shuu amsahalo par olak ɨr aabo.
1 Nos moymlo erze uje ich mɨhnũwo. Nos moymlo olak ukushiĩ, hn ye uhu olak aho yũhɨrsh. Moymlo uje abɨtɨlo yewo õr kuche, hn ye eyehnɨmlo yewo. 2 Uhulo olak ɨlo pɨkɨhnint uje hnii shũrha hn shish sehe duku lata ɨr ɨsho. Ich uhulo Porrosht ahwoso ɨlpo par uje shish sehe erahalo ma hn ahakõrlo ma uje Porrosht sahmũr nehech uhurc ich olak ɨluu ompa 3 pork ich erahaloni uje eyok Ɨrhĩch ich ɨr ɨluu om. 4 Ahakõrlo uje eyok Ɨrhĩch sahmũr shɨ ɨtso uje ethĩ̵rlo olak ɨre. Wɨchɨ yelɨj duhu ɨre kɨnaha. Shɨ ɨtso kojach per ɨre shish ɨka. Hnakɨrbo oshiyokõr pwertɨt ochĩ̵ra kojano yewo per oym ese kojach uje Porrosht chiihla. Par Porrosht ich wɨchɨ ma bale je erze kojano yewo. 5 Olak ɨtspo pork olak ɨtso kojano per olak ɨka. Asɨmlo olak Porrosht par uje wɨchɨ shiyokõr lahuch chĩ̵ra olak par uje olak saserdote par eeychãhalo ɨre, pork Jesucristo wɨchɨ uje ɨshɨ olak hnɨtew heke eeychãhalo Porrosht ɨtso uje Porrosht sahmũr, 6 pork Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz: —Yok tɨbɨte kojach ese dɨt Sión. Ese kojach uje tiihla ich debichpa. Wɨchɨ ma bale par pwertɨt. Erze uje yelɨj olotiis ɨre wɨchɨ yelɨj duhu opook.— Cristo wɨchɨ uu kojach. 7 Par olak ich bale pork ye otiislo ɨrpe, per par erze uje otsotiis ɨre ich kɨnaha pork Porrosht ahwoso tata shuu ɨtsorz: —Erze hnakɨrbo oshiyokõr pwertɨt ochĩ̵ra erze kojano per otsɨtak ese kojach yetkite per ese kojach ich ma bale par ese pwertɨt je erze yewo. Wɨchɨ kojach ɨtso Cristo.— 8 Hn tata toy ɨm: —Ese kojach shɨ ɨtso uje shuu õr hnɨte hn shuu õr kay.— Porrosht chɨbɨte uje nos wɨr erze uje ye oniyokõr uje ɨr ahwoso tata ich tyenɨj shɨ ɨtso uje õr kay. 9 Olak ye olak ɨlo õrpe. Porrosht chiihla olak par ɨre. Wɨchɨ rey hn shuu amsahalo par saserdote par akashɨmlo oso uhulo oteeychãha Porrosht. Olak Porrosht aabopo. Olak Porrosht ɨr yɨlo hn wɨchɨ uu olak yɨnsɨrc. Porrosht nos shiyokõr shuu ɨtsorz par olak par uje atɨmlo oso erze uje shiyokõrni uje ich ɨhĩ̵rtso. Wɨchɨ chiyuhu olakɨhɨchɨs olak ɨluu shɨ ɨtso uje olak de dɨhlelta par uje shuu olak ɨluu ich om shɨ ɨtso uje erze luu uje ich ɨhĩ̵r chihit olak. 10 Tenitkite ye olak Porrosht aabope, per ele ahle ich olak Porrosht aabo. Tenit Porrosht ye nuunape uje olak losuhlaabo par uje sosɨr olak, per ele ahle ich chuuna uje olak losuhlaabo hn sosɨr olak pork ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ dahɨr. 11 Pɨshɨbo watsaklo, ẽrlo pahwoso uje titɨm olak. Olak owich de Porrosht ahɨr heke olak dihipo kɨnãho uje yesh olak de nãhu ĩ̵rmo. Heke moymlo erze õr eyuwo mɨhnũwo uje sehe duhu ahakõrlo uje mɨhnũwo. Wɨr shɨ ɨtso uje teye hõr wɨr erze eyuwo om uje Porrosht sehe duhu ahakõrlo. 12 Shish tyenɨj ahakõrlo uje ich om par uje wɨr oteychɨm olak erze uje ye odɨraha Porroshtpe. Kɨmɨjɨ otata uje ahakõrlo uje ich mɨhnũwo, per omo uje ahakõrlo uje ich om ich shɨ otata lekushiĩ, heke deeych yet nehe uje Porrosht tɨrẽt par sepyẽr õr ich õr ɨre otata uje ahakõrlo uje ich om hn õr ɨre oshuu Porrosht dich. 13 Titɨm olak. Porrosht wɨchɨ olak Ɨrhĩch hn chɨbɨte uje tyenɨj ahakõrlo uje gobierno wɨmshɨro otata. Uje õr gobierno pisht tata kuchẽrk ich tyenɨj ahakõrlo. 14 Wɨr õr ɨtspo erze gobernadore tyenɨj ahakõrlo uje otatɨm olak pork gobierno chɨbɨte õr par uje otsepyẽr erze uje oshiyokõr mɨhnũwo hn otatɨm erze uje oshiyokõr uje ich om par uje õr aho kɨɨs. 15 Porrosht sehe duhu ahakõrlo uje ich om par uje erze uje õr totihlo hn ye odɨraha Porroshtpe ich ye õr pwele otata uje ahakõrlo mĩ̵hnɨk. 16 Ye olak chɨhɨ erze ley ɨr hmepe uje Moisés chichewkite, per ye ompe ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. Shɨ ahakõrlo uje ich om pork olak Porrosht ɨr ɨbiyo. 17 Nos atɨlɨlo oso uhulo ɨtso uje wɨr õr bahluwo. Ahmũrlo Porrosht aabo yewo. Tyenɨj atɨlɨlo Porrosht hn tyenɨj atɨlɨlo ese gobierno pisht. 18 Titɨm olak uje olak Porrosht aabo per olak oso õr yɨlo. Tyenɨj atɨlɨlo olak yɨnsɨro kɨmɨjɨ õr ɨre ich om hn otakashɨm olak o kɨmɨjɨ õr ɨre ich õr ɨljaabo per shish tyenɨj atɨlɨlo õr. 19 Porrosht sahmũr uje yeẽk ewenta erze mɨhnũwo uje tĩ̵r ɨre shɨ pork sahmũr Porrosht per ye niyokõrpe uje mĩ̵hnɨk. 20 Kɨmɨjɨ olepyẽr olak uje ahakõrlo uje ich mĩ̵hnɨk ich olak ewenta per Porrosht ye tatɨm olak uje ahakõrlo uje ich om. Per kɨmɨjɨ ahakõrlo uje ich om hn shɨ otsepyẽr olak ich olak ewenta heke Porrosht tatɨm olak uje ahakõrlo uje ich om. 21 Porrosht chiihla olak par uje amsahalo par ɨr aabo, heke shish tyenɨj olak ewenta erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r olak shɨ ɨtso uje Cristo ewenta erze mɨhnũwo uje tĩ̵r ɨrni par uje ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 22 Cristo yelɨj niyokõr uje mĩ̵hnɨk hn yelɨj tata dekushiĩ par sehnyẽr oso. 23 Uje ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho ɨrni par uje oshuu pook ich ye diyuhu lahwoso mɨhnuwõho õrpe par uje shuu opook. Uje oshuu oshuu dospa ich ye tata latɨk par uje sepyẽr õr shuu dospa. Shɨ iim erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokorĩ̵hɨ ɨre par uje Porrosht nɨshii. Wɨchɨ jwe uje shish shiyokõr uje ich om heke teychɨm kɨmɨjɨ oniyokõr uje mĩ̵hnɨk o kɨmɨjɨ ye oniyokõrpe. 24 Nos yiyokõrlo kuche mɨhnũwo heke eyok hnɨtew de Porrosht ahɨr. Cristo ɨshɨ eyok hnɨtew uje tooho krus eeych. Uje tooho krus eeych ich shuu ɨtso uje yukwĩya ɨre hn yɨtɨ par uje ye yiyokõrpe uje ich mɨhnũwo, hn shuu eyok ɨka par uje yiyokõr uje Porrosht sahmũr. Otsepyẽr Cristo hn oshuu ɨr obɨlo kɨhniya. Wɨchɨ uu bahat par uje chiyuhu erze kuche mɨhnuwõho olak. 25 Antni shɨ olak ɨtso obejɨ uje saham nanɨme. Ich ye erahalo uje etĩ̵rlo per ele ahle ich eeshlopo etĩ̵rlo ese olak Yɨnsɨrc uje tɨbey olak.
1 Titɨm olak uje olak Porrosht eebe. Tyenɨj ahakõrlo uje olak abich tatɨm olak par erze olak abiyo uje otsotiis Porrosht ahwoso ich õr pwele ochɨraha uje ich ũru shɨ pork õr ɨrẽhte oshiyokõr uje ich om hn omasaha par Porrosht aabo. Heke ye nesita uje tatɨm ɨre 2 pork teychɨm nerãhta uje wate shiyokõr uje ich om hn uje tola Porrosht. 3 Olak tɨmcher ye pwele uhulo olak ɨluu ɨhɨ̃rpe shɨ pork arshlo olak akɨ̃re hn aluwalo oro hn anãhalo olak ɨshuwo uje ich debichpa. 4 Shɨ uje olak ɨluu ich om hn shish olak aho kɨɨs, heke Porrosht chɨbɨte uje olak ma bale. 5 Antkite uu tɨmcher poru yesh uje otsahmũr Porrosht shish oshiyokõr oshuu ɨtsorz hn otola dabiyo 6 shɨ ɨtso waa Sara uje shiyokõr uje Abraham tatɨm ɨre. Tɨbii dabich ɨm pɨnsɨrc. Olak shɨ olak ɨtso uje olak Sara eebe kɨmɨjɨ ahakõrlo uje ich om hn ich ye ompe uje atɨlɨlo latɨk. 7 Titɨm olak toy uje olak ɨrẽhte ode. Tyenɨj akashɨmlo õr hn abeylo õr hn ahmũrlo õr pork ye õr ukurbo ɨlo olakpe. Porrosht sahmũr õr ɨtso olak. Wɨr õr ɨkɨrĩt de Porrosht ahɨr shɨ õr ɨtso olak. Kɨmɨjɨ ye ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich ye olak eyuwo ɨlyepe heke ye Porrosht nuntpe uje olak orar. 8 Nos titɨm olak uje olak Porrosht aabo. Tyenɨj nos akɨshlo olak eyuwo hn eenɨlo uje mɨ̃hnɨk tɨ̃r olak yet, hn ahmũrloye hn akashɨmloye. Ye olak narim olak. 9 Ye eyuhulo olak bahat uje yeẽk shiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ olak. Uje yeẽk chiyuhu lahwoso mɨhnuwõho olak ich ye eẽtlo ɨre eyuhulo olak ahwoso mɨhnuwõho ɨre. Ma om tyenɨj eyuhulo olak ahwoso uje ich omoho õr pork Porrosht chiihla eyok par uje yiyokõrlo ɨtsorz. Uje yiyokõr ɨtsorz hn ɨshɨm eyok erze uje ich om 10 pork Porrosht ahwoso tata ɨm:—Uje yeẽk sehe duhu dekɨrĩt berzak hn shish ehet kɨɨs ich tyenɨj tɨbey lahwo par uje ye diyuhu lahwoso mɨhnũwo hn tyenɨj tɨbey lahwo toy par uje ye tata lekushiĩ. 11 Tyenɨj iim uje shiyokõr uje mɨhnũwo par uje shiyokõr uje ich om. Tyenɨj chukwi erze uje shuu ehet kɨɨs hn ye noym 12 pork eyok Ɨrhĩch tɨbey daabo uje oshiyokõr uje ich om hn chunt õr uje õr orar otsapur ɨre. Per eyok Ɨrhĩch teychɨm erze uje shish oshiyokõr uje mɨhnũwo hn chiyuhu delorɨhɨ õr.— 13 ¿Yeẽkpo shiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ olak kɨmɨjɨ shish emɨtlo olak par uje ahakõrlo uje ich om? Nĩhyok. 14 Per kɨmɨjɨ yeẽk niyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ olak shɨ pork olak Porrosht aabo hn ahakõrlo uje ich om ich Porrosht tyenɨj takashɨm olak. Ye atɨlɨlo õr, hn ye aslo olak ɨbe. 15 Shɨ tyenɨj uhulo yakaha uje Cristo wɨchɨ uu olak Ɨrhĩch. Shish tyenɨj emɨtlo olak par uje yeẽk sehe dɨraha ɨnaapo ye otiislo uje olak owich de Porrosht ahɨr ich erahalo uje tyenɨj atɨmlo õr. 16 Shɨ tyenɨj ye atsɨrãha olak ahwoso par õr hn tyenɨj atɨlɨlo Porrosht. Shish ahakõrlo uje ich om par uje shish olak eyuwo tɨsɨr uje ich om. Heke erze uje ochish majamichɨhɨ olak pork olak ɨluu ich om hn olak Porrosht aabo ich uhurc ich yeẽk shuu opook uje shɨ otata oshuu ɨtsorz. 17 Kɨmɨjɨ Porrosht duhu erze kuche mɨhnũwo tɨ̃r olak pork sehe prowa olak ich ma om uje erze kuche mɨhnũwo tɨ̃r olak pork ahakõrlo uje ich om per ye ompe uje ahakõrlo uje ich mɨhnũwo heke erze kuche mɨhnũwo tɨ̃r olak. 18 Cristo toni par uje ɨshɨ olak hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr pork ahakõrlo uje ich mɨhnũwo. Wɨchɨ ich ye toy petɨk nehe par uje ɨshɨpo. Ye niyokõrpe erze kuche mɨhnũwo per toni par sosɨr erze oso uje oshiyokõr uje mɨhnũwo. Heke Cristo shuu olak owich de Porrosht ahɨr. Oshuu Jesús oshuu toy per shɨ ɨr yũhurrza toy mahn ɨr ɨchɨbich shish de heke ɨr ɨkɨrĩt de. 19 Ɨr ɨchɨbich hno tɨ̃r wahacha uje topo õr ɨchɨbiyo de hn sakɨt õr. Wɨr shɨ õr ɨtso uje Porrosht chɨbɨte õr karsel ehet pork ye õr pwele otokolpe. 20 Uje ehn Noé lɨshɨ shiyokõr asa pohorrza hn Porrosht iyem oso par uje onɨshii deyuwo per ye oniyokõrpe uje ɨre sahmũr. Heke shɨ õr arhaabokite uje ye otooho ese kresyent bahlut ehetpe pork shɨ õr osho uje ode asa pohorrza ehet. 21 Ese kresyentɨt shɨ ɨtso uje otohɨrm olakni pork ye otiislo Jesuspe par uje shuu olak owich de Porrosht ahɨr. Ese otohɨrm oso ich ye ɨlo uje otɨsoho awɨtpe par uje ochũrhu õr. Otohɨrm erze oso par uje otsapur Porrosht par uje churhũ õr eyuwo mɨhnũwo pork Jesucristo ɨkponi. 22 Cristo hno tɨ̃r poõrc hn sakaha Porrosht waãchta pork wɨchɨ ich dich. Erze anjele ode Cristo ɨr hme, hn erze õr bahluwo hn erze uje õr ukurbosh ode ɨr hme toy.
1 Uje ehn Cristo de nãhu ɨrmõni ich ewenta erze kuche uje tɨ̃r ɨre uje ich dospa. Tyenɨj uhu olak eyuwo ɨlo ɨre pork uje yeẽk ewenta erze kuche mɨhnũwo uje tɨ̃r ɨre uje ich dospa ich ye niyokõr uje ich mɨhnũwo 2 par uje ehn yesh sakaha nãhu ɨ̃rmo ich shɨ shiyokõr uje Porrosht sahmũr hn ye niyokõr uje erze oso yewo oshiyokõr. 3 Uje ehn yahpaa amsahaloni par olak Porrosht aabo ich shish ahakõrlo mɨhnũwo shɨ ɨtso erze uje ye odɨraha Porroshtpe. Erze uje ye odɨraha Porroshtpe oshiyokõr nos wɨr kuche mɨhnũwo ich kɨhniya. Otsahmũr uje shɨ omuhuye ahɨr par uje oshiyokõr uje mɨ̃hnɨk, hn otsahmũr uje yɨkɨch sẽhi õr. Otakɨsho lawich oshuu ɨtso uje oshiyokõr õr ahamich par oteyãha tɨmcher, hn shish oshiyokõr ahamich par uje oshuu yɨkɨch sẽhi õr. Oteeychãha kojano po. Wɨr ich mɨhnũwo pisho. 4 Ele ahle ich ye meylo õrpe par uje ahakõrlo erze mɨhnũwo uje shish oshiyokõr, heke õr ɨre ochishlabe hn ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho olak. 5 Je deeych yet nehe hn oyehe Porrosht ɨle ɨkɨch par otatɨm ɨre erze mɨhnũwo uje oshiyokõrni. Wɨchɨ jwe uje shish chɨmɨt ɨre. Kɨmɨjɨ yesh õr ɨka hn kɨmɨjɨ otoni ich ɨtsye, tyenɨj sepyẽr õr nehe. 6 Heke ode uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwosni otatɨm õr hn ode uje ye olotiispe. Wɨr otoy shɨ ɨtso erze uje otsotiis per erze uje ye olotiispe ich õr ɨchɨbiyo shish owich om. Shɨ õr ɨchɨbiyo ɨtso Porrosht ɨr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. 7 Titɨm olak uje yej Porrosht sɨhna ɨ̃rmo hn nos wɨr kuche, heke shish tyenɨj emɨtlo olak par uje olak orar. 8 Enahalo olak par uje ye moymlo uje ahmũrloye pork uje ahmũrloye ich shish olak perdonar erze uje oshiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ olak. 9 Shish tyenɨj ahmũrlo uje Porrosht aabo yewo otekɨrɨhɨ olak hn ye uhulo olak aho diilehet uje ye ahmũrlo õrpe. 10 Titɨm olak. Porrosht shuu olak nohmɨr nohmɨr dɨtuwo par uje kal nohmɨra pwele shiyokõr uje ɨre sahmũr, heke tyenɨj akashɨmloye uhulo ɨtsorz par uje tokole uje olak Porrosht ɨbiyo uje ich om. 11 Uje sehe yeẽk nanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich tyenɨj shuu ɨtso uje Porrosht tata. Kɨmɨjɨ Porrosht dosɨm olak ukurbo par uje ahakõrlo kuchɨt ich enahalo olak par uje ahakõrlo pork ye otiislo Jesucristope heke uhulo oso oteeychãha Porrosht. Sehe tuu nos onahmũr uje Porrosht wɨchɨ uu õr bahlut pisht hn oteeychãha ɨre par uje wɨchɨ shish tɨbey õr. Ich ɨhɨ̃rtpa kɨmɨjɨ oniyokõr oduhu ɨlorz. 12 Pɨshɨbo watsaklo, ye as olak ɨbe uje erze kuche mɨhnũwo doso pisho tɨ̃r olak. Erze doso ich shɨ ɨtso jwekɨta. Wɨr shɨ tɨ̃r olak par shuu ɨmeheeych uje ich ũru uje ye otiislo Jesucristope. Erze kuche mɨhnũwo ye kɨnãhope uje tɨ̃r erze Porrosht aabo yewo. 13 Ich ma om uje olak aylpa uje erze kuche mɨhnũwo tɨ̃r olak shɨ pork ye otiislo Cristope. Heke uje ɨre cheeshpo nehe ich olak aylpa hn nos omo uje ɨre ich dichpa. 14 Kɨmɨjɨ odiyuhu lahwoso mɨhnuwõho olak shɨ pork ye otiislo Cristope ich om par olak pork Porrosht Ɨchɨbich ich dich hn shish de olak aho hn shuu olak ayla. 15 Ye ompe uje olak yeẽk shuu yet shuu toy heke kuchɨt mɨ̃hnt tɨ̃r ɨre, hn ich ye ompe uje olak yeẽk tohɨr heke kuchɨt mɨ̃hnt tɨ̃r ɨre, hn ich ye ompe uje olak yeẽk shiyokõr uje ich mɨ̃hnɨk heke kuchɨt mɨ̃hnt tɨ̃r ɨre, hn ye ompe uje dale kuche ɨkiyo heke kuchɨt mɨ̃hnt tɨ̃r ɨre. 16 Per kɨmɨjɨ kuchɨt mɨ̃hnɨk tɨ̃r ɨre shɨ pork wɨchɨ Porrosht aap ich ye ompe uje pook. Shɨ tyenɨj teeychãha Porrosht par uje shuu ɨre dich pork wɨchɨ ye lotiis Cristope. 17 Ele ahle ich terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Porrosht teychɨm daabo kɨmɨjɨ oniyokõr uje om o kɨmɨjɨ ye oniyokõrpe. Kɨmɨjɨ Porrosht teychɨm eyok wap uje yiyokõr om o ye niyokõrpe hn sepyẽr eyok ¿ich duhu ɨnaapo par erze uje ye onahmũrpe uje Jesús ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite? 18 Kɨmɨjɨ Porrosht aabo õr pwele par uje otaachɨ̃hɨ ɨr ahɨr per ich kwestpa pork shish mɨhnũwo tɨ̃r õr ¿Porrosht duhu ɨnaapo erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo hn erze uje otsotiis ɨre? 19 Heke kɨmɨjɨ Porrosht duhu erze kuche uje mɨhnũwo tɨ̃r olak pork sehe niyokorãha olak kuche ich ma om uje ye moymlo uje ahakõrlo uje ich om hn asɨmlo olak Porrosht par uje wɨchɨ tɨbey olak, pork wɨchɨ uje shiyokõr eyok hn ɨr ahwoso shish yakaha.
1 Titɨm olak uje olak iiyo otsɨɨ anciano pork abeylo Porrosht aabo. Yok anciano toy. Tokomni uje oshiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ Cristo hn ochɨbɨte krus eeych par uje toohochɨs. Uje Cristo cheeshpo nehe ich ɨre rey hn yok dechɨ ɨr ahɨr. 2 Abeylo Porrosht aabo shɨ uhulo ɨtso uje oso otɨbey obeje. Porrosht ɨshɨm olak erze obiyo par uje ahakõrlo. Ahakõrlo shɨ pork ahmũrlo hn ye etaklo uje ahakõrlo. Ye ahakõrlo shɨ pork ahmũrlo hnote. Enahalo olak uje ahakõrlo. 3 Ye uhu olak ɨlo õr bahluwo uje shɨ ochɨpa oso per akashɨmlo õr par uje wɨr oshiyokõr oshuu ɨtso olak. 4 Olak shɨ olak ɨtso erze uje otɨbey obeje hn Cristo wɨchɨ uu olak bahlut pisht. Uje cheeshpo nehe ich ɨshɨm olak ese uje ich ɨhɨ̃rtpa uje yelɨj nɨhna ɨre. 5 Shɨ ɨtso uje erze anciano oshiyokõr uje Cristo tata ich olak uje olak hnakɨrbite tyenɨj ahakõrlo uje erze ɨlaro otata. Nos wɨr olak tyenɨj akashɨmloye, hn ye olak narim olak. Porrosht ye nahmũrpe erze uje onarim ɨre per takashɨm erze uje ye onarim ɨrpe. 6 Olak ye olak narim olak. Porrosht wɨchɨ uje tɨbey olak. Uje terɨhɨ uhurc nehe ich Porrosht uje ukurbo deyo de tyenɨj shuu olak ma deyo. 7 Erze kuche uje uhu olak eyuwo tɨsɨrɨ̃hɨ moymɨhɨlo par uje shɨ Porrosht nɨshii pork wɨchɨ tɨbey olak. 8 Shish emɨtlo olak shɨ ɨtso uje ye omope pork ese olak ɨmehẽt wɨchɨ dyablo. Shiyokõr shɨ ɨtso ɨlpiyot uje dɨrkɨhɨ lekɨtiyo hn yer teyãha labɨso par uje tew. 9 Ye ahakõrlo uje dyablo sahmũr. Ye otiislo Porrosht. Erahalo uje erze mɨhnũwo uje tɨ̃r olak wɨr shɨ ɨtso uje tɨ̃r olak leshɨbo uje ode ɨ̃rmo lekɨtiyo. 10 Erze kuche mɨhnũwo uje tɨ̃r olak ich dospa per ye shish dakaha olak ahɨrpe. Porrosht nos nɨshii nehe hn takashɨm olak hn ɨshɨm olak ukurbo. Porrosht wɨchɨ uje shish sahmũr olak hn chiihla olakni par uje aachɨ̃hɨlo ɨr ahɨr nehe hn ebuhulo pork ye otiislo Jesucristope. 11 Sehe tuu nos onahmũr uje Porrosht wɨchɨ uu õr bahlut pisht par uje wɨchɨ shish tɨbey õr. Ich ɨhɨ̃rtpa kɨmɨjɨ oniyokõr oduhu ɨlorz. 12 Tichew ana hutɨta par uje Silvano hnoy ɨshɨm olak. Wɨchɨ ye lotiis Jesuspe. Asa hutɨta uje tichew titɨm olak ye ahwoso kɨhniyape par uje takɨt olak par uje erahalo uje ich ũru hn ye moymlo erze uje Porrosht shiyokõr par olak. 13 Porrosht aabo uje ode dɨt Babilonia oshɨm olak saludo. Wɨr uje Porrosht chiihla õr shɨ ɨtso uje chiihla olakni. Pijɨt Marko ɨshɨm olak saludo toy. 14 Etɨloye par uje nos ochɨraha uje ahmũrloye. Olak uje ye otiislo Jesucristope sehe tuu Porrosht shish duhu olak aho kɨɨs. Ich ɨhɨ̃rtpa uje ɨtsorz.
1 Yok Simón Pedro uje tichew ana hutɨta tokosɨm olak. Yok Jesucristo ɨr yɨlak hn ɨr apóstol. Jesucristo wɨchɨ uu eyok Porrosht uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ dahɨrkite. Wɨchɨ uje ye duhu yotiis ɨrpe, hn ye duhu otiislo ɨre. Ye niyokõrpe kɨnaha par olak hn kɨnaha par õryok. 2 Par uje ma erahalo Porrosht ɨr ɨluu hn ma erahalo eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr ɨluu ich sehe shish tuu odosɨr olak hn ma oduhu olak aho kɨɨs. 3 Chĩ̵ra dakɨrbo ich nos ɨshɨm eyok uje eyok nesita par ese ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre hn par uje yuhu eyok ɨluu ɨtso ɨre. Shɨ pork yɨraha ɨre uje chiihla eyok, heke ɨshɨm eyok shuu ɨtsorz. Wɨchɨ chiihla eyok par uje yuhu ɨre ma dich. 4 Shɨ pork yuhu ɨre ma dich ich chɨbɨte lahwoso uje ich ɨhĩ̵rts pisho par uje olak pwele moymlo erze kuche mɨhnũwo uje oso oshiyokorĩ̵hɨ nãhu ĩ̵rmo. Oshiyokõr kuche mɨhnũwo pork otsahmũr. Ich uhurc nehe ich olak ɨluu om shɨ ɨtso Porrosht ɨr ɨluu. 5 Porrosht tyenɨj shiyokõr ɨtsorz par olak pork ye otiislo ɨre heke enaha olak par uje ahakõrlo om. Enaha olak toy par uje erahalo uje Porrosht ahwoso tata. 6 Hn enaha olak par uje ahakõrlo uje Porrosht ahwoso tata hn ye ahakõrlo kuche mɨhnũwo. Enaha olak par uje nos olak ewenta erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r olak. Enaha olak toy par uje ahmũrlo Porrosht. 7 Enaha olak par uje ahmũrlo Porrosht aabo yewo, hn enaha olak par uje nos ahmũrlo oso yewo. 8 Kɨmɨjɨ ye ahakõrlo erze uje titɨm olakɨke ich ye olak jukur, per kɨmɨjɨ shish ahakõrlo ich ahakõrlo om pork erahalopa eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr ɨluu. 9 Kɨmɨjɨ ye yeẽk niyokõr uje ɨtsorz ich wɨchɨ shɨ ɨtso uje olɨbɨk o kɨmɨjɨ ɨle pata, heke chɨkey uje Jesús perdonar erze kuche mɨhnũwo uje shiyokõrni. 10 Pɨshɨbo watsaklo, par uje ye tokolɨhɨ olak yeẽk ɨlorz ich tyenɨj ahakõrlo ɨtso uje titɨm olakloko par uje uhulo ɨmeheeych uje ich ũru uje Porrosht chiihla olak. Kɨmɨjɨ ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich ye eeshlo ahakõrlo mɨhnũwo uje ye Porrosht nahmũrpe. 11 Ɨmeheeych uje olak Porrosht aabo heke deeych yet nehe ich shɨ ɨtso uje otsɨtsẽr pwert uhurrza oshuu ɨsahapa par uje amsahalo ehet etĩ̵rlo ese owich uje eyok Ɨrhĩch Jesucristo tyenɨj tɨbey Porrosht aabohochɨs nehe. Wɨchɨ shish tɨbey õr. Yelɨj nɨhna ɨre. Wɨchɨ uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 12 Heke sehe shish tuu olak eyucha uje yesh titɨm olak. Osdeyo uje entloni, hn ahakõrlo hn erahalo uje erze ich ũru. 13 Uje ehn yesh yok ɨkaha nãhu ĩ̵rmo ich tɨbɨte uje ma om tuu olak eyuchapo uje oshiyokorãha olak par uje ye ekeylo. 14 Tɨkɨraha uje ich yej terɨhɨ pɨshɨrĩt par uje tɨkɨtɨ heke tyenɨj oshuu yok oshuu tɨkɨtɨ shɨ ɨtso uje eyok Ɨrhĩch Jesucristo tatɨm yokni. 15 Tichew ana hutɨta par uje titɨm olak erze pahwoso. Heke uje tɨkɨtɨ nehe ich shish erahalo ahnũwo pahwoso uje titɨm olakɨke. 16 Erze uje tiyokorãha olak hn erze uje apóstole yewo oshiyokorãha olak oshuu erahalo uje eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr ukurbo de, hn tyenɨj cheeshpo nehe. Erze ɨr ahwoso ye monɨhnepe uje shɨ otata. Ye shɨ õryok eyuwo tɨsĩ̵rpe hn oyitɨm olak. Wɨr ich ũru. Yok hn erze apóstole yewo oyumoni uje Jesús hũre. 17 Oyunt Porrosht uje narim Jesús. Tata ɨm: —Wɨchɨ uu yok pijɨt pisht. Tahmũrpa uje shiyokõr.— 18 Õryok oyunt erze ɨr ahwoso uje tãra poõrc pork õryok dechɨ Cristo ahɨr kojach eeych uje ɨr Deych keytkẽr. 19 Heke Porrosht shuu yakaha erze ahwoso uje profeta poruwo wɨshɨ otatkite. Tyenɨj ẽrlo pahwoso uje titɨm olak. Erze profeta õr ahwoso shɨ ɨtso nampyont uje hũre chihit ese owich uje ich dɨhlelpa nehech deychole hn porrzeebcha bahluta tokole shɨ ɨtso uje chihit olak aho. Shɨ tɨteẽta uje shuu erahalo kuche nehech Cristo cheeshpo nehe ich erahalopa. 20 Ahnũwo ahwoso uje tyenɨj titɨm olak ich tyenɨj erahalo. Nĩhyok uje yeẽk shuu deyuwo tɨsĩ̵r hn chichew Porrosht ahwoso shuu ɨtsorz, 21 heke ich nĩhyok profeta uje shɨ tata lahwosni. Shɨ otatni uje Porrosht Ɨchɨbich tatɨm õr uje Porrosht tata.
1 Titɨm olak uje oso odekite uje ochii ɨr profetɨhɨ ese israel oso õr hnɨmich per wɨr ye profetpe. Je deeych yet nehe hn oso ode uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwosoho olak ehet per wɨr shɨ otata uje tãra õr eyuwo. Õr ahwoso shuu oso ochɨbɨte uje ye otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe per ye ũrpe. Ye oduhu deyuwo ɨmeheeychpe uje oshiyokorãha olak nehech uhurc ich otsata eyok Ɨrhĩch Jesucristo uje ɨshɨ õr hnɨtewkite heke Porrosht tyenɨj sepyẽr õr shɨchish ich shuu dospa. 2 Ich okɨhniya uje ye olotiis õr petɨk nehe hn otseẽt õr. Oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ tɨmcher oshuu õr ɨluu ɨtso õr. Heke oshuu oso yewo ochish majamichɨhɨ Porrosht ahwoso uje ich ũru. 3 Wɨr shɨ otsahmũr hnote heke oshiyokorãha olak erze ahwoso uje ye ũrpe par uje oshuu asɨmlo õr hnote. Osdeyo uje Porrosht chɨbɨte par uje sepyẽr õr nehe hn tyenɨj yakaha. 4 Porrosht ye perdonar erze anjele petɨkkite uje oshiyokõr mɨhnũwo. Tãra õr chɨbɨte õr ese jotsɨt uje ich yakpa hn iim orĩ̵hɨchɨs asa dɨhlelta ehet. Shɨ oyem uje sepyẽr õr nehe. 5 Hn ɨtspo Porrosht ye perdonar erze oso petɨkkite uje ehn ode nãhu ĩ̵rmo uje ehn Noé de. Shuu kresyent bahlut tɨrẽtkite par uje sɨhna erze oso uje ye onahmũr Porroshtpe. Noé nos tatɨm oso uje tyenɨj oshiyokõr uje Porrosht sahmũr, per ye onahmũrpe, heke Porrosht shɨ takashɨm ɨre hn erze õr syete uje õya ɨre, heke ye otope. 6 Hn ɨtso erze oso uje odebuhu erze duwo Sodoma hn Gomorra, Porrosht sɨhna õrkite hn sẽru erze õr duwo nehech piitsak. Shiyokõr shuu ɨtsorzkite par uje oso uje ye onahmũr Porrosht ochɨraha uje Porrosht tyenɨj sepyẽr õr ich dospa. 7 Porrosht chiyuhu Lotɨhɨ ese dɨt Sodoma ehetkite uje oso ode uje õr ɨluu mɨhnũ. Ese Lot ich ɨluuta om per ich sɨtak wɨr õr ɨluu. Shish oshiyokõr uje mɨhnũwo heke ye duhu Lot lɨshɨ ehet kɨɨspe. 8 Debuhu wɨr õr ehet hn kal deeych umo erze mɨhnũwo uje wɨr oshiyokõr hn chunt erze mɨhnũwo uje otata. Wɨr shuu ɨre dosdarak. 9 Heke ich ɨmeheeych uje eyok Ɨrhĩch chɨrahapa sosɨr erze uje otsahmũr ɨre par uje ye oniyokõr erze kuche mɨhnũwo uje yewo sehe oduhu Porrosht aabo oniyokõr. Hn chɨraha toy tɨbey erze uje oshiyokõr uje mɨhnũwo nehech terɨhɨ ɨshɨrĩt par sepyẽr õr. 10 Ese deeych uje Porrosht sepyẽr õr ich yarhakpa par erze uje shɨ omuhuye ahɨr par uje oshiyokõr mɨhnuwõhoye. Tyenɨj Porrosht sepyẽr õr ich shuu dospa. Erze oso ye otolpe erze õr bahluwo. Ye otola latɨk. Ochinehnɨm erze uje ode poõrc uje õr ukurbo deyo de hn ye otola õrpe. 11 Erze anjele ma õr ukurbosh per ye oniyokõrpe oduhu ɨlorz. Yelɨj otatehe eyok Ɨrhĩch ɨle ɨkɨch uje yewo õr ɨluu mɨhnũ. 12 Erze hnakɨrbo oshiyokorãha olak nehe erze uje ye ũrpe. Otata lahwoso mɨhnũwo erze uje hnii õr ɨre ye odɨrehepe. Oshiyokõr erze uje ich mɨhnũwo hn erze kuche mɨhnũwo tyenɨj cheeshɨ tĩ̵r õr hn sɨhna õr. Wɨr shɨ õr ɨtso loshɨpo. Ye õr eyuwĩ̵rsh. Ye õr eyuwo tɨsĩ̵rpe uje oshiyokõr kuche. Wɨr shɨ õr ɨtso loshɨpo uje shũrha shɨ par uje yeẽk pwele shiyeru hn shuu shuu toy. 13 Oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ yewo hn wɨr oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ õrpo. Uje deeych ich otsahmũr pishɨ erze õr ahmyo uje oshiyokõr. Otɨrẽt otĩ̵r olak ahamich toy per ich ye ompe pork wɨr õr ɨluu mɨhnũ. Uje odechɨ ich shɨ ɨtso mansha uje de õr nerpta. Uje odechɨ olak ahamich owich ich õr aylpa pork otsehnyẽr olak oshuu ebɨtɨlo uje ich õr ɨluu om. 14 Otsahmũrpa uje oteychɨm tɨmcher hn opota õr shɨ par uje sehe otorãha õr. Yelɨj patɨm õr uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz. Otsehnyẽr Porrosht aabo uje hnii ochɨraha Porrosht ahwoso oshuu oshiyokõr uje mɨhnũwo. Ich yakaha õr uje opota kuche. Porrosht chɨbɨte lahwoso uje tyenɨj chɨmchaha õr urhuta bahluta ehet nehe. 15 Erze uje otsehnyẽr õr ich oym Porrosht ɨjɨch par uje oshiyokõr kɨnaha. Oshiyokõr ɨtso uje uu profeta Balaam lɨshɨ shiyokõrkite. Ese Balaam wɨchɨ ɨr deych iich otsɨɨ Beor. Balaam ich sahmũr pishɨ uje shiyokõr uje mɨhnũwo par uje serz hnote. 16 Porrosht shuu asa borkɨta chilehet keytkẽr Balaam uje shiyokõr uje mĩ̵hnɨk, hn sontew ese profeta uje sehe niyokõr uje mĩ̵hnɨk shɨ ɨtso uje wɨchɨ totihla. 17 Erze hnakɨrbo uje otsanɨmɨrãha ahwoso uje ye jukurpe wɨr shɨ õr ɨtso jotse uje ye awɨt chɨhɨ ehetpe. Shɨ õr ɨtso ukuhur uje shɨ myent hnoy par uje ye ɨbɨkpe. Porrosht chɨbɨte owich shɨ par õr ɨre wahacha uut pisht uje ich dɨhlelpa. 18 Uje õr ɨre ochiilehet ich otsɨhnew lahwoso par onarim ɨre per ye jukur. Wɨr otsehnyẽr erze uje yesh omasaha par Porrosht aabo uje antni shish oshiyokõr erze kuche mɨhnũwo shɨ ɨtso oso yewo. Wɨr oshuu oshiyokõr erze mɨhnũwo toy uje antni oshiyokõr. 19 Otatɨm õr uje ye latɨkɨsh uje oshiyokõr erze mɨhnũwo per ye ũrpe. Erze kuche mɨhnũwo ye duhu õr librepe. Erze kuche mɨhnũwo shɨ masaha ɨtso õr yɨnsɨro pork ich yakaha õr pork erze kuche mɨhnũwo uje yakaha oso wɨr uu õr yɨnsɨro. 20 Uje ochɨraha uje eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨshɨ õr hnɨtewkite ich oym erze kuche mɨhnũwo uje de ĩ̵rmo. Kɨmɨjɨ odeeshpo oniyokõr erze mɨhnũwo uje oymkite nehech uhurc ich yakaha õr heke ich uhurc ich õr ma ɨluu mɨhnũ. Ye ɨlo uje wap petɨkni. 21 Ma om kɨrẽhe ye onunt uje tyenɨj shɨ ye olotiis Cristo par uje omasaha par Porrosht aabo je uje ochuntni hn oym ocheeshpo oshiyokõr erze mɨhnũwo. 22 Shɨ õr ɨtso erze ahwoso uje ich ũru uje oso otata. Shɨ õr ɨtso pohoch uje pwey hn cheeshpo tew lapweych. Shɨ õr ɨtspo poohle uje ochũrhu hn cheeshpo tabɨtehe katuta.
1 Pɨshɨbo watsaklo, tichew ana hutɨta yatapo. Ich otiyer uje tichew tokosɨm olak par uje uhu olak eyuwo tɨsĩ̵r. Sehe ye tuu olak koswãha, 2 hn sehe tuu olak eyucha uu Porrosht ɨr profeta poruwo wɨshɨ õr ahwoso hn olak eyucha uu eyok Ɨrhĩch ɨr ahwoso toy uje erze apóstole yewo oshiyokorãha olak uje Jesucristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 3 Wap sehe tuu erahalo uje deeych yet nehe uje yej terɨhɨ ĩ̵rmo uhurc hn oso ode uje ochiyuhu lahwoso uje shɨ õr ɨre otsahmũr par uje oloter yewo. Shɨ oshiyokõr erze mɨhnũwo uje õr ɨre otsahmũr. 4 Wɨr otata otsɨɨ: —¿Jesús chɨhɨ ɨraãpo? Chɨbɨte lahwoso uje tyenɨj cheeshpo per ye deeshpope. Nehech eyok deyo wɨshɨ otoni hn ye taãchpe nehech ele ahle. Uje ehn ĩ̵rmo tenitkite nehech ele ahle shish ɨtsye.— 5 Erze oso ye onahmũr odɨrehepe heke ochɨkey uje Porrosht chiilehetkite hn poõrc tokole hn ĩ̵rmo de hn hnɨmich tokolɨhɨ awɨt uut hn shuu awɨt pɨt tĩ̵r poõrc hn pɨt sakaha hnɨmich. 6 Porrosht chĩ̵ra ese awɨt shuu kresyent bahlut tɨrẽt par uje nos sɨhna oso uje ode nãhu ɨrmõkite. 7 Porrosht chɨbɨte lahwoso par uje terɨhɨ ese deeych nehe ich shɨ chilehet hn jwekɨta sɨhna poõrc hn sɨhna hnɨmich hn sepyẽr erze oso uje ye onahmũr ɨrpe hn chɨmchaha õr urhuta bahluta ehet. 8 Pɨshɨbo watsaklo, ye ekeylo. Par eyok Ɨrhĩch uu deeych nohmet shɨ ɨtso mil ãyo hn mil ãyo shɨ ɨtso deeych nohmet. 9 Oso ode uje otata uje eyok Ɨrhĩch iyehi lahwoso pork ye niyokõr shɨchishpe uje ɨre tata, per eyoklo Ɨrhĩch yelɨj sehi lahwoso. Shɨ hneta oso pork ye nahmũr uje yeẽk tĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe. Shɨ sehe duhu nos õr eyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ Cristo uje ich ũru, ye onimehipe hn ye olotiis ɨrpe. 10 Per ye latɨk dɨraha eyok Ɨrhĩch ɨr ɨshɨrĩt shɨ ɨtso echɨkɨt uje taachĩ̵hɨ dɨhlak hn ye latɨk dɨraha. Shɨ ich ihyokõrak dich uje ɨre sɨhna poõrc chĩ̵ra jwekɨta hn erze kuche uje dechɨ hn sɨhna hnɨmich toy. Nos wɨr kuche uje oso oshiyokõr nos sẽru. 11 Ich ma om uje ahakõrlo uje Porrosht sahmũr hn eeychãhalo ɨre pork ɨre tyenɨj nos sɨhna erze kuche shuu ɨtsorz nehe. 12 Uje ehn anemlo ese deeych nehe ich ahakõrlo uje ɨre sahmũr par uje uhulo cheeshɨ shɨchish. Uje terɨhɨ ese ɨshɨrĩt ich Porrosht sɨhna poõrc hn sɨhna hnɨmich chĩ̵ra jwekɨta. 13 Porrosht chɨbɨte lahwoso uje tyenɨj shiyokõr poõrc hn shiyokõr hnɨmich ahlo heke shɨ yiyemlo erze ahlo uje mĩ̵hnɨk nihyokõhochɨs. 14 Pɨshɨbo watsaklo, uje ehn yesh anemlo ĩ̵rmo ahle ich enahalo olak par uje ye ahakõrlo uje mɨhnũwo. Heke uje Cristo cheeshpo nehe ich nĩhyok olak kuche mɨhnũwo, hn shɨ olak aho kɨɨsɨhɨ ɨr ɨle ɨkɨch. 15 Ye ekeylo uje eyok Ɨrhĩch yesh hneta oso par uje omasaha par ɨr aabo. Porrosht ɨshɨm eyok leshɨbich Pablo eyuwoni hn shuu chichew lahwoso 16 uje tata ɨtso uje tichew. Nos wɨr erze ɨr hute uje chichewni tata ɨtso yok uje tiita uje Cristo cheeshpo nehe. Ɨr ahwoso yewo de uje ich kwestpa par uje ochɨraha. Erze oso uje ye odɨraha latɨk hn erze uje yerɨj odɨrahapa Porrosht ahwoso oshuu Pablo ɨr ahwoso poshɨk par uje oshiyokõr uje õr ɨre otsahmũr. Wɨr oshuu Porrosht ɨr ahwoso yewo poshɨk toy per uje oshiyokõr oshuu ɨtsorz ich shɨ sehe oduhu Porrosht nɨhna õr ɨre nehe. 17 Pɨshɨbo watsaklo, uje ehn ye wɨr otaãcha ich titɨm olak wap par uje erahalo. Abeylshɨp olak par uje ye onehnyẽr olak hn oduhu olak koswãha. Wɨr õr ɨluu mɨhnũ. 18 Ma om uje erahalo ma eyoklo Ɨrhĩch Jesucristo par uje ma takashɨm olak. Wɨchɨ uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. Ele deeych ich sehe tuu nos oso onahmũr uje Porrosht wɨchɨ uu õr bahlut pisht hn shish ɨtsorz. Ich ɨhĩ̵rtpa kɨmɨjɨ oniyokõr oduhu ɨlorz.
1 Tichew ana hutɨta par tokosɨm olak titɨm olak Jesucristo. Uje ehn yahpaa ĩ̵rmo chɨhɨkite ɨchii ɨre shish de. Uje ehn de nãhu ĩ̵rmo ich oyunt uje ɨre tata, hn oyumo pishɨ ɨre, hn oyakɨhɨr ɨr toy. Wɨchɨ uje tata lahwoso uje ich ũru hn pwele ɨshɨm oso õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. 2 Ɨre de nãhu ɨrmõkite hn õryok oyumo heke oyɨraha hn oyitɨm olak uje Jesús wɨchɨ uje yelɨj nɨhna ɨre. Ɨre shish de Porrosht ahɨrkite per shuu tɨrẽt heke oyumo ɨre, 3 hn oyanɨmɨrãha oyitɨm olak uje oyumo Jesucristoni hn oyunt uje tata par uje olak aho kɨɨsɨhɨ õryok, hn õryok aho kɨɨsɨhɨ eyok Deych Porrosht hn ɨr Ijɨt Jesucristo, heke olak aho kɨɨsɨhɨ õr toy. 4 Oyichew ana hutɨta oyosɨm olak par uje uhu olak aho ma kɨɨs ɨtso õryok. 5 Titɨm olak erze ahwoso uje Jesucristo tatɨm oryõkni. Tatɨm õryok uje Porrosht hũre shɨ ɨtso luu. Nĩhyok dɨhlele de ɨre ahɨr hni pɨkaap. 6 Uje yiita uje eyok owich omɨhɨ Porrosht per shish yiyokõrlo uje mĩ̵hnɨk shɨ ɨtso uje yɨrkɨhɨ dɨhlelta ehet ich shɨ yiita eyok ukushiĩ. 7 Per uje yiyokõrlo uje Porrosht sahmũr ich shɨ ɨtso uje luu chihit eyok pork shuu yɨraha uje ich ũru. Porrosht hũre shɨ ɨtso uje luu chihit, heke uje yiyokõr uje Porrosht sahmũr ich eyok aho kɨɨsɨhɨ ɨre hn eyok aho kɨɨsɨhɨ eyok leshɨbo pork uje ɨr ijɨt Jesús tokite ich ɨr armɨsta noshɨ hn nos ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr hn nos perdonar erze mɨhnũwo uje yiyokõrlo. 8 Kɨmɨjɨ yiitɨlo uje yelɨj yiyokõrlo uje mĩ̵hnɨk uje Porrosht ye nahmũrpe ich shɨ yehnyẽrlo eyok hn ye yiitɨlope uje ich ũru. 9 Per uje yitɨmlo Porrosht uje yiyokõrlo uje mĩ̵hnɨk ich ɨre perdonar eyok erze kuche mɨhnũwo uje yiyokõrlo uje ɨre ye nahmũrpe. Yɨrahalo uje Porrosht yelɨj seyhi lahwoso. Wɨchɨ jwe uje shish shiyokõr uje ich om heke nos churhũ erze kuche mɨhnũwo uje de eyok aho. 10 Kɨmɨjɨ yiitɨlo uje yelɨj yiyokõrlo uje mĩ̵hnɨk uje Porrosht ye nahmũrpe, ich yuhulo Porrosht kushĩyak. Ye yahmũr uje ɨr ahwoso tata.
1 Pɨshɨbo watsaklo, tahmũr olak heke shɨ olak ɨtso pijo. Tichew ana hutɨta tokosɨm olak par uje ye ahakõrlo uje mĩ̵hnɨk uje ye Porrosht nahmũrpe. Per kɨmɨjɨ eyok yeẽk niyokõr uje mĩ̵hnɨk ich Jesucristo de par sosɨr ɨre. Sapur ɨr Deych par ese uje shiyokõr mĩ̵hnɨk. Wɨchɨ shish shiyokõr uje ich om. 2 Wɨchɨ uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Ye doshɨpe shɨ par eyok, ɨshɨ par nos wɨr oso toy uje ode nãhu ĩ̵rmo. 3 Kɨmɨjɨ yiyokõrlo uje ɨre ahwoso tata ich yɨrahalo uje ich ũru uje eyok ɨr aabo. 4 Per kɨmɨjɨ yeẽk tata uje ɨre Porrosht aap hn ye niyokõrpe uje Porrosht ahwoso tata ich wɨchɨ shɨ kushĩyak. Porrosht ahwoso ich ũru, per wɨchɨ ye nahmũrpe. 5 Uje yeẽk niyokõr uje Porrosht ahwoso tata ich ɨmeheeych uje ich ũru uje wɨchɨ sahmũr Porrosht, heke yɨraha uje eyok aho kɨɨsɨhɨ Porrosht yuhu ɨtsorz. 6 Kɨmɨjɨ yeẽk tata uje ɨre de Porrosht ich tyenɨj shiyokõr shuu deluuta ɨtso Jesucristo ɨr ɨluuta. 7 Pɨshɨbo watsaklo, ahnũwo pahwoso uje titɨm olak par uje ahmũrloye wɨr ye ahwoso ahlope. Nãhu uje tenitkite ɨchii entlo. 8 Erze uje tichew tɨbɨte ana hutɨta tokosɨm olak nãhu ahwoso ich ma ɨmeheeych heke ɨtso uje ahlopo. Ahnũwo ich ũru pork Cristo shiyokorãha oso tatɨm õr uje ich ahlo shuu ɨtsorz. Hn ich ũru par olak pork ahmũrloye pork amsahalo par olak Porrosht aabo. Nãhu ahwoso ich shɨ ɨtso ahlo par olak pork ɨchii atokolɨhɨlo dɨhlelta ehet hn luu chihit olak hn shuu erahalo uje ich ũru. 9 Kɨmɨjɨ yeẽk tata uje ɨre Porrosht aap hn tata uje luu chihit ɨre per sɨtak leshɨbo ich ye luu chihit ɨrpe. Wɨchɨ yesh de dɨhlelta ehet. 10 Per ese uje sahmũr leshɨbo shish luu chihit ɨre hn nĩhyok kuche uje de wɨchɨ ehet par uje shuu shiyokõr uje mĩ̵hnɨk. 11 Per ese uje sɨtak leshɨbo shɨ ɨtso uje shish dechɨ dɨhlelta hn dɨrkɨhɨ ehet. Ye dɨraha uje tĩ̵r, pork asa dɨhlelta shuu ɨtso uje wɨchɨ olɨbɨk. 12 Pɨshɨbo watsaklo, tichew ana hutɨta tokosɨm olak. Shɨ olak ɨtso pijo pork Jesucristo ɨshɨ eyok hnɨtewkite heke Porrosht perdonar olak erze kuche mɨhnũwo uje ahakõrlo uje ɨre ye nahmũrpe. 13 Tichew ana hutɨta tokosɨm olak uje olak ɨlaro pork erahalo Cristo uje dekite ehn yahpaa ĩ̵rmo chɨhɨpe. Tichew ana hutɨta par tokosɨm olak uje yahpaa olak ɨlarope pork erzlo Satanasni hn atokolɨhɨlo ɨr hme. Pɨshɨbo watsaklo, tichew ana hutɨta tokosɨm olak pork olak shɨ olak ɨtso pijo. Erahalo Porrosht uu eyok Deych. 14 Tichew ana hutɨta tokosɨm olak uje olak ɨlaro pork erahalo Cristo uje dekite ehn yahpaa ĩ̵rmo chɨhɨpe. Tichew ana hutɨta tokosɨm olak uje yahpaa olak ɨlarope pork olak ukurbo de hn olak eyuwo chishew Porrosht ahwoso. Erzlo ese Satanasni hn atokolɨhɨlo ɨr hme. 15 Tyenɨj ye ahmũrlo erze mɨhnũwo uje de nãhu ĩ̵rmo hn ye ahmũrlo erze kuche uje de nãhu ĩ̵rmo. Yeẽk uje sahmũr erze ich ye nahmũr Porrosht uu eyok Deychpe 16 pork erze uje otsahmũr nãhu ĩ̵rmo wɨr õr ɨluu ɨtsorz. Otsahmũr oshiyokõr erze mɨhnũwo uje oshuu deyuwo chishew hn oteychɨm erze kuche mɨhnũwo uje de nãhu ĩ̵rmo, hn sehe oniyokõr hn onarim ɨre. Erze õr ɨluu ye tãra Porroshtpe. Shɨ de nãhu ĩ̵rmo 17 per ahnũwo ĩ̵rmo tyenɨj Porrosht sɨhna nehe. Nos wɨr kuche mɨhnũwo uje oso otsahmũr oshiyokorĩ̵hɨ nãhu ĩ̵rmo nos sɨhna. Shɨ erze uje shish oshiyokõr uje Porrosht sahmũr wɨr uje shish õr ɨka. 18 Pɨshɨbo watsaklo, tahmũr olak heke shɨ olak ɨtso pijo. Entloni uje tyenɨj yeẽk taãcha nehe uje wɨchɨ Cristo ɨmãha uje iich otsɨɨ anticristo. Ele ahle ich oso ode ich okɨhniya uje wɨr Cristo ɨr ɨmãho, heke yɨrahalo uje ich yej terɨhɨ ĩ̵rmo uhurc. 19 Wap oshuu ɨre ɨtso uje õr Porrosht aabo per oym eyok pork nos wɨr õr ɨre ye õr Porrosht aabope. Kɨmɨjɨ wɨr Porrosht aabo ich shish õya eyoklo per uje oym eyok ich shuu ɨmeheeych uje wɨr ye Porrosht aabope. 20 Olak ye olak ɨlo õrpe pork Porrosht shuu Dechɨbich masaha olak aho heke nos erahalo uje ich ũru. 21 Shɨ tichew hn tokosɨm olak ana hutɨta pork erahalo uje ich ũru, hn erahalo uje erze uje ich ũru yelɨj kushĩyak. 22 Yeẽk uje tata uje Jesús ye Cristope wɨchɨ kushĩyak. Wɨchɨ Cristo ɨmãha. Sata Porrosht uu eyok Deych hn sata ɨr ijɨt Jesucristo. 23 Nos wɨr erze uje otsata Jesucristo wɨr ye õr aho kɨɨsɨhɨ Porroshtpe uu eyok Deych. Per kɨmɨjɨ yeẽk tata uje Jesús wɨchɨ Cristo uje ɨshɨ ɨr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr wɨchɨ ɨr ehet kɨɨsɨhɨ Cristo hn ehet kɨɨsɨhɨ eyok Deych Porrosht toy. 24 Ye moymlo erze ahwoso uje oshiyokorãha olak wapni. Kɨmɨjɨ ye moymlo erze uje entloni uhulo ɨtsorz ich shish olak de Jesús hn shish olak de eyok Deych Porrosht. 25 Heke Jesús chɨbɨte lahwosni par uje ɨshɨm eyok ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. 26 Tichew tɨbɨte ana hutɨta par tuu erahalo uje ode uje sehe onehnyẽr olak 27 per Porrosht ɨshɨm olak Dechɨbich par uje debuhu olak aho hn shuu erahalo uje ich ũru, heke ye nesita uje yeẽk shiyokorãha olak. Shɨ Porrosht Ɨchɨbich nos shiyokorãha olak kuche uje ich ũru, ye kushĩyakpe. Uhu olak aho kɨɨsɨhɨ Cristo shɨ ɨtso uje Porrosht Ɨchɨbich shiyokorãha olak. 28 Olak shɨ olak ɨtso pijo. Shish uhu olak aho kɨɨsɨhɨ Cristo, heke uje taãcha nehe ich eyok aho kɨɨsɨhɨ ɨre ɨle ɨkɨch hn ye yɨpooklope par uje sehe yakɨs eyok. 29 Erahalo uje Jesucristo ɨr ɨluu shish om, heke erahalo uje ich ũru uje nos wɨr uje õr ɨluu om wɨr Porrosht aabo.
1 Hmeychɨmlo, ich Porrosht uu eyok Deych sahmũr pishɨ eyoklo heke tata uje eyok ɨr aabo. Ich ũru uje eyok ɨr aabo. Erze uje ye õr Porrosht aabope ye odɨraha uje eyok Porrosht aabo pork wɨr ye odɨraha Porroshtpe. 2 Pɨshɨbo watsaklo, ele ahle ich eyoklo Porrosht ɨr aabo. Deeych yet nehe hn Porrosht shuu eyok yũhurrza kɨnaha per yahpaa yɨrahalo keshɨ eyok yũhurrza ɨlo latɨkpo nehe. Shɨ shuu yɨrahalo uje Jesucristo cheeshpo nehe ich eyoklo yũhurrza ahle ɨtso ɨre pork yomlo pishɨ Jesús ɨr yũhurrza. 3 Nos wɨr erze uje oyeem uje Porrosht shuu õr yũhurrza ɨtso Cristo nehe wɨr oshuu deluu om pork Cristo ɨr ɨluuta ich om. 4 Nos wɨr erze uje oshiyokõr kuche mɨhnũwo uje Porrosht ye nahmũrpe wɨr ich oyuwe Porrosht ɨr ley pork uje yeẽk iyuwe Porrosht ɨr ley ich shiyokõr wɨr kuche mɨhnũwo uje ye Porrosht nahmũrpe. 5 Erahalo uje Jesucristo tɨrẽt tɨ̃r nãhu ɨrmõkite par uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr pork yiyokõr erze kuche mɨhnũwo uje ye Porrosht nahmũrpe per Jesús yelɨj niyokõr kuche mɨhnũwo uje Porrosht ye nahmũrpe. 6 Nos wɨr erze uje ode Cristo ye oduhu kuch mɨhnũwo yakaha ɨrpe. Nos wɨr uje shish oshiyokõr uje mɨhnũwo wɨr ye odɨraha Cristope hn ye odɨraha ɨr ɨluupe. 7 Pɨshɨbo watsaklo, shɨ olak ɨtso pijo. Ye uhu onehnyẽr olak. Yeẽk uje shish shiyokõr uje om wɨchɨ ɨr ɨluu om. Heke ɨr ɨluu shɨ ɨtso Cristo ɨr ɨluu uje ich om. 8 Per ese uje shish shiyokõr uje ich mɨhnũwo wɨchɨ dyablo aap. Uje ehn yahpaa Porrosht niyokõr nãhu ɨrmõkite ɨchii dyablo shish shiyokõr uje mɨhnũwo. Heke Porrosht ɨr Ijɨt tɨrẽt tɨ̃r nãhu ɨrmõkite par uje sɨhna erze dyablo ɨr ɨbiyo. 9 Nos wɨr uje Porrosht shuu oshũrhapo wɨr Porrosht aabo. Heke yelɨj oduhu erze kuche mɨhnũwo yakaha ɨre pork ye õr pwele oduhu erze mɨhnũwo yakaha ɨrpe pork Porrosht shuu oshũrhapo par uje omasaha par ɨr aabo. 10 Heke ich ɨmeheeych uje yeniipo Porrosht aabo hn yeniipo uje dyablo aabo. Yeẽk uje ye shish niyokõr uje om wɨchɨ ye Porrosht aappe. Ɨtso ese uje ye nahmũr leshɨbope wɨchɨ ye Porrosht aappe. 11 Heke ich ɨmeheeych ɨtsorz pork wapni ɨchii otsanɨmɨrãha otatɨm olak uje tyenɨj nos ahmũrlo olak leshɨbo, 12 hn ye uhu olak ɨlo Caín. Wɨchɨ dyablo aap pork shuu leshɨbich lɨshɨ shuu toy. ¿Ɨnaapo heke Caín shuu leshɨbich shuu toy? Shɨ pork ɨr leshɨbich ɨbiyo ɨhɨ̃rtso hn ɨr ɨbiyo mɨhnũwo. 13 Pɨshɨbo watsaklo, ye as olak ɨbe uje erze uje ye odɨraha Porroshtpe otsɨtak olak. 14 Yɨrahalo uje eyoklo shɨ ɨtso uje yitokolɨhɨlo ese dehet uje tɨ̃r urhuta bahluta ehet hn yomsahalo ese dehet uje tɨ̃r Porrosht ahɨr. Ese dehet wɨchɨ par erze uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Yɨrahalo uje yɨrkɨhɨlo ese dehet pork yahmũrlo eyok leshɨbo. Ese uje ye nahmũr leshɨbope wɨchɨ shish dechɨ ese uje ɨtso dehet uje tɨ̃r urhuta bahluta ehet. 15 Nos wɨr erze uje shish otsɨtakpa leshɨbo par Porrosht ich õr ɨtso uje oshuu leshɨbo oshuu otoy. Erahalo erze uje oshuu oso oshuu otoy wɨr ye õr ɨkɨrĩt chɨhɨpe uje yelɨj nɨhna ɨre. 16 Ich ɨmeheeych uje Jesucristo sahmũr pishɨ eyok pork ɨshɨm ɨre erze oso par uje oshuu oshuu toy par uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Heke tyenɨj yahmũrlo pish eyok leshɨbo yuhulo ɨtso uje Jesucristo sahmũr eyok. 17 Kɨmɨjɨ eyok yeẽk chɨhɨ uje ɨr kushjãro kɨhniya de hn teychɨm deshɨbich uje nesita kuchɨt hn ye nuunape uje wɨchɨ losuhlaap hn ye dosɨmpe uje wɨchɨ nesita ich ye nahmũr deshɨbichpe. Porrosht chɨbɨte par uje yahmũrloye per wɨchɨ ye nahmũr leshɨbichpe pork ye dosɨr ɨrpe. 18 Pɨshɨbo watsaklo, shɨ olak ɨtso pijo. Ye ompe uje shɨ olak ahwoso uje ahmũrloye. Tyenɨj uhulo ũru hn ɨmeheeych uje ahmũrloye uje akashɨmloye. 19 Heke yɨrahalo uje ich ũru uje eyoklo Porrosht aabo hn ye yɨpooklope uje yɨtɨ̃r ɨre nehe. 20 Uje yuuna uje yiyokõr uje mɨ̃hnɨk hn ese mɨ̃hnɨk sehe duhu eyok koswãha Porrosht ich Porrosht ma dich pork chɨraha hn pwele nɨshii erze uje sehe duhu eyok koswãha ɨre. 21 Pɨshɨbo watsaklo, uje ye yiyokõrlo uje mɨ̃hnɨk heke ich ye yuuna latɨk hn eyok aho kɨɨs uje eyok orar yapur Porrosht. 22 Hn uje yapurlo ɨre kuche ich ɨshɨm eyok pork yiyokõrlo uje ɨr ahwoso tata hn yiyokõrlo uje ɨre sahmũr. 23 Erze uje Porrosht sehe duhu yiyokõrlo wɨchɨ uje ye yotiislo ɨr Ijɨt Jesucristo hn yahmũrloye. Wɨr uje sehe duhu yiyokõrlo. 24 Nos wɨr uje oshiyokõr uje ɨr ahwoso tata wɨr ode ɨre hn ɨre ɨtspo de õr toy. Yɨrahalo uje ɨre de eyok pork ɨr Ɨchɨbich de eyok aho.
1 Pɨshɨbo watsaklo, tyenɨj uhulo olak eyuwo tɨsɨ̃r kɨmɨjɨ ich ũru o kɨmɨjɨ ye ũrpe nos wɨr erze õr ahwoso uje otata uje Porrosht shuu oshiyokorãha olak kuche. Tyenɨj eychɨmlo õr wap kɨmɨjɨ Porrosht Ɨchɨbich chɨhɨ õr aho o kɨmɨjɨ ɨchɨbich kɨnaha, pork ich okɨhniya ode nãhu ɨ̃rmo uje otata uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso per ye ũrpe uje õr ɨre otata. 2 Par uje erahalo kɨmɨjɨ Porrosht Ɨchɨbich chɨhɨ ɨre ehet uje sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso ich wɨchɨ tyenɨj tata uje Jesús wɨchɨ Cristo uje tãra Porrosht hn ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr hn tyenɨj tata toy uje Jesús wɨchɨ hnakɨrbich pisht. Uje tata ɨtsorz ich Porrosht Ɨchɨbich de ɨre ehet. 3 Uje ye yeẽk tata Jesús shuu ɨtsorz ich ye Porrosht Ɨchɨbich chɨhɨ ɨre ehetpe. Shɨ ɨchɨbich kɨnẽhet de ehet. Wɨchɨ Cristo ɨr ɨmãha. Olak ich entloni uje ese ɨchɨbich kɨnehe de nehe. Ele ahle ich de nãhu ɨ̃rmo. 4 Pɨshɨbo watsaklo, shɨ olak ɨtso pijo. Olak Porrosht aabo hn erzloni erze uje otsehnyẽr oso pork ese Porrosht Ɨchɨbich uje de olak aho wɨchɨ ma ukurbo deyo de je ese Satanás uje de nãhu ɨ̃rmo uje shuu oso oshiyokõr uje mɨhnũwo. 5 Õr owich shɨ de nãhu ɨ̃rmo heke uje otata lahwoso ich shɨ otata kuche uje de nãhu ɨ̃rmo hn erze uje ye õr Porrosht aabope otsahmũr õr ahwoso. 6 Eyoklo ye eyok ɨlo õrpe pork eyoklo Porrosht aabo. Erze uje otsahmũr Porrosht ich otsahmũr eyok ahwoso per erze uje ye õr Porrosht aabope ye onahmũr eyok ahwospe. Heke yɨrahalo yeniipo Porrosht Ɨchɨbich de õr aho. Porrosht Ɨchɨbich shish tata uje ich ũru, hn yeniipo uje ɨchɨbich kɨnẽhet de õr aho. Wɨr shɨ otata dekushiĩ. 7 Pɨshɨbo watsaklo, eyoklo tyenɨj yahmũrloye pork Porrosht wɨchɨ uje chɨbɨte eyok aho par uje yahmũrloye. Heke nos wɨr erze uje otsahmũrye ich ɨmeheeych uje Porrosht shuu oshũrhaponi par omasaha par ɨr aabo hn wɨr uje ochɨraha Porrosht. 8 Ese uje ye nahmũr leshɨbope wɨchɨ ye dɨraha Porroshtpe pork Porrosht nos sahmũr oso. 9 Porrosht shuu ɨmeheeych uje sahmũr eyoklo pork shuu deyjɨt nohmɨramɨt tɨrẽt tɨ̃r nãhu ɨrmõkite par ɨshɨ eyok hnɨtew par uje eyok ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre pork ye yotiis Porrosht ijɨtpe. 10 ¿Ɨlo latɨkpo uje Porrosht sahmũr eyok? Wɨchɨ ye ɨlo uje yahmũrlo ɨrpe. Porrosht sahmũr pishɨ eyoklo heke shuu deyjɨt tɨrẽtni tɨ̃r nãhu ɨ̃rmo par uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 11 Pɨshɨbo watsaklo, Porrosht sahmũr pishɨ eyoklo shuu ɨtsorz heke tyenɨj yahmũrloye. 12 Nĩhyok yeẽk uje umo Porrosht per kɨmɨjɨ shish yahmũrloye ich Porrosht debuhu eyoklo aho hn shuu yahmũrlo pishye. 13 Yɨrahalo uje eyoklo aho kɨɨsɨhɨ Porrosht hn ɨr ɨtspo ehet kɨɨsɨhɨ eyoklo pork ɨshɨm eyok Dechɨbich. 14 Õryok oyeychɨm Jesusni hn oyitɨm olak uje Porrosht shuu Deyjɨt tɨrẽtni par uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 15 Uje yeẽk tata uje Jesús wɨchɨ uu Porrosht Ijɨt pisht uje ɨshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr ich Porrosht de ɨre hn ɨre ɨtspo de Porrosht. 16 Heke yɨraha hn ye yotiispe uje Porrosht sahmũr eyok. Porrosht shish sahmũr oso. Uje yeẽk shish sahmũr leshɨbo wɨchɨ de Porrosht hn Porrosht ɨtspo de ɨre. 17 Uje ehn eyok de nãhu ɨ̃rmo kɨmɨjɨ yahmũrlo pishɨ Porrosht ich shɨ eyok ɨluu ɨtso Jesucristo ɨr ɨluu, heke ye yɨtɨlɨlo uje yɨtɨ̃rlo ɨre ɨkɨch nehe uje sepyẽr erze uje oshiyokõr uje mɨhnũwo. 18 Kɨmɨjɨ ahmũrlo pishɨ ɨre ich ye atɨlɨlope uje etɨ̃rlo ɨr ɨkɨch. Shɨ oso otola ɨre pork ochɨraha uje tyenɨj sepyẽr õr nehe. Ese uje tola tɨ̃r Porrosht ɨkɨch nehe wɨchɨ yẽrɨj nahmũr pishɨ Porrosht. 19 Nos yahmũrlo Porrosht pork ɨr wapkite uje sahmũr eyok. 20 Kɨmɨjɨ yeẽk tata ɨm: —Yok tahmũr Porrosht— per sɨtak leshɨbich, wɨchɨ shɨ kushĩyak. Kɨmɨjɨ ye wɨchɨ nahmũr leshɨbich uje teychɨm ich ye pwele nahmũr Porroshtpe pork yelɨj teychɨm. 21 Jesucristo tatɨm õryok uje yeẽk sahmũr Porrosht ich tyenɨj sahmũr leshɨbo toy.
1 Nos wɨr erze uje ye olotiis Jesús uje wɨchɨ uu Cristo uje ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite ich wɨr Porrosht aabo. Uje yeẽk chɨhɨ uje sahmũr deych ich sahmũr daabo toy, 2 heke ich ɨmeheeych uje yahmũrlo Porrosht ɨr aabo pork yahmũrlo Porrosht hn yiyokõrlo uje ɨr ahwoso tata. 3 Ich ɨmeheeych uje yahmũrlo Porrosht pork yiyokõrlo uje ɨr ahwoso tata. Ɨr ahwoso ich ye ɨhnepe par uje oshiyokõr. 4 Heke nos wɨr Porrosht aabo otserz erze kuche mɨhnũwo uje de nãhu ɨ̃rmo pork ye oniyokõrpe. Shɨ pork ye yotiislo Jesuspe heke yerzlo erze kuche mɨhnũwo uje de nãhu ɨ̃rmo. 5 ¿Yeẽkpo uje serz erze kuche mɨhnũwo uje de nãhu ɨ̃rmo? Shɨ ese uje ye lotiis uje Jesús wɨchɨ Porrosht Ijɨt. 6 Ɨmeheeych uje Jesucristo wɨchɨ Porrosht ijɨt uje Juan tohɨrm ɨre, hn ɨmeheeych toy uje tooho krus eeych. Ye shɨ ɨmeheeychpe uje Juan tohɨrm ɨre. Ɨmeheeych toy uje tooho krus eeych hn ɨr armɨsta noshɨ. Porrosht Ɨchɨbich shuu Ɨmeheeych toy uje wɨchɨ uu Porrosht ijɨt uje ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite pork Porrosht Ɨchɨbich shish tata uje ich ũru. 7 Heke erze uje shuu ɨmeheeych uje Jesús wɨchɨ uu Porrosht ijɨt pisht wɨr tre. 8 Erze tre wɨchɨ Porrosht Ɨchɨbich hn wɨchɨ yet uje Juan tohɨrm ɨre hn wɨchɨ yet toy uje tooho krus eeych hn ɨr armɨsta noshɨ. Erze tre shuu ɨmeheeych uje Jesús wɨchɨ uu Porrosht ijɨt pisht. 9 Eyok yɨbɨte uje ich ũru erze ahwoso uje hnakɨrbo otata per ich ma ũru erze ahwoso uje Porrosht tata. Erze ahwoso uje Porrosht tata wɨr erze tre uje shuu ɨmeheeych uje ɨr ijɨt wɨchɨ Jesucristo. 10 Yeẽk uje ye lotiis Porrosht ɨr Ijɨt ich Porrosht Ɨchɨbich de wɨchɨ ehet hn shuu ɨmeheeych uje Jesús wɨchɨ Porrosht ɨr Ijɨt. Ese uje sotiis uje Porrosht tata wɨchɨ shɨ chɨbɨte uje Porrosht kushĩyak pork sotiis erze ahwoso uje Porrosht tata uje Jesús wɨchɨ ɨr Ijɨt. 11 Erze uje Porrosht tata wɨr par ɨshɨm eyok ese ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre shɨ uje ye yotiis uu ɨr Ijɨt. 12 Yeẽk uje ye lotiis Porrosht ɨr Ijɨt ich ese ɨkɨrĩt de ɨre uje yelɨj nɨhna ɨre, per ese uje sotiis Porrosht ɨr Ijɨt ich ye ese ɨkɨrĩt chɨhɨ ɨrpe uje yelɨj nɨhna ɨre. 13 Tichew ana hutɨta tokosɨm olak uje ye otiislo Porrosht Ijɨtpe par uje erahalo uje ich ũru uje ese ɨkɨrĩt de olak uje yelɨj nɨhna ɨre. 14 Yɨrahalo uje ich ũru uje eyoklo orar yapurlo Porrosht kuchɨt uje ich om ich chunt eyoklo, 15 hn uje yɨrahalo uje chunt eyoklo uje yapurlo ɨre kuche ich yɨrahalo toy uje ɨshɨm eyoklo uje yapurlo. 16 Uje eyok yeẽk nomo deshɨbich uje shiyokõr uje mɨ̃hnɨk uje ye duhu wɨchɨ tope nehe ich tyenɨj sapur Porrosht par uje perdonar wɨchɨ par uje ye wɨchɨ toy. Porrosht shɨ perdonar wɨchɨ kɨmɨjɨ ye niyokõrpe ese kuchɨt mɨ̃hnt uje shuu otoy. Kuchɨt mɨ̃hnt de uje shuu otoy. Ye titɨm olakpe par uje olak yeẽk orar lapur Porrosht par ese. 17 Nos wɨr kuche uje ye Porrosht nahmũrpe wɨr mɨhnũwo. Kuche mɨhnũwo de uje Porrosht ye nahmũrpe uje ye duhu otope pork Porrosht pwele perdonar. 18 Yɨraha uje ese uje Porrosht shuu shũrhapo par ɨr aap ich ye duhu erze kuche mɨhnũwo yakaha ɨrpe. Porrosht Ijɨt wɨchɨ uje tɨbey ɨre, hn ye Satanás pwelpe par uje shiyokõr mɨhnɨkɨ̃hɨ ɨre. 19 Yɨrahalo uje eyoklo de Porrosht hme, hn erze oso uje ode nãhu ɨ̃rmo ode Satanás hme, 20 hn yɨrahalo toy uje Porrosht ɨr Ijɨt tɨrẽtkite par uje shuu yɨrahalo Porrosht pisht. Eyoklo aho kɨɨsɨhɨ Porrosht pisht, hn eyoklo aho kɨɨsɨhɨ ɨr Ijɨt Jesucristo. Jesucristo wɨchɨ Porrosht pisht. Wɨchɨ uje ɨshɨm eyok ese ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. 21 Pɨshɨbo watsaklo, shɨ olak ɨtso pijo. Abeylshɨp olak par uje ye eeychãhalo porrosht kɨnãho.
1 Yok Juan uje tichew ana hutɨta. Yok anciano uje tɨkɨbey Porrosht aabo. Tichew ana hutɨta par tokosɨm erze Porrosht aabo. Wɨr shɨ õr ɨtso tɨmcharrza hõr uu daabo. Ich tahmũr pishɨ õr, hn ye shɨ yok nohmɨrape uje tahmũr õr. Nos wɨr erze uje ochɨraha uje ich ũru otsahmũr õr toy. 2 Tahmũr õr pork ich ũru uje Cristo sahmũr eyok hn shish de eyok ahɨr. 3 Sehe tuu eyok Deeych Porrosht hn ɨr Ijɨt Jesucristo odosɨr eyok, hn onuuna uje eyok losuhlaabo hn otakashɨm eyok hn oduhu eyok aho kɨɨs. Sehe tuu oduhu yahmũrloye hn yakashɨmlo pishye. 4 Ich uhulo yok aylpa uje tish olak yewo uje oshiyokõr uje Porrosht ahwoso tata. Ɨr ahwoso ich ũru. 5 Pɨshɨbo watsaklo, wap sehe titɨm olak par uje ma ahmũrloye. Ahnũwo uje tichew titɨm olak ye ahwoso ahlope. Uje yomsahaloni par eyok Porrosht aabo ɨchii yuntlo ɨtsorz. 6 Kɨmɨjɨ yahmũrlo Porrosht ich yiyokõrlo uje ɨre tata. Entlo wapni erze uje Porrosht sahmũr uje ahakõrlo, wɨchɨ uje tyenɨj yahmũrloye 7 pork ich okɨhniya uje otĩ̵r lekɨtiyo shɨ par uje otsehnyẽr oso. Wɨr otsotiis Jesucristo uje tɨrẽtni hn shũrha hnakɨrap. Uje yeẽk tata shuu ɨtsorz ich shɨ sehe nehnyẽr oso. Wɨchɨ Cristo ɨr ɨmãha. 8 Abeylshɨp olak par uje ye onehnyẽr olak hn oduhu olak premyo pyerte. Ich asɨlo obiyo ich kɨhniya par erze premyo uje Porrosht tyenɨj ɨshɨm olak nehe. Ye uhulo erze olak premyo pyerte hnii pɨkaap. 9 Uje yeẽk sowe uje Cristo tata ich chimehĩ. Ye niyokõrpe uje tatɨm ɨre. Wɨchɨ ye dɨraha Porrosht ɨluupe, per erze uje oshiyokõr uje Cristo tata ochɨraha Porrosht ɨluu hn ochɨraha Cristo ɨluu. 10 Uje yeẽk tĩ̵r olak hn sanɨmɨrãha ahwoso uje ye ɨlo Cristo ɨr ahwospe ich ye uhu lakaha olak ihyuch. Ye atɨmlo ɨre par uje Porrosht takashɨm ɨre 11 pork uje yeẽk tatɨm ɨre shuu ɨtsorz ich takashɨm wɨchɨ shiyokõr erze ɨr ɨbiyo uje ich mɨhnũwo. 12 Kuche kɨhniya de uje sehe titɨm olak per ye tahmũr tichewpe tɨbɨte hutɨta. Sehe takaha tɨtĩ̵r olak par uje yɨkitkẽrloye heke ich eyoklo aylpa. 13 Nos wɨr Porrosht aabo uje ode lɨka pahɨr oshɨm olak saludo. Porrosht chiihla õrni. Shɨ ahnũwo uje sehe titɨm olak.
1 Yok Juan. Yok anciano uje tɨkɨbey Porrosht aabo. Gayo, tichew ana hutɨta tokosɨm owa. Yok ich tahmũr pishɨ owa. 2 Pɨshɨbiche, shish yok orar tapur Porrosht par owa. Ɨtso uje ahmũr Porrosht ich sehe tuu nos ebiyo tokole om hn sehe tuu owa owich om. 3 Uje Porrosht aabo yewo otaachĩ̵hɨ lɨka hn otatɨm yok uje ahakõr uje ich ompa ich shuu yok aylpa. Ich ũru uje ahakõr uje Porrosht ahwoso tata. 4 Owa shɨ owa ɨtso pijɨt pork tuu amsahani par Porrosht aap. Uje tukunt uje pijo oshiyokõr uje Porrosht ahwoso tata ich shuu yok aylpa. Nĩhyok yeẽk pwele shuu yok ma ayla je erze. 5 Pɨshɨbiche, ich ɨhĩ̵rtpa uje akashɨm Porrosht aabo yewo, hn ich ma ɨhĩ̵rtpa uje akashɨm erze Porrosht aabo yewo uje otãra dukul dich uje ye eraha õrpe. 6 Wɨr õr eyucha owa iglesya ahoni. Otatɨm Porrosht aabo uje ahmũr õr hn akashɨm õr. Ahakõr uje ich om uje akashɨm õr uje otĩ̵r lekɨtiyo. Ich om uje yakashɨm erze uje oshiyokõr Porrosht ɨbiyo oshuu ɨtsorz. 7 Wɨr otĩ̵r lekɨtiyo par uje oshiyokõr Porrosht ɨbiyo. Shɨ otsahmũr uje Porrosht aabo oshɨm õr uje õr nesita. Ye onahmũrpe uje yewo oshɨm õr uje õr nesita. 8 Eyok tyenɨj nos yakashɨmlo Porrosht aabo uje õr ɨbiyo ɨtso wɨr, heke uje yakashɨmlo õr yuhu ɨtsorz ich wɨr eyok ihyẽro par yanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. 9 Tichew hutɨta par tokosɨm Porrosht aabo uje ode iglesya ehet per Diótrefes sɨtak. Shɨ sahmũr uje sehe duhu ɨre dichɨhɨ wahacha heke wɨchɨ ye tola yokpe. 10 Kɨmɨjɨ uje takaachĩ̵hɨ wahacha nehe ich tɨbɨte orhõta erze uje ɨre shiyokõr. Wɨchɨ shish chish majamichɨhɨ yok. Ye shɨ erzepe uje shiyokõr. Ye nahmũr uje Porrosht aabo yewo otĩ̵r ɨrpe, hn sontew Porrosht aabo uje õr ayla uje erze yewo otekɨrɨhɨ õr. Erze uje sehe otakashɨm õr ich wɨchɨ chiyuhu orĩ̵hɨ iglesya ehet. 11 Pɨshɨbiche, ye eẽt erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Shɨ eẽt erze uje oshiyokõr uje ich om. Erze uje oshiyokõr uje ich om oshuu ɨmeheeych uje õr ɨre Porrosht aabo per erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo wɨr ye odɨraha Porroshtpe. 12 Nos otata uje Demetrio ich ɨr ɨluu om. Porrosht ahwoso chɨbɨte orhõta uje wɨchɨ ɨr ɨluu ich om, hn yok tɨkɨraha uje ɨr ɨluu ich om toy, hn eraha uje yok shish tiita uje ich ũru. 13 Titɨm owa. Kuche kɨhniya de uje sehe tichew titɨm owa per ye tichew tɨbɨte hutɨtape. 14 Sehe takaha tɨtĩ̵r owa shɨchish par yɨkitkẽrye. 15 Sehe tuu Porrosht shish duhu ehet kɨɨs. Uu owa ahĩ̵re oshɨm owa saludo, hn nos tokosɨm uu pihyẽre õr saludo toy.
1 Yok Judas. Yok Jesucristo ɨr ɨbɨk, hn yok Santiago ɨr leshap. Tichew ana hutɨta par tokosɨm erze uje Porrosht uu eyok Deych chiihla õrkite hn sahmũr õr. Wɨr uje Jesucristo tɨbey õr. 2 Sehe tuu Porrosht nuuna uje olak losuhlaabo hn takashɨm olak hn duhu olak aho kɨɨs hn duhu ma ahmũrloye. 3 Pɨshɨbo watsaklo, wapni sehe tichew hutɨta par titɨm olak uje Jesucristo tooho krus eeychkite hn ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr per ye tichewpe. Shɨ tichew ana hutɨta yata. Ma om uje titɨm olak par uje ye otiislo Jesucristo ɨr ahwoso hn moymlo. Ich ye ahwoso kɨnãho chɨhɨpe, shɨ erze uje oyanɨmɨrãha. 4 Hnakɨrbo yewo ode uje õya olak. Wɨr ochii ɨre Porrosht aaboho. Ich osdeyo uje Porrosht chɨbɨte uje tyenɨj shuu otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe. Wɨr ye Porrosht aabope. Erze uje ich om uje Porrosht ɨshɨm eyok wɨr otsahmũr toy per oshuu ɨr ahwoso poshɨk par uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo. Wɨr shɨ sehe odishew tɨmcher par uje oshiyokõr uje ich mĩ̵hnɨk. Wɨr otsɨtak uu eyok yɨnsɨrc uje shɨ sohmɨra. Wɨchɨ uu eyok Ɨrhĩch Jesucristo. 5 Olak ich nos erahalo per sehe tuu hap uhu olak eyucha uje eyok Ɨrhĩch chiyuhu erze Israel oso ese egipto oso õr hnɨmich ehetkite, per deeych yetkite hn nos sɨhna erze Israel oso uje otsotiis ɨre. 6 Porrosht sepyẽr ɨr anjele toy. Wap chɨbɨte par uje oshiyokõr debiyo per ode uje oym lawich heke Porrosht chɨrmas õr shuu otĩ̵r ese owich uje ich dɨhlelt data. Porrosht shiyeru õr par uje shɨ oyem ese deeych uje tyenɨj sepyẽr õr nehe. 7 Porrosht sepyẽr erze oso uje odebuhu dɨt Sodoma hn dɨt Gomorra hn nos wɨr duwo uje de ahɨr toy. Erze oso ich oshiyokõr uje ich mɨhnũwo pishokite ɨtso erze hnakɨrbo uje yesh otsehnyẽr olak. Erze hnakɨrbo hn tɨmcher uje ode dɨt Sodoma hn dɨt Gomorra ye ohnõyhi pishye ahɨrpe. Otorãhaye, hn tɨmcher tɨmcher õhiyer ahɨr hn hnakɨrbo hnakɨrbo õhiye ahɨr. Otsahat loshɨpo hn oshuu loshɨpo sahat ɨre. Pɨkɨhnino hn pɨkɨhnine nos oshiyokõr ɨtso õr, heke Porrosht sẽru õrkite. Porrosht shiyokõr shuu ɨtsorz par nos oso ochɨraha uje nos sepyẽr õr nehe chɨbɨte õr asa urhuta bahluta ehet waa je yelɨj nɨhna ɨre. 8 Erze hnakɨrbo uje otsehnyẽr olak wɨr shɨ ɨtso erze dɨt Sodoma hn dɨt Gomorra oso. Ochɨbɨte uje nĩhyok uje yeẽk sepyẽr õr nehe uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo, heke oshiyokõr mɨhnuwõhoye. Wɨr ye otola õr bahluwope, hn ochish majamichɨhɨ erze õr bahluwo uje ma õr deyo. 9 Per uje erze anjele õr bahlut pisht uje iich otsɨɨ Miguel hõr dyablo oshiyokosyeehe Moisés yũhurrza hn Miguel ye dish majamichɨhɨ dyablope. Shɨ tatɨm dyablo ɨm: --Tyenɨj Ɨrhĩch sepyẽr owa nehe.-- 10 Per erze hnakɨrbo uje otsehnyẽr olak ochinehnɨm erze kuche uje õr ɨre ye odɨrehepe. Wɨr shɨ õr ɨtso loshɨpo. Shɨ oshiyokõr uje õr ɨre otsahmũr. Erze uje õr ɨre oshiyokõr wɨr je deeych yet nehe hn sɨhna õr. 11 Ich yarhakpa erze uje tyenɨj tĩ̵r õr nehe uje otsehnyẽr olak. Wɨr õr ɨluu shɨ ɨtso uu Caín lɨshɨ ɨr ɨluu. Shɨ oshiyokõr oshuu ɨre ɨtso uu Balaam uje shɨ sahmũr hnote heke iim shiyokõr uje Porrosht sahmũr. Porrosht tyenɨj sepyẽr õr shɨ ɨtso uje sepyẽr Coré hõr pork wɨr õr prowa sehe odiyuhu Moisés uje Porrosht chɨbɨte par õr bahlutkite. 12 Olak uje ahakõrlo õr ahamich par uje aaklo ich wɨr erze uje otsehnyẽr olak odechɨ olak ahɨr. Wɨr ich okuytɨm erze oposo par uje otaak hn oho hn ye oduhu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ yewope. Wɨr shɨ õr ɨtso erze ukuhɨr uje shɨ myent hnoy par uje ye ɨbɨkpe, hn shɨ õr ɨtso pohɨr uje terɨhɨ ɨshɨrĩt per ye eẽrɨrsh hn kako hn ochiyuhu ɨr uro. 13 Õr ɨtso onoota bahluta wokor ahlɨbe uje de wɨrc. Erze õr ahwoso uje ochiyuhu ich shɨ ɨtso erze ot wokor ahlɨbe. Uje otata lahwoso uje ich mɨhnũ pisho ich ye opookpe. Wɨr shɨ õr ɨtso porrzeebe uje tokolɨhɨ lawich hn hno tĩ̵r lawich uje dɨhlelt data. Porrosht chɨbɨte erze par uje shish odechɨ ese owich uje ma dɨhlele. 14 Adán hn ɨr iiso nehech oterɨhɨ Enoc wɨr õr syete. Ese Enoc tata uje Porrosht sole: --Hmeychɨm uje Ɨrhĩch tɨrẽt ich anjele okɨhniya õya ɨre 15 par uje nos sepyẽr erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo hn par chɨbɨte orhõta nos wɨr erze kuche mɨhnũwo uje õr ɨre oshiyokõr pork ye onahmũr Porroshtpe. Oshiyokõr uje Porrosht ye nahmũrpe, hn nos tyenɨj chɨbɨte orhõta nehe erze ahwoso mɨhnũwo uje õr ɨre otata. Ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Porrosht.-- 16 Erze uje otsehnyẽr olak shɨ otukuhna dejerpta uje ochiilehet hn yelɨj oduhu laho kɨɨs. Shɨ sehe oniyokõr uje õr ɨre otsahmũr. Shɨ onarim ɨre ich otsɨhnew par uje sehe oduhu yewo onunt. Wɨr shɨ onarim olak par uje oshuu olak aho kɨɨs hn sehe olapur olak kuche. 17 Pɨshɨbo watsaklo, tyenɨj olak eyucha erze eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨr apóstole õr ahwoso uje otata uje tyenɨj tokole nehe. 18 Erze apóstole otatɨm olak otsɨɨ: -- Uje yej terɨhɨ ĩ̵rmo uhurc nehe ich ode uje shɨ ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho Porrosht. Shɨ sehe oniyokõr erze mɨhnũwo uje õr ɨre otsahmũr.-- 19 Wɨr shɨ sehe oduhu oso odehek ɨre. Shɨ oshuu deyuwo tɨsɨrĩ̵hɨ kuche uje de nãhu ĩ̵rmo. Ye Porrosht Ɨchɨbich chɨhɨ õr ahope. 20 Pɨshɨbo watsaklo, ye ahakõrlo uhu olak ɨlo õr. Shɨ tyenɨj ma ye otiislo Porrosht. Uje olak orar ich uhulo Porrosht Ɨchɨbich niyokorãha olak. 21 Ye ekeylo uje Porrosht sahmũr olak par uje ye ahakõrlo kuche mɨhnũwo uje ɨre ye nahmũrpe. Eyok Ɨrhĩch Jesucristo sosɨr olak. Shish anemlo ese deeych uje hnoy olak seya olak poõrc uje olak ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. 22 Akashɨmlo erze Porrosht aabo uje õr koswãha ɨre uhulo ye õr koswãha, 23 hn akashɨmlo erze uje ye õr Porrosht aabope par uje uhulo omasaha par Porrosht aabo. Uhulo ɨlo uje eyuhulo orĩ̵hɨ jwekɨta ehet, hn eenɨlo uje yewo õr losuhlaabo uhulo omasaha par Porrosht aabo per tyenɨj etaklo erze õr ɨluu mɨhnũ uje oshiyokõr. Erze õr ɨluu mɨhnũ wɨr shɨ ɨtso õr ɨshuwo uje oyãha uje ich mɨhnũ pisho. 24 Titɨm olak. Porrosht ɨr ukurbo deyo de. Wɨchɨ tɨbey olak par uje ye ahakõrlo erze kuche mɨhnũwo. Wɨchɨ tyenɨj hnoy olak seya olak dekɨch nehe uje ich ye olak hnɨtew chɨhɨ ɨre ahɨrpe. Ɨre ich hũre hn ich ayla uje aachɨhɨlo ɨre ahɨr. 25 Porrosht shɨ sohmɨra. Wɨchɨ shuu eyok Ɨrhĩch Jesucristo ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ dahɨr. Sehe tuu oso oduhu Porrosht ich dich. Wɨchɨ ich hũre hn ich dichpa hn ɨr ukurbo deyo de. Porrosht nos shiyokõr uje ɨre sahmũr. Wɨchɨ dekite nehech ele ahle hn shish de nehe. Shɨ ahnũwo uje sehe titɨm olak.
1 Porrosht tatɨm Jesucristo par shuu tatɨm laabo erze kuche uje tyenɨj tĩ̵r ĩ̵rmo nehe par uje shuu ochɨraha, heke Jesucristo shuu ɨr anjel hno tĩ̵r debich uje iich otsɨɨ Juan. Wɨchɨ apóstol. 2 Juan chichew erze uje Porrosht tata hn erze uje Jesucristo tyenɨj shiyokõr nehe. Wɨr uje Juan umo. 3 Ich om par ese uje ler ɨr ahwoso uje de asa hutɨta uje tata uje ɨre tyenɨj shiyokõr nehe hn ich om par erze uje otẽr hn uje oshiyokõr uje erze ɨr ahwoso tata pork ich yej terɨhɨ ese ɨshɨrĩt uje erze kuche tĩ̵r ĩ̵rmo. 4 Yok Juan. Tichew ana hutɨta tokosɨm erze Porrosht aabo uje õr wee syete uje odechɨ hnɨmich Asia. Porrosht de hn shish dekite hn shish de nehe. Erze ɨchɨbiyo uje õr syete odechɨ Porrosht ɨbɨta ɨkɨch. Sehe tuu Porrosht hn erze ɨchɨbiyo odosɨr olak hn oduhu olak aho kɨɨs. 5 Hn sehe tuu Jesucristo takashɨm olak toy hn duhu olak aho kɨɨs. Wɨchɨ shish tata uje ich ũru. Wɨchɨ webich os uje ɨkpokite tokolɨhɨ erze topo õr ahɨr. Wɨchɨ nos rey õr bahlut pisht uje ode nãhu ĩ̵rmo. Cristo ich sahmũr pɨshɨ eyok. Wɨchɨ ɨr armɨsta noshɨkite par ɨshɨ eyok hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. 6 Wɨchɨ uje shuu eyok weeta nohmɨra uje eyok Porrosht aabo hn shuu yomsaha ese obich uje iich otsɨɨ saserdote par yiyokõr ɨr Deych Porrosht ɨbiyo. Sehe tuu nos oteeychãha ɨre hn shish oduhu ɨre ma dich. Uje oniyokõr oduhu ɨlorz ich ɨhĩ̵rtpa. 7 Ẽrlo yok. Cristo tyenɨj cheeshpo nehe tãra poõrc tokolɨhɨ ukuhurrza ehet hn ihnɨmich hn nos oso oteychɨm. Erze uje ochiyuwa klabo ɨr hmekite tyenɨj omo toy nehe. Nos wɨr oso uje ode nãhu ĩ̵rmo ich tyenɨj oyerh pork wɨchɨ taãcha, per ich ma om uje taãcha. 8 Eyok Ɨrhĩch Porrosht ɨm: —Shɨ yok ɨtso uu letra webich osht hn uhurzosht a hn zeta.— Tata shuu ɨtsorz pork wɨchɨ de hn shish dekite hn shish de nehe. Ɨr ukurbo deyo de. 9 Titɨm olak. Yok Juan. Yok olak leshap pork yakɨshlo Jesús. Ich oso oloter yok toy. Yok Porrosht aap hn shish yok ewenta nos wɨr kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r yok ɨtso olak. Oshiyeru yok ochɨbɨte yok ese hnɨmich uje iich otsɨɨ Patmos uje awɨt chɨpeẽsa. Wɨchɨ ɨtso karsel. Ochɨbɨte yok wahacha shɨ pork tanɨmɨrãha Porrosht ahwoso titɨm õr Jesucristo. 10 Domingo wɨchɨ eyok Ɨrhĩch ɨr deeych. Uje terɨhɨ ese deeych ich Porrosht Ɨchɨbich shuu tukunt uje yeẽk chiilehetɨhɨ piyẽr. Ɨr ahwoso ich jwertpa shɨ ɨtso uje yeẽk sobɨta trompeta. 11 Tatɨm yok ɨm: —Erze uje tokowa owa nehe ich tyenɨj atsew ebɨte hutɨta hn asɨm asa hutɨta erze Porrosht aabo uje õr wee syete. Ode erze duwo Efeso hn Esmirna hn Pérgamo hn Tiatira hn Sardis hn Filadelfia hn Laodicea. Erze duwo dechɨ hnɨmich Asia.— 12 Tomtɨs yok par takachɨm ese uje keytkẽr yok keshɨ yeẽkpo. Tokomo uhwɨrbe syete pur oro par otserũhu nampyon eeyo kal nohmɨr nohmɨr. 13 Erze uhwɨrbe syete uje oro de hn yeẽk iyehetɨhɨ ehet wɨchɨ uje Porrosht shuu tɨrẽtkite tĩ̵r ĩ̵rmo. Ɨr ɨshuwo ich berzo hn ɨr ɨhɨrosht pur oro uje de ɨr ɨrjorrza. 14 Ɨr akĩ̵rt ich poro shɨ ɨtso obeje wesho uje poro hn shɨ ɨtspo nieve. Ɨr ɨle eyhi shɨ ɨtso jwekɨta yokõrt, 15 hn ɨr hnɨte shɨ ɨtso bronse uje ich hũrpa. Wɨchɨ shɨ ɨtso uje otsar ese bronse kipuut ehet hn ɨr otich tokole ich hũrpa. Uje chiilehet ich ihyokõrak dich shɨ ɨtso awɨt uje tãra kojach uushɨ ich jwertpa. 16 Ɨr hmata waãchta porrzeebe de syete, hn espada tokolɨhɨ ɨr ahwo uje pɨt watak hn pɨt yet watak. Ɨr ɨle ich hũrpa shɨ ɨtso deeych uje chihit. 17 Uje takachɨm ich yok kayɨhɨ hnɨte ahɨr shɨ ɨtso uje tɨkɨtɨ per ɨre chɨbɨte nahmɨta waãchta yok peeych hn tatɨm yok ɨm: —Ye atɨla yok. Yok uu webich osht hn uu uhurzosht. 18 Ich yok ɨka. Antkite hn tɨkɨtɨ per ele ahle shish yok ɨka. Yok uje tiita uje otoy o kɨmɨjɨ ye otope hn õr ɨchɨbiyo hno tĩ̵r erze topo õr owich pork ich shɨ ɨtso uje yabe de pahɨr par tiyokõr tuu ɨtsorz. 19 Heke atsew ebɨte hutɨta erze kuche uje amoko hn erze uje yesh de hn erze uje tyenɨj tĩ̵r ĩ̵rmo nehe. 20 Tyenɨj titɨm owa uje sɨteẽta erze porrzeebe uje syete uje amoko de pɨhmta waãchta hn erze uhwɨrbe uje syete pur oro uje amoko. Erze porrzeebe shɨ ɨtso erze Porrosht aabo õr bahluwo uje ode kal iglesya uje syete hn erze uhwɨrbe uje pur oro syete shɨ ɨtso erze Porrosht aabo uje ode erze iglesya uje syete.
1 Atsew asa hutɨta hn asɨm erze Porrosht aabo õr bahlut uje de asa iglesya uje de dɨt Efeso. Atɨm ɨre on: “Wɨchɨ ɨr ahwoso ese uje porrzeebe syete de hmata waãchta hn dɨrkɨhɨ wɨr uhwɨrbe ehet uje syete pur oro uje otserũhu nampyon eeyo. Wɨchɨ tata ɨm: 2 Nos tɨkɨraha uje ahakõrlo. Tɨkɨraha uje aslo pɨbiyo ich ehnewlo hn ye moymlo erze pɨbiyope. Tɨkɨraha uje ye enthɨlope erze uje oshiyokõr mɨhnuwõho olak ehet. Olak prowa erze oso uje ochii ɨr apostolehe par erahalo kɨmɨjɨ ũru hn eshɨlo uje ye ũrpe. 3 Tɨkɨraha uje shish kuche mɨhnũwo tĩ̵r olak hn olak ewenta pork ye otiislo yokpe hn ye uhulo patɨm olakpe. 4 Per kuchɨt de uje shuu tɨkɨtak olak. Wap ich ahmũrlo pɨshɨ yok per ele ahle ich yẽrɨj ahmũrlo yok. 5 Sehe tuu olak eyucha uje wap ich ahmũrlo pɨshɨ yok heke sehe tuu ahmũrlo yokpo uhulo ɨlo wapni hn ahakõrlo pɨbiyo uhulo ɨlo uje wapni. Kɨmɨjɨ ye ahakõrlo uhulo ɨtsorz ich tyenɨj tɨtĩ̵r olak nehe hn tuu olak weeta ye jukur shɨ ɨtso uje tiyuhu asa uhwɨrbta uje oro per kɨmɨjɨ eeshlo ahmũrlo pɨshɨ yok ɨtso uje wapni ich ye tuu ɨlorzpe. 6 Kuchɨt de uje ich om uje yesh ahakõrlo, ich etaklo wɨr õr ɨbiyo erze uje õr ɨluu iich otsɨɨ nicolaítas. Yok ɨtspo ye tahmũr õrpe. 7 Ese uje tẽr uje Porrosht Ɨchɨbich tatɨm Porrosht aabo uje otakasho lawichɨhɨ lekɨtiyo ich tyenɨj shiyokõr uje tata. Ese uje shiyokõr ɨtsorz ich tyenɨj serz hn tuu tew asa pohorrza eeta waa je shuu õr ɨkɨrĩt de. Asa pohorrza dechɨ paraíso uje Porrosht de.” 8 Atsew asa hutɨta hn asɨm erze Porrosht aabo õr bahlut uje de asa iglesya uje de dɨt Esmirna. Atɨm ɨre on: “Ese uje wapkite de hn uhurc ich shish de, wɨchɨ uje tokite hn ɨkpo tata ɨm: 9 Tɨkɨraha erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r olak hn tɨkɨraha uje olak losuhlaabo per ich olak ɨhĩ̵r deyo. Tɨkɨraha uje oso ode uje oshuu yewo ochiyuhu lahwoso mɨhnuwõho olak. Wɨr otata uje õr israel oso per wɨr ye Porrosht aabope. Wɨr shɨ weeta uje oshiyokõr uje Satanás sahmũr. 10 Ye atɨlɨlo erze mɨhnũwo uje tyenɨj tĩ̵r olak. Ẽrlo yok. Dyablo tyenɨj shuu ochɨmchaha olak yewo õr karsel par uje prowa olak kɨmɨjɨ moymlo Porrosht o kɨmɨjɨ ye moymlope. Tyenɨj oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ olak oshuu daalo dye. Ye moymlo yok nehech atɨlo hn tokosɨm olak premyo uje de pahɨr. Wɨchɨ uu olak ɨkɨrĩt. 11 Ese uje tẽr uje Porrosht Ɨchɨbich tatɨm Porrosht aabo uje otakɨsho lawichɨhɨ lekɨtiyo ich tyenɨj shiyokõr uje tata. Erze uje oshiyokõr uje ɨre tata ich otserz heke ye otĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe. Asa urhuta bahluta iich yet otsɨɨ otoypo.” 12 Atsew asa hutɨta hn asɨm erze Porrosht aabo õr bahlut uje de asa iglesya uje de dɨt Pérgamo. Atɨm ɨre on: “Ese uje espada pɨt watak hn pɨt yet watak de ɨre ahɨr wɨchɨ tata shuu ɨtsorz: 13 Tɨkɨraha uje ebuhulo ese owich uje Satanás sakaha. Tɨkɨraha uje ye moymlo yokpe. Antipas ye lotiis yokpe hn shish sanɨmɨrãha pahwoso nehech oshuu oshuu toy olak dɨt ehet uje Satanás debuhu. Uje oshuu ɨre oshuu toy ɨtsorzni ich olak ye moymlo yokpe 14 per kuche de uje ahakõrlo uje ye tahmũrpe. Olak yewo ode uje oshiyokorãha yewo ɨtso uje Balaam shiyokõrkite. Wɨchɨ sakɨt rey Balak par shuu israel oso oshiyokõr uje ich mɨhnũwo shɨ ɨtso uje chɨbɨte kojach erze israel oso õr ɨjɨch par uje shuu õr hnɨte hn õr kay. Wɨchɨ shuu otew erze kuche ẽro uje oshuu hn oshɨmɨhɨ ɨr porrosht kojano po hn shuu oshiyokõr erze uje ich mɨhnũwo uje hnakɨrbo hn tɨmcher oshiyokorĩ̵hɨye. 15 Olak yewo ode toy uje otsahmũr erze uje õr ɨluu iich otsɨɨ nicolaítas oshiyokorãha õr. Yok ich tɨkɨtak pɨshɨ õr ɨluu. 16 Moymlo erze uje ich mɨhnũwo hn eeshlopo ahakõrlo uje yok tahmũr. Kɨmɨjɨ ye ahakõrlo uje tahmũr ich tɨkɨrẽt shɨchish hn tepyẽr erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo tĩ̵ra espada uje tãra pahwo. 17 Ese uje tẽr uje Porrosht Ɨchɨbich tatɨm Porrosht aabo uje otakɨsho lawichɨhɨ lekɨtiyo ich tyenɨj shiyokõr uje tata. Kɨmɨjɨ shiyokõr uje titɨm ɨreke ich tyenɨj serz hn tokosɨm ɨre erze ɨr poso uje shɨ ɨtso maná uje sakɨsɨhɨ Porrosht ahɨr. Tokosɨm ɨre toy kojach uje poro uje ɨr iich ahle de. Nĩhyok ye latɨk dɨraha ese iich ahle, shɨ ese uje tokosɨm ɨre.” 18 Atsew ebɨte hutɨta hn asɨm erze Porrosht aabo õr bahlut uje de asa iglesya uje de dɨt Tiatira. Atɨm ɨre on: “Porrosht ɨr Ijɨt ɨr ɨle eyhi shɨ ɨtso jwekɨta yokõrt hn ɨr hnɨte shɨ ɨtso bronse uje ich hũre, wɨchɨ uje tata ɨm: 19 Tɨkɨraha uje ahakõrlo hn tɨkɨraha uje ahmũrlo yok hn ye otiislo yokpe hn shish ahakõrlo pɨbiyo hn olak ewenta erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r olak. Tɨkɨraha uje olak ɨbiyo uje ahakõrlo par yok ich ma om je uje wapni 20 per kuchɨt de uje ich tɨkɨtakpa uje ahakõrlo. Ye ontɨlope asa tɨmcharrza waa je iich otsɨɨ Jezabel. Wate chii ɨr profet yarĩ̵hɨ hn shiyokorãha pɨbiyo shuu oshiyokõr erze uje ich mɨhnũwo pisho uje hnakɨrbo hn tɨmcher oshiyokorĩ̵hɨye hn shuu elɨlo erze kuche ẽro uje oso oshuu hn oshɨm ɨr porrosht kojano po. 21 Tɨbɨte ɨshɨrĩt par uje wate iim uje shiyokõr uje mɨhnũwo par shiyokõr uje tahmũr per ye nahmũrpe. Ye noympe uje shiyokõr erze mɨhnũwo uje hnakɨrbo hn tɨmcher oshiyokorĩ̵hɨye. 22 Ẽrlo yok. Tyenɨj tuu wate permpa hn shɨ de darpich eeych. Erze uje otorãhaye hõr wate tɨmcharrza tyenɨj oym erze kuche mɨhnũwo hn oshiyokõr uje tahmũr. Kɨmɨjɨ ye onoym erze mɨhnũwo ich tuu õr dospa. 23 Erze uje otsahmũr uje wate shiyokorãha õr ich tyenɨj tuu õr tuu otoy, heke nos paabo uje otakɨsho lawichɨhɨ lekɨtiyo ochɨraha uje takachɨm õr aho hn õr eyuwo. Deeych yet nehe hn tokosɨm olak nohmɨr nohmɨr uje erzlo kɨmɨjɨ ahakõrlo uje om o kɨmɨjɨ ahakõrlo uje mɨhnũwo. 24 Olak yewo uje olak dechɨ dɨt Tiatira uje ye ahakõrlope uje asa tɨmcharrza tatɨm olak hn ye ahakõrlope erze kuche mɨhnũwo uje otata uje wɨr kuche uje kwestpa ochɨraha uje tãra Satanás per shish ahakõrlo uje titɨm olakni heke ye tɨrok olakpe par tokosɨm olak ɨbiyo yewo. 25 Shish tyenɨj ahakõrlo erze uje yesh ahakõrlo nehech takaãcha nehe. 26 Uje yeẽk shiyokõr shuu ɨtsorz nehech terɨhɨ uhurc ich tyenɨj serz hn tokosɨm ɨre ukurbo par tɨbey wɨr dihipo ich okɨhniya. 27 Wɨchɨ tyenɨj sepyẽr yeẽk uje shiyokõr mĩ̵hnɨk shɨ ɨtso uje shuu kobɨt chishak chĩ̵ra pyerɨt. Tokosɨm ɨre ukurbo shɨ ɨtso uje Papa ɨshɨm yok pukurbo. 28 Tokosɨm ɨre kuchẽrk toy uje shɨ ɨtso porrzeebcha bahluta waa je tokolɨhɨ deeych huta. 29 Ese uje tẽr uje Porrosht Ɨchɨbich tatɨm daabo uje otakɨsho lawichɨhɨ lekɨtiyo ich tyenɨj shiyokõr uje tata.”
1 Atsew ebɨte hutɨta hn asɨm erze Porrosht aabo õr bahlut uje de asa iglesya uje de dɨt Sardis. Atɨm ɨre on: “Wɨchɨ ɨr ahwoso uje Porrosht Ɨchɨbich syete de ɨre hn porrzeebe syete de ɨre toy. Wɨchɨ tata ɨm: Tɨkɨraha uje ahakõrlo. Ebɨtlo uje olak ɨka per shɨ olak ɨtso topo. 2 Olak shɨ olak ɨtso uje amɨlo. Erĩ̵hɨlo uhu olak ukurboshpo. Uhulo ɨkpo ese uje sehe toy. Tokomo erze uje ahakorĩ̵hɨlo Porrosht ɨle ɨkɨch ich ye ompe. 3 Olak eyucha erze uje ẽntloni hn ahmũrlo. Moymlo erze mɨhnũwo uje yesh ahakõrlo hn eeshlopo ahakõrlo uje Porrosht sahmũr. Kɨmɨjɨ ye erĩ̵hɨlo ich tɨkɨrẽt shɨ yok ɨtso echɨkɨt heke ye erahalope waa orta uje takaashpo par tepyẽr olak. 4 Oso sohmɨramo ode olak ehet wahacha dɨt Sardis uje ye oniyokõr mɨhnũwope. Wɨr shɨ ɨtso uje ye õr ɨshuwo waresh heke wɨr tyenɨj õya yok nehe hn õr ɨshuwo ich poro pork ye oniyokõr uje mɨhnũwope. 5 Yeẽk uje iim erze mɨhnũwo ich serz. Wɨchɨ tyenɨj iyãha lasuwo uje poro, hn ye turhũ iichpe uje de asa hutɨta uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Tyenɨj titɨm Papa ɨr iich toy hn erze ɨr anjele. 6 Ese uje tẽr uje Porrosht Ɨchɨbich tatɨm daabo uje otakɨsho lawichɨhɨ lekɨtiyo tyenɨj shiyokõr uje ɨre tata.” 7 Atsew asa hutɨta asɨm erze Porrosht aabo õr bahlut uje de asa iglesya uje de dɨt Filadelfia. Atɨm ɨre on: “Wɨchɨ ɨr ahwoso ese uje yelɨj niyokõr uje mĩ̵hnɨk. Wɨchɨ shɨ tata uje ich ũru, hn shɨ ɨtso uje tõhwa rey David ɨr yabe pork tyenɨj tɨbey israel oso õr hnɨmich nehe. Uje Cristo sɨtsẽr ese pwert uhurrza ich nĩhyok yeẽk pwele shiyeru hn uje shiyeru ich nĩhyok yeẽk pwele sɨtsẽr. Wɨchɨ tata ɨm: 8 Nos tɨkɨraha uje ahakõrlo. Ẽrlo yok. Tokosɨm olak pahwoso par anɨmɨrãhalo shɨ ɨtso uje tɨtsẽr pwert uhurrza hn nĩhyok yeẽk uje pwele shiyeru. Tɨkɨraha uje yẽrɨj olak ukurbosh per shish ahakõrlo uje titɨm olak hn yelɨj atɨlɨlo erze uje ye odɨraha yokpe. 9 Ẽrlo yok. Erze israel oso otata uje ochii ɨre Porrosht aaboho per shɨ oshiyokõr uje Satanás sahmũr. Wɨr shɨ otata lekushiĩ. Ẽrlo yok. Tuu otɨrẽt hn ocha dete hnɨmoho olak ɨkɨch otatɨm olak uje tahmũr olak. 10 Shish olak ewenta erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r olak ɨtso uje titɨm olakni heke shish tɨkɨbey olak uje terɨhɨ ɨshɨrĩt nehe uje kuche mɨhnũwo tĩ̵r ĩ̵rmo lekɨtiyo par chɨbɨte orhõta kɨmɨjɨ õr ɨluu om o kɨmɨjɨ ye ompe. 11 Tyenɨj takaashpo shɨchish. Ye moymlo erze uje ich om uje yesh ahakõrlo par uje nĩhyok yeẽk shuu olak premyo pyerte nehe. 12 Ese uje shish shiyokõr uje titɨm olakɨke ich serz. Tuu wɨchɨ dich shɨ ɨtso uhwɨrbe uje de Dii Porrosht ihyuch ehet. Yelɨj tokolɨhɨ Dii Porrosht ihyuch. Tichew Dii Porrosht ɨr iich tɨbɨte ɨr eeych hn tichew Dii Porrosht ɨr dɨt ɨr iich tɨbɨte ɨr eeych toy. Ese dɨt wɨchɨ Jerusalén ahle uje tãra poõrc uje Dii Porrosht de hn ihnɨmichɨhɨ hnɨmich nehe. Tichew piich uje ahle toy tɨbɨte ɨre eeych. 13 Ese uje tẽr uje Porrosht Ɨchɨbich tatɨm daabo ich tyenɨj shiyokõr uje ɨre tata.” 14 Atsew asa hutɨta hn asɨm erze Porrosht aabo õr bahlut uje de asa iglesya uje de dɨt Laodicea. Atɨm ɨre on: “Wɨchɨ ɨr ahwoso ese uje ich ũru pork shish tata uje ich ũru hn shuu yakaha uje tata. Wɨchɨ shiyokõr poõrc hn shiyokõr hnɨmich hn nos wɨr kuche uje Porrosht tata. Wɨchɨ tata ɨm: 15 Nos tɨkɨraha uje ahakõrlo. Shɨ olak ɨtso kuche uje oso oho kɨmɨjɨ duhlu o kɨmɨjɨ kɨɨs per olak shɨ olak ɨtso awɨt uje otsehnyẽr. Ye olak duhlu hnii olak kɨɨs. Tahmũr uje olak kɨɨs o olak duhlu, 16 per ye olak duhlupe hn ye olak kɨɨspe heke tɨteẽta tuu ɨtso uje tiyuhu olak tuu ãrlo pahwo. 17 Athɨlo uje ich olak ɨhĩ̵r deyo hn nos olak ɨbiyo tokole om hn ye olak nesit latɨk. Ye erahalope uje nĩhyok kuche om uje tĩ̵r olak hn nos oso ochuuna uje olak losuhlaabo hn shɨ olak ɨtso olɨbo hn shɨ ɨtso uje amehelo eeyo. 18 Heke takɨt olak par uje eylo erze oro uje de pahɨr uje tarĩ̵hɨ jwekɨta par tuu ware tokole par uje ye olak koswãha yok heke tuu olak ɨhĩ̵r deyo. Hn eylo olak ɨshuwoho pahɨr uje poro par anãhalo par uje ye apooklo uje oteychɨm olak pork olak ɨluu om, hn eylo olak ɨmɨshiyoho pahɨr par uje ormĩ̵hɨlo olak ɨle hn erahalo uje Porrosht sehe duhu erahalo. 19 Yok tahɨrm erze uje tahmũr õr uje sehe oniyokõr uje ye tahmũrpe hn tepyẽr erze uje tahmũr õr uje oshiyokõr uje ye tahmũrpe heke enaha olak par ahakõrlo uje titɨm olak hn moymlo erze mɨhnũwo uje ahakõrlo. 20 Ẽrlo yok. Yesh tiyehe pwert uhurrza hn tuu. Kɨmɨjɨ yeẽk nunt pahwoso hn dɨtsẽr asa pwert uhurrza ich yok tomsaha ehet hn oyaakɨhɨye ahɨr. 21 Uje yeẽk serz ich tuu sakaha pahɨr shɨ ɨtso uje terzni hn tiyakaha Papa ahɨr. 22 Ese uje tẽr uje Porrosht Ɨchɨbich tatɨm daabo ich tyenɨj shiyokõr uje ɨre tata.”—
1 Uje nos tichew erze huteke hn takachɨm poõrc hn tokomo uje uhurrza sɨtsẽr ɨre. Tukuntpo ese uje ɨr ahwoso shɨ ɨtso uje yeẽk sobɨta trompeta. Tatɨm yok ɨm: —Ohɨr lɨka. Tokowa owa erze kuche uje tyenɨj tokole nehe.— 2 Ɨchii Porrosht Ɨchɨbich hnoy yok seya yok poõrc. Tokomo rey ɨr ɨbɨta dechɨ poõrc hn yeẽk sakaha eeych. 3 Ese uje sakaha debɨta eeych ich hũre wɨhĩ̵rt shɨ ɨtso kojach uje iich otsɨɨ jaspe hn shɨ ɨtso kojach yet uje iich otsɨɨ cornalina. Chekshorrza chɨpeẽsa ɨre. Asa chekshorrza ɨr kolort berte ɨtso kojach uje iich otsɨɨ esmeralda. 4 Ese rey ɨbɨta wɨro tokomo õr ɨbe yer toy bentikwatro, hn erze uje otsakahachɨs wɨr õr bahluwo uje õr ɨbiyo iich otsɨɨ anciano. Õr ɨshuwo ich poro hn oyãha doolo uje oro ɨtso uje reye oyãha. 5 Ese uje sakaha debɨta eeych ich wɨro hũre shɨ ɨtso yuwebo uje chihit hn ich ihyokõrak dich hn nar. Asa ɨbɨta ɨkɨch syete nampyon dechɨ uje hũre. Wɨr sɨteẽta Porrosht Ɨchɨbich uje syete. 6 Asa ɨr ɨbɨta ɨkɨch kucherk de uje shɨ ɨtso lagunta per shɨ ɨtso pejta hn kojach uje iich otsɨɨ cristal. Ese ɨr ɨbɨta wɨro kuche ɨka de kwatro shɨ ɨtso loshɨpo. Ɨr ɨle de lekɨtiyo ɨr eeych. De ɨr ɨkɨch hn de ɨr nẽr. 7 Nohmet de uje ɨtso ɨlpiyo, hn uu yet shɨ ɨtso wõjɨt itokohlt, hn uu yet ɨr ɨle ɨtso hnakɨrbich, hn uu yet shɨ ɨtso agilt uje iyo. 8 Erze loshɨpo uje kwatro, kal nohmɨra ɨr ĩhyo seys, hn ɨr ɨle de lekɨtiyo ɨr eeych. Deeych hn dɨhlak shish otsɨɨ: —Eyok Ɨrhĩch Porrosht uje ukurbo deyo de, wɨchɨ yelɨj niyokõr uje mĩ̵hnɨk, yelɨj niyokõr uje mĩ̵hnɨk, yelɨj niyokõr uje mĩ̵hnɨk. Wɨchɨ ɨchii dekite hn shish de hn shish de nehe.— 9 Erze kuche uje kwatro uje ɨtso loshɨpo uje ɨka wɨr shish shuu Porrosht ich dich uje sakaha debɨta eeych hn onɨna ɨre. Wɨchɨ shish ɨka. 10 Uje erze kwatro shiyokõr shuu ɨtsorz hn erze uje õr bentikwatro uje õr ɨbiyo iich otsɨɨ anciano wɨr ocha dete hnɨmoho ɨr ɨkɨch hn oteeychãha ɨre hn ochɨbɨte doolo ɨr ɨkɨch uje oro hn otsɨɨ: 11 —Õryok Ɨrhĩch Porrosht, ich om uje nos oteeychãha owa hn otatɨm owa uje akɨrbo de pork owa uje nos ahakõr kuche uje de. Wɨr de shɨ pork ahmũr heke ahakõrkite.—
1 Takachɨm hn tokomo Porrosht uje sakaha debɨta eeych ich tukumo uje hutɨta de hmata waãchta waa je ochɨpaãsho. Õr ahwoso de pɨt hn de pɨt yet hn oshuu belt otich chishew asa hutɨta owɨlo syete par oshuu chishye. 2 Tokomo anjel toy uje ɨr ukurbo deyo de. Wɨchɨ chiilehet ich sɨhnew lahwoso ɨm: —¿Yeẽkpo uje ma dich par sehek asa hutɨta hn shuu kãra erze uje oshiyeru ochĩ̵ra?— Wɨchɨ uje anjel tata. 3 Nĩhyok yeẽk uje de poõrc pwele sehek asa hutɨta hnii erze uje ode hnɨmich hnii erze uje ode hnɨmich uut. Nĩhyok uje yeẽk pwele teychɨm. 4 Ich tɨkiyerh pork nĩhyok yeẽk uje ma dich par sɨtsẽr asa hutɨta hnii uje pwele teychɨm, 5 per erze uje õr ɨbiyo iich otsɨɨ anciano yet tatɨm yok ɨm: —Ye eyerh. Hmeychɨm, ese uje ɨr alokot otsɨɨ ɨlpiyot wɨchɨ tãra uu ɨr porokkite Judas lɨshɨ hn tãra uu ɨr porokkite rey David lɨshɨ toy, ese uje ɨr alokot otsɨɨ ɨlpiyot wɨchɨ serz heke pwele sɨtsẽr asa hutɨta hn shuu asa belta otich kãra uje oshiyeru ochĩ̵ra syete.— 6 Tokomo Obejɨt uje de pɨsh Porrosht ɨbɨta ahɨr hn erze uje ɨtso loshɨpo uje kwatro uje ɨka meytii dukuhlehe asa ɨr ɨbɨta hn erze uje õr ɨbiyo otsɨɨ anciano ode pɨt. Ese Obejɨt shɨ iyehe wahacha. Uje takachɨm ɨre ich shɨ ɨtso uje yeẽk shuukite shuu toy par teeychãha Porrosht. Ɨr wãpe syete hn ɨr ɨle syete. Wɨr shɨ sɨteẽta Porrosht Ɨchɨbich uje syete uje Porrosht shuu tĩ̵r ĩ̵rmo lekɨtiyo. 7 Ese Obejɨt hno chishew asa hutɨta waa je de Porrosht hmata waãchta uje sakaha debɨta eeych. 8 Uje chishew asa hutɨtaka hn erze uje ɨtso loshɨpo uje kwatro uje ɨka hn erze anciano uje õr bentikwatro ocha dete hnɨmoho ese Obejɨt ɨkɨch. Nos wɨr õr ɨre õr arpa de hn õr prete de uje oro uje pohɨr ɨsho de ehet uje aat ehmuuj. Erze uje aat ehmuuj shɨ sɨteẽta Porrosht aabo õr ahwoso uje õr orar otsapur ɨre. 9 Wɨr oteeychɨ otseẽt imno uje ahle otsɨɨ: —Owa ich ma dich heke pwele boy asa hutɨta uje ochɨpaãsho hn etsẽr erze belt otich uje oshiyeru ochĩ̵ra shɨ pork oso oshuu owani hn armɨsta noshɨ par eshɨ oso õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr. Erze oso nohmɨramo otãra nos wɨr dihipo õr hnɨmoho lekɨtiyo hn otãra nos owɨlo uje otseẽtɨhɨ ahwoso kɨnãho kɨnãho ĩ̵rmo lekɨtiyo. 10 Owa nos uhu õr weeta nohmɨra hn uhu õr saserdote par eyok Ɨrhĩch Porrosht ɨr ɨbiyo. Tyenɨj uhu nos otɨbey oso ĩ̵rmo lekɨtiyo nehe.— 11 Esee hn tokomo hn tukunt erze anjele õr ahwoso. Wɨr ode erze anciano õr nẽr hn erze uje ɨtso loshɨpo uje kwatro uje chɨpeẽsa ese uje sakaha debɨta eeych. Erze anjele ich okɨhnipa, õr miyone y miyone. 12 Ochiilehet ich otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Ese Obejɨt oso oshuuni par ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨr heke ich om uje ɨr ukurbo de hn ich ɨrhĩch dich hn ich eykdeyo hn ukurbosh par shiyokõr kuche. Ich om uje oshuu ɨr dich hn onarim ɨre hn oteeychãha ɨre.— 13 Esee hn tukunt toy nos wɨr kuche uje Porrosht shiyokõrkite uje de poõrc hn uje de hnɨmich hn uje de hnɨmich uut hn uje de onoot bahluta hn nos wɨr kuche uje de ehet otata otsɨɨ: —Ese uje sakaha debɨta eeych hn ese Obejɨt ich om uje nos oteeychãha õr hn oshuu õr deyo hn onarim õr hn otata uje wɨr õr ukurbo deyo de par uje nos oshiyokõr kuche. Ich om uje shish otata oshuu ɨtsorz.— 14 Erze uje ɨtso loshɨpo uje ɨka uje kwatro otsɨɨ: —Yehe wɨchɨ.— Hn erze anciano uje õr bentikwatro ocha dete hnɨmoho õr ɨkɨch ese uje dechɨ debɨta eeych hn ese Obejɨt hn oteeychãha õr.
1 Esee hn takachɨm hn tokomo ese Obejɨt uje sɨtsẽr asa belta otich webich osht uje syete de uje oshuu chishew asa hutɨta hn tukunt wɨchɨ nohmet erze uje ɨtso loshɨpo uje kwatro uje ɨka chiilehet. Ich ochiilehet lahwoso shɨ ɨtso uje nar. Tata ɨm: —Erẽt.— 2 Uje takachɨm hn tokomo kabehet uje poro. Ese uje iyãha tõhwa pohɨrpɨt par uje tatsɨkĩ̵r. Porrosht ɨshɨm wɨchɨ wolt shɨ ɨtso uje reye oyãha. Hno par uje tatsɨkĩ̵r hn par uje serz. 3 Uje ese Obejɨt sɨtsẽr asa belta otich uje de asa hutɨta iyehe ese webich osht nẽr hn tukunt erze uje ɨtso loshɨpo uje ɨka yetpo ɨm: —Erẽt.— 4 Kabehet yet tokolpo uje wɨhĩ̵rt. Ese uje iyãha wɨchɨ kabehet Porrosht ɨshɨm ɨr ukurbo par uje ye duhu oso õr aho kɨɨsɨhɨyepe heke oshuuye oshuu otoy, hn ɨshɨm ɨre espada berzak. 5 Uje ese Obejɨt sɨtsẽr asa belta otich uje iyehe ese osiyer nẽr hn tukunt ese uje ɨtso loshɨpo yet uje ɨka tata ɨm: —Erẽt.— Takachɨm hn tokomo kabehet uje wɨs. Ese uje iyãha kabehet balansta de ɨr hmata. 6 Erze uje ɨtso loshɨpo uje ɨka uje kwatro õr ehet tukunt ahwoso uje tata ɨm: —Un kilo erint ɨr bahat shɨ ɨtso uje yeẽk chish obiyo deeych nohmɨra hn tre kilo erint kɨnaha uje iich otsɨɨ cebada ɨr bahat shɨ ɨtso uje yeẽk chish obiyo deeych nohmɨra, per ye ahakõr mɨhnɨkĩ̵hɨ erze pohɨr uje iich otsɨɨ olivo uje aseyte tãra hn ye ahakõr mɨhnɨkĩ̵hɨ erze uva uje wino tãra.— 7 Uje ese Obejɨt sɨtsẽr asa belt otich uje iyehe ese tre nẽr hn tukunt ese uje ɨtso loshɨpɨt yet uje kwatro uje ɨka tata ɨm: —Erẽt.— 8 Takachɨm hn tokomo kabehet uje kahɨr. Ese uje iyãha ɨr iich otsɨɨ topɨk, hn ese uje iyehe nẽr wɨchɨ uje topo õr ɨchɨbiyo de. Porrosht ɨshɨm wɨchɨ ukurbo uje iich otsɨɨ topɨk par uje shuu oso shuu otoy per tyenɨj sehek oso shuu õr wee kwatro hn shɨ pwele shuu ese weeta nohmata shuu õr chĩ̵ra õr espada hn shuu sewɨt sẽhi õr nehech otoy hn shuu õr permo nehech otoy hn shuu loshɨpo uje de ĩ̵rmo shuu õr shuu otoy. 9 Uje ese Obejɨt sɨtsẽr asa belt otich uje iyehe ese kwatro nẽr hn tokomo topo õr ɨchɨbiyo uje odechɨ altar uut. Oso oshuu õr oshuu otoy shɨ pork otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso hn pork otatɨm õr uje shɨ ye olotiis Cristo heke omasaha par Porrosht aabo. 10 Erze õr ɨchɨbiyo okeytkẽr Porrosht ich otsɨhnew lahwoso otsɨɨ: —Ɨrhĩche, owa ich ma dich je nos wɨr kuche uje ahakõr. Yelɨj ahakõr uje mɨhnũwo hn shish ata uje ich ũru. ¿Latɨk nehe hn eychɨm erze ĩ̵rmo oso uje oshuu õryok oshuu oyɨtɨ hn eyuhu õryok bahat?— 11 Esee hn ɨshɨm õr ɨshuwo uje ich poro hn tatɨm õr ɨm: —Hap anemlo pɨkaap nehech oso oshuu Porrosht aabo yewo oshuu otoy uje oshiyokõr ɨr ɨbiyo.— Porrosht tatɨm õr ɨm: —Wɨr olak deshɨbo uje oso tyenɨj oshuu õr oshuu otoy shɨ ɨtso uje oshiyokorĩ̵hɨ olak.— 12 Esee hn takachɨm ese Obejɨt uje sɨtsẽr asa belta otich uje iyehe ese sinko nẽr. Takachɨm hn tokomo hnɨmich uje telerrzpa. Ese deeych ich ye dihitpe, shɨ wɨs ɨtso õr ɨshuwo uje wɨso, hn ese shekurko ich wɨhĩ̵rtpa shɨ ɨtso dɨkɨrmɨsta. 13 Porrzeebe tãra poõrc kayɨhɨ hnɨmich. Wɨr shɨ ɨtso pohɨr ee uje myent tɨbichu hn chishɨt hn shuu ɨr ee kay. 14 Ese poõrc ich shɨ ɨtso hute uje ochɨpaãsho nehech nĩhyok poõrc. Nos wɨr kojano sɨhnok laleryo, hn erze hnɨmo uje awɨt chɨpeẽsa nos sɨhnok laleryo toy. 15 Nos wɨr reye uje ode nãhu ĩ̵rmo lekɨtiyo otsakɨs ɨrehe erze kojano ɨle. Erze uje õr wɨmshɨro õya õr hn erze ohyerptoso õr bahluwo õya õr toy hn nos wɨr ɨhĩ̵r deyo õya õr toy hn erze uje õr ukurbo deyo hn uje õr yɨlo hn erze uje ye õr yɨlope õya õr toy. 16 Otatɨm erze kojano par kayɨhɨ õr pork sehe oduhu lajuwe õr ɨre par uje sakɨs õr ɨre pork otola otĩ̵r Porrosht ɨle ɨkɨch uje sakaha debɨta eeych hn ese Obejɨt pork Porrosht hn ese Obejɨt wɨr ich ochowãha pɨsh õr. 17 Ich terɨhɨ ɨshɨrĩt uje Porrosht sepyẽr õr hn nĩhyok yeẽk pwele ewenta.
1 Esee hn takachɨm hn tokomo anjele uje õr kwatro uje oyehe myentɨ wãrno uje kwatro par uje otsontew erze myentɨ par uje ye tɨbichu ele hnɨmich hnii uje tɨbichu onoota bahluta hnii uje tɨbichu pohɨr. 2 Tokomo anjel yet uje tãra deeych warĩch. Wɨchɨ tõhwa Porrosht seylta. Porrosht wɨchɨ ɨka. Ese anjel tɨbich ich sɨhnew tatɨm erze anjele yewo uje õr kwatro uje Porrosht ɨshɨm õr ukurbo par oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ nãhu ĩ̵rmo hn onoota bahluta. 3 Tatɨm õr ɨm: —Ye ahakõrlo mɨhnɨkĩ̵hɨ ele hnɨmich hnii onoota bahluta hnii erze pohɨr nehech oyɨbɨte Porrosht ɨr seylta õr une erze Porrosht aabo pork wɨr ɨr ɨbiyo.— 4 Tukunt uje ochɨbɨte wɨr õr yar erze uje õr syento kwarenta y kwatro mil oso uje õr israel oso. 5 Erze uje otãra ɨr porokkite Judá wɨr õr dose mil. Erze uje otãra ɨr porokkite Rubén wɨr õr dose mil. Erze uje otãra ɨr porokkite Gad wɨr õr dose mil. 6 Erze uje otãra ɨr porokkite Aser wɨr õr dose mil. Erze uje otãra ɨr porokkite Neftalí wɨr õr dose mil. Erze uje otãra ɨr porokkite Manasés wɨr õr dose mil. 7 Erze uje otãra ɨr porokkite Simeón wɨr õr dose mil. Erze uje otãra ɨr porokkite Leví wɨr õr dose mil. Erze uje otãra ɨr porokkite Isacar wɨr õr dose mil. 8 Erze uje otãra ɨr porokkite Zabulón wɨr õr dose mil. Erze uje otãra ɨr porokkite José wɨr õr dose mil. Erze uje otãra ɨr porokkite Benjamín wɨr õr dose mil. 9 Esee hn takachɨm hn tokomo oso ich okɨhnipa. Nĩhyok uje yeẽk pwele tɨskẽr õr. Nos otãra uu dihipo õr hnɨmoho lekɨtiyo hn otãra erze owɨlo uje otseẽt ahwoso kɨnãho kɨnãho ĩ̵rmo lekɨtiyo. Wɨr oyehetɨhɨ Porrosht ɨle ɨkɨch hn ese Obejɨt. Wɨr oyãha lasuwo poro hn nos otõhwa hĩ̵r ĩhyo. 10 Nos wɨr õr ɨre otɨbich ich otsɨhnew otsɨɨ: —Porrosht uje sakaha debɨta eeych hn ese Obejɨt wɨr uje otsõsɨr õryok hn oshɨm õryok ese ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre.— 11 Nos wɨr anjele oyehe ochɨpeẽsa Porrosht uje sakaha debɨta eeych hn erze anciano hn erze uje ɨtso loshɨpo uje ɨka hn erze anjele ocha dete hnɨmo nehech õr une terɨhɨ hnɨmich hn oteeychãha Porrosht 12 otsɨɨ: —Yehe wɨchɨ, sehe oyuhu nos oso shish oteeychãha Porrosht hn onarim ɨre. Wɨchɨ ich eykdeyo hn nos tyenɨj onɨna ɨre hn oduhu ɨre dich. Wɨchɨ ich ukurbo deyo de hn ukurbo de par shiyokõr kuche. Sehe oyuhu nos shish otata oduhu ɨlorz. Ich oyahmũr uje ɨtsorz.— Wɨr uje anjele otata. 13 Esee hn erze anciano õr yet tatɨm yok ɨm: —¿Yeniipo erze uje oyãha lasuwo poro hn otãra ɨraãpo?— 14 Titɨm ɨre too: —Ɨrhĩche, owa eraha.— Ese anciano tatɨm yok ɨm: —Wɨr uje otokolɨhɨ erze mɨhnũwo pisho uje tĩ̵r nãhu ĩ̵rmo. Wɨr uje ye olotiis ese Obejɨt heke ich õr ɨshuwo poro pork wɨchɨ ɨr armɨsta ɨshɨ õr hnɨtewkite hn churhũ õr aho. 15 Heke ode Porrosht ɨle ɨkɨch uje sakaha debɨta eeych. Deeych hn dɨhlak shish oshiyokõr Porrosht ɨbiyoho templo ehet. Porrosht uje sakaha debɨta eeych wɨchɨ uje shuu odebuhu dahɨr. 16 Ich ye sewɨt nẽhi õrpe hn ye õr iilo nẽhi õrpe hn ye deeych tew õrpe hn ye onuunape uje duhlu 17 pork ese Obejɨt uje de Porrosht ɨbɨta ɨkɨch wɨchɨ uje tɨbey õr shɨ ɨtso uje tɨbey obejɨ. Wɨchɨ tyenɨj hnoy õr seya õr awɨt par uje oho. Ese awɨt wɨchɨ uje ɨshɨm õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre hn Porrosht nos churhũ õr ɨlote shuu kako.— Wɨr uje ese anciano tatɨm yok.
1 Uje ese Obejɨt sɨtsẽr asa belta otich uje iyehe ese seys nẽr hn oshuu ĩ̵rmo etich wahacha poõrc nehech terɨhɨ media ora. 2 Uje iyuwe media ora hn tokomo anjele uje õr syete oyehetɨhɨ Porrosht ɨle ɨkɨch. Otõhwa trompetɨ syete hn oshɨm erze anjele trompeta kal õr nohmɨr nohmɨr. 3 Esee hn tokomo anjel yet taãcha hn iyehetɨhɨ ese altar ɨkɨch. Tõhwa kucherk uje ɨtso kobɨt par otserũhu kuche ehet uje aat ehmuuj. Ese kobɨt pur oro. Nos wɨr erze Porrosht aabo õr ahwoso uje õr orar otsapur Porrosht de wahacha ese altar eeych uje oro uje de Porrosht ɨkɨch. Yeẽk ɨshɨm ese anjel erze kuche uje aat ehmuuj ich kɨhniya hn shuu ĩya erze Porrosht aabo õr ahwoso uje de altar eeych par uje sẽru. 4 Ese anjel sẽru ese uje aat ehmuuj hn ɨr iibich tĩ̵r poõrc Porrosht ɨle ɨkɨch hn erze Porrosht aabo õr ahwoso uje õr orar otsapur ɨre ĩya ese iibich. 5 Ese anjel chishew pichure uje dechɨ altar eeych hn chɨmchaha ese kobɨt ehet uje oro nehech yeno hn tãra chɨbɨte ele hnɨmich. Ɨchii nar, ihyokõrak dich hn õr ahwoso tãra hn ich hũre ɨtso yuwebo hn hnɨmich telerrza. 6 Esee hn erze anjele uje õr syete ochɨmɨt ɨre par otsobɨta erze trompetɨ. 7 Ese anjel webich osht sobɨta ɨr trompeta hn kojano tãra poõrc kayɨhɨ hnɨmich. Jwekɨta ĩya hn dɨkɨrmɨsta ĩya toy. Kɨmɨjɨ hnɨmo po tre chɨhɨ ich wɨchɨ sẽru nohmet hn kɨmɨjɨ pohɨr chɨhɨ wee tre ich sẽru weeta nohmata hn nos sẽru erze ɨhnemyo uje berte. 8 Esee hn anjel yet uje iyehe ese webich osht nẽr sobɨta ɨr trompeta. Otãra kuchẽrk shɨ ɨtso kojach uje dich uje duhlu hn ɨr yokacha data. Ochɨbɨte onoota bahluta ehet. 9 Kɨmɨjɨ onoota bahluta po tre ich shuu pɨt nohmet chisãha ɨre dɨkɨrmɨsta hn nos wɨr kuche uje de onoota bahluta kɨmɨjɨ wee tre ich shuu weeta nohmata toy. Kɨmɨjɨ nos wɨr pohɨr uje chɨkãha onoota bahluta wee tre ich sɨhna asa weeta nohmata. 10 Esee hn ese anjel yet uje iyehe erze osiyer nẽr sobɨta ɨr trompeta hn porrzeebcha bahluta tãra poõrc kayɨhɨ hnɨmich. Wate ɨtso jwekɨta waa je ich data. Kɨmɨjɨ nos wɨr onoo hn nos owɨlo uje awɨt tãra hnɨmich uut wee tre chɨhɨ ich kayɨhɨ asa weeta nohmata eeych. 11 Asa porrzeebcha ɨr iich otsɨɨ chiyok pork ich pur menent. Wate shuu ese awɨt chiyok heke shuu oso shuu otoy ich okɨhniya pork ich shuu chiyokpa hn pur menent. 12 Esee hn ese anjel yet uje iyehe ese tre nẽr sobɨta ɨr trompeta. Kuchẽrk sentii deeych par uje ye dihitpe nehech kwatro ora, hn shekurko ɨtspo ye dihitpe nehech kwatro ora, hn erze porrzeebe ɨtspo ye dihitpe nehech kwatro ora. Uje deeych ich ese deeych ye dihitpe nehech kwatro ora hn uje dɨhlak shekurko hn porrzeebe ye dihitpe nehech kwatro ora. 13 Esee hn takachɨm. Tukunt agilt uje shɨ iyohochɨs poõrc pehet hn tɨbich ich sɨhnew ɨm: —Ich yarhak par oso, ich yarhak par oso, ich yarhak par erze oso uje ode hnɨmich nehe uje erze anjele õr tre otsobɨta erze ɨr trompetɨ. Ochɨmɨt ɨre par otsobɨta.—
1 Esee hn anjel yet uje iyehe erze kwatro nẽr sobɨta ɨr trompeta hn tokomo porrzeebcha tãra poõrc kayɨhɨ hnɨmich. Asa porrzeebcha wɨchɨ anjel uje Porrosht ɨshɨm asa yabe par uje sɨtsẽr ese jotsɨt ebich uje ye uhurtɨkɨsh. 2 Uje sɨtsẽr ese jotsɨt ebich hn iibich tokole shɨ ɨtso kipuut dich uje iibich tokole. Ese kiibich sentii deeych hn chũr lekɨtiyo. 3 Eru tãra ese kiibich hn chũr lekɨtiyoho hnɨmich. Porrosht ɨshɨm par uje chichew oso shɨ ɨtso shekshor. 4 Porrosht sahɨrm erze eru par uje ye tew ɨhnemyo hn pohɨr ĩhyo hn kuche yewo uje berte. Shɨ ɨshɨm par uje ches erze oso uje ye Porrosht seylta chɨhɨ õr unepe. 5 Ye dosɨm erze erupe par uje shuu oso shuu otoy, shɨ shuu õr dospa shɨ ɨtso uje shekshor ches õr. Sinko mese uje wɨr tyenɨj ches õr 6 heke erze oso ich sehe otoy per ye otope. 7 Erze eru shɨ ɨtso kabyuhwo uje onɨshii par otatskĩ̵r hn kuche de ɨr hu eeyo shɨ ɨtso õr wolo uje reye oyãha uje oro. Ɨr ɨle shɨ ɨtso oso 8 hn ɨr akĩ̵rt shɨ ɨtso tɨmcher õr akĩ̵rt hn ɨr potẽre shɨ ɨtso ɨlpiyo. 9 Hn ɨr yũhurrza etan shɨ ɨtso pyero hn ɨr ĩhyo ich ihyokõrak dich shɨ ɨtso kabyuhwo uje churz jarleshɨ hn uushɨ par uje tatsɨkĩ̵r. 10 Erze eru ɨr kole shɨ ɨtso shekshor hn wasosh. Ɨr woso de ɨr kole par uje chichew oso hn shuu õr doso nehech terɨhɨ sinko mese. 11 Erze eru ɨr bahlut wɨchɨ anjel uje tɨbey ese jotsɨt uje ye uhurtɨkɨsh. Ese anjel ɨr iich otsɨɨ Abadón. Abadón wɨchɨ hebreo õr ahwos hn ɨr iich yet otsɨɨ Apolión uje griego õr ahwos. 12 Ich yuwɨrke ese dosĩ̵ryo webich osht uje ese agilt tata per yehe osiyer de. 13 Esee hn anjel uje iyehe ese sinko nẽr sobɨta ɨr trompeta ɨchii tukunt õr ahwoso uje tãra ese altar uje oro uje ɨr wãpe kwatro. Ese altar dechɨ Porrosht ɨle ɨkɨch. 14 Erze õr ahwoso uje tãra ese altar tatɨm ese anjel uje iyehe ese sinko õr nẽr uje ɨr trompeta de, erze õr ahwoso tatɨm ɨre ɨm: —Eyuhu erze anjele yewo uje õr kwatro uje ode asa onoota data waa je iich otsɨɨ Eufrates.— 15 Esee hn ochiyuhu erze anjele õr kwatro. Wɨr shɨ odechɨ oyeem orta, deeych, shekurko hn ãyt uje Porrosht chɨbɨtkite par oshuu oso oshuu otoy. Kɨmɨjɨ oso õr wee chɨhɨ tre ich wɨr oshuu õr weeta nohmata. 16 Esee hn tukunt uje otata erze ohyerptoso uje oyãha kabyuhwo õr dos syento miyones. 17 Porrosht chowa yok erze kabyuhwo hn erze uje oyãha. Kuche sentii õr ɨrojõr uje ɨr kolor shɨ ɨtso jwekɨta hn ɨr kolor asul ɨtso ese kojach uje iich otsɨɨ jacinto hn ɨr kolor kahɨr ɨtso asufre. Erze kabyuhwo ɨr hu shɨ ɨtso ɨlpiyo. Jwekɨ tokolɨhɨ erze kabyuhwo ɨr ahwo hn kiibo hn asufre. 18 Erze jwekɨ hn erze kiibo hn asufre uje tokolɨhɨ erze kabyuhwo ahwo wɨr uje shuu erze oso shuu otoy õr weeta nohmata hn iimɨhɨ wee otiyer. 19 Erze kabyuhwo ɨr ukurbo tãra ahwo hn tãra kole. Ɨr kole shɨ ɨtso echĩ̵re hn ɨr hu de ɨr kole toy hn shuu oso chĩ̵ra ɨr kole shuu doso. 20 Erze oso yewo uje ye erze ohyerptoso oduhu õrpe oduhu otoy ye onoympe erze kuche mɨhnũwo uje õr ɨre oshiyokõr, hn ye onoympe uje oteeychãha erze demonyo, hn ye onoympe uje oteeychãha kojano po uje oshiyokõr ochĩ̵ra oro, plata, bronse, kojano hn tabla. Erze kojano po ye nomo latɨk, hn ye nuunt latɨk, hn ye dɨrkpe. 21 Erze oso ye onoympe uje oshuuye oshuu otoy, hn ye onoympe uje ochii ɨr merikoho hn ochii ɨr konsahoho, hn ye onoympe uje oshiyokõr erze kuche mɨhnũwo uje tɨmcher hn hnakɨrbo oshiyokorĩ̵hɨye uje ye onõyhi pɨshye ahɨrpe, hn ye onoympe uje otohɨr.
1 Esee hn tokomo anjel yet uje ukurbo deyo de uje tãra poõrc yesh dal hnɨmich. Ukuhurrza chɨpeẽsa ɨre hn shekshorrza de ɨr huta eeych. Ɨr ɨle ich hũre shɨ ɨtso deeych uje chihit hn ɨr hnɨte ich shɨ ɨtso uhwurbe per shɨ yokacha data. 2 Ɨr hmata hutɨta de ochɨpaãsho arpich ijaap. Asa hutɨta ich ye odihyerupe. Shɨ ɨsãha. Uje ihnɨmich ich chɨbɨte derza waãchta onoota bahluta hn ɨr hnɨtɨta waachjãrrza chɨbɨte hnɨmich. 3 Tɨbich sɨhnew shɨ ɨtso ɨlpiyo uje yerh. Uje tɨbich ɨtsorz ich nar nehech syete bese. 4 Ich sehe tichew uje tukunt uje tata per ahwoso tãra poõrc tatɨm yok ɨm: —Ye atha erze uje nar syete tataka hn ye atsew ebɨte hutɨta.— 5 Ese anjel uje tokomo uje iyehetɨhɨ wahachaka onoota bahluta eeych hn hnɨmich eeych wɨchɨ seem nahmɨta waãchta. 6 Hn ese anjel tata Porrosht iich uje yelɨj nɨhna ɨre par uje shuu ɨmeheeych uje ɨr ahwoso uje tyenɨj tata ich ũru. Porrosht wɨchɨ uje shiyokõr poõrzkite hn nos wɨr kuche uje de ehet hn shiyokõr hnɨmich hn nos wɨr kuche uje de ehet hn shiyokõr onoota bahluta hn nos wɨr kuche uje de ehet. Ese anjel tata ɨm: —Porrosht ye seem osope. 7 Uje ese anjel yet uje iyehe erze anjele yewo õr nẽr uje õr seys, uje wɨchɨ sobɨta ɨr trompeta ich tyenɨj yakaha uje Porrosht tatɨm uu debiyo profeta poruwo wɨshkite.— 8 Esee hn erze õr ahwoso uje tukuntɨke uje tãra poõrc tatɨm yokpo ɨm: —Bey asa hutɨta uje de ese anjel ɨr hmata uje ɨr hnɨtɨta de onoota bahluta eeych hn ɨr hnɨtɨta yata de hnɨmich eeych. Asa hutɨta ich ɨsãha.— 9 Takaha hn tapur ese anjel too: —Asɨm yok asa hutɨta ijaabta.— Ɨshɨm yok hn tatɨm yok ɨm: —Boy hn ew. Uje ew ich tete shɨ ɨtso reyne per owa ehet tyenɨj chiyokpa.— 10 Uje tishew asa hutɨta ijaabta waa je de anjel hmata hn taw ich tete ɨtso reyne per shuu pehet ich chiyokpa. 11 Tatɨm yok ɨm: —Nos tyenɨj atɨmpo wɨr oso uje tyenɨj tĩ̵r õr nehe. Tyenɨj atɨmpo wɨr dihipo kɨnãho hn erze uje otseẽt ahwoso kɨnãho kɨnãho ĩ̵rmo lekɨtiyo hn tyenɨj atɨmpo nos wɨr õr bahluwo.—
1 Esee hn ɨshɨm yok phich uje shɨ ɨtso õr ɨtɨlta hn tatɨm yok ɨm: —Eteẽta Porrosht ɨr templo hn eteẽta ese altar hn eskẽr erze uje odechɨ uje oteeychãha Porrosht 2 per ye eteẽta ese patikɨt uje chɨpeẽsa templo pork Porrosht ɨshɨm ese patikɨt erze dihipo kɨnãho. Wɨr tyenɨj odechɨ ese dɨt nehech shekurko kwarentidos hn oshiyokõr mɨhnuwõho wahacha. Wɨchɨ dɨt uje Porrosht chiihlakite.— 3 Porrosht ɨm: —Tuu pɨbiyo õr osiyer otatɨm erze oso õr pahwoso par laalo mil dos syento sesenta. Wɨr õr ɨshuwo uje oyãha shɨ ɨtso ponchuko.— 4 Erze Porrosht ɨbiyo uje õr osiyer shɨ õr ɨtso erze pohɨr olivo uje otiyer hn shɨ õr ɨtso nampyon uje osiyer uje dechɨ eyok Ɨrhĩch ɨkɨch. Wɨchɨ uu ĩ̵rmo oso õr bahlut pisht. 5 Uje yeẽk sehe niyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ erze profeta ich jwekɨta tãra erze profeta õr ahwo hn otsẽru wɨchɨ oshuu duhlu. Uje yeẽk sehe niyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ õr ich tyenɨj toy ɨtsorz. 6 Erze Porrosht ɨbiyo uje õr osiyer õr ukurbo de par uje ye oduhu ɨbɨkpe par nos wɨr daalo uje otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso. Õr ukurbo depo par ochisãha awɨt dɨkɨrmɨsta. Õr ukurbo depo par oshuu erze kuche mɨhnũwo kɨnãho kɨnãho tĩ̵r nãhu ĩ̵rmo shɨ uje otsahmũr oshiyokõr. 7 Uje erze profeta ochɨmɨt otsanɨmɨrãha Porrosht ahwoso hn ese uje ɨtso loshɨpɨt uje tokolɨhɨ jotsɨt uje ye uhurtɨkɨsh hõr erze profeta oteye hn wɨchɨ serz õr shuu õr shuu otoy. 8 Iim orĩ̵hɨchɨs dehet uje de dɨt ehet. Ese dɨt ich dich. Otsɨteẽta ese dɨt oso õr ɨluu shɨ ɨtso Sodoma hn Egipto oso õr ɨluu. Ese dɨt wɨchɨ Jerusalén. Wɨchɨ owich uje ochowɨshɨhɨ erze profeta õr Ɨrhĩchkite ochɨbɨte krus eeych. 9 Nos wɨr dihipo uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo hn erze uje otseẽt lahwoso kɨnãho kɨnãho shish oteychɨm erze topo uje õr osiyer nehech terɨhɨ daalo tre hn pehet iya. Ye odosɨm õrpe par uje ochihitsɨm õr. 10 Nos wɨr oso uje odebuhu ĩ̵rmo lekɨtiyo ich õr aylpa uje erze profeta otoy. Wɨr ich õr aylpa nehech oshɨmɨhɨye kuche pork erze profeta uje õr osiyer shish oshiyokos õr. 11 Per uje terɨhɨ daalo tre hn pehet ĩya Porrosht shuu õr ɨkpo hn oyehet. Nos wɨr uje oteychɨm õr uje õr ɨkpo hn oyehet ich otolpa sehek õr ebe. 12 Ochunt ahwoso uje tãra poõrc ich sɨhnew tatɨm erze profeta ɨm: —Ohɨr lɨklo.— Erze uje otsɨtak õr oteychɨm õr uje odohɨr otĩ̵r poõrc hn omasaha ukuhurrza ehet. 13 Ɨchii hnɨmich telerrzpa. Kɨmɨjɨ ese dɨt chɨhɨ po dye ich sohmet kay uje hnɨmich telerrza. Shuu oso otoy õr syete mil, hn erze oso yewo uje ye otope ich otolpa heke oshuu Porrosht ich dich uje de poõrc. 14 Yuwɨrke erze dosĩ̵ryo uje iyehe ese webich osht nẽr uje agilt tata hn erze kuche mɨhnũwo yewo iyehe erze yewo nẽr shɨchish. 15 Esee hn anjel yet uje iyehe erze seys õr nẽr sobɨta ɨr trompeta, hn ochunt ahwoso wahacha poõrc ich sɨhnew tata ɨm: —Erze õr bahluwo uje otɨbey ĩ̵rmo lekɨtiyo wɨr tyenɨj otokole hn eyok Ɨrhĩch hn ɨr Ijɨt Cristo omasaha õr owich par õr bahluwoho nãhu ĩ̵rmo. Porrosht tyenɨj shish tɨbey oso nehe.— 16 Erze uje õr bentikwatro uje õr ɨbiyo iich otsɨɨ anciano wɨr otsakaha debe Porrosht ɨle ɨkɨch. Ochiyuwa dele hnɨmich nehech õr une terɨhɨ hnɨmich hn oteeychãha Porrosht. 17 Otata otsɨɨ: —Ɨrhĩche Porrosht, akɨrbo deyo de. Oyɨnshɨp owa. Shish owa dekite nehech ele ahle shish owa de, hn oyɨnshɨp owa uje amsaha par abey oso ẽra akɨrbo. 18 Erze dihipo kɨnãho ich otsɨtak pɨshɨ owa per ele ahle ich etak õr. Terɨhɨ ɨshɨrĩt par epiyer erze topo hn asɨm premyo erze ebiyo profeta poruwo wɨshɨ hn erze aabo yewo hn erze uje otola owa. Erze premyo de par nos wɨr õr ɨre kɨmɨjɨ õr ijaabo o kɨmɨjɨ õr deyo. Terɨhɨ ɨshɨrĩt par ehna erze oso uje oshiyokõr mɨhnɨkĩ̵hɨ nãhu ĩ̵rmo.— 19 Esee hn otsɨtsẽr asa Porrosht ɨr templo waa je de poõrc. Asa templo ehet omo kejunt uje Porrosht ahwoso de ehet hn omo hnɨmich toy uje hũre ɨtso yuwebo, hn ihyokõrak dich, hn nar, hn hnɨmich telerrza, hn yuwebo kojano kayɨhɨ hnɨmich uje ich deyo.
1 Esee hn tokomo yarta data uje de poõrc. Tokomo tɨmcharrza. Ɨr ɨshuwo shɨ ɨtso deeych uje chihit hn iyehe shekurko eeych. Iyãha doolt uje porrzeebe de dose. Ɨr wolt shɨ ɨtso uje reye oyãha. 2 Asa tɨmcharrza hmɨker. Wate tɨbich pork chuuna uje ɨr ijɨt tabɨta hn doso par shũrha. 3 Tokomo kuchɨt yet wahacha poõrc ɨtso loshɨpɨt uje ich dich hn wɨhĩ̵rt. Ɨr hu syete hn ɨr wãpe dye hn ɨr wolo syete. Nohmɨr nohmɨr de kal hu eeyo. Ɨr wolo ɨtso uje reye oyãha. 4 Kɨmɨjɨ porrzeebe wee chɨhɨ tre ich ese uje ɨtso loshɨpɨt chĩ̵ra ɨr kolta shuu weeta nohmata kayɨhɨ hnɨmich. Wɨchɨ de asa tɨmcharrza ɨkɨch waa je sehe ɨr ijɨt shũrha pork uje ɨr ijɨt shũrha ich sehe tew. 5 Asa tɨmcharrza ɨr ijɨt shũrha ɨteẽtak. Yeẽk hnoy shɨchish ese ɨr ijɨt seya Porrosht hn ɨr ɨbɨta. Wɨchɨ uje tyenɨj nos tɨbey nãhu ĩ̵rmo oso nehe hn tyenɨj sepyẽr õr chĩ̵ra õr pyerɨt uje shɨ ɨtso pohɨrkɨta. 6 Asa tɨmcharrza hno yuhwo tĩ̵r wahacha owich uje ɨsa uje Porrosht nɨshii par ɨre. Wɨchɨ tyenɨj ɨshɨm ɨr poso par erze daalo mil dos syentos sesenta. 7 Esee hn ɨchii oteyehe wahacha poõrc. Miguel hõr ɨr anjele hn ese uje ɨtso loshɨpɨt hõr ɨr anjele oteye, 8 per ye õr pwele oderz Miguelpe, heke ich nĩhyok õr owich wahacha poõrc 9 hn otãra ese uje ɨtso loshɨpɨt. Wɨchɨ uu echeẽt uje ɨchii dekite uje iiyo yewo otsɨɨ dyablo hn Satanás. Wɨchɨ uje nos sehnyẽr erze oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo. Otãra ɨre ochɨbɨte hnɨmich hn otãra erze ɨr anjele ochɨbɨte õr hnɨmich toy õya Satanás. 10 Esee hn tukunt õr ahwoso wahacha poõrc ich sɨhnew tata ɨm: —Ele ahle ich terɨhɨ uje Porrosht serz chĩ̵ra lakɨrbo hn eyok Deych Porrosht tɨbey eyok. Ele ahle hn Cristo ɨr ukurbo de pork otãra Satanás uje deeych hn dɨhlak shish denunsya eyok leshɨbo wahacha Porrosht ɨle ɨkɨch. Wɨchɨ otãra ochɨbɨte hnɨmich. 11 Porrosht aabo otserz Satanás shɨ pork ese Obejɨt ɨr armɨsta ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite hn pork otatɨm erze uje ye õr Porrosht aabope uje wɨchɨ shiyokõr par õr ɨre. Ye otolpe par otoy pork ye olotiis Cristope.— 12 Esee hn shish õr ahwoso tãra poõrc tata ɨm: —Olak tyenɨj olak ayla uje olak de poõrc hn olak uje ebuhulo poõrc, per ich yarhakpa par olak uje olak de hnɨmich hn ode onoota bahluta pork dyablo ihnɨmich hn tĩ̵r olak. Ich ches pɨsh delo pork chɨraha uje ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt par tĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe.— 13 Ese uje ɨtso loshɨpɨt chuuna uje otãra ochɨbɨte hnɨmich heke hno chukwi asa tɨmcharrza waa je ɨr ijɨt shurhãni ɨteẽtak. 14 Porrosht shiyokõr shɨ ɨtso uje ɨshɨm asa tɨmcharrza agilt ĩhyo uje ich dich par uje yuhwo hno tĩ̵r ese owich uje ɨsa par ese uje ɨtso echeẽt ye dishew ɨrpe. Porrosht tyenɨj ɨshɨm wate ɨr poso par tre ãyo hn pehet ĩya. 15 Ese uje ɨtso echeẽt shuu awɨt tokolɨhɨ lahwo ɨtso onoota pork sehe duhu lajuwe asa tɨmcharrza. 16 Per hnɨmich takashɨm asa tɨmcharrza. Iin ese awɨt uje ese uje ɨtso loshɨpɨt shuu tokolɨhɨ lahwo shɨ ɨtso uje sehek lahwo hn iin. 17 Heke wɨchɨ ich sɨtak pɨshɨ wate tɨmcharrza hn hno satsĩ̵r erze uje otãra wate. Wɨr uje oshiyokõr uje Porrosht ahwoso tata hn otatɨm yewo uje ye olotiis Jesuspe. Ese uje ɨtso loshɨpɨt hno iyehetɨhɨ wahacha hnɨmich ukult uje de onoot bahlut wɨrc.
1 Esee hn tokomo loshɨpɨt uje tokolɨhɨ onoota bahluta. Ɨr hu syete hn ɨr wãpe dye. Kal ɨr wãpe ich wolo de shɨ ɨtso uje reye oyãha hn kal ɨr hu iich de uje Porrosht sɨtak. 2 Ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ onoota bahluta uje tokomoko wɨchɨ shɨ ɨtso ɨlpiyo. Ɨr hnɨte deyo ɨtso ese loshɨpɨt uje iich otsɨɨ hoso hn ɨr ahwo shɨ ɨtso ɨlpiyo. Ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ poõrc wɨchɨ Satanás. Ɨshɨm ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ awɨt ɨr ukurbo hn shuu ɨre dich par uje tɨbey oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo. 3 Ese loshɨpɨt yet uje tokolɨhɨ awɨt ɨr obich de huta yata uje tyenɨj shuu toy per ɨr obich owich ompo, heke nos wɨr oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo ochishlabe hn õya ɨre. 4 Oteeychãha Satanás pork ɨshɨm lakɨrbo ese loshɨpɨt hn oteeychãha ese loshɨpɨt toy. Otata otsɨɨ: —Nihyok yeẽk uje ma dich ɨtso ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ awɨt hn nĩhyok yeẽk uje tatsɨkĩ̵r ɨre hn serz.— 5 Porrosht ye nontew ese loshɨpɨtpe uje tokolɨhɨ awɨt uje ɨre shɨ narim ɨre hn chiyuhu lahwoso mɨhnũwo hn ye nontew ɨrpe uje masaha par tɨbey oso nehech shekurko kwarenta y dos 6 heke wɨchɨ chiinehnɨm Porrosht hn chiinehnɨm Porrosht ɨr iich hn chiinehnɨm Porrosht ɨr owich, hn chiinehnɨm erze uje ode poõrc. 7 Porrosht ye nontew ese loshɨpɨtpe uje tatsɨkĩ̵r Porrosht aabo nehech serz õr. Ye nontew ɨrpe uje tɨbey dihipo uje ode hnɨmo lekɨtiyo hn par tɨbey erze uje otseẽt ahwoso kɨnãho kɨnãho ĩ̵rmo lekɨtiyo. 8 Nos wɨr uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo oteeychãha ɨre. Nos wɨr õr ɨre õr iiyo nihyokĩ̵hɨ asa hutɨta waa je wɨr õr iiyo de uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Ochichew õr iiyo uje ehn yahpaa ĩ̵rmo chɨhɨkite. Ese Obejɨt uje oshuu par tooho osokite wɨchɨ ɨr huto. 9 Kɨmɨjɨ yeẽk nahmũr uje sehe tẽr ich tyenɨj tẽr uje titɨm olak. 10 Erze uje Porrosht chɨbɨte par uje ochishew õr ich tyenɨj ochishew õr, hn erze uje Porrosht chɨbɨte par uje oshuu õr ochĩ̵ra õr espada ich tyenɨj oshuu õr oshuu otoy ochĩ̵ra õr espada heke Porrosht aabo tyenɨj õr ewenta erze mɨhnũwo uje tĩ̵r õr hn ye olotiis Porrosht. 11 Esee hn tokomo loshɨpɨt yet uje tokolɨhɨ hnɨmich uut. Ɨr wãpe otiyer de ɨtso Obejɨt hn ɨr ahwoso shɨ ɨtso ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ poõrc. 12 Ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ hnɨmich uut ɨr ukurbo tãra ese loshɨpɨt yet uje tokolɨhɨ onoota bahluta. Shɨ uje de ese loshɨpɨt yet ahɨr ich ɨr ukurbo de. Wɨchɨ shuu nos oso uje ode nãhu ĩ̵rmo oteeychãha ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ onoota bahluta uje ɨr huta obich deni per owich ompo. 13 Ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ hnɨmich uut shiyokõr kuche deyo uje ye latɨk pwele shiyokõr nehech shuu jwekɨta tãra poõrc kayɨhɨ hnɨmich oso õr ɨle ɨkɨch. 14 Porrosht ye nontew ɨrpe par shiyokõr erze yar kɨhniya shɨ par uje oso oteychɨm per shɨ pwele shiyokõr uje ese loshɨpɨt yet uje de ɨre ahɨr par uje sehnyẽr oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo. Wɨchɨ loshɨpɨt shuu ohno oshiyokõr kojach pɨt shuu seẽtshɨp ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ onoota bahluta uje yeẽk ihyo hutani chĩ̵ra espada per ye tope. 15 Porrosht ye nontew ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ hnɨmich par uje ɨshɨm ese kojach pɨt ɨr ihyerc par uje chiilehet hn par shuu nos wɨr erze uje ye oteeychãha ese kojach pɨt shuu otoy. 16 Ese kojach pɨt shuu nos ochɨbɨte oso õr yar kɨmɨjɨ ijaabo o kɨmɨjɨ deyo, kɨmɨjɨ ɨhĩ̵r deyo o kɨmɨjɨ losuhlaabo, kɨmɨjɨ erze uje õr yɨlo hn erze uje ye õr yɨlope. Ochɨbɨte õr yarta õr hme waãchta o kɨmɨjɨ õr une. 17 Heke nĩhyok uje yeẽk tiya kuche hnii uje chiwãha ɨr kuche shɨ erze uje õr yar de. Asa yarta wate uu loshɨpɨt uje tokolɨhɨ onoota bahluta ɨr iich o kɨmɨjɨ ɨr numɨro uje tata ɨr iich. 18 Shɨ yeẽk uje eykdeyo pwele shuu deyuwo tɨsĩ̵r par chɨraha hnakɨrtɨkɨhɨ ese loshɨpɨt ɨr numɨro. Ese numɨro hnakɨrbich ɨr numɨro. Ese numɨrt seys syento sesenta y seys.
1 Esee hn takachɨm hn tokomo Obejɨt uje iyehetɨhɨ wahacha ese kojach uje iich otsɨɨ Sión. Erze uje õr syento kwarenta y kwatro mil ode ɨre ahɨr toy. Wɨr uje ese Obejɨt ɨr Deych hn ɨre õr iiyo de õr une. 2 Esee hn tukunt ihyokõrak dich uje tãra poõrc. Wɨchɨ shɨ ɨtso uje awɨt uushɨ ich ihyokõrak dich hn shɨ ɨtso uje nar ich jwertpa. Ese ihyokõrt uje tukuntɨke shɨ ɨtso uje oso oshuu arpa. 3 Wɨr oteeychɨ otseẽt imno ahle wahacha Porrosht ɨle ɨkɨch hn erze uje ɨtso loshɨpo uje ɨka õr ɨle ɨkɨch toy hn erze uje õr ɨbiyo iich otsɨɨ anciano õr ɨle ɨkɨch toy. Nĩhyok uje yeẽk pwele chɨraha ese imno uje õr ɨre otseẽt, shɨ erze uje õr syento kwarenta y kwatro mil uje otãra hnɨmich pork ese Obejɨt ɨshɨ õr hnɨtewɨhɨ Porrosht ahɨrkite. 4 Wɨr uje yelɨj odishew tɨmcher yẽr pork shish otɨbey ɨre. Shish ohno õya ese Obejɨt uje tĩ̵r lekɨtiyo. Wɨr uje oshɨmɨhɨ ɨre Porrosht hn ese Obejɨt ɨtso jõro webich oso uje oshɨmɨhɨ Porrosht. 5 Wɨr yelɨj otata dekushiĩ hn ye õr kuch mɨhnũwɨrsh. 6 Esee hn tokomo anjel yet uje shɨ iyohochɨs poõrc pehet. Hno sanɨmɨrãha Porrosht ahwoso tatɨm nos wɨr oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo, hn nos wɨr dihipo hn nos wɨr uje otseẽt ahwoso kɨnãho kɨnãho. Tatɨm õr erze ahwoso oomo uje Porrosht chɨbɨte uje ehn yahpaa ĩ̵rmo chɨhɨkite. 7 Ese anjel tata ich sɨhnew ɨm: —Atɨlɨlo Porrosht hn olak narim ɨre pork ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt par wɨchɨ sepyẽr oso. Eeychãhalo ese uje shiyokõr poõrc hn shiyokõr hnɨmich hn shiyokõr onoota bahluta hn nos wɨr owɨlo uje awɨt tãra hnɨmich.— 8 Esee hn anjel yet iyehe nẽr tata ɨm: —Ich terɨhɨ ɨshɨrĩt uje otsɨhna ese dɨt bahlut Babilonia. Erze dɨt oso nos shuu dihipo oshiyokõr uje ich mɨhnũwo shɨ ɨtso uje shuu yɨkɨch sẽhi õr.— 9 Esee hn anjel yet iyehe erze anjele osiyer õr nẽr hn chiilehet ich sɨhnew tata ɨm: —Uje yeẽk teeychãha ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ onoota bahluta hn teeychãha ese kojach pɨt uje seẽt ɨre hn shuu chɨbɨte ɨr yarta nenta o kɨmɨjɨ hmata 10 ich Porrosht shuu mɨhnũwo tĩ̵r ɨre toy shɨ ɨtso uje wɨchɨ chishew wint uje ye latɨk nõya hn shuu wɨchɨ ɨhɨ. Porrosht ich sɨtak pɨshɨ wɨchɨ. Tyenɨj shuu otsẽru ɨre ochĩ̵ra jwekɨta hn asufre wahacha Porrosht anjele hn ese Obejɨt õr ɨkɨch. 11 Shish duhlu hn dospa. Ɨr iibich tokole hn yelɨj nɨhna ɨre. Yelɨj tonkiya uje de asa jwekɨta ehet. Shish duhlu deeych hn dɨhlak. Wɨr erze uje oteeychãha ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ onoota hn ese kojach pɨt uje ɨtso ɨre hn ese loshɨpɨt yarta de õr. 12 Porrosht aabo ochɨraha uje erze kuche mɨhnũwo tyenɨj tɨrẽt nehe heke tyenɨj õr ewenta erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r õr hn oshiyokõr uje Porrosht ahwoso tata hn ye olotiis Jesús.— 13 Esee hn tukunt ahwoso uje tãra poõrc tatɨm yok par uje tichew tuu ɨtsorz ɨm: —Ele ahle nehech terɨhɨ erze mɨhnũwo uhurc nehe erze uje otoy hn ye olotiis eyok Ɨrhĩch ich om par õr ɨre nehe.— Porrosht Ɨchɨbich tata toy ɨm: —Ich ompa par õr pork otsɨhna debiyo hn otsakɨr hn õr premyo de pork oshiyokõr uje ich om.— 14 Esee hn takachɨm hn tokomo ukuhurrza waa je poro. Asa ukuhurrza yeẽk sakaha eeych. Tɨbɨte uje wɨchɨ ese hnakɨrbich uje tãra poõrzkite. Ɨr wolt uje iyãha pur oro ɨtso rey õr wolo hn meshete uje ich watakpa de ɨr hmata par ochĩ̵ra jõro. 15 Anjel yet tokolɨhɨ asa templo ehet. Wɨchɨ tɨbich ich sɨhnew tatɨm ese uje sakaha ukuhurrza eeych ɨm: —Ahlo erze jõro hn eeshye pork ich terɨhɨ ɨshɨrĩt. Erze jõro uje de hnɨmich ich nos icho.— 16 Ese uje sakaha asa ukuhurrza eeych ihyo erze jõro uje de hnɨmich hn chiishye. 17 Esee hn anjel yet tokolɨhɨ asa templo ehet waa je de poõrc. Wɨchɨ tõhwa meshete toy uje ich watakpa par ochĩ̵ra jõro. 18 Anjel yet uje tɨbey jwekɨta uje de altar eeych tokolɨhɨ ese altar hn tɨbich ich sɨhnew tatɨm ese anjel yet uje hnoy meshete uje ich watakpa ɨm: —Ahlo erze uva ɨr ee uje de hnɨmich pork ich nos icho.— 19 Heke ese anjel ihyo erze jõro ee uje iich otsɨɨ uva uje de hnɨmich hn tãra chɨbɨte ɨr owich uje jotsak par ochiyuhu ɨr otich. Ese owich shɨ Porrosht sɨteẽta uje tyenɨj sepyẽr oso nehe. 20 Erze uva otarãha hnɨmichɨhɨ wahacha dɨt nẽr par ochiyuhu otich. Ese ɨr owich dɨkɨrmɨsta tokolɨhɨ. Asa armɨsta ich data nehech terɨhɨ kabyuhwo ɨr freno hn terɨhɨ tre syento kilometro.
1 Esee hn tokomo yarta yata waa je ich data hn yarhakpa wahacha poõrc. Tokomo anjele õr syete uje tyenɨj ohnoy erze dosĩ̵ryo deyo uje syete nehe. Erze dosĩ̵ryo deyo wɨr ich uhurc uje Porrosht shuu tĩ̵r ĩ̵rmo par shuu õr eyuwo tɨsĩ̵r hn oym erze mɨhnũwo uje oshiyokõr. 2 Hn tokomo toy shɨ ɨtso onoota bahluta per nĩhyok ye awɨtɨkɨsh, shɨ ɨtso pejta hn jwekɨta de lekɨtiyo ehet. Hn tokomo toy erze uje otserz ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ onoota bahluta hn ese kojach pɨt uje shɨ ɨtso ɨre. Wɨr otserz ese loshɨpɨt pork ye oduhu odɨbɨte õr yarepe ese ɨr iich hnii ɨr numɨro. Wɨr oyehe asa onoota wɨrc waa je ɨtso pejta hn oshuu arpa. Porrosht wɨchɨ uje ɨshɨm õr erze arpa. 3 Otseẽt imno uje Moisés shiyokõrkite. Wɨchɨ Porrosht ɨbɨk. Ese imno shɨ eyucha ese Obejɨt. Otata otsɨɨ: —Õryok Ɨrhĩch Porrosht, owa akɨrbo deyo de hn ahakõr kuche deyo uje ich ɨhɨrts pisho. Shish ahakõr uje ich om hn shish atha uje ich ũru. Owa uu nos dihipo õr rey. 4 Ɨrhĩche, nos tyenɨj otola owa nehe hn oshuu owa dich. Shɨ owa uje yelɨj ahakõr uje ich mɨhnũwo. Nos wɨr dihipo tyenɨj otɨrẽt nehe hn oteeychãha owa pork ebɨte orhõta uje epiyer erze uje oshiyokõr uje mɨhnũwo.— 5 Esee hn takachɨm poõrc hn tokomo templo waa je otsɨtsẽrke. Wɨchɨ owich uje Porrosht ɨr ley de. 6 Syete anjele otokolɨhɨ asa templo ehet. Wɨr tyenɨj ohnoy erze dosĩ̵ryo uje syete. Wɨr ich õr ɨshuwo poro hn hũre hn oshiyeru derhɨr õr ɨhɨroso uje oro. 7 Erze kwatro uje ɨtso loshɨpo uje ɨka, yet ɨshɨm erze basɨ nohmɨr nohmɨr erze anjele. Erze basɨ oro hn kuche mɨhnũwo de ehet uje tãra Porrosht pork wɨchɨ sɨtakpa erze uje oshiyokõr mɨhnũwo. Porrosht wɨchɨ shish ɨka. 8 Porrosht ich hũre hn ɨr ukurbo deyo de heke shuu asa templo ehet ich kiibich dich. Nĩhyok uje yeẽk masaha asa templo ehet nehech wɨr sɨhna ɨre erze dosĩ̵ryo deyo uje erze syete anjele ohnoy.
1 Esee hn tukunt ahwoso ich sɨhnew tãra asa templo ehet tatɨm erze anjele uje õr syete ɨm: —Bolilo erze kuche mɨhnũwo uje de erze basɨ aho hn orĩ̵hɨlo hnɨmich eeych pork Porrosht ich sɨtakpa erze uje oshiyokõr mɨhnũwo. Erze kuche mɨhnũwo Porrosht shuu tĩ̵r õr pork ich sɨtak pɨshɨ õr uje oshiyokõr uje mɨhnũwo.— 2 Esee hn anjel webich osht hnoy asa ɨr basta uje kuche mɨhnũwo de ehet hn sorĩ̵hɨ hnɨmich. Kuche tokolɨhɨ oso õr yũhɨr uje ɨtso abaha uje ich yarhakpa hn doso pork ese loshɨpɨt yarta de õr hn oteeychãha ese kojach pɨt. 3 Esee hn anjel yet uje iyehe ese webich osht nẽr hnoy ɨr basta sorĩ̵hɨ erze kuche mɨhnũwo asa onoota bahluta heke asa onoota bahluta chisãha ɨre dɨkɨrmɨsta shɨ ɨtso topo õr armɨtsɨ. Nos wɨr kuche uje de asa onoota ehet nos toy. 4 Esee hn anjel yet uje iyehe erze osiyer õr nẽr hnoy ɨr basta uje erze kuche mɨhnũwo de ehet hn sorĩ̵hɨ erze onoo hn erze owɨlo uje awɨt tãra hnɨmich. Nos chisãha ɨre dɨkɨrmɨsta. 5 Tukunt ese anjel yet uje tɨbey awɨt tata ɨm: —Ɨrhĩche Porrosht, yelɨj ahakõr uje mĩ̵hnɨk. Shish owa dekite nehech ele ahle shish owa de. Yelɨj alehi ahwoso hn yelɨj aluwe uje epiyer õr uhu ɨtsorz. 6 Ich om uje eyuhu õr bahat pork uhu wɨr oho dɨkɨrmɨsta ɨtsorz pork erze oso oshuu uu aabo wɨshɨ hn erze profeta wɨshɨ oshuu otoy hn õr armɨtsɨ noshɨ.— 7 Tukunt ahwoso uje tãra ese altar tata ɨm: —Ɨrhĩche Porrosht, owa akɨrbo deyo de. Ich ũru uje oshiyokõr uje mɨhnũwo hn ich om uje epiyer õr uhu ɨtsorz.— 8 Esee hn anjel yet uje iyehe erze tre nẽr sanuwãha erze kuche mɨhnũwo uje de ɨr basta ehet ese deeych eeych heke ese deeych ich duhlpa ɨtso jwekɨta hn tew erze oso õr yũhɨr shuu doso. 9 Erze oso ich õr yũhɨr dospa uje deeych duhlu ɨtsorz heke ochinehnɨm Porrosht ɨr iich. Porrosht wɨchɨ ukurbo deyo de hn nos tɨbey erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r õr per ye onoym erze mɨhnũwope uje õr ɨre oshiyokõr par uje oshuu Porrosht dich. 10 Esee hn anjel yet uje iyehe erze kwatro nẽr sanuwãha erze kuche mɨhnũwo uje de ɨr basta ehet ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ onoota ɨr owich uje sakaha par tɨbey oso. Uje sanuwãha ich shuu dɨhlel data ese owich uje ɨre de. Erze oso uje odechɨ oches narhõ pork ich dospa 11 hn ochinehnɨm Porrosht uje de poõrc pork asa dɨhlel data hn nos wɨr kuch mɨhnũwo uje tĩ̵r õr ich dospa hn erze uje ich ɨtso abaha yesh de õr toy, per ye onoympe oshiyokõr erze mɨhnũwo par uje oshiyokõr erze om uje Porrosht sahmũr. 12 Esee hn anjel yet uje iyehe erze sinko nẽr sanuwãha erze kuche mɨhnũwo uje de asa basta ehet asa onoota data waa je iich otsɨɨ Éufrates heke asa onoota kako par wɨr ochɨkãha erze reye hõr ɨr ohyerptoso uje otãra deeych warĩch. 13 Esee hn takachɨm hn tokomo woo tre. Nohmata tãra wɨchɨ ahwo ese loshɨpɨt uje iich otsɨɨ Satanás, hn yata tãra wɨchɨ loshɨpɨt uje tokolɨhɨ onoota bahluta hn yata tãra wɨchɨ ahwo toy ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ hnɨmich. Ese uje tokolɨhɨ hnɨmich wɨchɨ profetya uje sehnyẽr oso. Erze woo wɨr ɨchɨbiyo mɨhnũwo. 14 Erze woo uje tokolɨhɨ õr ahwo wɨr demonyo uje oshiyokõr erze uje ye latɨk pwele shiyokõr. Wɨr otĩ̵r ĩ̵rmo lekɨtiyo par otɨbii erze reye hn ohyerptoso par uje oshuu otakɨsho lawich par uje otatskĩ̵r pork ich terɨhɨ ese deeych uje Porrosht cheeshpo. Wɨchɨ ich ukurbo deyo de. 15 Esee hn Jesús tata ɨm: —Ẽrlo yok. Uje takaashpo nehe ich ye latɨk dɨraha shɨ ɨtso echɨkɨt. Ich om par yeẽk uje iyem yok hn chɨmɨt ɨre hn ye niyokõr uje mɨhnũwope shɨ ɨtso uje iyãha lasuwo heke ich ye ɨmeheeychpe hn ye pookpe uje takaashpo nehe.— 16 Esee hn erze reye hõr ɨr ohyerptoso otakɨsho lawichɨhɨchɨs ese owich uje hebreo ahwosht otsɨɨ Armagedón. 17 Esee hn anjel yet uje iyehe erze seys nẽr sanuwãha erze kuche mɨhnũwo uje de ɨr basta ehet poõrc pehet hn ahwoso tãra wahacha templo ehet waa je de poõrc uje Porrosht ɨbɨta de. Erze ahwoso tata sɨhnew ɨm: —Ich uhurzɨke.— 18 Ich hũre ɨtso yuwebo hn tukunt ahwoso hn nar ich ihyokõrak dich hn hnɨmich telerrzpa. Yelɨj telerrza ɨlorz uje ehn hnakɨrbo ode hnɨmich. 19 Ese dɨt bahlut sehek ɨre po tre, hn nos wɨr pwerto uje de erze dihipo õr duwo ĩ̵rmo lekɨtiyo nos kay hn Porrosht eyucha ese dɨt bahlut Babilonia par uje sepyẽr erze oso uje odechɨ shɨ ɨtso uje shuu oho erze kuche uje de basta ehet uje ich dospa pork ɨre ich sɨtak pɨshɨ õr. 20 Nos wɨr erze hnɨmo uje onoota bahluta chɨpeẽsa yaka hn awɨt sajuwe, hn nos wɨr erze kojano deyo ihnɨmich nehech nĩhyok. 21 Kojano uje ɨbɨk ich ĩya uje tãra poõrc kayɨhɨ erze oso õr eeyo. Erze kojano wɨr deyo. Iyuwe kwarenta kilo kal nohmɨra heke erze oso ochinehnɨm Porrosht uje kojano kayɨhɨ õr eeyo pork ich yarhakpa.
1 Esee hn erze anjele uje õr syete uje õr basɨ de, yet tatɨm yok ɨm: —Erẽt. Tokowa owa ese dɨt uje ɨtso tɨmcharrza yɨtoro uje Porrosht tyenɨj shuu kuche mɨhnũwo tĩ̵r ɨre pork shiyokõr kuche mɨhnũwo ich kɨhniya. Wate sakaha awɨt eeych. 2 Erze reye uje ode ɨr hnɨmoho lekɨtiyo otĩ̵r ese dɨt uje ɨtso tɨmcharrza yɨtoro par uje oshiyokõr mɨhnuwõhoye hn erze oso uje ode lekɨtiyo otĩ̵r wate par oshiyokõr mɨhnuwõhoye shɨ ɨtso uje yɨkɨch sẽhi õr.— 3 Porrosht Ɨchɨbich hnoy yok seya yok hnɨmich uje ɨsa hn tokomo tɨmcharrza iyãha loshɨpɨt uje ich wɨhĩ̵rt. Ɨr iiyo kɨhniya de lekɨtiyo ɨre eeych uje Porrosht ye nahmũrpe. Ɨr hu syete hn ɨr wãpe dye. 4 Asa tɨmcharrza ɨr nerpta kolor lila hn wɨhĩ̵r hn kuche de ɨr eeyo uje oro hn kojano po uje ich ɨhĩ̵rtso hn debich hn kojano yewo uje iiyo otsɨɨ perla. Asa tɨmcharrza basta de ɨr hmata waa je oro. Kuche mɨhnũwo uje wate shiyokorĩ̵hɨ oso de asa ɨr basta ehet. 5 Ɨr unta iich de uje ye latɨk dɨraha. Ɨr iich tata shuu ɨtsorz: —Ese dɨt bahlut Babilonia wɨchɨ shɨ ɨtso nos yɨtoro õr data. Nos wɨr kuche mɨhnũwo uje de nãhu ĩ̵rmo wate õr data.— 6 Tokomo uje asa tɨmcharrza shuu oshuu Porrosht aaboni hn õr armɨtsɨ noshɨ hõr erze uje otsanɨmɨrãha otatɨm oso Jesús. Õr armɨtsɨ shuu wate shɨ ɨtso uje yɨkɨch sẽhi. Uje takachɨm ich shuu tish pɨbe pork ye tɨkɨraha keshɨ latɨkpo. 7 Per ese anjel tatɨm yok ɨm : —¿Ɨnaapo heke as abe? Yok tyenɨj titɨm owa asa tɨmcharrza hn ese loshɨpɨt uje wate iyãha uje ɨr hu syete hn ɨr wãpe dye. 8 Ese loshɨpɨt uje amoko wɨchɨ antkite ɨchii de per ele ahle ich nĩhyok. Tyenɨj tokolɨhɨ ese jotsɨt uje ye uhurtɨkɨsh nehe hn tĩ̵r urhuta bahluta ehet. Uje ehn Porrosht shiyokõr ɨrmõkite ɨchii shuu ochichew laabo õr iiyo ochɨbɨte asa hutɨta uje wɨr õr iiyo de erze uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Erze oso uje ye õr iiyo chɨhɨpe asa hutɨta ich ochishlabe uje omo ese loshɨpɨt pork antkite de per ele ahle ich nĩhyok je deeych yet nehe hn depo. 9 Yeẽk uje eykdeyo tyenɨj shuu deyuwo tɨsĩ̵r par uje chɨraha uje sɨteẽta erze uje tyenɨj titɨm owa. Erze hu uje syete sɨteẽta erze wĩ̵rye uje syete uje asa tɨmcharrza sakaha eeych, 10 hn erze hu uje syete sɨteẽta toy erze reye uje õr syete. Sinko otokite hn sohmet masaha õr owich hn rey yet tyenɨj sakaha wɨchɨ owich nehe per ye osdeyope uje sakaha par rey. 11 Ese loshɨpɨt uje antkite de per ele ahle ich nĩhyok wɨchɨ uje iyehe erze reye uje õr syete õr nẽr. Wɨchɨ uje tãra erze syete hn tyenɨj tĩ̵r urhuta bahluta ehet nehe. 12 Erze wãpe uje dye uje eychɨmɨke wɨr reye uje õr dye. Yahpaa omasahape par reye per uje omasaha nehe ich shɨ ɨhɨrle otokolpo kɨmɨjɨ una ora. Wɨr omasaha par reye õya ese loshɨpɨt. 13 Erze reye uje õr dye õr eyuwo ɨtsye heke oshɨm lakɨrbo ese loshɨpɨt. 14 Tyenɨj otsatsɨr ese Obejɨt nehe. Uje oteye hn ese Obejɨt serz õr pork ɨre nos wɨr ɨrhẽ õr Ɨrhĩch hn erze reye õr bahlut toy. Erze uje õya ese Obejɨt oso otata otsɨɨ: “Wɨr uje Porrosht chiihla õrkite hn wɨr uje ye olotiis ɨrpe.”— 15 Ese anjel tatɨm yok ɨm: —Ese awɨt uje tokomoko uje asa tɨmcharrza yɨtorrza sakaha eeych wɨr oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo, hn nos wɨr dihipo hn nos wɨr uje otseẽt ahwoso kɨnãho kɨnãho. 16 Ese loshɨpɨt wãpe uje dye uje tokomoko wɨr erze dye reye uje õya ese loshɨpɨt. Wɨr otsɨtak erze dɨt oso uje õr ɨtso tɨmcharrza yɨtoro nehe hn nos ohnoy ɨr kushjãro hn ochiyuhu wate ɨshuwo. Wɨr otew wate ẽro nehe hn otsẽru wate oshuu duhlu. 17 Erze reye tyenɨj oshiyokõr oshuu ɨtsorz nehe pork Porrosht shuu otakɨsho leyuwo par oshɨm lakɨrbo ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ onoota nehech nos yakaha erze uje Porrosht tata. 18 Asa tɨmcharrza waa je tokomoko sɨteẽta ese dɨt bahlut uje shuu erze reye uje ode hnɨmoho lekɨtiyo oshiyokõr uje ɨre sahmũr.—
1 Esee hn tokomo anjel yet uje yesh ihnɨmich tãra poõrc. Ɨr ukurbo deyo de hn hũre chihit hnɨmich. 2 Wɨchɨ tɨbich sɨhnew ɨm: —Ich otsɨhna ese dɨt bahlut Babilonia, ich otsɨhna. Heke shɨ demonyo sakahachɨs hn nos wɨr ɨchɨbiyo mɨhnũwo sakahachɨs toy hn chɨpɨrme uje yelɨj otew shiyokõr dewohochɨs. 3 Porrosht shuu otsɨhna ese dɨt ɨtsorz pork erze dɨt oso oshuu nos dihipo oshiyokõr uje ich mɨhnũwo ɨtso õr. Oshiyokõr shɨ ɨtso uje shuu oho wint uje mĩ̵hnɨk. Erze dɨt oso oshuu erze reye uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo oshiyokõr mɨhnũwo ɨtso õr toy. Erze oso uje odechɨ dɨt oshiyokõr mɨhnũwo par uje otserz hnote ich kɨhniya heke oshuu wɨr õr ɨhĩ̵r deyo erze uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo uje ochiwãha ɨr kuche uje ich ɨhĩ̵rtso.— 4 Esee hn tukunt ahwoso uje tãra poõrc tata ɨm: —Porrosht sole: “Olak uje olak yok pijo, atokolɨhɨlo ese dɨt par uje ye ahakõrlo erze mɨhnũwo uje wɨr oshiyokõr hn par uje ye wɨr terɨhɨ olak erze kuche mɨhnũwo uje tĩ̵r õr uje tepyẽr õr nehe.” 5 Erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokõr shɨ ɨtso uje otsɨtiyẽr kuche ich kɨhnipa nehech terɨhɨ poõrc. Porrosht eyucha erze õr kuche mɨhnũwo uje oshiyokõr hn terɨhɨ ɨshɨrĩt par sepyẽr õr.— 6 Erze ahwoso uje tukuntɨke uje tãra poõrc tatɨm Porrosht ɨm: —Epiyer erze dɨt oso par erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokorĩ̵hɨye. Uhu sowe do bese erze kuche mɨhnũwo uje õr ɨre oshiyokõr. Erze mɨhnũwo uje oshiyokõr ich shɨ ɨtso uje oshuu yewo oho kuche mɨhnũwo, heke uhu ɨo uje wɨr oho toy do bese erze uje oshuu yewo oho. 7 Erze dɨt oso ich shɨ ɨtso tɨmcharrza waa je narim ɨre hn chukutɨrãha ɨre kuche ich kɨhniya heke uhu mɨhnũwo tĩ̵r ɨre uje ich dospa ich kɨhniya toy pork ehet chiilehet ɨm: “Yok reynta. Ye yok poluupe. Yelɨj yok dosdarak ɨlo asa poluuta uje abich toy.” 8 Shɨ deeych nohmɨra uje erze mɨhnũwo tĩ̵r õr. Ode uje otoy hn ode uje oyerh pork yewo otoy hn ode uje sewɨt sẽhi õr. Deeych yet nehe hn ese dɨt tyenɨj duhlu pork eyok Ɨrhĩch Porrosht ukurbo deyo de. Wɨchɨ uje tyenɨj sepyẽr õr.— 9 Ese dɨt shɨ ɨtso tɨmcharrza yɨtorrza hn erze reye uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo ich shɨ ɨtso uje õya wate par uje oshiyokõr mɨhnuwõhoye hn wate shuu ochukutɨrãha ɨr kuche toy. Heke uje erze reye oteychɨm ese kiibich uje tĩ̵r poõrc uje ese dɨt duhlu ich oyerh hn õr dosdarak. 10 Tyenɨj oyehe dukuhla pork otola uje erze mɨhnũwo uje tĩ̵r dɨt terɨhɨ õr toy. Otata otsɨɨ: —Hiye, hiye, ese dɨt bahlut Babilonia ich ɨr ukurbo deyo de per ich wantakpa uje ese mĩ̵hnɨk tĩ̵r ɨre pork oshiyokõr mɨhnũwo.— 11 Nos wɨr oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo uje ochiwãha ɨr kuche erze dɨt oso ich õr dosdarak hn oyerh pork ich nĩhyok uje yeẽk tiya õr kushjãro. 12 Wɨr ochiwãha ɨr oro, plata, hn kojano uje ich ɨhĩ̵rtso hn debich, hn erze kojano yewo uje iich otsɨɨ perla. Ochiwãha bortɨso uje ich ɨhĩ̵rtso hn bortɨso uje kolor lila hn uje seda hn bortɨso uje wɨhĩ̵rtso. Ochiwãha nos wɨr tabla uje aat ehmuuj hn ochiwãha erze kuche uje oshiyokõr ochĩ̵ra elefante wãpe. Ochiwãha erze kuche uje oshiyokõr ochĩ̵ra tabla uje ich debichpa hn erze uje oshiyokõr ochĩ̵ra bronse hn pyerɨt hn erze uje oshiyokõr ochĩ̵ra kojano uje iich otsɨɨ mármol. 13 Ochiwãha canela hn yet iich otsɨɨ especias hn erze kuche uje aat ehmuuj uje iich otsɨɨ incienso, mirra, hn perfume. Ochiwãha wino, aseyte, erint hn trigo. Ochiwãha wõjo, obeje, kabyuhwo, jarleshɨ nehech ochiwãha oso uje õr yɨlo. 14 Erze oso otsɨɨ: —Ich ɨhĩ̵r pɨshɨ erze pohɨr ee uje otewni per ich ye otewpope, hn nos wɨr kuche uje otsahmũrpa hn erze kuche uje ich ɨhĩ̵rts pisho uje deni ich ye chɨhɨpo petɨk nehe pork ich nĩhyok ese dɨt.— 15 Erze uje ochiwãha ɨr kushjarõho erze dɨt oso ich otserz hnote ich kɨhniya. Wɨr shɨ oyehe dukuhla ese dɨt uje kuchɨt mĩ̵hnt tĩ̵r par uje ye terɨhɨ õr toy. Wɨr ich oyerh pork oyẽra ese dɨt hn otata otsɨɨ: 16 —Hiye, hiye, ese dɨt bahlut ich shɨ ɨtso tɨmcharrza waa je ɨr ɨshuwo ich ɨhĩ̵rt pishoni. Ɨr ɨshuwo kolor lila hn wɨhĩ̵rtso. Oro de eeyo hn kojano uje ich ɨhĩ̵rtso hn debich hn yewo uje iich otsɨɨ perla. 17 Ich ɨhɨrle uje sɨhna ɨre ese dɨt hn nos wɨr kushjãro ɨhĩ̵rtso uje de ehet.— Nos wɨr pohɨr ɨr yɨnsɨro hn erze yewo uje õr pohɨr de hn erze uje ochishew obiyoho pohɨr aho hn nos wɨr erze uje ochiwãha ɨr kuchehe pohɨr wɨr shɨ oyehe dukuhla 18 hn oteychɨm ese kiibich uje tãra ese dɨt uje duhlu otɨbich otsɨɨ: —Nĩhyok dɨt yet uje ɨtso ese dɨt bahlut.— 19 Ochukshãha hnɨmich ukult dehe pork ich õr dosdarak hn oyerh otsɨɨ —Hiye, hiye, ese dɨt uje ich dich. Nos shuu wɨr õr ɨhĩ̵r deyo erze pohɨr yɨnsɨro hn ich shɨ una ora uje otsɨhna ese dɨt.— 20 Hn erze ahwoso uje tãra poõrc tata ɨm: —Olak uje olak Porrosht aabo hn uje olak apóstole hn uje olak profeta uje olak dechɨ poõrc tyenɨj olak ayla uje Porrosht sɨhna ese dɨt oso pork oshiyokõr mɨhnuwõho olakni.— 21 Esee hn anjel uje ukurbo deyo de chishew kojach uje ich dich hn tãra chɨbɨte onoota bahluta hn tata ɨm: —Ese dɨt bahlut Babilonia ich tyenɨj otsɨhna shɨchish heke ich ye onomo petɨk nehe shɨ ɨtso ese kojach uje tokõraka tɨbɨte onoota bahluta. 22 Ich ye onunt petɨk nehe uje erze oso oshuu arpa par uje oteeychɨ hn ich ye onunt uje otsobɨta flawta hn trompeta. Ich nĩhyok erze uje ochishew obiyo oshiyokõr kuchehe wahacha dɨt ehet nehe, hn ich ye onunt ese kojach ihyokõrtpe uje chukwerh oposo.— 23 Hn ese anjel ɨm: —Ich ye onomo nampɨr petɨk nehe uje chihit ese dɨt ehet, hn ich ye onunt ese ahamich nehe uje ochiileku. Erze oso uje odebuhu ese dɨt ehetni wɨr ɨhĩ̵r deyo pork otiya ɨr kuche hn ochiwãha. Nos wɨr oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo ochɨraha õr, hn erze meriko hn konsaho uje ode ese dɨtni nos otsehnyẽr oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo. 24 Erze dɨt oso wɨr uje oshuu Porrosht ɨr profeta wɨshɨ hn uu Porrosht aabo. Oshuu õr oshuu otoy hn õr armɨtsɨ noshɨ. Oshuu wɨr toy erze uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo.—
1 Esee hn tukunt ahwoso uje tãra poõrc ɨtso oso okɨhniya uje ochiilehet otsɨɨ: —Eeychãhalo eyok Ɨrhĩch Porrosht. Wɨchɨ ɨshɨ oso õr hnɨtewkite. Ich om uje yeeychãhalo ɨre. Wɨchɨ ukurbo deyo de. 2 Uje Porrosht sepyẽr erze oso uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo ich shish shiyokõr uje ich om hn tata uje ich ũru. Sepyẽr ese dɨt bahlut. Ese dɨt shɨ ɨtso tɨmcharrza yɨtorrza. Wate shuu nos oso oshiyokõr uje ich mɨhnũwo shuu otseẽt ɨre. Porrosht sepyẽr ɨre pork shuu Porrosht aabo wɨshɨ shuu õr armɨtsɨ noshɨ.— 3 Hn erze uje ode poõrc uje okɨhniya otɨbich toy otsɨɨ: —Eeychãhalo eyok Ɨrhĩch Porrosht. Ese dɨt duhlu hn kiibich shish tĩ̵r poõrc. Yelɨj nɨhna ɨre.— 4 Erze bentikwatro uje õr ɨbiyo iich otsɨɨ anciano hn erze uje ɨtso loshɨpo uje ɨka uje kwatro ocha dete hnɨmo hn oteeychãha Porrosht uje sakaha debɨta eeych. Õr ɨre otsɨɨ: —Yehe wɨchɨ. Eeychãhalo eyok Ɨrhĩch Porrosht.— 5 Ese Porrosht ɨr ɨbɨta õr ahwoso tãra uje tata ɨm: —Nos wɨr olak uje olak Porrosht ɨr ɨbiyo hn erze uje otola ɨre kɨmɨjɨ õr ijaabo o kɨmɨjɨ õr deyo, eeychãhalo eyok Ɨrhĩch Porrosht.— 6 Esee hn tukunt õr ahwoso ɨtso oso uje ich okɨhniya. Õr ahwoso ihyokõrak dich shɨ ɨtso awɨt uje uushɨ hn shɨ ɨtso uje nar ihyokõrak dich. Wɨr otsɨɨ: —Eeychãhalo eyok Ɨrhĩch Porrosht pork wɨchɨ ɨr ukurbo deyo de. Ɨchii ɨre nos tɨbey oso. 7 Tyenɨj eyok aylpa hn eyok narim ɨre hn tyenɨj yuhulo ɨre dich pork terɨhɨ ese Obejɨt ɨr ahamich shɨ ɨtso uje wɨchɨ chiileku hn ɨr ihyãta chɨmɨt ɨre. 8 Porrosht ɨshɨm õr par uje oyãha lasuwo uje ich ɨhĩ̵rts pisho poro hn ich hũre hn ye warĩ̵rsh.— Erze õr ɨshuwo uje ich poro shɨ Porrosht sɨteẽta erze ɨr aabo õr ɨluu uje oshiyokõr om. 9 Ese anjel tatɨm yok ɨm: —Atsew ebɨte hutɨta erze uje titɨm owa. Ich om par erze uje Porrosht tatɨm õr par otĩ̵r ese Obejɨt ɨr ahamich. Ese ahamich shɨ ɨtso uje ese Obejɨt chiileku.— Tatɨm yok toy ɨm: —Erze uje titɨm owaka ich ũru, wɨr Porrosht ahwoso.— 10 Esee hn tokotsa pɨte hnɨmoho ese anjel ɨkɨch par tɨkeeychãha ɨre per ese anjel tatɨm yok ɨm: —Ye ahakõr uhu ɨlorz. Shɨ yok Porrosht ɨr ɨbɨk ɨtso owa hn shɨ yok ɨtso eshɨbo uje ye olotiis uje Jesús tata. Shɨ eeychãha Porrosht. Erze uje Jesús tata hn erze uje profeta otata wɨr uje Porrosht Ɨchɨbich tatɨm õr.— 11 Esee hn takachɨm poõrc uje sɨtsẽr ɨre hn tokomo kabehet uje poro. Ese uje iyãha ese kabehet ɨr iich otsɨɨ shish yakaha uje tata hn shish ũru. Uje sepyẽr oso uje oshiyokõr mɨhnũwo hn uje tatsɨkĩ̵r õr ich shish shiyokõr uje ich om. 12 Ɨr ɨle eyhi ich hũre shɨ ɨtso jwekɨta yokacha, hn erze õr wolo uje reye oyãha wɨchɨ iyãha ich kɨhniya. Ɨr iich de eeych uje nĩhyok yeẽk chɨraha, shɨ ɨre uje chɨraha. 13 Erze ɨr ɨshuwo uje iyãha shɨ ɨtso uje otsakɨhɨ dɨkɨrmɨsta ehet hn ochiyuhu. Ese uje iyãha kabehet ɨr iich otsɨɨ Porrosht ahwoso. 14 Ohyerptoso oyehe wɨchɨ nẽr uje otãra poõrc. Wɨr ich õr ɨshuwo ye warĩ̵rsh hn poro. Oyãha kabyuhwo poro. 15 Ese õr bahlut espada tokolɨhɨ ɨr ahwo uje ich watakpa par nos ihyo wɨr dihipo uje otɨrẽt otãra ĩ̵rmo lekɨtiyo. Wɨchɨ shiyokõr shɨ ɨtso yeẽk uje tarãha uva hnɨmich hn chiyuhu ɨr otich pork Porrosht uje ukurbo deyo de ich sɨtak pɨshɨ õr. Wɨchɨ tyenɨj tɨbey ĩ̵rmo oso nehe hn uje yeẽk shiyokõr uje ich mĩ̵hnɨk ich sepyẽr chĩ̵ra pyerɨt ɨtso pohɨrkɨta. 16 Ese uje iyãha kabehet iich de ɨr nerpta eeych hn de ɨtero eeych toy. Ɨr iich otsɨɨ wɨchɨ uu rey õr bahlut pisht hn erze ɨrhẽ õr bahlut toy. 17 Esee hn tokomo anjel yet uje iyehetɨhɨchɨs par deeych chihit. Wɨchɨ tɨbich ich sɨhnew tɨbii erze chɨpɨrme uje iyohochɨs poõrc pehet ɨm: —Erẽtlo par uje aaklo elɨlo poso uje Porrosht ɨshɨm olak. 18 Tyenɨj elɨlo erze reye õr ẽro hn tyenɨj elɨlo erze ohyerptoso õr bahluwo õr ẽro hn erze uje õr ukurbo deyo de hn elɨlo erze kabyuhwo ẽro hn erze uje oyãha. Tyenɨj nos elɨlo wɨr õr ẽro erze oso kɨmɨjɨ õr yɨlo o kɨmɨjɨ ye õr yɨlope, kɨmɨjɨ õr deyo o kɨmɨjɨ õr ijaabo.— 19 Esee hn tokomo ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ onoota bahluta hõr wɨr reye hn erze ohyerptoso uje otãra ĩ̵rmo lekɨtiyo. Wɨr otakɨsho lawich par otatskɨr ese uje iyãha kabehet hõr wɨr ohyerptoso. 20 Uje oteye hn ochishew ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ onoota bahluta hn ese profetɨt uje shiyokõr kuche uje ye latɨk pwele niyokõr par sehnyẽr oso. Shɨ uje ese loshɨpɨt de ɨre ahɨr ich pwele shiyokõr shuu ɨtsorz. Shish sehnyẽr erze oso uje ese loshɨpɨt yarta de õr hn oteeychãha ese loshɨpɨt ɨr kojach pɨt uje seẽt ɨre. Ochishew ese loshɨpɨt uje tokolɨhɨ onoota bahluta hn ese profetɨt uje sehnyẽr oso hn otãra õr ochɨmchaha õr urhuta bahluta ehet shɨ õr ɨka. Asufre dechɨ uje duhlu. 21 Ese uje espada tãra ahwo hn iyãha ese kabehet shuu erze oso yewo chĩ̵ra õr ese espada shuu otoy. Nos wɨr chɨpɨrme tew erze oso õr ẽro nehech ɨr ɨje yenpa.
1 Esee hn tokomo anjel uje ihnɨmich tãra poõrc. Wɨchɨ tõhwa yabe par sɨtsẽr ese jotsɨt ebich uje ye uhurtɨkɨsh. Kenent dich de ɨr hmata. 2 Ese anjel chishew ese loshɨpɨt. Wɨchɨ ese echeẽt uje dekite iich otsɨɨ dyablo hn Satanás. Shiyeru chĩ̵ra ese kenent par uje ye tokolpe nehech mil ãyo 3 hn tãra chɨmchaha ese jotsɨt hn shiyeru ebich. Chɨbɨte yarta ese jotsɨt ɨr uhurrza par uje ye odɨtserpe par uje ye wɨchɨ nehnyẽr erze oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo par erze mil ãyo uje shɨ sakahachɨs. Uje terɨhɨ mil ãyo ich tyenɨj ochiyuhu ɨre par daalo arhaabo. 4 Esee hn tokomo õr ɨbe hn erze uje otsakaha eeyo. Porrosht ɨshɨm õr ukurbo par otsepyẽr erze uje oshiyokõr mɨhnũwo. Tokomo wɨr õr ɨchɨbiyo toy erze uje ochekshehe õr etɨbiyoni shɨ pork ye olotiis uje Jesús tata hn uje Porrosht tata. Wɨr ye oteeychãha ese loshɨpɨtpe uje tokolɨhɨ onoota bahluta hnii ese kojach pɨt uje seẽt ɨre hnii uje ochɨbɨte ese loshɨpɨt yarta õr une o kɨmɨjɨ õr hme. Wɨr õr ɨkpo hn oshiyokõr Cristo ɨr ɨbiyo uje Cristo tɨbey oso nehe nehech mil ãyo. 5 Wɨchɨ webich osht uje õr ɨkpo, per erze yewo uje ye odɨraha Porroshtpe ye õr ɨkpope nehech iyuwe erze mil ãyo. Erze uje ochɨraha Porrosht wɨr uje õr ɨkpo wap. 6 Ich om par erze uje õr ɨkpo wap pork wɨr Porrosht aabo. Ye otĩ̵r urhuta bahlutpe. Uje otãra yeẽk ochɨmchaha urhuta bahluta ehet otata otsɨɨ toypo. Erze Porrosht aabo wɨr shɨ Porrosht hn Cristo õr ɨbiyo uje iich otsɨɨ saserdote par oshiyokõr õr ɨbiyo. Wɨr Cristo ɨbiyo par otɨbey oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo ese mil ãyo. 7 Esee uje terɨhɨ mil ãyo ich otsɨtsẽr ese jotsɨt ebich uje Satanás de. 8 Tokolɨhɨchɨs par hno tĩ̵r ĩ̵rmo lekɨtiyo par sehnyẽr oso. Hno tĩ̵r ese hnɨmich uje iich otsɨɨ Gog hn ese hnɨmich yet uje iich otsɨɨ Magog par shuu nos wɨr oso otakasho lawich par otatskɨr. Wɨr ich okɨhnipa shɨ õr ɨtso hnɨmich ukult uje de onoota bahluta wɨrc. 9 Nos otãra ɨr hnɨmoho lekɨtiyo otakasho lawich hn ohno otĩ̵r Jerusalén uje Porrosht sahmũr. Porrosht aabo odebuhu Jerusalén wɨro. Erze oso ochɨpeẽsa Porrosht aabo hn ese dɨt par sehe onɨhna õr per jwekɨta tãra poõrc kayɨhɨ õr eeyo hn nos õr duhlu. 10 Ese dyablo uje sehnyẽr oso ich otãra ochɨmchaha asa urhuta bahluta ehet uje asufre de. Ochɨmchaha ese loshɨpɨt wapkite uje tokolɨhɨ onoota hn ese profeta uje sehnyẽr oso. Wɨr shish odechɨ deeych hn dɨhlak. Ochuuna erze uje ich doso hn ye uhurtɨkɨsh. 11 Esee hn tokomo õr ɨbɨta data waa je poro. Yeẽk sakaha eeych. Ese hnɨmich hn poõrc ich sɨhna ɨre. 12 Nos tokomo wɨr topo deyo hn ijaabo oyehe jwe ɨkɨch uje sakaha debɨta eeych. Ese jwe shuu yeẽk sehek erze hute, hn sehek hutɨta yata toy. Wate uje wɨr õr iiyo de erze uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Esee hn nos wɨr kuche uje oso oshiyokõr uje ehn yahpaa otoy ich nos ochichewni ochɨbɨte erze hute. Ese jwe shuu otsepyẽr õr kal nohmɨr nohmɨr par nos wɨr kuche uje de erze hute pork wɨr uje oshiyokõrni. 13 Nos wɨr uje otoni otokolɨhɨ onoota bahluta hn yewo otokolɨhɨ hnɨmich uut hn otokolɨhɨ ese topo õr ɨchɨbiyo owich. Nos sepyẽr õr par erze kuche mɨhnũwo uje oshiyokõrni. 14 Ese uje shuu oso otoy hn ese owich uje topo õr ɨchɨbiyo deni otãra ochɨmchaha urhuta bahluta ehet. Asa urhuta bahluta iich otsɨɨ toypo. 15 Nos wɨr uje ye õr iiyo chɨhɨ asa hutɨtape uje wɨr õr iiyo de erze uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre, ich otãra õr ochɨmchaha õr asa urhuta bahluta ehet.
1 Esee hn tokomo poõrc uje ahle hn tokomo ĩ̵rmo uje ahle toy pork uu poõrc webich osht hn hnɨmich ich nos sɨhna ɨre hn asa onoota bahluta ich nĩhyok. 2 Tokomo dɨt uje tãra Porrosht ahɨr wahacha poõrc hn ihnɨmich. Ese dɨt ye kuche mɨhnũwo chɨhɨ ehetpe. Ɨr iich otsɨɨ Jerusalén ahle. Wɨchɨ ich ɨhĩ̵rtpa shɨ ɨtso uje onɨshii tɨmcharrza par chiilabey. 3 Tukunt ahwoso uje ich sɨhnew tãra ese Porrosht ɨbɨta tata ɨm: —Ẽrlo yok. Ele ahle Porrosht ihyuch dechɨ oso õr ahɨr hn wɨchɨ debuhu õr ahɨr. Wɨr Porrosht ɨr iiso hn wɨchɨ uu õr Porrosht. 4 Wɨchɨ nos churhũ õr ɨlote hn ich ye otope. Nĩhyok uje õhyiye hn nĩhyok uje oyerh hn nĩhyok uje doso pork nos wɨr kuche uje antkite de nihyokĩ̵hɨ wahacha.— 5 Porrosht uje sakaha debɨta eeych tata ɨm: —Ẽrlo yok. Yok ich nos tiyokõr erze kuche ahlo.— Tatɨm yok toy ɨm: —Atsew ebɨte hutɨta pork ahnũwo ahwoso ich ũru hn tyenɨj yakaha.— 6 Tatɨm yok ɨm: —Ich nos tɨmɨtɨke. Yok uu webich osht hn uu uhurzosht shɨ ɨtso letra a hn zeta. Ese uje iich sẽhi tokosɨm ɨre awɨt tuu ɨhɨ. Ese awɨt wɨchɨ uje tõhwa õr ɨkɨrĩt uje yelɨj nɨhna ɨre. Wɨchɨ ye bahatɨkɨsh. 7 Ese uje serz ich tokosɨm ɨre ese premit. Ese premit wɨchɨ yok uu ɨr Porrosht hn ɨre yok pijo. 8 Per erze uje otola hn erze uje otsotiis, hn erze uje oshiyokõr uje ye tahmũrpe, hn erze uje oshuu yewo oshuu otoy, hn erze uje ye onõyhi pɨshye ahɨrpe, shɨ omuhuye ahɨr, hn erze uje otorãhaye, hn erze uje õyhi yẽr ahɨr, hn erze uje õyhiye ahɨr, hn erze uje otsahat loshɨpo, hn erze uje oshɨm ɨre loshɨpo par oshuu sahat ɨre, hn nos wɨr meriko, hn erze uje oteeychãha kojano po, hn nos wɨr erze uje ich õr kushĩyo nos wɨr õr ɨre otserz. Õr premyo wɨchɨ uje tyenɨj otĩ̵r urhuta bahluta ehet uje asufre duhlu. Asa urhuta bahluta iich otsɨɨ toypo.— 9 Esee hn erze anjele uje õr syete uje õr basɨ de uje syete uje erze kuche mɨhnũwo uje syete de aho uje yuwɨrke uje nos otsorĩ̵hɨ ĩ̵rmo ese yet tatɨm yok ɨm: —Erẽt. Tokowa owa waa je ɨtso Obejɨt ɨr ihyãta.— 10 Porrosht Ɨchɨbich shuu takachɨm erze uje anjel tatɨm yokɨke. Ese anjel hnoy yok seya yok kojach eeych uje ich dich hn de porĩt hn sowa yok ese dɨt uje mɨhnũwo nihyokĩ̵hɨ ehet uje iich otsɨɨ Jerusalén. Tãra Porrosht ahɨr wahacha poõrc hn ihnɨmich. 11 Ese dɨt ich hũre shɨ ɨtso Porrosht uje hũre hn shɨ ɨtso kojach uje ich ɨhĩ̵rt hn debich uje iich otsɨɨ jaspe uje pwele oteychɨm pɨt ɨtso ese kojach yet uje iich otsɨɨ cristal. 12 Moraylt uje ich berzak chɨpeẽsa ese dɨt. Ese moraylt ɨr uhɨr dose hn kal uhɨr anjel iyehe. Erze uhɨr israel oso õr poruwo wɨshɨ õr iiyo de uje õr dose kal nohmɨr nohmɨr. 13 Ɨr uhɨr tre de deeych warĩch hn tre de norte hn tre de sur hn tre de uje deeych yakaha. 14 Ese moraylt sakaha erze kojano eeyo uje dose. Ese Obejɨt ɨr apóstole õr iiyo de erze kojano kal nohmɨr nohmɨr. 15 Ese anjel uje keytkẽr yok hnoy oro uje ɨtso phich par sɨteẽta ese dɨt hn sɨteẽta uhɨr hn ese moraylt. 16 Ese dɨt uu ɨr wɨro nos ɨtsye. Ɨr ehet hn uje berzak ich ɨtsye. Ese anjel sɨteẽta ese dɨt chĩ̵ra ese phich shuu do mil do syento kilometro. Ɨr ehet hn uje berzak hn porĩt shɨ ɨtsye. 17 Sɨteẽta ese moraylt toy. Wɨchɨ sesenta y sinko metro uje de porĩt. Sɨteẽta chĩ̵ra namikɨt ɨtso hnakɨrbich meykɨt. 18 Ese moraylt oshiyokõr ochĩ̵ra kojach uje iich otsɨɨ jaspe. Ese dɨt pur oro hn shɨ ɨtso pejta waa je ye warĩ̵rsh. 19 Ese moraylt sakaha kojano eeyo. Wɨr ich ɨhĩ̵rts pisho hn ich debich. Ese moraylt chɨpeẽsa ese dɨt. Uu kojach webich osht iich otsɨɨ jaspe. Ese kojach uje de ese webich osht eeych iich otsɨɨ zafiro. Ese kojach yet uje de ese osiyer eeych iich otsɨɨ ágata. Ese kojach yet uje de ese tre eeych iich otsɨɨ esmeralda. 20 Ese kojach yet uje de ese kwatro eeych iich otsɨɨ ónice. Ese kojach yet uje de ese sinko eeych iich otsɨɨ cornalina. Ese kojach yet uje de ese seys eeych iich otsɨɨ crisólito. Ese kojach yet uje de ese syete eeych iich otsɨɨ berilo. Ese kojach yet uje de ese ocho eeych iich otsɨɨ topacio. Ese kojach yet uje de ese nueve eeych iich otsɨɨ crisoprasa. Ese kojach yet uje de ese dye eeych iich otsɨɨ jacinto. Ese kojach yet uje de ese onse eeych iich otsɨɨ amatista. 21 Erze ɨr uhur uje dose oshiyokõr ochĩ̵ra ese kojach uje iich otsɨɨ perla. Kal ɨr uhɨr perla nohmɨra. Ese dɨt ehet dehet de uje ich dich, pur oro hn shɨ ɨtso pejta waa je ye warĩ̵rsh. 22 Nĩhyok ye tokomo templo uje chɨhɨ dɨt ehetpe pork ese eyok Ɨrhĩch Porrosht uje ukurbo deyo de wɨchɨ templo hn ese Obejɨt. 23 Ese dɨt ye nesitpe uje deeych chihit hnii shekurko pork shɨ Porrosht yokõrt wɨchɨ uje chihit hn ese Obejɨt wɨchɨ shɨ ɨtso nampyon uje de ese dɨt. 24 Ese dɨt hũre ɨtsorz heke nos chihit wɨr oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo hn wɨr odɨrkɨhɨ ɨr yokõrt. Erze reye uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo ohnoy ɨr kuche uje ich ɨhĩ̵rtso otseya ese dɨt. 25 Ese dɨt ye odihyeru ɨr uhɨrpe uje deeych, hn nĩhyok uje dɨhlak. 26 Nos wɨr dihipo uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo ohnoy ɨr kuche uje ich ɨhĩ̵rtso otseya ese dɨt, 27 per nĩhyok kuche uje ich mɨhnũwo masaha ehet. Erze uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo ye omasaha ehetpe hn erze uje ich õr kushĩyo. Shɨ wɨr omasaha erze uje õr iiyo de asa hutɨta uje õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Asa hutɨta Obejɨt ɨr huto.
1 Ese anjel sowa yok asa onoota waa je ich nimpyo shɨ ɨtso kojach uje iich otsɨɨ cristal. Asa onoota tokolɨhɨ ese Porrosht hõr ese Obejɨt õr ɨbɨta hn uushɨ 2 chɨkãha ese dehet dich ehet. Ɨr wɨro pohɨr de uje shuu õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Kal shekurko ɨr ee de hn erze ɨr ĩhyo ich shuu nos oso uje ode ĩ̵rmo lekɨtiyo õr owich om. 3 Erze ĩ̵rmo ɨlaro Porrosht sajɨr ɨkiyokite per ese ĩ̵rmo ahle Porrosht ye dajɨr ɨkiyope. Porrosht hõr ese Obejɨt õr ɨbɨta de ese ĩ̵rmo ahle, hn ɨr ɨbiyo shish oteeychãha ɨre. 4 Wɨr oteychɨm Porrosht ɨle hn ɨr iich de õr une. 5 Ese ĩ̵rmo ahle ich nĩhyok uje dɨhlak. Ye õr nesita nampyonpe hnii deeych par chihit õr pork eyok Ɨrhĩch Porrosht ɨr yokõrt chihit õr. Ich shish nos õr ɨtso rey hn shish odechɨ. 6 Esee hn anjel tatɨm yok ɨm: —Erze ahwoso ich ũru hn ich tyenɨj yakaha. Eyok Ɨrhĩch Porrosht wɨchɨ uje shuu erze ɨr profeta otatɨm erze oso lahwoskite. Wɨchɨ shuu ɨr anjel sowa laabo erze mɨhnũwo uje tyenɨj tĩ̵r ĩ̵rmo shɨchish nehe. 7 Jesús sole: “Ẽrlo yok. Tyenɨj tɨkɨrẽt shɨchish. Ich om par erze uje oshiyokõr uje asa hutɨta tata.”— 8 Yok Juan. Tukunt erze kuche hn tokomo erze kuche. Uje tukunt hn tokomo erze, ich tokotsa pɨte hnɨmoho ese anjel ɨle ɨkɨch par tɨkeeychãha ɨre pork sowa yok erze kuche, 9 per ese anjel tatɨm yok ɨm: —Ye ahakõr uhu ɨlorz. Shɨ yok Porrosht ɨbɨk ɨtso owa hn yok ɨtso erze eshɨbo uje õr profeta hn yok ɨtso erze uje oshiyokõr uje asa hutɨta tata. Eeychãha Porrosht.— 10 Hn tatɨm yok toy ɨm: —Uhu nos odɨraha uje asa hutɨta tata pork ich yej terɨhɨ ɨshɨrĩt uje erze ahwoso yakaha. 11 Moym erze uje õr ɨluu mɨhnũ yakaha õr par shɨ oniyokõr uje ich mɨhnũwo. Moym erze uje oshiyokõr mɨhnũwo shɨ õr ɨtso erze hnakɨrbo hn tɨmcher uje oshiyokõr mɨhnuwõhoye par uje shish oshiyokõr oshuu ɨtsorz. Per erze uje oshiyokõr uje ich om ich shish tyenɨj oshiyokõr uje ich om hn erze uje oshiyokõr uje Porrosht sahmũr ich shish tyenɨj oshiyokõr uje Porrosht sahmũr.— 12 Jesús sole: —Ẽrlo yok. Tyenɨj tɨkɨrẽt shɨchish hn tokõhwa premyo par tokosɨm pɨbiyo shɨ ɨtso uje otserz nohmɨr nohmɨr. 13 Yok uu webich osht hn uhurzosht shɨ yok ɨtso letra a hn zeta. 14 Ich om par erze uje oshiyokõr uje Porrosht sahmũr shɨ ɨtso uje ochũrhu lasuwo par uje õr pwele otew asa pohorrza ee waa je shuu õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre hn par uje ochɨkãha ese moraylt ɨr uhurrza hn otĩ̵r ese dɨt ehet. 15 Nos wɨr uje oshiyokõr uje ich mɨhnũwo ye omasaha ese dɨt ahltpe pork õr ɨre ode urhuta bahluta ehet. Wɨr shɨ õr ɨtso poyto. Nos wɨr meriko hn konsaho ode urhuta bahluta ehet, hn nos wɨr erze uje ye onõyhi pɨshye ahɨrpe, shɨ omuhuye ahɨr, hn erze uje otorãhaye, hn erze uje õyhi yẽr ahɨr, hn erze uje õyhiye ahɨr, hn erze uje otsahat loshɨpo, hn erze uje oshɨm ɨre loshɨpo par oshuu sahat ɨre, hn erze uje oshuu yewo oshuu otoy, hn erze uje oteeychãha kojano po, hn nos wɨr erze uje otsahmũr otsehnyẽr yewo, hn erze uje otata lekushiĩ nos ode urhuta bahluta ehet. 16 Yok Jesús. Tuu yok anjel hno tĩ̵r owa par shuu atsew erze ahwoso hn asɨm erze iglesya. Yok porokkite wɨchɨ rey David. Shɨ yok ɨtso porrzeebcha bahluta waa je deeych huta ich tokole.— 17 Porrosht aabo wɨr õr ɨtso ese Obejɨt ɨr ihyãta. Porrosht Ɨchɨbich hn erze uje õr ɨtso Obejɨt ihyãta otɨbii otsɨɨ: —Erẽt.— Ese uje chunt uje yeẽk ler asa hutɨta ich tɨbii Jesús ɨm: —Erẽt.— Ese uje iich sẽhi ich tyenɨj tɨrẽt hn ese uje sahmũr ich tyenɨj ɨhɨ ese awɨt uje shuu õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre. Wɨchɨ ye bahatɨkɨsh. 18 Titɨm olak nohmɨr nohmɨr uje ẽntlo uje asa hutɨta tata uje erze mɨhnũwo tyenɨj tĩ̵r ĩ̵rmo nehe. Kɨmɨjɨ yeẽk duhu ahwoso kɨnãho nõya erze Porrosht ahwoso ich erze kuche mɨhnũwo uje asa hutɨta tata uje Porrosht shuu tĩ̵r ĩ̵rmo nehe ich tĩ̵r ɨre toy. 19 Kɨmɨjɨ yeẽk diyuhu ahnũwo ahwoso nohmɨramo uje de ana hutɨta uje tata uje Porrosht shuu mɨhnũwo tyenɨj tĩ̵r ĩ̵rmo nehe ich ye Porrosht duhu tew erze pohɨr ee uje shuu õr ɨkɨrĩt de uje yelɨj nɨhna ɨre hn ye dosɨm ɨre owichpe uje de ese dɨt Jerusalén ahle. Ana hutɨta tata ese dɨt hn erze pohɨr. 20 Jesús wɨchɨ uje tatɨm eyok erze kuche hn wɨchɨ tata ɨm: —Titɨm olak uje ich ũru. Tyenɨj tɨkɨrẽt shɨchish.— Titɨm Jesús too: —Yehe wɨchɨ. Õryok Ɨrhĩche Jesús, erẽt.— 21 Sehe tuu eyok Ɨrhĩch Jesús nos dosɨr olak uje olak Porrosht aabo. Shɨ ahnũwo uje titɨm olak.